“Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile“ taotluse täiendamine

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

jah

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952,

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

Ketlin Mõru, [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

(uuringu sisuline läbiviija), registrikood

11343217, Rataskaevu 2 – 6, 10123 Tallinn

Kontaktisik: Epp Kallaste,

[email protected]

telefon: +372 56667440

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui -

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline

läbiviija), registrikood 90005952,

Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn

Kontaktisik: Hede Sinisaar,

[email protected]

telefon:+372 56958309

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975,

Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

[email protected]

telefon 612 1360

2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet, registrikood 70000332,

Tatari tn 51, 10134 Tallinn

Kontaktisik: Rauno Temmer,

[email protected], 625 9135

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille

läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning

mis on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse §

13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt

kõigi ministeeriumide ülesandeks on

oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi

Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille

§ 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega

inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine;

rahva tervise kaitse, tervishoid ja

tervisesüsteemi arendamine,

ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014 määrus nr 42

„Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike

2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja

statistika osakonna põhiülesanne on

luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi

teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu eesmärgiks on anda terviklik hinnang 1. juulil 2023 jõustunud hooldereformi mõjule ning

esitada ettepanekud süsteemi parendamiseks. Uuringu on tellinud riigihankena

Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviijateks on Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu

alusel ühispakkujad Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (edaspidi Centar) ja SA

Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu lõppeesmärgiks fookuses on esiteks hinnata, kuidas

reform on mõjutanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kättesaadavust, kvaliteeti ja

rahastust ning millist mõju on see avaldanud kohalike omavalitsuste halduskoormusele. Samuti on

eesmärgiks selgitada välja, kas ja kuidas on reform mõjutanud hooldekodude hinnastamist ja

kvaliteeti, sh töötajate arvu ja töötingimuste nõuete täitmist. Kolmandaks uuringu eesmärgiks on

kaardistada, millised on Eestis ja mujal Euroopas rakendatavad head praktikad ning millised

lahendused võiksid sobida Eestile pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Täpsemalt on uuringu eesmärke, ülesandeid, kuid ka tellija ootusi metoodikale kirjeldatud uuringu

hanke tehnilises kirjelduses (vt lisa 6).

Eeltoodud eesmärkidele vastatakse uuringus kolme uurimusülesande abil, mis laiemalt jagunevad

järgmiselt:

 I uurimisülesanne – kohalike omavalitsuste (KOV-de) dokumentatsiooni ja olemasolevate

andmete analüüs, sh pakutavate sekkumiste ja tugisüsteemide kaardistamine ja

analüüsimine. Uurimusülesandes kasutatakse kohalike omavalitsuste raamatupidamise

andmed, Sotsiaalministeeriumi/Sotsiaalkindlustusameti H- ja S-veebi sotsiaalhoolekande

statistiliste aruannete andmed, majandustegevuse registri ja äriregistri avalikke andmeid

ning Statistikaameti avalikus andmebaasis avaldatud rahvastiku näitajaid. Sellesse

uurimusülesandes kasutatakse lisaks avalikele ja agregeeritud andmetele ka

Sotsiaalkindlustusameti STAR/SKAIS registriandmeid.

 II uurimisülesanne – täiendavate andmete kogumine sihtrühmadelt, et hinnata

üldhooldusteenuse kvaliteeti, hinnakujundust, kättesaadavust, hooldereformi mõju

üldhooldusteenusele ja alternatiivsetele teenustele (nagu koduhooldus) ja tulevikuvaadet.

Esmalt viiakse sekkumisloogika ja uuringu järgmiste uurimusülesannete täitmiseks läbi

intervjuud poliitikakujundajatega (nt hooldereformi eesmärgid, kitsaskohad, parima

praktikad, tulevikuvaade jne). Sellesse uurimusülesandesse kuulub KOV-ide ja

teenuseosutajate küsitlus (isikuandmeid ei koguta), süvaintervjuud üldhooldusteenuse

saajate ja nende lähedastega (nõusoleku alusel) ning üldhooldusteenuse osutajatega (8

intervjuud). Ametialaste süvaintervjuude/fookusgruppide, küsitluste läbiviimisel (KOV-

ide, teenuseosutajatega) kasutame kontakteerumisel avalikke kontaktandmeid. Oleme

teadlikud soovitusest kontakteeruda üldisel e-kirja aadressil, et mitte üleliigselt koormata

asutuste ja KOVde esindajaid, kuid uuringu eesmärki silmas pidades on asjakohasem

kontakteeruda sotsiaalkaitse valdkonna eest vastutava inimesega või teenuseosutaja

juhatajaga.

 III uurimisülesanne – välisriikide praktika analüüsimine, mis hõlmab nii

dokumendianalüüsi, kirjanduse analüüsi kui ka välisriikide ekspertidega intervjuude

läbiviimist.

 IV uurimisülesanne – eesmärgiks on sünteesida eelnevate uurimusülesannete ja tegevuste

tulemused, töötada välja võimalikud lahendused ja ettepanekud ning nende valideerimine

sidusrühmade esindajatega (nt tellija moodustatud juhrühmaga). Selle uurimusülesande

osaks on ka Statistikaameti EUROMOD-i maksude ja toetuste mudeli kasutamine.

Isiku nõusolekuta töödeldakse isikuandmeid I uurimusülesandes Sotsiaalkindlustusameti

STAR/SKAIS registriandmete analüüsis ning IV uurimusülesandes EUROMODi maksude ja

toetuste mudeli (mudeli andmed pseudonüümitud) kasutamisel. Isiku nõusolekuta isikuandmete

(sh pseudonüümitud andmete) töötlemine uuringus on vajalik, et (vt ka taotluse punktid 5 ja 6):

 Anda faktipõhine ja piirkonniti diferentseeritud hinnang hooldereformi mõjule

ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuste kättesaadavusele, hinnale ja

kvaliteedile.

