Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine

1

EELNÕU

16.03.2021

ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele

edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine

Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 22 lõike 7, § 23 lõike 8 ja § 24 lõike 6 alusel.

§ 1. Majandus ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse lisa tabeli 2 rida 11 sõnastatakse järgmiselt:

„

11. Nikliühendid

sissehingatava pulbri kujul:

nikkelmonooksiid,

nikkeldioksiid, nikkelsulfiid,

trinikkeldisulfiid,

dinikkeltrioksiid

-

-

-

-

“;

2) määruse lisa märkuse 11 punktis a asendatakse tekstiosa „8 ja 9“ tekstiosaga „9 ja 10“.

§ 2. Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18 „Nõuded ohtliku ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 3 punktid 2–4 sõnastatakse järgmiselt:

„2) suurõnnetuse ohu kindlaksmääramine ja hindamine – kirjeldatakse tava- ja erandkäitamist,

sealhulgas olemasolul alltöövõtjate poolsest tegevusest, põhjustatud võimaliku suurõnnetuse

ohu süstemaatilise kindlaksmääramise meetodite rakendamist ning suurõnnetuse ohu

tõenäosuse ja tõsiduse hindamiseks vajalike meetodite kindlaksmääramist, vastuvõtmist ja

rakendamist;

3) töökorralduslikud meetmed – kirjeldatakse kemikaali käitlemisega seotud üksikute

protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, erandolukorras toimimist ja

ajutist seiskamist käsitlevat korda, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist,

rakendamist ning õpetamist;

4) muudatuse juhtimine – kirjeldatakse reegleid ja tegutsemisviise, millest lähtutakse uue

käitise, seadme, protsessi, tehnoloogia või hoidla planeerimisel või muutmise kavandamise

vastuvõtmisel ja rakendamisel;“;

2) paragrahvi 3 lõike 3 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

2

„6) tegevuse jälgimine – kirjeldatakse sellise menetluse rakendamist, mille põhjal hinnatakse

suurõnnetuse vältimise ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende

analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja

järelmeetmete võtmist ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke;

7) audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus – kirjeldatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja

ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilise hindamise menetluste

vastuvõtmist, rakendamist ja süstemaatilist auditeerimist ning suurõnnetuse vältimise poliitika

ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimist ja ajakohastamist ning auditi ja läbivaatamisega

kindlaks tehtud vajalike muudatuste kavandamist ja kasutusse võtmist.“;

3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) rakendada vajalikke meetmeid, et kaitsta inimese elu, tervist, keskkonda ja vara

suurõnnetuse mõju eest.“;

4) paragrahvi 8 senine tekst loetakse lõikeks 1, mille sissejuhatav lauseosa sõnastatakse

järgmiselt:

„(1) Ohtliku kemikaaliga toimunud õnnetuse kohta esitab suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja

ohtliku ettevõtte käitaja esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval Päästeametile,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele järgmise

teabe:“;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui hilisema uurimise käigus ilmnevad täiendavad asjaolud, mille tõttu lõikes 1 nimetatud

teave muutub, tuleb ajakohastatud teave esitada esimesel võimalusel Päästeametile,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele.“.

Andres Sutt

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman

kantsler

16.03.2021

Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri määruse „Majandus- ja taristuministri

2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ ja

1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale

teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määrust nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse

kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a määrust nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele

edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“.

Muudatuste põhjuseks on Euroopa Komisjoni poolt 14. mail 2020. a saadetud kirjas 2020/2117

C(2020) 2438 esitatud märkused, mille kohaselt Eesti on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu

direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197,

24.07.2012, lk 1–37) (edaspidi SEVESO III1 direktiiv) artikli 31 kohaselt võtnud 2015. aastal

üle puudustega. Euroopa Komisjon tõi välja üle 53 puuduse, millest Eesti nõustub seitsmega,

millest omakorda 5 muudatust tehakse käesoleva eelnõuga (2 muudatust tehti

kemikaaliseaduses). Enamik viidatud puuduseid on seotud ebapiisavate kirjeldustega, milliseid

andmeid sektoris tegutsevad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted peavad kajastama

suurõnnetuse vältimise meetmeid hõlmavates dokumentides (hädaolukorra lahendamise plaan

ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus).

