Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine

MÄÄRUS

23.01.2026 nr 2

Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse

lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude

arendamise toetamine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(ii) „digitaliseerimisest kasu

toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme 21.1.2.2

„Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt

erasektoris“ ning erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime

tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute

kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete digitaliseerimisega seotud

tegevuste toetamine (sh RTE)“ rakendamiseks toetuse andmist.

(2) Toetuse taotlemisele, andmisele, kasutamisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega.

(3) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli

7 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

(EMTAK)“ sätestatud järgmiste tegevusalade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (jagu A);

2) tubakatoodete tootmine (jagu C, osa 12);

3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (jagu S, osa 92);

4) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (jagu B, osa 05), toornafta ja maagaasi tootmine (jagu B, osa

06), nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, grupp 091) ning koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine (jagu C, osa 19).

(4) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teave ja dokumendid

esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3

sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist

ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

§ 2. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi

(1) Määruse alusel antav toetus on:

1) grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) tähenduses

ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese

tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste puhul vähese tähtsusega abi;

3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste puhul antav toetus on väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses

või protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29

tähenduses või vähese tähtsusega abi;

4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste puhul väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või

grupierandi määruse artikli 2 punktis 86 nimetatud uue või täiustatud toote, protsessi või teenuse

arendamiseks antav abi artikli 25 lõike 2 punkti c tähenduses või vähese tähtsusega abi;

5) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste puhul väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või abi artikli

25 lõike 2 punkti c tähenduses või vähese tähtsusega abi.

(2) Toetust ei anta:

1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata;

2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

3) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6

kehtestatud juhtudel.

(3) VTA määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud

piirmäära.

(4) Toetuse andmisel võetakse arvesse üldise grupierandi määruse artiklis 8 ja VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt seotud.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) andmemajandus – majandusharu, mille keskmes on andmete kogumine, jagamine ja kasutamine

vastastikuse kasu saamise eesmärgil;

2) andmemajanduse kasutusjuht – olukord, kus mitu osapoolt vahetavad kokku lepitud

andmekoosseisule vastavaid andmeid kindlaks määratud kasu saamise eesmärgil;

3) digitaliseerimise strateegia – vähemalt kolmeks aastaks koostatud terviklik ja eesmärgistatud

plaan, mille alusel viib ettevõtja ellu enda äriprotsesside koostalitlusvõimelist digitaliseerimist ja

automatiseerimist võimaldavad arendused, mis sisaldavad reaalajamajanduse lahendusi;

4) diginõustaja – digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu nõustav teenuseosutaja, kellel on

toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme sarnase nõustamise kogemus;

5) ettevõtja – majandustegevusega tegelev üksus sõltumata tema õiguslikust vormist ja

rahastamisviisist;

6) finantsprognoos – rakendusüksuse vormil tulude ning kulude prognoos;

7) koostööpartner – taotluses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes osaleb projektiga

toetatavas tegevuses ja kes ei ole partner ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 tähenduses;

8) koostalitlusvõimeline digitaliseerimine – andmeliidestus, mis on kahe või enama infosüsteemi

vaheline standardiseeritud andmevahetus, mis võimaldab automaatset, turvalist ja masinloetavat

andmete edastamist ning sünkroniseerimist erinevate tarkvarade või platvormide vahel;

9) partner – projekti kaaselluviija ÜSS 2021–2027 § 2 lõike 5 mõistes.

10) projektiplaan – dokument, mis hõlmab kaardistust arendamist vajava äriprotsessi või tarkvara

hetkeseisust ja arenguvajadusest koos võimaliku arenduse kirjeldusega, projektiga elluviidavaid

tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga ning riskianalüüsi koos riskide ja nende

maandamise tegevustega;

11) reaalajamajandus – digitaalne majandussüsteem, kus tehingud erinevate majandussubjektide

vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud, standarditud ja masinloetavate

digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel;

12) reaalajamajanduse lahendus – tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab struktureeritud,

standarditud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas või peaaegu reaalajas vahetada;

13) reaalajamajanduse põhimõtetele vastav lahendus – tehnoloogiline või tarkvaraline lahendus,

mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete automaatset

vahetamist majandustehingute osapoolte vahel reaalajas või peaaegu reaalajas, toetades seeläbi

digitaalse majanduse toimimist ja äriprotsesside tõhusust;

14) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

15) tarkvara – protseduuride ja sellega seotud dokumentatsiooni ning andmete kogum;

16) tarkvara liidestamine – mitme kasutatava tarkvaraprogrammi vahel ühenduse loomine andmete

lõimimiseks;

17) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) – ettevõtja, kes vastab üldise

grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele.

§ 4. Toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja väljundnäitajad

(1) Toetuse andmise eesmärkideks on:

1) suurendada ettevõtjate tootlikkust tarkvaralahenduste kasutuselevõtu kaudu;

2) soodustada reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõttu ettevõtjate poolt, toetades ettevõtjate

äriprotsesse edendavate arenduste väljatöötamist ja täiustamist;

3) hoogustada andmemajanduse valdkonna arengut, toetades ettevõtjate praktiliste

andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja praktikas rakendamist ning toetades ettevõtjaid

riigi kesksete lahenduste kasutuselevõtul.

(2) Toetuse andmine panustab rakenduskava järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavate ettevõtjate arv;

2) toetustega toetatavate ettevõtjate arv.

(3) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem

lisandväärtus töötaja kohta“ saavutamisse.

(4) Määruse alusel toetatavate projektide tegevuste elluviimisega peab panustama Riigikogu

12. mai 2021. aasta otsusega heakskiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ (edaspidi Eesti 2035) strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisesse.

(5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) kasvuhoonegaaside netoheide CO₂ ekvivalenttonnides; 6) ringleva materjali määr.

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused ja toetuse andmise tingimused

(1) Toetatavad tegevused on:

1) ettevõtja vajadustele vastava tarkvara kasutusele võtmine või liidestamine;

2) ettevõtja äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise

arendamine;

3) olemasoleva või uudse tarkvara arendamine;

4) andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamine ja rakendamine.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusi toetatakse, kui:

1) taotleja töötaja, juhatuse liige või osanik läbib Digiriigi Akadeemia veebilehelt leitaval e-

õppeplatvormil tasuta koolituse „Ettevõtte digitaliseerimise koolitus“;

2) taotleja on e-arve kasutaja või võtab projekti lõpuks kasutusele e-arvet võimaldava tarkvara;

3) projekti kaasatakse diginõustaja;

4) lõpptulemus dokumenteeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevust toetatakse, kui:

1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja

standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise

andmevahetusplatvormi kaudu;

2) arendus sisaldab vähemalt kahte reaalajamajanduse põhimõtetele vastavat lahendust;

3) arendus on osa tervikprotsessist ettevõtjas või ettevõtjate vahel;

4) arendusse on kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner;

5) ettevõtjal on digitaliseerimise strateegia või muu sisult samaväärne dokument.

(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevust toetatakse, kui:

1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja

standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise

andmevahetusplatvormi kaudu;

2) isikuandmete töötlemise vajaduse korral on isikul võimalik anda nõusolek andmete jagamiseks

või tarkvara on võimalik liidestada Riigi Infosüsteemi Ameti arendatava

andmenõusolekuteenusega, et füüsiline ja juriidiline isik saaks andmeid jagada erinevate

infosüsteemidega;

3) tarkvara arendus vastab reaalajamajanduse põhimõtetele või sisaldab tehnoloogilist lahendust,

mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas

või peaaegu reaalajas vahetada;

4) arendatavaks tarkvaraks on andmepõhise aruandluse terviklahendus, mis tugineb andmepõhise

aruandluse taksonoomiale ja hõlmab aruandluskohustuslase andmeid nende tekkimisest kuni

esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutusele;

5) andmepõhise aruandluse terviklahenduse puhul on arendamisse kaasatud koostööpartneritena

riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning vähemalt kolm aruandlusandmete

esitajat, välja arvatud juhul, kui taotleja ise on andmete esitaja, ega kogu neid teistelt isikutelt;

6) punktides 4 ja 5 nimetamata olemasoleva või uudse tarkvara lahenduse puhul peab olema

arendusse kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner ja tagatud vähemalt kolm testivat

lõppklienti, kes ei ole projektis partnerid.

(5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevust toetatakse, kui andmemajanduse kasutusjuht on seotud

riikliku keskse lahenduse kasutuselevõtuga ja selle jaoks vajalike analüüside ja arenduste

tegemisega, või avaliku sektori valduses olevate andmete väärindamisega.

(6) Lisaks lõigetes 2–5 sätestatule peavad lõikes 1 nimetatud tegevused toetuse saamiseks olema

kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on ühendmääruse §-s 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning

taotluse rahuldamise otsusele vastavad kulud.

(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav:

1) diginõustaja teenuse kulu;

2) tarkvara ostmise või litsentsi tasu;

3) tarkvarade liidestamise arenduskulud.

(3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav:

1) projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ja vähese tähtsusega abi saaja

projekti juhtimiseks makstav tasu ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed;

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja vähese

tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk,

ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed;

3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu;

4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu;

5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste

teenuste kulu;

6) digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud perioodil.

(4) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele loetakse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste

elluviimiseks on toetatav projekti raames arendatud tarkvara turundamise kulu.

(5) Abikõlbmatu kulu on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule:

1) käibemaks;

2) ühendmääruse § 16 lõikes 1 punktides 2, 3, 5, 6 ja 7 nimetatud kulud; 3) sularahamakse; 4) kasutusel oleva tarkvara versiooniuuenduse kulu.

(6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste korral ja kui projektile eraldatav toetus

on vähese tähtsusega abi, moodustavad kaudsed kulud projekti abikõlblikest kuludest seitse

protsenti arvutatuna lähtudes ühendmääruse §-st 21 lõigetest 1 ja 3.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil

projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

Maksimaalne abikõlblikkuse periood on 18 kuud.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning

lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029.

(3) Taotleja ei tohi võtta siduvaid kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse

esitamist rakendusüksusele, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhul.

(4) Juhul kui taotletakse vähese tähtsusega abi § 7 lõike 2 punktis 1 ja § 7 lõike 3 punktis 6

sätestatud abikõlblike kulude katmiseks, võib projekti abikõlblikkuse periood alata varem, kuid

mitte enne kui kolm kuud taotluse esitamisest arvates.

(5) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist

maksimaalselt kuue kuu võrra, ületades lõikes 1 sätestatud maksimaalset tähtaega, tingimusel et

projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. augustiks 2029.

(6) Projekt lõpeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale

lõppmakse.

§ 9. Toetuse summa ja määr

(1) Toetuse minimaalne summa § 6 lõike 1 punktis 1 tegevuste puhul on 2000 eurot ja maksimaalne

summa 5000 eurot, seejuures diginõustaja teenuse puhul on toetuse maksimaalne summa kuni 50

protsenti kogu projekti toetussummast.

(2) Toetuse maksimaalne summa § 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul on 150 000

eurot.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(4) Üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul on toetuse

maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral 35

protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti toetatavatest kuludest.

(5) Üldise grupierandi määruse artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne

osakaal väikese ja keskmise suurusega ettevõtja korral 50 protsenti toetatavatest kuludest,

suurettevõtetele nende artiklite alusel toetust ei anta.

(6) Üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul peab § 7 lõike 3

punktides 2–6 sätestatud kulu aluseks olev teenus või ese olema ostetud turutingimustel.

(7) Juhul kui toetatavat tegevust toetatakse nii üldise grupierandi määruse ja ka VTA määruse

alusel antava abina, siis rakendatakse üldise grupierandi toetusmäära.

(8) Omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk

Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Täiendavad nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistris registreeritud äriühing.

(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks peab toetuse taotleja

taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu äriregistrile

esitatud majandusaasta aruande kohaselt olema vähemalt 50 000 eurot.

(3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 toodud nõuetele.

§ 11. Täiendavad nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmist teavet ja

dokumente:

1) taotleja nimi ja registrikood, asukoht, suurus;

2) taotleja tegevuse kirjeldus;

3) projekti nimetus, eesmärk ja lühikirjeldus;

4) asjakohasel juhul teave taotleja vastavuse kohta § 10 lõikes 2 sätestatud müügitulu nõudele;

5) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta;

6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

7) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal või on

saadud muud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või

muust välisvahendist antavat tagastamatut toetust;

8) taotleja ja partneri kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja

arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning

majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud

kasumiaruanne ja bilanss; 9) taotleja ja partneri puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil; 10) kontserni liikmete skeem Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil, kui need andmed ei ole avalikult kättesaadavad ja kui taotleja või partner kuulub kontserni; 11) koostööpartneri või partneri olemasolu korral partneri nimi, registrikood ja kinnituskiri

projektis osalemiseks.

(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab

taotlus lisaks lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi dokumente:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud koolituse läbimise tõend;

2) diginõustamisteenuse ja tarkvara ostu hinnapakkumised; 3) diginõustaja kogemust tõendav teave toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme nõustamise kohta.

(3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab

taotlus lisaks lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) projektiplaan;

2) projekti eelarve;

3) finantsprognoos projekti elluviimise perioodil ja kolmel sellele järgneval aastal.

(4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab

taotlus lisaks lõigetes 1 ja 3 sätestatule sisaldama

1) digitaliseerimise strateegiat või muud sisult samaväärset dokumenti;

2) diginõustaja kogemust tõendavat teavet toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal

vähemalt kolme nõustamise kohta.

(5) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab

taotlus lisaks lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) projektiplaan;

2) projekti eelarve.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust on võimalik taotleda jooksvalt kuni toetuste rahastamise eelarve ammendumiseni või

kuni 31. märtsini 2029.

(2) Toetuste rahastamise eelarve jaotuse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste vahel ning taotluste

vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus oma veebilehel

kooskõlastatult rakendusasutusega.

(3) Toetust võib taotleda korraga vaid ühele projektile ja ellu viia vaid üht määruse alusel toetatavat

projekti.

(4) Kui rakendusüksuse poolt läbivaatamisel olevate taotlustega taotletav toetuse summa on

võrdne toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga või ületab seda, peatab rakendusüksus taotluste

vastuvõtmise ja vaatab läbi talle esitatud taotlusi nende esitamise järjekorras.

5. peatükk

Taotluse läbivaatamine

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kümme tööpäeva § 6 lõikes 1 punktis 1 sätestatud

tegevuse puhul ja kuni 30 tööpäeva § 6 lõikes 1 punktides 2–4 sätestatud tegevuste puhul taotluse

esitamisest rakendusüksusele.

(2) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest

viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(3) Rakendusüksus jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud.

(4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisse kaasata eksperte.

§ 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud

määruses sätestatud taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded.

(2) Rakendusüksus jätab taotluse läbi vaatamata, kui:

1) taotlus või taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 13 lõikes

2 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist;

3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele.

§ 15. Valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks esitatud taotlus rahuldatakse, kui see

vastab nõuetele ja selles kirjeldatud projekt on saanud positiivse hinnangu iga järgmise

valikukriteeriumi puhul:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kulutõhusus;

4) taotleja ja koostööpartneri suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega.

(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluses

kirjeldatud projekti hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite ja osakaalude alusel:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele – 30 protsenti koondhindest;

2) projekti põhjendatus – 20 protsenti koondhindest;

3) projekti kulutõhusus – 20 protsenti koondhindest;

4) taotleja ja koostööpartneri(te) või partneri(te) suutlikkus projekti ellu viia – 20 protsenti

koondhindest;

5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – kümme protsenti koondhindest.

(3) Lõikes 2 nimetatud projekti hinnatakse valikukriteeriumite kaupa skaalal 0–4 ning taotluse

hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.

(4) Valikukriteeriumite järgi hindamiseks koostab rakendusüksus täpsema hindamismetoodika,

mille kooskõlastab rakendusasutusega ning teeb selle kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel

enne taotlusvooru avamist.

§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 kohane taotlus kuulub rahuldamisele, kui see vastab kõigile §-s 15 nimetatud valikukriteeriumitele ning on saanud iga valikukriteeriumi puhul positiivse hinnangu.

(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus ning: 1) taotlus on § 15 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) taotlus ei ole üheski § 15 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudele, kui

esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotlus, taotleja või partner ei vasta käesoleva määruse nõudele;

2) taotluse koondhinne on jäänud § 16 lõike 2 punktis 1 nimetatud lävendi alla;

3) taotlus on jäänud vähemalt ühes § 15 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumis alla § 16 lõike 2

punktis 2 nimetatud lävendi;

4) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik

§-s 18 sätestatud tingimuste järgi osaliselt rahuldada.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 nimetatud

asjaolud.

§ 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui:

1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast

põhjendatud;

2) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki;

3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral ja taotleja on

nõus rakendusüksus ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektiga

kavandatud tegevusi. Kui taotleja ettepanekuga ei nõustu, teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Paragrahvi 6 lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimise taotluse rahuldamise otsuse võib teha

haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse

nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise

otsuse juurde.

(4) Paragrahvi 6 lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimise taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse

põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Toetuse saajal tekib õigus toetusega seotud

maksetele, kui rakendusüksus on tuvastanud toetuse saaja esitatud või avalikust infosüsteemist,

registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse täitmise.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud

vastavasisulise taotluse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul saab taotleja muuta taotluse rahuldamise

otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud asjaolusid, mille puhul kontrollib

rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

(3) Kui taotleja soovib muuta § 6 lõikes 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul taotluse

rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud asjaolusid, kontrollib

rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajadusel ka § 15

lõikes 2 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajadusel eksperte. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 4) muudatust ei loeta põhjendatuks. (5) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud

tegevuse puhul kümne tööpäeva ja § 6 lõike 1 punktides 2–4 tegevuste puhul 20 tööpäeva jooksul

pärast vastavasisulise taotluse saamist.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks otsusega vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui: 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks; 4) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või nõutud teave on jäetud esitamata. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus osaliselt või täielikult tagastada taotluse rahuldamise otsuse

osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.

(3) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid rakendusüksusel ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust proportsionaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

7. peatükk

Aruannete esitamine

§ 20. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse kohta lõpparuande;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste kohta vahearuanded ja lõpparuande.

(2) Vahearuande esitamise periood on kolm kuni kuus kuud.

(3) Aruandeperioodi kestus ning aruannete esitamise tähtpäevad sätestatakse taotluse rahuldamise

otsuses.

(4) Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet ja dokumente:

1) projekti nimetus ja number;

2) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest ja eelarve täitmisest;

3) andmed väljundnäitajate täitmise kohta;

4) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;

5) projekti panus „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamisse;

6) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 nimetatud tegevuste puhul diginõustamisteenuse kohta kirjalik

aruanne.

(5) Rakendusüksus kinnitab projekti lõpparuande, kui taotluse rahuldamise otsuses

kindlaksmääratud tegevused on täielikult ellu viidud.

(6) Rakendusüksusel on õigus nõuda aruannete täiendamist. Rakendusüksus ei kinnita aruannet,

kui taotleja seda etteantud tähtajaks ei täienda.

8. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 21. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(2) Paragrahvi 6 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kehtivad järgmised toetuse maksmise

tingimused: 1) toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt kindlasummalise maksena; 2) toetuse maksmise eeldus on projekti aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt; 3) tulemuse osalise saavutamise korral toetust ei maksta. (3) Paragrahvi 6 lõikes 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuse puhul kehtivad järgmised toetuse maksmise tingimused: 1) toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud tegelike kulude alusel; 2) toetuse saaja esitab toetatava kulu tekkimist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid koos vahe- või lõpparuandega; 3) abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega; 4) kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot; 5) rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest; 6) kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.

9. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse

kasutamise ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi

kohustusi:

1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade

ja tingimuste kohaselt;

3) tagab ühendmääruse artiklist 65 tuleneva kestuse nõude VKE-st lõppsaaja korral vähemalt

kolme ning suurettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest

arvates;

4) täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ sätestatule.

§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teha toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest; 2) kontrollib projekti elluviimist; 3) teeb meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate; 4) säilitab riigiabi ja vähe tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimase abi andmisest; 5) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele; 6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid; 7) koostab toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja avalikustab need; 8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

(2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi

andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale

toetuse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetuse tagasinõudmise korral järgitakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

§ 25. Vaidemenetlus

Vaie rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist

rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Majandus- ja tööstusministri määruse „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse

lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ eelnõu seletuskiri

Lisa 3

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või

mittearvestamise

põhjendus

Rahandusministeerium Lisada eelnõusse selged viited konkreetsetele

riigiabi alustele (üldise grupierandi määruse

artiklid, abikõlblikud kulud, abi määrad).

Arvestatud

Kanda seletuskirjas toodud riigiabi

üldpõhimõtted üle eelnõu normiteksti, kuna

ainuüksi seletuskiri ei ole piisav.

Arvestatud

Lisada eelnõusse vähese tähtsusega abi (VTA)

üldpõhimõtted, sh:

 viide asjakohasele VTA määrusele

(2023/2831 või 2023/2832);

 välistused ja mitteabikõlblikud sektorid;

 maksimaalne abi suurus (300 000 eurot

kolme aasta jooksul);

 ühe ettevõtja mõiste;

 kumuleerimisreeglid;

 dokumentide säilitamise nõue (10

aastat).

Arvestatud

Lisada eelnõusse kõik üldise grupierandi

määruse (GBER) alusel antava abi

üldpõhimõtted, sh:

 viide konkreetsele GBER artiklile;

 välistused (raskustes ettevõtjad,

tagasinõudmata abi jms);

 ergutava mõju nõue (GBER art 6);

 abikõlblikud kulud artiklite kaupa;

 abi suuruse ja intensiivsuse piirangud;

Arvestatud

 dokumentide säilitamise nõue (GBER

art 12 – 10 aastat).

Lisada eelnõusse sõnaselge välistus, et abi ei

anta ettevõtjale, kellel on tagasinõutud toetus

tasumata (GBER art 4(a)).

Arvestatud

Täitmiseks vajalik teave § 11 täiendamine –

lisada taotlusvormi nõuded ettevõtte suurusele,

projekti asukohale ja taotletavale abisummale

(GBER art 6(2)).

Arvestatud

Lisada eelnõusse riigiabi ja VTA üldpõhimõtted

ettevõtlusministri määruse nr 65 eeskujul.

