Kiili valla üldplaneeringu koosoleku protokoll 10.08.2022


Protokoll
Projekt
Kiili üldplaneering
Teema
Koosolek – Kooskõlastamise käigus laekunud Transpordiameti kirja märkused
Kuupäev
10.08.2022, kell 10-11
Asukoht
Teamsi koosolek
Protokollija
Kadri Vaher
Osalejad



Konsultandid: K.Vaher, P. Toonpere, Kiili vald: E. Ventmann, P.Põldmäe, A.Liiva, K.Rumm, Transpordiamet: K.Einama, M.Lind

Arutelu


Arutelu aluseks on Transpordiameti 09.05.2022 kiri nr 7.2-1/22/6624-2.


1. Ökoduktide kajastamine üldplaneeringus
TRAM: Täiendavalt teeme ettepaneku käsitleda planeeringus riigitee nr 15 ulukiläbipääsu, mille rajamise vajadus on tuvastatud eelprojekti koostamise käigus (vt asukohta allpool). Vastavalt PlanS § 75 lg 1 punktile 10 on vaja üldplaneeringus täpsustada rohevõrgustiku asukohta ja toimimist tagavaid tingimusi ning määrata nendest tekkivad kitsendused. Meie hinnangul ei ole kirjeldatud asukohas võimalik tagada rohevõrgustiku toimivust muul moel kui ulukiläbipääsu rajamise abil. Ulukiläbipääsule on vajalik seada maakasutustingimused üldplaneeringuga, sest niisugune on käesoleval hetkel Majandus- ja kommunikatsiooni-, Rahandus- ja Keskkonnaministeeriumi parim teadmine. Ainult sel moel on täna võimalik tagada, et ÜP kehtestamise järel Maa-ametisse saadetav kitsenduste info jõuab Keskkonnaametisse ning aitab näiteks välistada metsateatise automaatse väljastamise. Oleme valmis pakkuma Teile igakülgset tuge puudutatud maaomanike kaasamisel.
Palume määrata rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks ulukiläbipääsude piirkonnas konkreetsed maakasutustingimused. Planeeringus ja KSH-s analüüsida mõju keskkonnale ning planeeringus näha ette rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud maakorralduslikud piirangud planeeritud ulukiläbipääsude suudmealadele.

5.1.Ulukiläbipääsude (ökoduktide, samatasandiliste teeületuskohtade ja tunnelite) toimivuse tagamiseks moodustada ulukiläbipääsudele piiranguvööndid, mis on kantud maakasutusplaanile. Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa kõlvikulist jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetri raadiusega ala ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest võib piiranguvööndit täpsustada, kaasates loomastiku ja rohevõrgustiku eksperdi. Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole üldplaneeringu kehtestamise ajal seni hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada kõrgpuistu jätkuv sidusus ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele;
5.2.Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb ulukiläbipääsude piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku kõrgpuistu sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga. Soovitav on metsateatise kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine piirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud.
5.3.Maavarade kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga.

Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude piiranguvööndite ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule. Maavara geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses saadab Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule

OTSUS: Üldplaneeringusse lisatakse Saustinõmme ja Rail Balticu Kangru ökoduktid koos vajaliku piiranguvööndiga.
Ökoduktide asukoha ja piiranguvööndi info edastab planeerijale Transpordiamet.
Ökoduktidele lisatakse üldplaneeringusse järgmised tingimused:
• Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole üldplaneeringu kehtestamise hetkeks seni hoonestamata katastriüksusel uue ehitise (v.a õhuliin, maakaabelliin, maa-alune trass, riiklikult oluline tee ja sellega seotud rajatised) püstitamine lubatud. Põhjendatud juhul on lubatud ehitise (sh piirdeaia) püstitamine olemasoleva hoonestusalaga seotult nii, et olemasolev ja kavandatav ehitis moodustavad kompaktse terviku ning uus ehitis ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele. Piiranguvööndis tuleb säilitada kõrgpuistu jätkuv sidusus ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel.
• Ulukiläbipääsu toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb ulukiläbipääsu piiranguvööndis maaomanikul metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgu­stiku kõrgpuistu sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raie planeerimisel on soovitav koostööd alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Vajadusel võib ulukipääsu omanik nõuda lageraie keeldu, kui muude meetmetega ei ole võimalik ulukipääsu toimimist tagada. Metsateatis ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga.
• Maavara kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida, et tagada läbipääsu suudmealal rohevõrgustiku toimimine. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga.

2. Kavandatavate maantee trassikoridoride kajastamine üldplaneeringus
TRAM: Kajastamist vajab planeeringu joonisel riigi tugimaanteele 15 Tallinn-Rapla – Türi on Harju maakonna planeeringuga määratud trassikoridor, mida on teeprojektiga 2021.a. täpsustatud seoses Rail Baltica trassiga. Realiseeritavuse tagamiseks on vajalik tugimaanteed 15 käsitleda oluliselt muudetava teelõiguna (OMT) ja kanda trassikoridor maakonnaplaneeringu põhimõtete järgi üldplaneeringu joonisele (laius asulasisestel lõikudel on 150 m (75 m teljest) ja asulavälistel lõikudel 250 m).

