| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.4-1/74-4 |
| Registreeritud | 26.01.2026 |
| Sünkroonitud | 27.01.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
| Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 1.4-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Raha HLÜ, Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu rahanduskomisjon, Leie HLÜ, Maaelu Edendamise HLÜ, Kambja HLÜ, Tallinna HLÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Raha HLÜ, Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu rahanduskomisjon, Leie HLÜ, Maaelu Edendamise HLÜ, Kambja HLÜ, Tallinna HLÜ |
| Vastutaja | Anastasia Nõmmik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Raha HLÜ
Vastus hoiu-laenuühistute täiendavale
pöördumisele seoses hoiu-laenuühistu
seaduse muutmisega
Olete esitanud täiendava pöördumise seoses hoiu-laenuühistute seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega eelkõige selles osas, mis puudutab seaduse
rakendamist. Märgime jätkuvalt, et saame Teie kirjale vastata ainult selles osas, mis jääb
selgitustaotluse raamidesse ehk Rahandusministeerium ei saa hinnata ega kommenteerida
konkreetseid kaasuseid ega ärimudeleid. Rahandusministeerium saab anda üksnes
õigusalaseid selgitusi ministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude
kohta.
Sellest tulenevalt vastame Teie esitatud teemade lõikes alljärgnevalt:
Reaalsed kuupäevad ja ärimudeli katkemine – märgite oma kirjas, et eelnõu kohaselt ei
ole alates 1. oktoobrist 2026 lubatud sõlmida uusi hoiuse- ega laenulepinguid ega ka
pikendada eelnimetatud lepinguid. See viide on siiski ekslik. 2026. aasta 21. jaanuaril
Riigikogu poolt vastu võetud seaduse (edaspidi vastuvõetud seadus) § 1 punkt 64 (§ 471 lõike
2) kohaselt ei või hoiu-laenuühistu alates 2026. aasta 1. juulist uusi hoiuselepinguid sõlmida
ega väljastada laene füüsilisest isikust liikmetele. Samuti alates sellest kuupäevast ei või hoiu-
laenuühistu olemasolevate hoiuselepingute ja füüsiliste isikutega sõlmutud laenulepingute
kehtivust pikendada.
Hoiu-laenuühistutel on aga jätkuvalt õigus väljastada laene juriidilisest isikutest liikmetele,
samuti selliseid lepinguid pikendada (s.t. ka peale 2026. a. 1. juulit). Toetudes Eesti Panga
poolt avaldatud statistikale, siis enamik tänaseid hoiu-laenuühistute laene on välja antud
juriidilistele isikutele. Üksnes juriidilistele isikutele laenude väljastamine ei eelda ka
Finantsinspektsiooni tegevusluba (s.t. kui sel juhul ei osutata teisi finantsteenuseid – ei kaasata
hoiuseid ega osutata makseteenuseid, samuti ei väljastata tarbijakrediiti füüsilistele isikutele).
Jätkuvalt on hoiu-laenuühistul õigus (s.t. ka peale 2026. aasta 1. juulit) kaasata kapitali
liikmetelt osamaksete vormis vastavalt hoiu-laenuühistu seadusele ja
tulundusühistuseadusele. Äsja vastuvõetud seaduse kohaselt on hoiu-laenuühistutel jätkuvalt
õigus aktsepteerida uusi liikmeid, samuti peale 2026. aasta 1. juulit (kuid kellelt ei tohi siis
enam kaasata hoiuseid).
Pangajooksu ja liikmete käitumise arvestamata jätmine – Rahandusministeerium ei saa
tulenevalt eespool märgitust seda eraldi kommenteerida. Saame lihtsalt välja tuua selle, et
hoiuste väljamaksmine sõltub mitmetest asjaoludest, sealhulgas liikmetega sõlmitud
varasematest hoiuselepingutest ja seal ettenähtud tähtaegadest, muuhulgas võttes arvesse
vastuvõetud seadusega ettenähtud rakenduslikke sätteid.
