Eesti Turbaliit_avaldus

1

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate

turbaalade nimekiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega kehtestatakse uued kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning

kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjad ning nende ruumikujud Eesti põhikaardil.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekirjad kehtivad alates 2017. aasta 1. jaanuarist, mil kehtestati maapõueseaduse (edaspidi

ka MaaPS) alusel keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 87 „Kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi

määrus nr 87). Nimekirjade koostamise eesmärk oli peatada looduslike turbaalade edasine

kuivendamine ja jätkata turba kaevandamist vaid juba hinnanguliselt kuivendusest rikutud

aladel kuni maavara ammendumiseni. Nimekirjade koostamisse kaasati aastatel 2014–2016 eri

valdkondade eksperdid ja moodustati töörühm, kuhu kuulusid looduskaitse, maapõue

valdkonna ja turbatööstuse esindajad. Määrust nr 87 välja töötades leppis töörühm kokku

põhimõtetes, millest lähtudes määruse lisades esitatud nimekirjad koostati ja mis määravad

nende sisu kriteeriumid:

• Määruse lisas 1 („Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri“) on

loetletud kaevandajate maha jäetud ja varem kaevandatud turbaalad, mille turba

jääkvaru on lubatud kaevandada turba kaevandamise aastamäära väliselt. Nimetatud

mahajäetud turbaalad võeti määrusesse nr 87 üle keskkonnaministri 13. jaanuari 2011. a

määrusest nr 7 „Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekiri“, mis sisaldas

Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjoni tulemusel väljaselgitatud kaevandamiseks

sobivaid turbaalasid koos kasutuskõlbliku vms turbaga aladega. Selle nimekirja

eesmärk oli soodustada kaevandamist kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaaladel, et need turbaalad saaksid kiiresti korrastatud ning sellega peatatud sealt

eralduvate kasvuhoonegaaside heitkoguste vood.

• Määruse lisas 2 („Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“) on loetletud 266 ala,

millest 207 asub turbamaardlal ja mille kogupindala on 138 868,6 ha, ning 59 väljaspool

maardlaid ja mille kogupindala on 7124,3 ha. Alade valik tehti eeldusega, et need

turbaalad olid juba terves ulatuses või osaliselt kuivendusest mõjutatud ja sellest

lähtuvalt looduskaitseline väärtus tõenäoliselt väiksem. Nimekiri sisaldab selliseid

inimtegevusest mõjutatud turbaalasid, kus on tõenäoliselt võimalik turvast kaevandada.

Enamik nimekirja kantud aladest asuvad turbamaardlatel. Umbes 5% aladest ei asu

turbamaardlal, vaid hinnanguliselt looduskaitseliselt väheväärtuslikus soos. Nimekirja

koostades võeti arvesse ka soode regionaalset jaotust ja erineva kvaliteediga toormega

varustatust pikas perspektiivis, suuremate riigisiseste tarbijate ja väärindajate vajadusi,

väljakujunenud logistikat ning riigisisese tarbimise võimalikku arengut. Kuna paljudes

soodes või turbaaladel leidub mõni III kategooria kaitsealune liik, arutati töörühmas

läbi, millistel juhtudel on võimalik tagada kaitsealuste liikide nõuetekohane kaitse nii,

2

et säilib võimalus ka turvast kaevandada. Nimekirja koostades arutati kaevandamise

mõju veekogumitele nii vee kvaliteedi ja kvantiteedi kui ka elustiku seisukohast

lähtudes, kuid lisauuringute tellimist ei peetud otstarbekaks.

• Määruse lisas 3 on esitatud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning

kaevandamiseks sobivate turbaalade kaart. Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti

maavarade registri WFS-teenuse pakutavaid maardlate ja mäeeraldiste (kehtivaid ja

taotletavaid) ruumikujusid ning Maa-ameti aluskaardikihte (mõõtkavas 1 : 450 000).

Käesoleva eelnõuga muudetakse määruse 87 lisades olevate alade loetelu. Nimekirjade

uuendamine on vajalik tulenevalt lisandunud teadmistest märgalade ja ka kahjustatud

märgalade tähtsuse, rolli ja taastamisvõimaluste kohta. Pärast algset alade valikut on muutunud

nii riigi poliitikad (sh kinnitatud kliimapoliitika põhialused aastani 2050), lisandunud on

ambitsioonikad rahvusvahelised eesmärgid ning riigipoolsed kohustused heite vähendamiseks,

suurenenud on teadlikkus ning täienenud teadmised vajadusest kaitsta veel säilinud ja taastada

ka kahjustatud märgalasid nendega seotud elurikkuse ja looduse hüvede säilitamiseks ja

taastamiseks. Kliimapoliitika põhialuste p 28 kohaselt seatakse eesmärgiks suurendada

sooalade turbas seotud süsinikuvaru, taastades degradeerunud märgalad ja vältides soode

edasist kuivendamist. Riigikohtu otsus haldusasjas 3-20-1657 kohustas riiki võrdlema turba

kaevandamisest ja uute alade kasutuselevõtust saadavat kasu tekkivatest keskkonnahäiringutest

saadava kahjuga, sh kumulatiivse mõjuga kliima- ja keskkonnaeesmärkide valguses. Viimastel

aastatel on ka lisandunud ka mitmeid Eesti soode seisundit ja kaitstust, inimtegevuse mõju

ulatust ja selle leevendamisvõimalusi ning kliimamõju ulatust käsitlevaid teadusuuringuid.

Teadustööd kinnitavad vajadust suure süsinikuvaruga ökosüsteeme hoida ning nende edasist

degradeerumist vältida.

Lähtuvalt mh eelnevalt loetletud arvukatest lisandunud asjaoludest, mida senise nimekirja

koostamisel ei olnud võimalik või ei osatud arvesse võtta, on kujunenud vajadus

kaevandamiseks potentsiaalselt sobivate turbaalade nimekirja korrigeerida. Nimekirjas on

turbaalad, millele saab kaevandamisluba taotleda kaevandamise aastamäära piires.

Kaevandamisloa menetluse käigus hinnatakse aladel kaevandamise kogumõju, kumulatiivset

mõju ja planeeritud töödega tekitatavate keskkonnahäiringute ulatust.

Süsinikurikaste elupaikade ja süsiniku sidujate1 tähtsus kliimaneutraalsusele üleminekul on

suur ning sellega seoses saavad anda suure panuse põllumajandus-, metsandus- ja

maakasutussektor. Selleks, et aidata saavutada ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside

netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning tagada, et maakasutus- ja

metsandussektor annaks kestliku ja prognoositava pikaajalise panuse liidu kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamisse, kehtestati kogu liidus netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit

CO2 ekvivalenttonni. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorist

pärineva süsinikuheitega seotud siduvad kohustused perioodiks 2021–2030 tulenevad

LULUCFi määrusest (EL) 2018/841, mis võeti vastu 2018. aastal ja mida täiendati kliimapaketi

„Eesmärk 55“ raames määrusega (EL) 2023/839. LULUCFi määrusega hõlmatud sektorites

hinnatakse süsinikuvaru muutust järgmiste maakasutuskategooriate puhul: metsa-, põllu- ja

rohumaa, märgalad (sh turbatootmisalad), asulad ja muu maa. 2023. aastal alustati Eestis

1 Süsiniku sidumine on süsinikdioksiidi looduslik või tehnoloogiline eemaldamine atmosfäärist või fossiilkütuste

põletamisest või biomassi muundamise protsesside tulemusel eralduva süsinikdioksiidi eemaldamine enne

atmosfääri sattumist püsiva säilitamise eesmärgil. Süsiniku sidujad on süsteemid, mis seovad rohkem

süsinikdioksiidi, kui nad seda eraldavad.

3

kliimaseaduse ettevalmistamist. Seaduse eesmärk on sätestada kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamise sihid ja saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

Heite vähendamine on oluline Pariisi kokkuleppes püstitatud pikaajalise eesmärgi seisukohast,

mille kohaselt tuleb hoida üleilmne temperatuuritõus alla 2°C võrreldes tööstusajastueelse

tasemega ja jätkata jõupingutusi temperatuuritõusu hoidmiseks alla 1,5° C võrreldes

tööstusajastueelse tasemega. Eesmärgi saavutamisel etendab väga olulist osa ka maakasutus,

pakkudes ainsa sektorina võimalusi kasvuhoonegaaside sidumiseks. Maakasutussektori

süsinikuvaru hoidmisel ja süsiniku sidumisel on kesksel kohal looduslikud ökosüsteemid ning

metsade, põllumajandusmaade ja märgalade kasutamise praktikad. Seetõttu tuleb võtta

meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade ja märgalade

kaitsmiseks, taastamiseks ja vajaduse korral kaitse tõhustamiseks. Heas looduslikus seisundis

ja kuivendamata märgalad on suure süsiniku sidumise potentsiaaliga ja suurt süsinikuvaru

hoidvad ökosüsteemid. Globaalses skaalas on turbaalad kõige suuremad heitkoguste sidujad.

Turbaalade potentsiaali saab hinnata turba süsinikuvaru, st turbalasundi paksuse,

sügavusprofiili mahukaalu ja selle süsinikusisalduse järgi.

Eeltoodut arvestades on majandustegevuse toimimiseks, samal ajal looduslikku tasakaalu

säilitades ja kahjustatud ökosüsteeme taastades, oluline vähendada märgalade

kasvuhoonegaaside heitkoguseid, milleks saab rakendada turbaalade ja märgalade kaitse ja

taastamise lisameetmeid. Eestis oli majandatavate märgalade 2022. aasta heide 1694 kt CO2

ekv. Seni on Eesti kasvuhoonegaaside inventuuris märgalade heitkoguste andmeid esitatud

üksnes turbatootmise põhjal. 87% märgalade 2022. aasta heitkogustest moodustasid

aiandusturba kaevandamise heitkogused, mis tekivad turba kasutamisest (90%) ja

turbatootmisalade pinnasest (10%). Eesti turbaalade kestlikuks majandamiseks on oluline

taastada ammendatud majandatavaid turbaalasid ja jääksoid ning arvestada kasvuhoonegaaside

inventuurides ajakohaseid ja võimalikult täpseid andmeid, sealhulgas märgaladel tekkivate

kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta.

Lisaks on vajalik arvestada ka toiduga kindlustatusega ja vähendada näljahäda kestliku arengu

ja vaesuse likvideerimise püüdluste kontekstis, arvestades toidutootmise süsteemide erilist

haavatavust kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes, parandades seeläbi vastupanuvõimet

kliima muutumisele ning edendades vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut koos

jätkusuutliku toidutootmisega.

Seetõttu on oluline, et määruse nr 87 lisades kehtestatud nimekirju muudetakse arvestades

eelmärgitud asjaolusid. Kliimaseaduse väljatöötamise protsessis arvestatakse märgalade sektori

ja maakasutussektori heite suurust ja selle vähendamiskohustust, mille alusel saab teha otsuseid

maapõueseaduse muutmise ja märgalade kliimaneutraalsuse saavutamise kohta. Pikaajaliste

kaevandamislubade samas mahus andmise jätkamine ei võimalda praeguste hinnangute

kohaselt Eesti võetud kliimaeesmärke saavutada. Selleks, et määruse nimekirjas seni olnud

alade edasist kasutut planeerida ning vajadusel anda infot määruse nr 87 edasiseks muutmiseks,

annab olulise panuse Kliimaministeeriumi kavandatav turbavaldkonna makromajanduslik

analüüs ja kuni 2027. aastani kestev uuringuprogramm „Maa- ja mullakasutuse

juhtimissüsteem mullastikuteenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse

kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, mille eesmärk on lahendada (sünergias teiste riigis

elluviidavate algatuste ja projektidega) mh järgmiseid uurimisküsimusi:

4

1) analüüsida võimalusi Eesti inventuuri märgalade heite allikate ja eriheidete

täiendamiseks määruse nimekirjades sisalduvate turbaalade (s.o kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalad ning kaevandamiseks sobivad turbaalad)

heitetekitajatega;

2) analüüsida võimalusi nimekirjades sisalduvate turbaalade kasvuhoonegaaside sidumise

potentsiaali väljatoomiseks turbaalade süsinikuvarule kohta antud hinnangute põhjal, sh

eelnõukohasest määrusest väljajäetavate turbaalade puhul;

3) turba süsinikusisalduse väljaselgitamine ja märgalade heitkoguste riigispetsiifiliste

määramismetoodikate ning eriheite tegurite väljatöötamine, et need oleksid inventuuris

vaadeldavad kogumis, mitte ainult aiandusturba kaevandamise heite põhjal. Eesti KHG

inventuuris ei ole seni taastatud alade heidet esitatud (muutub kohustuslikuks alates

2026. aastast) ning vaja on täpsustada alusandmeid ja töötada välja riigispetsiifiline

metoodika;

4) viia määruse nimekirjad kooskõlla reaalse heite vähendamise vajadusega märgalade

puhul, kuna nimekirju muutes jäetakse neisse sisse kaevandamisloaga turbaalad ning

jäetakse sealt välja taastamise potentsiaaliga turbaalad ja turbamaardlad. Seetõttu on

märgalade nimekirja eelnõukohasest muutmisest oodata kasvuhoonegaaside heite

vähenemist ja võimaliku sidumise tekkimist;

5) anda teavet turbaalade ja turvasmuldade kasutamise tegevuskava koostamiseks.

Kui täienevad teadmised turba kaevandamise kliima- ja keskkonnamõju kohta (sh mõjude kohta

looduse hüvedele ning elurikkusele) on võimalik, et määruse nr 87 nimekirjad vaadatakse taas

üle ja maapõueseaduse turba kaevandamist reguleerivaid sätteid muudetakse. Tulenevalt

heitkoguste piiramise vajadusest võidakse tulevikus sätestada eelnõukohase määruse nimekirja

kuuluvatel turbaaladel kaevandamisele ka erinevaid pikemaajalise mõjuga piiranguid (nt

kaevandamise aastamäära vähendamine, turba tasumäärale CO2 lisakomponendi lisamine

vms). Eeltoodud uuringu vahetulemuste alusel hinnatakse 2026. aasta 1. jaanuariks määruse nr

87 edasise muutmise vajadust ja tehakse otsused MaaPSi vastavate sätete muutmise kohta.

Kuna määruse nr 87 lisadest väljajäetavate märgalade majandamist tulevikus ei plaanita, tasub

keskkonna- ja kliimaeesmärkide silmas pidades võtta meetmeid nende turbaalade taastamiseks,

et kasvuhoonegaaside heide nendel aladel lakkaks. Inventuurides hetkel nende andmetega ei

arvestata ja seda tehakse vaid aiandusturba heitkoguste puhul.

1.2. Ettevalmistajad

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekiri“ muutmine“ eelnõu on koostanud Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik

Reeli Sildnik (626 9758, [email protected]) ja kliimaosakonna nõunik

Karin Radiko ([email protected]). Õigusliku ekspertiisi tegid

õigusosakonna nõunikud Elin Liik (626 0725, [email protected]) ja

Annemari Vene (5565 5707, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

toimetaja Merike Koppel (5856 9469, [email protected]).

1.3. Märkused

5

Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 87 1. jaanuaril 2017 (RT I, 29.12.2016, 64)

jõustunud redaktsiooni.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2024. aasta tegevusprogrammiga. Tegevusprogrammi

punkti 5.3.2 kohaselt tuleb kliimaministril muuta keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a

määrust nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks

sobivate turbaalade nimekiri“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2016. a määrust nr 150 „Turba

kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“ (tähtaeg on 31.01.2025).

Eelnõukohane määrus ei ole seotud menetluses olevate õigusaktidega.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekiri kehtestatakse MaaPSi § 45 lõigete 6 ja 7 alusel kehtestatud määruse nr 87 lisadena –

kahe tervikliku nimekirja ja neid täiendava kaardiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Määruse nr 87 lisade kujunemise põhimõtted

Määruse lisade 1 ja 2 nimekirjad annavad õiguse turba kaevandamiseks üksnes kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja

kantud alal või maardlal (MaaPSi § 45 lõige 1). Eelnõukohase määrusega kehtestatakse uued

nimekirjad ja muudatuste tulemusel piiratakse turba kaevandamislubade andmist.

Nimekirjadest jäetakse välja kõik turbaalad, kus turbakaevandamist ei toimu, kuid on oht turba

kaevandamise läbi kasvuhoonegaaside heite tekkeks ja negatiivseks keskkonnamõjuks.

Siinjuures on oluline, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti

keskkonnaeesmärkide täitmisele.

2.2. Eelnõu sisu

Eelnõukohase määrusega asendatakse kehtiva määruse nr 87 lisad 1–3 eelnõukohase määruse

lisadega (lisad 1–3). Esimesed kaks lisa sisaldavad kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekirja ja kolmas sisaldab nimekirjades olevate turbaalade kaarti:

• lisa 1 – kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri;

• lisa 2 – kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri;

• lisa 3 – kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks

sobivate turbaalade kaart.

Määruse lisa 1.

Kehtiva määruse nr 87 lisas 1 olevast nimekirjast jäetakse välja turbaalad, kuhu ei ole antud

kaevandamislube ega uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud kaevandamisloa taotlust.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalasid jääb nimekirja pärast selle muutmist 13

6

kogupindalaga 1006,67 ha. Nimekirjast jäetakse välja 33 ala kogupindalaga 2555,83 ha.

Nimekirja alles jäävatel turbaaladel on võimalik lubada turvast kaevandada MaaPSi § 45 lõike

1 alusel. Kehtiva määruse nr 87 lisas 1 on loetletud 46 ala kogupindalaga 3558,5 ha.

Määruse lisa 2.

Kehtiva määruse nr 87 lisas 2 olevast nimekirjast jäetakse välja turbaalad, kuhu ei ole antud

kaevandamislube ega uute nimekirjade kehtestamise seisuga taotletud kaevandamisluba.

Kehtiva määruse nr 87 lisas 2 on loetletud 266 ala, millest turbamaardlal asub 207 ala

kogupindalaga 138 868,6 ha ja väljaspool maardlaid 59 ala kogupindalaga 7124,3 ha.

Kaevandamiseks sobivaid turbaalasid jääb nimekirja pärast selle muutmist 70 kogupindalaga

23 562,05 ha. Nimekirjast jäetakse välja 196 ala kogupindalaga 122 430,9 ha kui inimtegevusest

mõjutatud ja taastamist vajavad turbaalad. Nimekirja alles jäävatel turbaaladel on võimalik

lubada turvast kaevandada MaaPSi § 45 lõike 1 alusel. See vähendab eelnõukohase määruse

mõju ettevõtjatele.