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna tarbijakaitse ja

tooteohutuse talituse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post: [email protected]).

Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]).

Määruse eelnõu koostamisel konsulteeriti Siseministeeriumi pääste- ja

kriisireguleerimispoliitika osakonna nõuniku Mari Tikan’i (tel: 612 5142, e-post:

[email protected] ja Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna eksperdi Reelika

Kuusik’uga (tel: 5193 9475, [email protected]).

1.3. Märkused

Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määrust nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse

kategooria määramise kord“ (edaspidi määrus nr 10) ja majandus- ja taristuministri 1. märtsi

2016. a määrust nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele

dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest

teavitamisele“ (edaspidi määrus nr 18) .

Vastavalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusele nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi

juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on ministrite pädevusvaldkonnad muutunud ja 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0018&from=ET

kuna tööstuse valdkond kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda,

muudab majandus- ja taristuministri määrust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse § 1 kohaselt tehakse majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse

kategooria määramise kord“ järgmised muudatused:

Punktiga 1 muudetakse määruse lisa tabelis 2 rida 11 sõnastust, et parandada SEVESO III

direktiivi üle võtmisel esinenud ebatäpsus, kui B- ja C- kategooria (veerud 3 ja 4) lahtrisse

„alammäär ohtliku ettevõtte määramiseks (tonnides)“ ja lahtrisse „künniskogus suurõnnetuse

ohuga ettevõtte määramiseks (tonnides)“ kirjutati nullid, mistõttu nullist suurema arvu korral

on koheselt tegemist B- või C-kategooria ettevõttega. Samas SEVESO III direktiivi I lisa 2.osas

on B-kategooria lahter jäetud tühjaks ning SEVESO direktiivi ekspertgrupp on andnud

omapoolse selgituse, mille kohaselt kohaldatakse nõudeid nikliühenditele alles siis, kui A-

kategooria künniskogus on ületatud. See tähendab, et Eesti on teinud direktiivi ülevõtmisel vea

ning 0 asemel peaks veerud 3 ja 4 olema kriips. C-kategooria regulatsioon on siseriiklik ja

kohustus ei tulene SEVESO III direktiivist.

Punktiga 2 asendatakse lisa märkuse punktis 11 läbivalt numbrid „8 ja 9“ numbritega „9 ja

10“, kuna ekslikult viidatakse märkustele 8 ja 9, mitte märkustele 9 ja 10, mis vastavad

SEVESO direktiivi märkustele 14 ja 15. Punkt 11 puudutab ammooniumnitraati (10/50) ehk

nõuetele mittevastavat ainet ja väetist, mis ei läbi detonatsioonitesti. Sellel real olevaid

piirväärtusi kohaldatakse muuhulgas märkustes 9 ja 10 osutatud ammooniumnitraadipõhisele

kompleksväetisele ja väetise segule, mille lõppkasutaja tagastab või on tagastanud tootjale,

saatnud ajutiseks ladustamiseks või ümbertöötlemiskäitisele ümbertöötlemiseks,

korduvkasutamiseks või töötlemiseks ohutuks kasutamiseks, sest need ei vasta enam märkuste

9 ja 10 nõuetele.

Määruse § 2 kohaselt tehakse majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18

„Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende

koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ järgmised

muudatused:

Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 3 lõige 3 punkti 2 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt

kajastatakse ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses suurõnnetuse ohu kindlaksmääramist ja

hindamise tegevusest põhjustatud võimaliku suurõnnetuse ohu süstemaatilise

kindlaksmääramise meetodite rakendamist ning suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja tõsiduse

hindamiseks vajalike meetodite kindlaksmääramist ja rakendamist.

Euroopa Komisjon leidis, et Eesti ei võtnud nõuetekohaselt üle SEVESO III direktiivi III lisa

punkti b alapunkti ii, kuna puudusid viited tava- ja erandkäitamisele ohtude kindlakstegemisel

ja hindamisel, sealhulgas vajaduse korral allhankijate tegevusest tulenevate tõsiste ohtude

süstemaatilise kindlakstegemise korra vastuvõtmisele.