 Hinnata, kuidas reform mõjutas KOV-ide halduskoormust ja rahastamise vajadust, millised

on piirkondlikud erisused ja süsteemi kitsaskohad.

 Analüüsida, kuidas on muutunud teenuse rahaline kättesaadavus teenusesaajate ja nende

perede jaoks ning millised tegurid seda mõjutavad.

Kokkuvõttes kirjeldame selles taotluses eelkõige isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemisega

seotud küsimusi ja tegevusi ning süvaintervjuude läbiviimist üldhooldusteenuse saajate ja nende

lähedastega, kuid muid kasutatavaid meetodeid ja allikaid detailsemalt ei kirjelda. Uuringus

käsitleme teemasid, mis puudutavad teenuseid ja sekkumisi, mis on suunatud hooldust vajavatele

inimestele ning seega käsitleme kaudselt inimese tervisega seotud teavet (nt abivajaduse

hindamine; suur hooldusvajadus). Samuti sisaldab EUROMODi maksude ja toetuste mudeli

tervisega seotud toetuste ja hüvitiste andmeid. Uuringu läbiviimisel järgime nii tervisega seotud

andmete kasutamisel kui uuringus tervikuna teaduseetika põhimõtteid. Lisas 3 on esitatud ka

andmete töötlemise ja riskide maandamise meetmed, mis lähtuvad nii uuringu metoodikast kui

uurimusülesannetest.

Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja

kvantitatiivseid meetodeid, sh kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti registrite ja Statistikaameti

andmeid. Uuringu eesmärkide täitmiseks viiakse läbi küsitlus kohalike omavalitsuste ja

üldhooldusteenuse osutajate seas (isikuandmeid ei koguta). Samuti viiakse läbi KOVide

fookusgruppide intervjuud, süvaintervjuud teenuseosutajate, teenusesaajate ja teenusesaajate

lähedastega. Süvaintervjuud toimuvad nõusoleku alusel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu eesmärkide täitmiseks on vaja töödelda isiku nõusolekuta pseudonüümitud isikuandmeid

järgmistest allikatest:

I. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) registriandmed (STAR ja SKAIS).

II. EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli sisendandmed

Statistikaametis.

Nende töötlemise vältimatus uuringu eesmärgi saavutamiseks on kirjeldatud järgnevalt:

I. SKA registriandmed. Uuringule püstitatud uurimisküsimused nõuavad, et hindaksime

hooldereformi mõju väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus)

kättesaadavusele, rahastusele ja halduskoormusele nii teenusesaajate, kohalike omavalitsuste kui

riigi vaates. Seda pole võimalik hinnata ilma isiku kaudset tuvastamist võimaldavate

registriandmeteta, mis seotakse ühe inimese teenuse- ja toetuseepisoodide tervikuks.

STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine on vajalik järgmistele uurimisküsimustele

vastamisel:

1. Üldhooldusteenuse maht ja dünaamika isikute tasandil. Uuringu üks keskseid eesmärke

on hinnata üldhooldusteenuse saajate ja teenusekohtade arvu muutust ajas ning reformi

mõju teenuse kättesaadavusele. Selleks on vaja isikupõhiselt tuvastada, isikute arv perioodil

(2022–2025), kes olid üldhooldusteenusel, millal teenus algas ja lõppes. Agregeeritud

andmed (ainult teenusekohtade või juhtumite arv) ei võimalda eristada, kas muutused

tulenevad uute inimeste lisandumisest või sama inimese korduvatest teenuseepisoodidest.

2. Teenuse maksumuse ja kulude jaotuse analüüs isiku tasandil. Hooldereformi mõju

hindamise eesmärgiks on analüüsida, kuidas jagunevad üldhooldusteenuse kulud kohaliku

omavalitsuse, teenusesaaja omaosaluse, väiksema sissetuleku hüvitise ja muude toetuste

vahel. STARist on vaja koondada mujal puuduv info teenusekoha hinna, KOV-i osa ja isiku

omaosaluse kohta, samuti muude KOV-i toetuste kohta. SKAISist on vaja sama isiku

pensioni ja teiste asjakohaste toetuste andmeid, et hinnata, kui suure osa inimese

sissetulekust moodustab omaosalus ja kas väiksema sissetuleku hüvitis täidab eesmärki

tagada teenuse rahaline kättesaadavus. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood

registripidaja juures) kasutamine on vältimatu selleks, et samale inimesele kuuluvad

teenuse- ja sissetulekuandmed kokku siduda. Uuringu läbiviijani jõuavad andmed

pseudonüümitud kujul, kuid ilma isikukoodita ei saa SKA andmeid omavahel ühendada.

3. Teenusele jõudmise teekond ja KOVide roll. Uurimisküsimused sisaldavad küsimusi

inimeste jõudmisest üldhooldusteenusele kohaliku omavalitsuse suunamisega ja

suunamiseta. Samuti on vaja hinnata, kuidas muutus KOVide halduskoormus ja

rahastamise vajadus. Selleks on jagada teesnusesaajad selle järgi, kas teenus on osutatud

KOVi suunamisel või ilma, milline on olnud rahastusallikate kombinatsioon ning kuidas

erinevad KOVid praktikat rakendavad. Sellises lõikes andmeid muudes allikates peale

STARi pole.