Määruse lisa 3.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

piirid esitatakse kaardil eelnõukohase määruse lisas 3. Kaarti on muudetud vastavalt

nimekirjades tehtud muudatustele.

Kehtiva määruse nr 87 lisad 1–3 asendatakse eelnõukohase määruse lisadega 1–3.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

5. Määruse mõjud

Mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

ning oluline sotsiaalne mõju ja oluline mõju regionaalarengule puudub, kuna olemasolevate

kaevandamislubade alusel elluviidavat tegevust eelnõukohase määrusega ei piirata, samuti ei

tagasta Keskkonnaamet talle uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud lubade muutmise

taotluseid, kuna need alad on nimekirjade kehtestamisel arvesse võetud, vaid menetletakse need

lõpuni.

Määruse nimekirju muudetakse märgatavalt ja sellega piiratakse turbakaevandajate võimalusi

turvast uutel turbaaladel kaevandada. Ent turbaaladele juba antud kaevandamislubade kohane

kaevandamistegevus jätkub ja kuna nimekirjad arvestavad kuni uute nimekirjade kehtestamise

seisuga esitatud loataotluseid, saab ka need menetleda lõpuni.

Pärast kliimaseaduse jõustumist töötatakse vajaduse korral välja uus ajakohane määruse

redaktsioon, milles arvestatakse turba kaevandamise jätkusuutlikku majandamist koos

looduskaitseliste piirangute ja vajadustega. Seega võib eeldada turba kaevandamise alustes ja

põhimõtetes muudatusi pärast 2026. aasta 1. jaanuari. Selleks ajaks vaadatakse uue

7

kliimaseaduse põhimõtetest lähtudes üle maapõueseadusest tulenevad turba kaevandamise

põhimõtted. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidest lähtuvalt on otstarbekas võtta meetmeid

määruse nr 87 nimekirjadest välja jäetud turbaalade taastamiseks, et nendel turbaaladel ei

suureneks kasvuhoonegaaside heide ja taastuks hea looduslik seisund.

Mõju avaldav muudatus: kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja muutmine

Kaasnev mõju: mõju majandusele ning elu- ja looduskeskkonnale.

Sihtrühm: riik, turba kaevandajad; isikud, kellele turba kaevandamine ja/või kaevandamisega

rikutud mahajäetud turbaalad mõju avaldavad.

Mõju looduskeskkonnale: mõju elu- ja looduskeskkonnale ning kliimale avaldub peamiselt

läbi turba kaevandamise võimaluste piiramise ja sellest tuleneva turbaalade kui elupaikade

säilimise ja turbaalade kui süsinikuladude säilimise ning tekkivate kasvuhoonegaaside heite

vähenemise mida esitatakse riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris. Kui varem hinnati turba

kaevandamisel vaid elu- ja looduskeskkonnale avalduva mõju aspekti, siis seoses

kliimamuutustega on järjest olulisemaks muutunud ka selle tegevusega kaasnev kliimaaspekt

ning erinevad looduse hüved, mida seni ei ole hinnatud. Seega tuleb seatud kliimaeesmärkide

saavutamiseks ja erinevate reguleerivate looduse hüvede säilimiseks piirata turba kaevandamist,

eelnõukohases määruses tehakse kaevandamiseks sobivate turbaalade ning kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirjade muutmise kaudu ning edaspidi ka kaevandamise

aastamäärade kaudu. Sealjuures tuleb kaevandamisloa andmise üle otsustades

ettevaatusprintsiibi järgi hinnata, kas see on nii majanduslikust kui ka ökoloogilisest aspektist

endiselt otstarbekas ja võimalik, sealhulgas arvestades riigi huvi ja vaagides, kas saadav kasu

on suurem kui tekkivast keskkonnahäiringust tulenev kahju.

Juba avatud turbatootmisalad tuleks kiiremini ammendada, konserveerida järeltulevatele

põlvedele või taastada (märgalaks, metsamaaks või muuks maaks), sest need avaldavad

keskkonnale jätkuvat negatiivset mõju (kasvuhoonegaaside emissioon, loodusalade

killustamine, kohaliku veerežiimi mõjutamine, tuleohtlikkus, õhusaaste jm). Looduslikus

olekus turbaalad seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja talletavad seda taimejäänustena turbas.

Kui turbaalasid kuivendatakse, hakkab orgaaniline aine hapniku ligipääsu tõttu lagunema ja

aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2-na tagasi atmosfääri.

Pärast turbatootmisala ammendamist on võimalik avatud turbatootmisalad nõuetekohaselt

korrastada. Korrastamise käigus taastatakse soole omane veerežiim, mis tagab ökosüsteemi

taastumise.

Kuna määruse nr 87 nimekirjadest jäetakse välja 124 982,73 ha turbaala, siis olenevalt

turbaalade seisundist võib osadel aladel kuivendamise mõjude tõttu CO2 ja N2O ning CH4 heide

jätkuda ning oluliselt rikutud aladel see ilma kuivendamise mõjude vähendamiseta ei vähene.

Selleks, et olukord ei halveneks ja turbaalad saaksid toimida looduslike ökosüsteemidena, on

vajalik alade veerežiim taastada ning vajaduse korral teha teisi looduslikkuse taastumiseks

vajalikke töid. Et vajalikke töid planeerida, tuleb teha määrusest välja arvatud alade revisjon.

Kui mõni turbaaladest on isetaastunud või heas seisus, siis võib see ala juba ka praegu olla CO2

siduja.

8

Määruse kehtestamisel lähtuti Ramsari konventsioonist, millega Eesti on ühinenud

(http://www.ramsar.org) ning millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse

piirata nende kadu märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud alasid taaskasutusse andes taastatakse looduslikud alad kaevandamisõigusega

saadud kohustust täites, nii on võimalik nimetatud rahvusvahelist kokkulepet edukamalt täita.

Määruse kehtestamisega kaasneb seega positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Mõju ettevõtjate tegevusele: mõju ettevõtja tegevusele on lühikese aja jooksul väike, kuid pika

aja jooksul suur, kuna kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjade muudatused

kitsendavad märgatavalt kaevandamise võimalusi tulevikus. Eelnõukohase määrusega

muudetavad nimekirjad võimaldavad uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud

kaevandamisloa taotluse menetlusi jätkata, kuna nimekirjade kujundamisel on ka neid alasid

arvesse võetud. Seega otseseid piiranguid luba omavatele ja uute nimekirjade kehtestamise

seisuga (vajadusel täiendatakse lisasid eelnõukohase määruse menetluse käigus esitatud

taotluste aladega) kaevandamisloa taotluse esitanud ettevõtjatele eelnõukohase määrusega ei

seata. Kuigi ala määruse lisas 1 või 2 olemine iseenesest ei tähenda, et alale on kindlasti

võimalik luba saada, annavad uued lisad 1 ja 2 ettevõtjatele selgust ning võimaldavad neil

tuleviku kohta otsuseid teha. Mõju võib avalduda ettevõtjatele, kes on koostamas

kaevandamisloa taotlust alale, mis jäetakse eelnõukohase määrusega vastavast nimekirjast

välja, või ettevõtjatele, kes on tegemas geoloogilist uuringut kavatsusega taotleda

kaevandamisluba nimetatud alale. Samas ei loo uuringuloa saamine õiguspärast ootust

kaevandamisluba saada.

Turbatööstuse sektorile on 2024. aasta alguse seisuga antud 125 keskkonnaluba turba

kaevandamiseks ja kasutamiseks aianduse ja energeetika vallas ning 26 loa andmise või

muutmise taotlust on menetluses. Sellega kaasneb kasutatava maa pindala muutus.

Menetletavate turba kaevandamise loa taotluste seas on:

• 13 keskkonnaloa esmataotlust (sh hästilagunenud turba kaevandamiseks);

• 13 loa muutmise taotlust, milles enamik on taotlused turba kasutamiseks mitmel

otstarbel (aiandus, energeetika, põllumajandus).

Turba kaevandamiseks taotletakse keskkonnalube üldjuhul 30 aastaks, sama aja võrra on

lubatud turba kaevandamislube ka pikendada. Taotlusesse märgitav loa kehtivusaeg sõltub

konkreetsel turbatootmisalal asuvast kaevandatava maavaravaru jäägist.

Kehtivate lubade alusel kaevandatakse turvast 21649,06 hektari suurusel maa-alal. See võib

suureneda esmataotluste arvelt lisanduvate lubade võrra kuni 23787,7 ha-le (v.a teenindusmaa)

ehk laieneda 2138,64 ha võrra (9%) (29. jaanuari 2024. a seisuga). Sellele lisandub maakasutus

üheksa geoloogilise uuringuloa alusel. Uuringulubadega on hõlmatud Pihla turbatootmisala

Hiiumaal, Kõrgesoo turbaala Ida-Virumaal (endine määruse lisa 1 nimekirja ala), Lavassaare

maardla uuringuruumid (Elbu VIII, IX ja Nurme VI) Pärnumaal ning Pelisoo (endine määruse

lisa 1 ala) ja Koigi maardlad Saaremaal. Uuringulubadega uuringuruume on seitse

kogupindalaga 856,18 ha.

9

Seisuga 31.12.2023 on maavarade bilansis turba aktiivset tarbevaru arvel 212 510 tuhat tonni,

mida jagub olemasoleva kaevandamisloaga mäeeraldistel ligikaudu 213 aastaks. Kogu

olemasoleva kaevandamisloaga mäeeraldistel olev maavaravaru ei pruugi olla oma kvaliteedilt

täielikult kaevandamiskõlblik ja mida ei pruugi seetõttu ka reaalselt kaevandamiseks kuni 213

aastaks jätkuda.

Eesti turbasektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi (Ernst & Young Baltic AS, 2022; tellija

Eesti Turbaliit) alusel pakkus turbasektor 2020. aastal otseselt tööd 788 inimesele (täistööajaga

ametikohad), kõik maapiirkonnas. Valdav osa turbasektori ettevõtjatest on väikeettevõtjad, sh

30% alla kümne töötajaga ja 34% vähem kui 25 töötajaga ettevõtjat. 2020. aastal lõi turbasektor

Eesti majandusele kokku 90,8 miljoni euro väärtuses kogulisandväärtust. See moodustas 0,6%

kogu Eestis loodud lisandväärtusest (15,92 miljardit eurot). Sektori otsene mõju läbi maksude

ja kaevandusõiguste tasude oli 40,6 miljonit eurot. Suurem osa turbatoodangust eksporditakse.

Määruse eelnõukohase muutmisega kaasneb oht, et sektor minetab investeeringukindluse ja

seoses sellega kahanevad seotud töökohad maapiirkonnas. Juhul kui ettevõtjad on soovinud

kohapealset tootmist laiendada ja toorme väärindamise eesmärgil lisatöökohti luua, siis

konkreetne määruse muudatus üksi selliseid arengusuundumusi ei edenda, kuid loob eelduse,

et väärtusliku loodusressursi edasiseks kasutamiseks tuleb leida keskkonnasõbralikke ja

väiksema kliimamõjuga lahendusi. Kliimaeesmärkidest lähtudes tuleb mahtuda

majandusmudelisse, mis sobitub kliimaneutraalsete lahendustega.

2020. aasta andmetel kasutatakse Eesti aiandusturvast 120 riigis köögiviljade, lillede ja muude

taimede kasvatamiseks. Aiandusturba tootmisel on tähtsus toidutootmisel, eriti katmikaladel.

Aiandusturba teadaolevad alternatiivid on kompost, kivivill ja kookosvill, kuid need võivad

sisaldada haigusetekitajaid ja parasiite, mistõttu ei pruugi need olla toidutootmises turbaga

võrreldavad alternatiivid.

Euroopa Parlament on juhtinud tähelepanu kontrollitud tingimustes toidu kasvatamiseks

vajaliku tooraine, sh ka kasvusubstraadi tootmise ja turustamise tagamise vajadusele. Oluliseks

peetakse innovaatiliste ja ressursisäästlike kasvatusmeetodite kasutust kontrollitud tingimustes,

mis eeldab kohapealselt kättesaadavaid kasvusubstraate ja tooraineid. Kuid turvast kaevandades

ja kasutades tuleb sellest hoolimata arvestada rangemaks muutunud kliimanõuetega ja

kohandada kohapealset turbatootmist vastavalt.

Mõju isikutele, kellele turba kaevandamine ja/või kaevandamisega rikutud mahajäetud

turbaalad mõju avaldavad: nagu eespool kirjeldatud, avaldavad juba avatud turbatootmisalad

keskkonnale ja seega ka mõjupiirkonnas elavatele isikutele pigem negatiivset mõju, riivates

seejuures ka silma, kuna korrastamata alad võivad olla tuleohtlikud, sealt võib lähtuda tuulega

tolmu, nende alade muu kasutus ilma taastamistegevusteta, sh rekreatsiooniks, on keerukas või

võimatu. Juba avatud turbatootmisalad on ebatasased, võsastunud või jääda aastateks

taimkatteta. Seega on juba avatud kaevandamisalade ammendamisel ja sellele järgneval

võimalikul turbaalade taastamisel või isetaastumisel pikemas perspektiivis kaevandamisega

kaasnevast ajutisest keskkonnahäiringust hoolimata positiivne mõju. Määruse 87 lisas 2 seni

olnud alade hulgas võib olla ka palju alasid, mille looduslik seisund on hea, need võivad

kohalike elanike seas olla olulisteks puhke- või marjakorjamise aladeks või teiste oluliste

looduse hüvede pakkujaks.

10

Turba kaevandamisega tegelevate ettevõtjate arv on kogu Eesti ettevõtlusmaastikku arvestades

väike. Eesti turbasektoris tegutseb 47 ettevõtjat, kellest 34 tegelevad turba tootmisega.

2020. aastal oli kogu sektori müügitulu 119,8 miljonit eurot, millest enam kui 80% andsid

turbatootmisega tegelevad ettevõtjad. Turbasektori puhaskasum oli 12 miljonit eurot. Seega on

puudutatud isikute arv võrreldes kogu Eesti tööstusega väike ja suurt mõju sektorile ei teki.

Eelnõukohane määrus avaldab mõju peamiselt seoses selliste turbamaardlate nimekirjadest

väljajätmisega, mis ei ole kasutusel, kuid mis on inimtegevusest mõjutatud või sisaldavad turba

aktiivset tarbevaru (arvel riigieelarve bilansivälisel kontol). Neil turbaaladel jätkub sõltuvalt ala

seisundist turbakihi mineraliseerumine. Eelnõukohase määruse lisadest 1 ja 2 välja jäetavate

turbaalade riigipoolne taastamine ennetada ebasoovitavat kasvuhoonegaaside heite kasvu Eesti

inventuuris. Jääksoode korrastamise praktikast on teada, et jääksoode isereguleeriv ökosüsteem

taastub 4–5 aastaga pärast nende alade taastamistöid ja sellel on positiivne mõju kliimale,

ümbruskonna veerežiimile ja elupaikade mitmekesisuse säilitamisele.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too otseselt kaasa avaliku sektori kulutuste suurenemist seoses

kaevandamislubade andmisega. Määrusest välja jäetud ning kuivendamisest osaliselt või

täielikult mõjutatud turbaaladel on asjakohane veerežiimi parandamine, et vältida nendest

lähtuvat edasist kasvuhoonegaaside heidet. Tegevuse võimaliku mahtu ja investeeringuvajadust

ei ole määruse koostamise ajal võimalik ette planeerida, kuna see sõltub konkreetsete aladega

seotud asjaoludest ja seisundist. Arvestades riigi senist praktikat inimtegevusest mõjutatud

turbaalade taastamisel, on kuivendatud ja mahajäetud turbaalade taastamise maksumus on u

977,33 eurot/ha, mis on saadud jääksoode ja soode taastamise keskmise hinna alusel. Kuna aga

paljud alad on küllalt heas ökoloogilises seisus ning suurel osal aladest võib vajalik olla vaid

väga minimaalne sekkumine veerežiimi parandamiseks, ei ole enne alade revisjoni läbiviimist

asjakohane hinnata taastamisvajaduse ulatust ja maksumust.

