Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Saatja: Maa- ja planeeringunõunik <[email protected]>

Saadetud: 06.06.2023 15:51 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Manused: image001.png; Rässa Kopli dp kooskõlastamiseks päästeamet v2.asice; Kopli dp_05.06.2023.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte

avada!

Tere Esitame kooskõlastamiseks Muhu valla Rässa küla Kopli kinnistu detailplaneeringu (täiendatud ja parandatud lähtudes Päästeameti 23.05.2023 kirjast nr 7.2-3.4/3445-2) Lugupidamisega

Pille Tamm maa- ja planeeringuspetsialist

Muhu vald | Keskuse, Liiva küla 94701 Tel: +372 453 0680

[email protected] | www.muhu.ee

Rässa küla Kopli detailplaneering

01-23-DP

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 03.02.2023 Situatsiooniskeem

Töö nr.

Joonis

DP1

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

DETAILPLANEERING

Huvitatud Isik: M.S.Holding OÜ

Planeeringuala piir

Tingmärgid

Väljavõte Maa-ameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (jaanuar 2023)

Janika Jürgenson Muhu vald, Saare maakond

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

PROJEKT BÜROO

EP10%, HL90%

3

15 361 m²

Pos 1

9,0m 500m²2*

3

15 153 m²

Pos 2

9,0m 2*

3

15 336 m²

Pos 3

9,0m 2*

3

4,58 ha

Pos 4

9,0m 2*

3

13 674 m²

Pos 5

9,0m 2*

3

13 537 m²

Pos 6

9,0m 2*

3

16 281 m²

Pos 7

9,0m 2*

LK2

Rässa külatee

500m²

500m²

500m²

500m²

500m²

500m²

EP10%, HL90%

EP10%, HL90%

EP10%, HL90%

EP10%, HL90%

EP10%, HL90%

EP10%, HL90%

LK3

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare 93819

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 06.02.2023

DETAILPLANEERING

Tellija: M.S.Holding OÜ

Kopli detailplaneering

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla

Põhijoonis tehnovõrkudega

Töö nr.

01-23-DP

Joonis

DP3

Mõõtkava

1:1000

EEP000710, 26.04.2006

Janika Jürgenson

TIIK

Märkused:

1) Geodeetiline alusplaan on koostatud DP Projektbüroo OÜ poolt 16. oktoober 2022a. Töö nr: 36-11-G

2) Koordinaadid L-Est `97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis

3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde.

4) Joonisel kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektiga.

5) Ehitusprojekti planeeringule vastavust kaalutleb Muhu Vallavalitsus, võttes arvesse avalikud ja erahuvid

ning planeeringu üldise lahenduse.

6) Vallavalitsus võib planeeringujärgset ruumilahendust ja projekteerimispõhimõtteid täpsustada projekteerimistingimustega.

7) 2* ehitusõiguse infokastis tähistab: põhikorrus+katusekorrus

8) Juurdepääsuteede täpne laius ja asukoht selgub projekteerimistööde käigus.

9) Omapuhastile leida sobilik asukoht hoone projekteerimise käigus, järgides omapuhasti rajamisele esitatavaid nõudeid.

m a

x . k

o r r u

s e

l i s u

s

m a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o s a

k a

a l u

%

( d

e t a

i l -

p l a

n e

e r i n

g u

l i i k

i d

e

k a

u p

a )

e h

i t i s e

a l u

n e

p i n d m ²

k r u

n d

i

s u u r u s m ² / h a

( p õ h i h o o n e + k õ r v a l -

h o

o n

e )

m a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o s a

k a

a l u

%

( k

a t a

s t r i -

ü k s u s e l i i k i d e k a u p a )

s u

l e

t u

d b

r u

t o

p i n

d

k a t a s t r i ü k s u s e s i h t -

o t s t a

r v e

t e

k

a u

p a

t u l e p ü s i v u s

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

h o o n e k õ r g u s m a a -

p i n

n a

s t ( m

)

