Pakkumine Järvela kinnisasjast maaeralduste omandamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

OÜ TANI METS

[email protected]

Meie 15.01.2026 nr 8-3/25-110/18606-2

Pakkumine Järvela kinnisasjast

maaeralduste omandamiseks

Transpordiamet alustas 03.11.2025 kirjaga nr 8-3/25-110/18606-1 kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel menetlust osaühingule TANI METS (registrikood

10240053) kuuluvast Järvela kinnisasjast (Võru maakond, Setomaa vald, Korela küla, kinnistu

registriosa nr 1865538, katastriüksuse tunnus 93401:008:0359, pindalaga 67 288 m2) ligikaudu

7371 m2 ja 774 m2 suuruste maaeralduste omandamiseks.

Äralõiked on vajalikud Roadplan OÜ poolt koostatud põhiprojektide nr 24045-2 ja 24045-3

„Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõit“ ja „Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki

tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte projekt“ elluviimiseks.

KAHOS § 11 lg 6 kohaselt määratakse tasu alates 100-eurosest väärtusest kümne euro täpsusega,

täiendavad hüvitised ümardatakse ühe euro täpsusega. Tuginedes Pindi Kinnisvara OÜ poolt

koostatud hindamisaruandele nr 251212-104-64667 on Järvela kinnisasjast tehtavate äralõigete

väärtused järgmised:

1) Äralõige suurusega 7371 m2 – tasu maa eest ilma kasvava metsata 2358,72 eurot (0,32

eur/m2) ehk ümardatult 2360 eurot. Tasu kasvava metsa eest (harilik väärtus) on 7807,94

eurot ehk ümardatult 7810 eurot ning saamata jääv tulu on 1030,99 eurot ehk ümardatult

1030 eurot. Kaasnevaks kahjuks on saadud 114,24 eurot ehk ümardatult 110 eurot.

2) Äralõige suurusega 774 m2 – tasu maa eest ilma kasvava metsata 247,68 eurot (0,32

eur/m2) ehk ümardatult 250 eurot. Kaasnevat kahju ega saamata jäävat tulu ei esine.

Juhul kui olete nõus kinnisasja osa võõrandamisega, makstakse Teile kui kinnisasja omanikule

kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe saavutamise eest täiendavat hüvitist

(edaspidi motivatsioonitasu). KAHOS § 15 lg 3 kohaselt on motivatsioonitasu 20% tasust, kuid

mitte vähem kui 0,8-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (eelneva nelja

kvartali) keskmine brutokuupalk ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk.

Samuti lisandub eelnimetatud summadele ühekordne hüvitis asjaajamisega seotud kulude eest

vastavalt KAHOS §-le 17.

Tulenevalt eelnevast ja tuginedes KAHOS § 11 lõikele 6 esitame pakkumise omandada

2 (2)

osaühingule TANI METS kuuluvast Järvela kinnisasjast äralõiked tasudes alljärgnevalt:

1) Äralõige suurusega 7371 m2:

 maa eest makstav tasu (ilma puitmaterjalita) – 2360 eurot (0,32 eur/m2);

 tasu äralõikel kasvava metsa eest – 7810 eurot;

 saamata jääv tulu – 1030 eurot;

 kaasnev kahju – 110 eurot.

2) äralõige suurusega 774 m2:

 maa eest makstav tasu – 250 eurot (0,32 eur/m2).

motivatsioonitasu – 2312 eurot;

täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest – 200 eurot;

Pakkumus kokku 14 072 eurot.

Juhul kui jagatava kinnisasja maakorraldusliku jagamise käigus selgub, et omandatava äralõike

pindala on kas suurem või väiksem kui 7371 m2 või 774 m2, siis suurendatakse või vähendatakse

vastavalt kinnisasja osa eest makstavat tasu ja motivatsioonitasu ruutmeetri väärtuse järgi. Tasuga mittenõustumisel on Teil õigus esitada omapoolne võrdlevale hindamisaruandele tuginev

pakkumus, mis vastaks KAHOS-es toodud tingimustele, misjärel asume läbi rääkima. Hinnangu

koostamise korral lähtutakse tasu arvestamisel hinnangu tulemusest, millele lisandub

motivatsioonitasu vastavalt KAHOS § 15 lg-le 3 ning hüvitis asjaajamisega seotud kulude eest

vastavalt KAHOS §-le 17.

Kui Te ei esita nimetatud pakkumuse kohta nõusolekut, on võimalik otsustada kinnisasja

sundvõõrandamine. Kui kinnisasja (osa) omandamine ei toimu kokkuleppel, ei ole kinnisasja

omanikul õigust KAHOS §-s 15 toodud motivatsioonitasule. Palume Teie kirjalikku nõustumust või vastuväiteid esitatud pakkumise osas hiljemalt

25.01.2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Kodu

maade projektijuht

maade osakond

Lisa: Järvela kinnisasja hindamisaruanne

Riin Kodu

59822504, [email protected]

Eksperthinnang nr 251212-104-64667

Tellija Transpordiamet. Aadress Järvela, Korela küla, Setomaa vald, Võru maakond. Hinnatav vara Äralõiked pindaladega 774 m2 ja 7371 m2, kinnisasja osast reg osa nr 1865538, katastriüksusest

93401:008:0359, mille koosseisus maatulundusmaa pindalaga 67288 m2. Eesmärk Hindamine hüvitamise eesmärgil. Hüvitamise eesmärgil hindamise all mõeldakse hinnatava

kinnisasja väärtust, mille korral on arvesse võetud majanduslikku kahju, mida kinnisasja võõrandaja võõrandamisel kannab vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14, 18 ja 20 sätestatule.

Tasu hüvitamise eesmärgil (äralõige 7371 m2)

Tasu hüvitamise eesmärgil koosneb järgnevatest komponentidest: Tasu maa eest kasvava metsata (äralõike harilik väärtus) 2358.72 eurot ehk 0,32 €/m2 taandatuna maatüki äralõike pinnale. Tasu kasvava metsa eest (äralõikel kasvava metsa harilik väärtus) 7807.94 eurot. Kaasnev kahju äralõike teostamisel 114.24 eurot. Saamata jääv tulu äralõike teostamisel 1030.99 eurot

Tasu hüvitamise eesmärgil (äralõige 774 m2)

Tasu maa eest kasvava metsata (äralõike harilik väärtus) 247.68 eurot ehk 0.32 €/m2 taandatuna

maatüki äralõike pinnale.

Kaasnevat kahju äralõike teostamisel ei lisandu.

Saamata jäävat tulu äralõike teostamisel ei esine.

Hinnatud väärtustele ei lisandu käibemaksu.

Hindamisaruande kuupäev 02.01.2026

Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja

vara hindaja, tase 7

kutsetunnistuse nr 176331

+372 507 2216

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

2

Sisukord

1 Hinnatav vara, hindamise eesmärk, alused, eeldused ja piiravad tingimused .......................................................... 6

1.1 Hinnatav vara .................................................................................................................................................... 6 1.2 Hindamise eesmärk........................................................................................................................................... 6 1.3 Hindamise alused .............................................................................................................................................. 6 1.4 Hindamisel kasutatavad mõisted ...................................................................................................................... 6 1.5 Hindamise eeldused ja piiravad tingimused ...................................................................................................... 7

2 Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .................................................................................................. 8 3 Hinnatava vara kirjeldus ............................................................................................................................................. 9

3.1 Kolmandate isikute õigustega seotud andmestik .............................................................................................. 9 3.2 Asukoht ja keskkond ......................................................................................................................................... 9 3.3 Katastriüksus ja äralõiked ............................................................................................................................... 11 3.4 Tehnosüsteemid .............................................................................................................................................. 16 3.5 Hüvitamise eesmärgil hindamine ja äralõike käsitlus hindamisel ................................................................... 16 3.6 Kestlikkus ........................................................................................................................................................ 17

4 Turuanalüüs ............................................................................................................................................................. 17 4.1 Makromajanduse ülevaade ............................................................................................................................. 17 4.2 Turusegmendi analüüs .................................................................................................................................... 20

4.2.1 Metsamaade turg....................................................................................................................................... 20 4.3 Konkureeriva pakkumise ülevaade ................................................................................................................. 23 4.4 Turustatavuse analüüs (hoonestamata maatulundusmaa) ............................................................................. 25

5 Hindamine ................................................................................................................................................................ 25 5.1 Parim kasutus (hoonestamata maatulundusmaa) .......................................................................................... 25 5.2 Meetodi valik ................................................................................................................................................... 25 5.3 Äralõike harilik väärtus (turuväärtus)............................................................................................................... 26

5.3.1 Maatüki väärtus kasvava metsata ............................................................................................................. 26 5.3.1 Äralõikel kasvava metsa harilik väärtus ja väärtus hüvitamise eesmärgil ................................................ 30 5.3.2 Äralõike harilik väärtus kokku .................................................................................................................... 31

5.4 Kaasnev kahju ja saamata jääv tulu, kui riik Transpordiameti isikus äralõiked pindaladega 774 m2 ja 7371

m2 31 6 Hindamistulemus ..................................................................................................................................................... 33 Lisa 1 Asukoha plaan ja fotod ......................................................................................................................................... 34 Lisa 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõte ................................................................................................................... 37 Lisa 3 Väljavõte Riigitee 18178 Värska–Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidul ja 18233 Matsuri–Sesniki tee km

11,59–13,58 lõigul projekti plaanist ................................................................................................................................. 38 Lisa nr 4 Väljavõte äralõike takseeringust, toodud eraldi lisana digikonteineris ............................................................. 38 Lisa 5 Vastavuskinnitus standardile EVS 875 ................................................................................................................. 39

3

Hindamisaruande kokkuvõte

Hinnatava vara koondandmed

Hinnatav vara Äralõiked pindaladega 774 m2 ja 7371 m2, kinnisasja osast reg osa nr 1865538,

katastriüksusest 93401:008:0359, mille koosseisus maatulundusmaa pindalaga

67288 m2

Kinnistu nimi -

Aadress Järvela, Korela küla, Setomaa vald, Võru maakond.

Kinnistu liik Hoonestamata kinnisasi

Omanik Osaühing TANI METS (reg.kood 10240053) Tartu

Katastritunnus 93401:008:0359.

Maaeraldus (nn äralõiked) 774 m2 ja 7371 m2.

