Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 19.12.2025 nr 3-2/1259-4

Meie 16.01.2026 nr 9.3-2/25/3992-4

Paldiski mnt 108d ja 118a kinnistute

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ tulenevalt teistkordselt kooskõlastamiseks Paldiski mnt

108d ja 118a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Amet on

28.05.2025 kirjaga nr 9.3-2/25/3992-2 jätnud detailplaneeringu lahenduse kooskõlastamata,

kuna oli seisukohal, et mürauuringut oleks vaja kaasajastada.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paldiski mnt 118a ja Paldiski mnt 108d kinnistu osade

liitmine üheks ärimaa ja elamumaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatavale

positsioon nr 1 krundile ehitusõigus kuni üheksa maksimaalselt 5 maapealse ja 1 maa-aluse

korrusega ärihoonete ja korterelamute ehitamiseks. Lisaks on kavandatud kolm transpordimaa

krunti. Moodustatud positsioon nr 4 võimaldab välja ehitada Haabersti linnaosa

üldplaneeringuga ette nähtud 2+2 sõiduradade, kergliiklusteede ja tänavahaljastusega

transpordimaa krundi. Paldiski mnt 118a ja Paldiski mnt 108d kinnistute osade

ümberjagamisega moodustatakse 24 870 m² suurune krunt positsioon nr 1, mille maakasutuse

sihtotstarbeks määratakse kuni 80% osas elamumaa ja vähemalt 20% osas ärimaa. Haabersti

linnaosa üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarve segahoonestusala, st alal asuvad

korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mitte häiriv

väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda

teenindav funktsioon. Paldiski mnt äärde on planeeritud suurem äri maht, mis hoiab müra

kandumast ala sisemusse rohealale ja kortermajadele.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamist

detailplaneeringualal (Akukon Eesti OÜ, 12.06.2025, töö nr 251065-1), mille kohaselt ulatuvad

olemasolevas olukorras detailplaneeringu maa-alal päeval liiklusmüra tasemed kuni 65 dB,

öösel kuni 55 dB. Hoone teepoolsel küljel (fassaadil) ulatuvad liiklusmüra tasemed päeval kuni

66 dB, öösel kuni 58 dB. Kõrgemad müratasemed ulatuvad maa-alale, kuhu on planeeritud

avalikuks kasutamiseks ette nähtud kõnniteed. Planeeringualale rakenduvad keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused,

mis on päevasel ajal 65 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öisel ajal 55

dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dBA). Tulenevalt eeltoodust vastavad

müratasemed lubatud normtasemetele.

2(4)

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Detailplaneeringus ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, sh

näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist,

sh vee, pinnase, õhusaastatust ning olulist jäätmetekke ja müratasemete suurenemist.

 Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,

heaolu ega vara.

 Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid

kavandatavale ehitustegevusele. Kui planeeringualal tekkiv reostunud sademevesi

puhastatakse enne kanalisatsiooni juhtimist lokaalpuhastites ning alal paiknevatesse

kraavidesse ei juhita ülenormatiivselt reostunud heitvett, ei kaasne planeeringu

elluviimisest olulist mõju veekeskkonnale, sh Harku järvele.

 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket,

valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti

on tavapärasemast suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille

käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele.

 Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna liikluskoormus ning sellega kaasnev müra

ja õhusaaste, samuti kaasnevad piirkonna arenduste elluviimisel kumulatiivsed mõjud

seoses liikluskoormuse kasvuga. Planeeringulahenduses on arvestatud, et planeeringuala

paikneb kõrge müratasemega magistraaltänava ääres ning planeeringu koostamisel on

müra modelleerimisel välja selgitatud liiklusest tulenevad müratasemed ning esitatud

müraleevendusmeetmed. Paldiski maantee äärde planeeritud kaks rida puid ja

planeeritud hoone moodustavad puhvri liiklusmüra levimisele planeeringuala sisse.

Liiklusmüra mõju on väiksem, kuna hoone Paldiski mnt äärsele frondile ei ole

planeeritud müratundlikke ruume.

 Vastavalt MKM juhendile „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse

arvutamise juhend“ tuleb uusehitiste planeerimisel ja projekteerimisel olemasolevates

korterites tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse

vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas toas. Kui korteri

insolatsioon ei ole piisav, siis insolatsiooni kestuse vähendamine ei ole lubatud ja

suurendamine ei ole kohustuslik. Planeeritava ala lähiümbruses ei paikne hetkel ühtegi

hoonet, mille insolatsiooni tingimusi planeeringus kavandatu mõjutaks.