Tulenevalt Euroopa Komisjoni märkusest sõnastame ümber § 3 lg 3 p 2 ja asendame sõna

„tegevusest“ sõnadega „tava- ja erandkäitamisest, sealhulgas olemasolul alltöövõtjate poolsest

tegevusest“ ning lisaks juba kehtivas sõnastuses „suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja tõsiduse

hindamiseks vajalike meetodite kindlaksmääramisele ja rakendamisele“ lisame juurde korra

vastuvõtmise osa.

Paragrahvi 3 lõige 3 punkti 3 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt kajastatakse

ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses töökorralduslikud meetmed kemikaali käitlemisega

seotud üksikute protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi,

tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist, rakendamist ning õpetamist.

Euroopa Komisjon on viidanud, et Eesti ei võtnud nõuetekohaselt üle SEVESO III direktiivi III

lisa punkti b alapunkti iii, sest riigisisesest sättest on välja jäetud enamik direktiivi nõude

elementidest, näiteks ei ole selge, millised on riigisiseses sättes osutatud „tegutsemismeetodid

ja -juhised“.

Kehtiva määruse § 3 lg 3 p-s 3 on mh sätestatud, et kirjeldatakse kemikaali käitlemise

tegutsemismeetodeid ja -juhiseid, mille all ongi mõeldud direktiivis sätestatud parimaid seire-

ja kontrollitavasid käsitleva teabega arvestamist, vähendamaks süsteemi rikke ohtu, samuti

käitisesse paigaldatud seadmete vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimist ning

kontrollimist käitise seadmete seisundi seire ja kontrollimise strateegia ja metoodika kohta (sh

sobivad järelmeetmed ja vajalikud vastumeetmed) kohta. Seega täiendatakse olemasolevat

sõnastust üksnes osas, mis puudutab ettevõtte häireolukorras toimimist ja ajutist seiskamist.

Paragrahvi 3 lõige 3 punkti 4 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt kajastatakse

ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses muudatuse juhtimises selliseid reegleid ja

tegutsemisviise, millest lähtutakse käitises muudatuse kavandamisel või uue käitise, seadme

või tehnoloogia kaevandamisel.

Euroopa Komisjon leidis, et Eesti ei võtnud nõuetekohaselt üle SEVESO III direktiivi III lisa

punkti b alapunkti iv, kuna „uute käitiste, protsesside või hoidlate planeerimise või nende

muutmise kavandamisele“ viitamise asemel viidatakse riigisiseselt § 3 lg 3 p-s 4 „käitises

muudatuse kavandamisele või uue käitise, seadme või tehnoloogia kavandamisele“.

Kuna määruse § 3 lg 3 p 4 sõnastus peab ära katma ka protsesside ja hoidlate planeerimise ning

kavandamise, muudetakse sätte sõnastust ning edaspidi kirjeldatakse muudatuse juhtimises

selliseid reegleid ja tegutsemisviise, millest lähtutakse uue käitise, seadme, protsessi,

tehnoloogia või hoidla planeerimisel või nende muutmise kavandamisel, vastuvõtmisel ja

rakendamisel.

Punktiga 2 muudetakse paragrahvi 3 lõike 3 punktide 6 ja 7 sõnastust. Kehtiva sõnastuse

kohaselt kirjeldab ohutuse tagamise süsteemi tegevuse jälgimine menetluse rakendamist, mille

põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning

puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist. Menetlus peab hõlmama

suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ning kaitsemeetmete analüüsi.

Euroopa Komisjon viitas, et SEVESO III direktiivi III lisa punkti b alapunkti vi ei ole

nõuetekohaselt üle võetud, kuna riigisisesest sättest on välja jäetud sõna „vastuvõtmine“ ja

viidatakse ebamääraselt kaitsemeetmete analüüsile, selle asemel, et sätestada, et aruandlus

peaks hõlmama eelkõige neid juhtumeid, mis hõlmavad kaitsemeetmete puudujääke ning nende

uurimiseks ja saadud õppetundide põhjal järelmeetmete võtmist. Samuti võiksid menetlused

hõlmata ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad ja muud

asjakohased näitajad. Euroopa Komisjon ei ole täpsustanud, kas menetlused peavad hõlmama

tulemuslikkuse näitajaid või muid asjakohaseid näitajaid, sest säte on sõnastatud tingivas

kõneviisis ja lõpuni sisustamata. Seetõttu seda täiendust määrusesse ei lisata.