Eestil on siduvad kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ehk LULUCF)

sektorist pärineva süsinikuheite osas perioodiks 2021–2030 tulenevalt LULUCF määrusest (EL)

2018/841, mis võeti vastu 2018. aasta mais ja mida täiendati kliimapakett „Eesmärk 55“ raames

määrusega (EL) 2023/839. LULUCFi määrusega hõlmatud sektorites hinnatakse süsinikuvaru

muutust järgmistes maakasutuskategooriates: metsa,  põllu- ja rohumaa, märgalad (sh

turbatootmisalad), asulad ja muu maa. Turbatootmisaladelt ja aiandusturba tootmisest lähtuvat

heidet, mis hetkel moodustab ligikaudu 10% Eesti koguheitest, hakatakse arvestama 2026.

aastast. Seatud eesmärgist väiksem heide võimaldab Eestil müüa heitkoguste ühikuid (hind

teadmata), suurem heide loob vajaduse heitkoguste ühikuid teistelt riikidelt osta. Määruse

eelnõukohane rakendamine aitab vähendada perioodil 2026-2030 ning ka pärast seda tekkivaid

heitkoguseid, kuna turbakaevandamise mõjud maakasutusele, kliimale piirduvad olemasolevate

turba mäeeraldistega ja määruses käsitlemata turbaaladele kaevandamisõigust anda ei saa.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu koostamisse kaasati MTÜ Eesti Turbaliit, MTÜ Eestimaa Looduse Fond,

MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja Rail Baltic Estonia OÜ. Eelnõu koostades korraldati

11

23. aprillil 2024. a avalik konsultatsioon Kliimaministeeriumi poolt väljatöötatud eelnõukohase

määruse tutvustamiseks, pärast mida saadeti eelnõukohane määrus koheselt huvigruppidele

arvamuse avaldamiseks.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks MTÜ-le Eesti Turbaliit, Eesti Märgalade Ühingule,

Eestimaa Looduse Fondile, MTÜ-le Eesti Looduskaitse Selts ja Eesti Keskkonnaühenduste

Kojale.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

24.05.2024 nr 14-6/24/2643

Kliimaministri määruse "Keskkonnaministri

27. detsembri 2016. a määruse nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade ning kaevandamiseks sobivate

turbaalade nimekiri“ muutmine" eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse

"Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ muutmine" eelnõu koos

seletuskirja ja lisadega. Palume kooskõlastust ja arvamusi 10 tööpäeva jooskul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri

4. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri

5. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalad ning kaevandamiseks sobivad

turbaalad

Arvamuseks: MTÜ Turbaliit, MTÜ Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete

Liit, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Märgalade Ühing, Eestimaa

Looduse Fond, MTÜ Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Reeli Sildnik, 626 0758

[email protected]

1

From: Kliimaministeerium info <[email protected]> Sent: 9. July 2024. a. 16:29 To: [email protected] Subject: FW: Reeli Sildnik_ Ene Jürjens/OLULINE Kliimaministri määruse "Keskkonnaministri 27.

detsembri 2016. a määruse nr 87 "Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri" muutmine"

Importance: High

From: Allar <[email protected]> Sent: Tuesday, July 9, 2024 4:14 PM To: Kliimaministeerium info <[email protected]> Subject: Reeli Sildnik_ Ene Jürjens/OLULINE Kliimaministri määruse "Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 "Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri" muutmine" Importance: High Tere Meile teadaolevalt on sealt välja jäetud ERA Valduse AS’ile kuuluv Keskkonnaluba nr 317763 / Soosalu tootmisala Palume parandage see ebatäpsus ning lisage ala nimekirja. Parimat. Allar Peek ERA Valduse AS mob: +372 5074220 [email protected]

Eesti Turbaliit MTÜ Tallinn

Jüri Tiidermann 10.12.2024

KLIIMAKINDLA MAJANDUSE SEADUSE EELNÕU ÕIGUSLIK

ANALÜÜS

MTÜ Turbaliit on pöördunud Advokaadibüroo Sorainen OÜ poole seoses kliimakindla

majanduse seaduse eelnõuga1 (edaspidi eelnõu). Esitame alljärgneva õigusliku analüüsi koos

eelnõu muutmise ettepanekutega tagamaks selle kooskõla põhiseadusega (edaspidi ka PS).

1. KOKKUVÕTE

1. Eelnõu on vastuolus PS § 3 lg-ga 1, § 12 lg-ga 1 ja §-dega 10 ja 31, sest turbasektorile

seatud eesmärgid toovad kaasa ebavõrdse kohtlemise, ei taga õiguskindlust ning on

ebaproportsionaalsed. Eelnõu menetlemisel on rikutud hea õigusloome ja normitehnika

(edaspidi HÕNTE) nõudeid.

2. Üksnes turbasektorile on seatud 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Tänaseks on

juba laialdaselt teada, et eesmärk lähtub metoodikast, mille järgi eeldatakse, et turvast

kasutatakse peamiselt kütteks ning kogu süsinik vabastatakse atmosfääri.2 Seatud eesmärk ei

ole põhjendatud, sest 96% turbatoodangust kasutatakse aiandus- ja põllumajandussektoris.

Uuemad teadusandmed kinnitavad, et taimede kasvatamiseks kasutatav turvas laguneb väga

aeglaselt ning taimede kasvamise käigus tekkinud süsiniku kogus ületab kasvamiseks kasutatud

lendunud süsiniku koguse.3 Eelnõu ei arvesta turbasubstraatide tegelikku kasutust ning nende

positiivset mõju süsiniku sidumise suurendajana ning hoidjana. Kasvuhoonegaaside (edaspidi

KHG) arvestamise IPCC reeglistik ei nõua, et riik peaks seadma tegelikkusele mittevastavaid

eesmärke.

3. 2040. aastaks ennustatakse sektori müügitulu ja töötajate arvu vähenemist kuni 45%.

Erinevalt teistest sektoritest ei ole turbasektori olulisust, aiandusturbale mõistlike alternatiivide

puudumist ja leevendavaid asjaolusid arvesse võetud. Tegemist on põhjendamatu ebavõrdse

kohtlemisega. Vastuolus HÕNTE § 43 lg 1 p-ga 5 ei leia seletuskirjast ebavõrdse kohtlemise

ega ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalsuse analüüsi. Seletuskiri kajastab sektori statistikat,

kuid märgib, et mõju hinnatakse maapõueseaduse koostamisel.4 Seega puudub eelnõu

1 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu 03.12.2024 seisuga. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09c30eb5-0118-4cbb-a94a-803b3d9a7158#LwsIgyNd

(03.12.2024). 2 Seletuskiri, lk 13. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09c30eb5-0118-4cbb-a94a-

803b3d9a7158#LwsIgyNd (03.12.2024). 3 Küttim, M. Kull, A. Kasvusubstraatide, sh aiandusturba roll kaasaegses toidutootmises ja selle võimalikud

alternatiivid. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 157-166; Küttim, M. Kull, A. Ringmajanduse põhimõtete

juurutamine Eestis toodetud aiandusturba toodete kasutamisel ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite

vähendamine LULUCF sektoris, 18.10.2024; Aruanne „Turba potentsiaal mulla süsinikuvaru suurendamiseks“,

Eesti Maaülikool, 2024. 4 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 88. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09c30eb5-0118-4cbb-a94a-803b3d9a7158#LwsIgyNd

(03.12.2024).

seletuskirjas analüüs, kas eelnõuga kavandatavad meetmed on riivatavate põhiõiguste vaates

proportsionaalsed.

4. Eelnõu lubab KHG heitkoguste metoodika muutust ilma, et õigusakte muudetakse.

Ainuüksi eelnõu koostamise ajal vähenes turbasektori metoodika muutuse tõttu baasaasta

heitkoguse tase 22%. Ühelt poolt tähendas see, et sektor muutus vähem saastavaks. Teisalt tõi

see kaasa vajaduse vähendada kiiremini tootmist, sest eesmärgid jäid samaks. Metoodika

muutub eelduslikult ka tulevikus ning sellest tulenevad ulatuslikud ettevõtlusvabaduse riived ei

ole kooskõlas riigivõimu seaduslikkuse põhimõttega. Isegi kui metoodika muutmine on

põhjendatud, ei tohi see praktikas kaasa tuua turbasektori eesmärkide ulatuslikku muutust. See

on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega.

5. Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku eelnõu muutmiseks selliselt, et turbasektori

eesmärke leevendatakse arvestades sektori väiksemat tegelikku heidet ning olulist rolli

põllumajanduses ja välisekspordis. Õiguskindluse, sh ettenähtavuse tagamiseks on mõistlik

baasaasta heitkoguse fikseerimine ning pikaajalise eesmärgi määramine numbriliselt tonnides

CO2 ekvivalendi kohta.

2. HEITKOGUSE FIKSEERIMATA JÄTMINE ON VASTUOLUS

ÕIGUSKINDLUSE PÕHIMÕTTEGA

6. Eelnõus on KHG vähendamise eesmärgid seotud 2022. aastaga (§ 27 lg 2) ehk edaspidi

hakatakse eesmärkide täitmist hindama lähtudes sellest, millisel määral väheneb KHG heide

võrreldes 2022. aastaga. Eelnõu § 34 lg 4 kohaselt on turbasektori heitkoguste vähendamise

eesmärgid võrreldes 2022. aasta heitkogusega järgmised:

1) heitkogust vähendatakse 2030. aastaks 12%;

2) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 50%;

3) 2050. aastaks saavutatakse kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaal.

7. Eelnõuga ei ole tegelikult heitkoguseid 2022. aasta kohta fikseeritud. Seletuskiri märgib,

et KHG arvestamise ja inventuuri pideva arendamise tõttu võivad võrdluseks olevate

baasaastate heitkogused muutuda.5 Metoodika parenduste korral arvutatakse üle ka kõikide

aastate heitmete aegread tagasiulatuvalt alates 1990. aastast.6

8. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tingimusel, et eesmärkide määratlus peab

olema üheselt mõistetav, st välja peavad olema toodud heitkoguste vähendamise sihttasemed

algtasemega võrreldes.7 03.12.2024 avalikustatud eelnõu sellega arvestanud ei ole ning

märgitud on üksnes seda, et baastasemeid ei fikseerita, kuna sel juhul ei oleks eesmärkide

täitmise seire võrreldav rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu eesmärkide poole liikumisega.8

9. Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte, mis peab looma kindluse kehtiva

õigusliku olukorra suhtes.9 Selle üheks osaks on usalduse kaitse ja et õigusaktide muudatustega

peab olema võimalik tutvuda piisava ajavaruga ning oma tegevus uute normidega kooskõlla

viia. PS § 31 sätestab ettevõtlusvabaduse ning § 3 lg 1 järgi teostatakse riigivõimu üksnes

seaduste alusel.

10. Eelnõu koostajad ei ole viidanud ühelegi õigusaktile või metoodikale, mis keelab

siseriiklikus õigusaktis baastasemete fikseerimise. Baastaseme fikseerimata jätmist ei saa

5 Seletuskirja § 27, lk 24. 6 Keskkonnaagentuur. Eesti 2023. aasta riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCFi sektori ülevaade,

20.01.2023. Kättesaadav: https://keskkonnaagentuur.ee/node/1093 (03.12.2024). 7 Rahandusministeerium. Kliimakindla majanduse seaduse kooskõlastuskiri 16.09.2024, 1.1-11/3530-2.

Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#m1nBu49T (03.12.2024). 8 Seletuskirja § 27, lk 24. 9 RKPJKo 3-4-1-14-06, p 23.

põhjendada asjaoluga, et emissiooni raporteeritakse IPCC reeglistiku alusel. IPCC reeglistik

sätestab raporteerimise alused, aga baastaseme ja eesmärgi peab ettevõtjate jaoks üheselt

mõistetavalt sätestama riik. Metoodika parendused on iseenesest lubatud, küll aga peavad

parendustest tulenevad muutused olema ettenähtavad. Turbatootmise KHG arvutamise

metoodika muutus ainuüksi eelnõu koostamise ajal selliselt, et kõigest kaheaastase vahega

hinnati baasaasta taseme heitkogused 22% võrra väiksemaks10. Teisisõnu – turbatööstuse

tegevus hinnati tagantjärgi vähem saastatavaks, aga eesmärke ei muudetud. Kui metoodika

parendamise tulemusel selgub, et sektor saastab arvatust palju vähem, ei tohi see kaasa tuua

seda, et sektor peab algsega võrreldes veelgi suuremas ulatuses ja kiiremini KHG emissiooni

vähendama.

11. Olemasolev metoodika lähtub arvestusest, et kogu turbas sisalduv süsinik omistatakse

täies ulatuse selle riigi KHG bilanssi, kus see on toodetud. Selline arvestus on asjakohane, kui

on tegemist kütteturbaga11.

12. Seevastu 96% kasutatakse Eesti turbatoodangust aga aiandus- ja põllumajandussektoris,

mitte kütmiseks. Euroopa kliimamäärus kohustab arvestama kliimaeesmärkide seadmisel

parimaid teaduspõhiseid andmeid.12 Tänane metoodika ei arvesta, et teadusuuringute kohaselt

vähemalt 98% turbas sisalduvast süsinikust väljub ringlusest tahkel kujul, kliimamõju

avaldamata.13 Aiandusturba kui kasvusubstraadi koosseisus olev turvas laguneb väga aeglaselt

(enam kui 100 aastat) ning taimede kasvamise käigus tekkinud orgaanilise süsiniku kogus

ületab kasvamiseks kasutatud lendunud orgaanilise süsiniku kogust. Rahvusvaheline KHG

heite reeglistik võimaldab heitmete hindamisel arvestada eksporti14. Järelikult on metoodika

uuendamine põhjendatud ja võimalik.

13. Hetkel on ilmselge, et metoodikad muutuvad. Teadustöödest15 nähtub suund, et sektori

metoodikaid muudetakse suure tõenäosusega ka edaspidi. Näiteks on Kliimaministeerium

moodustanud 2023. a töörühma „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste

efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju

vähendamiseks.” Juhtrühma 11.11.2024. a protokollist nr 1-2/24/13 punktist 3.2 selgub, et

töörühm otsib võimalusi kuidas metoodika arendamise kaudu aruandluse kvaliteeti parandada

ja Eesti emissioone vähendada. Seega metoodika muutmise tõttu muutub algtase tõenäoliselt

ka edaspidi. Samuti on hetkel koostamisel riigi poolt tellitud teadusuuring, mille eesmärk on

töötada välja riikliku KHG inventuuri mõistes turbatootmisalade ehk korrastatud alade KHG

heite hindamise metoodika16. Kui seejuures hinnatakse baastase teistsuguseks, st minevikule

antakse teistsugune õiguslik tähendus, kerkib õigusakti tagasiulatuva jõu küsimus. Põhiseadus

keelab üldjuhul suurendada kohustusi tagasiulatuva jõuga õigusaktiga17.

10 Meile teadaolevatel andmetel langes turba emissiooni tegur 1,4-lt 1,09 peale. 11 Küttim, M. Kull, A., lk 56. 12 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999

(Euroopa kliimamäärus), näiteks preambul, p-d 1, 24, 31. 13 Küttim, M. Kull, A., lk 68. 14 IPCC. 2013 Supplement to the 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories: Wetlands.

Kättesaadav: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/wetlands/pdf/Wetlands_Supplement_Entire_Report.pdf;

Küttim, M. Kull, A., lk 61. 15 Küttim, M. Kull, A. Kasvusubstraatide, sh aiandusturba roll kaasaegses toidutootmises ja selle võimalikud

alternatiivid. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 157-166; Küttim, M. Kull, A. Ringmajanduse põhimõtete

juurutamine Eestis toodetud aiandusturba toodete kasutamisel ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite

vähendamine LULUCF sektoris, 18.10.2024; Aruanne „Turba potentsiaal mulla süsinikuvaru suurendamiseks“,

Eesti Maaülikool, 2024. 16 Teadusuuring jääksoode KHG bilansist võrdluses kasutuses olevate tootmisaladega ning kõrgemal tasemel

metoodika väljatöötamine selle inventuuris raporteerimiseks", nr 4-18/24/4806. 17 RKPKo 5-24-22, p 75.

14. Olemasolev regulatsioon ei kaitse seega sektorit selle eest, et paari aasta pärast ei võeta

kasutusele uut metoodikat, mis vähendab oluliselt baasaasta arvestuslikku heitkoguste taset.

Sellisel juhul peaks turbasektor lühema aja jooksul heitmeid vähendama, sh suuremates

kogustes. On oluline vahe, kas aastaks 2040 peab turbasektori vähendama 40% heitmeid

1 206 630 t süsiniku kogusest või hoopiski 40% 880 000 süsiniku kogusest. Euroopa

kliimamäärus ei eelda, et negatiivsed heitekogused tuleb saavutada enne aastat 2050 või piirama

peab sektorid, kelle emissioonid on vähetähtsad.

15. Riigikohus on selgitanud, et õigustloovate aktide puhul on üldjuhul lubamatu suurendada

kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi

kehtestada juba minevikus tehtud tegudele. Tagasiulatuv jõud on ebaehtne, kui see puudutab

õigusakti vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust, täpsemalt, kui see

kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele18. Kui ettevõtete

baasaasta KHG kogust muudetakse tagantjärele, siis tuleb uute regulatsioonide kavandamisel

ilmtingimata arvestada ettevõtjate õiguspärase ootuse põhimõttega ning arvestada selle riive

proportsionaalsust.

16. Eelnõu ei võimalda ettevõtjatel oma tegevust planeerida, näiteks teha asjakohaseid

investeeringuid. Riive on selle võrra intensiivsem, et metoodika parendamisest tuleneva

eesmärgi muutuse eel ei toimu kaasamist ega arutelu. Põhiseadusest tuleneva õiguskindluse

põhimõtte üheks osaks on vacatio legis – normide vastuvõtmise ja jõustumise vahel peab olema

piisav aeg, et isikud saaksid normidega tutvuda ja oma tegevuse uute normidega kooskõlla viia.

Metoodika muutusest tulenev eesmärgi nihe toimuks sisuliselt üleöö, ootamatult ja ulatuslikult.

Ei toimu arutelu ega mõjuanalüüsi, kas metoodika parendamisest tulenev eesmärgi muutus on

sektori suhtes proportsionaalne või laiemalt sotsiaalmajanduslikult vastuvõetav. Selline olukord

rikub õiguskindluse põhimõtet koosmõjus ettevõtlusvabadusega, samuti riigivõimu

seaduslikkuse põhimõtet. Seega on kavandatav regulatsioon vastuolus põhiseaduse § 3 lg-ga 1

ning §-dega 10 ja 31 nende koosmõjus.

Ettepanek eelnõu täpsustamiseks:

17. Eelnõuga tuleb luua regulatsioon, mis arvestab uute metoodikate kasutuselevõttu lähtudes

selgelt fikseeritud baasaasta kogusest. Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku täpsustada

eelnõu § 34 lõiget 4 järgnevas sõnastuses (muudatus kaldkirjas):

„(4) Turbasektori heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes 2022. aasta fikseeritud

heitkogusega on järgmised:

18. Õigusselguse tagamiseks tuleks muuta vähemalt eelnõu seletuskirja § 27 viimast kahte

lõiku järgnevalt: „Seaduseelnõus seatakse sektorite ülesed heitkoguste vähendamise eesmärgid

võrreldes viimase 2024. aasta märtsis valminud riikliku inventuuri andmetega ehk 2022. aasta

kasvuhoonegaaside heitkogusega (v.a turba valdkonnas, kus lähtutakse 2022. a andmetest

raporteerituna 2023. a inventuuri metoodika kohaselt, kuna eelnõu väljatöötamise ajal

metoodikat juba oluliselt muudeti).“

3. 2050. AASTA EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE TÄHENDAB

ERAKORDSELT INTENSIIVSET ETTEVÕTLUSVABADUSE RIIVET

JA VÄHEST ÕIGUSLIKKU ETTENÄHTAVUST

19. Eelnõu kohaselt peab turbasektor 2050. aastaks saavutama KHG ja heite sidumise

tasakaalu (§ 34 lg 4 p 3). Eesmärki on seletuskirjas põhjendatud sellega, et sektor on

18 RKPJKo 16.12.2013, nr 3-4-1-27-13, p 61.

heitmemahukas ning vajadus on suunata tööstuse teravik kohapealsele turba väärindamisele19.