Detailplaneering/ehitusõigus Kinnistul kehtiv detailplaneering puudub. Üldplaneeringu järgselt jääb 774 m2

äralõike osa riigitee kaitsevööndisse. Seletuskirja järgselt tulenevad avalikult

kasutatava tee kaitsevööndi tingimused õigusaktist sh valla piiresse jääva riigitee

kaitsevöönd on 30 m lai. Seda arvestamata ei ole piirkonnas maakasutuse

juhtfunktsiooni määratud, tegemist on haja asustusega alaga, kus ei ole

otstarbekas juhtfunktsiooni määrata. Hinnatav vara jääb rohevõrgustiku tugialasse,

üldplaneeringu järgselt on tugialade tingimused järgmised: säilitada tuleb tugialade

terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist, tugialadel ei

vähendata looduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda ulatust või selle

ehituskeeluvööndit ja metsamaa sihtotstarbe muutmine tugialal on keelatud.

Hindamisaruande koondandmed

Hinnangu eesmärk Hindamine hüvitamise eesmärgil. Hüvitamise eesmärgil hindamise all mõeldakse

hinnatava kinnisasja väärtust, mille korral on arvesse võetud majanduslikku kahju,

mida kinnisasja võõrandaja võõrandamisel kannab vastavalt kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14, 18 ja 20

sätestatule.

Seos Kinnitame, et Pindi Kinnisvara OÜ ei ole seotud hinnatava vara tehingu ega

omandisuhtega.

Ülevaatuse kuupäev 17.11.2025.

Väärtuse kuupäev 17.11.2025.

Hindamisaruande kuupäev 02.01.2026

Tellija Transpordiamet.

Tellimusleping Töövõtuleping nr 3.2-2/25/1668-1, 12.11.2025.

„Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 18178 Värska–Ulitina tee „Saatse

saapa“ ümbersõidul ja 18233 Matsuri–Sesniki tee km 11,59–13,58 lõigul“

Tellitavaks tööks on hindamisaruannete koostamine hüvitamise eesmärgil.

Hüvitamise eesmärgil hindamise all mõeldakse hinnatava kinnisasja väärtust, mille

korral on arvesse võetud majanduslikku kahju, mida kinnisasja võõrandaja

võõrandamisel kannab vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse

4

(edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14, 18 ja 20 sätestatule.

Tulenevalt KAHOS-e § 11 lõikest 2 palume tasu kinnisasja/äralõike eest välja tuua

järgmiselt:

• kinnisasja väärtus (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua

eraldi välja m2 väärtus 1 eurosendi täpsusega);

• kinnisasja turuväärtus kinnisasjade vahetamise eesmärgil (m2 väärtus 1

eurosendi täpsusega);

• hüvitis kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju eest

(ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2 hüvitise

maksumus 1 eurosendi täpsusega);

• hüvitis kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva saamata jääva tulu

eest (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2

hüvitise maksumus 1 eurosendi täpsusega);

• vajadusel hinnata hüvitist servituudi, reaalkoormatise eest (KAHOS § 18)

(ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2 hüvitise

maksumus 1 eurosendi täpsusega.

Hindamise eeldused Hindamise tavapraktikas väljuvad eeldused puuduvad.

Tasu hüvitamise eesmärgil

(äralõige 7371 m2)

Tasu hüvitamise eesmärgil koosneb järgnevatest komponentidest: Tasu maa eest kasvava metsata (äralõike harilik väärtus) 2358.72 eurot ehk

0,32 €/m2 taandatuna maatüki äralõike pinnale.

Tasu kasvava metsa eest (äralõikel kasvava metsa harilik väärtus) 7807.94

eurot.

Kaasnev kahju äralõike teostamisel 114.24 eurot.

Saamata jääv tulu äralõike teostamisel 1030.99 eurot

Tasu hüvitamise eesmärgil

(äralõige 774 m2)

Tasu maa eest kasvava metsata (äralõike harilik väärtus) 247.68 eurot ehk

0,32 €/m2 taandatuna maatüki äralõike pinnale.

Kaasnevat kahju äralõike teostamisel ei lisandu.

Saamata jäävat tulu äralõike teostamisel ei esine.

Hinnang likviidsusele Vara likviidsus tervikuna on sarnaste varade keskmine ja vara müügiperiood leitud

väärtuste ja kõikumise vahemikus on hinnanguliselt kuni 6 kuud

Hindamistulemuse täpsus Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/-20%.

Käibemaks Võrreldavate varade tehinguhindade analüüsimisel tuleb vastavalt Eesti vara

hindamise standarditele silmas pidada, kuidas seesuguste varadega turul tavaliselt

kaubeldakse. Kasutatud võrdlustehingud ei sisaldanud ja neile ei lisandunud

käibemaksu. Hinnatud väärtusele ei lisandu käibemaksu.

5

Hindamistulemus

Hinnatava vara, äralõige pindalaga 7371 m2, mõtteline osa kinnistust (reg osa nr 1865538), maatulundusmaa 100%,

mõtteline osa kinnistust (reg osa nr 1865538), maatulundusmaa 100%, aadressil Järvela, Korela küla, Setomaa vald,

Võru maakond väärtuse kuupäeval hinnatud tasu hüvitamise eesmärgil on:

Tasu maa eest kasvava metsata (äralõike harilik väärtus) 2358.72 eurot ehk 0,32 €/m2 taandatuna maatüki

äralõike pinnale.

Tasu kasvava metsa eest (äralõikel kasvava metsa harilik väärtus) 7807.94 eurot.

Kaasnev kahju äralõike teostamisel 114.24 eurot.

Saamata jääv tulu äralõike teostamisel 1030.99 eurot

Hinnatava vara, äralõige pindalaga 774 m2, mõtteline osa kinnistust (reg osa nr 1865538), maatulundusmaa 100%,

aadressil Järvela, Korela küla, Setomaa vald, Võru maakond, maakond väärtuse kuupäeval hinnatud tasu hüvitamise

eesmärgil on:

Tasu maa eest kasvava metsata (äralõike harilik väärtus) 247.68 eurot ehk 0.32 €/m2 taandatuna maatüki

äralõike pinnale.

Kaasnevat kahju äralõike teostamisel ei lisandu.

Saamata jäävat tulu äralõike teostamisel ei esine.

Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/-20%, tegemist on sarnaste varade keskmise täpsusega.

Hinnatud väärtustele ei lisandu käibemaksu.

Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja

vara hindaja, tase 7

kutsetunnistuse nr 176331

+372 507 2216

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

6

1 Hinnatav vara, hindamise eesmärk, alused, eeldused ja piiravad

tingimused

1.1 Hinnatav vara

Asjaõiguslik staatus Mõtteline osa kinnisasjast

Reg osa nr Kinnistu, reg osa nr 1865538.

Katastritunnus 93401:008:0359.

Märkus: kinnistu koosseisu kuulub ka lahustükina katastriüksus 93401:008:0361 mis

ei ole hindamise objektiks ja millele ka äralõikega mõju puudub.

Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%.

Aadress Järvela, Korela küla, Setomaa vald, Võru maakond.

Vara liik Kinnisasi.

Omanik Osaühing TANI METS (reg.kood 10240053) Tartu

Koormatised ja kitsendused Kinnistusregistriosa III jaos kehtivad kanded puuduvad.

Hüpoteegid Kinnistusregistriosa IV jaos kehtivad kanded puuduvad.

Seadustest ja lepingutest

tulenevad kinnistus-

raamatusse mittekantud

õigused ja kohustused

Hindajale teadaolevatel andmetel ei lasu hinnataval varal seadustest ja lepingutest

tulenevaid kinnistusraamatusse mittekantud õigusi ja kohustusi, mis võiksid mõjutada

selle väärtust. Selliste asjaolude ilmnemine võib muuta vara käesolevas

eksperthinnangus toodud turuväärtust.

Haldusvorm Kinnistu haldamisega tegeleb omanik ise. Eeldame, et omanik, kes tegeleb ise

juhtimisega, teeb seda parimal võimalikul moel.

1.2 Hindamise eesmärk

Hindamine hüvitamise eesmärgil. Hüvitamise eesmärgil hindamise all mõeldakse hinnatava kinnisasja väärtust, mille

korral on arvesse võetud majanduslikku kahju, mida kinnisasja võõrandaja võõrandamisel kannab vastavalt kinnisasja

avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14, 18 ja 20 sätestatule.

1.3 Hindamise alused

1.3.1 Eesti Vabariigi seadusandlus

1.3.2 Eesti vara hindamise standardisari EVS 875

1.3.3 EKHÜ Heade Tavade Koodeks

1.4 Hindamisel kasutatavad mõisted

1.4.1. Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema

üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas

tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult

ning ilma sunduseta. (EVS 875:1)

1.4.2. Kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, on kinnisasja omandamine üldistes

huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui

omanikuga kokkulepet ei saavutata.

Kinnisasja omandaja peab kinnisasja omandamise korral maksma kinnisasja omanikule tasu.

7

Tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja

saamata jääva tulu eest, kui need esinevad (KAHOS § 2, § 11 ). Hüvitamise eesmärgil kinnisasja hindamisel leitakse

kinnisasja väärtus. Kui kinnisasja väärtus ei iseloomusta kogu varalist kahju, mis isikule tekib, siis hinnatakse

väärtusele lisanduv otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu. Hindamistulemuses eristatakse võimaluse korral

kinnisasja (või selle osa) väärtus, otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu (Kinnisasja erakorralise hindamise kord §

28).

1.4.3. Äralõige (land taken) on võõrandamisele kuuluv piiritletud osa maatükist (EVS 875-12)

1.4.4. Harilik väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

Hariliku väärtuse hindamisel lähtutakse turuväärtuse hindamise nõuetest.

1.4.5 Parim kasutus (highest and best use) on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult

põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab

kõrgeima väärtuse. (EVS 875:1)

1.4.6 Hindamisaruande kuupäev (date of valuation report) on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS

875:1)

1.4.7 Väärtuse kuupäev (date of valuation) on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS

875:1)

1.4.8. Ülevaatuse kuupäev (inspection date) on kuupäev, millal tehti hinnatava vara ülevaatus. (EVS 875:1)

1.5 Hindamise eeldused ja piiravad tingimused

1.5.1 Hindamise tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad.

1.5.1.1 Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on

tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja

informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus

olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise

käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus.