4. Teenuse geograafiline kättesaadavus ja elukoha kaugus teenusekohast.

Uurimisküsimustele vastamiseks tuleb analüüsida, kas kehtivad piirmäärad ja reform

tervikuna tagavad üldhooldusteenuse kättesaadavuse mõistlikul kaugusel inimese

elukohast. Selle analüüsimiseks on vaja võrrelda inimese elukohta enne teenusele asumist

teenuse osutamise kohaga. STARist on vaja teenuseosutaja ja teenusekoha aadressi (või

KOVi/omavalitsusüksust) ning sellele eelnevat isiku elukoha aadressi või administratiivset

üksust. Isikupõhisus on vajalik, et saaks hinnata, kui kaugele kodukohast konkreetne

inimene teenusele läheb. Agregeeritud KOV-tasemel andmed ei võimaldaks teha vahet

KOVide sisestel erinevustel (nt linna ja valla eri piirkonnad).

5. Tulemuste esitamine KOVide kaupa ja piirkonniti diferentseeritult. Uuringu

lähteülesanne eeldab tulemuste esitamist kohalike omavalitsuste lõikes ja Eesti kaardil.

Selleks on vaja isikutasandil määrata iga teenusesaaja elukohajärgne KOV ja teenuse

osutamise KOV ning seejärel arvutada koondnäitajad (teenuse kasutus, kulude jaotus,

teenuse kaugus) KOVide kaupa. Isikut tuvastamist võimaldavate andmete kasutamine

registripidaja juures (isikukood, elukoha aadress) on vajalik selleks, et sama inimese kohta

käivad kirjed andmekogudes leitaks üles ja see võimaldab analüüsis koondada inimesed

KOVide kaupa; uuringu läbiviijani jõuavad andmed pseudonüümitud kujul.

Kokkuvõttes on STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine vältimatult vajalik selleks, et vastata

lähteülesandes püstitatud uurimisküsimustele hooldereformi mõju kohta üldhooldusteenuse

kättesaadavusele, hinnale, rahastusele ja KOVide halduskoormusele. Ilma isikupõhise sidumiseta

registripidaja juures saaksime hinnata üksnes üldisi mahunäitajaid ja analüüsida teenuseid

teenusepakkujate asukoha järgi H-veebi sisestatud andmetel, kuid mitte elukoha KOV-ide

parktikaid, omaosaluskoormust, rahalist toimetulekut ning teenuse kaugust elukohast. Uuringu

läbiviijad töötlevad SKA-st saadud andmeid juba pseudonüümitud kujul, st isikuid ei ole võimalik

otse tuvastada, kuid registripidaja jaoks on isikukoodi kasutamine vajalike seoste loomiseks

vältimatu.

II. EUROMOD. Kuigi STAR-i ja SKAISi registriandmetele tuginev analüüs annab teavet, kui

paljud inimesed teenust saavad ning milline on üldine kulude jaotus, siis see ei sisalda

teenusesaajaga seotud muid taustatunnuseid ega tema (nt keskmine netosissetulek, leibkonna ehk

lähedaste teavet olemasolu). Seega ei ole ainult STAR-i ja SKAISi registriandmete alusel võimalik

vastata hanke tehnilises kirjelduses toodud küsimusele: „Kui jõukohane on teenuse saajatele nende

poolt kaetava osa maksmine?“ ning analüüsida, milline on vanemaealiste sissetulekute ebavõrdsus,

et sellega arvestada uuringu lahendusettepanekute väljatöötamisel („Kuidas tuleme toime suure

vanemaealiste ebavõrdsusega?“). EUROMOD andmestik sisaldab informatsiooni teenusesaajate

sissetulekute kohta ja võimaldab seda võrrelda teenuse omaosaluse suurusega. Kui teenusesaajal

on lähedasi – ülalpidamiskohustuslasi, siis tasub puuduoleva summa tema lähedane. Seetõttu on

on oluline analüüsida ka teenuse rahalist kättesaadavust lähedaste vaatest ja ka omaosaluse

võimaliku muutuse (nt omaosaluse kasv/vähenemine) mõju leibkondade toimetulekule, sest see

võib omakorda mõjutada nende teenusest loobumist/teenusele liikumist, hoolduskoormust jne.

Analüüsi käigus ei looda teenuse saajaid või lähedasi iseloomustavaid detailseid profiile, vaid

tuginetakse üldistele näitajatele (nt keskmine leibkonna sissetulek ja selle muutus lähtuvalt

stsenaariumist, suhtelise vaesuse määr ja selle muutus, keskmine pension teenusesaajate hulgas

võrreldes omaosaluse määraga, ebavõrdsuse muutus jne), et vastata allolevatele küsimustele (vt

uurimusküsimused a.-d. ja nende detailsem kirjeldus). kas ja millisel moel on teenus rahaliselt

kättesaadav nii teenusesaaja kui tema lähedaste vaatest. Ka ei ole võimalik vaid registriandmetel

analüüsida, kuidas võimalikud lahendusettepanekud mõjutavad teenuse saaja ja tema lähedaste

majanduslikku toimetulekut ning olenevalt lahendusettepanekutest ka mõju riigi eelarvele. Seega

on EUROMODi analüüsi eesmärgiks on toetada järgmistele uurimusküsimustele vastamist:

a. Milline on võimalike poliitikamuudatuse eeldatav mõju riigieelarve tuludele

(maksu laekumine)?

b. Milline võimalike poliitikamuudatuste eeldatav mõju teenusesaajate

ebavõrdsusele ja vaesusele?

c. Milline on täna omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) mõju

teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele?

d. Milline on omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) muudatuse mõju

teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele?

