Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõu rakendussätete ja tegeliku mõju kohta

Lugupeetud Evelyn Liivamägi Lugupeetud Õiguskantsler Lugupeetud Riigikogu rahanduskomisjon

Täname Rahandusministeeriumi 19.01.2026 vastuse eest pöördumisele seoses hoiu-laenuühistu seaduse

muutmise eelnõuga. Peame siiski vajalikuks esitada täiendava ja täpsustava seisukoha, kuna vastus ei

käsitle mitmeid keskseid küsimusi, mis puudutavad eelnõu tegelikku mõju hoiu-laenuühistute tegevuse

jätkamise võimalikkusele.

Reaalsed kuupäevad ja ärimudeli katkemine

Eelnõu kohaselt ei ole alates 1. oktoobrist 2026 lubatud:

 sõlmida uusi hoiuse- ega laenulepinguid;  pikendada laenulepinguid;  pikendada hoiuse lepinguid, välja arvatud piiratud erandina liikme nõusolekul ja üksnes enne 1.

märtsi 2026 sõlmitud lepingute puhul.

See tähendab, et alates nimetatud kuupäevast katkeb hoiu-laenuühistu senine ärimudel, sõltumata

sellest, kas ühistu on alustanud ümberkujundamise protsessi või mi+e. Laenude tagasimaksed ei kata

sellises ajaraamis ja mahus hoiuste väljamakseid ning uute hoiuste kaasamine on täielikult välistatud.

Pangajooksu ja liikmete käitumise arvestamata jätmine

Rahandusministeeriumi vastuses ei ole hinnatud liikmete käitumist olukorras, kus:

 tulevik on õiguslikult ja majanduslikult ebamäärane;  hoiustamistegevus keelatakse kindlal kuupäeval;  avalikus ruumis on korduvalt kõik kinnitanud, et ühistupangana jätkamine ei ole võimalik.

Sellises olukorras on täies, e+eennustatav hoiuste ennetähtaegne väljavõtmine ehk nn pangajooks, mis

ei ole teoree,line risk, vaid prak,kas juba ilmnenud nähtus. Seda aspek, ei saa käsitleda kõrvalise või

ebaolulisena.

5-aastase perioodi sisuline vastuolu eelnõu enda tähtaegadega

Rahandusministeeriumi vastuses viidatud võimalus pikendada hoiuste väljamaksmist kuni 5 aasta võrra

on sisuliselt arusaamatu ja eksitav, kuna see ei ole kooskõlas eelnõu muude kohustuslike tähtaegadega.

Eelnõu kohaselt:

 peab hoiu-laenuühistu hiljemalt 2029. aasta alguseks otsustama, kas taotletakse ühistupanga tegevusluba või mi+e;

 Finantsinspektsioon esitab kohtule sundlõpetamise nõude hiljemalt 1. märtsiks 2029, kui tegevusluba ei ole saadud;

 sundlõpetamise nõue esitatakse ka juhul, kui ühistu on küll teavitanud ümberkujundamise kavatsusest, kuid jätkab hoiustamistehinguid.

Kui hoiuste väljamaksmist oleks võimalik pikendada 5 aastat alates 2026. aastast, ulatuks see ajaliselt

aastasse 2031 (2026 + 5 = 2031). Samas algab sundlõpetamise menetlus juba 2029. aastal. Seega ei ole

5-aastane periood reaalselt kasutatav ega rakendatav ning loob üksnes näilise õiguskindluse.

Jätkamisvormid eeldavad hoiuste täielikku väljamaksmist

Kuigi vastuses viidatakse võimalusele jätkata tegevust ühistupangana, krediidiandjana, makseasutusena

või tulundusühistuna, ei ole selgelt välja toodud, et kõigi nende varian,de eelduseks on hoiuste täielik

väljamaksmine (ligikaudu 100 000 000 eurot).

See tähendab prak,kas:

 kapitali ja likviidsuse kadumist;  tulubaasi puudumist;  majanduslikku võimetust jätkata tegevust uues vormis.

Sellest tulenevalt on sundlõpetamine või pankrot mi'e erandlik, vaid süsteemne ja e'eprognoositav

tagajärg.

Leiame, et:

 eelnõu rakendussä+ed ei võimalda hoiu-laenuühistutel tegelikult jätkusuutlikult tegutseda kuni 2029. aastani;

 5-aastane hoiuste väljamakse võimalus on sisuliselt vastuolus sundlõpetamise tähtaegadega;  liikmete käitumist, likviidsusriski ja pangajooksu mõju ei ole piisavalt hinnatud;  avalikkusele ja ühistute liikmetele jääb eksitav mulje pikast ja turvalisest üleminekuperioodist,

mida eelnõu tegelikult ei võimalda.