Eelnõu põhineb TalTech’i uuringul, mille kohaselt on keeruline leida viisi KHG eelarve piiresse

mahtumiseks, kui tootmine säilib. 20 05.08.2024 seletuskirja leheküljel 94 oli märgitud, et

hinnang heitmete mahule põhineb praegu inventuuris kasutatavale metoodikale. 03.12.2024

seletuskirjast on see selgitus kustutatud selgitusi esitamata, kuigi on teada, et inventuuris

kasutatav metoodika on olulises muutumises.

20. Turbasektorile sellisel kujul seatud eesmärgid on vastuolus eelnõu teaduspõhisuse (§ 15)

ning ringmajanduse ning süsinikuvaru hoidmist ja loodusesse KHG sidumist soodustavate

tegevuste ja praktikate soosimise (§ 24) põhimõtetega, mille arvestamise vajadus tuleneb ka

Euroopa kliimamäärusest21. Nagu eelnevalt viidatud, siis sektori mõjude hindamisel ning

eesmärkide seadmisel on lähtutud vananenud metoodikast. Turbasektori kliimaeesmärkide

määratlemisel on oluline erinevus, kas turvast kasutatakse küttematerjalina või aiandusturbana:

Viimasel juhul jääb turbas sisalduv süsinik tahkel kujul seotuks keskmiselt vähemalt 29%

ulatuses22 ning ka ülejäänud lagunemine kestab 100 aastat. Järelikult sõltub KHG eelarve

piiresse mahtumine otseselt konkreetse metoodika rakendamisest.

21. Eelnõu on vastuolus õiglase ülemineku põhimõttega (eelnõu § 14) ja

konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna soodustamise põhimõttega (eelnõu § 17). Statistika

kohaselt läheb ekspordiks 92% Eesti turbast.23 Suurimad tarbijad on Euroopa riigid.24 Ernst &

Young Baltics AS 2022. aasta uuringu kohaselt loodi turbasektori sees 2020. aastal 40,6 miljoni

euro eest otsest lisandväärtust.25 Sektor pakkus 2020. aastal otseselt tööd 788 inimesele. Lisaks

oli sektoriga seotud 1023 kaudset ja 369 kaasnevat töökohta. Statistikaameti andmetel on pärast

baasaastat turbasektori ekspordikäive kolme aastaga suurenenud ligi 50%, samas kui Eestis on

olnud majanduslangus ja väliskaubanduse bilanss on halvenenud.

22. Samas ei ole eelnõu koostamisel sektori panust majandusse peetud oluliseks ning

säilitamisväärseks. Nõudlus turba järgi on suurendanud pea iga aasta ning see annab olulise

panuse majandusse. Puudub võrdväärne mõjude hinnang näiteks põlevkivisektori sulgemise

mõjuhinnanguga, kuigi ainuüksi 2040. aastaks prognoositakse seletuskirjas ettevõtete

müügitulu ja töötajate arvu vähenemist 40–45% ulatuses. Metoodika edasisel arendamisel on

põhjust eeldada, et langus võib olla juba enne 2040. aastat veel drastilisem. Eelnõu

seletuskirjale viidates,sh enne kliimakindla majanduse seaduse menetluse lõppu, on juba

muudetud maapõueseaduse alamakti, mille alusel sisuliselt uutel aladel ei ole võimalik enam

kaevandamislube taotleda. Ka sellele muudatusega kiirustati, sh ei eelnenud mõjuanalüüse.

23. Eelnõus määratletud põhimõtted on seega vaid toreduslikud, kui nendega arvestamine ei

nähtu sektori puhul seletuskirjast või mõned muust dokumendist.

24. Eelnõu on vastuolus PS § 12 lg-s 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Näiteks

põllumajandus- ja tööstussektor peavad tagama heitmete piiramise, mitte kliimaneutraalsuse.

Näeme, et põllumajandussektori puhul on arvestatud panust toidujulgeoleku tagamisel ning

KHG heite vähendamist arvestatakse sektori potentsiaali alusel, lähtudes mh sellest, et

taimekasvatuses seotakse süsinikku26. Seletuskirjast ei nähtu, et turbasektori puhul oleks

19 Seletuskirja § 34, lk 79. 20 Laht, J. Roos, I. Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamine. Tallinn: TalTech Energiatehnoloogia Instituut,

2024, lk 6. 21 Euroopa kliimamäärus, näiteks preambul, p-d 1, 24, 31, 22. 22 Küttim, M. Kull, A. 23 Küttim, M. Kull, A. Kasvusubstraatide, sh aiandusturba roll kaasaegses toidutootmises ja selle võimalikud

alternatiivid. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 160. 24 Idem., lk 158. 25 Ernst & Young Baltic AS. Eesti turbasektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, juuni 2022. 26 Seletuskiri, lk 74-74.

samadest kaalutlustest lähtutud, st et ei ole arvestatud, et turbasektor panustab vahetult

toidujulgeolekusse ja aitab suurendada süsiniku sidumist.

25. Võrreldavate isikugruppide erinev kohtlemine on lubatav, kui erineval kohtlemisel on

legitiimne eesmärk ja erinev kohtlemine on eesmärgi suhtes proportsionaalne27. Valdkonna

heitmemahukus võiks olla rangema kohtlemise õigustuseks kui (1) tegu oleks teistest sektoritest

suurema heitmemahuga sektoriga ja kui (2) suur heitmemahukus vastaks üldse tegelikkusele.

Eelnevalt kirjeldatud teadustööd näitavad vastupidist. Seega puudub selles osas erinevaks

kohtlemiseks legitiimne eesmärk. Kui legitiimset eesmärki ei ole, ei saa hinnata ka erineva

kohtlemise proportsionaalsust legitiimse eesmärgi suhtes ja erinev kohtlemine on igal juhul

ebaproportsionaalne.

26. Arusaamatu on argument, miks peaks edaspidi olema turbatööstuse suund „suuremale

kohapealsele turba väärindamisele.“ Suurem väärindamine Eestis teenib iseenesest nii

majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid eesmärke. Saame aru, et sektor pooldab uute

lisandväärtusega toodete arendamist. Samas ekspordi piiramist ei saa pidada legitiimseks

eesmärgiks rangema heitme-eesmärgi seadmisel. Liiatigi veel olukorras, kus metoodikaid saab

täpsustada nii, et süsinikuheide arvestatakse tarbijariigis, lähtudes turba tegelikust kasutusest.

27. Väärib tähelepanu, et kõrgema lisandväärtusega toodete osakaalu suurendamine eeldab

investeeringute tegemist. Investeeringute tegemisele eelnevad alati tasuvusarvestused ning

valdkonnale on iseloomulikud pikaajalised lepingud, mis arvestavad olemasoleva olukorraga.

Olukorras, kus sektori kliimaeesmärgid võivad üle öö muutuda, ei ole eluliselt usutav, et sektor

julgeks teha investeeringuid. Ükski investor ei soovi panustada sektorisse, mida riik soovib

erakordselt piirata. Seega ebakindel õiguslik olukord ei võimalda ka turba suuremat

väärindamist ja eesmärk jääks lihtsalt paberile.

28. Lisaks on jäetud eelnõuga põhjendamatult tähelepanuta turbasektori roll põllumajanduses

ja toidujulgeolekus. Seletuskirja kohaselt ei ole turbal rolli põllumajanduses, sh süsiniku

sidujana, peetud mainimisväärseks. Eelnõu koostamise käigus ei ole arvestatud, et hetkel

puudub aiandusturbale mõistlik ja kättesaadav alternatiiv.28 Olukorras, kus 96% Eesti

turbatoodangust kasutatakse aiandus- ja põllumajandussektoris ja valdav osa (82%)

köögiviljakasvatuses, ei saa turba rolli alahinnata.

29. Samuti on tähelepanuta jäetud globaalne kliimaeesmärk – kui Eestis turvast ei

kaevandata, siis kasutataks toiduainetööstuses mujal kaevandatavat turvast. Seega jääb

globaalne heide samaks või suureneks uute alade avamise tõttu sihtturgudest kaugemal Euroopa

julgeolekut ohustatavates riikides. Eelnõu seletuskirjas tuleb hinnata, kas turbale on olemas

alternatiiv ning milline oleks alternatiivi KHG heide.

30. Lähtuvalt eeltoodust on ainult turbasektori ettevõtetele KHG ja heite sidumise tasakaalu

eesmärgi seadmine põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine ehk PS §-i 12 rikkumine. Ühegi teise

majanduse jaoks olulise sektori jaoks ei ole sedavõrd rangeid eesmärke seatud. Eelnõuga on

põhjendamatult määratletud eesmärgiks kohapealset ressurssi väärindava sektori tegevuse

lõpetamine. Põhiseadusest tulenevalt ei saaks see ka olla legitiimseks eesmärgiks, mistõttu ei

ole tegemist proportsionaalse abinõuga.

31. Eelnõu ja seletuskirja loomisel ei ole lähtutud HÕNTE-st, mille järgimine on

seaduseelnõu koostamisel kohustuslik. Seletuskiri kajastab turbasektori statistikat ning märgib,

et täpsemat mõju ei ole võimalik hinnata, sest see sõltub maapõueseaduse muutmisest.29

Järelikult on ilmselge, et mõjud on jäetud hindamata. Mõjude hindamise delegeerimine

järgmistesse seadusandlikesse protsessidesse on vastuolus HÕNTE-ga. MTÜ Turbaliit on

27 RKPJKo 3-4-1-7-13, p 41. 28 Küttim, M. Kull, A. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 157-166. 29 Seletuskiri, lk 89.

juhtinud tähelepanu, et Kliimaministeerium ei ole arvestanud sektori ja valdkonna asjatundjate

sisendinfot ning ettepankuid.

32. HÕNTE § 5 tõstab esile, et seaduseelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste

piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu

avalikes huvides taotleb. HÕNTE § 43 lg 1 p 5 nõuab otsesõnu, et seletuskirja osas „eelnõu sisu

ja võrdlev analüüs“ tuleb analüüsida eelnõu kooskõla põhiseadusega. Tegelikkuses ei ole eelnõu

põhiseaduspärasust hinnatud – seletuskirjast ei leia ei ebavõrdse kohtlemise ega metoodika

muutustest tuleneva ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalsuse analüüsi. HÕNTE § 46 nõuab

põhjalikult eelnõu mõjude analüüsimist, sh sotsiaalse ja majandusliku mõju ning mõju riigi

julgeolekule (lg 1 p-d 1-3). Seletuskirjas ei ole hinnatud metoodika muutustest tulenevat mõju

turbasektorile, sellega seotud tööhõivele ega toidujulgeolekule. Mõju hindamine on muuhulgas

vajalik selleks, et ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalsust oleks üldse võimalik hinnata –

kui ei ole selge riive ulatus, ei saa hinnata ka selle mõõdukust. Seega on eelnõu ja seletuskirja

koostamisel rikutud HÕNTE nõudeid ja seega ka formaalseid nõudeid eelnõule.

Ettepanek eelnõu täpsustamiseks:

33. Selleks, et eelnõu oleks põhiseadusega kooskõlas, oleks võimalik sätestada eesmärk

tonnides CO2 ekvivalendi kohta. Fikseerides pikaajalise leebema eesmärgi numbriliselt on

võimalik tagada sektorile õiguslik ettenähtavus arvestades sektori väiksemat tegelikku heidet

ning olulist rolli põlumajanduses ja ekspordis. Konkreetse eesmärgi määratlemine vähendab ka

metoodikate muutumisest tulenevat mõju. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 34 lg 4 p-i 3

järgnevas sõnastuses (kaldkirjas):

„2050. aastaks ei ületa kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahe [●] t CO2 ekvivalenti.“

Lugupidamisega

Allar Jõks

partner, vandeadvokaat

Britta Retel

vandeadvokaat

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Eesti Turbaliit

[email protected]

Teie 21.02.2025

Meie 24.03.2025 nr 14-6/25/922-3

Vastus teabepäringule

Austatud Jüri Tiidermann

Seoses 04.02.2025 Kliimaministeeriumis toimunud Vabariigi Valitsuse 22.12.2016. a määruse

„Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus” (Määrus 150)

ajakohastamiseks tellitud eksperthinnangu tutvustamisega, selgitame määruse muutmisega

seonduvat ja anname vastused teabepäringu küsimustele.

Maapõueseadusega sätestatud Määruse nr 150 muutmise vajadus on seotud Vabariigi Valitsuse

tööplaaniga, mis muuhulgas sisaldab keskkonna ja elurikkuse tegevusmeedet: „Üheskoos teadlaste

ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja

jääksood on koormaks keskkonnale, samuti ei tohiks turvast kaevandada looduslikes soodes, sest

see on vastuolus Eesti ja rahvusvaheliste suuniste ja kokkulepetega“. Meetme täitmiseks on

19.07.2024. a muudetud keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus 87 „Kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ja menetluses on

Määrus 150 muutmine, millega viiakse kaevandamise aastamäär vastavusse tegeliku

keskkonnakasutusega. Selline määruste muutmine on paremini kooskõlas põhiseadusega ja annab

selgemad sihid turba kaevandamiseks ning majanduse arenguks looduskeskkonda oluliselt

kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades, samuti tagab inimesi rahuldava

elukeskkonna.

Teabepäringu 1. punktis soovite teada, kuidas on võimalik hinnata töö tulemust, kui töös ei ole

kasutatud alusteabena ametlikke, riiklikult heaks kiidetud andmebaaside andmeid ja

naaberriikidest Lõuna-Soome ja Rootsi andmestikke? Töös kasutatud ELF andmebaasi

sooelupaikade andmed on osa Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmekogust. EELIS on riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu loodusandmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks.

Andmekogu eesmärk on koguda ja avalikustada süstematiseeritult teavet keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse alusel keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. EELIS infosüsteem koondab

mitmeid andmeid, sh nn ELFi sooelupaikade kaardikihi. Tegemist on parima olemasoleva teabega,

mille aluseks on aladel läbi viidud inventuurid. Sooelupaikade andmed on seotud eri aastatel

peamiselt ELFi poolt tehtud inventuuridega. Kaardikihi haldamine EELIS andmekogu hulgas

muudab need andmed kättesaadavaks kõigile EELIS andmekogu reeglitele vastavalt kehtestatud

korrale liitunud kasutajatele, ja jälgitavaks. Küsimuse teisele poolele saab vastata, et töös on

kasutatud nii Lõuna-Soome kui ka teiste riikide andmeid, millele on andmeallikad lisatud

(nt Lõuna-Soome andmestike puhul: Tolonen, Turunen 1996).

Teabepäringu 2. punktis soovite teada, miks peab kvoodi kehtestamisel loobuma maakondlikust

jaotusest ja mille alusel on jõutud järelduseni, et uus kaevandamise aastamäär on 1,1 miljonit tonni

(Tabel 9, lk 18-19)? Selgitame, et turba kaevandamise maakondlik kvoot on piirmäär, mis sätestab

aastase lubatud turba kaevandamise piirkoguse maakonnas, millega võrreldes eksperthinnanguga

leitud turba aastamäära täpsustamine ja maakondlikest kvootidest loobumine kirjeldab

olemasolevat olukorda paremini ning loob maakondades võrdsemad tingimused turba

kaevandamiseks. Muuhulgas suunab turba kaevandamist - Harju, Ida-Viru, Tartu maakonnast

väiksematesse maapiirkondadesse nagu Lääne, Pärnu, Rapla ja Viljandi maakonnad, kus kvoodi

muutmise tulemusel võimalused turba kaevandamiseks paranevad. Uuringus väljatoodud võimalik

„uus turba kaevandamise aastamäär“ on leitud lähtudes reaalsetest maakondlikest turba

kaevandamiskogustest ja akumulatsiooni andmestikest. Tegelik turba aastamäär selgub määruse

muutmise käigus ja millisesse protsessi kaasatakse seotud huvirühmad, sh MTÜ Eesti Turbaliit.

Teabepäringu 3. punktis soovite teada, miks käsitletakse turvast taastumatuna kasvuhoonegaaside

inventuuris juhul, kui säästva arengu seaduse järgi on turvas taastuv maavara? Tõepoolest

siseriiklikud õigusaktid käsitlevad turvast taastuvana selle juurdekasvu pärast ja

kasvuhoonegaaside inventuuris taastumatuna eelkõige turba pikaajalise taastumisprotsessi põhjal.

Seda nii 2006. a1 IPCC juhiste suuniste kui ka 2019. a2 metoodika täienduse kohaselt.

Energeerikas: „Biofuels - Any fuels derived from biomass, either deliberately grown or from

waste products. Peat is not considered a biofuel in these guidelines due to the length of time

required for peat to re-accumulate after harvest.” Maakasutuses: “Biogenic carbon - Carbon

derived from biogenic (plant or animal) sources excluding fossil carbon. Note that peat is treated

as a fossil carbon in these guidelines as it takes so long to replace harvested peat.” Sarnaselt kirjas,

siis sellise käsitluse andmisel juhindutakse peamiselt turba taastekkest ja asjaolust, et peale

turbakogumist ei asendu see koheselt uuega, vaid turba taastekkimiseks on vaja pikemat

ajavahemikku.

Teabepäringu 4. punktis soovite teada, mis põhjustab taastuva loodusvara kriitilise varu

määramatu reservi ja kui suureks selle võib hinnata. Taastuva loodusvara kriitilise varu suuruse

kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades juurde määramatusest tuleneva reservi. Seega on see

hinnanguline suurus, mille Valitsus saab sätestada. 2022. a on MTÜ Turbaliit teinud MKM-le

ettepaneku kütteturba strateegiline reservi moodustamiseks mahuga 330 000 tonni. 2022. a KHG

inventuuri alusel moodustas kütteturba kaevandamine 7,8% turba aastamahust ja u 6 %

primaarenergia tootmismahust. Uuemaid ettepanekuid reservi kehtestamiseks ei ole

Kliimaministeeriumile esitatud.

