Seisukoht

Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613

Meie 30.01.2024 nr 1-4/24-71

VOLIKIRI

Riigi Info-ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (registrikoodiga 77001613) , tegutsedes oma seadusliku esindaja direktor Ergo Tars isikus, volitab õigus-ja hankeosakonna juristi, Fredy Bogomolov (isikukoodiga 39509203530), esindama Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust ning tegema kõiki menetlustoiminguid kohtutes haldus-, tsiviil- ja kriminaalasjades kõigi õigustega, mis seadusega menetlusosalisele on ette nähtud ning Rahandusministeeriumi juures asuvas Riigihangete Vaidlustuskomisjoni vaidlustusmenetluses koos kõigi õigustega, mis on riigihangete seaduses ette nähtud hankijale või vaidlustuse läbivaatamisse kaasatud kolmandale isikule. Samuti esindama Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust kui tööandjat töövaidluste lahendamisel töövaidluskomisjonis. Volikiri on kehtiv kuni 31.12.2024 või esindaja töösuhte lõppemiseni ning on antud edasivolitamise õiguseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ergo Tars

direktor

Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613

Taivo Kivistik

Riigihangete vaidluskomisjon

[email protected]

Endla 13, 10122 Tallinn

Meie 21.03.2024 nr 5-7/24-126-2

SEISUKOHT

riigihanke „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“

(viitenumber 263728) vaidlustuses

Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

Registrikood: 77001613

Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn

Hankija esindaja: Fredy Bogomolov, jurist

e-post: [email protected]

Vaidlustaja: Atea AS

Registrikood: 10088390

Järvevana tee 7b, Tallinn 10138

Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Marko Mehilane

Advokaadibüroo HEED Entsik

e-post: [email protected]

Kolmas isik: Green IT OÜ

registrikood 11306239

e-post: [email protected]

Telia Eesti AS

registrikood 10234957

AS SEB Liising

registrikood 10281767

1. Asjaolud ja menetluskäik

1.1. Hankija viis läbi avatud hankemenetluse „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine

raamlepinguga“ (edaspidi hange). Hankija tegi 05.03.2024 käskkirjaga nr 5-1/24723-1 hanke osas 2

järgmised hankeotsused:

1.1.1. tunnistas vastavaks vaidlustaja pakkumuse;

1.1.2. tunnistas vastavaks kolmanda isikuühispakkumuse;

1.1.3. tunnistas edukaks kolmanda isiku ühispakkumuse.

1.2. Hankija edastas teate tehtud hankeotsustest riigihangete registri kaudu 06.03.2024.

1.3. Vaidlustaja esitas vaidlustuse, milles leiab, et hankija otsused, millega tunnistati hanke osas 2

vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumus, on õigusvastased ja rikuvad vaidlustaja

majanduslikku huvi saada ja sõlmida ühe pakkujaga raamleping osas 2.

2/6

1.4. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine hanke osas 2 ei ole

põhjendatud ning kooskõlas RHS §-ga 3 ja §-ga 114.

1.5. Vaidlustaja on esitanud eelduslikud väited kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse kohta hanke

alusdokumentides sätestatule. Vaidlustaja leiab, et

1.5.1. kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur ei vasta hanke alusdokumentides sätestatule, kuna

klaviatuur ei ole hankes nõutud tootjapoolne Eesti klaviatuur ning ei ole integreeritud klahvide

altvalgustusega;

1.5.2. kolmanda isiku pakutud seadme müratase ei ole vastav hanke alusdokumentides sätestatule;

1.5.3. kolmanda isiku pakutud lisaseadmed ei vasta hanke alusdokumentides sätestatule (USB saatja

ulatub arvuti korpusest 0,77 cm kaugusele);

1.5.4. hankija on andnud pakkumustele ebaõigesti hindepunkte hindamiskriteeriumis „Ekraani

heledustugevus (mõõtmisühik nitt)“, kuna kolmanda isiku pakutud seadme ekraani

helendustugevus ei saa olla 1000 nitti, vaid on vähem;

1.5.5. hankija on andnud pakkumustele ebaõigesti punkte ka hindamiskriteeriumis „Aku mahutavus“,

kuna kolmanda isiku eeldatavalt pakutud sülearvuti HP aku tegelik mahutavus ei ole tõendatult

51 Wh.

1.6. Vaidlustaja taotleb vaidlustuse läbivaatamist istungil ning vaidlustusasja materjalide juurde

kolmanda isiku poolt hankijale testimiseks toodud sülearvuti koos lisaseadmetega välja andmist

hankija poolt.