Arvestatud

Parandada viide eelnõu §-i 1 kohta Arvestatud

Selgitustes eelnõu §-i 2 kohta on viidatud

komisjoni määrusele (EL) 2023/2831, kuid

allmärkuses 7 on viide komisjoni

(kehtetule) määruse (EL) nr 1407/2013.

Arvestatud

Tabelis 1 on toodud viited komisjoni

määrustele ja artiklitele, mille alusel eelnõus

sätestatud kulusid plaanitakse katta. Juhime

tähelepanu, et nt iga üldise grupierandi määruse

sätte alusel on abikõlblikud erinevad kulud või

tegevused. Nt üldise grupierandi määruse artikli

25 alusel on võimalik abi anda alusuuringuteks,

rakendusuuringuteks, tootearenduseks ning

teostatavusuuringuteks. Alusuuringute,

rakendusuuringute ja tootearenduse mõisted on

defineeritud üldise grupierandi määruse artiklis

2 (vastavalt art 2 punktis 84, 85 või 86),

abikõlblikud kulud on toodud artikli 25 lõikes

3. Teostatavusuuring on defineeritud artikli 2

punktis 87 ja teostatavusuuringu abikõlblikud

kulud artikli 25 lõikes 4. Ka abi osakaalud

abikõlblikest kuludest on erinevatel tegevustel

erinevad. Artikli 29 alusel peab aga tegevus

vastama kas protsessi- või

organisatsiooniinnovatsiooni mõistele (vt üldise

artikkel 2 punkt 96 ja 97).

Osaliselt arvestatud.

Selgitame, et grupierandi

artikkel 29 puhul on

projektide sisu puhul

mõeldudki protsessi ja

organisatsiooniinnovatsiooni

vastavalt grupierandi

määrusele.

Selgituses eelnõu § 9 kohta on kirjas, et

suurettevõtjatele ei anta abi üldise grupierandi

määruse artiklite 18 ja 29 alusel, kuid eelnõus

sellist tingimust kirjas pole. Samas nt artiklit 29

alusel on põhimõtteliselt võimalik toetada ka

suurettevõtjaid. Palume eelnõu täpsustada, et

taotlejale ja abi andjale oleks üheselt selge, kes

võivad millist abi taotleda.

Arvestatud. Selgitame, et

suurettevõtted saavad ka

siiski taotleda, kuid nad ei

saa täita tulemusnäitajat

„VKEd, kellel on suurem

lisandväärtus töötaja kohta“.

Selgituses eelnõu § 16 kohta on mh kirjas, et

rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse

rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus

ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. Sellist

tingimust aga eelnõus ei ole, palume lisada

eelnõusse.

Arvestatud

Eelnõu § 1 lg 1: korrektsed erieesmärgid on

(a)(ii) „digitaliseerimisest kasu toomine

kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku

sektori asutuste jaoks“ ja erieesmärk (a)(iii)

„VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes

töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“, palume korrigeerida.

Arvestatud. Juhime samas

tähelepanu, et

rakenduskavas on

erieesmärgid ilma osata

„(a)“.

Eelnõu § 4 lg 2 esitatud väljundnäitajad ei vasta

meetmete nimekirjale. Puudu on sekkumise

21.2.2.1 väljundnäitaja PSO04 „Uued või

uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“

ja sekkumise 21.3.1.14 väljundnäitaja RCO04

„Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“.

Palume lisada või selgitada, miks nimetatud

väljundnäitajad ei ole konkreetses määruses

asjakohased.

Arvestatud. TATiga ei

panustata esimesse

mõõdikusse (nagu ka

näitajate metoodikas puudub

seostatus) ning kuna

vahendid otsustati suunata

vaid määruse alusel avatud

taotlemise kaudu, siis teeme

kaasnevalt ettepaneku

metoodika muutmiseks ja

mõõdiku RCO04

eemaldamiseks.

Eelnõu § 4 lg 3 tulemusnäitaja nimetus ei vasta

rakenduskavale ega meetmete nimekirjale.

Näitaja korrektne nimetus on „VKEd, kellel on

suurem lisandväärtus töötaja kohta“. Palume

korrigeerida.

Arvestatud

Juhul kui näitajate kasutamisel on § 6 lg 1

tegevuste lõikes erandeid, siis palume need kas

eelnõus või vähemalt selle seletuskirjas välja

tuua.

Arvestatud

Juhime tähelepanu, et § 18 lg 3 p 3 kohaselt

peab toetuse saaja esitama aruandes andmed

vaid väljundnäitajate täitmise kohta. Palume

analüüsida, kas § 4 lg 3 tulemusnäitaja andmete

kogumiseks võib tekkida vajadus järelaruannete

küsimiseks või konkreetse näitaja täitmist

raporteerib rakendusüksus ise Äriregistri

andmetele tuginedes. Palume tulemusnäitaja

andmete kogumise kohta lisada selgitus ka

seletuskirja.

Arvestatud. Tulemusnäitaja

osas raporteerib seda

rakendusüksus ise.

Seletuskirja sissejuhatuses tuleb viidata

poliitikaeesmärgile 1 „Nutikam Eesti“, samuti

tuleb korrigeerida erieesmärkide viited

vastavalt eelnõule

Arvestatud. Vt märkust

eespool erieesmärkide

tähistamise kohta.

Seletuskirjas on lk 7 punktis 1 ja lk 32 punktis

5 öeldud, et „Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi

toetuse osa 20 000 000 eurot, millest

kõnesoleva määruse alusel toetatavate

tegevuste toetuseelarve on 10 508 000 eurot.“

Eelnõus viidatakse samas ka meetmele

21.1.3.1, kuid eelarve puhul vastav viide

puudub.

Arvestatud ja selgitatud

seletuskirjas. Toetuse

eelarve kujuneb kahe

sekkumise eelarvetest (7

mln + 3,5 mln).

Meetmes 21.1.2.2 on tänaseks juba kinnitatud

kaks TATi kogumahus 11 mln eurot. Kuna

meetme maht on 20 mln eurot, siis ei ole 10

508 000 eurot sealt praegu võimalik TATi

eelarvemahuks määrata enne kui eelmiste

TATide tegevused on lõpetatud või nende

eelarveid TATis korrigeeritud.

Arvestatud. Lisaks

selgitame, et sekkumise

21.1.2.2 all on kinnitatud 3

TATi kogumahus 13 mln

eurot.

Kuskil ei ole öeldud, millisest fondist TATi

eelarve kaetakse, palume lisada viide fondile.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Seletuskirjas lk 33 on lause: „Eelnõu esitatakse

arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutusele…“. EASi ei ole

enam sellise nimega olemas, palume parandada

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Mitteametlikus kooskõlastuses käinud eelnõus

oli paragrahvis 1 kuus lõiget, mis on taandatud

kahele lõikele. Lõikes 4 oli viide, et taotlemine

ja toetuse kasutamisega seonduv (aruanded jne)

toimub e-toetuse keskkonnas.

Soovitame taastada mitteametlikul

kooskõlastamisel käinud olukord, et toetuse

taotlejal oleks esmavajalik info kajastatud

käesolevas määruses.

Arvestatud

Eelnõu § 4 lg 4: ÜM § 41 lg 1 punkti 5 kohaselt

tuleb määruses sätestada „Eesti 2035“

näitaja(d), mille sihttaseme saavutamisse TAT

tegevus panustab. Palun lisada.

Arvestatud

Palun eelnõus ära nimetada nii riigiabi andmise

aluse (sh viide EL õigusaktile) kui ka abi

andmist reguleerivad põhimõtted ning

grupierandi riigiabi puhul ka võimalikud

abiliigid. See tagab läbipaistvuse, aitab ennetada

ja vältida eksimusi ning võimaldab täita üldise

grupierandi määruse kohustusi (sh art 11

aruandluse kohustust) ja sisustada asjakohaseid

juhtimis- ja kontrollisüsteeme. Juhime

tähelepanu, et vajadust abi andmise põhimõtteid

siseriiklikus õigusaktis välja tuua ning abiliigid

ära nimetada on rõhutanud Euroopa Komisjon

ise.

Arvestatud

Eelnõu § 7 lg 1, 2, 3 viidatakse ainult ÜM § 15

lõikele 2. Kulu peab olema kooskõlas kõigi ÜM

§ 15 lõigetega. Määruses on vaja kirjeldada,

millised kulud on abikõlblikud. Eelnõu § 7 lg 1,

2 ja 3: palun eemaldada viide ÜM § 15 lõikele 2,

kuna põhjendatust hinnatakse RÜ poolt

abikõlblikkuse hindamise käigus.

Arvestatud

Eelnõu § 7 lg 5: „võivad kaudsed kulud

moodustada projekti otsestest kuludest seitse

protsenti arvutatuna lähtuvalt ühendmääruse §-

st 23“. Kas see tähendab, et kaudseid kulusid ei

arvestata igale projektile juurde?

Kui projektis antakse ainult VTA-d ja projekti

kogumaksumus on alla 200 000 euro, on

lihtsustatud kulude kasutamine vastavalt ÜM §

18 lg 1 kohustuslik ja seega ei saa kaudsete

kulude arvestamine sellisel projektil olla taotleja

soovil põhinev.

Arvestatud

Lisaks ei ole viide ÜM § 23 õige, kaudsete

kulude arvestus toodud ÜM § 21. Palun teha

vajalik parandus.

Eelnõu § 11 lg 1 viidatakse ühendmääruse § 4

lõigetele 1–3. Ühendmääruse § 4 lõikega 3

kehtestatakse nõuet, et kui projekti viiakse ellu

koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri

esindusõigusliku isiku kinnitust projektis

osalemise kohta.

Palun täpsustada, kas partneri kaasamine on

lubatud ja vastavalt sellele eelnõu teksti

täiendada, nt § 10 täiendavad nõuded taotlejale

ja partnerile jne. Sealjuures on oluline silmas

pidada, et ühendmääruses kasutatakse partneri

mõistet ÜSS § 2 punkti 5 tähenduses.

Arvestatud

Eelnõu § 14 lg 1 olemasolevast sõnastusest võib

jääda ekslik mulje, et toetuse andmiseks

kontrollitakse üksnes taotluse nõuetele

vastavust. Tegelikult tuleb enne projekti

hindamist veenduda ka taotleja nõuetele

vastavuses. Kuna taotleja ja taotluse nõuetele

vastavus tuleb tuvastada enne § 14 lg 2

nimetatud hindamise läbiviimist, palun eelnõus

selgemalt sätestada, et enne taotluste hindamist

tuvastab rakendusüksus taotluse ja taotleja

nõuetele vastavuse.

Arvestatud

Eelnõu § 14 positiivse hinnangu sisu tuleneb

taotluse rahuldamata jätmise sättest. Leiame, et

see ei ole kasutajamugav. Palun lisada taotluse

rahuldamise otsuse kohta eraldi säte.

Eraldi sätet taotluse rahuldamise kohta on vaja

lisaks seetõttu, et kuna kehtetuks tunnistamise

alustes on nimetatud - kui toetuse saaja ei ole

taotluse rahuldamise otsuses määratud

tähtpäevaks alustanud projekti elluviimist.

Sellist alust ühendmääruses ei leidu, seega peab

eraldi nõudena tulenema meetme määrusest.

Arvestatud

Eelnõu § 15 p 2 palun kontrollida viidet § 14

lõikele 3. Teha vajalik parandus.

Arvestatud

Ettepanek § 18 tuua välja, kus sätestatakse

vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaeg -

Arvestatud

näiteks, et see on kirjas taotluse rahuldamise

otsuses (oli olemas esialgses versioonis).

Eelnõu § 18 on aru saada, et § 6 lg 1 p 2-4

tegevuste puhul peab vahe- või lõpparuanne

sisaldama muuhulgas kuludokumente. Ehk siis

toetuse saaja esitab aruandes oma

kuludokumendid failidena ja RÜ menetleja

sisestab need kuludokumendid SFOSi, et saaks

teha toetuse saajale väljamakse.

Ettepanek: aruande juurde kuludokumente ei

esitata, vaid toetuse saaja esitab dokumendid

otse e-toetuse keskkonna kaudu. Ka § 19 lg 2

toetab seda, kuna toetus makstakse välja tegelike

kulude alusel peale lõpparuande kinnitamist

(vahearuande kinnitamisel mingeid

väljamakseid ei tehta).

Arvestatud

Selgusetuks jääb, mis täpsemalt on

kindlasummalise makse tulemuseks ja seda

tõendavateks dokumentideks. Kus see

sätestatakse? Kui taotluse rahuldamise otsuses,

siis see palun lisada.

Arvestatud

Palun määruses sätestada ka toetuse saaja

kohustused ja täpsustada, kas projekti käigus

võib toetus saada ka projekte, millele kohaldub

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklist 65 tulenev tegevuste kestuse

nõue.

Kestuse nõue kohaldub tegevustele, mis

hõlmavad taristu- või tootlikke investeeringuid.

Tootlikud investeeringud on selles kontekstis

investeeringud ettevõtete põhivarasse või

immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota

kaupu ja teenuseid, ning andes seeläbi panuse

kapitali kogumahutusse ja tööhõivesse. VKE-

dele 3aastase kestusnõude perioodi erandi

rakendamiseks tuleb vastav võimalus määruses

sätestada.

Arvestatud

Eelnõus ei ole viidet teavitusmäärusele ega

teavitusega seonduvatele kohustustele.

Ettepanek sõnastuseks: „Kohustub täitma

teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021-

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

Arvestatud. Selgitame, et

projektid oma iseloomult ei

vaja teavitamiskulusid.

fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ sätestatule. Ei ole ka välja toodud

teavitamisega seotud kulude abikõlblikkuse

poolt“.

Soovitame ministeeriumil anda antud eelnõu

lugemiseks mõnele toetuse saajale - kas on aru

saada, kuidas käib taotlemine, kui palju peab

panustama omafinantseeringut, kuidas toetust

talle makstakse.

Mitte arvestatud. Eelnõu ja

selle lisade täiendamisel on

arvesse võetud

kooskõlastamisel ja

arvamuse avaldamisel

esitatud märkusi ning

täpsustatud toetuse

taotlemise,

omafinantseeringu ja toetuse

maksmisega seotud

tingimusi. Pärast vajalike

täienduste tegemist on

eelnõu sisu ministeeriumi

hinnangul piisavalt selge ja

üheselt mõistetav, mistõttu

ei peetud eelnõu täiendavat

tutvustamist toetuse

saajatele enne vastuvõtmist

vajalikuks.

Kliimaministeerium 1. Toetuse andmise tingimuse materjalidest ei

selgu:

1) milline on andmemajanduse kasutusjuhuga

seotud energiatarve täna ja milline see on

toodud eesmärgi (kahekordistada majanduse

maht aastaks 2035) saavutamisel. Sealjuures

arvestades digitaliseerimisega kaasnevat

võimalikku energiasäästu;

2) ettevõtete digitaliseerimisel energiatarbimise

muutus ja sääst,

3) andmemajanduses energiatarbimisel

taastuvenergiale ja puhta energiaga

majandusele üleminekuga arvestamine.

Energiatõhususe direktiiviga on seatud

liikmesriikide energiatarbimisele indikatiivsed

sihttasemed aastaks 2030, millega tuleb mh

majanduse arendamisel (sh digitaliseerimisel)

arvestada. Energiamajanduse korralduse

seaduses aastaks 2030 seatud riiklike

Selgitame, et energia

tarbimise ja energiatõhususe

küsimused on olulised, kuid

käesoleva meetme eesmärk

on ettevõtete

digitaliseerimise toetamine

võimalikult vähese

halduskoormusega.

Täiendavate energiakasutust

puudutavate nõuete

kehtestamine suurendaks

bürokraatiat ning võib

vähendada meetme

kasutatavust.

Energiatõhususe ja

taastuvenergia eesmärke

käsitletakse teistes

vastavates

poliitikameetmetes.

taastuvenergia eesmärkide arvestamine aitab

kaasa puhta energiaga majandusele

üleminekule. Meetme kavandamisel ettevõtjate

digitaliseerimiseks tuleb mõelda ka antud

aspektidele ennetamaks nt elektrikulude kasvu.

2. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (ühendmäärus) artikli 41 lõike 1

kohaselt peab olema loodud toetuse andmise

tingimustes seos „Eesti 2035“ kinnitatud

strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtetega ja ka

„Eesti 2035“ näitajaga. Praegu on määruse

eelnõu § 4 lõikes 4 nimetatud panus „Eesti

2035“ sihtidesse ja alamsihtidesse, aga puudub

seos konkreetsete näitajatega. Palume need ka

lisada.

Ühendmääruse § 41 lg 1:

(1) Toetuse andmise tingimuste määruses

sätestatakse:

3) riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud

strateegilised sihid ja aluspõhimõtted, mille

saavutamisele toetus ja projekt peavad kaasa

aitama, ning toetatavad tegevused selle eesmärgi

saavutamiseks;

5) riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud

näitaja;

Arvestatud

3. Seletuskirjas on lause:

Lõikes 4 on sätestatud, et valikukriteeriumite

alusel hindamiseks koostab rakendusüksus

täpsema hindamismetoodika, mille

kooskõlastab rakendusasutusega ning teeb

kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne

taotlusvooru avamist

Juhime tähelepanu, et ühendmääruse § 48 lõike

1 kohaselt kooskõlastatakse

hindamismetoodika ka rakendusasutustega, kes

vastutavad horisontaalsete teemade eest:

Paragrahvi 7 lõike 2 kohane projektide

hindamismetoodika kooskõlastatakse

korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes

nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias

Arvestatud

kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma

vastutusvaldkonnale, vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis enne

veebilehel avaldamist.

Horisontaalsete teemade eest vastutavad:

sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,

ligipääsetavus - Liivi Pehk

([email protected]), tasakaalustatud

regionaalne areng - Liis Palumets

([email protected]), DNSH ja Eesti2035

keskkonnanäitajad - Triin Karin

([email protected]),

kliimakindlus - Marite Kungla

([email protected]).

4. Seletuskirjas on lause:

Hindamisel peab § 6 lõike 1 punktide 2–4

projekt rahastuse saamiseks saama kõigis viies

valikukriteeriumis positiivse hinnangu.

Kui § 6 lõike 1 punktide 2–4 projekte

hinnatakse skaalal 0-4, kas see tähendab, et

negatiivne hinnang on 0?

Arvestatud

Regionaalministeerium Teeme ettepaneku lisada seletuskirja analüüs

piirkondade lõikes näitaja „Väljaspool

Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt

elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“

osas (millistes piirkondades on olukord parem

ja millistes halvem).

Selgitame, et piirkondlikud

arengunäitajad on

käsitletavad ühe võimaliku

näitajana, kuid

tarkvaraarenduste ja

digilahenduste loomine ei

ole otseselt seotud ettevõtte

füüsilise asukohaga.

Seetõttu ei ole piirkondade

lõikes täiendava analüüsi

lisamine käesoleva meetme

kontekstis põhjendatud.

Teeme ettepaneku seada eesmärgiks toetuse

mahust vähemalt 40% jõudmist väljapoole

Tallinna ja Tartu regioone ja disainida toetus

selliselt, et on kasutusel regionaalne toetuse

Selgitame, et arvestades

digiriigi teiste TATide

regionaalsus on seni olnud

47%, on põhjendatud

jaotus vähemalt Tallinna, Tartu ning muu Eesti

lõikes.

eeldus, et ka käesoleva

meetme puhul võib

vähemalt 40% toetusest

kujuneda loomulikult

väljapoole Tallinna ja Tartu

regioone. Seetõttu ei pea

vajalikuks täiendavate

regionaalsete piirangute või

kvootide kehtestamist.

Regionaalsuse laiem

analüüs ning 40% eesmärgi

saavutamine MKMi vaates

tervikuna, sh vajadus

kompenseerida teiste

TATide madalamat

regionaalsust, viiakse läbi

MKMis 2026. aasta

jaanuaris. Regionaalsete

kvootide või jaotuste

kehtestamine suurendaks

meetme keerukust ja

halduskoormust ega ole

seetõttu põhjendatud.

Eesti Infotehnoloogia

ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Lisada määrusesse (§ 3) mõisted

„elektrooniline andmevahetus (EDI)“ ja

„andmeliidestus“, kuna need on

reaalajamajanduse keskne tehniline alus.

Praegu räägitakse (§ 3) “reaalajamajanduse

põhimõtetest”, kuid ei tooda välja EDI kui üht

põhilist vahendit nende rakendamiseks. Lisades

EDI termini, muutub määruse rakenduspraktika

selgemaks nii ettevõtjatele kui hindajatele.

Osaliselt arvestatud.

Täiendasime terminit

„koostalitlusvõimeline

digitaliseerimine“ ning

täiendatud seletuskirja.

Täiendada § 6 lõike 1 punkti 2 ja sõnastada see

järgmiselt: „ettevõtja äriprotsesside

koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja

automatiseerimise arendamine, sealhulgas

süsteemidevaheliste andmeliidestuste ja

standardiseeritud andmevahetuslahenduste

väljatöötamine või täiustamine.“

Mittearvestatud.

Täpsustada määruses (§ 6 lg 3 järel)

koostööpartneri mõistet ja toetatavate tegevuste

ulatust: „Koostööpartneriks võib olla ka

andmevahetusplatvormi või

Mittearvestatud. Selgitame,

et partner ei saa olla

teenuseosutaja, küllaga saab

partneriks olla platvormi

digitaliseerimisteenuse osutaja, kes aitab tagada

projektis arendatava lahenduse

koostalitlusvõime.“ Või lisada § 6 uus lõige (7):

„(7) Koostööpartneriks käesoleva paragrahvi

lõigetes 3–5 nimetatud tegevuste puhul võib

olla ka teenuseosutaja või platvormioperaator,

kes pakub andmevahetus-, liidestus- või

automatiseerimisteenuseid (nt EDI-, e-arve- või

API-platvorm). Toetatavate tegevuste hulka

loetakse ka olemasolevate süsteemide vaheliste

liidestuste arendamine või täiustamine,

sealhulgas koostalitluse testimine.

operaator. Näiteks

andmevahetusplatvormi

operaator ja e-arvete

operaator sobib partneriks.