1.5.1.2 Hinnatava vara turuväärtus on leitud eeldusel, et varal ei lasu hüpoteeke ega teisi füüsiliste ja/või juriidiliste

isikute õigusi (nt üürileping, eluaegse kasutamise õigus jms). Nimetatud eeldus on esitatud tuginedes turuosaliste

poolt tehtavatele eeldustele, et vara üle minemisel müüjalt ostjale hüpoteegid on kustutatud või kustutatakse tehingu

käigus ja kolmandate isikute õigused puuduvad. Kui kolmandate isikute õigustega on hindamisel arvestatud, siis on

see käesolevas eksperthinnangus ka selgelt välja toodud.

1.5.1.3 Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on

tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja

informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus

olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise

käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus.

1.5.1.4 Käesolevat hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid käesolevale aruandele ei tohi

ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada.

Juhul, kui käesolevat hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga

eelnevalt kirjalikult kokku leppida.

1.5.1.5 Käesolev eksperthinnang on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eespool avaldatud ja selleks ettenähtud

eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik või kui seda tehakse

selleks mitte ettenähtud eesmärgil.

1.5.1.6 Hindaja ei ole teinud ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide põhjalikku ehitus-tehnilist ekspertiisi ega

inspekteeritud vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud või ligipääsmatud. Andmed on fikseeritud esitatud

informatsiooni, teostatud visuaalse vaatluse ja hindaja tööpraktikast tulenevate kogemuste põhjal. Hindaja ei saa

8

avaldada mingit arvamust ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide kohta, mida ei ole inspekteeritud ja käesolev

hindamisaruanne ei kinnita ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide kaetud, varjatud või ligipääsmatute osade laitmatust.

1.5.1.7 Käesoleva töö teostamisel on hindajal palutud lähtuda eeldusest, et mingit saastatust või saastuse ohtu ei ole

või et saaste / saastusohu kõrvaldamistööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Hindajat ei ole teavitatud

mingitest uurimistulemustest, mis viitaksid saastatuse või saastusohu olemasolule. Hindaja ei ole uurinud hinnataval

varal ja selle läheduses paiknevatel varadel tehtud ega tehtavat tegevust, et teha kindlaks, kas need tegevused või

seal asuv maa võib olla või on olnud hinnatavale varale saastav. Hindajal ei pea olema saastatuse või saastuseohu

avastamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, seega ei võta hindaja endale mingit vastutust ükskõik missuguse

saastatuse või saastuse ohu olemasolu eest. Kui pärast hindamist ilmneb, et hinnatavat vara või selle läheduses

paiknevaid varasid on kasutatud viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes

esitatud väärtust.

1.5.1.8 Hindaja ei ole teinud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse olemasolu kohta ega saa seega esitada

mingit kindlat seisukohta, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud

eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja

saastuse ohu avastamine võib vara väärtust märgatavalt mõjutada.

2 Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus

Tellija Transpordiamet

Hindaja Andres Teder

Pindi Kinnisvara OÜ

Aadress: Tartu mnt. 16, 10117,Tallinn

Reg.nr: 10677258

Tellimusleping Töövõtuleping nr 3.2-2/25/1668-1, 12.11.2025.

„Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 18178 Värska–Ulitina tee „Saatse

saapa“ ümbersõidul ja 18233 Matsuri–Sesniki tee km 11,59–13,58 lõigul“

Tellitavaks tööks on hindamisaruannete koostamine hüvitamise eesmärgil.

Hüvitamise eesmärgil hindamise all mõeldakse hinnatava kinnisasja väärtust, mille

korral on arvesse võetud majanduslikku kahju, mida kinnisasja võõrandaja

võõrandamisel kannab vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse

(edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14, 18 ja 20 sätestatule.

Tulenevalt KAHOS-e § 11 lõikest 2 palume tasu kinnisasja/äralõike eest välja tuua

järgmiselt:

• kinnisasja väärtus (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua

eraldi välja m2 väärtus 1 eurosendi täpsusega);

• kinnisasja turuväärtus kinnisasjade vahetamise eesmärgil (m2 väärtus 1

eurosendi täpsusega);

• hüvitis kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju eest

(ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2 hüvitise

maksumus 1 eurosendi täpsusega);

• hüvitis kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva saamata jääva tulu eest

(ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2 hüvitise

maksumus 1 eurosendi täpsusega);

• vajadusel hinnata hüvitist servituudi, reaalkoormatise eest (KAHOS § 18)

(ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2 hüvitise

maksumus 1 eurosendi täpsusega).

9

Ülevaatuse kuupäev 17.11.2025.

Ülevaatuse ulatus Teostatud on kinnistu ülevaatus.

Ülevaatuse põhjalikkus Visuaalne vaatlus. Teostatud ei ole ehitustehnilist ekspertiisi või kasutatud

erivahendeid.

Ülevaatusel osalesid OÜ Pindi Kinnisvara kutseline hindaja Andres Teder ja omaniku esindaja Toomas

Tarve.

Andmed esitas Kasutatud on avalikke registreid ja tellija poolt töövõtulepingus esitatud äralõigete

plaane.

Andmeallikad Kinnistusregistri registriosa väljavõte (01.12.2025. a.)

Päring Maa- ja Ruumiametist geoportaal.maaamet.ee (01.12.2025. a.)

Pindi Kinnisvara OÜ tehingute andmebaas (01.12.2025. a.)

Kinnisvaraportaal www.kv.ee (08.12.2025. a.)

Regio Kaardirakendus http://regio.delfi.ee/ (01.12.2025. a.)

Planeeringute info Setomaa valla koduleheküljelt https://setomaa.ee/ (01.12.2025. a.)

Töövõtuleping nr 3.2-2/25/1668-1, 12.11.2025.

Allhanked Kasvava metsa hindamiseks on hindamisse kaasatud valdkonna spetsialist Kurmet

Kuldnokk, Metsanduse konsulent, tase 6, kutsetunnistus nr 188868 (OÜ

Metsakorralduskeskus, metsakorraldustööde tegevusluba KME000055),

takseeringud on teostanud Toivo Sokk, tunnustatud metsakorraldaja, tunnistus nr

113.

3 Hinnatava vara kirjeldus

3.1 Kolmandate isikute õigustega seotud andmestik

Vastavalt omaniku esindaja kinnitusele rendilepingud hinnatava vara osas puuduvad.

3.2 Asukoht ja keskkond

Asukoht piirkonna siseselt Hinnatav vara asub Setomaa vallas, Korela külas. Lähim linn, Võru linn, on u 52 km

kaugusel. Lähimad teenindusasutused asuvad u 13 km Värska alevikus. Asukoht

piirkonnasiseselt keskmiselt hinnatud.

10

allikas: http://regio.delfi.ee/

Piirkonna hoonestus.

Aerofoto 2024-05-11, Maa-

ameti fotoladu

Lähiümbruses vähesed üksikelamud, peamiselt on tegemist hajaasustusega alaga.

Infrastruktuur Lähimad teenindusasutused asuvad u 13 km kaugusel Värska alevikus. Lähim

ühistranspordipeatus (Verhulitsa bussipeatus) asub u 500 m kaugusel.

Haljastus ja heakord Kinnistul on peamiselt kõrghaljastus, vähene madalhaljastus. Heakord on keskmine.

Veekogud ja nendega

seotud positiivsed ja

negatiivsed tegurid

Naabruses Piusa jõgi, tulenevalt kaugusest mõju väärtusele puudub.

Õhu saastatus ja müra Müra- ja saastustase vara vahetus ümbruses on madal. Piirkonnas mürakaardil

andmed puuduvad. Kinnistu piirneb Matsuri-Sesniki teega. Maa- ja Ruumiameti

andmetel on kinnistuga piirneval teelõigul aasta ööpäevane liiklussagedus 45 autot.

11

Mõõtmised teostatud 2024.aastal.

Ohtlikud käitised Ohtlik käitis on ohtlikku ettevõtet või suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitava isiku

kontrolli all olev ala, kus käideldakse ohtlikku kemikaali ühes või mitmes ehitises,

sealhulgas selle juurde kuuluvad või sellega seotud infrastruktuurid ja protsessid.

allikas: xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi

Ohtlike käitiste kaardirakenduse järgi ei paikne vara ühegi ohtliku käitise

mõjupiirkonnas.

Jääkreostus Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna

(pinnase- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike

ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

Jääkreostusobjektid ja -alad on endised sõjaväealad, mahajäetud

asfaltbetoonitehased, katlamajad jne.

Vastavalt Keskkonnaportaali andmetele ei asu hinnatav vara jääkreostusalal.

allikas: register.keskkonnaportaal.ee/register

Maardlad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei paikne hinnatav vara maardlate

(sh prognoosvarude) maa-alal ega ka altkaevandatud maa-alal.

allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad

Metsatulekahju risk Hinnatav kinnistu asub piirkonnas, kus on rohkelt kõrghaljastust. Metsatulekahju risk

esineb.

Juurdepääsu tee

Juurdepääs varani kõrvalmaanteelt (Matsuri-Sesniki tee). Juurdepääs on avalikus

kasutuses. Tegemist on kruusateega.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister

3.3 Katastriüksus ja äralõiked

Katastritunnus 93401:008:0359.

12

allikas: geoportaal.maaamet.ee

Sihtotstarve 100% maatulundusmaa

Maatüki suurus ja kõlvikuline

koosseis

67288 m2

Metsamaa 57093 m²

Muu maa 10195 m²

Äralõige suurusega 774 m2 on planeeritud kinnistu kõrvalmaanteega piirnevast osast.

Kõlvikuliselt on äralõike puhul tegemist metsamaaga ja muu maaga.

Äralõige suurusega 7371 m2 on planeerintud kinnistu keskosast. Kõlvikuliselt on äralõike

puhul tegemist metsamaaga ja muu maaga.

Maatüki kuju ja reljeef,

kirjeldus

Maaüksus on ebakorrapärase kujuga, reljeef on ebatasane. Kinnistu piirneb

kõrvalmaanteega ning ülejäänud külgedelt hoonestamata maadega.

Üldplaneering Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022 otsusega nr 28 kehtestati Setomaa valla

üldplaneering.

