Kiili valla üldplaneeringu põhilahenduse ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Teie 28.03.2022 nr 8-1/703-102

Meie 09.05.2022 nr 7.2-1/22/6624-2

Kiili valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande kooskõlastamata

jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili valla üldplaneeringule (edaspidi planeering)

ja keskkonnamõju strateegilisele hindamisele.

Tegime märtsis 2021 tõhusat koostööd, kuid vahepealsel ajal on ilmnenud uusi sisulisi asjaolusid,

mida peame vajalikuks arvesse võtta enne planeeringu kooskõlastamist.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lg 1

punktid 1 ja 10 jätame planeeringu kooskõlastamata (kirja punktid 1-4) järgmistel põhjustel.

1. Kajastamist vajab planeeringu joonisel riigi tugimaanteele 15 Tallinn-Rapla – Türi on

Harju maakonna planeeringuga määratud trassikoridor, mida on teeprojektiga 2021.a.

täpsustatud seoses Rail Baltica trassiga. Realiseeritavuse tagamiseks on vajalik

tugimaanteed 15 käsitleda oluliselt muudetava teelõiguna (OMT) ja kanda trassikoridor

maakonnaplaneeringu põhimõtete järgi üldplaneeringu joonisele (laius asulasisestel

lõikudel on 150 m (75 m teljest) ja asulavälistel lõikudel 250 m).

2. Seletuskirjas on vajalik käsitleda trassikoridoride tüüpilisi ehitustingimusi, mille abil

tagatakse maakonnaplaneeringu elluviimine.

2.1.Kavandatava tee trassikoridoriga määratud alas (150 või 250 m) tuleb arvestada

planeeringust ja õigusaktidest tulenevate piirangutega. Trassikoridoris ja tee

kaitsevööndis on lubatud ehitada uusi hooneid või rajatisi ning rajada istandikke

üksnes Transpordiameti nõusolekul.

2.2.Kohaliku omavalitsusel tuleb Transpordiametilt küsida tingimusi või seisukohti enne

planeeringu algatamist (detailplaneeringu koostamise kohustuse korral),

projekteerimistingimuste (detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral)

väljastamist ning kaasata ehitisteatiste menetlusse. Nimetatud kohustus kehtib juhul,

kui on teada, et kavandatava tegevuse ala kattub vähemalt osaliselt trassikoridoriga

määratud alaga. Peale tee-ehitusprojekti kinnitamist kehtivad tee ja tee kaitsevööndi

alal seadustest tulenevad piirangud.

3. 2022.a. alguseks on selgunud uue asjaoluna liiklusuuringu (AS K-Projekt töö nr 21103

„Harjumaa Rae vald Kurna küla Saire kinnistu detailplaneeringu liiklusanalüüs“) alusel

Kiili valda teenindava riigitee 11115 Kurna – Tuhala ristmike ja Kurna liiklussõlme

läbilaskevõime ammendumine seoses Kurna liiklussõlme lähiala suure ja jätkuva

arendussurvega. Liiklussõlme piirkonda on üheaegselt kavandatud olulisi tõmbepunkte

(IKEA, Selver jne, Saire kinnistu ja Põllumehe detailplaneeringud), mida ei olnud

võimalik ette näha liiklussõlme kavandamisel. Arendusega kaasnev liiklusnõudlus on

2 (4)

suurem kui olemasolev ja planeeringutega kavandatav teedevõrk võimaldab tagada.

Vastavalt koostöölepingule on Kiili ja Rae vallavalitsused ning Transpordiamet tellinud

riigiteele 11115 km 2,2-4,6 sh Kurna liiklussõlmele ja riigiteele 11507 eskiislahenduse

(valmib käesoleva aasta esimeses poole lõpuks), mille realiseerimiseks on üldplaneeringus

vajalik käsitleda riigiteed 11115 km 2,2-4,6 OMT-na. Ühtlasi on sobilik määrata

teelõigule maakasutustingimused näiteks sarnaselt kirja punktidele 2.1 ja 2.2.