Muuta ajatemplinõue soovituslikuks (§ 6 lg 3 p

1 ja § 6 lg 4 p 1), sest ajatemplinõue ei ole

vajalik kõikides reaalajamajanduse lahendustes

– see võib muuta süsteemid jäigaks ja lisada

tehnilist keerukust. EDI-lahenduste puhul

kasutatakse juba tehingute logisid ja

valideeritud andmevoogude kontrolli, mis

tagavad jälgitavuse ilma kohustusliku

ajatemplita. Sõnastusettepanek: „Tarkvara

arendus võimaldab turvaliselt jälgitavaid

masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid

vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu

turvalise andmevahetusplatvormi kaudu;

ajatemplite kasutamine on lubatud, kuid mitte

kohustuslik, kui kasutatakse muid turvalise

logimise ja auditeeritavuse meetodeid“.

Arvestatud

Lisada § 7 lõikesse 1 eraldi punkt:

„infosüsteemide ja tarkvarade liidestamise ning

koostalitlusvõime tagamise arenduskulud“.

Nende selgesõnaline lugemine abikõlblikeks

kuludeks aitaks toetada ettevõtteid, kes

soovivad ühendada oma süsteeme

äripartneritega (klientide või hankijatega), nt

ERP ↔ tarnijate e-saatelehed või e-arved või

ERP ↔ ostjate e-tellimused, e-

vastuvõtukinnitused vms. Praegu võib selline

tegevus jääda abikõlblikkuse määratluse alt

välja. Samuti lisada § 7 lõikesse 2 uus punkt:

„7) süsteemidevaheliste liidestuste,

elektroonilise andmevahetuse teenuse, ja muu

koostalitluse arenduse kulud, kui need on

Arvestatud

projekti eesmärgiga otseselt seotud.“

Täpsustada seletuskirjas, et toetatavate

tegevuste alla loetakse ka süsteemidevaheliste

liidestuste arendamist ja täiustamist, sealhulgas

EDI- ja e-arveandmevahetuslahendused, mis

suurendavad ettevõtete koostalitlusvõimet.

Paragrahvi 14 lg 1 p 1 „projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega“ hindamisel

hinnata ka panust reaalajamajanduse

ökosüsteemi arendamisse ja koostalitlusvõime

parandamisse (nt liidestused, standardiseeritud

andmevahetus). See muudab

hindamismetoodika konkreetsemaks ja

soodustab selliseid projekte, mille mõju ulatub

ühe ettevõtte piiridest kaugemale.

Mittearvestatud

Muuta § 18 ja loobuda vahearuande nõudest

ning piirduda lõpparuande nõudmisega, kui

toetuse summa on alla 20 000 euro (§ 18).

Leiame, et väiksemad digitaliseerimisprojektid

peaksid olema administreeritavad minimaalse

halduskoormusega.

Mittearvestatud

Paragrahvis 3 on toodud terminid

„diginõustaja“ ja „koostööpartner“ ning neid on

selgitatud seletuskirjas – ei ole aga üheselt

selge, kas sama ettevõte võib täita nii

diginõustaja kui koostööpartneri rolli, kui tööde

sisu ja hinnastamine on eristatavad ning huvide

konflikt puudub? Teeme ettepaneku seda selgelt

lubada, et tagada väiksemate

digitaliseerimisprojektide teostatavus ning

lisada vastav täiendus eelnõu seletuskirja.

Sellise paindlikkuse võimaldamine on oluline

eelkõige mikro- ja väikeettevõtete

digitaliseerimise projektide elluviimisel, kus

diginõustamine ja arendus on tihedalt seotud

ning kus turul ei ole alati võimalik leida kahte

eraldi teenusepakkujat. Samuti tagab see, et

ettevõtjad saaksid kasutada olemasolevaid

kompetentse ja vältida dubleerivat

halduskoormust. Sama ettevõtte rollide

lubamine selgetel tingimustel tagab

läbipaistvuse ja kvaliteedi, mitte ei vähenda

seda. Euroopa ja Eesti varasem praktika (nt

Mittearvestatud. Selgitame,

et sama ettevõtte lubamine

nii diginõustaja kui

koostööpartneri rolli täitma

muudaks huvide konflikti

tegeliku välistamise

keerukaks ja raskesti

kontrollitavaks. Isegi juhul,

kui tööde sisu ja

hinnastamine on formaalselt

eristatavad, ei ole võimalik

piisava kindlusega tagada

diginõustamise sõltumatust

ega välistada olukorda, kus

nõustamine on suunatud

omaenda arendusteenuse

eelistamisele. Seetõttu ei ole

eelnõus ette nähtud rollide

kattumise lubamine ning

peame vajalikuks hoida

diginõustaja ja

koostööpartneri rollid

„Digitaliseerimise teekaardi“ toetus, EASi

innovatsiooniprogrammid) on lubanud rollide

kattumist, kui kulud on eristatavad ja

nõustamine on dokumenteeritult tehtud enne

arenduse algust.

selgelt lahus, et tagada

meetme läbipaistvus,

usaldusväärsus ja võrdne

kohtlemine.

Ettevõtluse ja

Innovatsiooni

Sihtasutus

§ 2. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi Võimalusel võiks kaaluda kogu meetme

käsitlemist vähese tähtsusega abina, mis

lihtsustaks oluliselt menetlust ja vähendaks

halduskoormust.

Mittearvestatud. Selgitame,

kõigil ettevõtetel ei pruugi

olla vaba VTA jääki,

mistõttu on grupierandi

pakkumine vajalik.

Grupierandi artikleid koos toetusprotsentidega

on vaja teada grupierandi teatise esitamiseks

Euroopa Komisjonile ning RAR abikava

loomiseks. Konkurentsiseadus sätestab, et koos

grupierandi teatisega esitatakse

Rahandusministeeriumile individuaalse riigiabi

või abikava andmise aluseks olev õigusakt või

selle eelnõu ja vajaduse korral abi kirjeldus, mis

tõendab kavandatava riigiabi kokkusobivust

Euroopa Komisjoni grupierandi määruses

sätestatud tingimustega. Palun artiklid koos

toetusprotsentidega sisse viia määrusesse.

Arvestatud

Seletuskirjas on öeldud, et „Kuigi

konkurentsiseaduse § 33 lg 41 teine lause ja §

342 lg 22 teine lause kohustavad toetuse andmise

määruses sätestama kõnesolevate EL

õigusaktide üldpõhimõtted, ei ole eelnõukohase

määruse kavandajad seda teinud, sest peavad

seda EL õigusega vastuolus olevaks“. Mulle

tundub, et TAT ei ole see koht, kus sellist asja

otsustada, kas järgida siseriiklikku õigust või

mitte. Selline otsus eeldab laiemat õiguslikku

kaalutlust ja kooskõlastust, kuna tegemist on

siseriikliku normi tõlgendamise ja potentsiaalse

kõrvalejätmisega. Vastasel juhul tekib oht, et

määrus ei vasta siseriiklikule õigusele, mis

omakorda võib tuua kaasa

rakendamisprobleeme, õigusvaidlusi ja

ebakindlust nii rakendajatele kui ka toetuse

saajatele. Grupierandi määrusele viitamine ei

ole õigusvastane, samuti ei ole õigusselguse

huvides keelatud sõnasõnaline ülevõtmine.

Oluline on selle käigus EL määruse

tingimustega mitte vastuollu sattuda. Lisaks

tekib sellise määruse rakendamisel suure

tõenäosusega ka täiendav ressursivajadus.

Arvestatud

Kui me ei määra kindlaks, mis GE art kasutame,

siis taotleja tulevad vaidlema, et tema soovib

suvalist GE art (GE art 14, kus on ka immat. vara

arendamine see, miks seda ei anta või, miks ei

anta arendusega seotud põhivara) jne. See

kohutav koormus RÜle.

Arvestatud

SK ei saa kuidagi tingimusi seada, mis abi ja mis

GE art on kasutusel.

Arvestatud

Lisada terminitesse eraldi reaalajamajandus

juurde.

Arvestatud

7) koostööpartner on taotluses nimetatud

juriidiline isik, kes osaleb projektiga toetatavas

tegevuses ja kes ei ole partner ÜSS2021_2027 §

2 lõike 5 tähenduses; Kommentaar: Niikaua kui koostööpartner on riik/KOV asutus

on ok, et nad ei tee kulusid (vältimaks topeltfin,

kuna riigi/KOV kulud (nt palk) võib olla juba nt

sf vahenditest)), aga määruses toetatakse

tegevusi, kus on kohustus kaasata ka riigi/KOV

väliseid partnereid ja nemad ei peab ju osalema

projektis „tasuta“. Võib olla pigem keeruline

projekti kaasta koostööpartnereid, kui nende

kulud ei ole abikõlblikud (selgitatud SK eelnõu

§3 all).

Arvestatud

§ 4. Toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja

väljundnäitajad Palun tuua välja, millistesse konkreetselt,

vajadus on nii näitajate seadistamisel

taotlusvormi juurde kui ka hindamisel. SK

viide lisa 2 (riskihindamise tabel), mis ei aita.

Arvestatud

§ 6. Toetatavad tegevused ja toetuse andmise

tingimused Kommentaar: Lisaks siia veel juurde: Digitaliseerimise

teekaardi toetamise tingimused ja kord–Riigi

Teataja + RE vahenditest oli: Toetus digitaalsete

tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise

kasutamisele töötlevas tööstuses ning

mäetööstuses–Riigi Teataja.

EN peab olema kirjas, et see on kaasajastatud ja

värskendatud RTE lahendusvõimalustega.

Arvestatud

Täpsustada kes on kolm lõppklienti – partner v

koostööpartner, seda sõnastust peab täiendama.

Arvestatud

(6) Lisaks lõigetes 2–5 sätestatule peavad lõikes

1 nimetatud tegevused toetuse saamiseks olema

kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“,

mille tulemusena ei tekitata olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artikli 17 tähenduses. Kommentaar:

 Selle peab meetme tasandil ära hinnata,

et meetme projektid on sellised, mis ei

mõjuta DNSH-d ja projekti tasandil

sellist hindamist ei ole vaja teha. Nt

digipöörde määruse muutmise

seletuskirjas on öeldud „Kuivõrd „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastavust on hinnatud taaste- ja

vastupidavuskava raames ning leitud, et

antud meetme puhul ei toimu olulist

kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile, ei

ole vajalik selle täiendav hindamine

projekti tasandil.“ Seega võiks

rakenduskava hindamisest piisata. Need

tegevused on oma iseloomult sellised, et

projektipõhine hindamine ei ole vajalik.

Arvestatud

§ 7. Kulude abikõlblikkus (3) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele loetakse

§ 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste

elluviimiseks põhjendatud kuluks

ühendmääruse § 15 lõike 2 tähenduses projekti

raames arendatud tarkvara turundamise kulu. Kommentaar:

 Aga see ei tohi olla: VTA määrus art 1 p1

e) ) abi, mida antakse tegevuseks, mis on

seotud ekspordiga kolmandatesse

riikidesse või liikmesriikidesse,

täpsemalt selline abi, mis on vahetult

seotud eksporditavate koguste,

turustusvõrgu loomise ja toimimise või

muude eksportimisest tulenevate

jooksvate kuludega; GE määrus (9)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada

abi suhtes, mille tingimuseks on

kodumaiste toodete kasutamine

Arvestatud

importtoodete asemel, ega ekspordiga

seotud tegevusele antava abi suhtes.

Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi

suhtes, millega rahastatakse

turustusvõrgu loomist ja toimimist

teistes riikides. Abi, millega kaetakse

messidel osalemise kulud või uue või

olemasoleva toote teises liikmesriigis

või kolmandas riigis asuvale uuele turule

laskmiseks vajalike uuringute või

nõustamisteenuste kulud, ei ole üldjuhul

abi ekspordiga seotud tegevusele. See

peaks SK selgitusena kirja saama. Seda

kulud tohib anda ainult VTAna.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood (3) Taotleja ei tohi võtta siduvaid kohustusi

toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse

esitamist rakendusüksusele. Kommentaar:

 Lisada, va. Lg 4 nimetatud juhul.

Arvestatud

§ 9. Toetuse summa ja määr (3) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti

projekti abikõlblikest kuludest, kui üldise

grupierandi määrus alusel antava riigiabi puhul

ei sätesta nimetatud määrus teisiti. Kommentaar:

 Üldse loetavuse (ettevõtjatele suunatud

määrus, see ei ole nende igapäevane

tegevus) huvides tuleks panna siia kirja:

(x) Üldise grupierandi määruse artikli

25 alusel antava abi puhul on toetuse

maksimaalne osakaal suurettevõtja

korral 25 protsenti, keskmise suurusega

ettevõtja korral 35 protsenti ja

väikeettevõtja korral 45 protsenti

toetatavatest kuludest. (x) Üldise grupierandi määruse artiklite

18 ja 29 alusel antava abi puhul on

toetuse maksimaalne osakaal väikese ja

keskmise suurusega ettevõtja korral 50

protsenti toetatavatest kuludest. (x) Üldise grupierandi määruse artiklite

18 ja 29 alusel ei anta abi

suurettevõtjale.

Arvestatud

 Kindlasti ei soovi anda GE art 29 SE

toetust 15%, mida ta saab ainult siis, kui

teeb tõhusat koostööd VKE. Pigem

nendest projektides ei ole tõhusa koostöö

olukorda. See peab kirja saama

määrusesse.

§ 10. Täiendavad nõuded taotlejale Kommentaar:

 Partnerile (koostööpartnerile) määruses

ei ole? Neile nõudeid ei ole? Ehk

koostööpartnerile ei ole

vastavusnõudeid? Kas koostööpartneril

võib olla maksuvõlg? Pankrotis? Jne?

Riigi/KOV asutusest koostööpartneri

puhul ei tahakski seda kontrollida, aga ev

.partner/koostööpartneri puhul oleks

vaja.

Arvestatud

§ 11. Täiendavad nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4

lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmist

teavet ja dokumente: 3) projekti nimetus, eesmärk ja lühikirjeldus; Kommentaar:

 Asukoht, GE määruse tõttu

Arvestatud

§ 12. Toetuse taotlemine

(4) Kui rakendusüksuse poolt läbivaatamisel

olevate taotlustega taotletav toetuse summa on

võrdne toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga

või ületab seda, peatab rakendusüksus taotluste

vastuvõtmise ja vaatab läbi talle esitatud taotlusi

nende esitamise järjekorras. Taotluste

vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite

vabanemisel või täiendavate rahaliste vahendite

lisandumisel toetuste rahastamise eelarvesse. Kommentaar:

 Kui suurest vabanemisest jutt on?

Vabaneb projektide

katkestamisel/lõpetamisel. Kas siis

tuleks kohe uuesti taotlemise avada?

Ettepanek, mitte reguleerida määruses.

Arvestatud

§ 14. Valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud

tegevuseks esitatud taotlus rahuldatakse, mis

vastab nõuetele ja milles kirjeldatud projekt on

saanud positiivse hinnangu iga järgmise

valikukriteeriumi puhul:; 5) projekti kooskõla „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega. Kommentaar:

 Milliseid sihte peetakse silmas, määruse

alguse neid ei ole kirjas?

(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud

tegevuste elluviimiseks esitatud taotluses

kirjeldatud projekti hinnatakse järgmiste

valikukriteeriumite ja osakaalude alusel: 5) projekti kooskõla „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 protsenti

koondhindest. Kommentaar:

 Milliseid sihte peetakse silmas, määruse

alguse neid ei ole kirjas

Arvestatud

(4) Valikukriteeriumite järgi hindamiseks

koostab rakendusüksus täpsema

hindamismetoodika, mille kooskõlastab

rakendusasutuse ja korraldusasutusega ning teeb

selle kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel

enne taotlusvooru avamist. Kommentaar:

 RÜ ei kooskõlasta KA, see on RA

kohustus. § 48. Toetuse andmise

tingimuste kooskõlastamine ja

avaldamine veebilehel (1)

Rakendusasutus kooskõlastab toetuse

andmise tingimuste eelnõu ning

projektide valikukriteeriumid ja -

metoodika korraldusasutuse ja

Rahandusministeeriumiga ning

rakendusasutusega, kes nõustab riigi

pikaajalises arengustrateegias kinnitatud

strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt

oma vastutusvaldkonnale. Paragrahvi 7

lõike 2 kohane projektide

hindamismetoodika kooskõlastatakse

korraldusasutuse ja rakendusasutusega,

kes nõustab riigi pikaajalises

Arvestatud

arengustrateegias kinnitatud

strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt

oma vastutusvaldkonnale, vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis enne veebilehel avaldamist.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise

otsuse muutmise § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud

tegevuse puhul kümne tööpäeva jooksul

vastavasisulise taotluse esitamisest arvates ning

§ 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste

puhul 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise

taotluse esitamisest arvates.

Kommentaar:

 KS puhul saab muuta sisuliselt ainult

perioodi. Kuna EN ei ole täpsustatud,

siis on kõik ühendmääruse muutused

võimalikud.

Arvestatud

§ 18. Aruannete esitamine (3) Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist

teavet ja dokumente: 7) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 imetatud

tegevuste puhul raamatupidamise algdokumenti

(edaspidi kuludokument), mis tõendab, et

abikõlblik kulu on tekkinud ja tõend selle kohta,

et kulu on pangaülekandega tasutud. Kommentaar:

 See ei ole aruande dokument, seda ei ole

võimalik sinna esitada. Pigem, et tehtud

tegevused on tõendatud.

§ 19. Toetuse maksmise tingimused

(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud

tegevuste toetamisel tehakse toetuse makse

tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike

1 punktist 1 lähtuvalt 20 tööpäeva jooksul

projekti lõpparuande kinnitamisest arvates.

Kommentaar:

Ka vahearuandega peab saama kulusid välja

maksta.

Arvestatud

Eelnõus ei tooda välja viiteid Euroopa Liidu

määrustele, kuna need on otsekohalduvad. Kommentaar:

 "Komisjoni määrused on määrused

ELTL art 288 teise taande tähenduses –

need on tervikuna siduvad ja vahetult

kohaldatavad kõikides liikmesriikides."

Ettevõtja ei suuda enda jaoks leida

kehtivaid. Kui need on VT ja GE

määrused, siis peab seda ka kirjutama.

Arvestatud

Määruses ei ole välistusi välja toodud, kuna need

kattuvad riigiabi seaduse välistustega. Kommentaar:

 Mis on riigiabi seadus? Kas on mõeldud

VTA (Euroopa Komisjoni määrus (EL)

2023/2831) ja GE määruses

(CL2014R0651ET0060040.0001.3bi_cp

1..1 ) - Nt siis VTA määruse art 1?

Arvestatud

Tabel 1. Toetatavad tegevused ja riigiabi Kommentaar:

 See on väga hea selgitav tabel, aga

määruses ei ole öeldudki, mis art GE

määrusest on kasutusel ja mis tegevusi

saab teha ainult VTAga.

Arvestatud

2. Majanduslik eelis

Toetus on mõeldud Eestis registreeritud

eraõiguslikele äriühingutele, eelkõige väike- ja

keskmise suurusega ettevõtetele ning

tarkvaraarendajatele. Toetuse andmise eesmärk

on aidata ettevõtetel suurendada oma

konkurentsivõimet innovatsiooni,

digitaliseerimise ja protsesside tõhustamise

kaudu – eriti juhul, kui ettevõtted soovivad

liikuda reaalajamajanduse, andmepõhise

juhtimise ja koostalitlusvõimeliste süsteemide

rakendamise suunas.

Arvestatud

Kommentaar:

Suurettevõtted ei ole välistatud ju? Ge art 29

puhul saab toetada Suurev "Abi osakaal ei tohi

ületada 15 % abikõlblikest kuludest

suurettevõtjate puhul ja 50 % abikõlblikest

kuludest VKEde puhul. Abi antakse

suurettevõtjatele vaid siis, kui nad teevad

toetatavas tegevuses tõhusat koostööd

VKEdega, kusjuures koostööd tegevate VKEde

abikõlblikud kulud peavad moodustama

vähemalt 30 % kõigist abikõlblikest kuludest.

„tõhus koostöö”— koostöö vähemalt kahe

sõltumatu poole vahel teadmiste või

tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi

saavutamiseks tööjaotuse abil; koostööd

tegevad pooled määratlevad ühiselt

koostööprojekti valdkonna, aitavad seda ellu

viia ning jagavad koostöö riske ja tulemusi.

Üks või mitu poolt võivad kanda projekti kõik

kulud ja seega vähendada teiste poolte

finantsriske. Lepingulisi teadusuuringuid ja

teadusteenuseid ei käsitata koostööna;" Tõhus

koostöö ei ole teenuse ostmine ja etteruttavalt,

neis projektides ei ole "tõhusa koostöö

olukorda" ehk suureev välistus peab määruses

vähemalt kasutatavate abiliikide näol olema

kirjas (mida ei ole määruse toetuse suuruse

juures kirjas).

Tarkvaraarendaja on ka VKE, kui ka SE.

Sarnase töö all mõistetakse siinjuures seda, et

diginõustaja on varasemalt nõustanud selliseid

ettevõtteid, mille taotluse esitamisele eelnenud

kahe majandusaasta keskmine müügitulu on

äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete

põhjal vähemalt 50 000 eurot. Selline nõue

tagab, et nõustaja kogemused on seotud piisava

suurusega ja majanduslikult aktiivsete

ettevõtetega, mis omakorda tõstab

nõustamisteenuse asjakohasust ja kvaliteeti. Kommentaar:

Arvestatud

 See tekitab koheselt ühe kontrolli juurde,

aga seda on ainult SK käsitletud, mitte

EN. SK ei saa panna uusi tingimusi.

Oluline on rõhutada, et koostööpartneri kulud ei

ole määruse tähenduses abikõlblikud, mistõttu

neid toetuse taotlemisel arvesse ei võeta. See

piirang aitab tagada, et toetus suunatakse

otseselt toetust taotleva ettevõtte

digitaliseerimisalastesse tegevustesse ning

soodustab organisatsiooni sisest arendust ja

innovatsiooni. Kommentaar:

 Selle eesmärk on olnud välistada

riigi/KOV asutuste kulusid, aga kas

projektides ei ole siis ka ev partnerid

enam lubatud? Kui nii, siis peab

määruse olema punkt, mis ütleb otse, et

partnerite kulud ei ole abikõlblikud.

Määruses ei ole seda kirjas.

Arvestatud

Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse andmise

eesmärk, tulemus- ja väljundnäitajad. Lõike 4 kohaselt peab projektidega aitama kaasa

Riigikogu heakskiidetud „Eesti 2035“ sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ ning selle alamsihi „Eesti

majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisele.

„Eesti 2035“ horisontaalsetesse mõõdikutesse

panustatakse kaudselt (vt ka lisa 2). Kommentaar:

 Ilmselt mõeldud lisa1?