Nendele uurimusküsimustele vastamiseks on sobilik analüüsis kasutada EUROMODi maksude- ja

toetuste mikrosimulatsioonimudeli andmed. EUROMOD mudelis on olemas informatsioon

hooldekodus viibimise kohta, samuti andmed inimese taustatunnuste ja sissetulekute kohta. Lisaks

on võimalik eristada samas hooldekodus elavaid inimesi. Kuigi EUROMODis ei ole andmeid

praeguste üldhooldusteenusega (hooldekodukohaga) seotud kulutuste kohta, on võimalik

EUROMODiga analüüsida erinevate rahastusettepanekute mõju (näiteks hoolduskindlustuse

rakendamise mõju või maksulaekumise muutumist lähtuvalt rahvastiku vananemisest). Kuna

andmetes on olemas ka hooldekodus oleva inimese pereliikmete andmed (lapsed, elukaaslane), siis

nende sissetulekute analüüsimine võimaldab hinnata, kuidas neid mõjutaks erinevas suurusjärgus

hooldekodukohatasu maksmine või milline oleks erineva omaosaluse (suurusjärgud) korral mõju

vaesusele ja sissetulekutele.

Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste

mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate sisendandmete

kasutamiseks, sest:

e. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on

esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud

andmed. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti

tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises

kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada,

mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui

valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi

vajadustele vastav andmestik on juba olemas.

f. Andmestik on juba pseodonüümitud ning selle võti on ainult Statistikaametil.

Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu

sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate

kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline

andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonüümima, mis

oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat

dubleeriv protsess.

g. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema

sihtrühmade lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline,

kuivõrd on vaja hinnata, mõju erinevatele leibkonnatüüpide, sh mõju

majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende

leibkondadele (nt üksikvanemad, kes on lastega leibkondadest kõige enam

suhtelisest vaesusest ohustatud). Lähedase üldhooldusteenuse maksumuse

toetamine võib nende olukorda veelgi halvendada. Statistikaameti erinevates

küsitlusuuringud aga ei hõlma institutsionaalseid leibkondi ning teisalt on ka

teatud leibkonnatüüpe kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste

inimeste jõudmine ükskõik millisesse küsimustikku ei ole piisav statistilistelt

usaldusväärsete hinnangute andmiseks.

h. EUROMODi mudeli registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole

võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik

mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse

võtmiseks. Ka suhtelise vaesuse määra ja vanemaealiste sissetulekute

ebavõrdsuse näitajate arvutamine eeldab kogu andmestiku olemasolu. Vastasel

juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa

Eestis pakutatavatest toetustest.

i. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi mudeli sisendiks oleva

andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi

luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega

ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla, kas riigi andmebaasides olemas või

need ei pruugi olla ajakohased.

Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu

eesmärke. Kuivõrd SKA registriandmete analüüs ja EUROMODi mudeli analüüs ei võimalda

analüüsida teenusesaajate, teenuseosutajate ega kohalike omavalitsuste hinnanguid

üldhooldusteenuse osutamisest, siis viiakse uuringus läbi süvaintervjuud nii teenusesaajate kui

lähedastega (isiku nõusolekul), samuti teenuseosutajatega.

Süvaintervjuud isiku nõusolekul

Teenusesaajate ja nende lähedaste intervjueerimise eesmärk on kaardistada kogemused ja rahulolu

üldhooldusteenuse tänase korraldusega ning koguda ettepanekuid selle kohta, millised muudatused

võiksid suurendada teenust saavate eakate ja nende ülalpidamiskohustusega lähedaste rahulolu.

Hooldereformi mõju teenuse saajate vaatest saame hinnata seeläbi, kas hooldereformile seatud

eesmärgid on praegu teenusesaajatele endiselt probleemiks või selliseid probleeme, mida

hooldereformiga lahendada loodeti, praegu enam ei esine. Seeläbi saame hinnata, kuivõrd on

intervjueeritavatele probleemiks hooldekodude hind ja kättesaadavus. Teenusesaajad ja nende

lähedased (10–12 värbame eelistatult intervjueeritud teenuseosutajate kaudu. Seeläbi tagame

(vähemalt osaliselt) teenusesaajate ja nende lähedaste valimi mitmekesisuse vastavalt

teenuseosutajate profiilile – sealhulgas linnas ja maal, erineva suurusega hooldekodus ning nii

KOV-i omandis kui eraõiguslikus asutuses teenust saavad vanemaealised. Juhul, kui teenuseosutaja

ei soovi osaleda värbamises või ei saa teenusesaajatelt kontakteerumiseks nõusolekut, kasutame

alternatiivselt teenusesaajate intervjueeritavate leidmiseks lumepalli meetodit (nt kasutades

uurimisrühma ja nende tuttavate kontaktvõrgustikku või sotsiaalmeedia reklaame). Teenusel

viibivate isikute värbamiseks tutvustavad teenuseosutajad teenusesaajatele uuringut (selleks on

võimalik kasutada lisas 7 esitatud uuringus osaleja infolehte) ning küsivad nõusolekut temaga

kontakteerumiseks. Ideaalis edastavad teenuseosutajad kuni kahe nõusoleku andnud teenusesaaja

telefoninumbri või lepivad nendega kokku intervjueerimise aja teenusesesaaja viibimispaigas.

Intervjueeritaval on õigus keelduda küsimustele vastamast või intervjuu katkestada. Seda

rõhutatakse enne intervjuu algust ning inimese valikuid austatakse ilma surveta (vt ka lisad 4, 5 ja

7).