Üldplaneeringu järgselt jääb äralõike osa riigitee kaitsevööndisse. Seletuskirja järgselt

tulenevad avalikult kasutatava tee kaitsevööndi tingimused õigusaktist sh valla piiresse

jääva riigitee kaitsevöönd on 30 m lai. Seda arvestamata ei ole piirkonnas maakasutuse

juhtfunktsiooni määratud, tegemist on haja asustusega alaga, kus ei ole otstarbekas

juhtfunktsiooni määrata. Hinnatav vara jääb rohevõrgustiku tugialasse, üldplaneeringu

järgselt on tugialade tingimused järgmised: säilitada tuleb tugialade terviklikkus ja vältida

tuleb terviklike loodusalade killustumist, tugialadel ei vähendata looduskaitseseadusest

tulenevat ranna või kalda ulatust või selle ehituskeeluvööndit ja metsamaa sihtotstarbe

muutmine tugialal on keelatud. Teine äralõike osa ei jää riigitee kaitsevööndisse.

13

Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist.

Detailplaneering/ehitusõigus Kinnistul kehtiv detailplaneering puudub.

Kinnisasjal paiknevad

ehitised /rajatised

Kinnistu on hoonestamata.

Muud piirangud ja nende

mõju turuväärtusele Maa-ameti kaardiserveri kitsenduste kaardirakenduse andmetel ulatuvad kinnistule

järgmised kaitsevööndid:

Nimetatud kitsendused ei mõjuta hindamiskäiku ega vara turuväärtust vastavalt vara

parimale kasutusele.

14

Kitsenduste kaart

www.maaamet.ee

Äralõike kirjeldus Äralõige pindalaga 774 m2 on planeeritud kõrvalmaanteega piirnevast osast. Äralõige

pindalaga 7371 m2 on planeeritud kinnistu keskosast. Mõlemad äralõiked on

katastriüksusest 93401:008:0359, äralõiked moodustavad 12,1 % katastriüksuse

pinnast.

Kasvava metsa hindamisel on 08.12.2025.a teostatud takseerimisel järel puistu

äralõike alal tehtud kaks eraldist nr 1 (0,74 ha) ja nr 2 (0,08 ha). Mõlema eraldise

peapuuliigiks on mänd, eraldisel 1 on 60.a männik, eraldisel 2 on teostatud lageraie.

Äralõigete plaan .

15

16

Kinnistu osal paiknevad

ehitised

Äralõigetel puuduvad ehitised.

Kokkuvõte kirjavahetusest ja

vestlusest omanikuga

Hindaja poolt on omanikku teavitanud hindamise teostamisest ja pakutud võimalust

osaleda ülevaatusel ning anda selgitusi 15.11.2025 e-kirjaga. Omaniku esindaja

Toomas Tarve viibis ülevaatuse juures.

3.4 Tehnosüsteemid

Veevarustus Puudub

Kanalisatsioon Puudub

Elektrivarustus Puudub

3.5 Hüvitamise eesmärgil hindamine ja äralõike käsitlus hindamisel

(1) Kinnisasja omandaja peab kinnisasja omandamise korral maksma kinnisasja omanikule tasu.

(2) Tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja

saamata jääva tulu eest, kui need esinevad (KAHOS § 11).

(1) Kinnisasja hinnatakse hüvitamise eesmärgil, kui õigusaktist või tehingust tulenevalt tuleb kinnisasja või piiratud

asjaõiguse omanik asetada talle hüvitise määramiseks olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta

oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud.

(2) Hüvitamise eesmärgil kinnisasja hindamisel leitakse kinnisasja väärtus. Kui kinnisasja väärtus ei iseloomusta

kogu varalist kahju, mis isikule tekib, siis hinnatakse väärtusele lisanduv otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu.

(3) Hindamisaruandes kirjeldatakse, mis oleks olnud, kui hüvitamist põhjustavat asjaolu ei oleks esinenud, ja

olukorda, mis arvestab hüvitamist põhjustava asjaoluga. Mõlema olukorra erinevused tuuakse hindamisaruandes

selgelt esile.

(4) Hindamistulemuses eristatakse võimaluse korral kinnisasja (või selle osa) väärtus, otsene varaline kahju ja

saamata jääv tulu (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 28).

(1) Kui äralõige on iseseisvalt kasutatav, hinnatakse äralõike väärtus eraldi kinnisasja väärtusena. Äralõike väärtuse

hindamisel eraldi kinnisasjana esitatakse hinnang ka selle kohta, kas äralõike väärtus kajastab allesjääva kinnisasja

turuväärtuse vähenemist ning kas esineb otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu seoses allesjääva kinnisasjaga.

(2) Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, hinnatakse kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemisena esmalt

kinnisasja turuväärtus enne äralõike tegemist ja lahutatakse sellest kinnisasja väärtus pärast äralõike tegemist. Kui

kinnisasi koosneb mitmest erineva kasutusega osast, hinnatakse ainult nende osade väärtust, mille väärtus äralõike

tõttu muutub (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 29).

Kui omandamisele kuuluv kinnisasjast tehtav äralõige on iseseisvalt kasutatav, hinnatakse äralõiget kui võimalikku

müügiobjekti. Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse

vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest. (KAHOS § 12

(4)

17

Kinnisasja hinnatakse üldjuhul tervikuna, arvestades kõiki kinnisasja olulisi osi. Kinnisasja võib hinnata osadena või

hinnata üksnes kinnisasja osa kinnisasja kasutusest, hindamise eesmärgist, hinnatava kinnisasja eripärast lähtudes

või õigusaktides sätestatud juhtudel (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 5).

Otsesese varalise kahju hindamine

(1) Otsese varalise kahjuna hinnatakse kahju, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike

väärtuses, kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemises ega saamata jäävas tulus. Hinnatakse selgelt tuvastatud ja

tõendatud otsene varaline kahju.

(2) Ei hinnata järgmist kahju:

1) mittevaraline kahju;

2) keskkonnanõuetega kooskõlas olevat püsivat mõõdetavat kahju keskkonnale, sealhulgas müra, vibratsiooni ja

heitgaase;

3) ehitise likvideerimisest tekkivat kahju, mis projekti käigus teise sama funktsionaalsusega ehitisega asendamise

kaudu hüvitatakse.

(3) Kinnisasjast äralõike tegemisega kaasneva otsese varalise kahju hindamisel analüüsitakse:

1) kinnisasja tükeldumisest, suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamakas muutumisest, senise kasutusotstarbe

muutmisest ja muust sellisest tagajärjest tulenevat mõju allesjääva kinnisasja väärtusele;

2) privaatsuse vähenemise mõju seoses ümbritsevasse keskkonda uute ehitiste püstitamisega või kõrghaljastuse

vähenemisega, eelkõige elukondlikel ning äri- või puhkeotstarbelistel kinnisasjadel;

3) kinnisasja pindala vähenemise mõju kinnisasja kasutatavusele ja ühikuväärtusele ning sellest tulenevalt kinnisaja

kui terviku turuväärtusele;

4) kuludokumentide alusel kinnisasja omandatavale osale viimase kümne aasta jooksul tehtud kasulikke kulutusi,

seejuures võib juriidilisest isikust kinnisasja omaniku puhul aluseks võtta ehitiste jääkmaksumuse bilansis § 30 lõikes

3 sätestatud tingimustel (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 31).

Kinnisasja (katastriüksust) hinnatakse reeglina kui tervikut. Kui võõrandatakse osa kinnisasjast, tuleb hindajal eraldi

tuua välja võõrandatava äralõike väärtus ruutmeetri hinnaga. Kui äralõige vastab kriteeriumitele, mis on omased

kinnisasjadele, millega turul vabalt kaubeldakse, käsitletakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti (EVS875 Osa 12)

Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on

põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest.

3.6 Kestlikkus

Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus (sustainability) on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks,

säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus

tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus

(EVS 875-10).

Kuna kinnisasja osa ei ole hoonestatud ja puuduvad tõendid, mis viitavad võimalikule hoonestamisele, siis hindamisel

kestlikkust ei käsitleta (EVS 875-10).

4 Turuanalüüs

4.1 Makromajanduse ülevaade

SKP muutus

Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise

aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 10,5 miljardit eurot. Tegevusaladest

18

mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, ka kinnisvaraalase

tegevuse lisandväärtus suurenes. Negatiivseima mõjuga olid ehitussektor ning veondus ja laondus. 1 Statistikaameti

esialgsel hinnangul Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi kasvas. Võrreldes 2024. aasta kolmanda

kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,9%. 2

Ehitus

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1,2%

vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 1,4%. Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises

kvartalis kokku 774 miljoni euro eest, sellest hooneid 617 miljoni ja rajatisi 378 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga

võrreldes ehitati hooneid 1,2% rohkem ja rajatisi 5% vähem. Kuigi esimeses kvartalis näitasid ehitusmahud korraks

kasvu, siis teises kvartalis jätkus viimastel aastatel tavapärane mahtude vähenemine. Ehitisregistri andmetel lubati

kasutusse 1375 uut eluruumi, mida on 13% rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis. Enamik valminud eluruumidest

asub korterelamutes, millest populaarsem on 3–5-korruseline korterelamu. Kõige rohkem valmis uusi eluruume

Tallinnas, järgnesid Tallinna ja Tartu lähiümbruse vallad. Ehitusluba väljastati 1567 eluruumi ehitamiseks, mida on 5%

vähem kui aasta varem samal ajal. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu. Kasutusse lubati 291 mitteelamut,

kus kasulikku pinda on 225 000 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut büroo-, lao- ja tervishoiuhoonete pinda.

Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes kasutusse lubatud mitteelamute pind, samas maht vähenes. 3

Joonis 1. Eluruumide ehitus- ja kasutuslubade väljastamise arv (allikas Statistikaamet)

Keskmine palk, tarbijate kulutused ja tööhõive

Statistikaameti parandatud andmete järgi oli 2025. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 2126 eurot, mis on

5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal. Keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas ja Harju ning Tartu maakonnas. Palgad

kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Põlva ja Rapla maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Ida-

Viru maakonnas. Kõrgeim keskmine palk oli selle aasta teises kvartalis info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning

elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal. Madalaim keskmine palk oli majutuse

ja toitlustuse tegevusalal. 4

Tarbijate kindlustunde indikaatori näitaja oli 2025. aasta oktoobris -31, mis on 14 punkti võrra kõrgem madalaimast

tasemest 2022. aasta septembris ning 45 punkti võrra madalam kui 2006.-2007. aasta majandusbuumi ajal. Viimased

14 kuud on näitaja olnud oktoobri tasemest madalam (viimati 2024. aasta juulis -28).