Arvestatud

Eelnevast tulenevalt sätestab lõige 3, et lõike 1

punktis 2 nimetatud tegevust, s.o ettevõtja

äriprotsesside koostalitlusvõimelise

digitaliseerimise ja automatiseerimise

arendamist, toetatakse, kui: funktsioonide või tööriistade arendamist, vaid

lahendus peab olema osa laiemast protsessist; 4) koostööpartnerina on kaasatud vähemalt üks

reaalajamajanduse lahenduse arendamise

osaline – projekti elluviimisel peab ettevõtja

kaasama vähemalt ühe koostööpartneri, kes on

seotud reaalajamajanduse lahenduste

arendamise või rakendamisega. See võib olla

näiteks:

Arvestatud

 tarkvaraarendaja, kes arendab

reaalajamajanduse lahendusi;

Kommentaar:

 See ei ole hea näide, see on ikka

teenuseosutaja, mitte koostööpartner

(seda enam, et ta peaks seda kõike

tegema tasuta, mis on ebareaalne).

 äripartner, kelle süsteemidega

liidestutakse;

 konsultatsiooniettevõte, kellel on

kogemus reaalajamajanduse protsesside

disainimisel;

Kommentaar:

 Samuti teenuseosutaja tegelikult.

 Allpool on SK neid mittesobivaid näiteid

veel.

Koostööpartneri kaasamine aitab tagada, et

arendus oleks kooskõlas tänapäevaste tehniliste

ja äriliste nõuetega, ning oleks ka praktilise

väärtusega, muutes koostöö sujuvamaks; 5) ettevõtjal on digitaliseerimise strateegia – kui

taotleval ettevõtjal puudub kehtiv

digitalisee-rimise strateegia, on ta kohustatud

koostama selle projekti elluviimise raames.

Digitaliseerimise strateegia lähtuvalt

eelnõukohase määruse § 3 punktist 5 on terviklik

ja eesmärgistatud plaan, mille alusel viib

ettevõtja ellu oma äriprotsesside

koostalitlusvõimelist digitaliseerimist või

automatiseerimist võimaldavad arendused ning

mis koostatakse vähemalt kolmeks aastaks.

Nimetatud digitaliseerimise strateegia asemel

võib ettevõtjal olla majandus- ja

infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a

määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise

teekaardi toetus” § 4 lõikes 5 nimetatud

digitaliseerimise teekaart või sisult samaväärne

dokument. Kommentaar:

 Lisaks siia veel juurde: Digitaliseerimise

teekaardi toetamise tingimused ja kord–

Riigi Teataja + RE vahenditest oli:

Toetus digitaalsete tehnoloogiate,

robotite ja automatiseerimise

kasutamisele töötlevas tööstuses ning

mäetööstuses–Riigi Teataja

Arvestatud

 EN peab olema kirjas, et see on

kaasajastatud ja värskendatud RTE

lahendusvõimalustega.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse toetuse summa ja

määr. Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25

lõike 2 punktile c, on antava abi puhul toetuse

maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25

protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral

35 protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti

toetatavatest kuludest. Kommentaar:

 Määrus ütleb: (3) Toetuse maksimaalne

osakaal on 50 protsenti projekti

abikõlblikest kuludest, kui üldise

grupierandi määrus alusel antava

riigiabi puhul ei sätesta nimetatud

määrus teisiti. – kuid GE määruse alusel

võib art 25 lg 2 punkt c tõhusa koostöö

korral olla kuni 60% toetus, kui

määruses jätta protsendid täpsustamata

(viidata maksimummääradele või 50%-

le) siis on see eksitav. Palun määruses

välja tuua GE artiklid ja toetusmäärad.

Arvestatud

Artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on

toetuse maksimaalne osakaal väike- ja keskmise

suurusega ettevõtja korral 50 protsenti

toetatavatest kuludest, suurettevõtetele nende

artiklite alusel toetust ei anta ja artikli 25 lõike 2

punkti c alusel antava abi puhul peab § 7 lõike 1

punktides 1-2 ja sama paragrahvi lõikes 2

punktides 2–6 sätestatud kulu aluseks olev

teenus või ese olema ostetud turutingimustel. Kommentaar:

 Palun kirjutada määrusesse, et art 18 ja

29 ei anta toetust suurettevõttele.

Arvestatud

Määruse 3. peatükis sätestatakse täiendavad

nõuded taotlejale ja taotlusele. Eelnõu §-s 10 kehtestatakse nõuded ja

kohustused taotlejale ja koostööpartnerile. Kommentaar:

 Määrus ei ole nõuded

parterile/koostööpartnerile kehtestatud

Arvestatud

Eelnõu §-s 11 sätestatakse täiendavad nõuded

taotlusele, lähtudes ühendmääruses sätestatust. Lõike 1 punktides 1–7 esitatakse loend nõutud

teabe, kinnituste ja dokumentide kohta, mis

tuleb taotluses esitada. Lõikes 2 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktis 1

nimetatud tegevuse korral nõutakse järgmisi

lisadokumente: 1) digitaliseerimise koolituse läbimise tõend;

Kommentaar:

 Kes saab koolitust läbida? Kas ettevõtte

esindajana töötaja, juhatus, omanik? Või

saab koolitust läbida eraisik? Kuidas viia

kokku taotleja ja koolituse läbija?

 Kus tõendid hoitakse? Riigilt saadav info

peab olema EIS otse kättesaadav, taotleja

ei peaks seda esitama.

Arvestatud

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused,

vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20

000 000 eurot, millest kõnesoleva määruse

alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve on 10

508 000 eurot. Kommentaar:

 Kas nr 21.1.2.2 on korrektne, üleval on

teised?

 Tuleks lisada ka riiklik kaasfinantseering

(500 143€)

Arvestatud.

Selgitame, et toetuse eelarve

koosneb kahe sekkumise

eelarvetest, vt täpsustatud

seletuskirja. Riiklikust

kaasfinantseeringust on

avatud taotlemise valikut

tehes loobutud (oli osa

muudatustest ReArm

paketiga seotud tõstetest ja

rakenduskava

muudatustest).

12.01.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse

lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Toetusega viiakse ellu perioodi 2021–2027 ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) prioriteedi

2.1.1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi ii „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise

21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ ning

erieesmärgi iii „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine“ meetme

21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine

(sh RTE)“ eesmärke.

Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Digiühiskond“1 ja

programmi „Digiühiskonna programm 2025–2028“2 meetme „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi

arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. Selle meetme

üks eesmärke on erasektori abil hoogustada digiriigi uute lahenduste ja võimaluste loomist.

Toetus aitab kaasa „Andmete ja tehisintellekti valge raamatu 2024–2030“3 visiooni ja eesmärgi

elluviimisele, panustades mitmesse alamvaldkonda, sh alamvaldkondadesse nimetustega

„Andmed tööle: tõhustame riiki ja majandust“ ning „Inimese heaks: andmete ja tehisintellekti

inimkesksus ja usaldusväärsus“.

Toetus panustab otseselt ka valdkonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“4 (edaspidi

DÜAK) visiooni ja eesmärgi elluviimisesse, panustades eelkõige prioriteedi „Andmete ja

tehisintellekti kasutuselevõtt“ tegevustesse, toetades erasektori digitaliseerimist, andmete

kättesaadavust ja andmemajanduse kasutusjuhtudes rakendamist.

Määruse alusel toetatavate projektide tegevuste elluviimisega peab panustama Riigikogu

heakskiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus

on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisesse. Seeläbi tagab Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium ÜSS2021_2027 § 7 lõikes sätestatud kohustuse täitmist,

mille kohaselt koordineerib ja seirab ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist.

1 Riigi eelarvestrateegia 2025–2028. 2 Digiühiskonna programm 2025–2028. 3 Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024–2030. 4 Digiühiskonna arengukava 2030 | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

MKM) digimajanduse osakonna projektijuht Pärja Bärg (tel 5885 1195, e-post

[email protected]), sama osakonna juht Sirli Heinsoo (tel 639 7604, e-post

[email protected]) ja reaalajamajanduse valdkonnajuht Viktoria Bõstrjak-Butorina (tel

5341 7002, e-post [email protected]) ning strateegiaosakonna välisvahendite

juht Rando Härginen (tel 625 6446, e-post [email protected]) ja struktuurivahendite

nõunik Pille Penk (tel 5918 2214, e-post [email protected]). Justiits- ja Digiministeeriumi

(edaspidi JDM) digiriigi osakonna AI ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg (tel 5661 4194,

e-post [email protected]), andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp (e-post

[email protected]) ning tulevikukindla andmemajanduse projektijuht Kaarel Sepp

(e-post [email protected]). Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonna

teenusejuht Kristiina Niilits (tel 7386009, e-post [email protected]) ja õigus- ja

hankeüksuse jurist Reelika Urmet (tel 5674 8580, e-post [email protected]). Määruse ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud JDMi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge

Mehide (e-post [email protected]).

1.3. Määruse mõju halduskoormusele

Määruse rakendamine ei too kaasa täiendava halduskoormuse suurenemist ettevõtjatele,

avaliku sektori asutustele ega muudele osapooltele. Toetuse taotlemine ja aruandlus toimuvad

olemasolevate toetuste rakendamise protsesside ja infosüsteemide kaudu ning uusi kohustusi

ega täiendavaid aruandlusnõudeid ei kehtestata.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse koosneb kümnest peatükist ja 25st paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine

5. Taotluse läbivaatamine

6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

7. Aruannete esitamine

8. Toetuse maksmise tingimused

9. Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

10. Finantskorrektsioonid ja vaided

Määruse 1. peatükk kirjeldab toetuse õiguslikku raamistikku, reguleerides toetuste andmist

ettevõtete digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ning andmemajanduse

kasutusjuhtude arendamiseks Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest aastatel 2021–2027.

Selles selgitatakse, millistele õigusaktidele toetumine toimub ning millised on toetuse liigid

(vähese tähtsusega abi ja riigiabi).

Samuti täpsustatakse toetuse eesmärgid – ettevõtete tootlikkuse tõstmine tarkvaralahenduste ja

andmemajanduse kaudu, reaalajamajanduse edendamine ning Eesti pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035” eesmärkide toetamine.

Lisaks sätestatakse, et toetuse rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, tuues (lõikes 1) esile, kuidas määrus on

seotud ÜSS2021_2027 ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

eesmärkidega ja aitab neid täita. Samuti sätestatakse ELi tasandi piirangud ja põhimõtted

toetuse jagamisele.

Määruse alusel toetatavate projektide tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid.

Lõike 2 kohaselt kohaldatakse keskselt toetuse andmisele ja kasutamisele Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) määruses sätestatud erisustega. Seetõttu on toetuse saajal

oluline taotluse kujundamisel ja esitamisel ning hilisemal toetuse rakendamisel järgida

ühendmääruses sätestatut.

Lõikes 3 on loetletud tegevusvaldkonnad, millele määrust ei kohaldata, kuna nende toetamine

on kas Euroopa Liidu õigusaktidega välistatud või ei vasta riigi poliitilistele eesmärkidele. EL-

i reeglitest tulenevalt ei toetata näiteks põllumajandus-, kalandus- ega fossiilkütustega seotud

tegevusi, samuti jätab riik toetuse alt välja valdkonnad, mis võivad olla tervist kahjustavad või

ühiskondlikult ebasoovitavad, nagu tubakatoodete tootmine ja hasartmängude korraldamine.

Määruse §-s 2 nimetatakse õigusaktid, millest määruse alusel toetuse andmisel lähtutakse.

Määrusega antav toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi komisjoni määruse (EL) nr

651/2014 (edaspidi grupierandi määrus)5 või vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL)

2023/2831 (edaspidi VTA määrus)6 alusel antav abi. Määruses sätestatakse toetatavad tegevused

(vt tabel 1). Olenevalt tegevuse iseloomust ja kulu tüübist rakendatakse sellele kohast liiki abi.

Tabel 1. Toetatavad tegevused ja riigiabi

Toetatav tegevus Abi liik Kulud

1. Ettevõtja vajadustele

vastava tarkvara kasutusele

võtmine ja/või liidestamine

VTA määrus, vähese

tähtsusega abi

1) diginõustaja teenuse kulu;

2) tarkvara ostmise või

litsentsi tasu;

3) tarkvarade liidestamise

arenduskulud.

2. Ettevõtja äriprotsesside

koostalitlusvõimelise

digitaliseerimise ja

Grupierandi määruse artikkel

29;

1) projektiga seotud

arendustegevuste

elluviimiseks makstav palk ja

5 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). 6 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

automatiseerimise

arendamine

grupierandi määruse artikkel

18;

VTA määrus, vähese

tähtsusega abi.

vähese tähtsusega abi saaja

projekti juhtimiseks makstav

tasu ning nendelt tasudelt

makstavad riiklikud maksud

ja maksed;

2) võlaõigusliku lepingu

alusel makstav tasu

projektiga seotud tegevuste

elluviimiseks ja vähese

tähtsusega abi saaja projekti

juhtimiseks makstav tasu,

mida maksustatakse

samamoodi kui palk, ja

nendelt tasudelt makstavad

riiklikud maksud ja maksed;

3) projektiga seotud ostetud

teenuste kulu;

4) projektiga seotud

litsentsitud teadmiste ja

patentide kulu;

5) üksnes projekti tarbeks

väliskonsultandilt ostetud

nõustamisteenuse kulu ja

muude sarnaste teenuste

kulu;

6) digitaliseerimise strateegia

koostamise kulu, mis on

tekkinud § 8 lõikes 4

sätestatud perioodil.

3. Olemasoleva või uudse

äritarkvara arendamine

Grupierandi määruse artikkel

25c;

grupierandi määruse artikkel

18;

VTA määrus, vähese

tähtsusega abi.

1) projektiga seotud

arendustegevuste

elluviimiseks makstav palk ja

vähese tähtsusega abi saaja

projekti juhtimiseks makstav

tasu ning nendelt tasudelt

makstavad riiklikud maksud

ja maksed;

2) võlaõigusliku lepingu

alusel makstav tasu

projektiga seotud tegevuste

elluviimiseks ja vähese

tähtsusega abi saaja projekti

juhtimiseks makstav tasu,

mida maksustatakse

samamoodi kui palk, ja

nendelt tasudelt makstavad

riiklikud maksud ja maksed;

3) projektiga seotud ostetud

teenuste kulu;

4) projektiga seotud

litsentsitud teadmiste ja

patentide kulu;

5) üksnes projekti tarbeks

väliskonsultandilt ostetud

nõustamisteenuse kulu ja

muude sarnaste teenuste

kulu;

6) digitaliseerimise strateegia

koostamise kulu, mis on

tekkinud § 8 lõikes 4

sätestatud perioodil; 7) arendatud lahenduste

turundamise kulu.

4. Andmemajanduse

kasutusjuhtude

väljatöötamine ja

rakendamine

Grupierandi määruse artikkel

25c;

grupierandi määruse artikkel

18;

VTA määrus, vähese

tähtsusega abi.

1) projektiga seotud

arendustegevuste

elluviimiseks makstav palk ja

vähese tähtsusega abi saaja

projekti juhtimiseks makstav

tasu ning nendelt tasudelt

makstavad riiklikud maksud

ja maksed;

2) võlaõigusliku lepingu

alusel makstav tasu

projektiga seotud tegevuste

elluviimiseks ja vähese

tähtsusega abi saaja projekti

juhtimiseks makstav tasu,

mida maksustatakse

samamoodi kui palk, ja

nendelt tasudelt makstavad

riiklikud maksud ja maksed;

3) projektiga seotud ostetud

teenuste kulu;

4) projektiga seotud

litsentsitud teadmiste ja

patentide kulu;

5) üksnes projekti tarbeks

väliskonsultandilt ostetud

nõustamisteenuse kulu ja

muude sarnaste teenuste

kulu.

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt, kui aluslepingutes ei ole

sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi antav või riigi ressurssidest ükskõik missugusel

kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud

ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see

kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses (edaspidi komisjoni teatis) on selgitatud, et abimeede on riigiabi, kui abi antakse

avalikest vahenditest, abi annab abisaajale majandusliku eelise, eelis on valikulise iseloomuga

ning sellel on mõju konkurentsile ja kaubandusele. Seejuures peab abi andmine vastama kõigile

eeltoodud tingimustele.

1. Riigi vahendid

Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20 000 000 eurot, millest määruse kohaselt on

kõnesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve 10 508 000 eurot. Kohustusliku

omafinantseeringu tagavad toetuse saajad.

2. Majanduslik eelis

Toetus on mõeldud Eestis registreeritud eraõiguslikele äriühingutele, eelkõige väike- ja

keskmise suurusega ettevõtetele ning tarkvaraarendajatele. Suurettevõtted ei ole välistatud,

kuid nad ei panusta mõõdikusse „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“. Toetuse

andmise eesmärk on aidata ettevõtetel suurendada oma konkurentsivõimet innovatsiooni,

digitaliseerimise ja protsesside tõhustamise kaudu – eriti juhul, kui ettevõtted soovivad liikuda

reaalajamajanduse, andmepõhise juhtimise ja koostalitlusvõimeliste süsteemide rakendamise

suunas.

Toetuse andmisega tugevneb ettevõtete konkurentsivõime. Väike- ja keskmise suurusega

ettevõtetel puuduvad sageli ressursid digitaliseerimiseks. Toetus võimaldab neil võtta

kasutusele digilahendusi, mis aitavad neil konkureerida nii kodu- kui ka välisturul.

Andmemajanduse kasutusjuhud loovad aluse uute andmepõhiste teenuste ja toodete tekkeks.

See soodustab innovatsiooni ja võib kaasa tuua uusi ettevõtteid ning töökohti kõrgema

lisandväärtusega sektorites. Struktureeritud ja automaatne andmevahetus vähendab

halduskoormust ja kiirendab teenuste pakkumist. Ettevõtted saavad kiiremini ja vähemate

kuludega riigiga suhelda. Toetuse kaudu loodud andmestruktuurid ja tehnoloogiline võimekus

julgustavad ettevõtteid rohkem panustama teadus- ja arendustegevusse, mis on vajalik

innovatsiooniks ja pikaajaliseks majanduskasvuks.

3. Valikuline iseloom

Määruse alusel loodava meetme eesmärk on kiirendada Eesti ettevõtete digitaliseerimist ja

andmepõhise majanduse arengut. Eelkõige suunatakse investeeringuid väike- ja keskmise

suurusega ettevõtete digitaliseerimisse selle algfaasis, et suurendada tootlikkust, ja

reaalajamajanduse lahenduste arendamisse, et vähendada halduskoormust ja suurendada

konkurentsivõimet.

Toetus soodustab kesksete digilahenduste kasutuselevõttu, avalike andmete väärindamist ning

andmemajanduse praktiliste kasutusjuhtude rakendamist. Meede toetab „Eesti 2035“

majandusvisiooni – kahekordistada SKP ning saavutada juhtroll andmemajanduses ja

tehisintellekti kasutamises. Nende tegevuste kaudu kasvab ettevõtete tootlikkus.

Digitaliseerimine ja automatiseerimine võimaldavad tööprotsesside tõhusamat korraldamist,

vähendades kulu inimtööjõule ning suurendades väljundit ühe töötaja kohta. See on otseselt

seotud Eesti TAIE eesmärgiga suurendada tööjõu tootlikkust 110%-ni ELi keskmisest.

4. Mõju konkurentsile või kaubandusele

Toetusmeede on strateegiliselt oluline samm, mis loob vajaliku digitaalse taristu, et Eesti

ettevõtlus aitaks kasvatada teadmistepõhist ja suure lisandväärtusega majandust. Õnnestumise

korral aitab see kaasa nii sisemajanduse arengule kui ka Eesti positsioneerimisele globaalses

andmemajanduses.

5. Määruse eesmärk

Kui Eesti suudab edukalt rakendada digitaliseerimist ja andmemajandust, loob see eeldused

SKP kasvuks ja ekspordivõime paranemiseks ning toob Eestile kui eesrindlikule digiriigile

rahvusvahelist tähelepanu.

Toetusega edendatakse Eesti ettevõtete digitaliseerimist ja andmepõhise majanduse arengut,

mille kaudu kasvatatakse majanduse lisandväärtust, efektiivsust ja konkurentsivõimet. Eesti

liigub kindlalt reaalajamajanduse suunas, kus traditsioonilised paberipõhised haldustoimingud

ja majandustehingud asendatakse automaatse, struktureeritud ja masinloetava

andmevahetusega. Selline lähenemine vähendab halduskoormust, kiirendab äriprotsesse ning

loob aluse innovatsiooniks.

Indeksi DESI 2022 kohaselt on Eesti ettevõtete üldine digitehnoloogiate lõimimise tase

Euroopa keskmine, kuid väike- ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseeritus jääb veel alla

ELi keskmise. Seetõttu suunatakse meetmega investeeringuid eelkõige ettevõtete

digitaliseerimisse selle algfaasis, luues korrastatud ettevõtlusandmete abil võimekuse

tööprotsesse ja juhtimist automatiseerida ning seeläbi tootlikkust suurendada.

Toetuse kaudu soovib riik soodustada andmemajanduse valdkonna arengut, ettevõtete võimet

liituda kesksete digilahendustega ning kasutada avalikke andmeid targalt ja tõhusalt. Samuti

arvestab määrus halduskoormuse minimeerimise põhimõtet: eesmärk on vältida

üleregulatsiooni, soodustada olemasoleva andmestiku taaskasutust ja soodustada tervikliku,

tehnoloogianeutraalse õigusraamistiku kujundamist.

Toetustegevus on osa Eesti Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava (edaspidi TAIE) elluviimisest, mille sihiks on tõsta tööjõu tootlikkus 110

protsendini ELi keskmisest ning saavutada SKPst vähemalt 1% panustamine teadus- ja

arendustegevusse. Innovatsiooni laineharjal püsimiseks peab Eesti riik võimestama ettevõtteid

investeerima teadus- ja arendustegevusse.

Eesti majandusvisiooni kohaselt soovitakse aastaks 2035 majanduse maht kahekordistada. Selle

saavutamiseks on andmemajanduse ja digitaliseerimise süvalaiendamine hädavajalik ning

kõnesolev meede on üks võtmeinstrumente selle sihi poole liikumisel.

Eesti majandusvisiooni saavutamise üks alameesmärk on olla proportsionaalselt maailma

suurima andmemajanduse osakaaluga riik7, mille oluline eeldus on laialdane ja arukas

digitaliseerimine ning andmete ja tehisaru kasutamine.