Võttes arvesse Euroopa Komisjoni etteheidet, sõnastatakse paragrahvi 3 lg 3 p 6 selliselt, et

tegevuse jälgimisel kirjeldatakse sellise menetluse vastuvõtmist ja rakendamist, mille põhjal

hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning

puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist. Menetlus peab hõlmama

suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja järelmeetmete võtmist, eriti kui

kaitsemeetmetes on olnud puudujääke.

Paragrahvi 3 lõige 3 punkti 7 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt kirjeldab

ohutuse tagamise süsteemi auditi ja juhtkonnapoolne ülevaatus suurõnnetuse vältimise poliitika

ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilist auditeerimist ning juhtkonna

dokumenteeritud ülevaatust suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi

elluviimise ja ajakohastamise kohta.

Euroopa Komisjon viitas, et SEVESO III direktiivi III lisa punkti b alapunkti vii ei ole

nõuetekohaselt üle võetud, sest riigisisene säte erineb direktiivi nõude mitmes aspektis,

eelkõige viitab riigisisene säte „dokumenteeritud ülevaatusele suurõnnetuse vältimise poliitika

ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimise ja ajakohastamise kohta“, selle asemel et viidata

„suurõnnetuse vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimise süsteemi toimimise ja ajakohastamise

dokumenteeritud läbivaatamisele“. Riigisisesest sättest on välja jäetud mitu direktiivi nõude

elementi, mis on vajalikud direktiivi nõuetekohaseks rakendamiseks: korrapärase

süstemaatilise hindamise menetluste vastuvõtmine ja rakendamine, sealhulgas auditi ja

läbivaatamisega kindlaks tehtud vajalike muudatuste kavandamine ja kasutusse võtmine.

Tulenevalt Euroopa Komisjoni etteheitest täpsustatakse § 3 lg 3 p 7 sõnastust selliselt, et

ohutuse süsteemi tagamise auditi ja juhtkonnapoolne ülevaatus kirjeldab suurõnnetuse

vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilise hindamise

menetluste vastuvõtmist, rakendamist ja süstemaatilist auditeerimist ning juhtkonna

dokumenteeritud ülevaatust suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi

elluviimise ja ajakohastamise kohta, sealhulgas auditi ja läbivaatamisega kindlaks tehtud

vajalike muudatuste kavandamist ja kasutusse võtmist.

Punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 1 punktiga 4, mille kohaselt ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaan peab kirjeldama ka rakendamise meetmeid kaitsmaks inimeste tervist, elu,

vara ja keskkonda suurõnnetuse mõju eest.

Muudatused on tingitud Euroopa Komisjoni märkusest, mille kohaselt ei võtnud Eesti SEVESO

III direktiivi artikkel 12 lg 3 nõuetekohaselt üle. Nõustume Komisjoni seisukohaga, et

ülevõtmine ei olnud korrektne, kuna riigisiseses õiguses ei olnud üle võetud punkti b, mille

kohaselt tuleb plaanides seada eesmärgiks rakendada vajalikke meetmeid, et kaitsta inimeste

elu, tervist, vara ja keskkonda suurõnnetuste mõju eest.

Punktiga 4 muudetakse paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatava tekstiosa sõnastust. Kehtiva

sõnastuse kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõte ja ohtliku ettevõtte käitaja ohtliku

kemikaaliga toimunud õnnetusest teatama Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile ning kohaliku omavalitsuse üksusele.

Paragrahvi 8 lõikes 1 täpsustatakse, et ohtliku kemikaaliga toimunud õnnetuse kohta tuleb

esitada teave järelevalveasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele esimesel võimalusel, kuid

mitte hiljem kui 30. kalendripäeval. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuli seda teha üksnes 30

kalendripäeva jooksul. SEVESO III direktiivi mõte on, et õnnetuse asjaolud, kui need teada on,

tuleb koheselt teatavaks teha järelevalveasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksusele.