Teabepäringu 5. punktiga juhite tähelepanu muudele tööd puudutavatele märkustele (lisas), mille

juurde tuleme tagasi määruse muutmisega seotud aruteludes, kui need on asjakohased.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Jürjens

maavarade osakonna juhataja

1 https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2006gl/pdf/0_Overview/V0_2_Glossary.pdf

2 https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/pdf/0_Overview/19R_V0_02_Glossary.pdf

Reeli Sildnik, 626 0758

[email protected]

1

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate

turbaalade nimekiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega kehtestatakse uued kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning

kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjad ning nende ruumikujud Eesti põhikaardil.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekirjad kehtivad alates 2017. aasta 1. jaanuarist, mil kehtestati maapõueseaduse (edaspidi

ka MaaPS) alusel keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 87 „Kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi

määrus nr 87). Nimekirjade koostamise eesmärk oli peatada looduslike turbaalade edasine

kuivendamine ja jätkata turba kaevandamist vaid juba hinnanguliselt kuivendusest rikutud

aladel kuni maavara ammendumiseni. Nimekirjade koostamisse kaasati aastatel 2014–2016 eri

valdkondade eksperdid ja moodustati töörühm, kuhu kuulusid looduskaitse, maapõue

valdkonna ja turbatööstuse esindajad. Määrust nr 87 välja töötades leppis töörühm kokku

põhimõtetes, millest lähtudes määruse lisades esitatud nimekirjad koostati ja mis määravad

nende sisu kriteeriumid:

• Määruse lisas 1 („Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri“) on

loetletud kaevandajate maha jäetud ja varem kaevandatud turbaalad, mille turba

jääkvaru on lubatud kaevandada turba kaevandamise aastamäära väliselt. Nimetatud

mahajäetud turbaalad võeti määrusesse nr 87 üle keskkonnaministri 13. jaanuari 2011. a

määrusest nr 7 „Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekiri“, mis sisaldas

Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjoni tulemusel väljaselgitatud kaevandamiseks

sobivaid turbaalasid koos kasutuskõlbliku vms turbaga aladega. Selle nimekirja

eesmärk oli soodustada kaevandamist kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaaladel, et need turbaalad saaksid kiiresti korrastatud ning sellega peatatud sealt

eralduvate kasvuhoonegaaside heitkoguste vood.

• Määruse lisas 2 („Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“) on loetletud 266 ala,

millest 207 asub turbamaardlal ja mille kogupindala on 138 868,6 ha, ning 59 väljaspool

maardlaid ja mille kogupindala on 7124,3 ha. Alade valik tehti eeldusega, et need

turbaalad olid juba terves ulatuses või osaliselt kuivendusest mõjutatud ja sellest

lähtuvalt looduskaitseline väärtus tõenäoliselt väiksem. Nimekiri sisaldab selliseid

inimtegevusest mõjutatud turbaalasid, kus on tõenäoliselt võimalik turvast kaevandada.

Enamik nimekirja kantud aladest asuvad turbamaardlatel. Umbes 5% aladest ei asu

turbamaardlal, vaid hinnanguliselt looduskaitseliselt väheväärtuslikus soos. Nimekirja

koostades võeti arvesse ka soode regionaalset jaotust ja erineva kvaliteediga toormega

varustatust pikas perspektiivis, suuremate riigisiseste tarbijate ja väärindajate vajadusi,

väljakujunenud logistikat ning riigisisese tarbimise võimalikku arengut. Kuna paljudes

soodes või turbaaladel leidub mõni III kategooria kaitsealune liik, arutati töörühmas

läbi, millistel juhtudel on võimalik tagada kaitsealuste liikide nõuetekohane kaitse nii,

2

et säilib võimalus ka turvast kaevandada. Nimekirja koostades arutati kaevandamise

mõju veekogumitele nii vee kvaliteedi ja kvantiteedi kui ka elustiku seisukohast

lähtudes, kuid lisauuringute tellimist ei peetud otstarbekaks.

• Määruse lisas 3 on esitatud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning

kaevandamiseks sobivate turbaalade kaart. Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti

maavarade registri WFS-teenuse pakutavaid maardlate ja mäeeraldiste (kehtivaid ja

taotletavaid) ruumikujusid ning Maa-ameti aluskaardikihte (mõõtkavas 1 : 450 000).

Käesoleva eelnõuga muudetakse määruse 87 lisades olevate alade loetelu. Nimekirjade

uuendamine on vajalik tulenevalt lisandunud teadmistest märgalade ja ka kahjustatud

märgalade tähtsuse, rolli ja taastamisvõimaluste kohta. Pärast algset alade valikut on muutunud

nii riigi poliitikad (sh kinnitatud kliimapoliitika põhialused aastani 2050), lisandunud on

ambitsioonikad rahvusvahelised eesmärgid ning riigipoolsed kohustused heite vähendamiseks,

suurenenud on teadlikkus ning täienenud teadmised vajadusest kaitsta veel säilinud ja taastada

ka kahjustatud märgalasid nendega seotud elurikkuse ja looduse hüvede säilitamiseks ja

taastamiseks. Kliimapoliitika põhialuste p 28 kohaselt seatakse eesmärgiks suurendada

sooalade turbas seotud süsinikuvaru, taastades degradeerunud märgalad ja vältides soode

edasist kuivendamist. Riigikohtu otsus haldusasjas 3-20-1657 kohustas riiki võrdlema turba

kaevandamisest ja uute alade kasutuselevõtust saadavat kasu tekkivatest keskkonnahäiringutest

saadava kahjuga, sh kumulatiivse mõjuga kliima- ja keskkonnaeesmärkide valguses. Viimastel

aastatel on ka lisandunud ka mitmeid Eesti soode seisundit ja kaitstust, inimtegevuse mõju

ulatust ja selle leevendamisvõimalusi ning kliimamõju ulatust käsitlevaid teadusuuringuid.

Teadustööd kinnitavad vajadust suure süsinikuvaruga ökosüsteeme hoida ning nende edasist

degradeerumist vältida.

Lähtuvalt mh eelnevalt loetletud arvukatest lisandunud asjaoludest, mida senise nimekirja

koostamisel ei olnud võimalik või ei osatud arvesse võtta, on kujunenud vajadus

kaevandamiseks potentsiaalselt sobivate turbaalade nimekirja korrigeerida. Nimekirjas on

turbaalad, millele saab kaevandamisluba taotleda kaevandamise aastamäära piires.

Kaevandamisloa menetluse käigus hinnatakse aladel kaevandamise kogumõju, kumulatiivset

mõju ja planeeritud töödega tekitatavate keskkonnahäiringute ulatust.

Süsinikurikaste elupaikade ja süsiniku sidujate1 tähtsus kliimaneutraalsusele üleminekul on

suur ning sellega seoses saavad anda suure panuse põllumajandus-, metsandus- ja

maakasutussektor. Selleks, et aidata saavutada ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside

netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning tagada, et maakasutus- ja

metsandussektor annaks kestliku ja prognoositava pikaajalise panuse liidu kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamisse, kehtestati kogu liidus netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit

CO2 ekvivalenttonni. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorist

pärineva süsinikuheitega seotud siduvad kohustused perioodiks 2021–2030 tulenevad

LULUCFi määrusest (EL) 2018/841, mis võeti vastu 2018. aastal ja mida täiendati kliimapaketi

„Eesmärk 55“ raames määrusega (EL) 2023/839. LULUCFi määrusega hõlmatud sektorites

hinnatakse süsinikuvaru muutust järgmiste maakasutuskategooriate puhul: metsa-, põllu- ja

rohumaa, märgalad (sh turbatootmisalad), asulad ja muu maa. 2023. aastal alustati Eestis

1 Süsiniku sidumine on süsinikdioksiidi looduslik või tehnoloogiline eemaldamine atmosfäärist või fossiilkütuste

põletamisest või biomassi muundamise protsesside tulemusel eralduva süsinikdioksiidi eemaldamine enne

atmosfääri sattumist püsiva säilitamise eesmärgil. Süsiniku sidujad on süsteemid, mis seovad rohkem

süsinikdioksiidi, kui nad seda eraldavad.

3

kliimaseaduse ettevalmistamist. Seaduse eesmärk on sätestada kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamise sihid ja saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

Heite vähendamine on oluline Pariisi kokkuleppes püstitatud pikaajalise eesmärgi seisukohast,

mille kohaselt tuleb hoida üleilmne temperatuuritõus alla 2°C võrreldes tööstusajastueelse

tasemega ja jätkata jõupingutusi temperatuuritõusu hoidmiseks alla 1,5° C võrreldes

tööstusajastueelse tasemega. Eesmärgi saavutamisel etendab väga olulist osa ka maakasutus,

pakkudes ainsa sektorina võimalusi kasvuhoonegaaside sidumiseks. Maakasutussektori

süsinikuvaru hoidmisel ja süsiniku sidumisel on kesksel kohal looduslikud ökosüsteemid ning

metsade, põllumajandusmaade ja märgalade kasutamise praktikad. Seetõttu tuleb võtta

meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade ja märgalade

kaitsmiseks, taastamiseks ja vajaduse korral kaitse tõhustamiseks. Heas looduslikus seisundis

ja kuivendamata märgalad on suure süsiniku sidumise potentsiaaliga ja suurt süsinikuvaru

hoidvad ökosüsteemid. Globaalses skaalas on turbaalad kõige suuremad heitkoguste sidujad.

Turbaalade potentsiaali saab hinnata turba süsinikuvaru, st turbalasundi paksuse,

sügavusprofiili mahukaalu ja selle süsinikusisalduse järgi.

Eeltoodut arvestades on majandustegevuse toimimiseks, samal ajal looduslikku tasakaalu

säilitades ja kahjustatud ökosüsteeme taastades, oluline vähendada märgalade

kasvuhoonegaaside heitkoguseid, milleks saab rakendada turbaalade ja märgalade kaitse ja

taastamise lisameetmeid. Eestis oli majandatavate märgalade 2022. aasta heide 1694 kt CO2

ekv. Seni on Eesti kasvuhoonegaaside inventuuris märgalade heitkoguste andmeid esitatud

üksnes turbatootmise põhjal. 87% märgalade 2022. aasta heitkogustest moodustasid

aiandusturba kaevandamise heitkogused, mis tekivad turba kasutamisest (90%) ja

turbatootmisalade pinnasest (10%). Eesti turbaalade kestlikuks majandamiseks on oluline

taastada ammendatud majandatavaid turbaalasid ja jääksoid ning arvestada kasvuhoonegaaside

inventuurides ajakohaseid ja võimalikult täpseid andmeid, sealhulgas märgaladel tekkivate

kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta.

Lisaks on vajalik arvestada ka toiduga kindlustatusega ja vähendada näljahäda kestliku arengu

ja vaesuse likvideerimise püüdluste kontekstis, arvestades toidutootmise süsteemide erilist

haavatavust kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes, parandades seeläbi vastupanuvõimet

kliima muutumisele ning edendades vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut koos

jätkusuutliku toidutootmisega.

Seetõttu on oluline, et määruse nr 87 lisades kehtestatud nimekirju muudetakse arvestades

eelmärgitud asjaolusid. Kliimaseaduse väljatöötamise protsessis arvestatakse märgalade sektori

ja maakasutussektori heite suurust ja selle vähendamiskohustust, mille alusel saab teha otsuseid

maapõueseaduse muutmise ja märgalade kliimaneutraalsuse saavutamise kohta. Pikaajaliste

kaevandamislubade samas mahus andmise jätkamine ei võimalda praeguste hinnangute

kohaselt Eesti võetud kliimaeesmärke saavutada. Selleks, et määruse nimekirjas seni olnud

alade edasist kasutut planeerida ning vajadusel anda infot määruse nr 87 edasiseks muutmiseks,

annab olulise panuse Kliimaministeeriumi kavandatav turbavaldkonna makromajanduslik

analüüs ja kuni 2027. aastani kestev uuringuprogramm „Maa- ja mullakasutuse

juhtimissüsteem mullastikuteenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse

kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, mille eesmärk on lahendada (sünergias teiste riigis

elluviidavate algatuste ja projektidega) mh järgmiseid uurimisküsimusi:

4

1) analüüsida võimalusi Eesti inventuuri märgalade heite allikate ja eriheidete

täiendamiseks määruse nimekirjades sisalduvate turbaalade (s.o kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalad ning kaevandamiseks sobivad turbaalad)

heitetekitajatega;

2) analüüsida võimalusi nimekirjades sisalduvate turbaalade kasvuhoonegaaside sidumise

potentsiaali väljatoomiseks turbaalade süsinikuvarule kohta antud hinnangute põhjal, sh

eelnõukohasest määrusest väljajäetavate turbaalade puhul;

3) turba süsinikusisalduse väljaselgitamine ja märgalade heitkoguste riigispetsiifiliste

määramismetoodikate ning eriheite tegurite väljatöötamine, et need oleksid inventuuris

vaadeldavad kogumis, mitte ainult aiandusturba kaevandamise heite põhjal. Eesti KHG

inventuuris ei ole seni taastatud alade heidet esitatud (muutub kohustuslikuks alates

2026. aastast) ning vaja on täpsustada alusandmeid ja töötada välja riigispetsiifiline

metoodika;

4) viia määruse nimekirjad kooskõlla reaalse heite vähendamise vajadusega märgalade

puhul, kuna nimekirju muutes jäetakse neisse sisse kaevandamisloaga turbaalad ning

jäetakse sealt välja taastamise potentsiaaliga turbaalad ja turbamaardlad. Seetõttu on

märgalade nimekirja eelnõukohasest muutmisest oodata kasvuhoonegaaside heite

vähenemist ja võimaliku sidumise tekkimist;

5) anda teavet turbaalade ja turvasmuldade kasutamise tegevuskava koostamiseks.

Kui täienevad teadmised turba kaevandamise kliima- ja keskkonnamõju kohta (sh mõjude kohta

looduse hüvedele ning elurikkusele) on võimalik, et määruse nr 87 nimekirjad vaadatakse taas

üle ja maapõueseaduse turba kaevandamist reguleerivaid sätteid muudetakse. Tulenevalt

heitkoguste piiramise vajadusest võidakse tulevikus sätestada eelnõukohase määruse nimekirja

kuuluvatel turbaaladel kaevandamisele ka erinevaid pikemaajalise mõjuga piiranguid (nt

kaevandamise aastamäära vähendamine, turba tasumäärale CO2 lisakomponendi lisamine

vms). Eeltoodud uuringu vahetulemuste alusel hinnatakse 2026. aasta 1. jaanuariks määruse nr

87 edasise muutmise vajadust ja tehakse otsused MaaPSi vastavate sätete muutmise kohta.

Kuna määruse nr 87 lisadest väljajäetavate märgalade majandamist tulevikus ei plaanita, tasub

keskkonna- ja kliimaeesmärkide silmas pidades võtta meetmeid nende turbaalade taastamiseks,

et kasvuhoonegaaside heide nendel aladel lakkaks. Inventuurides hetkel nende andmetega ei

arvestata ja seda tehakse vaid aiandusturba heitkoguste puhul.

1.2. Ettevalmistajad

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekiri“ muutmine“ eelnõu on koostanud Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik

Reeli Sildnik (626 9758, [email protected]) ja kliimaosakonna nõunik

Karin Radiko ([email protected]). Õigusliku ekspertiisi tegid

õigusosakonna nõunikud Elin Liik (626 0725, [email protected]) ja

Annemari Vene (5565 5707, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

toimetaja Merike Koppel (5856 9469, [email protected]).

1.3. Märkused

5

Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 87 1. jaanuaril 2017 (RT I, 29.12.2016, 64)

jõustunud redaktsiooni.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2024. aasta tegevusprogrammiga. Tegevusprogrammi

punkti 5.3.2 kohaselt tuleb kliimaministril muuta keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a

määrust nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks

sobivate turbaalade nimekiri“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2016. a määrust nr 150 „Turba

kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“ (tähtaeg on 31.01.2025).

Eelnõukohane määrus ei ole seotud menetluses olevate õigusaktidega.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekiri kehtestatakse MaaPSi § 45 lõigete 6 ja 7 alusel kehtestatud määruse nr 87 lisadena –

kahe tervikliku nimekirja ja neid täiendava kaardiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Määruse nr 87 lisade kujunemise põhimõtted

Määruse lisade 1 ja 2 nimekirjad annavad õiguse turba kaevandamiseks üksnes kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja

kantud alal või maardlal (MaaPSi § 45 lõige 1). Eelnõukohase määrusega kehtestatakse uued

nimekirjad ja muudatuste tulemusel piiratakse turba kaevandamislubade andmist.

Nimekirjadest jäetakse välja kõik turbaalad, kus turbakaevandamist ei toimu, kuid on oht turba

kaevandamise läbi kasvuhoonegaaside heite tekkeks ja negatiivseks keskkonnamõjuks.

Siinjuures on oluline, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti

keskkonnaeesmärkide täitmisele.

2.2. Eelnõu sisu

Eelnõukohase määrusega asendatakse kehtiva määruse nr 87 lisad 1–3 eelnõukohase määruse

lisadega (lisad 1–3). Esimesed kaks lisa sisaldavad kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekirja ja kolmas sisaldab nimekirjades olevate turbaalade kaarti:

• lisa 1 – kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri;

• lisa 2 – kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri;

• lisa 3 – kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks

sobivate turbaalade kaart.

Määruse lisa 1.

Kehtiva määruse nr 87 lisas 1 olevast nimekirjast jäetakse välja turbaalad, kuhu ei ole antud

kaevandamislube ega uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud kaevandamisloa taotlust.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalasid jääb nimekirja pärast selle muutmist 13

6

kogupindalaga 1006,67 ha. Nimekirjast jäetakse välja 33 ala kogupindalaga 2555,83 ha.

Nimekirja alles jäävatel turbaaladel on võimalik lubada turvast kaevandada MaaPSi § 45 lõike

1 alusel. Kehtiva määruse nr 87 lisas 1 on loetletud 46 ala kogupindalaga 3558,5 ha.

Määruse lisa 2.

Kehtiva määruse nr 87 lisas 2 olevast nimekirjast jäetakse välja turbaalad, kuhu ei ole antud

kaevandamislube ega uute nimekirjade kehtestamise seisuga taotletud kaevandamisluba.

Kehtiva määruse nr 87 lisas 2 on loetletud 266 ala, millest turbamaardlal asub 207 ala

kogupindalaga 138 868,6 ha ja väljaspool maardlaid 59 ala kogupindalaga 7124,3 ha.

Kaevandamiseks sobivaid turbaalasid jääb nimekirja pärast selle muutmist 70 kogupindalaga

23 562,05 ha. Nimekirjast jäetakse välja 196 ala kogupindalaga 122 430,9 ha kui inimtegevusest

mõjutatud ja taastamist vajavad turbaalad. Nimekirja alles jäävatel turbaaladel on võimalik

lubada turvast kaevandada MaaPSi § 45 lõike 1 alusel. See vähendab eelnõukohase määruse

mõju ettevõtjatele.