 Hoone välispiiretele õige heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumi planeerimisega saab

tagada siseruumides head akustilised tingimused, milleks rakendatakse järgmisi

meetmeid:

o ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul

rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-

EN ISO 717-1:2021; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue

kujul R’tr,s,w+Ctr;

o akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra

suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

o välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid

välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav

müratase ruumis oleks ületatud;

o rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab

avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra.

 Vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6.3

”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule,

peab kirjeldatud välismürataseme korral eluhoonete välispiirde ühisisolatsioon olema

R’tr,s,w = 30-40 dB, büroohoonete korral R’tr,s,w = 35-40 dB, mida tuleb korrigeerida

sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt standardi tabelile 6.4.

3(4)

 EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute

elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda

pindala on suurem kui 25 m².

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti

standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti

koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised. Piiranguteta ehitustegevuseks lubatud

radooni piirsisaldus pinnaseõhus on 50 kBq/m³. Kõrgendatud radoonisisalduse

esinemisel tuleb hoone projekteerimisel arvestada radooniohuga ning kasutada

radooniennetuse komplekslahendust s.o vundamendi tuulutussüsteeme ning

radoonikilet. Vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida.

Hoone peab olema varustatud nõuetele vastava ventilatsioonisüsteemiga.

 Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) tuleb valida ja

paigutada selliselt, et nendest levivad müratasemed vastaksid nii planeeritaval kui ka

teistel lähedusse jäävatel elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ Lisas 1 kehtestatud III kategooria sihtväärtustele.

 Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel

elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

 Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on

soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendusegurit Ctr vastavalt standardile

EVS-EN ISO 717 Akustika. Hoonete ja ehituselementide heliisolatsiooni hindamine;

sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w + Ctr.

 Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra

suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

 Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid

välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase

ruumis oleks ületatud.

 Projekteerimistööde käigus tuleb liiklusmüra summutamiseks rakendada

konstruktiivseid meetmeid, näiteks nagu 3- kordsete klaasidega pakettaknad või

topeltfassaad.

 Tehnoseadmeid on lubatud paigaldada hoonete katustele.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate materjalidega ning

kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks

päevaks kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sotsiaalministri 12.11.2025

määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM

määrus nr 61).

 Lisaks viidatakse seletuskirjas sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise

meetodid“, mis on tänaseks päevaks kehtetu. Edasistes etappides arvestada

sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

 Detailplaneeringu seletuskirjas kirjutatakse: „Detailplaneeringu alal on ette nähtud koht

uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht on ette nähtud võimalikult

koormuskeskme lähedusse, Pikaliiva tn äärde kahe hoonestusala vahelisele alale või

kavandatava hoone mahtu. Alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise käigus. Kui

4(4)

alajaam rajatakse eraldiseisva hoonena, peab alajaamahoone sobituma kavandatavasse

keskkonda. Alajaamale peab olema tänava poolt tagatud ööpäevaringne vaba

juurdepääs. Uue alajaama toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliinidega sisselõikega

olemasolevasse keskpinge kaablisse KPL9023 Sõudebaasi tee T1 kinnistul.“ Alajaama

asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja

jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende

puudumisel seadmest. Jälgida, et alajaamast levivad müratasemed ei ületaks KeM

määruses nr 71 sätestatud normtasemeid. Hoonesisese alajaama projekteerimisel tuleb

tagada, et alajaamast lähtuvad müratasemed ei ületaks SoM määrus nr 61 toodud

normtasemeid. Lisaks arvestada sotsiaalministri 21.02.2002 määruses nr 38

„Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ tooduga.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Pikaliiva tänava teemaa laius on ca 35

m, sõiduteele on ette nähtud 2+2 rida. Mööda Pikaliiva teed hakkab perspektiivis

kulgema ka ühistransport – piirkonda on perspektiivis kavandatud ka 2 ühistranspordi

peatust. Kummalgi pool põhiteed on kavandatud kergliiklustee. Kergliiklustee ja

sõidutee vahele on mõlemale poole ette nähtud puuderivi. Pikaliiva tänava

väljaehitamiseks on kavandatud transpordimaa krunt pos 4. Paldiski maantee on

perspektiivis ette nähtud rekonstrueerida ja ehitada laiemaks. Planeeringu koostamisel

on arvestatud Roadplan OÜ koostatud projektiga Paldiski maantee rekonstrueerimine,

töö nr 20100. Paldiski mnt ja kergliiklustee vahele on kavandatud puuderivi.

Kergliiklustee rajamiseks on kavandatud transpordimaa krunt pos 2.“ Sõiduteede

laiendamisel tuleks hinnata müraolukorda ning vajadusel rakendada leevendavaid

meetmeid.

 Seletuskirjas viidatakse standartidele EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ ja

EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“,

mis on alates 31.12.2021 kehtetud. Planeerimisel arvestada EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]