2. Hankija seisukoht ja põhjendused

2.1. Hankija leiab, et vaidlustus on üles ehitatud üksnes eeldustele ning hanke alusdokumentides sätestatu

meelevaldsetele tõlgendustele. Hankija on toiminud riigihangete seaduse ning alusdokumentides

sätestatu kohaselt, järgides seejuures kõikide osapoolte põhjendatud huve ja õiguseid.

2.2. Hankija annab vastused vaidlustuses esitatud väidetele nende esitamise järjekorras ning selguse

huvides jagab need osadeks vastavalt seisukoha punktis 1.5 toodule.

2.3. Esmalt annab hankija seisukoha vaidlustaja taotlustele vaidlustuse läbivaatamiseks istungil ning

kolmanda isiku poolt hankijale testimiseks toodud sülearvuti koos lisaseadmetega välja andmiseks

hankija poolt.

2.4. Hankija leiab, et vaidlustuse lahendamine on võimalik ka ilma istungita. Lähtuvalt hanke

alusdokumentidest on hankes esitatavad tõendid üksnes dokumentaalsed ning hankija läbiviidud

hindamise õiguspärasuse tuvastamiseks istungi pidamine vajalik ei ole. Hankemenetluses esitasid

pakkujad hankijale testimiseks ka oma pakutavad seadmed, kuid testimise juurde ei loonud hankija

muud kriteeriumit kui ainult see, et seadmed tuleb testimiseks tuua. Vaidlustuses ei ole viidatud, et

vaidlustaja kahtleb, kas kolmas isik on hankijale seadmed testimiseks toonud, seega selles küsimuses

vaidlus puudub. Samuti on kolmas isik oma pakkumuses viidanud ärisaladusele, seega, kuuluvad

ärisaladuse alla ka testimisele toodud seadmed ning nende vaatlemise juurde ei tohi vaidlustaja ka

istungil pääseda.

2.5. Seetõttu leiab hankija, et vaidlustaja taotlused vaidlustuse lahendamiseks istungil ning kolmanda

isiku poolt hankijale testimiseks toodud sülearvuti koos lisaseadmetega välja andmiseks hankija

poolt, tuleb jätta rahuldamata.

2.6. Lisaks on vaidlustuses hankijale ette heidetud hanke protokollide ja testimiseks toodud toodete piltide

välja andmisest keeldumist. Hankija leiab, et on toiminud kõikide menetlusosaliste põhjendatud huve

ja õigusi silmas pidades, viidatud juhul kolmanda isiku ärisaladuse kaitseks. Riigihangete registri

teabevahetusest kolmanda isikuga on näha, et hankija on küsinud ka täpsustust ärisaladuse esinemise

puhul testimiseks toodud seadmete pildistamisel ning lähtunud selles küsimuses kolmanda isiku

antud juhistest kolmanda isiku õiguste kaitseks. Hankija selgitab, et kõikide pakkujate ärihuvide

kaitsmine on nii iga pakkuja kui ka hankija ülesanne. Seepärast lähtus hankija nii menetluses kui ka

vaidlustusmenetluse puhul asjaolust, et kolmas isik on enda pakkumuse, sealhulgas testimiseks

toodud seadmed, tunnistanud ärisaladuseks, välja arvatud osas mida seadus üheselt keelab

ärisaladuseks pidada.

2.7. Hankija leiab, et on täitnud kõik nõuded avalikustamise ja läbipaistvuse tagamiseks. Vaidlustaja

etteheide on ebakohane.