Andmemajanduse kõige olulisem komponent on osapoolte vahel üheselt kokku lepitud

andmemajanduse kasutusjuht ehk konkreetne olukord, kus mitu osapoolt vahetavad kokku

7 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

lepitud andmekoosseisule vastavaid andmeid kindlaks määratud kasu saamise eesmärgil.

Toetuse eesmärk andmemajanduse vaatest ongi hoogustada andmemajanduse valdkonna

arengut, toetades praktiliste andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja rakendamist.

Kõnealuse määruse kontekstis toetatakse selliseid andmemajanduse kasutusjuhte, mis on

seotud riigi kesksete lahenduste kasutuselevõtuga või avaliku sektori käes olevate andmete

väärindamisega.

Andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamiseks ja rakendamiseks võib vaja olla üht või mitut

tegevust, nt andmete taaskasutust toetavate teenuste loomine või uuendamine,

andmevahetuseks vajalike ühtsete andmemudelite ja -vormingute väljatöötamine ja

kasutusjuhus rakendamine, andmemajanduse kasutusjuhu käivitamiseks vajaliku haldusrežiimi

sisseseadmine ja kasutusjuhus rakendamine, olemasolevate andmeruumidega liidestumine või

uue tarkvara või lisamoodulite kasutuselevõtt, olemasoleva või kasutusele võetava tarkvara

liidestamine taotleja juba kasutatava tarkvaraga.

Määruse §-3 on selgitatud määruses kasutatavaid olulisemaid termineid.

Paragrahvi 3 punktis 3 termini digitaliseerimise strateegia all mõistetakse terviklikku ja

eesmärgistatud plaani, mille alusel on võimalik ellu viia äriprotsesside koostalitlusvõimelise

digitaliseerimise või automatiseerimise arendusi. Oluline on, et digitaliseerimise strateegia peab

olema koostatud vähemalt kolmeks aastaks ning hõlmama süsteemset ülevaadet ettevõtte

digitaliseerimise suundadest ja eesmärkidest. Alternatiivselt võib digitaliseerimise strateegia

asemel esitada majandus- ja infotehnoloogiaminister määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise

teekaardi toetus“, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister määruse nr 3 „Digitaliseerimise

teekaardi toetamise tingimused“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määruse nr 52

„Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ alusel valminud dokumendid, mis on

kaasajastatud ja RTE lahendusvõimalustega täiendatud dokumendi.

Määruse § 3 punkti 4 tähenduses diginõustaja on digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu

nõustav teenuseosutaja, kes tõendab vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme sarnase

nõustamise kogemust. Reaalajamajanduse lahendused, nagu automaatne andmevahetus ja

äriprotsesside digitaliseerimine, nõuavad spetsiifilist oskusteavet ning kogemust erinevate

süsteemide liidestamisel. Väline diginõustaja kui teenuseosutaja toob ettevõttesse värskeid

teadmisi tänu laialdasele kogemusele mitmes projektis, aidates vältida ajale jalgu jäänud

lahendusi. Teenuseosutaja peab esitama tõendid varasemate sarnaste tööde kohta, mis tagab

kvaliteedi ning praktiliste ja uuenduslike lahenduste rakendamise. Seeläbi suureneb ettevõtte

efektiivsus ja väheneb halduskoormus, mis on reaalajamajanduse peamised eesmärgid. Tõendid

teostatud nõustamistest esitatakse kirjalikult rakendusüksusele taotluse esitamisel.

Sarnase töö all mõistetakse nõustamistegevuste läbiviimist viimase nelja aasta jooksul. Selline

nõue tagab, et nõustaja kogemused on seotud piisava suurusega ja majanduslikult aktiivsete

ettevõtetega, mis omakorda tõstab nõustamisteenuse asjakohasust ja kvaliteeti.

Oluline on, et diginõustajal peab lisaks üldisele pädevusele olema ka otsene kogemus just

reaalajamajanduse põhimõtetele vastavate lahenduste rakendamisel. See tähendab, et nõustaja

on osalenud projektides, kus on arendatud või juurutatud automaatset andmevahetust,

tööprotsesside digitaliseerimist ning kaasaegseid integratsioonilahendusi, mis vastavad

reaalajamajanduse põhimõtetele. Selline praktiline taust võimaldab nõustajal pakkuda

ettevõtetele ajakohaseid, tõhusaid ja tulevikukindlaid soovitusi ning tagab, et toetuse saajad

saavad rakendada lahendusi, mis vastavad nii sektori kui ka majanduse laiematele

arengusuundadele.

Määruse § 3 punkt 5 sätestab, et ettevõtja selle määruse tähenduses on majandustegevusega

tegelev üksus sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Tegemist on ELTL artikli

107 lõikes 1 kasutatava terminiga, mida Euroopa Kohus on alates 1991. aasta lahendist Höfner

ja Elser vs. Macrotron8 järjepidevalt ühetaoliselt sisustanud.9 Kuivõrd määruse alusel antav

toetus saab olema kas grupierandiga hõlmatud riigiabi või vähese tähtsusega abi (vt täiendavalt

§ 2 selgitust), peavad kahes üheaegselt rakenduvas õigusaktis (st käesolev määrus ja

grupierandi määrus või käesolev määrus ja VTA määrus) toetuse saaja terminid ühtima.

Eraldi on punktis 7 sisse toodud „koostööpartneri“ termin, eristamaks seda ÜSS2021_2027 § 2

lg 5 terminist „partner“, kelle tegevusi rahastatakse toetusest.

Oluline on rõhutada, et koostööpartneri kulud ei ole määruse tähenduses abikõlblikud, mistõttu

neid toetuse taotlemisel arvesse ei võeta. See piirang aitab tagada, et toetus suunatakse otseselt

toetust taotleva ettevõtte digitaliseerimisalastesse tegevustesse ning soodustab organisatsiooni

sisest arendust ja innovatsiooni ning välistada topeltfinantseerimise riski

Punktis 8 on lahti seletatud termin koostalitlusvõimeline digitaliseerimine – andmeliidestus,

mis on kahe või enama infosüsteemi vaheline standardiseeritud andmevahetus, mis võimaldab

automaatset, turvalist ja masinloetavat andmete edastamist ning sünkroniseerimist erinevate

tarkvarade või platvormide vahel (nt EDI, API, X-tee või muud andmevahetuslahendused).

Näidetena võib tuua e-tellimuste ja e-saatelehtede vahetuse EDI operaatori kaudu, lao- ja

tootmisandmete automaatse edastamise ERP-i ja WMS-i vahel, API-põhise kliendi- ja

hinnainfo sünkroniseerimise müügi- ja e-poe platvormide vahel, e-arvete automatiseeritud

saatmise ja vastuvõtu partnerettevõtete vahel, logistikaettevõtete süsteemidest saadetiste

olekuinfo reaalajas ülekandmise tarnijale või kliendile, tarnijate laoseisu või tarneprognooside

edastamise ostja ERP-i, ostutellimuste automaatse saatmise ja kinnituste vastuvõtmise B2B

integratsioonide kaudu, või X-tee vahendusel toimiva andmevahetuse riiklike registritega.

Eraldi on selgitatud ka mõisteid reaalajamajandus, reaalajamajanduse lahendus ja

reaalajamajanduse põhimõtetele vastav lahendus. Reaalajamajandus on digitaalne

majanduskeskkond, kus majandustehingutega seotud andmed liiguvad osapoolte vahel

reaalajas või peaaegu reaalajas ning standardiseeritud ja masinloetaval kujul.

Reaalajamajanduse lahendused võimaldavad automatiseeritud andmevahetust ettevõtete,

klientide, tarnijate ja riigi infosüsteemide vahel, vähendades käsitööd, parandades andmete

kvaliteeti ning toetades tõhusamaid ja läbipaistvamaid äriprotsesse. Selliste lahenduste hulka

kuuluvad näiteks e-arvete saatmine ja vastuvõtt, e-tellimuste ja e-saatelehtede automaatne

edastamine, lao- ja tootmisandmete sünkroniseerimine infosüsteemide vahel, API-põhine

integratsioon e-poe ja ERP-i vahel või tarneahela info edastamine logistikaettevõtte

süsteemidest partneritele.

Reaalajamajanduse lahendus on tehnoloogiline või tarkvaraline komponent, mis võimaldab

struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete automaatset vahetamist

reaalajas või minimaalse viivitusega. Lahendus peab toetama koostalitlusvõime põhimõtteid

ning tagama turvalise ja tõendatava andmeedastuse. Reaalajamajanduse põhimõtetele vastavad

8 EKo C-41/90, Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p 21. 9 Kuna lahend Höfner ja Elser vs. Macrotron puudutas konkurentsijärelevalve osaks oleva ELTL artikli 102

kohaldamist, on paslik selgitada, et nimetatud ELTL artiklis ja ELTL artiklis 107 kasutatud termin „ettevõtja“ on

samatähenduslikud. Seda on Euroopa Kohus riigiabi puudutavates lahendites kinnitanud, vt nt EKo C-222/04,

Cassa di Risparmio di Firenze jt, EU:C:2006:8, p-d 107 ja 108.

lahendused aitavad vähendada manuaalseid tegevusi, lihtsustada aruandlust, kiirendada

tarneahela protsesse ja suurendada ettevõtte võimekust andmepõhiste otsuste tegemisel. Reaalajamajanduse lahendused peavad vastama järgmistele põhimõtetele:

 andmed on masinloetavad ja standardiseeritud;

 andmevahetus toimub automaatselt ning ilma käsitsi sekkumiseta;

 andmete liikumine toimub reaalajas või peaaegu reaalajas;

 kasutatakse turvalisi ja usaldusväärseid andmevahetuskanaleid (nt API, EDI, X-tee);

 lahendused on koostalitlusvõimelised ning ühilduvad erinevate süsteemide ja

platvormidega;

 andmevahetus on jälgitav ja logitud, võimaldades tuvastada toiminguid ja tehinguid;

 tehniline arhitektuur on skaleeritav ja sobib laiemaks kasutuselevõtuks.

Seletuskirjas eraldi selgitamata jäetud terminid on määruses eelnevalt defineeritud või

üldtunnustatud ning ei vaja täiendavat selgitamist.

Määruse §-s 4 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, tulemus- ja väljundnäitajad.

Määruse § 4 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärkideks suurendada ettevõtete

lisandväärtust äritarkvaralahenduste kasutuselevõtu kaudu ning toetada reaalajamajanduse

lahenduste kasutuselevõttu, töötades selleks välja äriprotsesse edendavaid arendusi. Lisaks on

oluliseks eesmärgiks hoogustada andmemajanduse valdkonna arengut, toetades praktiliste

andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja praktikas rakendamist ning erasektori

ettevõtteid riigi kesksete lahenduste kasutuselevõtul.

Toetatud tegevused peavad § 4 lõike 2 kohaselt panustama Euroopa Komisjoniga kokku lepitud

rakenduskava väljundnäitajate „toetatavate ettevõtjate arv“ ja „toetustega toetatavate ettevõtjate

arv“ ja lõike 3 kohaselt panustab toetuse andmine tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem

lisandväärtus töötaja kohta“ sihttaseme saavutamisse.

Lõike 4 kohaselt peab projektidega aitama kaasa Riigikogu heakskiidetud „Eesti 2035“ sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning selle alamsihi „Eesti

majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisele. „Eesti 2035“

horisontaalsetesse mõõdikutesse panustatakse kaudselt (vt ka lisa 2).

Määruse § 5 kohaselt määratakse rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium ning rakendusüksuseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Määruse 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, täpsed toetuse andmise tingimused ja

kulude abikõlblikkus ning toetuse määr.

Määruse §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõike 1 punktide 1–4 kohaselt toetatakse järgmiseid tegevusi:

1) ettevõtja vajadustele vastava tarkvara kasutusele võtmine ja/või liidestamine;

2) ettevõtja äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise

arendamine;

3) olemasoleva või uudse tarkvara arendamine;

4) andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamine ja rakendamine.

Lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse juures toetatakse ettevõtte vajadustele vastava

äritarkvara kasutuselevõttu ja olemasolevate äritarkvaralahenduse liidestamise arendust ning

selle kasutuselevõtu ja/või juurutamisega seotud diginõustaja teenust.

See tähendab, et ettevõttel on võimalik:

 võtta kasutusele uus äritarkvara, mis vastab tema äriprotsesside eripärale ja aitab

parandada ettevõtte tõhusust, töökorraldust või andmehaldust;

 täiendada või arendada olemasolevat tarkvaralahendust, näiteks luues liideseid teiste

süsteemide või teenustega, et andmevahetus muutuks sujuvamaks ja töövood

automatiseeritumaks;

 saada diginõustaja teenust, mis hõlmab juhendamist ning ettevõtte vajadustele parima

tarkvaralahenduse väljavalimist, koolitamist ning nõustamist tarkvara kasutuselevõtu

ja/või juurutamise protsessis, et tagada tarkvara edukas ja tulemuslik rakendamine

ettevõtte igapäevatöös.

Lisaks on äritarkvara kasutuselevõtul ja arendamisel oluline roll andmeliidestustel ning

elektroonilise andmevahetuse (EDI) lahendustel, mis tagavad infosüsteemide koostalitlusvõime

ja andmevahetuse automatiseerimise ettevõtte sees ning äripartneritega. Süsteemidevahelised

liidestused – näiteks ERP-i ühendamine tarnijate e-saatelehtede, e-arvete, ostjate e-tellimuste

või aruandlusplatvormidega – võimaldavad andmeid liigutada reaalajas ja käsitööd oluliselt

vähendada. EDI kasutamine aitab ettevõtetel parandada protsesside efektiivsust, vähendada

vigade riski ja kiirendada infovahetust kogu tarneahelas. Selliste liidestuste arendamine ja

täiustamine on digitaliseerimise projektide lahutamatu osa, kuna need suurendavad ettevõtte

koostalitlusvõimet, võimaldavad olemasolevat tarkvara tõhusamalt rakendada ning loovad

paremad eeldused digitaalseks kasvuks ja konkurentsivõimeks.

Lõige 2 sätestab, et lõike 1 punkt 1 nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud

järgmised tingimused:

1) taotleja läbib koolituse „Ettevõtte digitaliseerimise koolitus“ (edaspidi koolitus), mis on

tasuta kättesaadav https://digiriigiakadeemia.ee/ veebilehel. See koolitus annab ettevõttele

vajalikud teadmised digitaliseerimisest, diginõustajate kaasamise kasulikkusest ning

äritarkvara arendamise või kasutuselevõtuga seotud parimatest praktikatest. Koolitus hõlmab

ka digipöörde teemasid, äritarkvara valikut, projektijuhtimist ning IT-lahenduste

kasutuselevõtu planeerimist. Koolitus on kõigile tasuta kättesaadav Digiriigi akadeemia

platvormil;

2) taotleja on e-arve kasutaja või võtab projekti lõpuks kasutusele e-arvet võimaldava tarkvara.

Ettevõtja peab olema e-arve kasutaja või võtma e-arvet võimaldava lahenduse kasutusele

hiljemalt projekti lõppedes. See tähendab, et ettevõttel peab olema võimalus koostada, edastada

ja vastu võtta e-arveid Eesti Vabariigi seadusandluse ja vastavate tehniliste nõuete kohaselt. E-

arvete kasutuselevõtt on oluline osa ettevõtte digitaliseerimisest ning aitab suurendada

arveldusprotsesside efektiivsust ja läbipaistvust;

3) projekti kaasatakse diginõustaja. Diginõustaja kaasamine on ettevõtte digitaliseerimise

projektis oluline eelkõige seetõttu, et diginõustaja aitab ettevõttel teha läbimõeldud ja

strateegilisi otsuseid kogu digimuutuse protsessi vältel. Diginõustaja roll ei piirdu pelgalt

tehniliste soovitustega, vaid hõlmab ka äriprotsesside analüüsi, sobiva tarkvaralahenduse

valikut ning selle edukat juurutamist vastavalt ettevõtte spetsiifikale ja arenguvajadustele.

Diginõustaja kogemused ja teadmised aitavad vältida levinud vigu, mis võivad tekkida

iseseisvalt digitaliseerimisega alustades, ning tagavad, et investeeringud tehnoloogiasse oleksid

tõhusad ja tooksid ettevõttele maksimaalset kasu.

Diginõustaja teenuse kulud on abikõlblikud, sest diginõustaja kaasamisel suureneb projekti

edukuse tõenäosus ning tagatakse, et kogu digitaliseerimise protsess toimub süsteemselt ja

läbimõeldult. Diginõustaja aitab ettevõttel hinnata oma praegust olukorda, kaardistada vajadusi

ning koostada tegevuskava, mis arvestab nii tehnoloogilisi kui ka ärilisi eesmärke. Samuti

juhendab diginõustaja tarkvara valiku, kasutuselevõtu ja juurutamise protsessis ning toetab

töötajate koolitamist, et uus lahendus oleks ettevõttes kiiresti ja tõhusalt rakendatav. Selline

lähenemine aitab tagada projektile jätkusuutliku mõju ning vähendab riski, et digitaliseerimise

pingutused jäävad poolikuks või ei too soovitud tulemusi.

Lisaks võimaldab diginõustaja kaasamine ettevõttel olla kursis parimate praktikatega ning

kasutada ära uusi digilahendusi, mis võivad oluliselt parandada töökorraldust, tõsta efektiivsust

ning suurendada konkurentsivõimet. Diginõustaja aitab ka hinnata erinevate lahenduste

sobivust ettevõtte vajadustele, vältides üleinvesteerimist või sobimatute süsteemide

juurutamist. Nii on võimalik saavutada ettevõtte jaoks optimaalne lahendus, mis toetab nii

praeguseid kui ka tulevasi arengusuundi.

Diginõustaja teenuse ostmise abikõlblikkuse periood võib alata varem, kuid mitte enne, kui

kolm kuud taotluse esitamisest arvates. Selline varasem abikõlblikkuse perioodi algus

võimaldab ettevõttel juba enne taotluse esitamist teha koostööd diginõustajaga ning valida välja

just oma vajadustele vastava tarkvaralahenduse. See on oluline, sest taotlusesse tuleb märkida

juba soovitud tarkvara koos vastavate hinnapakkumistega. Nii saab ettevõte tagada, et valitud

lahendus vastab tema äriprotsesside eripärale ning kõik vajalikud dokumendid ja

hinnapakkumised on taotluse esitamise hetkeks olemas. Samal ajal järgib ettevõte toetuse

tingimusi ning tagab, et kõik abikõlblikud kulud arvestatakse korrektselt ning projekti

eesmärgid saavad edukalt täidetud.

4) lõpptulemus on dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Lõpptulemuse dokumenteerimine tagab projekti läbipaistvuse ja tõendatavuse, võimaldab

hinnata eesmärkide saavutamist ning loob ettevõttele püsiva ülevaate tehtud muudatustest.

Hästi koostatud dokumentatsioon toetab tarkvaralahenduse edasist kasutamist ja arendamist

ning aitab hoida protsesside järjepidevust. Dokumenteeritud tulemus muudab digitaliseerimise

projekti mõjusamaks ja jätkusuutlikumaks

Need tingimused on seatud selleks, et tagada toetuse sihipärane kasutamine ja maksimaalne

kasu ettevõtja digivõimekuse arendamiseks.

Lõikes 3 sätestatakse eeldused, mille täitmisel toetatakse lõike 1 punktis 2 nimetatud

äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamist. Toetuse

eesmärk on pakkuda ettevõtjatele tuge oma äriprotsesside digitaliseerimisel ja

automatiseerimisel, et eri süsteemid ja osapooled suudaksid omavahel tõhusalt suhelda ehk

oleksid koostalitlusvõimelised. See tähendab, et arendatavad lahendused ei tööta isoleeritult,

vaid suudavad teiste süsteemide ja partneritega andmeid vahetada ning luua sujuva ja efektiivse

äriprotsesside kogumi.

Äriprotsesside koostalitlusvõime arendamisel on oluline koht nii infosüsteemide liidestamisel

kui ka elektroonilise andmevahetuse (EDI) lahendustel, mis võimaldavad ettevõttel siduda oma

digitaalseid töövooge partnerite ja teiste süsteemidega. Hästi kavandatud liidestused loovad

ühtse andmevoo – näiteks tellimuste, tarneaheladokumentide, arveldusandmete või

aruandlusinfo automaatse edasiandmise – mis muudab protsessid kiiremaks ja ühtlasemaks.

EDI kasutuselevõtt või laiendamine aitab vähendada käsitsi andmesisestust, tagab andmete

kvaliteedi ning tugevdab ettevõtte positsiooni reaalajamajanduses, kus infovahetus peab

toimuma operatiivselt ja usaldusväärselt. Selliste lahenduste arendamine toetab ettevõtet

strateegiliselt, kuna loob tehnilised eeldused ulatuslikumaks digitaliseerimiseks ja võimaldab

eri süsteemidel töötada koordineeritult nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool seda.

Eelnevast tulenevalt sätestab lõige 3, et lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevust, s.o ettevõtja

äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamist,

toetatakse, kui:

1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja

standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise

andmevahetusplatvormi kaudu;

2) isikuandmete töötlemise va masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata

ja muul viisil töödelda – arendatava süsteemi või lahenduse puhul peab ettevõttel olema

tehniline võimekus masinloetavaid ja standarditud andmevorminguid vastu võtta, töödelda ja

edastada. See tagab, et andmeid saab automatiseeritult töödelda ilma, et oleks vaja käsitsi

sekkuda. Näiteks saab e--arveid, tarneahela infot, laoandmeid või tellimusi eri osapoolte vahel

(nt klientide, tarnijate või riiklike infosüsteemidega) automaatselt vahetada;

2) arendus sisaldab vähemalt kahte reaalajamajanduse põhimõtetele vastavat lahendust –

arendus peab sisaldama vähemalt kahte lahendust, mis toetavad reaalajamajanduse

põhimõtteid, st andmete kogumine, töötlemine ja kasutamine toimub reaalajas või võimalikult

väikese viivitusega. Selline lahendus võib olla näiteks:

 e-arveldus – e-arvete automaatne saatmine ja vastuvõtt;

 laoandmete vahetamine – laoseisude, tellimuste ja tarnete haldus reaalajas;

 tööaja või tootmise monitoorimine – tootmisprotsesside jälgimine ja juhtimine reaalaja

andmete põhjal;

 finantsandmete liidesed – info automaatne reaalajas vahetamine

raamatupidamistarkvara ja maksuhalduri vahel;

 masinate või seadmete andmete integreerimine – seadmetelt kogutud andmete analüüs

ja juhtimine;

 EDI-põhised ostu- ja müügiprotsessid – tellimuste, tarnekinnituste ja arvelduse

automatiseeritud andmevahetus eri süsteemide vahel;

 reaalajas aruandlusliidesed – andmete automaatne edastamine juhtimis- ja

analüütikaplatvormidele otsuste tegemiseks, aga ka andmepõhine aruandlus;

 tarnelogistika jälgimislahendused – saadetiste liikumise jälgimine ja info reaalajas

jagamine partneritega;

 kliendi- ja müügiandmete integratsioon – müügitellimuste, hinnakirjade ja kliendiinfo

sünkroniseerimine mitme süsteemi vahel;

 energia- ja ressursikasutuse monitooring – tarbimisandmete reaalajas kogumine ja

analüüs tootmise või hoonehalduse optimeerimiseks;

 tööaja- ja personalisüsteemide sidumine palgaarvestusega – tööaja info automaatne

edastus palgasüsteemi, vähendades käsitöökoormust ja vigade riski.