4. Oluliste tõmbepunktide kavandamise tõttu on otstarbekas ja vajalik rahvusvahelise

põhimaantee 11 ja Kurna liiklussõlme lähialal üle vaadata liikuvuse tagamiseks

perspektiivse kohaliku teedevõrgu ja kergliiklusteede arengusuunad ja määrata nende

üldised asukohad arvestusega, et rahvusvahelise põhimaantee ülesanne ei ole teenindada

kohalikku liiklust, vaid transiitliiklust. Meie hinnangul on tekkinud täiendav kohalik

liiklusnõudlus seoses töökohtade ja teenuste loomisega IKEA lähiala tõmbepunktis just

lähima 10 aasta perspektiivis. On sobilik kavandada kergliiklus- ja kohalike teede trassid

suuremahulise arendusala ühendamiseks Kangru ja Luige alevikega jne. Palume

üldplaneeringut täiendada perspektiivse kohalike teede ja kergliikusteede võrguga.

5. Täiendavalt teeme ettepaneku käsitleda planeeringus riigitee nr 15 ulukiläbipääsu, mille

rajamise vajadus on tuvastatud eelprojekti koostamise käigus (vt asukohta allpool).

Vastavalt PlanS § 75 lg 1 punktile 10 on vaja üldplaneeringus täpsustada rohevõrgustiku

asukohta ja toimimist tagavaid tingimusi ning määrata nendest tekkivad kitsendused. Meie

hinnangul ei ole kirjeldatud asukohas võimalik tagada rohevõrgustiku toimivust muul

moel kui ulukiläbipääsu rajamise abil. Ulukiläbipääsule on vajalik seada

maakasutustingimused üldplaneeringuga, sest niisugune on käesoleval hetkel Majandus-

ja kommunikatsiooni-, Rahandus- ja Keskkonnaministeeriumi parim teadmine. Ainult sel

moel on täna võimalik tagada, et ÜP kehtestamise järel Maa-ametisse saadetav kitsenduste

info jõuab Keskkonnaametisse ning aitab näiteks välistada metsateatise automaatse

väljastamise. Oleme valmis pakkuma Teile igakülgset tuge puudutatud maaomanike

kaasamisel.

Palume määrata rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks ulukiläbipääsude piirkonnas

konkreetsed maakasutustingimused. Planeeringus ja KSH-s analüüsida mõju keskkonnale

ning planeeringus näha ette rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud maakorralduslikud

piirangud planeeritud ulukiläbipääsude suudmealadele.

5.1.Ulukiläbipääsude (ökoduktide, samatasandiliste teeületuskohtade ja tunnelite)

toimivuse tagamiseks moodustada ulukiläbipääsudele piiranguvööndid, mis on kantud

maakasutusplaanile. Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa kõlvikulist jaotust

ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetri raadiusega ala ulukiläbipääsu

keskpunktist. Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest võib

piiranguvööndit täpsustada, kaasates loomastiku ja rohevõrgustiku eksperdi.

Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole üldplaneeringu kehtestamise ajal seni

hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-

alused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate

hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad

kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada kõrgpuistu jätkuv sidusus

3 (4)

ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised,

sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele;

5.2.Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb

ulukiläbipääsude piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või

metsamajandamiskava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna

metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku kõrgpuistu sidususe ja toetab loomade

ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd

alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist

Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab

rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis

ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga.

Soovitav on metsateatise kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine piirang,

et piiranguvööndis on lageraie keelatud.

5.3.Maavarade kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara

geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu

omanikuga.

6. Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude piiranguvööndite ruumiandmestik

edastatakse Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie kavandamisel saadab

Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule. Maavara

geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses saadab Keskkonnaamet loa

kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule.

7. Soovime täiendavalt juhtida tähelepanu järgnevatele asjaoludele.

7.1.Üldplaneeringu kaardil on perspektiivsed bussipeatuste asukohad kohati liiga

detailsed ja vastuolus normidega, mistõttu teeme ettepaneku muuta tingmärgi

tähendust üldisemaks: „bussipeatuse vajadus“ vms.

7.2.Kangru liiklussõlme projekteerimistingimuste menetlusega muudeti kergliiklustee

viadukti otsa asukohta seoses Männiku laskealaga vastavalt joonisele toodule:

7.3.Kangru liiklussõlmes näidatava ajutise ühenduse (allpool tooduna) võiks tähistada

teise värviga, sest kui tulevikus (ca 2030) planeeringujärgse lahenduse elluviimist

jätkatakse, siis kaob see ühendus ära.

4 (4)

7.4.Soovitame kajastada planeeringus eritasapinnalist juurdepääsu raudteejaamale.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Krista Einama

58627026, [email protected]