(1)

3/6

2.8. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakutud klaviatuur ei vasta hanke alusdokumentides sätestatule,

kuna klaviatuur ei ole hankes nõutud tootjapoolne Eesti klaviatuur ning ei ole integreeritud klahvide

altvalgustusega.

2.9. Hankija leiab, et kolmanda isiku pakutud klaviatuur vastab hanke alusdokumentides sätestatud

nõuetele ning deklareeritud nõuetele vastavuse kohta on esitatud ka tõendid. Klaviatuuril on olemas

vajalikud märgid ja kõik eesti tähestiku tähed.

2.10. Eesti klaviatuuri ei ole saavutatud kleebiste läbi. Kolmas isik on esitanud oma pakkumuses

kinnituse, et kleebiseid ei ole kasutatud. Samuti on kinnitus Balti müügiesindajalt, et klaviatuur ei

ole ümbertöödeldud (leitav pakkumuse juurest).

2.11. Samuti on kolmanda isiku pakutud seadme kõik klahvid altvalgustatud, mida tõendab lisatud

foto 1. Hankija on veendunud lisaks dokumentaalsetele kinnitustele ka vaatluse teel, et altvalgustus

toimib eesti asetuses nõutud tähemärkidel, sealhulgas “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä”, “Š” ja “Ž”. Seega on

vaidlustaja esitatud väited kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse kohta ekslikud ning üksnes

oletuste pinnalt esitatud.

2.12. Ärisaladusega hankija seisukohta lisab hankija dokumendi „Foto 1“. Sellelt nähtub kolmanda

isiku pakutud sülearvuti klaviatuuri altvalgustuse toimivus kõikide klahvide puhul ning Eesti

klaviatuuri olemasolu.

2.13. Vaidlustaja on hanke alusdokumentides sätestatud nõudeid tõlgendanud ekslikult ning

seeläbi jõudnud ebaõigete järeldusteni. Nimelt leiab vaidlustaja, et Eesti paigutusega klaviatuuri

nõude (Eesti paigutusega ning klahve märgistustega: „<“, „>“ ja „windows klahvi“ sisaldav

klaviatuur) sätestamine tähendab, et paigutus peab vastama standardile EVS 8:2008 „Infotehnoloogia

reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“. Standardist lähtumise nõuet ei ole hankija hanke

alusdokumentides kehtestanud, ega saanud ka sellest hindamisel lähtuda. Kui hankija oleks siiski

lähtunud hindamisel eelnimetatud standardist, saaks hankijale ette heita, et hankija on hindamise

käigus lisanud tingimusi, sest hankija koostatud tehniline kirjeldus sellist nõuet ei sätesta.

2.14. Vaidlustaja on seevastu õigesti leidnud, et Eesti klaviatuuri eripäradeks on muuhulgas

täpitähed (Ü, Õ, Ö, Ä), nende asetus klaviatuuril ja erinevate märkide-sümbolite asukoht ja

koospaiknemine klahvidel. Näiteks Õ-täht esineb üksnes eesti keeles ja on vaid Eesti paigutusega

klaviatuuril (seejuures erinevalt teistest klaviatuuridest on Eesti klaviatuuril Õ-täht eraldi klahv koos

§-märgiga). Samuti on Eesti klaviatuuril näiteks eraldi klahvina täht Ü. Need nõuded on ka kolmanda

isiku pakutud sülearvuti puhul täidetud.

(2)

2.15. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakutud seadme müratase ei ole vastav hanke

alusdokumentides sätestatule, ega ole ka tõendatud.

2.16. Hankija on seisukohal, et lähtuvalt hanke alusdokumentides kehtestatud

hindamismetoodikast on kolmanda isiku pakutud seadme müratase vastav alusdokumentides

sätestatule ning ka tõendatud.

2.17. Hankija on hanke alusdokumentide lisas 8 vastavustabel osa 2 klass 1 (leitav riigihangete

registrist alusdokumentide alt) sätestanud tingimuseks, et müratase (helirõhk) ei tohi ületada

operaatorile režiimil „operating CPU“ 35 dB või režiimil “50% operating CPU“ 35 dB (ISO 7779

standardile vastava mõõtmise tulemusena, deklareerituna ISO9296 standardile vastavalt).