3) arendus on osa tervikprotsessist ettevõtja sees ja/või ettevõtjate vahel, mis võib hõlmata kas

ainult ettevõtjasiseseid protsesse (nt tootmise planeerimine, varude haldus, raamatupidamine)

või laieneda koostööpartneritele ja klientidele (nt tellimuste haldamine ja tarneahela juhtimine).

See tähendab, et ei toetata ainult üksikute funktsioonide või tööriistade arendamist, vaid

lahendus peab olema osa laiemast protsessist;

4) partneri või koostööpartnerina peab olema kaasatud vähemalt üks reaalajamajanduse

lahenduse arendamise osaline, kes on seotud reaalajamajanduse lahenduste arendamise või

rakendamisega. See võib olla näiteks:

 äripartner, kelle süsteemidega liidestutakse;

 andmevahetusplatvormi pakkuja;

 riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutus.

Koostööpartneri või partneri kaasamine aitab tagada, et arendus oleks kooskõlas tänapäevaste

tehniliste ja äriliste nõuetega, ning oleks ka praktilise väärtusega, muutes koostöö sujuvamaks;

5) ettevõtjal on digitaliseerimise strateegia – kui taotleval ettevõtjal puudub kehtiv digitalisee-

rimise strateegia, on ta kohustatud koostama selle projekti elluviimise raames. Digitaliseerimise

strateegia lähtuvalt määruse § 3 punktist 5 on terviklik ja eesmärgistatud plaan, mille alusel viib

ettevõtja ellu oma äriprotsesside koostalitlusvõimelist digitaliseerimist või automatiseerimist

võimaldavad arendused ning mis koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Nimetatud

digitaliseerimise strateegia asemel võib ettevõtjal olla majandus- ja infotehnoloogiaministri

määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“, väliskaubandus- ja

infotehnoloogiaministri määruse nr 3 „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused“,

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja

automatiseerimise toetus“ alusel valminud dokumendid, mis on kaasajastatud ja RTE

lahendusvõimalustega täiendatud.

Lõikes 4 sätestatakse eeldused, mille täitmisel toetatakse lõike 1 punktis 3 nimetatud

olemasoleva või uudse tarkvara arendamist. Toetuse eesmärk on abistada ettevõtjat uue

äritarkvara loomisel või olemasoleva tarkvara edasiarendamisel, mis võimaldab ettevõtjatel ja

avaliku sektori asutustel omavahel turvaliselt, standarditult ja reaalajas andmeid vahetada.

Arendus peab järglima reaalajamajanduse (RTE) põhimõtteid, mis tähendab, et andmed

liiguvad automaatselt, struktureeritult ja õigel ajal õigete osapoolte vahel, vähendades käsitööd,

viivitusi ja dubleerimist.

Lõige 4 sätestab, et lõike 1 punkt 3 nimetatud olemasoleva või uudse tarkvara arendamist

toetatakse, kui:

1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja

standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja muul viisil töödelda X-tee või muu turvalise

andmevahetusplatvormi kaudu – arendatav tarkvara peab suutma masinloetavaid andmeid, mis

on andmete tekkimise täpse aja näitamiseks varustatud ajatempliga või muul viisil turvaliselt

jälgitav, vastu võtta, töödelda ja edastada. See andmevahetus peab toimuma:

 X-tee (riiklik andmevahetuskiht) kaudu või

 muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu, mis tagab andmete tervikluse,

konfidentsiaalsuse ja jälgitavuse.

See nõue on oluline, et luua usaldusväärne ja läbipaistev digitaristu, mille kaudu saab äri- ja

avalik sektor omavahel andmeid vahetada ilma käsitöö ja vigadeta;

2) isikuandmete töötlemise vajaduse korral peab arendatav lahendus võimaldama andmete

jagamise turvalist ja läbipaistvat haldamist. Kui arendus eeldab füüsilise isiku andmete

kasutamist, peab süsteem sisaldama funktsiooni nõusoleku andmiseks ja haldamiseks või olema

valmis liidestuma Riigi Infosüsteemi Ameti arendatava andmenõusolekuteenusega. Liidestus

andmenõusolekuteenusega peab olema tehniliselt võimalik, kuid ettevõttel on lubatud kasutada

ka muid turvalisi ja standardiseeritud lahendusi nõusoleku haldamiseks, tingimusel et need

vastavad andmekaitsenõuetele (sh GDPR).

Samal ajal rõhutatakse, et reaalajamajanduse lahendustena käsitatakse lisaks X-tee kaudu

toimivatele integratsioonidele ka erasektori platvormidel toimivaid turvalisi ja

standardiseeritud andmevahetuse lahendusi, nagu EDI või API-põhised liidestused. Need

täidavad koostalitlusvõime ja andmeturbe põhimõtteid ning on ettevõtetele praktiliselt

rakendatavad. See on oluline, et täita andmekaitsenõudeid (sh GDPR) ja tagada, et

isikuandmeid kasutatakse ainult andmesubjekti tahte kohaselt ja läbipaistvalt;

3) tarkvara arendus vastab reaalajamajanduse põhimõtetele või sisaldab reaalajamajanduse

komponenti – arendus peab kas täielikult tuginema reaalajamajanduse põhimõtetele või

sisaldama vähemalt üht reaalajakomponenti, näiteks:

 andmed liiguvad automaatselt ilma viivituseta;

 andmed salvestatakse, töödeldakse ja esitatakse ilma käsitsitööta;

 süsteem reageerib sündmustele (nt andmesisestus, dokumendi kinnitamine)

automaatselt ja kohe.

See muudab protsessid kiiremaks, efektiivsemaks ja vigade tegemise suhtes vähem

haavatavaks;

4) andmepõhise aruandluse terviklahenduse puhul, mis tugineb andmepõhise aruandluse

taksonoomiale, hõlmab aruandluskohustuslase andmeid nende tekkimisest kuni esitamiseni

riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutusele, väljaarvatud juhul, kui

taotleja ise on andmete esitaja, ega kogu neid teistelt isikutelt;

Kui arendatav tarkvara on andmepõhise aruandluse terviklahendus, peab see hõlmama

aruandluskohustuslase andmeid nende tekkehetkest kuni esitamiseni riigiasutusele või

kohaliku omavalitsuse üksusele või selle asutusele.

See tähendab, et süsteem peab katma kogu andmevoo – andmete loomine, töötlemine,

valideerimine ja esitamine – ühtses ja läbipaistvas andmeprotsessis;

5) andmepõhise aruandluse terviklahenduse puhul on arendamisse kaasatud

koostööpartneritena riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutus ja vähemalt

kolm aruandlusandmete esitajat. Kui arendatakse andmepõhise aruandluse lahendust, mis

põhineb aruandlustaksonoomial (st masinloetaval andmestruktuuril), peavad olema täidetud

järgmised nõuded: projektis peab osalema vähemalt üks koostööpartner kelle süsteemiga

liidestatakse. See tagab, et arendus on professionaalne, sobib suuremasse süsteemi ja toetab

sujuvat koostööd teiste süsteemidega.

 lahendus peab hõlmama andmete kogumist, töötlemist ja edastamist alates nende

tekkekohast (nt ettevõtte majandustarkvarast) kuni nende esitamiseni riigiasutusele või

kohaliku omavalitsuse üksusele;

 arendusse peavad olema koostööpartneritena kaasatud:

 vastav riigiasutus või KOVi asutus, kellele aruandlust esitatakse ja

 vähemalt kolm andmete esitajat (nt kolm ettevõtet, kes kasutavad arendatavat

süsteemi).

See loob ühtse, standarditud aruandlussüsteemi, mis vähendab ettevõtete halduskoormust ja

lihtsustab riigi jaoks andmete kogumist.

Siin kehtib erand: kui taotleja ise on andmete esitaja (nt tema süsteemis tekivad andmed) ega

kogu neid teistelt isikutel, siis ei ole vaja andmete esitajaid kaasata;

6) punktides 4 ja 5 nimetamata olemasoleva või uudse tarkvara lahenduse puhul peab olema

arendusse kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner ja tagatakse vähemalt kolm testivat

lõppklienti, kes ei ole projektis partnerid.

Koostööpartneriks võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kes osaleb projektiga

toetatavas tegevuses.

Partner võib olla näiteks:

 äripartner, kelle süsteemidega liidestutakse;

 andmevahetusplatvormi pakkuja.

Testiv lõppklient on valminud tarkvaralahenduse potentsiaalne kasutaja, kes osaleb arenduse

testimises. Testiva kliendi andmed esitatakse projektiplaanis.

Arendus peab olema mõeldud vähemalt kolmele lõppkasutajale, st:

 süsteemi peab saama kasutada mitu ettevõtet või organisatsiooni või

 teenus peab olema disainitud selliselt, et selle rakendamine ei piirdu ainult ühe

kliendiga.

Selle arendustegevuse kaudu soovitakse soodustada:

 tarkvara, mis toetab andmete sujuvat, turvalist ja standarditud liikumist;

 reaalajas otsuste tegemist ja protsesside automatiseerimist;

 avaliku ja erasektori koostööd andmepõhiste teenuste ja aruandluse arendamisel;

 lahendusi, mis ei teeni ainult üksikut ettevõtet, vaid toetavad laiemat kasutust.

Antud tegevus on suunatud tarkvaralahenduste arendamisele, mis ei ole mõeldud üksnes ühe

ettevõtte spetsiifiliste vajaduste täitmiseks, vaid millel on laiem rakendatavus ning

turupotentsiaal. Erinevalt § 6 lõike 1 punktis 2 toetatavatest ettevõttespetsiifilistest arendustest

peab § 6 lõike 1 punkti 3 alusel välja töötatav olemasolev või uus tarkvaralahendus olema

kasutatav mitmete ettevõtete poolt ja omama laiemat mõju, toetades reaalajamajanduse

põhimõtetele vastavate lahenduste kasutuselevõttu. Selliste universaalsemate lahenduste

arendamine võimaldab suurendada digitaliseerimise üldist taset, parandada koostalitlusvõimet

ning soodustada innovatsiooni kogu turul.

Oluline on mõista, et antud tegevus jaguneb põhimõtteliselt kaheks. Andmepõhise aruandluse

lahendus ja muu olemasoleva või uudse tarkvara lahendus.

Andmepõhine aruandlus:  peamine eesmärk on võimaldada ettevõtetel ja organisatsioonidel edastada

riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele andmeid standardiseeritud, turvalisel ja

jälgitaval viisil;

 tarkvara peab toetama andmepõhist aruandlust, mis tähendab, et andmed liiguvad

automaatselt, struktureeritult ja ajakohaselt ning jälgima RTE-põhimõtted;

 kasutajateks on nii ettevõtted (andmete esitajad) kui ka riigiasutused (andmete

vastuvõtjad);

 kohustuslik on kaasata koostööpartnerina riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse

ja selle asutus ja vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat;

 kui taotleja ise on andmete esitaja (nt tema süsteemis tekivad andmed) ega kogu neid

teistelt isikutel, siis ei ole vaja andmete esitajaid kaasata

 ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid

vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu.

Muu olemasoleva või uudse äritarkvara arendus:  eesmärk on täiendada või luua äritarkvara, millel ei ole otsest seost riigiasutustele

aruandlusega;

 tarkvara võib keskenduda äri-, tootmis-, logistika- või muudele ettevõtete protsessidele;

 kasutajateks on peamiselt erasektori kliendid või mitmed organisatsioonid;

 kohustuslik on kaasata vähemalt üks partner ja tagada rohkem kui kolm lõppklienti;

 tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid

ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise

andmevahetusplatvormi kaudu.

Tabel 2

Andmepõhise aruandluse arendus Muu olemasoleva või uudse tarkvara

lahenduse arendus

Tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja

standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise

andmevahetusplatvormi kaudu.

Isikuandmete töötlemise vajaduse korral on võimalik anda nõusolek andmete jagamiseks või

liidestada tarkvara andmenõusolekuteenusega, et füüsiline ja juriidiline isik saaks andmeid

jagada kindla teenuseosutajaga peab projekt sisaldama Riigi Infosüsteemi Ameti

nõusolekuteenust.

Tarkvara vastab reaalajamajanduse põhimõtetele või sisaldab reaalajamajanduse

komponenti.

Koostööpartneriks riigiasutus või

kohalikuomavalitsuse üksus

Partneriks võib olla ka erasektori ettevõte.

Vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat,

kui taotleja ise on andmete esitaja (nt tema

süsteemis tekivad andmed) ega kogu neid

teistelt isikutel, siis ei ole arenduspartnerit

vaja kaasata.

Vähemalt kolm lõppklienti.

Lõike 5 fookuses on riiklike lahenduste kasutuselevõtt või avalike andmete väärindamine.

Tegevuste tulemused loovad eelduse võtta ettevõtetes kasutusele ja integreerida avaliku sektori

digilahendusi ning suurendada ettevõtete digitaliseerimist, samuti vähendada nii era- kui ka

avaliku sektori halduskoormust.

Toetatakse andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja praktikas rakendamist. Toetused

antakse erasektori ettevõtetele.

Lõige 5 sätestab, et lõike 1 punkt 4 nimetatud toetuse saamise eelduseks on vähemalt üks

järgmistest:

1) tegevus on seotud riiklike kesksete lahenduste kasutuselevõtuga, sh selle jaoks vajalike

analüüside ja arendustega;

2) tegevus on seotud avaliku sektori käes olevate andmete väärindamisega.

Toetuse andmise kohustuslik eesmärk on edendada andmemajanduse kasutusjuhtude

väljatöötamist ning praktikas rakendamist ehk taotluses peab olema selgelt esile toodud

andmemajanduse kasutusjuht ja taotluses nimetatud tulemuseks peab olema selle kasutusjuhu

rakendamine (uue teenuse pakkumine vms).

Andmemajanduse kasutusjuhu näide 1. Erasektori ettevõte arendab lahendust, mille eesmärk

on hinnata inimese tervislikku seisundit, kasutades selleks tema heaolu-, spordi- ja muude

rakenduste andmeid. Lahendust oleks võimalik täiendada riigi käes olevate terviseandmetega,

millele ligipääsemiseks on vaja kasutaja nõusolekut ehk on seos nii riigi käes olevate andmete

väärindamise (terviseandmed) kui ka keskse lahenduse (andmenõusolekuteenus)

kasutuselevõtuga.

Andmemajanduse kasutusjuhu näide 2. Erasektori ettevõte arendab lahendust, mille eesmärk

on hinnata hoonete, näiteks kortermajade energiatõhusust. Selle jaoks kasutab ta Ehitisregistri

ning Maa- ja Ruumiameti avaandmeid, mida rikastab asjade interneti (IoT) seadmete kogutud

andmetega.

Mõlema kasutusjuhu näitel on kasusaajateks nii ettevõte kui ka kasutajad, sest riigi andmeid

väärindades ja nende kasutamist võimaldades saab pakkuda ja tarbida kvaliteetsemat teenust.

Ettevõtjatel võimaldab toetus parandada oma teenuste kvaliteeti või luua uusi teenuseid.

Andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamiseks ja rakendamiseks võib vaja olla üht või mitut

järgnevat tegevust:

1) andmete taaskasutust toetavate teenuste loomine või uuendamine.

Näide 1. Ettevõte loob teenuse, mis võimaldab tundlikke andmeid privaatsust tagavalt

väärindada – näiteks loob sünteetilised andmestikud ettevõtete palgaandmete vm harilikult

privaatsust riivavate andmete kohta.

Näide 2. Asutusel puudub tehniline võimekus andmeid efektiivselt andmebaasidest kätte saada

või töötluskeskkonnas kasutada, mille jaoks on vaja luua uusi liidestusi. Vajalikud tegevused

võivad olla näiteks X-teega liitumine, X-tee andmete vastuvõtmise võime loomine ning

andmete kasutatavaks tegemine.

2) andmevahetuseks vajalike ühtsete andmemudelite ja -vormingute väljatöötamine ja

kasutusjuhus rakendamine.

Näide. Tuvastatud on äriline vajadus elamusteenuste planeerimise platvormi järele, mis

võimaldaks ligipääsu kultuurisündmuste, külastusstatistika ja turismivoogude andmetele. Selle

elluviimiseks on vaja koguda andmeid mitmest allikast, probleemiks on aga andmete formaat

ja struktuur – näiteks kuupäevad on esitatud eri formaadis, asukohad kord aadresside, kord

koordinaatidena, koordinaadid on eri süsteemides jne. Tegevuse käigus töötatakse välja ühtne

andmemudel, ühtlustatakse teenustes ja andmebaasides kasutatavad andmevormingud, tehakse

vajalikud muudatused protsessides ning realiseeritakse kasutusjuht.

3) andmemajanduse kasutusjuhu käivitamiseks vajaliku haldusrežiimi sisseseadmine ja

kasutusjuhus rakendamine.

Näide. Tuvastatud on andmemajanduse kasutusjuht, mille realiseerimiseks on vaja mitme

osapoole koostööd, kellel puudub väljakujunenud koostöövorm. Tegevuse käigus määratakse

kindlaks osapoolte rollid, õigused ja vastutus; andmete jagamise ja kasutamise reeglid, tasemed

ja piirangud; fikseeritakse uuendussagedus ja kvaliteedinõuded ning sõlmitakse lepingud

andmete jagamiseks.

4) olemasolevate andmeruumidega liidestumine.

Näide 1. Meediaettevõte soovib enda andmekataloogi liidestada Andmete Teabeväravaga, et

anda huvitatud osapooltele ülevaade enda valdustes olevatest andmetest ning võimalustest neid

kasutada, muu hulgas teha kättesaadavaks keeleressursid Euroopa keeleandmeruumis.

Näide 2. Tarkvaraettevõte liidestub Euroopa mobiilsusandmeruumiga ning ühendab sealt

saadud Soome ühistranspordi ja laevaliiklusega seotud info ning Eesti registritest kohaliku

ühistranspordi info, mille tulemusel saab osutada piiriülest teekonnaplaneerimise teenust.

5) uue tarkvara või lisamoodulite kasutuselevõtt, olemasoleva või kasutusele võetava tarkvara

liidestamine taotleja poolt juba kasutatava tarkvaraga, mh tarkvaralitsentsi ost või tarkvaraga

liitumise ühekordne tasu.

Näide 1. Andmemajanduse kasutusjuhu jaoks vajalike andmeruumidega liidestumise jaoks

võtab ettevõte kasutusele vajalikud tarkvarakomponendid (nt dataspace connector’id).

Näide 2. Reaalajalise otsustustoe väljatöötamiseks võtab ettevõte kasutusele

tehisintellektipõhise tarkvara, mis lihtsustab andmetöötlust, valideerimist ja analüüsi ning loob

interaktiivse juhtimislaua.

Lõike 6 kohaselt peavad lõikes 1 nimetatud tegevused toetuse saamiseks olema kooskõlas ka

põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, et ei tekitataks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Tegemist on EL 2021–2027 perioodi liiduülese

keskse nõudega toetuste rakendamisel. Kuivõrd meetme raames tehtavad tegevused ei ole oma

iseloomult sellised, mis oleks vastuolus "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega, ei ole vajalik selle

täiendav hindamine projekti tasandil

Määruse §-s 7 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud.

Määruse § 7 on nimetatud abikõlblikud kulud, mis on kehtestatud piirmäärade kohaselt

tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, nt töötasu, teenused, litsentsid, konsultatsioonid.

Äritarkvara arendamise korral on abikõlblik ka turunduskulu.

Tabel 3. Abikõlblikud kulud tegevuste kaupa

Tegevus Abikõlblik kulu

1. Ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara

kasutuselevõtt (§ 6 lõige 1 punkt 1)

1) diginõustaja teenuse kulu;

2) tarkvara ostmise või litsentsi tasu;

3) tarkvarade liidestamise arenduskulud.

2. Äriprotsesside koostalitlusvõimelise

digitaliseerimise ja/või automatiseerimise

arendamine (§ 6 lõige 1 punkt 2)

1) projektiga seotud arendustegevuste

elluviimiseks makstav palk ja vähese

tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks

makstav tasu ning nendelt tasudelt

makstavad riiklikud maksud ja maksed;

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu

projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja

vähese tähtsusega abi saaja projekti

juhtimiseks makstav tasu, mida

maksustatakse samamoodi kui palk, ja

nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud

ja maksed;

3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu;

4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja

patentide kulu;

5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt

ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude

sarnaste teenuste kulu;

6) digitaliseerimise strateegia koostamise

kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud

perioodil.

3. Olemasoleva või uudse äritarkvara

arendamine (§ 6 lõige1 punkt 3)

1) projektiga seotud arendustegevuste

elluviimiseks makstav palk ja vähese

tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks

makstav tasu ning nendelt tasudelt

makstavad riiklikud maksud ja maksed;

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu

projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja

vähese tähtsusega abi saaja projekti

juhtimiseks makstav tasu, mida

maksustatakse samamoodi kui palk, ja

nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud

ja maksed;

3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu;

4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja

patentide kulu;

5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt

ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude

sarnaste teenuste kulu;

6) digitaliseerimise strateegia koostamise

kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud

perioodil;

7) projekti raames arendatud lahenduste

turundamise kulu.

