Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu-Paide mnt 2

87701, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa

vald Pärnu maakond

Teie 19.12.2025 nr 7-2/2297-1

Meie 13.01.2026 nr 7.2-2/26/21385-2

Seisukohtade väljastamine Viluvere külas

Vahtra kinnistu detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Viluvere külas Vahtra kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

93001:001:0040, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud. Planeeringu

eesmärgiks on jagada kinnistu 5 krundiks, millest neljale tuleb kas ridaelamu või sektsioonelamu

ja ühele transpordimaa krunt.

Me ei pea sobilikuks planeeritava elamuasumi asukohta, sest tulevased elanikud sõltuksid

autotranspordist (lähimad teenused asuvad ca 5 km kaugusel) ja kinnistu paikneb ribana kõrge

raskeliikluse osakaaluga maantee kõrval (autoronge ja veokeid 14% liikluskoosseisust). Seejuures

paikneb lähim bussipeatus ligikaudu 750 m kaugusel ning uue peatuse rajamisel asumi vahetusse

lähedusse tuleb arvestada taskutega bussipeatuste rajamisega, mida vallavalitsused üldjuhul

rahastada ei soovi.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 58 Aluste-Kergu tee km 7,37–7,66. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 1125 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja

planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteel nr 58 Aluste-Kergu tee

km 7,648, kust saab alguse tee nr 9300537 Saapasoo tee. Täiendavaid riigitee ristumiskohti

mitte planeerida.

2. Tagamaks juurdepääsu planeeringualale ja sellega külgnevale ja tahapoole jäävatele kinnistule,

palume kohalikul omavalitsusel korraldada tee nr 9300537 Saapasoo tee planeeringuala

ulatuses avalikku kasutusse määramine.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon

(pikal riigiteelõigul teekaitsevööndis paiknevad kaks elamut ei moodusta hoonestusjoont) ja

tugimaantee on kõrge raskeliikluse osakaaluga.

5. Nõustume Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse seisukohaga, et planeeritav kergliiklustee tuleb

2 (3)

ühendada olemasolevate kergliiklusteedega. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb

kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul lähtuda

normide lisa 1 tabelist 41.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Näha ette

nähtavuskolmnurkadest võsa ja puude likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist

(sh libeduse- ja tolmutõrjet).

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

3 (3)

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus

EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Mildred Liinat

58786958, [email protected]