2.18. Kolmanda isiku pakkumuses jäävad kõik nõutud näitajad soovitud normi piiresse (asjaolu

tõendab pakkumuse juurde esitatud deklaratsioon).

2.19. Hankija selgitab, et hindamismetoodika kohaselt esitatakse pakkumuse juurde ka tõend

(hanke alusdokumentide lisas 8 vastavustabel osa 2 klass 1: veerg E- „Viide allikale (pakkuja peab

viitama pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidele, sh lehekülje nr ja dokumendi nimetus ja/või

Interneti leheküljele, kus hankija saab kontrollida esitatud väärtuste vastavust)“). Tõendile on

sätestatud täpsem nõue hanke alusdokumentides (sätestatud tehnilises kirjelduses, leitav riigihangete

registrist alusdokumentide alt), mille punkti 3.10 kohaselt peab pakkumus „sisaldama sülearvutite

täielikku tootja spetsifikatsiooni. Lisatoodete spetsifikatsioon lisada nende olemasolul. Tootja

spetsifikatsiooni all käsitleb hankija tootja poolset tooteinfot pakutava asja osas.“

2.20. Hankija ei viinud läbi hankemenetluse, sealhulgas hindamise ja testimise raames mistahes

4/6

mõõtmisi, et tuvastada, kas pakkumuses esitatud näitajaid (ning tõendid) vastavad tegelikkusele.

Sellist võimalust ei näe ette hanke alusdokumendid.

2.21. Seega teostati pakkumusega esitatud vastavustingimustele vastavuse kinnituse kontrolli

seadmete testimisega valitud hindamiskriteeriumitele, mis vastavad kõik hanke alusdokumentidele.

Testseadmete abiga sai hankija veenduda pakkumuste sisulises vastavuses. Seadmete testimine oleks

võinud kaasa tuua küsimusi seadmete vastavuse kohta, mida hankija oleks saanud pakkujatelt läbi

selgitustaotluste küsida, et veenduda pakkumuse vastavuses hanke alusdokumentidele.

2.22. Täiendavalt testiti tingimustele vastava sülearvuti koostoimimist koos testimiseks toodud

monitoriga, sh nõutud sülearvuti laadimine läbi monitori, Daisy-Chain funktsionaalsus, monitori

USB-hub funktsionaalsus (nt hiire-klaviatuuri toimimine ühendatuna monitori USB porti).

2.23. Eelnimetatud selgitused kehtivad ja on samad kogu vaidlustuses esitatud väidete kohta

kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuses esitatud seadmete mittevastavuse ümberlükkamiseks.

Menetlusökonoomikast lähtuvalt ei korda hankija tõenditele esitatavaid nõudeid ega testimise sisu

teistes seisukoha punktides.

2.24. Seega ei ole vaidlustaja etteheited kolmanda isiku pakkumuses esitatule ega hankija poolt

tehtud hindamisotsusele põhjendatud.

(3)

2.25. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakutud lisaseadmed ei vasta hanke alusdokumentides

sätestatule (USB saatja ulatub arvuti korpusest 0,77 cm kaugusele).

2.26. Hankija leiab, kolmanda isiku pakkumuses deklareeritud väärtus on vastav ja tõendatud

hanke tingimuste kohaselt (leitav pakkumuse juurest).

2.27. Hanke alusdokumentide lisa 8 osa 2 klass 1 leht „K1 Lisaseadmed“ rida 36 kohaselt on

hankija sätestanud tingimuseks juhtmevaba arvutihiire ja klaviatuuri komplekti puhul, et USB saatja

peab olema vähemalt AES-128 krüpteeringuga ning ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda rohkem

kui 0,7 cm.