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024.

aasta oktoobriga võrreldes 4,6%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,3% kallimad.

Võrreldes septembriga oli oktoobris näha hinnalangust pea pooltes tooterühmades. Elekter kallines kuuga 3,1%,

19

bensiinihind langes oktoobris 0,5% ning diislikütuse hind tõusis 0,9%, kulutused eluasemele tõusid 0,9%, sh üürikulud

jäid samaks. 5

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 10

344 vaba ametikohta, mida on 4,4% võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel

perioodil ametist 5731 inimest. Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu

ametikohti oli enim hariduses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas

tööstuses. 6

Kinnisvara hinnatrendid

Kui 2022. aastal olid kinnisvara hinnatrendid kasvutempos – korterite turul ületasid tehingusummad ja tehinguaktiivsus

suuremates keskustes uusarenduste toel kunagise buumiaja tasemeid –, siis alates 2023. aastast kasv pidurdus ning

2024. aastast on turg stabiliseerunud. 2025. aasta oktoobri seisuga oli Pindi Kinnisvara Eesti 17 linna arvestuse

hinnaindeks 15% madalam viimaste aastate kõrgeimast tasemest (detsember 2023) ning 64% kõrgem kunagise

buumiaja kõrgeimast hinnast.

Laenumahud ja intressimäärad

2025. aasta septembri seisuga oli 6 kuu EURIBOR-i määr 2,1%, pankade üldine intressimäär eraisikutele 3,6% ning

ettevõtetele 4,8%.

Joonis 2. Eluasemelaenude ja mittefinantsettevõtete pikaajaliste eurolaenude kaalutud keskmine intressimäär ja kuue kuu EURIBOR (allikas Eesti

Pank)

2025. aasta septembris olid laenukäive ja laenujääk suuremad kui 2024. aasta septembris.

20

Joonis 3. Residentidest mittefinantsettevõtetele antud pikaajaliste laenude jääk ja käive (allikas Eesti Pank)

Eesti Panga majandusprognoosi järgi ulatub Eesti tänavune majanduskasv 0,6%ni ja kahel järgmisel aastal üle 3%.

Märkimisväärse kasvukiirenduse annab 2026. aastal valitsuse poolt majandusse suunatav täiendav laenuraha.

Majanduse enda kasvutingimused järjest paranevad 2027. aastani, mil valitsuse poolt majandusse suunatud rahaline

stiimul taandub. Selleks ajaks on välisturud praegusega võrreldes paremas seisus ja Eesti ettevõtted jõudnud uue

konkurentsiolukorraga rohkem kohaneda. Hinnatõus püsib Eestis tänavu tootmiskulude kasvu ja maksutõusude tõttu

kiire, ulatudes 5,3%ni. Järgmise aasta jooksul taandub hinnakasv umbes 2% juurde ja püsib selle lähedal ka 2027.

aastal. 7

Allikad:

[1] Statistikaameti pressiteade, 29.08.2025 - Majandus kasvas teises kvartalis 0,9%

[2] Statistikaameti pressiteade, 30.10.2025 - SKP kiirhinnang: majandus kasvas kolmandas kvartalis 0,9%

[3] Statistikaameti pressiteade, 28.08.2025 - Teises kvartalis ehitati 1,2% vähem

[4] Statistikaameti pressiteade, 01.09.2025 - Parandatud andmed: keskmine palk oli teises kvartalis 2126 eurot

[5] Statistikaameti pressiteade, 07.11.2025 - Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 4,6% (parandatud)

[6] Statistikaameti pressiteade, 03.09.2025 - Vabade ametikohtade arv tõusis üle 10 000

[7] Eesti Panga pressiteade, 23.09.2025 - PROGNOOS. Järgmise aasta majanduskasv tuleb peamiselt riigi laenuraha toel

4.2 Turusegmendi analüüs

4.2.1 Metsamaade turg

TRENDID JA PROGNOOS

• Metsamaade turg, mis näitas vahepeal tehingute osas tõusutrendi, on 2020. aastast taas tehingute arvult

languses. Metsamaa keskmine pinnaühiku hind, mis alates 2016. aastast järjest tõusis, on alates 2023.a

hakanud langema. Samas maksimaalne tehinguhind on stabiliseerunud, kuigi erinevused maakondade

lõikes on suured.

• Heade metsamaade avalikud tavapakkumised on järjest vähenemas. Suur osa tehinguid tehakse endiselt

otsepakkumistega metsaomanikele, kuid järjest on tõusnud metsaoksjonite osakaal. Palju tehinguid

teostatakse metsafirmade omavaheliste plokk tehingutena.

• Varasemalt üsna aktiivne raiutud metsamaade turg on tehingute mahult väike, kuna enam ei tõtata raiutud

metsamaad turule pakkuma. Tehinguid ka raiutud metsamaaga siiski tehakse ja selle ühikuhind mis kiiresti

tõsusis on praeguseks stabiliseerunud. Hetkel on ebaselge, kas kõik need maad kohe uuesti metsastatakse

või on need jäetud n-ö ootele.

• Puidu kokkuostuhinnad on liikunud erinevalt sortimendist eri suundades, kalleimad ja suurima tõusuga on

männi ja kuusepalk, kasepalk ja kasepakk ning teised sortimendid on pigem hinda kaotanud.

• Poliitilised ja majanduslikud otsused mõjutavad lisaks puidu kokkuostuhindadele ka metsamaade turgu.

Näiteks mõjutaks väheväärtuslikuma metsa hinda otsus kasutada puitu elektrijaamade kateldes. Samuti

võivad metsamaade turgu mõjutada võimalikud koalitsioonilepped ja riigi tasemel otsused – nt otsus

vähendada raiemahte.

Kõige rohkem metsamaa tehinguid teostati Eestis 2014. aastal, mil see oli rekordiline 3192 tehingut aastas. Sealt

edasi oli tehingute arv langustrendis, tõusis taas 2020. aastal (3019 tehingut), kuid sealt alates on jälle languses.

2024. aastal tehti metsamaaga 1561 tehingut, 2025 I poolaastal 675 tehingut (u 43% 2024. aasta tehingute arvust).

21

Joonis 4. Metsamaa tehingute arv Eestis (allikas: Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika)

Kogu Eesti metsamaa keskmine pinnaühiku hind, mis alates 2016. aastast järjest tõusis (jõudes 2016. aasta tasemelt

2356 €/ha 2023. aastal tasemele 7984 €/ha), on alates 2023.a hakanud langema.

Maksimaalne pinnaühiku hind on viimastel aastatel jäänud tasemele u 20 000-34 000 €/ha, kuid on olnud

maakondade kaupa väga erinev.

Joonis 5. Metsamaa pinnaühiku hind Eestis (allikas: Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika)

Kõrgeim maksimaalne tehingu ühikuhind on valdavalt piirkondades, kus paiknevad suuremad põlismetsad ja/või

suuremad keskused. 2025 I poolaastal olid kõrgeimad maksimaalsed tehingu ühikuhinnad Harju, Tartu ja Jõgeva

maakonnas.

22

Joonis 6. Maksimaalne metsamaa pinnaühiku hind maakondade kaupa 2025 I poolaastal (allikas: Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika)

Kui teistes kinnisvarasektorites on tugevalt domineeriv Tallinna ja Harjumaa piirkond, siis metsamaade turul tehakse

palju tehinguid ka Saare, Pärnu ja Jõgeva maakonnas.

Joonis 7. Metsamaa tehingute arv maakondade kaupa 2025 I poolaastal (allikas: Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika)

Metsamaa hind sõltub peamiselt puistu kvaliteedist, kasvukohast ja juurdepääsu olemasolust. Odavaim on teostatud

raietega metsamaa, mille hinnatase on olnud valdavalt vahemikus 1500-4000 €/ha. Hinnatasemelt kõrgeim, 20 000-

30 000 €/ha on olnud kvaliteetne raieküps mets.

Sortimentide keskmised vahelaohinnad Riigimetsa Majandamise Keskuses 2024. aastal ja 2025 esiemsel kolmel

kvartalil (EXW €/m3 ilma käibemaksuta):

23

Allikas: https://rmk.ee/spetsialist/puidu-muuk/puidumuugi-pohimotted/, Metsamaterjali hinnastatistika ülevaade.xlsx

Setomaa valla viimaste aastate metsamaade tehingustatistika

Metsamaa tehingud

Võru maakond, Setomaa vald

11.12.2025

Arv Keskmine Kokku Minimaalne Maksimaalne Minimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine Standardhälve

2022 metsamaa 17 5.50 1,002,477 7,124 325,000 2,648.33 32,697.55 5,773.64 10,313.76 10,005.49

2023 metsamaa 11 5.20 591,000 5,000 90,500 810.95 21,859.90 11,952.19 11,606.34 6,437.34

2024 metsamaa 34 6.00 2,035,922 1,000 164,000 428.95 21,729.34 8,147.84 9,837.29 6,378.02

2025 metsamaa 16 8.10 1,281,416 600 198,000 196.45 21,343.80 10,259.76 11,372.82 7,558.47

Allikas: Maa- ja Ruumiamet, tehingute andmebaas

Tehingute hindasid ja pindala puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut.

Pindala(ha) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /ha)

Märkus: nimetatud statistika sisaldab kõiki metsamaa tehinguid, nii kasvava metsaga kui ka lageraidega,

vabaturutehinguid ja mitteturu tehinguid. Keskmine ühikuhind kajastab pigem keskmise kasvava metsaga maa hinda.

4.3 Konkureeriva pakkumise ülevaade

26.11.2025.a kuupäeva seisuga on Võru maakonnas aktiivses müügipakkumises 60 maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistut, neist 23 osaliselt või täielikult metsamaad. Pakkumishinnad jäävad 0,36 €/m2 – 15,1

€/m2, metsamaadel 0,38 – 6,08€/m2 (kallim hoonestamiseks parkmetsa ala). Edaspidi on välja toodud avalikus

pakkumises olevad varad, mis on hinnatavale sarnaselt maatulundusmaad ning mis on asukohalt

võrreldavad. Andmed portaalist www.kv.ee.