Juhul, kui teenusosutaja annab teenusesaaja telefoninumbri intervjueerimise kokku leppimiseks,

siis kasutame seda teenusesaajatega ühenduse võtmiseks (vt lisad 4). Kuna paljudel vanemaealistel

ei pruugi olla võimalust ja/või digipädevust e-posti kasutamiseks, siis on telefon hea lahendus

intervjuu kokku leppimiseks. Tutvustame esmalt uuringu sisu ja eesmärki ning lepime kokku

intervjuu toimumise aja. Edastame või kirjeldame uuringus osalemise tingimusi (lisa 7). Seejuures

juhime tähelepanu, et intervjuu andmise järel töötleme antud vastuseid, sh ka neid, mis võivad

puudutada üldhooldusteenuse saaja terviseseisundiga seotud teavet (nt abivajadus,

hooldusvajadus). Alternatiivina lepib teenusepakkuja nõusoleku küsimisel juba kokku ka

intervjueerimiseks sobiva aja ning annab meile info intervjueeritava ja talle sobiva intervjueerimise

aja kohta. Vajadusel võib üldhooldusteenusel viibiva isiku intervjuul osaleda ka tema lähedane.

Lähedase kaasamise vajadust arutame teenusesaajaga telefoni teel enne intervjuu aja

kokkuleppimist või otsustab teenusepakkuja teenusesaajaga intervjuu kokku leppimisel lähedase

osalemise. Lähedase osalemine aitab vajadusel toetada suhtlemist ja täpsustada vastuseid, säilitades

samal ajal fookuse teenusesaaja kogemusel. Lähedase roll on toetav (nt terviseseisundist

tulenevatel põhjustel, sh kuulmislangus) ning selline intervjuu liigitub üldhooldusteenust saava

isiku intervjuu alla.

Lähedasi värbame sama meetodiga, kui teenusesaajaid – esmase lähenemisena kasutame

teenusepakkujate abi, mida vajadusel täiendame lumepalli meetodiga. Lähedaste värbamisel

palume teenusepakkujal pöörduda selliste inimeste poole, kes ei ole intervjueeritavate

teenusesaajate lähedane, et tagada esinduslikum ja mitmekülgsem vaade üldhooldusteenuse

hetkeolukorrast ning tulevikuootustest. Kui lähedasel on võimalus intervjuus osaleda veebi

vahendusel, intervjueerime veebi teel. Kui see ei ole võimalik, siis lepime kokku alternatiivse

intervjueerimise viisi (telefoni teel või näost-näkku intervjuu intervjueeritavale sobivas asukohas).

Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt

(vt lisa 4). Samuti esitatakse uuringus osalejale infoleht, milles tutvustatakse uuringut, selle

eesmärki, läbiviimist, andmete töötlemise tingimusi (sh teenusesaaja terviseseisundit puudutav

teave) ja uuringu vabatahtlikkust (lisa 7).

Teenusesaajate ja lähedaste intervjuudega kogutakse andmeid vaid sel määral ja selle kohta, mis

on vajalik uurimusküsimustele vastamiseks (vt intervjuukava lisa 5). Kui intervjuuga nõus olnud

isik intervjuu salvestamist ei soovi, siis teeme intervjuu ajal märkmeid ning koostame kokkuvõtte

kohe pärast intervjuud. Intervjuule omistatakse kohe pärast intervjuu läbiviimist anonüümne

nimi/kood. Seega intervjuu märkmed ja kokkuvõte ei sisalda andmeid, mis võimaldaksid inimese

otsest tuvastamist. Salvestustele on ligipääs vaid Praxise ja Centari uurimismeeskonna liikmetel ja

see kustutatakse koheselt pärast intervjuu ümberkirjutamist, st transkriptsiooni või kokkuvõtte

tegemist.

Lähtume läbi viidavate teenusesaajate ja lähedaste intervjuude analüüsi koostamisel ja tulemuste

avaldamisel Eesti heast teadustavast ning Euroopa teadlaste eetikakoodeksist (ALLEA).

Intervjuude puhul on oluline tagada, et need ei põhjustaks üldhooldusteenusel olevatele inimestele

ja lähedasele kui intervjueeritavale asjatut koormust või muid ebamugavusi. Intervjuud viiakse

läbi poolstruktureeritud formaadis, võimaldades osalejal oma mõtteid vabalt väljendada.

Intervjuukatkete kasutamisel uuringuaruandes viitame intervjueeritavatele üldistatult ning andmete

kogumisel ja analüüsi läbiviimisel lähtume minimaalsuse põhimõttest. Jälgime, et tagatud oleks

vanemaealiste väärikas kohtlemine ja huvide kaitse. Vanemaealisi intervjueerides lähtume

järgmistest põhimõtetest:

 Intervjueeritavat koheldakse lugupidavalt ja väärikalt. Väldime suhtlusviise, mis võivad

mõjuda alavääristavalt või hoolimatult. Ei kasutata elderspeak’i – see tähendab, et

hoidutakse kõne aeglustamisest, liigsest lihtsustamisest, lapsemeelsest intonatsioonist või

asjatust hääle tõstmisest, kui see ei ole tingitud konkreetsest kuulmisraskusest või

erivajadusest.

 Intervjueerimisstiili kohandatakse paindlikult vastavalt intervjueeritava individuaalsetele

võimetele. Vajadusel sõnastatakse küsimused ümber või jagatakse mitmeks osaks, ent

säilitatakse neutraalne ja väärikas toon. Kui intervjueeritav kaldub teemast kõrvale,

suunatakse vestlust delikaatselt ja kannatlikult.