4. Andmemajanduse kasutusjuhtude

väljatöötamine ja praktikas rakendamine (§ 6

lõige 1 punkt 4)

1) projektiga seotud arendustegevuste

elluviimiseks makstav palk ja vähese

tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks

makstav tasu ning nendelt tasudelt

makstavad riiklikud maksud ja maksed;

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu

projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja

vähese tähtsusega abi saaja projekti

juhtimiseks makstav tasu, mida

maksustatakse samamoodi kui palk, ja

nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud

ja maksed;

3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu;

4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja

patentide kulu;

5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt

ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude

sarnaste teenuste kulu.

Määruse § 7 lõike 5 kohaselt on abikõlbmatud kulud lisaks ühendmääruse §-s 17 toodule

 käibemaks;

 puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule;

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised;

 seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;

 koolituskulu;

 töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud

ajaga;

 sularahamaksed;

 olemasoleva tarkvara versiooniuuenduse kulu.

Lõige 6 sätestab kaudsete kulude hüvitamise ühtse määra alusel, mis on seitse protsenti projekti

tegevuste elluviimisega seotud otsestest abikõlblikest kuludest.

Määruse § 8 määrab projekti abikõlblikkuse perioodi.

Projekti tegevused ja kulud peavad jääma taotluses määratud ajavahemikku. Abikõlbliku

perioodi pikkus on maksimaalselt 18 kuud.

Lõige 2 ütleb, et projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui

31. augustil 2029. See tähendab, et taotleja võib projektiga seotud tegevusi alustada kohe, kui

on taotluse esitanud ja sellisel juhul märgitakse otsusesse ka vastav kuupäev.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui taotletakse § 7 lõikes 2 punkti 1 ja lõike 3 punktis 6 sätestatud

abikõlblike kulude katmiseks vähese tähtsusega abi, võib projekti abikõlblikkuse periood alata

varem, kuid mitte varem kui kolm kuud enne taotluse esitamist. See on eelkõige mõeldud katma

diginõustaja teenuse kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamist. Ettevõttel võib olla vajadus

kaasata diginõustaja juba enne taotluse esitamist, et selgitada välja tema vajadustele sobivaim

tarkvaralahendus.

See kulu on mõeldud katma diginõustaja teenuse eest makstava tasu, mis ettevõttele võib

tekkida juba enne toetusetaotluse esitamist. Praktikas võib ettevõte vajada diginõustaja abi

varakult, et hinnata oma digitaliseerimise hetkeseisu ning välja selgitada, milline

tarkvaralahendus tema spetsiifilisi vajadusi kõige paremini rahuldaks. Just § 6 lõike 1 punktis

1 kirjeldatud tegevuse puhul on diginõustaja roll eriti oluline – ta aitab koostöös ettevõttega

analüüsida olemasolevaid protsesse, kaardistada kitsaskohad ning leida sobivaimad

digilahendused, mis toetavad ettevõtte arengut ning vastavad toetusskeemi tingimustele.

Samuti on § 6 lõike 3 punktis 5 sätestatud nõue, et juhul kui ettevõttel puudub varasemalt

koostatud digitaliseerimise strateegia, saab kulusid hüvitada ka tagant järgi juhul kui need on

tehtud kuni kolm kuud enne taotluse esitamist ning see on koostatud diginõustaja poolt, kellel

määruses ettenähtud kogemus. Selle strateegia väljatöötamiseks on sageli vajalik kasutada

diginõustaja teadmisi ja kogemusi, kuna diginõustaja aitab ettevõttel süsteemselt läheneda

digitaliseerimisele, koostada realistliku tegevuskava ning hinnata võimalike uuenduste mõju

ettevõtte äriprotsessidele. Strateegia koostamine koos eksperdiga annab kindluse, et valitud

tarkvaralahendus ja digitaliseerimise sammud on läbimõeldud ning toetavad ettevõtte

pikaajalisi eesmärke.

Kokkuvõttes võimaldab diginõustaja kaasamine juba projekti algfaasis tagada, et kogu

digitaliseerimisprotsess on hästi planeeritud ja läbiviidud vastavalt ettevõtte vajadustele ning

toetuse tingimustele. See aitab vähendada riske, tõsta investeeringu tõhusust ning kindlustada,

et projekti käigus tehtavad valikud on läbimõeldud ja põhjendatud.

Lõikes 5 sätestatakse, et mõjuval põhjusel saab projekti perioodi pikendada maksimaalselt kuue

kuu võrra, kuid tegevused peavad olema ellu viidud mitte hiljem kui 31. augustil 2029.

Lõikes 6 sätestatakse, et projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on projekti heaks

kiitnud ja teinud toetuse saajale lõppmakse.

Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse summa ja määr.

Lõige 1 määrab toetuste maksimaalse summa järgmiselt:

1) paragrahvi 6 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul minimaalselt 2000 eurot ja

maksimaalselt 5000 eurot. Diginõustaja teenuse puhul on toetuse maksimaalne määr kuni 50

protsenti kogu projekti toetussummast. Minimaalse toetussumma kehtestamise eesmärk on

vältida olukorda, kus toetuse väljamaksmiseks tehtavad haldustoimingud ja -kulud osutuvad

väiksemahuliste väljamaksete puhul ebaproportsionaalselt suureks. Selline lähenemine aitab

tagada rakendusüksuse töö efektiivsuse ning vähendab ebamõistlikku halduskoormust.

2) paragrahvi 6 lõikes 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul 150 000 eurot.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest.

Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punktile c, on antava abi puhul toetuse

maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral

35 protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti toetatavatest kuludest.

Artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal väike- ja keskmise

suurusega ettevõtja korral 50 protsenti toetatavatest kuludest, suurettevõtetele nende artiklite

alusel toetust ei anta ja artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul peab § 7 lõike 1

punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi lõikes 2 punktides 2–6 sätestatud kulu aluseks olev teenus

või ese olema ostetud turutingimustel.

Lõike 8 kohaselt omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või

Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahenditest antud tagastamatuid

toetusi.

Määruse 3. peatükis sätestatakse täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele.

Määruse §-s 10 kehtestatakse täiendavad nõuded ja kohustused taotlejale, partnerile ja

taotlusele.

Lõike 1 kohaselt saab toetuse taotleja olla Eestis äriregistris registreeritud äriühing.

Lisaks määruses sätestatule peab taotleja vastama ka ühendmääruse § 3 nõuetele, näiteks ei tohi

taotlejal või tema esindajal olla kehtivaid karistusi karistusseadustiku teatud paragrahvide

alusel.

Lõike 2 kohaselt peab paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks

toetuse taotlejal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu

äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt olema vähemalt 50 000 eurot.

Toetuse sihtrühma määramine ettevõtetele, kelle müügitulu on vähemalt 50 000 eurot aastas,

on põhjendatud mitmel olulisel põhjusel. Esiteks näitab selline müügitulu tase, et ettevõte on

jõudnud stabiilsema ja jätkusuutlikuma tegevuseni ning omab piisavat majanduslikku

võimekust, et planeerida ja ellu viia digitaliseerimisega seotud arendusprojekte. Väiksema

müügituluga ettevõtete puhul võib puududa vajalik ressursibaas või arendusvalmidus, mistõttu

oleks toetuse mõju nende puhul piiratud ning toetuse kasutamisega seotud halduskoormus

võrreldes saadava kasuga ebaproportsionaalne.

Toetuse eesmärk on toetada ettevõtteid, kellel on piisav majanduslik võimekus ja potentsiaal

kasvada ning suurendada lisandväärtust. Ettevõtted, kelle müügitulu on väiksem kui 50 000

eurot aastas, on sageli alles alustamisjärgus või ebastabiilses arengufaasis, neil puudub piisav

ressursibaas, et toetust tulemuslikult rakendada ning nende investeeringute mõju majandusele

ja tootlikkusele on väike või ajutine. Seega 50 000 euro piir aitab välistada ettevõtteid, kelle

tegevusmaht on liiga väike, et toetuse eesmärki täita. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) analüüsis kümmet võimalikku sihtrühma. Analüüsi

eesmärk oli leida tasakaal toetuse mõju (lisandväärtuse kasv) sihtgrupi ulatuse (ettevõtete arv,

keda meede mõjutab) ja toetuse kasutamise tõhususe vahel.

Tulemus näitas, et kõige suurem mõju saavutatakse sihtrühmas, kuhu kuuluvad tööstus- ja

teenindussektori ettevõtted (EMTAK C ja G–N), kelle müügitulu on vähemalt 50 000 eurot

ning kus on vähemalt 2 töötajat.

50 000 eurot on hinnatud miinimumlävendiks, mis näitab, et ettevõte osaleb aktiivselt

turumajanduses (mitte ainult hobi- või kõrvaltegevus), on suuteline tagama omafinantseeringu

ja projektitegevuste elluviimise ning omab juba toimivat ärimudelit ja majanduslikku

võimekust tulemuste saavutamiseks.

See piir aitab tagada, et toetus ei läheks ebaefektiivselt mikroettevõtetele, kelle majanduslik

mõju on marginaalne ja kelle risk projekti katkestamiseks on suur.

Tase valiti analüüsi põhjal kui optimaalne kompromiss väikeste ja suuremate ettevõtete vahel.

See tagab, et sihtrühm on piisavalt lai, kuid majanduslikult elujõuline. Nõue toetab eesmärki,

et toetus toob kaasa tegeliku lisandväärtuse kasvu ja ärimudeli muutuse, mitte pelgalt lühiajalise

rahasüsti.

Lõike 2 kohaselt sätestatud 50 000 euro suurune müügitulu nõue tuleneb analüüsi tulemustest,

mille järgi on just sellise majandusliku võimekusega ettevõtted kõige tõenäolisemalt võimelised

toetust tulemuslikult kasutama ning looma lisandväärtust. Nõue tagab, et toetus suunatakse

elujõulistele ja kasvupotentsiaaliga ettevõtetele, vältides liiga väikeste ja ebastabiilsete

ettevõtete kaasamist, kelle mõju majandusele oleks piiratud.

Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 toodud nõuetele.

Määruse §-s 11 sätestatakse täiendavad nõuded taotlusele, lähtudes ühendmääruses sätestatust.

Lõike 1 punktides 1–11 esitatakse loend nõutud teabe, kinnituste ja dokumentide kohta, mis

tuleb taotluses esitada.

Lõikes 2 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral nõutakse järgmisi

lisadokumente:

1) digitaliseerimise koolituse läbimise tõend;

2) diginõustamis teenuse ja tarkvara ostu hinnapakkumised;

3) diginõustaja projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme teostatud

nõustamise kogemust tõendavad dokumendid.

Digitaliseerimise koolitus on rakendusasutuse ja rakendusüksuse koostöös väljatöötatud

programm, mille käigus selgitatakse digitaliseerimise baasteadmisi.

Koolituse läbinu:

 mõistab digitaliseerimise tähtsust ja majanduslikku mõju ettevõttele;

 oskab hinnata diginõustaja kaasamise vajalikkust ja rolli projektis;

 tunneb küberturvalisuse aluseid ning oskab neid oma ettevõttes rakendada;

 saab aru muutuste juhtimise põhimõtetest ja oskab neid tarkvara juurutamisel

rakendada;

 oskab koostada ettevalmistatud plaani tarkvara juurutamiseks.

Koolituse läbinu taotleja vaates on ettevõtte töötaja, juhatuse liige või osanik.

See tagab Eesti ettevõtete digitaliseerimisel ühtlasema teadlikkuse. Koolitus on ettevõttele

tasuta ning on kättesaadav Digiriigi akadeemia platvormil. Tõendi digitaliseerimise koolituse

läbimise kohta saab taotleja pärast koolituse edukat lõpetamist ise alla laadida Digiriigi

Akadeemia platvormilt. See võimaldab tõendi kiiret ja mugavat kättesaamist ilma täiendavate

taotlusteta.

Lõikes 3 sätestatakse, et § 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul nõutakse lisaks sama

paragrahvi lõikes 1 välja toodud dokumentidele ka järgmisi:

1) projektiplaan, mis hõlmab kaardistust arendamist vajava äriprotsessi või tarkvara

hetkeseisust ja arenguvajadusest koos võimaliku arenduse kirjeldusega, sealhulgas projektiga

elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga ning riskianalüüsi koos

riskide ja nende maandamise tegevustega. Projektiplaan on põhjalik dokument, milles

kirjeldatakse, milline on ettevõtte hetkeseis, millised on arenguvajadused ning mida soovitakse

saavutada. Lisaks tuleb projektiplaanis esitada konkreetsed tegevused, mida projekti raames

ellu viiakse, nende oodatavad tulemused koos ajakavaga, loodava projekti täpne kirjeldus ning

hinnata projekti riske ja kirjutada, kuidas neid maandatakse. Andmepõhise aruandluse projekti

puhul tuleb projektiplaanis kajastada ka vähemalt kolme testivat lõppklienti, selle nõude

eesmärk on, et taotleja planeeriks juba arendust selliselt, et see oleks võimalikult laia

sihtrühmana. Selline plaan aitab rakendusüksusel mõista projekti terviklikku ülesehitust ja

hinnata selle teostatavust;

2) projekti eelarve. Projekti eelarve sisaldab kõiki kulusid ja tulusid, mis on seotud projekti

elluviimisega. Eelarves tuleb täpsustada, millele raha kulub (nt tarkvara soetamine, koolitused,

tööjõukulud) ning milliseid ressursse projekt vajab. Selge eelarve aitab tagada projekti

finantsilise läbipaistvuse ning näitab, kas projekt on rahaliselt põhjendatud ja jätkusuutlik;

3) finantsprognoos projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal.

Finantsprognoos annab ülevaate ettevõtte rahalistest ootustest projekti kestel ja pärast selle

lõppu. Prognoosis tuleb hinnata, kuidas projekt mõjutab ettevõtte tulusid ja kulusid projekti ajal

ning järgnevatel kolmel aastal. See aitab analüüsida projekti pikaajalist majanduslikku mõju

ning veenduda, et investeering tasub end ära ka tulevikus;

4) koostööpartneri nimi, registrikood ja nõusolek projektis osalemiseks. Projektis osalevate

koostööpartneritel tuleb esitada nende nimed, registrikoodid ja ametlik nõusolek projektis kaasa

lüüa. Need andmed kinnitavad, et partnerid on projekti sisus ja eesmärkides kokku leppinud

ning on valmis panustama projekti edukasse elluviimisse;

5) vahearuande esitamise periood. Vahearuande esitamise periood määrab, kui sageli peab

projekti kohta rakendusüksusele aru andma. Taotleja saab valida, kas esitab vahearuandeid iga

3 või 6 kuu tagant, vastavalt projekti kestusele ja keerukusele. Regulaarne aruandlus võimaldab

projekti edenemist jälgida, vajadusel tegevusi korrigeerida ning tagada, et seatud eesmärgid

täidetakse.

Lõikes 4 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktides 2 nimetatud juhul nõutakse järgmisi lisaandmeid

ja -dokumente:

1) digitaliseerimise strateegia, mis vastab § 3 punktis 4 toodud tingimustele. Digitaliseerimise

strateegia on ettevõtte pikaajaline tegevuskava, milles kirjeldatakse, kuidas ettevõte plaanib

oma äriprotsesse ja teenuseid digitaliseerida ning milliseid tehnoloogiaid selleks kasutatakse.

Strateegia koostamisel tuleb lähtuda § 3 punktis 4 sätestatud tingimustest, mis võivad hõlmata

näiteks eesmärkide seadmist, tegevuste ajakava koostamist, riskide hindamist ja vajalike

ressursside planeerimist. Selle dokumendi eesmärk on tagada, et ettevõtte digitaliseerimine

toimub läbimõeldult ja süsteemselt, toetades ettevõtte üldisi eesmärke ning võimaldades

paremat konkurentsivõimet. Strateegia olemasolu aitab ka hinnata projekti põhjendatust ja

elluviimise võimalikkust;

2) teavet diginõustaja projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme teostatud

nõustamise kogemuse kohta. Need on tõendid, mis kinnitavad diginõustaja varasemat kogemust

projektide nõustamisel viimase nelja aasta jooksul. Tõenditeks sobivad näiteks varasemate

projektide ülevaated, klienditagasiside, koostöölepingud või muud dokumendid, mis näitavad,

et diginõustaja on edukalt nõustanud vähemalt kolme digitaliseerimise projekti. Selliste

dokumentide nõudmine aitab tagada, et projekti nõustab pädev ja kogenud spetsialist, kes

suudab toetada ettevõtte digitaliseerimisprotsessi professionaalselt ning tuua kaasa soovitud

tulemused.

Lõikes 5 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktis 4 nimetatud juhul nõutakse järgmisi lisaandmeid

ja -dokumente:

1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja

võimalike lahenduskäikude kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste

oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos riskide

ja nende maandamise tegevustega;

2) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa;

3) koostööpartneri nimi, registrikood ja nõusolek projektis osalemiseks;

4) vahearuande esitamise periood.

Tabel 4. Lisaandmed tegevuste kaupa

Tegevus Lisanõuded

1. Ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara

kasutuselevõtt (§ 6 lõige 1 punkt 1)

1) digitaliseerimise koolituse läbimise

tõend;

2) diginõustamis teenuse ja tarkvara ostu

hinnapakkumised;

3) diginõustaja projektile vahetult eelnenud

neljal aastal vähemalt kolme teostatud

sarnase nõustamise kogemust tõendavad

dokumendid.

2. Äriprotsesside koostalitlusvõimelise

digitaliseerimise ja/või automatiseerimise

arendamine (§ 6 lõige 1 punkt 2)

1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust

koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste

ja võimalike lahenduskäikude kirjeldusega,

projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste

oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava

projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos

riskide ja nende maandamise tegevustega;

2) projekti eelarve;

3) finantsprognoos projekti perioodil ja

kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal;

4) koostööpartneri nimi, registrikood ja

nõusolek projektis osalemiseks;

5) vahearuande esitamise periood;

6) digitaliseerimise strateegia mis vastab § 3

punktis 5 toodud tingimustele;

7) diginõustaja projektile vahetult eelnenud

neljal aastal vähemalt kolme teostatud

sarnase nõustamise kogemust tõendavad

dokumendid;

8) vahearuande esitamise periood.

3. Olemasoleva või uudse äritarkvara

arendamine (§ 6 lõige1 punkt 3)

1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust

koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste

ja võimalike lahenduskäikude kirjeldusega,

projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste

oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava

projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos

riskide ja nende maandamise tegevustega;

2) projekti eelarve;

3) finantsprognoos projekti perioodil ja

kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal;

4) koostööpartneri nimi, registrikood ja

nõusolek projektis osalemiseks;

5) vahearuande esitamise periood.

4. Andmemajanduse kasutusjuhtude

väljatöötamine ja praktikas rakendamine (§ 6

lõige 1 punkt 4)

1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust

koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste

ja võimalike lahenduskäikude kirjeldusega,

projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste

oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava

projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos

riskide ja nende maandamise tegevustega;

2) projekti eelarve;

3) koostööpartneri nimi, registrikood ja

nõusolek projektis osalemiseks;

4) vahearuande esitamise periood.

Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja

dokumente ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles

keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt

allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

4. peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse.

Määruse §-s 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Lõikes 1 määratakse, et toetust saab taotleda jooksvalt kuni eelarve ammendumiseni või kuni

31. märtsini 2029, mis on mõistlik korraldus toetusskeemi iseloomu ja abikõlblikkuse perioodi

arvestades ehk rahaliselt väiksemahuliste ja lihtsamat tüüpi projektide rahastamiseks.

Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus peab oma veebilehel avalikult ja ametlikult teavitama

toetuste rahastamise eelarve suurusest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja

peatamisest, kooskõlastatult rakendusasutusega. See tagab protsessi läbipaistvuse,

õiguspärasuse ja võrdsed võimalused kõigile taotlejatele, võimaldab neil planeerida taotluste

esitamist ning suurendab süsteemi usaldusväärsust, kinnitades, et taotlusprotsess ja rahade

haldamine toimuvad ametlikult ja kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Taotlusvooru puudutav

vajalik informatsioon, sealhulgas taotlusvooru avamis- ja sulgemiskuupäev ning taotlusvooru

eelarve avaldatakse rakendusüksuse veebilehel.

Lõige 3 seab piirangu, et toetust võib taotleda korraga vaid ühele ja ellu viia vaid üht määruse

alusel toetatavat projekti. Piirang on vajalik, kuna see aitab tagada toetuste jagamise

läbipaistvust ja võrdseid võimalusi kõigile taotlejatele, vältides olukorda, kus üks taotleja

koondab mitme projekti raames suure osa eelarvest enda kätte. Nii minnakse mööda

võimalikest konkurentsimoonutustest ning tagatakse, et toetused jõuavad laiemalt erinevate

organisatsioonideni.

Lõikes 4 sätestatakse, et taotluste vastuvõtmine lõpetatakse juhul, kui registreeritud taotlustega

taotletav rahaline summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust,

on vähemalt võrdne meetme tegevuseelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse

menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras.

5. peatükk kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine ning missugused on rakendusüksuse

elluviidavad tegevused ja tähtajad. Peatükis sätestatakse ka taotluse ja taotleja nõuetele

vastavaks või mittevastavaks tunnistamise ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise

tingimused ja kord.

Määruse § 13 näeb ette, et taotluse menetlemise tähtaeg on § 6 lõikes 1 sätestatud tegevuse

(ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtt) puhul kuni kümme ja teiste tegevuste

puhul kuni 30 tööpäeva.

Rakendusüksusel on põhjendatud juhtudel õigus seda tähtaega pikendada kuni kümne tööpäeva

võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste

tegemiseks. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest.

Määruse § 14 sätestab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise ning

alused, mille esinemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

Lõike 1 kohaselt tunnistab rakendusüksus taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks juhul,

kui on täidetud määruses sätestatud nõuded. Nõuetele vastavuse kontroll on eeltingimus

taotluse edasiseks menetlemiseks.

Lõige 2 loetleb juhud, mille korral taotlus jäetakse läbi vaatamata. Taotlus jäetakse läbi

vaatamata, kui tuvastatud puudust ei ole võimalik ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldada, kui

taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab

õigusvastaselt otsuse tegemist, samuti juhul, kui taotleja ei võimalda kontrollida taotluse

vastavust nõuetele.

Määruse §-s 15 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -metoodika.

Projektide valikul lähtutakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/106010

(edaspidi ka ÜSM) artikkel 73 lõigetest 1 ja 2 lähtuvalt perioodi 2021–2027 seirekomisjonis

kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -

metoodikast11.