24

100% maatulundusmaa, millest 26070 m² on metsamaa, teostatud lageraie 2021, alles seemnepuud (kuulutuse kaart

ei näita kogu teostatud raiet), osaliselt tehtud metsauuendus.

1,75 ha (17534 m²) suurune kinnistu Võru vallas, Räpo külas. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, millest

100% metsamaa, 2021 mets raiutud, raiutud alad on uuendatud ja seal kasvab noor mets, sobib hoonestamiseks

naabruses eluhooned.

2,5 ha (25083 m²) suurune kinnistu Võru vallas, Halla külas. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, millest ca

20 881 m² metsamaa, metsamaal 2021 mets raiutud, raiutud alad on uuendatud ja seal kasvab noor mets, sobib

hoonestamiseks naabruses eluhooned.

1,75 ha (17534 m²) suurune kinnistu Rõuge vallas, Kahru külas. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, millest

ca 74987 m2 metsamaa, suuremas osas tehtud lageraie, mis on taasmetsastatud, kasvava metsa tagavara kinnistul

on ca 500 tihumeetrit.

Eelpool toodud hindade osas on toodud pakkumishinnad, mitte reaalsed tehinguhinnad. Praktikast lähtuvalt

on olemas võimalus, et müügiprotsessi käigus pakkumishinnad erinevad reaalsetest tehinguhindadest.

25

4.4 Turustatavuse analüüs (hoonestamata maatulundusmaa)

Lõppkasutajaid iseloomustavad

tunnused

Sarnaste varade ostjaskonnaks on valdavalt metsafirmad ja väikeinvestorid

Kas hinnatav vara rahuldab

turusegmendi nõudeid

Hinnatav vara vastab kinnistu suuruselt ja asukohalt keskmisele

turunõudmisele.

Konkureeriv pakkumise maht,

turu neelduvus

Hindamise hetkel on Võru maakonnas pakkumises 60 sarnast

maatulundusmaad, neist 23 osaliselt või täielikult metsamaad. 2025.aastal on

müüdud Setomaa vallas kokku 60 hoonestamata maatulundusmaad,

keskmise ühikuhinnaga 0,86 €/m2 ja mediaanhinnaga 0,62 €/m2, keskmine

kinnistu suurus tehingutes 65 505,3 m2. Metsamaid on Setomaa vallas

müüdud 2024.a 34 ühikut ja 2025.a hindamise hetke seisuga on 16 teostatud

metsamaa tehingut.

Hinnang likviidsusele,

müügiperiood

Turu neelduvus on rahuldav.

Alternatiivse kasutuse võimalus Sarnaste varade müügiperiood on kuni 12 kuud, likviidsust võib hinnata

rahuldavaks

5 Hindamine

5.1 Parim kasutus (hoonestamata maatulundusmaa)

Füüsiliselt võimalik ja vajalikult

põhjendatud

Keskmiselt hinnatud asukoht, lähimast alevikust ca 13 km kaugusel.

Õiguslikult lubatav Maatulundusmaa 100%, valdav metsamaa kõlvik, üldplaneeringu järgselt on

hajaasustusega alaga, tegemist on maaga millel ei ole tulenevalt piirangutest

hoonestamise potentsiaali.

Finantsmajanduslikult

otstarbekas

Olemasoleva vara kasutuse jätkamisega ei kaasne olulisi lisakulusid ning

see on majanduslikult efektiivseim kasutus

Omandab kõrgeima väärtuse ja

on parimaks kasutuseks

Hinnatava vara parimaks kasutuseks loeme kasutust maatulundusmaana

(metsamaana), kuna see vastab parima kasutuse printsiibile.

5.2 Meetodi valik

Turuväärtuse hindamisel määrab meetodi eelistuse viis, kuidas varaga vabal turul kõige tõenäolisemalt kaubeldakse

ja millisel eesmärgil (omakasutus või renditulu teenimine) vara kõige tõenäolisemalt soetatakse.

Kulupõhine käsitlus (Cost Approach) ehk kulumeetod lähtub põhimõttest, et potentsiaalne ostja ei ole valmis vara eest

maksma rohkem, kui tuleks kulutada sarnase kasulikkusega vara ostmiseks või loomiseks, arvestades ka kaasnevaid

riske ja ebamugavust. Sageli on hinnatav vara võrreldes alternatiivse varaga vähem atraktiivne tulenevalt vanusest,

kulumisest jms. Seega kohandatakse tulemus kulumi arvessevõtmise kaudu.

Tulumeetod (Income Approach) põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse oodatava

tulu nüüdisväärtust. Tulumeetodi aluseks on asenduspõhimõte, et potentsiaalne ostja ei ole nõus vara eest maksma

rohkem kui on vara oodatavad rahavood kogu vara kasutusea või hoidmisperioodi jooksul. Tulumeetodit rakendatakse

tulutoova kinnisvara (rendiobjekt või rendiobjektina käsitletav) hindamiseks. Tulupõhised käsitlused on tulu

kapitaliseerimine ja diskonteeritud rahavoo analüüs.

Võrdlusmeetod (Sales Comparison Approach) ehk turupõhine käsitlus põhineb analüüsil, mille aluseks on hinnatava

vara võrdlus sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas

tehingust ja varast tulenevaid erisusi, ning leitakse hinnatava vara väärtus. Turuväärtuse hindamisel on meetodi

26

aluseks asenduspõhimõte: võimalik ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt

turul makstakse. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui kõik võrdlemisel aluseks olevad

müügitehingud on tehtud vaba turu tingimustes ja võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb

turuinformatsioonile.

*Võrdlusmeetod leiab laialdast kasutust eri varade hindamisel ja on muu hulgas kasutatav ka turu-rendi leidmisel.

Meetodi rakendamine eeldab piisava hulga sarnaste varade olemasolu, seejuures peavad olema tagatud vabad

turusuhted, turg peab olema aktiivne ja läbipaistev. Vaid siis on võimalik jälgida turutrende, analüüsida väärtust

mõjutavaid tegureid ja luua väärtuse mudeleid. Võrdlusmeetod on eelistatuim nende varade hindamisel, mida

tavaliselt ei osteta tuleviku rahavoo eesmärgil. Meetod on sobilik eelkõige selliste varade hindamisel, mida omanik

kasutab ise ning mis tavaliselt ei ole seotud õiguste ja kohustustega, mille mõju väärtusele on kohandamise võtete

kaudu keerukas iseloomustada. Hindamisel on kasutatud võrdlusmeetodit (metsamaa) ja tulumeetodit (kasvav mets).

5.3 Äralõike harilik väärtus (turuväärtus)

Kinnisasja (katastriüksust) hinnatakse reeglina kui tervikut. Kui võõrandatakse osa kinnisasjast, tuleb hindajal eraldi

tuua välja võõrandatava äralõike väärtus ruutmeetri hinnaga. Kui äralõige vastab kriteeriumitele, mis on omased

kinnisasjadele, millega turul vabalt kaubeldakse, käsitletakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti (EVS875 Osa 12)

Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on

põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest.

Kuivõrd hinnatava vara äralõikena on eraldatud teeprojekti tarbeks, ei ta iseseisvalt maatüki väiksuse ja kuju tõttu

eraldi kaubeldav ehk iseseisvalt kasutatav.

Äralõike korral mis, oma suuruse poolest ei vasta kriteeriumitele mis omased turult vabalt kaubeldavatele

kinnisasjadele võib alusena kasutada ühikuväärtust, mis on omane kinnisasjadele, millega selles piirkonnas

kaubeldakse (EVS 875 osa 12). Antud juhul iseloomustab vara kui terviku turuväärtuse vähenemist äralõike väärtus

mis on tuletatud läbi tervikkinnistu maatulundusmaa ühikuhinna, kuid äralõike väärtusele lisandub otsene varaline

kahju või saamata jäänud tulu, kui seda esineb.

Kaasnevat kahju on käsitletud eraldi alalõigus.

Vastavalt Kinnisasja erakorralise hindamise korrale (Metsaga kinnisasja hindamise alused § 33) hinnatakse metsaga

kinnisasja väärtust kas tervikuna, eristamata maa ja kasvava metsa väärtust või osade kaupa maatüki väärtuse ja

sellel kasvava metsa väärtuste summana.

Antud juhul on hinnatud vara osade kaupa ehk on hinnatud äralõike väärtus maatüki väärtuse ühikhinna kaudu ja

äralõike kasvava metsa väärtus. Äralõike väärtus kujuneb äralõike maatüki väärtuse (kasvava metsata) ja äralõikel

kasvava metsa väärtuste summana.

5.3.1 Maatüki väärtus kasvava metsata

Võrdlusinformatsioonina on analüüsitud OÜ Pindi Kinnisvara ning Maa- ja Ruumiameti andmebaasi tehinguid.

Võrdlemise aluseks olevad müügitehingud on hindajale teadaolevalt tehtud vaba turu tingimustes, väärtuse kuupäeva

suhtes võimalikult hiljuti ja sarnases turusituatsioonis.