Määruse lisa 3.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

piirid esitatakse kaardil eelnõukohase määruse lisas 3. Kaarti on muudetud vastavalt

nimekirjades tehtud muudatustele.

Kehtiva määruse nr 87 lisad 1–3 asendatakse eelnõukohase määruse lisadega 1–3.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

5. Määruse mõjud

Mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

ning oluline sotsiaalne mõju ja oluline mõju regionaalarengule puudub, kuna olemasolevate

kaevandamislubade alusel elluviidavat tegevust eelnõukohase määrusega ei piirata, samuti ei

tagasta Keskkonnaamet talle uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud lubade muutmise

taotluseid, kuna need alad on nimekirjade kehtestamisel arvesse võetud, vaid menetletakse need

lõpuni.

Määruse nimekirju muudetakse märgatavalt ja sellega piiratakse turbakaevandajate võimalusi

turvast uutel turbaaladel kaevandada. Ent turbaaladele juba antud kaevandamislubade kohane

kaevandamistegevus jätkub ja kuna nimekirjad arvestavad kuni uute nimekirjade kehtestamise

seisuga esitatud loataotluseid, saab ka need menetleda lõpuni.

Pärast kliimaseaduse jõustumist töötatakse vajaduse korral välja uus ajakohane määruse

redaktsioon, milles arvestatakse turba kaevandamise jätkusuutlikku majandamist koos

looduskaitseliste piirangute ja vajadustega. Seega võib eeldada turba kaevandamise alustes ja

põhimõtetes muudatusi pärast 2026. aasta 1. jaanuari. Selleks ajaks vaadatakse uue

7

kliimaseaduse põhimõtetest lähtudes üle maapõueseadusest tulenevad turba kaevandamise

põhimõtted. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidest lähtuvalt on otstarbekas võtta meetmeid

määruse nr 87 nimekirjadest välja jäetud turbaalade taastamiseks, et nendel turbaaladel ei

suureneks kasvuhoonegaaside heide ja taastuks hea looduslik seisund.

Mõju avaldav muudatus: kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja muutmine

Kaasnev mõju: mõju majandusele ning elu- ja looduskeskkonnale.

Sihtrühm: riik, turba kaevandajad; isikud, kellele turba kaevandamine ja/või kaevandamisega

rikutud mahajäetud turbaalad mõju avaldavad.

Mõju looduskeskkonnale: mõju elu- ja looduskeskkonnale ning kliimale avaldub peamiselt

läbi turba kaevandamise võimaluste piiramise ja sellest tuleneva turbaalade kui elupaikade

säilimise ja turbaalade kui süsinikuladude säilimise ning tekkivate kasvuhoonegaaside heite

vähenemise mida esitatakse riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris. Kui varem hinnati turba

kaevandamisel vaid elu- ja looduskeskkonnale avalduva mõju aspekti, siis seoses

kliimamuutustega on järjest olulisemaks muutunud ka selle tegevusega kaasnev kliimaaspekt

ning erinevad looduse hüved, mida seni ei ole hinnatud. Seega tuleb seatud kliimaeesmärkide

saavutamiseks ja erinevate reguleerivate looduse hüvede säilimiseks piirata turba kaevandamist,

eelnõukohases määruses tehakse kaevandamiseks sobivate turbaalade ning kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirjade muutmise kaudu ning edaspidi ka kaevandamise

aastamäärade kaudu. Sealjuures tuleb kaevandamisloa andmise üle otsustades

ettevaatusprintsiibi järgi hinnata, kas see on nii majanduslikust kui ka ökoloogilisest aspektist

endiselt otstarbekas ja võimalik, sealhulgas arvestades riigi huvi ja vaagides, kas saadav kasu

on suurem kui tekkivast keskkonnahäiringust tulenev kahju.

Juba avatud turbatootmisalad tuleks kiiremini ammendada, konserveerida järeltulevatele

põlvedele või taastada (märgalaks, metsamaaks või muuks maaks), sest need avaldavad

keskkonnale jätkuvat negatiivset mõju (kasvuhoonegaaside emissioon, loodusalade

killustamine, kohaliku veerežiimi mõjutamine, tuleohtlikkus, õhusaaste jm). Looduslikus

olekus turbaalad seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja talletavad seda taimejäänustena turbas.

Kui turbaalasid kuivendatakse, hakkab orgaaniline aine hapniku ligipääsu tõttu lagunema ja

aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2-na tagasi atmosfääri.

Pärast turbatootmisala ammendamist on võimalik avatud turbatootmisalad nõuetekohaselt

korrastada. Korrastamise käigus taastatakse soole omane veerežiim, mis tagab ökosüsteemi

taastumise.

Kuna määruse nr 87 nimekirjadest jäetakse välja 124 982,73 ha turbaala, siis olenevalt

turbaalade seisundist võib osadel aladel kuivendamise mõjude tõttu CO2 ja N2O ning CH4 heide

jätkuda ning oluliselt rikutud aladel see ilma kuivendamise mõjude vähendamiseta ei vähene.

Selleks, et olukord ei halveneks ja turbaalad saaksid toimida looduslike ökosüsteemidena, on

vajalik alade veerežiim taastada ning vajaduse korral teha teisi looduslikkuse taastumiseks

vajalikke töid. Et vajalikke töid planeerida, tuleb teha määrusest välja arvatud alade revisjon.

Kui mõni turbaaladest on isetaastunud või heas seisus, siis võib see ala juba ka praegu olla CO2

siduja.

8

Määruse kehtestamisel lähtuti Ramsari konventsioonist, millega Eesti on ühinenud

(http://www.ramsar.org) ning millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse

piirata nende kadu märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud alasid taaskasutusse andes taastatakse looduslikud alad kaevandamisõigusega

saadud kohustust täites, nii on võimalik nimetatud rahvusvahelist kokkulepet edukamalt täita.

Määruse kehtestamisega kaasneb seega positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Mõju ettevõtjate tegevusele: mõju ettevõtja tegevusele on lühikese aja jooksul väike, kuid pika

aja jooksul suur, kuna kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjade muudatused

kitsendavad märgatavalt kaevandamise võimalusi tulevikus. Eelnõukohase määrusega

muudetavad nimekirjad võimaldavad uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud

kaevandamisloa taotluse menetlusi jätkata, kuna nimekirjade kujundamisel on ka neid alasid

arvesse võetud. Seega otseseid piiranguid luba omavatele ja uute nimekirjade kehtestamise

seisuga (vajadusel täiendatakse lisasid eelnõukohase määruse menetluse käigus esitatud

taotluste aladega) kaevandamisloa taotluse esitanud ettevõtjatele eelnõukohase määrusega ei

seata. Kuigi ala määruse lisas 1 või 2 olemine iseenesest ei tähenda, et alale on kindlasti

võimalik luba saada, annavad uued lisad 1 ja 2 ettevõtjatele selgust ning võimaldavad neil

tuleviku kohta otsuseid teha. Mõju võib avalduda ettevõtjatele, kes on koostamas

kaevandamisloa taotlust alale, mis jäetakse eelnõukohase määrusega vastavast nimekirjast

välja, või ettevõtjatele, kes on tegemas geoloogilist uuringut kavatsusega taotleda

kaevandamisluba nimetatud alale. Samas ei loo uuringuloa saamine õiguspärast ootust

kaevandamisluba saada.

Turbatööstuse sektorile on 2024. aasta alguse seisuga antud 125 keskkonnaluba turba

kaevandamiseks ja kasutamiseks aianduse ja energeetika vallas ning 26 loa andmise või

muutmise taotlust on menetluses. Sellega kaasneb kasutatava maa pindala muutus.

Menetletavate turba kaevandamise loa taotluste seas on:

• 13 keskkonnaloa esmataotlust (sh hästilagunenud turba kaevandamiseks);

• 13 loa muutmise taotlust, milles enamik on taotlused turba kasutamiseks mitmel

otstarbel (aiandus, energeetika, põllumajandus).

Turba kaevandamiseks taotletakse keskkonnalube üldjuhul 30 aastaks, sama aja võrra on

lubatud turba kaevandamislube ka pikendada. Taotlusesse märgitav loa kehtivusaeg sõltub

konkreetsel turbatootmisalal asuvast kaevandatava maavaravaru jäägist.

Kehtivate lubade alusel kaevandatakse turvast 21649,06 hektari suurusel maa-alal. See võib

suureneda esmataotluste arvelt lisanduvate lubade võrra kuni 23787,7 ha-le (v.a teenindusmaa)

ehk laieneda 2138,64 ha võrra (9%) (29. jaanuari 2024. a seisuga). Sellele lisandub maakasutus

üheksa geoloogilise uuringuloa alusel. Uuringulubadega on hõlmatud Pihla turbatootmisala

Hiiumaal, Kõrgesoo turbaala Ida-Virumaal (endine määruse lisa 1 nimekirja ala), Lavassaare

maardla uuringuruumid (Elbu VIII, IX ja Nurme VI) Pärnumaal ning Pelisoo (endine määruse

lisa 1 ala) ja Koigi maardlad Saaremaal. Uuringulubadega uuringuruume on seitse

kogupindalaga 856,18 ha.

9

Seisuga 31.12.2023 on maavarade bilansis turba aktiivset tarbevaru arvel 212 510 tuhat tonni,

mida jagub olemasoleva kaevandamisloaga mäeeraldistel ligikaudu 213 aastaks. Kogu

olemasoleva kaevandamisloaga mäeeraldistel olev maavaravaru ei pruugi olla oma kvaliteedilt

täielikult kaevandamiskõlblik ja mida ei pruugi seetõttu ka reaalselt kaevandamiseks kuni 213

aastaks jätkuda.

Eesti turbasektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi (Ernst & Young Baltic AS, 2022; tellija

Eesti Turbaliit) alusel pakkus turbasektor 2020. aastal otseselt tööd 788 inimesele (täistööajaga

ametikohad), kõik maapiirkonnas. Valdav osa turbasektori ettevõtjatest on väikeettevõtjad, sh

30% alla kümne töötajaga ja 34% vähem kui 25 töötajaga ettevõtjat. 2020. aastal lõi turbasektor

Eesti majandusele kokku 90,8 miljoni euro väärtuses kogulisandväärtust. See moodustas 0,6%

kogu Eestis loodud lisandväärtusest (15,92 miljardit eurot). Sektori otsene mõju läbi maksude

ja kaevandusõiguste tasude oli 40,6 miljonit eurot. Suurem osa turbatoodangust eksporditakse.

Määruse eelnõukohase muutmisega kaasneb oht, et sektor minetab investeeringukindluse ja

seoses sellega kahanevad seotud töökohad maapiirkonnas. Juhul kui ettevõtjad on soovinud

kohapealset tootmist laiendada ja toorme väärindamise eesmärgil lisatöökohti luua, siis

konkreetne määruse muudatus üksi selliseid arengusuundumusi ei edenda, kuid loob eelduse,

et väärtusliku loodusressursi edasiseks kasutamiseks tuleb leida keskkonnasõbralikke ja

väiksema kliimamõjuga lahendusi. Kliimaeesmärkidest lähtudes tuleb mahtuda

majandusmudelisse, mis sobitub kliimaneutraalsete lahendustega.

2020. aasta andmetel kasutatakse Eesti aiandusturvast 120 riigis köögiviljade, lillede ja muude

taimede kasvatamiseks. Aiandusturba tootmisel on tähtsus toidutootmisel, eriti katmikaladel.

Aiandusturba teadaolevad alternatiivid on kompost, kivivill ja kookosvill, kuid need võivad

sisaldada haigusetekitajaid ja parasiite, mistõttu ei pruugi need olla toidutootmises turbaga

võrreldavad alternatiivid.

Euroopa Parlament on juhtinud tähelepanu kontrollitud tingimustes toidu kasvatamiseks

vajaliku tooraine, sh ka kasvusubstraadi tootmise ja turustamise tagamise vajadusele. Oluliseks

peetakse innovaatiliste ja ressursisäästlike kasvatusmeetodite kasutust kontrollitud tingimustes,

mis eeldab kohapealselt kättesaadavaid kasvusubstraate ja tooraineid. Kuid turvast kaevandades

ja kasutades tuleb sellest hoolimata arvestada rangemaks muutunud kliimanõuetega ja

kohandada kohapealset turbatootmist vastavalt.

Mõju isikutele, kellele turba kaevandamine ja/või kaevandamisega rikutud mahajäetud

turbaalad mõju avaldavad: nagu eespool kirjeldatud, avaldavad juba avatud turbatootmisalad

keskkonnale ja seega ka mõjupiirkonnas elavatele isikutele pigem negatiivset mõju, riivates

seejuures ka silma, kuna korrastamata alad võivad olla tuleohtlikud, sealt võib lähtuda tuulega

tolmu, nende alade muu kasutus ilma taastamistegevusteta, sh rekreatsiooniks, on keerukas või

võimatu. Juba avatud turbatootmisalad on ebatasased, võsastunud või jääda aastateks

taimkatteta. Seega on juba avatud kaevandamisalade ammendamisel ja sellele järgneval

võimalikul turbaalade taastamisel või isetaastumisel pikemas perspektiivis kaevandamisega

kaasnevast ajutisest keskkonnahäiringust hoolimata positiivne mõju. Määruse 87 lisas 2 seni

olnud alade hulgas võib olla ka palju alasid, mille looduslik seisund on hea, need võivad

kohalike elanike seas olla olulisteks puhke- või marjakorjamise aladeks või teiste oluliste

looduse hüvede pakkujaks.

10

Turba kaevandamisega tegelevate ettevõtjate arv on kogu Eesti ettevõtlusmaastikku arvestades

väike. Eesti turbasektoris tegutseb 47 ettevõtjat, kellest 34 tegelevad turba tootmisega.

2020. aastal oli kogu sektori müügitulu 119,8 miljonit eurot, millest enam kui 80% andsid

turbatootmisega tegelevad ettevõtjad. Turbasektori puhaskasum oli 12 miljonit eurot. Seega on

puudutatud isikute arv võrreldes kogu Eesti tööstusega väike ja suurt mõju sektorile ei teki.

Eelnõukohane määrus avaldab mõju peamiselt seoses selliste turbamaardlate nimekirjadest

väljajätmisega, mis ei ole kasutusel, kuid mis on inimtegevusest mõjutatud või sisaldavad turba

aktiivset tarbevaru (arvel riigieelarve bilansivälisel kontol). Neil turbaaladel jätkub sõltuvalt ala

seisundist turbakihi mineraliseerumine. Eelnõukohase määruse lisadest 1 ja 2 välja jäetavate

turbaalade riigipoolne taastamine ennetada ebasoovitavat kasvuhoonegaaside heite kasvu Eesti

inventuuris. Jääksoode korrastamise praktikast on teada, et jääksoode isereguleeriv ökosüsteem

taastub 4–5 aastaga pärast nende alade taastamistöid ja sellel on positiivne mõju kliimale,

ümbruskonna veerežiimile ja elupaikade mitmekesisuse säilitamisele.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too otseselt kaasa avaliku sektori kulutuste suurenemist seoses

kaevandamislubade andmisega. Määrusest välja jäetud ning kuivendamisest osaliselt või

täielikult mõjutatud turbaaladel on asjakohane veerežiimi parandamine, et vältida nendest

lähtuvat edasist kasvuhoonegaaside heidet. Tegevuse võimaliku mahtu ja investeeringuvajadust

ei ole määruse koostamise ajal võimalik ette planeerida, kuna see sõltub konkreetsete aladega

seotud asjaoludest ja seisundist. Arvestades riigi senist praktikat inimtegevusest mõjutatud

turbaalade taastamisel, on kuivendatud ja mahajäetud turbaalade taastamise maksumus on u

977,33 eurot/ha, mis on saadud jääksoode ja soode taastamise keskmise hinna alusel. Kuna aga

paljud alad on küllalt heas ökoloogilises seisus ning suurel osal aladest võib vajalik olla vaid

väga minimaalne sekkumine veerežiimi parandamiseks, ei ole enne alade revisjoni läbiviimist

asjakohane hinnata taastamisvajaduse ulatust ja maksumust.