 Intervjuu viiakse läbi intervjueeritava tempos ja turvalises õhkkonnas. Teeme vajadusel

pause, võimaldame puhkust ning kasutame piisavat ajavaru, et vältida survet intervjuu „ära

tegemiseks“.

 Kuulmis- või muude sensoorsete raskuste korral räägitakse selgelt, aeglaselt ja võimalikult

näost näkku, ent mitte valjuhäälselt ega liialdatult. Samuti jälgitakse, et keskkond oleks

võimalikult müravaba ja privaatsust võimaldav.

 Intervjueeritaval on õigus keelduda küsimustele vastamast või intervjuu katkestada. Seda

rõhutatakse enne intervjuu algust ning inimese valikuid austatakse ilma surveta.

 Arvestatakse hooldusteenusel viibimise eripäradega. Intervjuud planeeritakse nii, et need

ei langeks kokku söögi-, ravimi- ega puhkepausidega ning oleksid kooskõlastatud

hooldustöötajatega, kes tunnevad intervjueeritava igapäevast rutiini.

 Intervjuud ei viida läbi üksnes teadmisvajadusest lähtudes, vaid ka empaatiast ja austusest.

Iga vestlus on võimalus anda vanemaealisele inimesele tunne, et tema kogemus ja arvamus

on olulised.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemusel selgub, milline on olnud hooldereformi mõju teenusesaajatele ja nende

lähedastele (sh teenuse rahalisele kättesaadavusele), kohalikele omavalitsustele ning kas riiklik

rahastus on olnud piisav. Uuringu tulemusena tehakse ettepanekud süsteemi parandamiseks ning

neid on võimalik kasutada hooldereformi jätkutegevuste planeerimisel. Uuringu tellijaks on

Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on kaasatud ka Sotsiaalkindlustusamet.

Uuringu läbiviijateks on Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel ühispakkujad Eesti

Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (edaspidi Centar) ja SA Mõttekoda Praxis (edaspidi

Praxis). Uuringu tulemused toetavad eesmärki, et teenused võimaldaksid saada vajadustele

vastavat abi ning vähendaksid lähedaste hoolduskoormust. Samuti on uuringu tulemused

poliitikakujundajatele aluseks vajadusel vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning

võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib

kaasneda nii sihtrühmale kui riigile.

Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: „Eesti

sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu“ ning selle

tegevussuunda: „minna üle sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi

arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike

digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine“. Uuringu tulemused

toetavad lahenduste leidmist arengukavas esitatud väljakutsele: „Suur maksekoormus teenuse

rahastamisel viib teenusekasutajad ja lähedased vaesusriski ning suurendab hoolduskoormust.“,

Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027,

mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest

lähtuvateks.

Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega

rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja

ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle

punkti all planeeritud hooldusteenuste arendamine, mis võimaldavad saada hooldus- ja

tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, kuid ka investeeringud taristu ajakohastamisse ning

tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamiseks sotsiaalsektoris. Samuti on uuring kooskõlas

sotsiaalkaitse (sh pikaajalise hoolduse) korralduse uuendamisvajadusega, arvestades ühiskondlikke

muutusi ning hoolduskoormusega elanike osatähtsuse vähendamise eesmärgiga.

Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba 18. põhimõtte järgi on igaühel õigus kvaliteetsetele ja

taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavad ja

kogukonnapõhised teenused. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele

vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui vanemaealiste (65-

aastased ja vanemad) elanike seas.

Euroopa Liidu hooldusstrateegia pikaajalise hoolduse soovituse eesmärgiks on muuta pikaajaline

hooldus kõigile Euroopa liidu kodanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Muuhulgas on

eesmärgiks tagada pikaajalist hooldust vajavate inimestele väärikas elatustase, laiendada

professionaalsete hooldusteenuste valikut (sh kodu-, kogukonna- ja institutsionaalne hooldus) ning

vähendada piirkondlikke erinevusi.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on läbi viinud avaliku hanke ning sõlminud töövõtulepingu

eduka ühispakkujaga (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda

Praxis). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejateks on Centar ja Praxis.

Uuringus viiakse läbi registriandmete analüüs, mis põhineb SKA (andmeandja) registrite (STAR,

SKAIS) andmetel, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine

on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi

kvantitatiivne statistiline analüüs ja modelleerimine. SKA registritest väljavõetud andmed

pseudonüümitakse ehk igale isikukoodidele genereeritakse umbisikustatud unikaalne kood ehk

UID (andmekoosseis on esitatud taotluse lisas 1). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine

toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema

õigusi ei kahjustata.

SKAle esitatavas päringus palume koondada andmed, mis on registripidajal juba olemas. See

tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel

ei teki täiendavaid kohustusi. SKA teeb registritest päringu vaid statistiliseks analüüsiks vajaliku

minimaalse andmekoosseisu kohta.

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee

ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Analüüsiks vajalike andmete päring tehakse

minimaalsele andmekoosseisule (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse

art 5 (1) b) ja c)).

Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille

sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete

ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaametil tehtud ning ei vaja

täiendavaid päringuid ega andmetöötlust. EUROMODi mudeli andmestik on varasemalt kokku

pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on

Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium) 4 . Uuringus kasutame EUROMODi uuringu

eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Uuringus kasutatav EUROMODi

maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis on kirjeldatud taotluse lisas 2.