Võrdlusobjektidele esitatud tingimused:

• Sarnane turupiirkond

• Maa on sihtotstarbelt maatulundusmaa;

• Kõlvikuliselt jaotuselt võimalikult sarnane;

Valik võrreldavaid tehinguid

Nr Aadress Tehingu aeg Hind, € Pindala, m 2 Kõlvikuline koosseis Tehinguhi

nd, €/m 2

Juurdepääs Lisategurid

1

Võru

maakond,

Setomaa

vald, Pattina

küla

October 2025 10500 33889 metsamaa - 3,15 ha

muu maa - 0.23 ha 0.31

juurdepääs

olemas, kuid pikk

ja läbi

naaberkinnistute

tehtud lageraie, ca ca 10.a noorendik, I ja II boniteedi

kuivendamata jänesekapsa-mustika, II boniteedi

kuivendamata mustika, III boniteedi kuivendamata

mustika-kõdusoo ja V boniteedi kuivendamata siirdesoo

kasvukohatüüp

2

Lääne-Viru

maakond,

Vinni vald,

Rasivere küla

September 2025 20500 56937 metsamaa - 5,46 ha

muu maa - 0.23 ha 0.36 puudub

2007.a lageraie, praeguseks ala uuenenud, II boniteedi

kuivendatud jänesekapsa (76%), III boniteedi kuivendatud

mustika, I boniteedi kuivendatud jänesekapsa

3

Võru

maakond,

Rõuge vald,

Muraski küla

March 2025 4650 22554

haritav maa - 0,0135 ha

metsamaa - 1,4340 ha

muu maa - 0,8079 ha

0.21 juurdepääs

puudub

lageraie 2021 - 2023, piirneb jõega, alles üksikud

seemnepuud, maatükk ebakorrapärase kujuga, reljeef

peamiselt tasane, I boniteedi kuivendamata jänesekapsa-

kõdusoo kasvukohatüüp

4

Põlva

maakond,

Räpina vald,

Jõepera küla

October 2024 5000 15897 metsamaa - 1,51 ha

muu maa - 0,08 ha 0.31 otse teelt

teostatud lageraie 2019, jäetud üksikud seemnepuud

(kask, haab), 2020.a istutatud kuuseistikud, maatükk

korrapärase kujuga, reljeef ühtlane, I boniteedi

kuivendamata naadi kasvukohatüüp

5

Võru

maakond,

Setomaa

vald, Rokina

küla

April 2024 7400 23200 metsamaa - 2,25 ha

muu maa - 0.07 ha 0.32

juurdepääs

olemas, kuid pikk

ja läbi

naaberkinnistute

lageraie 2011-2015, üksikud seemnepuud,

männinoorendik, I boniteedi kuivendamata jänesekapsa-

mustika kasvukohatüübi (98%)

6

Põlva

maakond,

Räpina vald,

Kikka küla

March 2024 15000 26500 metsamaa - 2.46 ha

muu maa - 0.19 ha 0.57 puudub

lageraie 2011-2015, noorendik, ühtlaselt kasvanud,

maatükk korrapärase kujuga, reljeef ebaühtlane, II

boniteedi kuivendamata mustika-kõdusoo ja I boniteedi

kuivendamata jänesekapsa kasvukoht (71%)

7

Põlva

maakond,

Kanepi vald,

Jõksi küla

February 2024 4000 15884 metsamaa - 1,57 ha

muu maa - 0,01 ha 0.25 otse teelt

teostatud lageraie 2024.a, maatükk korrapärase kujuga,

reljeef ühtlane, I ja Ia (71%) boniteedi kuivendamata

jänesekapsa kasvukohatüüp

8

Võru

maakond,

Antsla vald,

Kassi küla

January 2024 14515 36300

haritav maa 0.04 ha

metsamaa - 3.56 ha

muu maa - 0.03 ha

0.40 avalikult teelt

lageraie 2011-2015, noorendik, siis jäänud paar siilu

kõrgemaid puid, I boniteedi kuivendamata naadi

kasvukohatüüp (92%), osaliselt inventariseerimata

metsamaa

Kohandamiseks on valitud tehingud nr 1, 4 ja 5, kuna need on hinnatavaga paremini võrreldavad kinnistu pindala ja

asukoha poolest.

Hinnatava vara positiivsed tegurid Hinnatava vara negatiivsed tegurid

+ juurdepääs ja paiknemine;

+ maaüksuse suurus

- puudub otse juurdepääs avalikult teelt

Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Käesolevas eksperthinnangus valime võrdlusühikuks €/m2 kinnistu pindala kohta, kuna seeläbi on erinevad varad kõige läbipaistvamalt võrreldavad.

Võrdluselementide valikul oleme lähtunud nende olulisusest. Kõrvale on jäetud elemendid, mis mõjutavad vara

väärtust ebaoluliselt või mille mõju on oluliselt väiksem võrreldes hindamise täpsusega.

Tehinguga seotud võrdluselemendid Tehingu aeg - turusituatsiooni muutus võrreldavate varade müügiaja ja hinnatava vara väärtuse

kuupäeva vahel.

Maa- ja Ruumiameti tehinguregistri statistikale tuginedes ei ole vaadeldavas turupiirkonnas hinnatavas kinnisvarasektoris hinnatava vara väärtuse kuupäeva ja võrdlustehingute tehingu kuupäeva ajavahemikul hinnad muutunud, pakkumiste arv on hinnatavas segmendis stabiilne. Kõik võrdlustehingud on piisavalt värsked, mistõttu ajalist kohandamist ei ole rakendatud.

Varaga seotud võrdluselemendid

Asukoht

Kõik võrreldavad tehingud asuvad samas regioonis, sarnaselt hinnatud

metsanduspiirkonnas ning on asukoha poolest samaväärsed.

Kohandusi ei ole tehtud

Juurdepääs Reeglina on hea juurdepääsuga kinnistud hinnatumad, vähese mahasõidu teega

kinnistud on hinnatumad kui eraomandis või raskendatud juurdepääsuteega

kinnistud.

Otse avalikul teelt kinnistud on enam eelistatud, kinnistud milledel juurdepääsu

tee puudub on kuni 10% vähem eelistatud

Kinnistu pindala Mastaabiefekt, suurema üldpinnaga kinnistute ühikuhind on madalam kui

väikesema üldpinna kinnistu ühikuhind.

Mastaabiefekti ei ole arvestatud

Kõlvikuline jaotus ja kasutus Enimeelistatud on metsamaade maatükid kus metsamaa kõlvik on 100%, muu

maa suurem osakaal mõjutab väärtust negatiivselt.

Kohandusi ei ole tehtud.

kasvukohatüüp, boniteet,

peapuuliik ja juurdekasv

muud väärtust mõjutavad olulised tegurid, mille mõju vara turuväärtusele on

vastavalt oma iseloomule kas turuväärtust tõstavad või langetavad turuväärtust

Kohandusi ei ole tehtud.

Väärtust mõjutavate tegurite lõikes kasutame erisuste hindamisel protsentuaalset kohandust, kusjuures võrreldavate

varade kohandamisel arvestatakse hinnatava vara turuväärtust tõstev tegur positiivse märgiga ja turuväärtust alandav

tegur negatiivse märgiga. Võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile. Kuluanalüüsi

aluseks on asenduspõhimõte: kohandus leitakse mingi elemendi asenduskulude kaudu. Protsentuaalse kohanduse

minimaalne täpsus on 5%, kuna see on vastavuses võrdlusinformatsiooni kvaliteediga.

29

Võrdlustabel

5 4 1

maatulundusmaad Võru maakond, Setomaa vald,

Rokina küla

Põlva maakond, Räpina vald,

Jõepera küla

Võru maakond, Setomaa vald,

Pattina küla hinnatav

hind (€) 7400 5000 10500 x

hind (€/m 2 ) 0.32 0.31 0.31 x

tehingu aeg April 2024 October 2024 October 2025 November 2025

aja kohandus 0% 0% 0%

ajaldatud hind (€/m 2 ) 0.32 0.31 0.31

asukoht piirkonna siseselt

keskmine asukoht majanduslikult

aktiivses piirkonnas

keskmine asukoht majanduslikult

vähem aktiivses piirkonnas

keskmine asukoht majanduslikult

aktiivses piirkonnas

keskmine asukoht

majanduslikult keskmise

aktiivsusega piirkonnas

hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne

asukoha kohandus 0% 0% 0%

juurdepääsu kirjeldus juurdepääs olemas, kuid pikk ja

läbi naaberkinnistute otse teelt

juurdepääs olemas, kuid pikk ja

läbi naaberkinnistute otse teelt

hinnatavast halvem samaväärne hinnatavast halvem

juurdepääsu kohandus 10% 0% 10%

kinnistu pindala (m 2 ) 23200 15897 33889 67,288

hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne

kinnistu pindala kohandus 0% 0% 0%

kõlvikuline koosseis ja kasutus metsamaa - 2,25 ha

muu maa - 0.07 ha

metsamaa - 1,51 ha

muu maa - 0,08 ha

metsamaa - 3,15 ha

muu maa - 0.23 ha

metsamaa - 5,7093 ha

muu maa - 1,0195 ha

samaväärne samaväärne samaväärne

kõlvikulise koosseisu ja

kasutuse kohandus 0% 0% 0%

kasvukohatüüp, boniteet,

peapuuliik ja juurdekasv

lageraie 2011-2015, üksikud

seemnepuud, männinoorendik, I

boniteedi kuivendamata

jänesekapsa-mustika

kasvukohatüübi (98%)

teostatud lageraie 2019, jäetud

üksikud seemnepuud (kask,

haab), 2020.a istutatud

kuuseistikud, maatükk

korrapärase kujuga, reljeef

ühtlane, I boniteedi kuivendamata

naadi kasvukohatüüp

tehtud lageraie, ca ca 10.a

noorendik, I ja II boniteedi

kuivendamata jänesekapsa-

mustika, II boniteedi kuivendamata

mustika, III boniteedi

kuivendamata mustika-kõdusoo ja

V boniteedi kuivendamata

siirdesoo kasvukohatüüp,

peapuuliik mänd ja haab

ebakorrapärase kujuga,

reljeef ebatasane, eelduslikult

lageraie, takseeringu andmed

puuduvad

hinnatavast parem hinnatavast parem hinnatavast parem

lisategurite mõju kohandus -5% -5% -5%

kohanduste summa 5% -5% 5%

kohandatud hind (€/m 2 ) 0.33 0.30 0.33

kohanduste absoluutsumma 15% 5% 15%

kaal 0.30 0.40 0.30 1.00

kaalutud tehinguhind (€/m 2 ) 0.10 0.12 0.10

kaalutud keskmine ehk turuväärtus (€/m 2 ) 0.32

Lõppväärtuse leidmiseks on sobivaim kaalutud keskmine, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning

kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud ebatäpsust. Kaalude andmise aluseks on kohanduste

absoluutväärtuste summa – suurima kohanduste absoluutväärtuste summaga võrdlustehing saab väikseima kaalu ja

vastupidi – kõige väiksema kohanduste absoluutväärtuste summaga võrdlustehingule antakse suurim kaal.

Ühikuhinnaks saame seega 0,32 €/m2.