Lugupidamisega

Ees, Hoiu- laenuühistute Liit Uno Silberg /Allkirjastatud digitaalselt/ Raha Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees Alar East /Allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna Hoiu-laenuühistu juhatuse esinaine Annely Ojamets /Allkirjastatud digitaalselt/ Kambja Hoiu-Laenuühistu juhatuse esinaine Linda Sossi /Allkirjastatud digitaalselt/

Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu juhatuse esinaine Maria Peldes /Allkirjastatud digitaalselt/

Lugupeetud Evelyn Liivamägi Lugupeetud Õiguskantsler Lugupeetud Riigikogu rahanduskomisjon

Täname Rahandusministeeriumi 19.01.2026 vastuse eest pöördumisele seoses hoiu-laenuühistu seaduse

muutmise eelnõuga. Peame siiski vajalikuks esitada täiendava ja täpsustava seisukoha, kuna vastus ei

käsitle mitmeid keskseid küsimusi, mis puudutavad eelnõu tegelikku mõju hoiu-laenuühistute tegevuse

jätkamise võimalikkusele.

Reaalsed kuupäevad ja ärimudeli katkemine

Eelnõu kohaselt ei ole alates 1. oktoobrist 2026 lubatud:

 sõlmida uusi hoiuse- ega laenulepinguid;  pikendada laenulepinguid;  pikendada hoiuse lepinguid, välja arvatud piiratud erandina liikme nõusolekul ja üksnes enne 1.

märtsi 2026 sõlmitud lepingute puhul.

See tähendab, et alates nimetatud kuupäevast katkeb hoiu-laenuühistu senine ärimudel, sõltumata

sellest, kas ühistu on alustanud ümberkujundamise protsessi või mi+e. Laenude tagasimaksed ei kata

sellises ajaraamis ja mahus hoiuste väljamakseid ning uute hoiuste kaasamine on täielikult välistatud.

Pangajooksu ja liikmete käitumise arvestamata jätmine

Rahandusministeeriumi vastuses ei ole hinnatud liikmete käitumist olukorras, kus:

 tulevik on õiguslikult ja majanduslikult ebamäärane;  hoiustamistegevus keelatakse kindlal kuupäeval;  avalikus ruumis on korduvalt kõik kinnitanud, et ühistupangana jätkamine ei ole võimalik.

Sellises olukorras on täies, e+eennustatav hoiuste ennetähtaegne väljavõtmine ehk nn pangajooks, mis

ei ole teoree,line risk, vaid prak,kas juba ilmnenud nähtus. Seda aspek, ei saa käsitleda kõrvalise või

ebaolulisena.

5-aastase perioodi sisuline vastuolu eelnõu enda tähtaegadega

Rahandusministeeriumi vastuses viidatud võimalus pikendada hoiuste väljamaksmist kuni 5 aasta võrra

on sisuliselt arusaamatu ja eksitav, kuna see ei ole kooskõlas eelnõu muude kohustuslike tähtaegadega.

Eelnõu kohaselt:

 peab hoiu-laenuühistu hiljemalt 2029. aasta alguseks otsustama, kas taotletakse ühistupanga tegevusluba või mi+e;

 Finantsinspektsioon esitab kohtule sundlõpetamise nõude hiljemalt 1. märtsiks 2029, kui tegevusluba ei ole saadud;

 sundlõpetamise nõue esitatakse ka juhul, kui ühistu on küll teavitanud ümberkujundamise kavatsusest, kuid jätkab hoiustamistehinguid.

Kui hoiuste väljamaksmist oleks võimalik pikendada 5 aastat alates 2026. aastast, ulatuks see ajaliselt

aastasse 2031 (2026 + 5 = 2031). Samas algab sundlõpetamise menetlus juba 2029. aastal. Seega ei ole

5-aastane periood reaalselt kasutatav ega rakendatav ning loob üksnes näilise õiguskindluse.

Jätkamisvormid eeldavad hoiuste täielikku väljamaksmist

Kuigi vastuses viidatakse võimalusele jätkata tegevust ühistupangana, krediidiandjana, makseasutusena

või tulundusühistuna, ei ole selgelt välja toodud, et kõigi nende varian,de eelduseks on hoiuste täielik

väljamaksmine (ligikaudu 100 000 000 eurot).

See tähendab prak,kas:

 kapitali ja likviidsuse kadumist;  tulubaasi puudumist;  majanduslikku võimetust jätkata tegevust uues vormis.

Sellest tulenevalt on sundlõpetamine või pankrot mi'e erandlik, vaid süsteemne ja e'eprognoositav

tagajärg.

Leiame, et:

 eelnõu rakendussä+ed ei võimalda hoiu-laenuühistutel tegelikult jätkusuutlikult tegutseda kuni 2029. aastani;

 5-aastane hoiuste väljamakse võimalus on sisuliselt vastuolus sundlõpetamise tähtaegadega;  liikmete käitumist, likviidsusriski ja pangajooksu mõju ei ole piisavalt hinnatud;  avalikkusele ja ühistute liikmetele jääb eksitav mulje pikast ja turvalisest üleminekuperioodist,

mida eelnõu tegelikult ei võimalda.

Lugupidamisega

Ees, Hoiu- laenuühistute Liit Uno Silberg /Allkirjastatud digitaalselt/ Raha Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees Alar East /Allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna Hoiu-laenuühistu juhatuse esinaine Annely Ojamets /Allkirjastatud digitaalselt/ Kambja Hoiu-Laenuühistu juhatuse esinaine Linda Sossi /Allkirjastatud digitaalselt/

Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu juhatuse esinaine Maria Peldes /Allkirjastatud digitaalselt/