K r u

n d

i n

i m

e t u

s

500 2* 9,0

1+2 E 100% TP3EP 10%, HL90%

E 100% TP3

PLANEERITAVA ALA PIIR

TINGMÄRGID

KINNISTU PIIR

OLEMASOLEV

PLANEERITAV

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2

7

3 54 6

1 2 - PLANEERITUD KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST

4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS

5 - LUBATUD MAKSIMAALNE HOONETE ALUNE PIND

6 - HOONETE ARV KRUNDIL

7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

ROHEALA

JUURDEPÄÄSUTEE

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

k i t s e

n d

u s e

d

E 100% TP3

E 100% TP3

E 100% TP3

E 100% TP3

E 100% TP3

KITSENDUSED:

1* keskpingekaabel 1 m kaablist mõlemale poole

2* madalpingekaabel 1 m kaablist mõlemale poole

3* alajaam 2 m rajatise välispiirist

KATASTRIÜKSUSE PIIR

Planeeritud maa-ala suurus 13,51 ha

Planeeritavate kruntide arv

Krunditud maa bilanss

TEHNILISED NÄITAJAD

Elamumaa

7

13,51 ha 100%

Aadress/nimetus

Kopli

PLANEERINGUALA ANDMED

Katastritunnus Omanik Nimi Allkiri

47801:008:0746

13,51 ha

100%

M.S.Holding OÜ Kuupäev

HOONESTUSALA (ELAMU)

15361

15336

4,58ha

13674

16281

13537

15153

1*, 2*, 3

h o

o n

e t e

a

r v k

r u

n d

i l

500 2* 1+2

500 2* 1+2

500 2* 1+2

500 2* 1+2

500 2* 1+2

500 2* 1+2

SOOVITUSLIK PUURKAEVU ASUKOHT

LIITUMISKILP

MADALPINGEKAABEL

PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT

KESKPINGEKAABEL

AVALIKKU KASUTUSSE SEADMISE ETTEPANEK

TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖND

MANÖÖVERDUSPLATS PÄÄSTETEHNIKALE

JUURDEPÄÄSUTEE

SOOVITUSLIK IMBVÄLJAKU ASUKOHTSERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT, MIN 30 M3

JOOGIVEEKAEVU RAJAMISE PIIRANGUGA ALA

SOOVITUSLIK KOGUMISMAHUTI ASUKOHT

Kopliaia 47801:008:0752

Kopliveere 47801:008:0751

Koplimetsa 47801:008:0750

Koplilahe 47801:008:0749

Koplikivi 47801:008:0748

Koplimäe 47801:008:0747

1*, 2*

1*, 2*

1*, 2*

2*

2*

2*

9,0

9,0

9,0

9,0

9,0

9,0

700

700

700

700

700

700

700

Kopli

Kopliaia

Kopliveere

Koplimetsa

Koplilahe

Koplikivi

Koplimäe

M.S.Holding OÜ M.S.Holding OÜ M.S.Holding OÜ M.S.Holding OÜ M.S.Holding OÜ M.S.Holding OÜ

EP 10%, HL90%

EP 10%, HL90%

EP 10%, HL90%

EP 10%, HL90%

EP 10%, HL90%

EP 10%, HL90%

TRUUP

ALAJAAMA ASUKOHT

DP Projektbüroo OÜ

Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Planeeringu koostamise korraldaja: Muhu Vallavalitsus

Muhu vald-Keskuse, Liiva küla, Muhu vald 94701, [email protected], tel +372 453 0672

Huvitatud isik: M.S.Holding OÜ

Jahu tn 14-215 Tallinn Harjumaa 10415 [email protected], tel +372 6599166

Töövõtja: Osaühing DP Projektbüroo

Rohu tn 5 Kuressaare Saare maakond 93819 [email protected], tel +372 4545491

SAARE MAAKOND, MUHU VALD, RÄSSA KÜLA

KOPLI DETAILPLANEERING KOOS LISADOKUMENTIDEGA

TÖÖ NR 01-23-DP

Algatatud 17.08.2022 otsusega nr 53

Planeeringu koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson 2, arhitektuurimagistri kraad

Versiooni kuupäev: 05.06.2023

KURESSAARE 2023

DP Projektbüroo OÜ e-post: [email protected]