Teie 20.01.2026
Meie 26.01.2026 nr 1.4-1/74-4
2
Väljamaksete pikendamine viie aasta võrra ning vastuolu seaduse tähtaegadega – oma
pöördumises toote välja, et võimalus pikendada hoiuste väljamaksmist erandkorras nende
hoiuselepingute puhul, mis sõlmiti enne 1. märtsi 2026. aastal, ei ole reaalselt kasutatav ning
tagab näilise õiguskindluse. Lisaks märgite oma pöördumises, et hoiu-laenuühistu peab
hiljemalt 2029. aasta alguseks otsustama, kas taotletakse ühistupanga tegevusluba või mitte.
Esiteks, siin on oluline teadvustada, mis on täpsemalt vastuvõetud seaduse § 1 punktis 64
(eelkõige §-s 473) ettenähtud rakendussätete eesmärk ja nende rakendumise järjekord. Sellega
seoses märgime järgmist:
hoiu-laenuühistud, kes soovivad krediidiasutuse, makseasutuse või krediidiandja
tegevusloa alusel alates 2029. aasta 1. jaanuarist oma tegevust jätkata, peavad esitama
Finantsinspektsioonile vastava tegevusloa taotluse hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks;
eelnimetatud kohustus ei laiene nendele ühistutele, kes soovivad oma tegevuse lõpetada
või jätkata tulundusühistuna. Ühistud, kes soovivad jätkata tulundusühistuna (ilma
hoiuseid kaasamata, makseteenust osutamata või tarbijakrediiti väljastamata), peavad
sellekohasest otsusest siiski Finantsinspektsiooni teavitama hiljemalt 2028. aasta 31.
detsembriks;
seega alates 2029. aasta 1. jaanuarist saavad ühistud jätkata tulundusühistutena, kuid
kaasata hoiuseid, osutada makseteenuseid või väljastada tarbijakrediiti üksnes vastava
tegevusloa olemasolu korral. Need ühistud, kes esitasid hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks
Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse, kuid kelle taotluse osas ei ole veel otsust
tehtud, ei või 2029. aasta 1. jaanuarist võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida uusi lepinguid
vastavate teenuste osutamiseks ning selliseid varasemalt sõlmitud lepinguid pikendada.
Seega peavad ühistud otsustama, kas nad soovivad Finantsinspektsioonilt tegevusluba
taotleda, 2026. aasta jooksul (mitte hiljemalt 2029. aasta alguseks nagu olete oma
pöördumises märkinud).
Teiseks, sundlõpetamise nõude esitab Finantsinspektsioon kohtule hiljemalt 2029. aasta 1.
märtsiks juhul kui:
hoiu-laenuühistu ei ole käesoleva hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks
Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlust esitanud või Finantsinspektsioon on
tegevusloa andmisest keeldunud;
hoiu-laenuühistu ei ole 2028. aasta 31. detsembriks esitanud Finantsinspektsioonile
vastavat teavitust tulundusühistuna jätkamise kohta;
hoiu-laenuühistu on küll eelmises punktis nimetatud teavituse esitanud, kuid jätkab ilma
tegevusloata hoiustamistehinguid, makseteenuste osutamist või tarbijakrediidi
väljastamist.
Sundlõpetamise nõude esitamise õigus kehtib seega vaid selliste ühistute suhtes, kes jätavad
teavitamiskohustuse täitmata või jätkavad selliste teenuste osutamist, mis eeldavad tegevusloa
olemasolu. Kui hoiu-laenuühistu jätkab tulundusühistu vormis ning on sellest
Finantsinspektsiooni teavitanud, siis tema suhtes sundlõpetamise nõuet ei esitata. Seda ka
juhul kui hoiu-laenuühistu teeb oma tegevuse lõpetamisega seoses (või lihtsalt
tulundusühistuna jätkamiseks) hoiustajatest liikmetele väljamakseid hoiuselepingute
lõpetamiseks. Kui kasutada muudetud hoiu-laenuühistu seaduse § 473 lõike 4 puhul
teleoloogilist tõlgendusviisi (ehk mis on olnud vastava sätte mõtte ja eesmärk), siis eeltoodut
ei käsitata kui ilma tegevusloata hoiustamistehingute tegemist, mille kohta peaks
Finantsinspektsioon sundlõpetamise nõude esitama.