Eestil on siduvad kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ehk LULUCF)

sektorist pärineva süsinikuheite osas perioodiks 2021–2030 tulenevalt LULUCF määrusest (EL)

2018/841, mis võeti vastu 2018. aasta mais ja mida täiendati kliimapakett „Eesmärk 55“ raames

määrusega (EL) 2023/839. LULUCFi määrusega hõlmatud sektorites hinnatakse süsinikuvaru

muutust järgmistes maakasutuskategooriates: metsa,  põllu- ja rohumaa, märgalad (sh

turbatootmisalad), asulad ja muu maa. Turbatootmisaladelt ja aiandusturba tootmisest lähtuvat

heidet, mis hetkel moodustab ligikaudu 10% Eesti koguheitest, hakatakse arvestama 2026.

aastast. Seatud eesmärgist väiksem heide võimaldab Eestil müüa heitkoguste ühikuid (hind

teadmata), suurem heide loob vajaduse heitkoguste ühikuid teistelt riikidelt osta. Määruse

eelnõukohane rakendamine aitab vähendada perioodil 2026-2030 ning ka pärast seda tekkivaid

heitkoguseid, kuna turbakaevandamise mõjud maakasutusele, kliimale piirduvad olemasolevate

turba mäeeraldistega ja määruses käsitlemata turbaaladele kaevandamisõigust anda ei saa.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu koostamisse kaasati MTÜ Eesti Turbaliit, MTÜ Eestimaa Looduse Fond,

MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja Rail Baltic Estonia OÜ. Eelnõu koostades korraldati

11

23. aprillil 2024. a avalik konsultatsioon Kliimaministeeriumi poolt väljatöötatud eelnõukohase

määruse tutvustamiseks, pärast mida saadeti eelnõukohane määrus koheselt huvigruppidele

arvamuse avaldamiseks.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks MTÜ-le Eesti Turbaliit, Eesti Märgalade Ühingule,

Eestimaa Looduse Fondile, MTÜ-le Eesti Looduskaitse Selts ja Eesti Keskkonnaühenduste

Kojale.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

24.05.2024 nr 14-6/24/2643

Kliimaministri määruse "Keskkonnaministri

27. detsembri 2016. a määruse nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade ning kaevandamiseks sobivate

turbaalade nimekiri“ muutmine" eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse

"Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ muutmine" eelnõu koos

seletuskirja ja lisadega. Palume kooskõlastust ja arvamusi 10 tööpäeva jooskul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri

4. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri

5. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalad ning kaevandamiseks sobivad

turbaalad

Arvamuseks: MTÜ Turbaliit, MTÜ Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete

Liit, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Märgalade Ühing, Eestimaa

Looduse Fond, MTÜ Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Reeli Sildnik, 626 0758

[email protected]

1

From: Kliimaministeerium info <[email protected]> Sent: 9. July 2024. a. 16:29 To: [email protected] Subject: FW: Reeli Sildnik_ Ene Jürjens/OLULINE Kliimaministri määruse "Keskkonnaministri 27.

detsembri 2016. a määruse nr 87 "Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri" muutmine"

Importance: High

From: Allar <[email protected]> Sent: Tuesday, July 9, 2024 4:14 PM To: Kliimaministeerium info <[email protected]> Subject: Reeli Sildnik_ Ene Jürjens/OLULINE Kliimaministri määruse "Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 "Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri" muutmine" Importance: High Tere Meile teadaolevalt on sealt välja jäetud ERA Valduse AS’ile kuuluv Keskkonnaluba nr 317763 / Soosalu tootmisala Palume parandage see ebatäpsus ning lisage ala nimekirja. Parimat. Allar Peek ERA Valduse AS mob: +372 5074220 [email protected]

Eesti Turbaliit MTÜ Tallinn

Jüri Tiidermann 10.12.2024

KLIIMAKINDLA MAJANDUSE SEADUSE EELNÕU ÕIGUSLIK

ANALÜÜS

MTÜ Turbaliit on pöördunud Advokaadibüroo Sorainen OÜ poole seoses kliimakindla

majanduse seaduse eelnõuga1 (edaspidi eelnõu). Esitame alljärgneva õigusliku analüüsi koos

eelnõu muutmise ettepanekutega tagamaks selle kooskõla põhiseadusega (edaspidi ka PS).

1. KOKKUVÕTE

1. Eelnõu on vastuolus PS § 3 lg-ga 1, § 12 lg-ga 1 ja §-dega 10 ja 31, sest turbasektorile

seatud eesmärgid toovad kaasa ebavõrdse kohtlemise, ei taga õiguskindlust ning on

ebaproportsionaalsed. Eelnõu menetlemisel on rikutud hea õigusloome ja normitehnika

(edaspidi HÕNTE) nõudeid.

2. Üksnes turbasektorile on seatud 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Tänaseks on

juba laialdaselt teada, et eesmärk lähtub metoodikast, mille järgi eeldatakse, et turvast

kasutatakse peamiselt kütteks ning kogu süsinik vabastatakse atmosfääri.2 Seatud eesmärk ei

ole põhjendatud, sest 96% turbatoodangust kasutatakse aiandus- ja põllumajandussektoris.

Uuemad teadusandmed kinnitavad, et taimede kasvatamiseks kasutatav turvas laguneb väga

aeglaselt ning taimede kasvamise käigus tekkinud süsiniku kogus ületab kasvamiseks kasutatud

lendunud süsiniku koguse.3 Eelnõu ei arvesta turbasubstraatide tegelikku kasutust ning nende

positiivset mõju süsiniku sidumise suurendajana ning hoidjana. Kasvuhoonegaaside (edaspidi

KHG) arvestamise IPCC reeglistik ei nõua, et riik peaks seadma tegelikkusele mittevastavaid

eesmärke.

3. 2040. aastaks ennustatakse sektori müügitulu ja töötajate arvu vähenemist kuni 45%.

Erinevalt teistest sektoritest ei ole turbasektori olulisust, aiandusturbale mõistlike alternatiivide

puudumist ja leevendavaid asjaolusid arvesse võetud. Tegemist on põhjendamatu ebavõrdse

kohtlemisega. Vastuolus HÕNTE § 43 lg 1 p-ga 5 ei leia seletuskirjast ebavõrdse kohtlemise

ega ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalsuse analüüsi. Seletuskiri kajastab sektori statistikat,

kuid märgib, et mõju hinnatakse maapõueseaduse koostamisel.4 Seega puudub eelnõu

1 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu 03.12.2024 seisuga. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09c30eb5-0118-4cbb-a94a-803b3d9a7158#LwsIgyNd

(03.12.2024). 2 Seletuskiri, lk 13. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09c30eb5-0118-4cbb-a94a-

803b3d9a7158#LwsIgyNd (03.12.2024). 3 Küttim, M. Kull, A. Kasvusubstraatide, sh aiandusturba roll kaasaegses toidutootmises ja selle võimalikud

alternatiivid. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 157-166; Küttim, M. Kull, A. Ringmajanduse põhimõtete

juurutamine Eestis toodetud aiandusturba toodete kasutamisel ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite

vähendamine LULUCF sektoris, 18.10.2024; Aruanne „Turba potentsiaal mulla süsinikuvaru suurendamiseks“,

Eesti Maaülikool, 2024. 4 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 88. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09c30eb5-0118-4cbb-a94a-803b3d9a7158#LwsIgyNd

(03.12.2024).

seletuskirjas analüüs, kas eelnõuga kavandatavad meetmed on riivatavate põhiõiguste vaates

proportsionaalsed.

4. Eelnõu lubab KHG heitkoguste metoodika muutust ilma, et õigusakte muudetakse.

Ainuüksi eelnõu koostamise ajal vähenes turbasektori metoodika muutuse tõttu baasaasta

heitkoguse tase 22%. Ühelt poolt tähendas see, et sektor muutus vähem saastavaks. Teisalt tõi

see kaasa vajaduse vähendada kiiremini tootmist, sest eesmärgid jäid samaks. Metoodika

muutub eelduslikult ka tulevikus ning sellest tulenevad ulatuslikud ettevõtlusvabaduse riived ei

ole kooskõlas riigivõimu seaduslikkuse põhimõttega. Isegi kui metoodika muutmine on

põhjendatud, ei tohi see praktikas kaasa tuua turbasektori eesmärkide ulatuslikku muutust. See

on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega.

5. Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku eelnõu muutmiseks selliselt, et turbasektori

eesmärke leevendatakse arvestades sektori väiksemat tegelikku heidet ning olulist rolli

põllumajanduses ja välisekspordis. Õiguskindluse, sh ettenähtavuse tagamiseks on mõistlik

baasaasta heitkoguse fikseerimine ning pikaajalise eesmärgi määramine numbriliselt tonnides

CO2 ekvivalendi kohta.

2. HEITKOGUSE FIKSEERIMATA JÄTMINE ON VASTUOLUS

ÕIGUSKINDLUSE PÕHIMÕTTEGA

6. Eelnõus on KHG vähendamise eesmärgid seotud 2022. aastaga (§ 27 lg 2) ehk edaspidi

hakatakse eesmärkide täitmist hindama lähtudes sellest, millisel määral väheneb KHG heide

võrreldes 2022. aastaga. Eelnõu § 34 lg 4 kohaselt on turbasektori heitkoguste vähendamise

eesmärgid võrreldes 2022. aasta heitkogusega järgmised:

1) heitkogust vähendatakse 2030. aastaks 12%;

2) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 50%;

3) 2050. aastaks saavutatakse kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaal.

7. Eelnõuga ei ole tegelikult heitkoguseid 2022. aasta kohta fikseeritud. Seletuskiri märgib,

et KHG arvestamise ja inventuuri pideva arendamise tõttu võivad võrdluseks olevate

baasaastate heitkogused muutuda.5 Metoodika parenduste korral arvutatakse üle ka kõikide

aastate heitmete aegread tagasiulatuvalt alates 1990. aastast.6

8. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tingimusel, et eesmärkide määratlus peab

olema üheselt mõistetav, st välja peavad olema toodud heitkoguste vähendamise sihttasemed

algtasemega võrreldes.7 03.12.2024 avalikustatud eelnõu sellega arvestanud ei ole ning

märgitud on üksnes seda, et baastasemeid ei fikseerita, kuna sel juhul ei oleks eesmärkide

täitmise seire võrreldav rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu eesmärkide poole liikumisega.8

9. Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte, mis peab looma kindluse kehtiva

õigusliku olukorra suhtes.9 Selle üheks osaks on usalduse kaitse ja et õigusaktide muudatustega

peab olema võimalik tutvuda piisava ajavaruga ning oma tegevus uute normidega kooskõlla

viia. PS § 31 sätestab ettevõtlusvabaduse ning § 3 lg 1 järgi teostatakse riigivõimu üksnes

seaduste alusel.

10. Eelnõu koostajad ei ole viidanud ühelegi õigusaktile või metoodikale, mis keelab

siseriiklikus õigusaktis baastasemete fikseerimise. Baastaseme fikseerimata jätmist ei saa

5 Seletuskirja § 27, lk 24. 6 Keskkonnaagentuur. Eesti 2023. aasta riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCFi sektori ülevaade,

20.01.2023. Kättesaadav: https://keskkonnaagentuur.ee/node/1093 (03.12.2024). 7 Rahandusministeerium. Kliimakindla majanduse seaduse kooskõlastuskiri 16.09.2024, 1.1-11/3530-2.

Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#m1nBu49T (03.12.2024). 8 Seletuskirja § 27, lk 24. 9 RKPJKo 3-4-1-14-06, p 23.

põhjendada asjaoluga, et emissiooni raporteeritakse IPCC reeglistiku alusel. IPCC reeglistik

sätestab raporteerimise alused, aga baastaseme ja eesmärgi peab ettevõtjate jaoks üheselt

mõistetavalt sätestama riik. Metoodika parendused on iseenesest lubatud, küll aga peavad

parendustest tulenevad muutused olema ettenähtavad. Turbatootmise KHG arvutamise

metoodika muutus ainuüksi eelnõu koostamise ajal selliselt, et kõigest kaheaastase vahega

hinnati baasaasta taseme heitkogused 22% võrra väiksemaks10. Teisisõnu – turbatööstuse

tegevus hinnati tagantjärgi vähem saastatavaks, aga eesmärke ei muudetud. Kui metoodika

parendamise tulemusel selgub, et sektor saastab arvatust palju vähem, ei tohi see kaasa tuua

seda, et sektor peab algsega võrreldes veelgi suuremas ulatuses ja kiiremini KHG emissiooni

vähendama.

11. Olemasolev metoodika lähtub arvestusest, et kogu turbas sisalduv süsinik omistatakse

täies ulatuse selle riigi KHG bilanssi, kus see on toodetud. Selline arvestus on asjakohane, kui

on tegemist kütteturbaga11.

12. Seevastu 96% kasutatakse Eesti turbatoodangust aga aiandus- ja põllumajandussektoris,

mitte kütmiseks. Euroopa kliimamäärus kohustab arvestama kliimaeesmärkide seadmisel

parimaid teaduspõhiseid andmeid.12 Tänane metoodika ei arvesta, et teadusuuringute kohaselt

vähemalt 98% turbas sisalduvast süsinikust väljub ringlusest tahkel kujul, kliimamõju

avaldamata.13 Aiandusturba kui kasvusubstraadi koosseisus olev turvas laguneb väga aeglaselt

(enam kui 100 aastat) ning taimede kasvamise käigus tekkinud orgaanilise süsiniku kogus

ületab kasvamiseks kasutatud lendunud orgaanilise süsiniku kogust. Rahvusvaheline KHG

heite reeglistik võimaldab heitmete hindamisel arvestada eksporti14. Järelikult on metoodika

uuendamine põhjendatud ja võimalik.

13. Hetkel on ilmselge, et metoodikad muutuvad. Teadustöödest15 nähtub suund, et sektori

metoodikaid muudetakse suure tõenäosusega ka edaspidi. Näiteks on Kliimaministeerium

moodustanud 2023. a töörühma „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste

efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju

vähendamiseks.” Juhtrühma 11.11.2024. a protokollist nr 1-2/24/13 punktist 3.2 selgub, et

töörühm otsib võimalusi kuidas metoodika arendamise kaudu aruandluse kvaliteeti parandada

ja Eesti emissioone vähendada. Seega metoodika muutmise tõttu muutub algtase tõenäoliselt

ka edaspidi. Samuti on hetkel koostamisel riigi poolt tellitud teadusuuring, mille eesmärk on

töötada välja riikliku KHG inventuuri mõistes turbatootmisalade ehk korrastatud alade KHG

heite hindamise metoodika16. Kui seejuures hinnatakse baastase teistsuguseks, st minevikule

antakse teistsugune õiguslik tähendus, kerkib õigusakti tagasiulatuva jõu küsimus. Põhiseadus

keelab üldjuhul suurendada kohustusi tagasiulatuva jõuga õigusaktiga17.

10 Meile teadaolevatel andmetel langes turba emissiooni tegur 1,4-lt 1,09 peale. 11 Küttim, M. Kull, A., lk 56. 12 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999

(Euroopa kliimamäärus), näiteks preambul, p-d 1, 24, 31. 13 Küttim, M. Kull, A., lk 68. 14 IPCC. 2013 Supplement to the 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories: Wetlands.

Kättesaadav: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/wetlands/pdf/Wetlands_Supplement_Entire_Report.pdf;

Küttim, M. Kull, A., lk 61. 15 Küttim, M. Kull, A. Kasvusubstraatide, sh aiandusturba roll kaasaegses toidutootmises ja selle võimalikud

alternatiivid. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 157-166; Küttim, M. Kull, A. Ringmajanduse põhimõtete

juurutamine Eestis toodetud aiandusturba toodete kasutamisel ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite

vähendamine LULUCF sektoris, 18.10.2024; Aruanne „Turba potentsiaal mulla süsinikuvaru suurendamiseks“,

Eesti Maaülikool, 2024. 16 Teadusuuring jääksoode KHG bilansist võrdluses kasutuses olevate tootmisaladega ning kõrgemal tasemel

metoodika väljatöötamine selle inventuuris raporteerimiseks", nr 4-18/24/4806. 17 RKPKo 5-24-22, p 75.

14. Olemasolev regulatsioon ei kaitse seega sektorit selle eest, et paari aasta pärast ei võeta

kasutusele uut metoodikat, mis vähendab oluliselt baasaasta arvestuslikku heitkoguste taset.

Sellisel juhul peaks turbasektor lühema aja jooksul heitmeid vähendama, sh suuremates

kogustes. On oluline vahe, kas aastaks 2040 peab turbasektori vähendama 40% heitmeid

1 206 630 t süsiniku kogusest või hoopiski 40% 880 000 süsiniku kogusest. Euroopa

kliimamäärus ei eelda, et negatiivsed heitekogused tuleb saavutada enne aastat 2050 või piirama

peab sektorid, kelle emissioonid on vähetähtsad.

15. Riigikohus on selgitanud, et õigustloovate aktide puhul on üldjuhul lubamatu suurendada

kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi

kehtestada juba minevikus tehtud tegudele. Tagasiulatuv jõud on ebaehtne, kui see puudutab

õigusakti vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust, täpsemalt, kui see

kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele18. Kui ettevõtete

baasaasta KHG kogust muudetakse tagantjärele, siis tuleb uute regulatsioonide kavandamisel

ilmtingimata arvestada ettevõtjate õiguspärase ootuse põhimõttega ning arvestada selle riive

proportsionaalsust.

16. Eelnõu ei võimalda ettevõtjatel oma tegevust planeerida, näiteks teha asjakohaseid

investeeringuid. Riive on selle võrra intensiivsem, et metoodika parendamisest tuleneva

eesmärgi muutuse eel ei toimu kaasamist ega arutelu. Põhiseadusest tuleneva õiguskindluse

põhimõtte üheks osaks on vacatio legis – normide vastuvõtmise ja jõustumise vahel peab olema

piisav aeg, et isikud saaksid normidega tutvuda ja oma tegevuse uute normidega kooskõlla viia.

Metoodika muutusest tulenev eesmärgi nihe toimuks sisuliselt üleöö, ootamatult ja ulatuslikult.

Ei toimu arutelu ega mõjuanalüüsi, kas metoodika parendamisest tulenev eesmärgi muutus on

sektori suhtes proportsionaalne või laiemalt sotsiaalmajanduslikult vastuvõetav. Selline olukord

rikub õiguskindluse põhimõtet koosmõjus ettevõtlusvabadusega, samuti riigivõimu

seaduslikkuse põhimõtet. Seega on kavandatav regulatsioon vastuolus põhiseaduse § 3 lg-ga 1

ning §-dega 10 ja 31 nende koosmõjus.

Ettepanek eelnõu täpsustamiseks:

17. Eelnõuga tuleb luua regulatsioon, mis arvestab uute metoodikate kasutuselevõttu lähtudes

selgelt fikseeritud baasaasta kogusest. Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku täpsustada

eelnõu § 34 lõiget 4 järgnevas sõnastuses (muudatus kaldkirjas):

„(4) Turbasektori heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes 2022. aasta fikseeritud

heitkogusega on järgmised:

18. Õigusselguse tagamiseks tuleks muuta vähemalt eelnõu seletuskirja § 27 viimast kahte

lõiku järgnevalt: „Seaduseelnõus seatakse sektorite ülesed heitkoguste vähendamise eesmärgid

võrreldes viimase 2024. aasta märtsis valminud riikliku inventuuri andmetega ehk 2022. aasta

kasvuhoonegaaside heitkogusega (v.a turba valdkonnas, kus lähtutakse 2022. a andmetest

raporteerituna 2023. a inventuuri metoodika kohaselt, kuna eelnõu väljatöötamise ajal

metoodikat juba oluliselt muudeti).“

3. 2050. AASTA EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE TÄHENDAB

ERAKORDSELT INTENSIIVSET ETTEVÕTLUSVABADUSE RIIVET

JA VÄHEST ÕIGUSLIKKU ETTENÄHTAVUST

19. Eelnõu kohaselt peab turbasektor 2050. aastaks saavutama KHG ja heite sidumise

tasakaalu (§ 34 lg 4 p 3). Eesmärki on seletuskirjas põhjendatud sellega, et sektor on

18 RKPJKo 16.12.2013, nr 3-4-1-27-13, p 61.

heitmemahukas ning vajadus on suunata tööstuse teravik kohapealsele turba väärindamisele19.