Äralõike (pindalaga 7371 m2) väärtuseks saame 0,32 €/m2 x 7371 m2 = 2358.72 eurot

Äralõike (pindalaga 774 m2) väärtuseks saame 0,32 €/m2 x 774 m2 = 247.68 eurot

Märkus: Vastavalt tellimuslepingule tuuakse väärtus välja ümardamata, kinnisasja m2 väärtus ja väärtus 1 eurosendi

täpsusega.

30

5.3.1 Äralõikel kasvava metsa harilik väärtus ja väärtus hüvitamise eesmärgil

Kasvava metsa väärtus hinnatakse vastavalt Kinnisasja erakorralise hindamise korrale tulumeetodil

inventeerimisandmetes esitatud metsa eraldiste kaupa järgmiselt:

1) kasvava metsa harilik väärtus, lähtudes hindamise hetkel olemasolevast kogutagavarast puistut raieküpseks

kasvatamata ja rahavoogusid diskonteerimata;

2) kasvava metsa hüvitamise eesmärgil hinnatud väärtus, lähtudes metsa tulevikutuludest ehk metsa teoreetilisest

raieküpseks kasvatamisest ja rahavoogude diskonteerimisest.

(4) Vajaduse korral kaasatakse kasvava metsa väärtuse hindamiseks metsakorraldustööde tegevusloa ja

metsakorraldaja kutsetunnistusega isik.

Kasvava metsa hindamiseks on hindamisse kaasatud valdkonna spetsialist Kurmet Kuldnokk, Metsanduse konsulent,

tase 6, kutsetunnistus nr 188868 (OÜ Metsakorralduskeskus, metsakorraldustööde tegevusluba KME000055),

takseeringud on teostanud Toivo Sokk, tunnustatud metsakorraldaja, tunnistus nr 113.

5.3.1.1 Metsa väärtus hüvitamise eesmärgil

Vastavalt Kurmet Kuldnokk esitatud andmetele on Kinnisasja erakorralise hindamise korra lisa 9 järgne andmestik ja

väärtus järgmised:

Metsmaa: 0,82 ha

Takseerimise kuupäev: 08.12.25

Arvutuse kuupäev: 11.12.25

Intress: 2,84%

Kasvava metsa väärtus hüvitamisel = 0.00 - 0.00 + 10448.57 - 1609.64 = 8838.93 eurot.

5.3.1.2 Kasvava metsa harilik väärtus

Vastavalt Kurmet Kuldnokk esitatud andmetele on Kinnisasja erakorralise hindamise korra lisa 8 järgne andmestik ja

väärtus järgmised:

Kasvava metsa harilik väärtus = 9332.02 – 1524.08 = 7807.94 eurot

31

Kui metsaga kinnisasja hariliku väärtuse hindamise tulemus on kõrgem kui hüvitamise eesmärgil hinnatud väärtus,

kasutatakse hüvitamisel harilikku väärtust. Kui hüvitamise eesmärgil hinnatud kasvava metsa väärtus on kõrgem kui

harilik väärtus, käsitletakse väärtuste vahet saamata jääva tuluna (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 36).

Antud juhul on metsa väärtus hüvitamise eesmärgil kõrgem ja saamata jäänud tuluks on 8838.93 – 7807.94 =

1030.99 eurot.

5.3.2 Äralõike harilik väärtus kokku

Äralõike metsamaa väärtus kasvava metsata + kasvava metsa harilik väärtus = äralõike harilik väärtus kokku.

Äralõike (pindalaga 7371 m2) väärtuseks saame 0,32 €/m2 x 7371 m2 = 2,358.72 eurot

Kasvava metsa harilik väärtus 7807.94 eurot

7587.56 + 7807.94 = 10,166.66 ehk 13 792 €/ha (~ 1,38 €/m2) taandatuna maatüki äralõike pinnale.

Äralõike (pindalaga 774 m2) väärtuseks saame 0,32 €/m2 x 774 m2 = 247.68 eurot (0,32 €/m2)

Äralõigete väärtus kokku ehk selle ühikuhind on välja toodud juhuks kui mõõdistamisel mõnevõrra äralõike pindala

muutub ja vajalik äralõike väärtuse korrigeerimine ühikuhinna kaudu.

5.4 Kaasnev kahju ja saamata jääv tulu, kui riik Transpordiameti isikus äralõiked pindaladega

774 m2 ja 7371 m2

Otsese varalise kahju hindamine

(1) Otsese varalise kahjuna hinnatakse kahju, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike

väärtuses, kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemises ega saamata jäävas tulus. Hinnatakse selgelt tuvastatud ja

tõendatud otsene varaline kahju.

(2) Ei hinnata järgmist kahju:

1) mittevaraline kahju;

2) keskkonnanõuetega kooskõlas olevat püsivat mõõdetavat kahju keskkonnale, sealhulgas müra, vibratsiooni ja

heitgaase;

3) ehitise likvideerimisest tekkivat kahju, mis projekti käigus teise sama funktsionaalsusega ehitisega asendamise

kaudu hüvitatakse.

(3) Kinnisasjast äralõike tegemisega kaasneva otsese varalise kahju hindamisel analüüsitakse:

1) kinnisasja tükeldumisest, suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamakas muutumisest, senise kasutusotstarbe

muutmisest ja muust sellisest tagajärjest tulenevat mõju allesjääva kinnisasja väärtusele;

2) privaatsuse vähenemise mõju seoses ümbritsevasse keskkonda uute ehitiste püstitamisega või kõrghaljastuse

vähenemisega, eelkõige elukondlikel ning äri- või puhkeotstarbelistel kinnisasjadel;

3) kinnisasja pindala vähenemise mõju kinnisasja kasutatavusele ja ühikuväärtusele ning sellest tulenevalt kinnisaja

kui terviku turuväärtusele;

4) kuludokumentide alusel kinnisasja omandatavale osale viimase kümne aasta jooksul tehtud kasulikke kulutusi,

seejuures võib juriidilisest isikust kinnisasja omaniku puhul aluseks võtta ehitiste jääkmaksumuse bilansis § 30 lõikes

3 sätestatud tingimustel (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 31).

32

Kui riik Transpordiameti isikus omandab äralõiked pindaladega 774 m2 ja 7371 m2, siis tekib täiendab kahju kinnisasja

tükeldumisest (peamiselt kuju muutusest ja pindala vähenemisest) väiksema tekkiva lahustüki osas (pindalaga ca

11900m2, alloleval plaanil punasega), kuid mõju ehk kaasnev kahju ei ole suur, kuna lahutükki saan metsamaana

majandada.

Kaasnevaks kahjuks on hindaja hinnanud maatüki tükeldumisega eraldi lahustüki tekkimist, mis eraldi

katastriüksusena võib olla natuke väiksema ühikuhinnaga, tulenevalt peamiselt pindala muutusest.

Kaasnevaks kahjuks hindab hindaja -3% lahustüki metsamaa väärtusest ehk 11900 € * 0,32 €/m2 * 3%= 114.24

eurot.

Suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamakas muutumisest, senise kasutusotstarbe muutmisest tulenevat

suuremale allesjäävale tükile täiendavat otsest kahju ei teki. Maatükile juurdepääs ei halvene, planeeritud mõlemale

lahustükile ka uue tee rajamisega.

Saamata jäänud tulu kujunes kasvava metsa hüvitamise eesmärgi väärtuse ja hariliku väärtuse vahena ning

on 1030.99 eurot.

33

6 Hindamistulemus

Hinnatava vara, äralõige pindalaga 7371 m2, mõtteline osa kinnistust (reg osa nr 1865538), maatulundusmaa 100%,

mõtteline osa kinnistust (reg osa nr 1865538), maatulundusmaa 100%, aadressil Järvela, Korela küla, Setomaa vald,

Võru maakond väärtuse kuupäeval hinnatud tasu hüvitamise eesmärgil on:

Tasu maa eest kasvava metsata (äralõike harilik väärtus) 2358.72 eurot ehk 0,32 €/m2 taandatuna maatüki

äralõike pinnale.

Tasu kasvava metsa eest (äralõikel kasvava metsa harilik väärtus) 7807.94 eurot.

Kaasnev kahju äralõike teostamisel 114.24 eurot.

Saamata jääv tulu äralõike teostamisel 1030.99 eurot

Hinnatava vara, äralõige pindalaga 774 m2, mõtteline osa kinnistust (reg osa nr 1865538), maatulundusmaa 100%,

aadressil Järvela, Korela küla, Setomaa vald, Võru maakond, maakond väärtuse kuupäeval hinnatud tasu hüvitamise

eesmärgil on:

Tasu maa eest kasvava metsata (äralõike harilik väärtus) 247.68 eurot ehk 0.32 €/m2 taandatuna maatüki

äralõike pinnale.

Kaasnevat kahju äralõike teostamisel ei lisandu.

Saamata jäävat tulu äralõike teostamisel ei esine.

Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/-20%, tegemist on sarnaste varade keskmise täpsusega.

Hinnatud väärtustele ei lisandu käibemaksu.

Lisad:

Lisa nr 1 Asukoha plaan ja fotod

Lisa nr 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõte

Lisa nr 3 Väljavõte Riigitee 18178 Värska–Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidul ja 18233 Matsuri–Sesniki tee km

11,59–13,58 lõigul projekti plaanist

Lisa nr 4 Väljavõte äralõike takseeringust, toodud eraldi lisana digikonteineris.

Lisa nr 5 Vastavuskinnitus EVS 875 Standardiseeriale

Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja

vara hindaja, tase 7

kutsetunnistuse nr 176331

+372 507 2216

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

34

Lisa 1 Asukoha plaan ja fotod

Asukoht

35

36

37

Lisa 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõte

38

Lisa 3 Väljavõte Riigitee 18178 Värska–Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidul

ja 18233 Matsuri–Sesniki tee km 11,59–13,58 lõigul projekti plaanist

Lisa nr 4 Väljavõte äralõike takseeringust, toodud eraldi lisana digikonteineris

39

Lisa 5 Vastavuskinnitus standardile EVS 875

Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane pädevus on piisav

hindamistellimuse täitmiseks.

Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti vara hindamise standardisarja EVS 875 nõuetele,

sh hindamise headele tavadele.

Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud.

Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga

kokkulepitud isikute, va juhud, kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud

toiminguteks.

Hindaja on tegutsenud sõltumatu välishindajana.

Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.

Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.

Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed.

Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult

hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.

Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja

vara hindaja, tase 7

kutsetunnistuse nr 176331

+372 507 2216

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/