Punktiga 5 sätestatakse paragrahvi 8 lõikes 2 uus nõue, mille kohaselt õnnetuse hilisema

uurimise käigus täpsustunud asjaoludest tuleb sellekohane teave edastada järelevalveasutustele

ja kohaliku omavalitsuse üksusele esimesel võimalusel nii nagu näeb ette SEVESO III direktiiv.

Euroopa Komisjon heitis Eestile ette, et SEVESO III direktiivi artikkel 16 lg 1 punkt d ei ole

nõuetekohaselt üle võetud, kuna käitajal puudub kohustus pärast suurõnnetust teavet

ajakohastada, kui ilmnevad täiendavad asjaolud, mille tõttu olemasolev teave või tehtud

järeldused muutuvad.

Nõustume Euroopa Komisjoni seisukohaga ning sellest tulenevalt täiendatakse paragrahvi 8

lõikega 2.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul on otsene kokkupuude Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt SEVESO III

direktiiviga, kust tulenevad nõuded ohtliku ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise

kohta. Määruse eelnõu vastab SEVESO III direktiivis toodule.

4. Määruse mõjud

1. Mõjude kriteeriumid ja sihtrühmad

Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist:

1. Mõjutatud sihtrühma suurus;

2. Mõju ulatus;

3. Mõju avaldumise sagedus;

4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad

1.2 Sihtrühm 2 – järelevalveasutused

1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad

1. Suurõnnetuse ohuga ettevõtteid, keda kõnesolevad muudatused puudutavad, on üle 60.

2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes pigem

väheoluline, kuna eelnõu muudatustega täpsustatakse üksnes kehtivat regulatsiooni.

3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 jääb pigem samale tasemele nagu on kehtiva õiguse

kohaselt. Võimalik, et osa ohtlikke ettevõtted peavad vähesel määral täiendama nõutud

dokumente, nagu ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus ja hädaolukorra lahendamise plaan.

4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, sest määruse muudatuste

jõustumise järel kehtivad nõuded üksnes täpsustuvad.

1.2 Sihtrühm 2 - järelevalveasutused 1. Sihtrühma 2 moodustavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Päästeamet.

Need on järelevalveasutused, kes teostavad antud valdkonnas järelevalvet ning muudatustega

nende pädevuste osas muutust ei toimu.

2. Mõju ulatus sihtrühmale 2 ei muutu, kuna täpsustatakse olemasolevaid nõudeid.

3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 võib vähesel määral suureneda, kui ettevõtted

hakkavad dokumente uuendama ning need tuleb kooskõlastada järelevalveasutustega. Samas

on teada, et SEVESO III direktiivi nõudeid praktikas rakendatakse ning suuri sisulisi muutusi

dokumentides ette ei ole näha.

4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühma 2 jaoks on madal. Pigem jääb

järelevalveasutuste töökoormus samale tasemele, mis oli siiani.

Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes:

- sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;

- mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;

- mõju regionaalarengule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Samuti ei laeku selle

määruse rakendamisega seonduvalt tulusid.

Kuna määrusega kaasnevad muudatused on olukorda täpsustavad, ei eelda nende rakendamine

märkimisväärseid tegevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Määrusega tehakse korrektuure tingituna SEVESO III direktiivi

mittenõuetekohasest ülevõtmisest, puudub vajadus rakendamise üleminekuajaks.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja

Keskkonnaministeeriumile eelnõude infosüsteem vahendusel. Määruse eelnõu esitatakse

arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile ja Eesti

Keemiatööstuse Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Siseministeerium

Keskkonnaministeerium

Meie 23.03.2021 nr 2-1/21-0284/1859

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari

2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse

ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“ ja 1. märtsi 2016.a määruse

nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja

nende koostamisele ning avalikkusele

edastatavale teabele ja õnnetusest

teavitamisele“ muutmise määruse eelnõu

kooskõlastamiseks edastamine

Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse

kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele

edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: eelnõu

seletuskiri

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Päästeamet

Eesti Keemiatööstuse Liit

Merike Ring

625 6472 [email protected]