Statistikaamet annab volitatud töötlejatele andmete kasutamise võimaluse turvalisel viisil RDP-

keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse

kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on

luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti

teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele teeb Statistikaamet teadlaste keskkonnas uuringu

kausta, millele pääsevad ligi vaid uurimistööga seotud isikud. EUROMODi andmeid analüüsivad

EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Näiteks on Merilen Laurimäe ja

Hede Sinisaar ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC

põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi

registripõhise sisendandmestiku koostamisse ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete

valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii

4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.

andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nii Praxise kui Centari uuringutiimi liikmed osalenud paljudes

uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii kogu rahvastiku kui ka erinevate

sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja uuringu

eesmärkide saavutamist kahjustamata isikuid, kelle andmeid analüüsitakse.

Olemasolevate registriandmete ja EUROMOD-i andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide

õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse

üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti

lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Seejuures kasutatakse uuringus andmeid, mis on juba

registripidajal olemas või mis on kogutud riikliku statistikatöö raames. Nende andmete kogumiseks

ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi ega

õigusi.

Andmesubjektidelt, teenusesaajad ja lähedased, kogutakse intervjuudega andmeid minimaalsel

määral, nendes uurimusküsimustes, millele ei ole varem kogutud andmete töötlemisega vastata.

Teenusesaajate ja lähedaste intervjuudes kogutakse teavet (vt lisa 5) hooldereformi ja võimalike

lahendusettepanekute mõju hindamiseks. Intervjuud toimuvad isiku nõusolekul.

Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete

töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et

registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud

uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks

teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti

ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.

Sotsiaalministeeriumi uuringute ja analüüside info avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel

kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärgi,

andmekoosseisu ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isiku nõusolekuta isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsis

registriandmete analüüsi ja EUROMODi maksude ja toetuste mikrosimulatsioonil põhinevat

analüüsi. Kvalitatiivuuringus läbiviidavad intervjuud üldhooldusteenuse saajate ja lähedastega

toimuvad isiku nõusoleku alusel.

Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised Sotsiaalkindlustusameti

(registripidaja) registrid:

 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS).

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

1. SKA võtab STARist välja perioodil 2022–2025 üldhooldusteenusel olnud isikud ja

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

nende andmed ning genereerib neile isikukoodile vastava pseudokoodi (UID).

2. SKA võtab loetelu punktis 1 nimetatud isikutele SKAISi päringuga pensioni saamise

andmed ja asendab isikukoodd pseudokoodidega (UID).

3. SKA eemaldab andmetest isikukoodi.

4. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijatele ehk Centarile ja Praxisele.

5. SKA ei edasta pseudokoodi-isikukoodi võtit Centarile ega Praxisele, kuid säilitab selle

uuringu lõpuni, et vajadusel andmepäringu tulemusi täpsustada ja kontrollida.

6. Centar ja PRAXIS analüüsivad pseudonüümitud andmeid. Andmeid hoitakse Praxise

OneDrive pilveteenuses (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus, vt ka punkt 10).

Andmetele pääsevad ligi vaid uurimistiimi liikmed. Kolmandatele isikutele saadud

andmestikke ei edastata.

7. Pärast uuringu lõppu teavitab uuringu läbiviijate kontaktisik SKA-d sellest, et uuringu

jaoks saadud andmete töötlemine on lõpetatud ja andmed kustutatakse. Seejärel

kustutab SKA andmepäringu tarbeks loodud isikukoodide ja pseudokoodide

vastavustabeli. Uuringu läbiviija valduses olevad andmed kustutatakse hiljemalt kahe

kuu jooksul pärast seda, kui tellija on uuringu lõppraporti vastu võtnud ja uuringu

tutvustused on läbi viidud, eelduslikult 2026. aasta lõpuks (sõltuvalt lõppraporti

vastuvõtmise ajast). Kustutamistähtaja määramisel on arvestatud, et nimetatud

ajavahemikus võib tõusta vajadus andmekvaliteedi kontrollimiseks ja tulemuste

täpsustamiseks tellija kommentaaride alusel. Täpsustusvajadus võib ilmneda kuni

lõppraporti lõpliku vastuvõtmiseni, sh andmeanalüüsi ja tellija tagasiside käigus.

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmete kasutamise protsess:

a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on Statistikaametil kokku pandud ja pseu-

donüümitud juba varasemalt riikliku statistika tööde käigus Rahandusministeeriumi telli-

musel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). Käesoleva uuringu käigus

ei ole tarvilik siduda kokku täiendavaid andmeid, kasutatakse juba olemasolevat pseudo-

nüümitud andmestikku. EUROMODi sisendandmed sisaldavad erinevate registrite and-

meid, mille kirjeldus on esitatud punktis 9.3.

b) EUROMODi mudeli pseudonüümitud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötle-

jatele (Praxisele ja Centarile) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku-

mise protsess on järgmine:

 Uuringu läbiviija (Praxis või Centar) teeb andmete päringu taotluse Statistikaame-

tile6.

 Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele ja Centarile analüüsiks

kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid

(tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast välja saatmist konfidentsiaalsuse kont-

rolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste

keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast

Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning

ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).

Isiku nõusolekul andmete kogumine: Kvalitatiivuuringus läbiviidavad intervjuud

üldhooldusteenuse saajate ja lähedastega toimuvad isiku nõusoleku alusel. Uuritavatelt kogutud

andmed anonüümitakse ja tulemusi esitatakse kujul, mis ei võimalda isikute otsest tuvastamist.

Täpsemalt on süvaintervjuude läbiviimist teenusesaajate ja lähedastega kirjeldatud punktis 5.