OTSUS: ÜPs kajastada teeprojekti infot, so tee niidina ning lisaks trassikoridori info (75 ja 75 m kummalegi poole tee teljest) ehk tee laiema alana.
Üldplaneeringusse tuleb lisada järgnevad tingimused trassikoridorile:
• Kavandatava tee trassikoridoriga määratud alas tuleb arvestada planeeringust ja õigusaktidest tulenevate piirangutega. Trassikoridoris ja tee kaitsevööndis on lubatud ehitada uusi hooneid või rajatisi ning rajada istandikke üksnes Transpordiameti nõusolekul.
• Kohalikul omavalitsusel tuleb Transpordiametilt küsida tingimusi või seisukohti enne planeeringu algatamist (detailplaneeringu koostamise kohustuse korral), projekteerimistingimuste (detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral) väljastamist ning kaasata ehitisteatiste menetlusse. Nimetatud kohustus kehtib juhul, kui on teada, et kavandatava tegevuse ala kattub vähemalt osaliselt trassikoridoriga määratud alaga. Peale tee-ehitusprojekti kinnitamist kehtivad tee ja tee kaitsevööndi alal seadustest tulenevad piirangud.

3. Kurna liiklussõlm ning sealne laiem arenguala, mis ulatub Kurna sõlmest Luige sõlmeni Tallinna ringtee lõigus
TRAM: 2022.a. alguseks on selgunud uue asjaoluna liiklusuuringu (AS K-Projekt töö nr 21103 „Harjumaa Rae vald Kurna küla Saire kinnistu detailplaneeringu liiklusanalüüs“) alusel Kiili valda teenindava riigitee 11115 Kurna – Tuhala ristmike ja Kurna liiklussõlme läbilaskevõime ammendumine seoses Kurna liiklussõlme lähiala suure ja jätkuva arendussurvega. Liiklussõlme piirkonda on üheaegselt kavandatud olulisi tõmbepunkte (IKEA, Selver jne, Saire kinnistu ja Põllumehe detailplaneeringud), mida ei olnud võimalik ette näha liiklussõlme kavandamisel. Arendusega kaasnev liiklusnõudlus on suurem kui olemasolev ja planeeringutega kavandatav teedevõrk võimaldab tagada. Vastavalt koostöölepingule on Kiili ja Rae vallavalitsused ning Transpordiamet tellinud riigiteele 11115 km 2,2-4,6 sh Kurna liiklussõlmele ja riigiteele 11507 eskiislahenduse (valmib käesoleva aasta esimeses poole lõpuks), mille realiseerimiseks on üldplaneeringus vajalik käsitleda riigiteed 11115 km 2,2-4,6 OMT-na. Ühtlasi on sobilik määrata teelõigule maakasutustingimused näiteks sarnaselt kirja punktidele 2.1 ja 2.2.

Hetkel on Kiili vald esitanud TRAM-ile esialgse lahenduse uute mahasõitude kavandamiseks Tallinna ringteele Kurna ning Luige sõlme vahel. Kui TRAMi poolt on põhimõtteline nõusolek olemas, saab need uued arengud üldplaneeringusse lisada.
Einama: Mõte on see, et ÜP-st joonistuks välja põhimõtteline kuid konkreetne ja  sidus kohalik teedevõrk, mis jääb aluseks edaspidiselt detailplaneeringute koostamisel juurdepääsude lahendamisel kõigile huvitatud isikutele. Ristumiskohad joonistuvad välja põhimõttelise teedevõrgu kavandamisel.

OTSUS: Kurna liiklussõlme lähiala on ÜPs kajastatud olulise muudetava teelõiguna ning sinna lisatakse juurde järgmised tingimused:
• Kavandatava tee trassikoridoriga määratud alas tuleb arvestada planeeringust ja õigusaktidest tulenevate piirangutega. Trassikoridoris ja tee kaitsevööndis on lubatud ehitada uusi hooneid või rajatisi ning rajada istandikke üksnes Transpordiameti nõusolekul.
• Kohalikul omavalitsusel tuleb Transpordiametilt küsida tingimusi või seisukohti enne planeeringu algatamist (detailplaneeringu koostamise kohustuse korral), projekteerimistingimuste (detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral) väljastamist ning kaasata ehitisteatiste menetlusse. Nimetatud kohustus kehtib juhul, kui on teada, et kavandatava tegevuse ala kattub vähemalt osaliselt trassikoridoriga määratud alaga. Peale tee-ehitusprojekti kinnitamist kehtivad tee ja tee kaitsevööndi alal seadustest tulenevad piirangud.

Täiendavad arengualad Tallinna ringtee ääres ning arendusi teenindavad mahasõidud Tallinna ringteele saab ÜPsse märkida peale siis, kui Transpordiametilt laekub esialgsele liikluslahendusele nõusolek. TRAM nõusolek peaks laekuma lähinädalatel ning see on piisav aeg, et oodata see sisend enne ÜP vastu võtmist ära. Uute ringtee mahasõitude ning arengutega seoses on vajalik ÜPs üle vaadata ning vajadusel täiendada kohalike teede ja kergliiklusteede võrgustik. Sellekohast koostööd tehakse TRAM-iga jooksvalt kui täpsem lahendus on selgunud.