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231,

30.6.2021, lk. 159–706) 11 https://www.rtk.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Valikukriteeriumid_2021-

2027_l%C3%B5plik_31052022.pdf

Määratud kriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud

tegevused arvestavad määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid

põhimõtteid, millega:

 võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

 võetakse arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas

artiklis 9 esitatud nõudeid ligipääsetavusele;

 võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist

ning sooküsimuste lõimimist;

 tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;

 toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;

 tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;

 rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Lõike 1 kohaselt ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6 lõige 1 punkt 1)

taotlusele antakse vastavushindamise alusel hinnang järgmiste valikukriteeriumite alusel:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kulutõhusus;

4) toetuse saaja ja koostööpartneri suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega.

Lähtuvalt valikukriteeriumi täitmisest antakse kriteeriumile positiivne või negatiivne hinnang.

Ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6 lõige 1 punkt 1) hindamisel peab

projekt rahastuse saamiseks pälvima kõigis viies valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Juhul

kui projekt ei vasta mõnele etteantud valikukriteeriumile, antakse selle kriteeriumi eest

negatiivne hinnang. Näiteks kui projekti elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse

projektile kulutõhususe valikukriteeriumi eest negatiivne hinnang ning sellisel juhul rahastuse

taotlust ei rahuldata.

Lõike 2 kohaselt äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja/või automatiseerimise

arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 2), olemasoleva või uudse äritarkvara arendamise (§ 6 lõige 1

punkt 3) ja andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamise ja praktikas rakendamise (§ 6 lõige

1 punkt 4) projektide hindamiseks koostab rakendusüksus detailsema hindamismetoodika

(ühendmääruse § 7 lõikest 2 juhindudes). Hindamismetoodika koostamisel lähtub

rakendusüksus lõikes 3 esitatud valikukriteeriumitest ja nende osakaaludest (vt ka tabel 4).

Lõige 3 seab, et § 6 lõike 1 punktide 2–4 nimetatud tegevuste elluviimise taotlusi hinnatakse

valikukriteeriumite kaupa skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub

valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.

Tabel 4. Paragrahvi 6 lõikes 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud projekti taotluste

hindamise valikukriteeriumid

Valikukriteerium Osakaal

koondhindest

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

30%

Projekti põhjendatus 20%

Projekti kulutõhusus 20%

Taotleja ja koostööpartneri(te) suutlikkus projekti ellu viia 20%

Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega 10%

Projekti põhjendatuse puhul hinnatakse, kas:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (eksisteerib probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus);

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus (projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende

sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi

soosivad);

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust.

Iga projekti hinnatakse iga kriteeriumi järgi skaalal 0–4. Seejärel arvutatakse kaalutud keskmine

hinne – see tähendab, et iga kriteeriumi hinne korrutatakse tema osakaaluga (nt 30%, 20% jne)

ja tulemused liidetakse.

Hindamisel peab § 6 lõike 1 punktide 2–4 projekt rahastuse saamiseks saama kõigis viies

valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Juhul kui projekt ei vasta mõnele ette antud

valikukriteeriumitele, antakse vastavale kriteeriumile negatiivne hinnang. Näiteks, kui projekti

elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile projekti kuluefektiivsuse

valikukriteeriumis negatiivne hinnang.

Lõikes 4 on sätestatud, et valikukriteeriumite alusel hindamiseks koostab rakendusüksus

täpsema hindamismetoodika, mille kooskõlastab rakendusasutusega ning teeb kättesaadavaks

rakendusüksuse veebilehel enne taotlusvooru avamist. Selle eesmärk on tagada

hindamisprotsessi läbipaistvus, objektiivsus ja võrdsed võimalused kõigile taotlejatele.

Hindamismetoodika avalikustamine enne taotlusvooru algust võimaldab taotlejatel selgelt aru

saada, millised kriteeriumid ja põhimõtted on hindamisel aluseks, ning vastavalt oma

projektitaotlust paremini ette valmistada.

Kooskõlastamine rakendusasutusega tagab, et hindamismetoodika on kooskõlas kehtivate

seaduste ja määruste nõuetega ning on ametlikult kinnitatud. See vähendab vaidluste ja

arusaamatuste riski, tagab menetluse õigsuse ning suurendab süsteemi usaldusväärsust.

Edasivolituse aluseks on ühendmääruse § 7 lõige 2, mis annab rakendusüksusele õiguse

kehtestada täpsemad hindamispõhimõtted ja kriteeriumid valikukriteeriumite rakendamiseks.

See õigustus võimaldab rakendusüksusel konkreetse taotlusvooru eripärasid arvestades

kohandada hindamisprotsessi, säilitades samal ajal seadusandlikkuse ja läbipaistvuse.

Kokkuvõttes tagab säte, et hindamine toimub ühtsetel ja läbipaistvatel alustel, taotlejad

mõistavad hindamiskriteeriume ning rakendusüksusel on seaduslik ja kooskõlastatud alus

hindamismetoodika rakendamiseks.

Määruse §-s 16 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Punkti 1 kohaselt nähakse ette, et paragrahv 6 lõige 1 punkti 1 taotlus kuulub rahuldamisele,

kui see vastab kõigile §-s 15 nimetatud valikukriteeriumitele ehk on saanud positiivse hinnangu

iga kriteeriumi puhul.

Punkti 2 kohaselt nähakse ette, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui § 15 lõikes 2 loetletud

valikukriteeriumite puhul pole projekt saanud koondhindeks vähemalt 2,50 või kui ühe

valikukriteeriumi puhul on jäänud hinne alla 2,00.

Punkti 3 kohaselt taotlust ei rahuldata, kui eelarve on ammendunud. Rakendusüksus saab

rahuldada taotluse taotletud ulatuses, rahuldada taotluse osaliselt või jätta taotluse rahuldamata.

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses

sätestatud nõuetele ning taotluses kirjeldatud projekt vastab kõikidele vastavalt kas § 14 lõikes

1 või 2 sätestatud kriteeriumitele.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 55 § 8 lg 4 p-dele 10 ja 12 märgitakse taotluse

rahuldamise otsuses lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise

tingimused ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja

kohustusi.

Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel:

1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast

põhjendatud;

2) taotletav summa ületab rahastamise eelarve vaba jääki;

3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral ja taotleja on

nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletavat summat või muuta projektiga

kavandatud tegevusi. Kui taotleja ettepanekuga ei nõustu, teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Määruse §-s 17 sätestab alused ja tingimused, mille korral võib rakendusüksus taotluse

rahuldada osaliselt või teha taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega.

Lõike 1 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud

juhtudel, tagades siseriikliku regulatsiooni kooskõla ühendmääruses sätestatud

üldpõhimõtetega.

Lõige 2 täpsustab taotluse osalise rahuldamise alused. Taotlust võib osaliselt rahuldada juhul,

kui toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise

seisukohast põhjendatud, kui taotluse rahaline maht ületab meetme eelarves vaba jäägi või kui

projekti eesmärk on saavutatav ka taotluse osalise rahuldamise korral. Viimasel juhul eeldab

osaline rahuldamine taotleja nõusolekut rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud

toetuse summat või muuta kavandatud tegevusi; taotleja nõusoleku puudumisel teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse kõrvaltingimusega rahuldamise võimalus ja selle õiguslikud

tagajärjed. Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul võib rakendusüksus

teha taotluse rahuldamise otsuse haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega,

kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse

seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse saabumisel või nõuetekohasel täitmisel vormistatakse

vastav teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse

alusel ei teki toetuse saajal õigust saada toetusega seotud makseid. Õigus toetusega seotud

maksetele tekib pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud kõrvaltingimuse täitmise toetuse

saaja esitatud teabe või avalikest infosüsteemidest, registritest või andmeallikatest saadud

andmete alusel.

Määruses ei reguleerita eraldi taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise korda, kuna

tegemist on haldusakti andmisega. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse § 56, mis sätestab haldusakti põhjendamise nõuded ning tagab otsuse

läbipaistvuse ja põhjendatuse.

Paragrahvi eesmärk on võimaldada paindlik ja proportsionaalne lähenemine taotluste

rahuldamisel, arvestades meetme eelarvelisi piiranguid ja projektide sisulisi eripärasid ning

tagades samal ajal toetuse andmise õiguspärasuse ja kontrollitavuse.

6. peatükk sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine.

Määruse §-s 18 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise kord.

Sätestatakse, et rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise § 6 lõike 1

punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates ning

§ 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest

arvates.

Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud

asjaomase taotluse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Paragrahvi 6

lõikes 1 nimetatud tegevuse puhul saab taotleja muuta taotluse rahuldamise otsuses

ühendmääruse § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud asjaolusid, mille puhul kontrollib

rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Kui taotleja soovib

muuta § 6 lõigetes 2–4 nimetatud tegevuste puhul taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse

§ 12 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud asjaolusid, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist

muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajaduse korral ka § 15 lõikes 2 sätestatud projektide

valikukriteeriumite alusel, kaasates vajaduse korral eksperte. Rakendusüksusel on õigus

keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste

heakskiitmisest, kui:

1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;

2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega;

3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;

4) muudatust ei loeta põhjendatuks.

Määruse §-s 19 kirjeldatakse asjaolusid, mille puhul rakendusüksus tunnistab taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks. See võib toimuda ühendmääruse kohaselt või selles määruses

nimetatud juhtudel ja tingimustel nii sihtasutuse kui ka taotleja initsiatiivil.

Taotluse rahuldamise otsuse võib lisaks ühendmääruse §-s 14 sätestatule osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistada rakendusüksuse otsusega ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 kohaselt või,

kui:

1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse

kasutamist;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks

või hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Rakendusüksus monitoorib oma portfellis olevate

projektide edenemist, juhul kui rakendusüksus hindab, et projekti ei ole võimalik enam ellu viia

on võimalus rakendusüksusel vabastada vahendeid teistele tegevustele;

3) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet

või on nõutud teave jäetud esitamata.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal toetus täielikult

tagastada. Toetus tuleb täielikult tagastada muu hulgas juhul, kui selgub, et taotleja ei ole

projekti nõuetekohaselt ellu viinud või ta ei saa seda teha.

7. peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine.

Määruse §-s 20 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja

kord.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt esitab ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6

lõige 1 punkt 1) toetuse saaja ainult ühe aruande. Kuna tegemist on lihtsate ja lühikeste

projektidega, on nii toetuse saaja kui ka toetuse andja halduskoormust arvestades mõistlik, et

toetuse saaja esitab aruande vaid üks kord, projekti lõppedes.

Lõike 1 punkti 2 kohaselt esitab äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja/või

automatiseerimise arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 2), olemasoleva või uudse äritarkvara

arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 3) ja andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamise ja praktikas

rakendamise (§ 6 lõige 1 punkt 4) projektide puhul nii vahe- kui ka lõpparuande.

Lõike 2 kohaselt on aruandeperioodi pikkus kolm kuni kuus kuud. Aruandlusperioodi

vahearuannete esitamiseks saab taotleja ise valida taotluse esitamisel.

Lõike 4 kohaselt sisaldab aruanne projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti

väljundite ja tulemuste saavutamise kohta, hinnangut projekti ja selle elluviimise

tulemuslikkuse kohta ning strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise

kirjeldust. Tulemusnäitaja osas raporteerib seda rakendusüksus ise.

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et rakendusüksus peab aruande kinnitama 20 tööpäeva jooksul

alates aruande esitamisest. Kui aruannet on vaja täiendada, annab rakendusüksus selleks eraldi

tähtaja.

8. peatükk sätestab toetuse maksmise tingimused.

Määruse §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõike 2 kohaselt ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6 lõige 1 punkt 1)

puhul makstakse toetus ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel kindlasummaliste maksetena.

Kindlasummaline makse on ühekordne makse, mille suurus on määratud taotluse rahuldamise

otsuses ning selle väljamaksmise eeldus on tegevuse eesmärkide ja tulemuste täielik

saavutamine. Kui toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena, siis ei esita

toetuse saaja kuludokumente, vaid makse tehakse pärast kokkulepitud tulemuse

rakendusüksusele esitamist ja selle rakendusüksuse poolt heakskiitmist.

Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele – kokkulepet ei

tehta mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus

on täielikult saavutatud. Seda, palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult

maksma läksid, toetuse maksmisel enam ei vaadata. Kui tulemused saavutatakse osaliselt, siis

rakendusüksus toetust välja ei maksa.

Lõike 3 kohaselt äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja/või automatiseerimise

arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 2), olemasoleva või uudse äritarkvara arendamise (§ 6 lõige 1

punkt 3) ja andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamise ja praktikas rakendamise (§ 6 lõige

1 punkt 4) projekti tegevuste puhul makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike

1 punktile 1 tasutud tegelike kulude alusel. Toetuse saaja esitab toetatava kulu tekkimist ja kulu

tasumist tõendavad dokumendid koos vahe- või lõpparuandega. Rakendusüksus menetleb

kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest. Kui menetlemisel

ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul

kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks lisatähtaja.

9. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja rakendusüksuse kohustusi ja õigusi.

Eelnõu §-s 22 sätestab toetuse saaja õigused ning kohustused toetuse kasutamisel ja projekti

elluviimisel.

Lõige 1 määratleb toetuse saaja õiguse saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

toetuse kasutamise ning toetuse saajale pandud kohustustega. Sätte eesmärk on tagada toetuse

saajale piisav informeeritus ja õigusselgus kogu toetuse kasutamise perioodi vältel ning

soodustada kohustuste korrektset täitmist.

Lõige 2 loetleb toetuse saaja täiendavad kohustused, mis lisanduvad ühendmääruse §-des 10 ja

11 sätestatule. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust kooskõlas taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagades toetuse sihipärase ja eesmärgipärase

kasutamise. Punkt 2 kohustab toetuse saajat tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise

otsuses määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, mis on vajalik projekti eesmärkide

saavutamiseks.

Punkt 3 sätestab kohustuse tagada ühendmääruse artiklist 65 tuleneva kestuse nõude täitmine,

mille kohaselt tuleb projekti tulemuste säilimine tagada VKE-st lõppsaaja puhul vähemalt

kolme ning suurettevõtjast lõppsaaja puhul vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest

arvates. Selle nõude eesmärk on tagada toetuse pikaajaline mõju ning vältida projekti

eesmärkide olulist muutmist või lõpetamist vahetult pärast toetuse saamist.

Punkt 4 näeb ette teavitamiskohustuse täitmise vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada

avalikkuse teadlikkus toetuse andmisest ning Euroopa Liidu ja riigi toetuste läbipaistvus.

Paragrahv 23 sätestab rakendusüksuse õigused ja kohustused toetuse andmise, kasutamise

ning projektide elluviimise järelevalve raames.

Lõike 1 kohaselt on rakendusüksusel õigus kontrollida projekti üle järelevalve tegemise käigus

toetuse kasutamise tingimuste täitmist, projekti elluviimist ja omafinantseeringu kasutamist,

sealhulgas viibida toetuse saaja ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse

kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. Vajaduse korral võib

rakendusüksus nõuda lisaandmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse

väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub

ÜSS2021_2027-s, selle alusel antud määrustes või kõnesolevas määruses sätestatud tingimusi

või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

Rakendusüksusel on lõike 2 kohaselt ka hulk mitmesuguseid kohustusi. Näiteks on ta

kohustatud koostama asjakohased juhendid, vormid ja töökorrad ning tegema need taotlejale ja

toetuse saajale kättesaadavaks; avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma

taotlejate ja toetuse saajate konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist ja seirama

pidevalt toetuse rahalisi jääke; koguma ja esitama rakendusasutusele ülevaateid toetusmeetme

rakendamise seisust ning osalema mõjuanalüüsi tegemisel; menetlema toetuse kasutamise

aruandeid, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projektiaruanded. Samuti peab

rakendusüksus kandma info vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise kohta riigiabi ja

vähetähtsusega abi registrisse ja säilitama riigiabi ning vähe tähtsusega abi andmisega seotud

andmeid kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest.

10. peatükis sätestatakse finantskorrektsioonid ja vaide esitamise kord.

Määruse § 24 sätestab finantskorrektsioonide tegemise ning toetuse tagastamise alused ja

korra.

Lõike 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ning nõutakse toetus tagasi ÜSS2021_2027

§-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatud alustel ja korras. Viitega nimetatud

õigusaktidele tagatakse toetuse tagasinõudmise ja finantskorrektsioonide regulatsiooni

kooskõla Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega ning välditakse dubleerivat regulatsiooni

määruses.

Lõige 2 reguleerib ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja

vähese tähtsusega abi tagasinõudmist. Sätte kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha

kuni kümne aasta jooksul alates toetuse rahuldamise otsuse tegemisest. Tähtaja sätestamine

tuleneb Euroopa Liidu riigiabi reeglitest ning tagab riigiabi andmise õiguspärasuse järelevalve

ka pikema aja vältel. Toetuse tagasinõudmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 42

sätestatut, mis reguleerib riigiabi tagasinõudmise menetluslikke ja materiaalõiguslikke aluseid.

Eelnõu § 25 sätestab, et vaie rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne

halduskohtusse kaebuse esitamist rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide

lahendab rakendusüksus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused.

Eelnõu on kooskõlas ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 3006.2021, lk 159–706, parandatud ELT

L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93,

parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74).

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi määrustele ning on

nendega kooskõlas:

1) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

2) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

4. Määruse mõjud

Eelnõul on otsene mõju Eesti majandusele. Ettevõtjate suurem digitaliseeritus aitab kasvatada

ettevõtjate teenitud tulu, maksta töötjatele suuremaid palku, osaleda rahvusvahelistes väärtus-

ja tarneahelates. See omakorda kasvatab riigi maksutulusid, millega kaasneb Eesti elanike

üldise heaolu kasv ning paremad riigi teenused oma kodanikele ja ettevõtetele.

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSMi

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs

Võrdsed võimalused, sooline võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus

TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse.

Kaudset mõju hinnatakse hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel on projektil

mõju „Eesti 2035“ horisontaalsetele põhimõtetele. Mõju ja selle ulatust hinnatakse

valikukriteeriumiga „projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega“.

Toetuse rakendamise tulemusel kasvab ettevõtja teadlikkus ettevõtte digitaliseerimise

võimalustest ja hoogustub digitaalsete lahenduste, sealhulgas automatiseerimise kasutamine.

Automatiseerimise abil paraneb puudega, erivajadustega ning naissoost töötajate ligipääsetavus

neile valdkondadele, mis nõuavad füüsilist pingutust. Töökorraldus ja töö sisu muutub,

füüsilisest tööst saab arvuti ja tehnoloogiaga juhitav protsess. Seega muutuvad eri

majandusvaldkonnad ja neis töötamine eri huvirühmadele kättesaadavamaks. Määruse alusel

toetatavad projektid võivad kaudselt panustada eri ühiskonnarühmade võimalustesse osaleda

tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega.

Teenuste ja andmepõhiste lahenduste arendamisel võetakse võimalusel laiemalt arvesse, et eri

soost, vanuses, emakeelega ja erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused,

vajadused ja võimalused teenuseid ja lahendusi kasutada, ning seatakse eesmärgiks võrdsete

võimaluste loomine juurdepääsuks teenustele ja lahendustele.

Digiteenuseid ja andmepõhiseid lahendusi arendatakse, jälgides ning planeerides seda, et

avalike teenuste osutamist võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st oluline on

arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid. Digitaliseerimise ja

automatiseerimise kaudu muudetakse muu hulgas ettevõtja füüsilist pingutust nõudvad

tööülesanded, paberil antavad töökäsud jne sellisteks, mida juhitakse arvuti ja tehnoloogiatega.

Ettevõtte digitaliseerimise käigus ning asjakohaste arvutiprogrammide ja tehnoloogiate

olemasolul saab ettevõtja juurutada ka selliseid lahendusi, mis on kättesaadavad puuetega

inimestele.

Ettevõtlusvaldkonna üks kitsaskohti on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem.

Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem valdkondades, mis põhinevad vähem tehnoloogial.

Naisettevõtjatel on raskem raha ja kapitali hankida ning kapitali kaasata. Samuti on

naisettevõtjatel vähem julgust riskida ning nende ettevõtted tegelevad vähem arendus- ja

innovatsioonitegevustega. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele ja

ettevõtluse arendamisega seotud infole. Toetus ei panusta otseselt loetletud kitsaskohtade

lahendamisse.

Kaudselt panustatakse „Eesti 2035“ mõõdikute „ligipääsetavuse näitaja“, „soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ ning „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ sihttaseme

saavutamisse.

Keskkonnahoid

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl

do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsis leiti, et asjaomastel meetmetel ei ole

DNSH põhimõtte alusel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju. TAT tegevuste elluviimisega ei

kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu- ja

kliimaeesmärgile.

Kaudselt panustatakse sihttaseme „ringleva materjali määr, %“ saavutamisse, kuivõrd

andmepõhise aruandluse rakendamiseks on üks võimalus pakendiettevõtjatele ning

probleemtoodete maaletoojatele (elektri- ja elektroonikaseadmed, akud ja patareid, rehvid)

aruandluskohustuse automatiseerimine. See tegevus panustab ringmajandusse ning „Eesti

2035“ makrotaseme mõõdikusse ringselt kasutatava materjali osatähtsuse kasvuga kogu

materjalikasutuses (näiteks pakendijäätmeid tõhusamalt materjalina ringlusse suunates).

Kaudselt panustatakse „Eesti 2035“ mõõdiku „kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides“ sihttaseme saavutamisse.

Regionaalne tasakaalustatus

Tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Tegevuste tulemused loovad eeldused

ettevõtete digitaliseerimise suurendamiseks olenemata asukohast. Taotlemisel näitab taotleja,

kas ja mil moel edendatakse projektiga regionaalset tasakaalustatust. Mõju ja selle ulatust

hinnatakse valikukriteeriumiga „projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega“.

Kaudselt panustatakse „Eesti 2035“ mõõdiku „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse

kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“ sihttaseme

saavutamisse.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20 000 000 eurot, millest kõnesoleva määruse

alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve on 10 508 000 eurot.

Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne

riigieelarvele lisatulusid ega -kulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu

rakendusüksus. Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi

vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile,

Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja TAIE juhtkomisjonile. Kooskõlastamisel ja arvamuse

avaldamisel esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas 3.

Lisad

Lisa 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht (eraldi fail);

Lisa 2. Riskihindamine (eraldi fail);

Lisa 3. Märkustega arvestamise tabel (eraldi fail).