Uuringu lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et

6 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil

üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Isiku nõusolekul andmete kogumisel on sihtrühmaks üldhooldusteenuse saajad ja lähedased.

Sotsiaalhoolekande aruande keskkonna H-veeb andmetel oli 2024. aasta lõpus 11 448 inimest, kes

olid väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel ning majandustegevuse registri andmetel oli

üldhooldusteenuse osutajaid 170 (kehtiv tegevusluba). Isikuandmeid valimi koostamiseks ei pärita

(vt süvaintervjuude läbiviimine isiku nõusolekul punktis 5).

Isiku nõusolekuta andmete töötlemisel ehk SKA registriandmete analüüsis ja EUROMODi mudeli

kasutamisel on valimi suurused järgmised:

 SKA registriandmete analüüsis töödeldakse üldhooldusteenuse saajate andmeid:

Sotsiaalministeeriumi H-veebi andmetel oli 2024. aasta lõpus üldhooldusteenusel 11 448

inimest.

 EUROMODi mudeli kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka

uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

STAR/SKAIS registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2022–2025 (vt taotluse lisa 1).

EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt

taotluse lisa 2).

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

STAR/SKAIS registriandmete koosseis on registrite lõikes esitatud taotluse lisas 1.

Vähendamaks otsese tuvastamise võimalusi agregeerime vanuse ja elukoha näitajaid mõnevõrra.

Täpse sünniaja asemel tehakse analüüs sünnikuu ja -aastaga. Inimese elukoha aadress

agregeeritakse sihtnumbri tasemele.

Statistikaameti EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis 1.01.2024–31.12.2024

perioodi kohta on esitatud taotluse lisas 2.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

SKA registriandmete analüüsis kasutatakse andmeid järgmistest registritest:

 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järg-

nevatest registritest:

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus-

laste register);

 Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi

andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);

 Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe-

tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta-

mise register, töötuskindlustuse andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info-

süsteemi andmed);

 Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);

 Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs-

teemi andmed, äriregister);

 Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis

uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

SKA teostab STARi ja SKAIS päringud ning loob igale isikukoodile pseudokoodi (UID) (vt ka

osa 8).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmed on juba pseudonüümitud. Pseudonüümimise tegi

Statistikaamet.

Pseudonüümimise võtmeid uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

SKA registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1.

EUROMODi mudeli pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud

lisas 2 (EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus).

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

SKA registriandmete analüüs: STAR/SKAIS registriandmete pseudonüümimise võtme loob ja

hoiab kuni uuringu lõppemiseni SKA (vt ka osa 8). Uuringu eesmärgi saavutamiseks teostatud

päringud koos UID vastavusega kustutab registripidaja/andmeesitaja (SKA) peale seda, kui

uuringu läbiviija on edastanud vastava teate, hiljemalt kahe kuu jooksul lõppraporti vastuvõtmisest

alates (eeldatavalt 2026. aasta lõpuks).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmed pseudonüümis varasemalt Statistikaamet.

Pseudonüüimise võtit uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta ja

Statistikaamet säilitab koodivõtit vastavalt riikliku statistika regulatsioonile.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

SKA kustutab teostatud registrite päringud koos UID vastavusega peale seda, kui uuringu läbiviija

on edastanud vastava teate. Teostatud päringud koos UID vastavusega kustutatakse kahe kuu

jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist (olenevalt lõppraporti vastuvõtmisest orienteeruvalt 2026.

aasta lõpuks).Vt ka osa 10.2.

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli pseudonüümitud andmete kasutamiseks lõpeb volitatud

töötlejatel (Praxis ja Centar) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule.

Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise korda reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete

andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise kord. Uuringu käigus loodud analüüsikaustadele

ligipääs säilitatakse 2026. aasta lõpuni. EUROMODi sisendandmestikku säilitatakse vastavalt

riiklik statistika regulatsioonile ja see ei puuduta käesolevat uuringut.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.).

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti

huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt-

lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul,

kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides

toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin-

gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar-

tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud

ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita-

mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise

isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise

võimatuks või häirib seda suurel määral“.

Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav ra-

kendusuuring, mille tellijaks sotsiaalministee-

rium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andme-

subjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitsee-

ritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktand-

meid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei

ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eel-

nevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte

isikuandmete töötlemisest üldiselt (vt eelnev

punkt).

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo-

nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt,

et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi

tagasi konkreetsetele andmesubjektidele.

Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse

uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada-

vaks.

7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu-

sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi-

nisteeriumi kodulehel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Info uuringu läbiviimisest ja uuringus

töödeldavatest andmetest avaldatakse

Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Inimestel on

võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide,

andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused8?

-

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse9 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)10 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad11:

Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis

Lisa 2: EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus

Lisa 3: Andmekaitsealane mõjuhinnang

Lisa 4: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuud – pöördumine ja nõusolek (esialgne

kavand)

Lisa 5: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuude kava (esialgne kavand)

Lisa 6: Hanke tehniline kirjeldus

Lisa 7: Uuringus osaleja infoleht

8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 10 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 11 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Teie 12.01.2026 nr 2.2.-1/26/47-4/

Meie 19.01.2026 nr 1.1-16/2994-5

“Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile“ taotluse täiendamine

Vastavalt tähelepanekutele täiendasime taotlust ja toome välja EUROMODi andmete kasutamise eesmärgi ja ulatuse. Täiendused on algtekstist eristatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ketlin Mõru hoolekandeosakonna nõunik Lisa:

1. Taotlus, täiendatud [email protected]