Eelnõu põhineb TalTech’i uuringul, mille kohaselt on keeruline leida viisi KHG eelarve piiresse

mahtumiseks, kui tootmine säilib. 20 05.08.2024 seletuskirja leheküljel 94 oli märgitud, et

hinnang heitmete mahule põhineb praegu inventuuris kasutatavale metoodikale. 03.12.2024

seletuskirjast on see selgitus kustutatud selgitusi esitamata, kuigi on teada, et inventuuris

kasutatav metoodika on olulises muutumises.

20. Turbasektorile sellisel kujul seatud eesmärgid on vastuolus eelnõu teaduspõhisuse (§ 15)

ning ringmajanduse ning süsinikuvaru hoidmist ja loodusesse KHG sidumist soodustavate

tegevuste ja praktikate soosimise (§ 24) põhimõtetega, mille arvestamise vajadus tuleneb ka

Euroopa kliimamäärusest21. Nagu eelnevalt viidatud, siis sektori mõjude hindamisel ning

eesmärkide seadmisel on lähtutud vananenud metoodikast. Turbasektori kliimaeesmärkide

määratlemisel on oluline erinevus, kas turvast kasutatakse küttematerjalina või aiandusturbana:

Viimasel juhul jääb turbas sisalduv süsinik tahkel kujul seotuks keskmiselt vähemalt 29%

ulatuses22 ning ka ülejäänud lagunemine kestab 100 aastat. Järelikult sõltub KHG eelarve

piiresse mahtumine otseselt konkreetse metoodika rakendamisest.

21. Eelnõu on vastuolus õiglase ülemineku põhimõttega (eelnõu § 14) ja

konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna soodustamise põhimõttega (eelnõu § 17). Statistika

kohaselt läheb ekspordiks 92% Eesti turbast.23 Suurimad tarbijad on Euroopa riigid.24 Ernst &

Young Baltics AS 2022. aasta uuringu kohaselt loodi turbasektori sees 2020. aastal 40,6 miljoni

euro eest otsest lisandväärtust.25 Sektor pakkus 2020. aastal otseselt tööd 788 inimesele. Lisaks

oli sektoriga seotud 1023 kaudset ja 369 kaasnevat töökohta. Statistikaameti andmetel on pärast

baasaastat turbasektori ekspordikäive kolme aastaga suurenenud ligi 50%, samas kui Eestis on

olnud majanduslangus ja väliskaubanduse bilanss on halvenenud.

22. Samas ei ole eelnõu koostamisel sektori panust majandusse peetud oluliseks ning

säilitamisväärseks. Nõudlus turba järgi on suurendanud pea iga aasta ning see annab olulise

panuse majandusse. Puudub võrdväärne mõjude hinnang näiteks põlevkivisektori sulgemise

mõjuhinnanguga, kuigi ainuüksi 2040. aastaks prognoositakse seletuskirjas ettevõtete

müügitulu ja töötajate arvu vähenemist 40–45% ulatuses. Metoodika edasisel arendamisel on

põhjust eeldada, et langus võib olla juba enne 2040. aastat veel drastilisem. Eelnõu

seletuskirjale viidates,sh enne kliimakindla majanduse seaduse menetluse lõppu, on juba

muudetud maapõueseaduse alamakti, mille alusel sisuliselt uutel aladel ei ole võimalik enam

kaevandamislube taotleda. Ka sellele muudatusega kiirustati, sh ei eelnenud mõjuanalüüse.

23. Eelnõus määratletud põhimõtted on seega vaid toreduslikud, kui nendega arvestamine ei

nähtu sektori puhul seletuskirjast või mõned muust dokumendist.

24. Eelnõu on vastuolus PS § 12 lg-s 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Näiteks

põllumajandus- ja tööstussektor peavad tagama heitmete piiramise, mitte kliimaneutraalsuse.

Näeme, et põllumajandussektori puhul on arvestatud panust toidujulgeoleku tagamisel ning

KHG heite vähendamist arvestatakse sektori potentsiaali alusel, lähtudes mh sellest, et

taimekasvatuses seotakse süsinikku26. Seletuskirjast ei nähtu, et turbasektori puhul oleks

19 Seletuskirja § 34, lk 79. 20 Laht, J. Roos, I. Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamine. Tallinn: TalTech Energiatehnoloogia Instituut,

2024, lk 6. 21 Euroopa kliimamäärus, näiteks preambul, p-d 1, 24, 31, 22. 22 Küttim, M. Kull, A. 23 Küttim, M. Kull, A. Kasvusubstraatide, sh aiandusturba roll kaasaegses toidutootmises ja selle võimalikud

alternatiivid. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 160. 24 Idem., lk 158. 25 Ernst & Young Baltic AS. Eesti turbasektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, juuni 2022. 26 Seletuskiri, lk 74-74.

samadest kaalutlustest lähtutud, st et ei ole arvestatud, et turbasektor panustab vahetult

toidujulgeolekusse ja aitab suurendada süsiniku sidumist.

25. Võrreldavate isikugruppide erinev kohtlemine on lubatav, kui erineval kohtlemisel on

legitiimne eesmärk ja erinev kohtlemine on eesmärgi suhtes proportsionaalne27. Valdkonna

heitmemahukus võiks olla rangema kohtlemise õigustuseks kui (1) tegu oleks teistest sektoritest

suurema heitmemahuga sektoriga ja kui (2) suur heitmemahukus vastaks üldse tegelikkusele.

Eelnevalt kirjeldatud teadustööd näitavad vastupidist. Seega puudub selles osas erinevaks

kohtlemiseks legitiimne eesmärk. Kui legitiimset eesmärki ei ole, ei saa hinnata ka erineva

kohtlemise proportsionaalsust legitiimse eesmärgi suhtes ja erinev kohtlemine on igal juhul

ebaproportsionaalne.

26. Arusaamatu on argument, miks peaks edaspidi olema turbatööstuse suund „suuremale

kohapealsele turba väärindamisele.“ Suurem väärindamine Eestis teenib iseenesest nii

majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid eesmärke. Saame aru, et sektor pooldab uute

lisandväärtusega toodete arendamist. Samas ekspordi piiramist ei saa pidada legitiimseks

eesmärgiks rangema heitme-eesmärgi seadmisel. Liiatigi veel olukorras, kus metoodikaid saab

täpsustada nii, et süsinikuheide arvestatakse tarbijariigis, lähtudes turba tegelikust kasutusest.

27. Väärib tähelepanu, et kõrgema lisandväärtusega toodete osakaalu suurendamine eeldab

investeeringute tegemist. Investeeringute tegemisele eelnevad alati tasuvusarvestused ning

valdkonnale on iseloomulikud pikaajalised lepingud, mis arvestavad olemasoleva olukorraga.

Olukorras, kus sektori kliimaeesmärgid võivad üle öö muutuda, ei ole eluliselt usutav, et sektor

julgeks teha investeeringuid. Ükski investor ei soovi panustada sektorisse, mida riik soovib

erakordselt piirata. Seega ebakindel õiguslik olukord ei võimalda ka turba suuremat

väärindamist ja eesmärk jääks lihtsalt paberile.

28. Lisaks on jäetud eelnõuga põhjendamatult tähelepanuta turbasektori roll põllumajanduses

ja toidujulgeolekus. Seletuskirja kohaselt ei ole turbal rolli põllumajanduses, sh süsiniku

sidujana, peetud mainimisväärseks. Eelnõu koostamise käigus ei ole arvestatud, et hetkel

puudub aiandusturbale mõistlik ja kättesaadav alternatiiv.28 Olukorras, kus 96% Eesti

turbatoodangust kasutatakse aiandus- ja põllumajandussektoris ja valdav osa (82%)

köögiviljakasvatuses, ei saa turba rolli alahinnata.

29. Samuti on tähelepanuta jäetud globaalne kliimaeesmärk – kui Eestis turvast ei

kaevandata, siis kasutataks toiduainetööstuses mujal kaevandatavat turvast. Seega jääb

globaalne heide samaks või suureneks uute alade avamise tõttu sihtturgudest kaugemal Euroopa

julgeolekut ohustatavates riikides. Eelnõu seletuskirjas tuleb hinnata, kas turbale on olemas

alternatiiv ning milline oleks alternatiivi KHG heide.

30. Lähtuvalt eeltoodust on ainult turbasektori ettevõtetele KHG ja heite sidumise tasakaalu

eesmärgi seadmine põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine ehk PS §-i 12 rikkumine. Ühegi teise

majanduse jaoks olulise sektori jaoks ei ole sedavõrd rangeid eesmärke seatud. Eelnõuga on

põhjendamatult määratletud eesmärgiks kohapealset ressurssi väärindava sektori tegevuse

lõpetamine. Põhiseadusest tulenevalt ei saaks see ka olla legitiimseks eesmärgiks, mistõttu ei

ole tegemist proportsionaalse abinõuga.

31. Eelnõu ja seletuskirja loomisel ei ole lähtutud HÕNTE-st, mille järgimine on

seaduseelnõu koostamisel kohustuslik. Seletuskiri kajastab turbasektori statistikat ning märgib,

et täpsemat mõju ei ole võimalik hinnata, sest see sõltub maapõueseaduse muutmisest.29

Järelikult on ilmselge, et mõjud on jäetud hindamata. Mõjude hindamise delegeerimine

järgmistesse seadusandlikesse protsessidesse on vastuolus HÕNTE-ga. MTÜ Turbaliit on

27 RKPJKo 3-4-1-7-13, p 41. 28 Küttim, M. Kull, A. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 157-166. 29 Seletuskiri, lk 89.

juhtinud tähelepanu, et Kliimaministeerium ei ole arvestanud sektori ja valdkonna asjatundjate

sisendinfot ning ettepankuid.

32. HÕNTE § 5 tõstab esile, et seaduseelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste

piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu

avalikes huvides taotleb. HÕNTE § 43 lg 1 p 5 nõuab otsesõnu, et seletuskirja osas „eelnõu sisu

ja võrdlev analüüs“ tuleb analüüsida eelnõu kooskõla põhiseadusega. Tegelikkuses ei ole eelnõu

põhiseaduspärasust hinnatud – seletuskirjast ei leia ei ebavõrdse kohtlemise ega metoodika

muutustest tuleneva ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalsuse analüüsi. HÕNTE § 46 nõuab

põhjalikult eelnõu mõjude analüüsimist, sh sotsiaalse ja majandusliku mõju ning mõju riigi

julgeolekule (lg 1 p-d 1-3). Seletuskirjas ei ole hinnatud metoodika muutustest tulenevat mõju

turbasektorile, sellega seotud tööhõivele ega toidujulgeolekule. Mõju hindamine on muuhulgas

vajalik selleks, et ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalsust oleks üldse võimalik hinnata –

kui ei ole selge riive ulatus, ei saa hinnata ka selle mõõdukust. Seega on eelnõu ja seletuskirja

koostamisel rikutud HÕNTE nõudeid ja seega ka formaalseid nõudeid eelnõule.

Ettepanek eelnõu täpsustamiseks:

33. Selleks, et eelnõu oleks põhiseadusega kooskõlas, oleks võimalik sätestada eesmärk

tonnides CO2 ekvivalendi kohta. Fikseerides pikaajalise leebema eesmärgi numbriliselt on

võimalik tagada sektorile õiguslik ettenähtavus arvestades sektori väiksemat tegelikku heidet

ning olulist rolli põlumajanduses ja ekspordis. Konkreetse eesmärgi määratlemine vähendab ka

metoodikate muutumisest tulenevat mõju. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 34 lg 4 p-i 3

järgnevas sõnastuses (kaldkirjas):

„2050. aastaks ei ületa kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahe [●] t CO2 ekvivalenti.“

Lugupidamisega

Allar Jõks

partner, vandeadvokaat

Britta Retel

vandeadvokaat

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Eesti Turbaliit

[email protected]

Teie 21.02.2025

Meie 24.03.2025 nr 14-6/25/922-3

Vastus teabepäringule

Austatud Jüri Tiidermann

Seoses 04.02.2025 Kliimaministeeriumis toimunud Vabariigi Valitsuse 22.12.2016. a määruse

„Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus” (Määrus 150)

ajakohastamiseks tellitud eksperthinnangu tutvustamisega, selgitame määruse muutmisega

seonduvat ja anname vastused teabepäringu küsimustele.

Maapõueseadusega sätestatud Määruse nr 150 muutmise vajadus on seotud Vabariigi Valitsuse

tööplaaniga, mis muuhulgas sisaldab keskkonna ja elurikkuse tegevusmeedet: „Üheskoos teadlaste

ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja

jääksood on koormaks keskkonnale, samuti ei tohiks turvast kaevandada looduslikes soodes, sest

see on vastuolus Eesti ja rahvusvaheliste suuniste ja kokkulepetega“. Meetme täitmiseks on

19.07.2024. a muudetud keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus 87 „Kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ja menetluses on

Määrus 150 muutmine, millega viiakse kaevandamise aastamäär vastavusse tegeliku

keskkonnakasutusega. Selline määruste muutmine on paremini kooskõlas põhiseadusega ja annab

selgemad sihid turba kaevandamiseks ning majanduse arenguks looduskeskkonda oluliselt

kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades, samuti tagab inimesi rahuldava

elukeskkonna.

Teabepäringu 1. punktis soovite teada, kuidas on võimalik hinnata töö tulemust, kui töös ei ole

kasutatud alusteabena ametlikke, riiklikult heaks kiidetud andmebaaside andmeid ja

naaberriikidest Lõuna-Soome ja Rootsi andmestikke? Töös kasutatud ELF andmebaasi

sooelupaikade andmed on osa Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmekogust. EELIS on riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu loodusandmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks.

Andmekogu eesmärk on koguda ja avalikustada süstematiseeritult teavet keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse alusel keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. EELIS infosüsteem koondab

mitmeid andmeid, sh nn ELFi sooelupaikade kaardikihi. Tegemist on parima olemasoleva teabega,

mille aluseks on aladel läbi viidud inventuurid. Sooelupaikade andmed on seotud eri aastatel

peamiselt ELFi poolt tehtud inventuuridega. Kaardikihi haldamine EELIS andmekogu hulgas

muudab need andmed kättesaadavaks kõigile EELIS andmekogu reeglitele vastavalt kehtestatud

korrale liitunud kasutajatele, ja jälgitavaks. Küsimuse teisele poolele saab vastata, et töös on

kasutatud nii Lõuna-Soome kui ka teiste riikide andmeid, millele on andmeallikad lisatud

(nt Lõuna-Soome andmestike puhul: Tolonen, Turunen 1996).

Teabepäringu 2. punktis soovite teada, miks peab kvoodi kehtestamisel loobuma maakondlikust

jaotusest ja mille alusel on jõutud järelduseni, et uus kaevandamise aastamäär on 1,1 miljonit tonni

(Tabel 9, lk 18-19)? Selgitame, et turba kaevandamise maakondlik kvoot on piirmäär, mis sätestab

aastase lubatud turba kaevandamise piirkoguse maakonnas, millega võrreldes eksperthinnanguga

leitud turba aastamäära täpsustamine ja maakondlikest kvootidest loobumine kirjeldab

olemasolevat olukorda paremini ning loob maakondades võrdsemad tingimused turba

kaevandamiseks. Muuhulgas suunab turba kaevandamist - Harju, Ida-Viru, Tartu maakonnast

väiksematesse maapiirkondadesse nagu Lääne, Pärnu, Rapla ja Viljandi maakonnad, kus kvoodi

muutmise tulemusel võimalused turba kaevandamiseks paranevad. Uuringus väljatoodud võimalik

„uus turba kaevandamise aastamäär“ on leitud lähtudes reaalsetest maakondlikest turba

kaevandamiskogustest ja akumulatsiooni andmestikest. Tegelik turba aastamäär selgub määruse

muutmise käigus ja millisesse protsessi kaasatakse seotud huvirühmad, sh MTÜ Eesti Turbaliit.

Teabepäringu 3. punktis soovite teada, miks käsitletakse turvast taastumatuna kasvuhoonegaaside

inventuuris juhul, kui säästva arengu seaduse järgi on turvas taastuv maavara? Tõepoolest

siseriiklikud õigusaktid käsitlevad turvast taastuvana selle juurdekasvu pärast ja

kasvuhoonegaaside inventuuris taastumatuna eelkõige turba pikaajalise taastumisprotsessi põhjal.

Seda nii 2006. a1 IPCC juhiste suuniste kui ka 2019. a2 metoodika täienduse kohaselt.

Energeerikas: „Biofuels - Any fuels derived from biomass, either deliberately grown or from

waste products. Peat is not considered a biofuel in these guidelines due to the length of time

required for peat to re-accumulate after harvest.” Maakasutuses: “Biogenic carbon - Carbon

derived from biogenic (plant or animal) sources excluding fossil carbon. Note that peat is treated

as a fossil carbon in these guidelines as it takes so long to replace harvested peat.” Sarnaselt kirjas,

siis sellise käsitluse andmisel juhindutakse peamiselt turba taastekkest ja asjaolust, et peale

turbakogumist ei asendu see koheselt uuega, vaid turba taastekkimiseks on vaja pikemat

ajavahemikku.

Teabepäringu 4. punktis soovite teada, mis põhjustab taastuva loodusvara kriitilise varu

määramatu reservi ja kui suureks selle võib hinnata. Taastuva loodusvara kriitilise varu suuruse

kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades juurde määramatusest tuleneva reservi. Seega on see

hinnanguline suurus, mille Valitsus saab sätestada. 2022. a on MTÜ Turbaliit teinud MKM-le

ettepaneku kütteturba strateegiline reservi moodustamiseks mahuga 330 000 tonni. 2022. a KHG

inventuuri alusel moodustas kütteturba kaevandamine 7,8% turba aastamahust ja u 6 %

primaarenergia tootmismahust. Uuemaid ettepanekuid reservi kehtestamiseks ei ole

Kliimaministeeriumile esitatud.

Teabepäringu 5. punktiga juhite tähelepanu muudele tööd puudutavatele märkustele (lisas), mille

juurde tuleme tagasi määruse muutmisega seotud aruteludes, kui need on asjakohased.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Jürjens

maavarade osakonna juhataja

1 https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2006gl/pdf/0_Overview/V0_2_Glossary.pdf

2 https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/pdf/0_Overview/19R_V0_02_Glossary.pdf

Reeli Sildnik, 626 0758

[email protected]