2.28. Hankija on andnud tehnilise kriteeriumi kümnendiku täpsusega. Vaidlustaja poolt esitatav

väide, et kolmanda isiku pakutav USB saatja ulatub sülearvuti korpusest eemale vähemalt 0,77 cm

ehk rohkem kui hankes lubatav „mitte rohkem kui 0,7 cm“, on ekslik kuna kriteerium ei ole 0,70

(sajandiku täpsusega), vaid on 0,7 (kümnendiku täpsusega). Seega oleks mittevastav USB saatja

sülearvuti korpusest väljaulatuv osa 0,8 ja rohkem.

2.29. Samuti on oluline mõista, et mõõtmised teostas vaidlustaja ise, oletataval arvutil, kusjuures

ei ole teada ka lisaseadme arvutisse paigaldamise korrektsus.

2.30. Lisaks eeltoodud selgitustele kehtib ka seisukoha 3 osa puhul hankija esitatud väide, et

väärtus oli kolmanda isiku poolt deklareeritud ja tõendatud nõuetekohaselt, mistõttu ei ole hankijal

alust selles kahelda.

2.31. Seega ei ole vaidlustaja etteheited kolmanda isiku pakkumuses esitatule ega hankija poolt

tehtud hindamisotsusele põhjendatud.

(4)

2.32. Vaidlustaja leiab, et hankija on andnud pakkumustele ebaõigesti hindepunkte

hindamiskriteeriumis „Ekraani heledustugevus (mõõtmisühik nitt)“, kuna kolmanda isiku pakutud

seadme ekraani helendustugevus ei saa olla 1000 nitti, vaid on vähem.

2.33. Hankija seatud nõue (hanke alusdokumentide lisas 8 vastavustabel osa 2 klass 1) „Vähemalt

300 nitti“ on hankija hinnangul kolmanda isiku pakutud sülearvutil täidetud.

2.34. Hindamisel punktide jagamisel on lähtutud kolmanda isiku pakkumuses esitatud 1000 nitti

pakkumuses deklareeritud ja vastavalt hankija kehtestatud nõudele ka tõendatud (tõend leitav

pakkumuse juurest).

2.35. Kolmas isik on kinnitanud oma pakkumuses sisse ehitatud privaatsusfiltriga koos esitatud

5/6

ekraani heledustugevuse näitajat 1000 nitti. Pakkuja peab olema teadlik tehnilises dokumendis

esitatud kitsendusest ja valeandmete esitamisega kaasnevate võimalike tagajärgede eest. Kui tegelik

heledus oleks olnud madalam, oleks pakkuja pidanud esitama madalama näitaja kuna pakkuja

kohustus on esitada tõesed andmed.

2.36. Samuti on hankija veendunud sülearvuti ekraani heledust vaatlusel hinnates, et kolmanda

isiku pakutava seadme ekraani maksimaalne heledus on märgatavalt heledam kui vaidlustaja

pakkumuses pakutava sülearvuti maksimaalne ekraani heledus. Hankijal puudub kahtlus, et esitatud

näitaja ei ole õige.

2.37. Privaatsusfiltri funktsionaalsus on hankijal nõutud täpsustusega - võib olla kas eraldi

paigaldatav või sisse ehitatud. Hankija on teadlik, et nii paigaldatava kui ka sisse ehitatud

privaatsusfiltri funktsiooni sisselülitamisel on ekraani heledus madalam, sealhulgas tootja

spetsifikatsiooni kohaselt ka privaatsusfilter, mida on pakkunud vaidlustaja enda sülearvutile. Nii

eraldi paigaldatava privaatsusfiltri kasutamisel kui ka sisse ehitatud privaatsusfiltri funktsiooni

rakendamisel on ekraani nähtav heledus mõlemal juhul märgatavalt madalam.

2.38. Hankija leiab, et hindamisotsust tehes on tagatud pakkujate võrdne kohtlemine, kuna ka

teistel pakkujatel, kes ei kasuta sisse ehitatud privaatsusfiltrit, vaid eraldi paigaldatavat, ei ole küsitud

eraldi paigaldatava privaatsusfiltri mõju ekraani heledusele, ega hinnatud tegelikku ekraani heledust

koos paigaldatud privaatsusfiltriga, vaid lähtudes tootja tehnilisest spetsifikatsioonist ja ekraani

heleduse näitajast ilma privaatsusfiltrita.