3
Kolmandaks selgitame, et väljamaksete pikendamisega kuni viie aasta võrra on hoiu-
laenuühistutele antud täiendav võimalus, kuid seda saab kohaldada erandkorras (piisavate
likviidsete vahendite puudumisel) ja enne 1. märtsi 2026. aastal sõlmitud hoiuselepingute
suhtes ning see eeldab ka hoiustaja eelnevat kirjalikku nõusolekut. Arvestada tuleb siin
lepingutes ettenähtud lõpetamise tähtaegu. Näiteks kui hoiuselepingu lõpptähtaeg on 2028.
aasta 1. jaanuaril, siis saab väljamaksmist pikendada kuni 2033. aasta 1. jaanuarini. Ehk
hoiuste väljamaksmist on võimalik jätkata peale 2029. aasta 1. jaanuarit, kui ühistu tegutseb
edasi tulundusühistu vormis (eeldusel, et on tehtud õigeaegselt vastav teavitus
Finantsinspektsioonile).
Jätkamisvormid eeldavad hoiuste täielikku väljamaksmist – märgime, et Teie poolt esitatu
ei pea paika siiski kõigi jätkamisvormide puhul. Juhul kui ühistud soovivad jätkata
krediidiasutusena, muu hulgas ühistupangana, siis ei ole neil kohustust hoiuseid nö vahepeal
välja maksta. Kehtiv krediidiasutuste seaduse § 41 näeb ette ühistupanga asutamise hoiu-
laenuühistute ühinemise teel (vastav säte muutub kehtetuks 31. märtsil 2029. aastal). Samuti
kehtiv hoiu-laenuühistu seaduse § 44 lõige 2 sätestab, et ühistupanga asutamisel läheb
ühinevate hoiu-laenuühistute vara üle asutatavale ühistupangale ja hoiu-laenuühistu liikmetest
saavad ühistupanga liikmed (nimetatud normi ei ole muudetud).
Seega on krediidiasutuse asutamiseks ühistutel õigus ja võimalus koonduda. See eeldab
põhjalikku kaalumist ja vastavate otsuste tegemist juba käesoleva aasta jooksul. Juhime
tähelepanu, et Finantsinspektsiooni kodulehel on detailsed juhised, kuidas krediidiasutuste
tegevusluba taotleda: https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit/krediidivaldkonna-
tegevuslubade-taotlemine/krediidiasutuse-tegevusluba.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler
Lisaadressaadid:
Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ
Finantsinspektsioon
Kambja HLÜ
Leie HLÜ
Maaelu Edendamise HLÜ
Riigikogu rahanduskomisjon
Tallinna HLÜ
Õiguskantsleri Kantselei
Thomas Auväärt, 611 3633, [email protected]
Anastasia Nõmmik, 5854 5096, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõu rakendussätete ja tegeliku mõju kohta | 20.01.2026 | 1 | 1.4-1/74-3 | Sissetulev kiri | ram | Raha HLÜ |
| Pöördumine seoses hoiu-laenuühistu seaduse muutmisega | 19.01.2026 | 1 | 1.4-1/74-2 | Väljaminev kiri | ram | Raha HLÜ , Tallinna Hoiu-laenuühistu, Kambja Hoiu-Laenuühistu, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, Leie Hoiu-laenuühistu, Riigikogu rahanduskomisjon, Finantsinspektsioon, Õiguskantsleri Kantselei |