2.39. Seega on vaidlustaja etteheide hankija ebaõige hindamise osas alusetu.

2.40. Hankija juhib vaidlustuskomisjoni tähelepanu ka asjaolule, et hankija ei saa kehtestada

hindamismenetluse käigus täiendavaid nõudeid. Sarnaselt ei ole hankijal ka vaidlusaluses riigihanke

menetluses võimalik kahelda deklareeritud ja nõuetekohaselt tõendatud asjaolus, kuivõrd hankija ei

ole kehtestanud täpsemaid nõudeid esitatavatele tõenditele. Hankija vastupidises tegevuses saaks

hankijale ette heita ebavõrdset kohtlemist ja uute nõuete kehtestamist menetluse käigus.

2.41. Ärisaladusega hankija seisukohta lisab hankija dokumendid „Foto 2“ ja „Foto 3“. Nendelt

nähtuvad samal ajahetkel sama kaameraga tehtud kõrvuti asetsevate sülearvutite ekraanide

maksimaalne valgustustugevus. Vasakul kolmanda isiku pakutud seadme ekraan ilma

privaatsusfiltrita, mis tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt valgustugevusega 1000 nitti. Paremal

võrdluseks hankijal kasutuses olev teise tootja sülearvuti (suvaline sülearvuti) ilma privaatsusfiltrita

maksimaalse valgustugevusega tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt 300 nitti. Pildilt nähtub, et

kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraan on oluliselt eredam.

2.42. Seega on ennatlik vaidlustaja väide, mille kohaselt oleks hankija pidanud koheselt märkama,

et deklareeritud 1000 nitti pole võimalik või on ebareaalne number. Hankijal ei olnud alust ka

seadmete vaatlemisel kahelda, et esitatud number võiks ebakorrektne olla, kuna on näha, et võrreldes

300 niti tugevusega on erinevus hõlpsasti märgatav.

(5)

2.43. Vaidlustaja leiab, et hankija on andnud pakkumustele ebaõigesti punkte ka

hindamiskriteeriumis „Aku mahutavus“, kuna kolmanda isiku eeldatavalt pakutud sülearvuti HP aku

tegelik mahutavus ei ole tõendatult 51 Wh.

2.44. Hankija hinnangul on kolmanda isiku pakkumuses esitatud näitaja 51 Wh „Design capacity“

ning see vastab hankija tehnilistele tingimustele. Samuti on pakkuja esitanud nõuetekohase tõendi

enda deklareeritud väärtuse kinnitamiseks. Hankijal puudub alus pakkuja esitatud deklaratsioonis

ning tõendis kahelda.

2.45. Hankija selgitab, et pakkuja poolt viidatud erinevad mõjutused aku mahutavusele ja selle

vähenemisele on üldtuntud. Kolmas isik on ka oma pakkumuse tõendiga esitanud täiendava selgituse,

et aku mahutavus väheneb loomulikul teel mittekasutamisel ning ajast, kasutamisest, keskkonnast,

temperatuurist, süsteemi konfiguratsioonidest, aplikatsioonidest, seadeldistest, energia juhtimise

sätetest ja teistest asjaoludest lähtuvalt. Asjaolule on viidanud ka vaidlustaja ise (vaidlustuse punkt

7.34).

2.46. Seega on vaidlustaja etteheide hankija ebaõige hindamise osas ja kolmanda isiku pakkumuse

mittevastavuse osas alusetu.

6/6

2.47. Kokkuvõtvalt leiab hankija, et kogu vaidlustus on üles ehitatud ennatlikele oletustele ning

hanke tehniliste tingimuste meelevaldsele tõlgendamisele. Seetõttu tuleb vaidlustus jätta täies

ulatuses rahuldamata.

3. Menetluslikud küsimused ja taotlused

3.1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

3.2. Menetluskulud. Jätta menetluskulud vaidlustaja kanda.

3.3. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Hankija on nõus vaidlustuse menetlemisega kirjalikus

menetluses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Fredy Bogomolov

jurist