Rohu tn. 5, Kuressaare 93819 tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

MENETLUSDOKUMENDID

SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3 1. LÄHTESITUATSIOON ......................................................................................................... 3

1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid ................................................................. 3 1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ............................................................................ 4 1.3. Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................ 4 1.4. Olemasoleva maaüksuse struktuuri ja omandi kirjeldus .................................................. 5

1.5. Saare maakonna planeering 2030+ ja Muhu valla üldplaneeringust tulenevate teemade

kirjeldu .................................................................................................................................... 5

1.6. Planeeringu vastavus Muhu valla üldplaneeringule ......................................................... 6

1.7. Kehtivad detailplaneeringud ............................................................................................ 7

2. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM ................................................... 7 2.1. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid ..................... 7 2.2. Krundijaotus ..................................................................................................................... 8 2.3. Projekteerimispõhimõtted ja ehitusõigus ......................................................................... 8 2.4. Liikluskorraldus ............................................................................................................... 9 2.5. Piirded, haljastus ja heakord ........................................................................................... 10 2.6. Keskkonnakaitselised tingimused .................................................................................. 10 2.7. Kuritegevuse riskide ennetamine ................................................................................... 11 2.8. Tuleohutusnõuded .......................................................................................................... 11 2.9. Servituudid ..................................................................................................................... 12

2.10. Energiatõhusus ............................................................................................................. 12

3. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ....................................................................................... 13 3.1. Elektrivarustus ................................................................................................................ 13 3.2. Sidevarustus ................................................................................................................... 13 3.3. Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................ 13 3.4. Sademevesi ..................................................................................................................... 15 3.5. Soojavarustus ................................................................................................................. 15

4. KEHTIVAD PIIRANGUD .................................................................................................. 15

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ....................................................................................... 15

6. KINNISTUTE EHITUSÕIGUS ........................................................................................... 15

LISAD Lisa 1: Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 443933, 04.04.2023

Lisa 2: kooskõlastuste kokkuvõttev tabel

JOONISED Joonis 1: DP1 Situatsiooniskeem M 1:10000

Joonis 2: DP2 Geodeetiline alusplaan M 1:1000

Joonis 3: DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000

Joonis 4: DP4 Illustratsioon

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 3

SELETUSKIRI

1. LÄHTESITUATSIOON

Planeeringu nimetus: Rässa küla Kopli detailplaneering

Tellija: M.S.Holding OÜ

Planeeringuala suurus: 13,51 ha

1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid

 Muhu Vallavolikogu 17. august 2022 otsus nr 53 Rässa küla Kopli detailplaneeringu

algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine;

 Lisa 1 Muhu Vallavolikogu 17.08.2022. a otsusele nr 53, detailplaneeringu

lähteseisukohad;

 Rässa küla, Kopli maaüksuse kehtestatud detailplaneering, töö nr 01-12-DP

 DP Projektbüroo OÜ poolt 16.10.2022 koostatud geodeetiline alusplaan,

töö nr. 36-11-G;

 Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

 Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

 Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);

 Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

 Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);

 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);

 Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

 Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

 Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232);

 Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;

 Muhu Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 12 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Muhu vallas“;

 Muhu Vallavolikogu 14.12.2022 määrus nr 20 “Muhu valla jäätmehoolduseeskiri”;

 Saare maakonnaplaneering 2030+;

 Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“;

 Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 48 kehtestatud „Muhu valla

üldplaneering“;

 Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine“ jne).

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 4

1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Kehtestatud Kopli maaüksuse detailplaneeringu lahenduse muutmine hoonestusalade

asukohtade, lubatud ehitusaluse pinna ning teede ja tehnovõrkude lahenduste osas

1.3. Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva ruumi kirjeldus

Planeeringualaks on Saare maakonnas Muhu vallas Rässa külas asuv Kopli (47801:008:0746),

Kopliaia (47801:008:0752), Kopliveere (47801:008:0751), Koplimetsa (47801:008:0750),

Koplilahe (47801:008:0749), Koplikivi (47801:008:0748) ja Koplimäe (47801:008:0747)

katastriüksused. Planeeringuala suurusega 13,51 ha piirneb põhjast Käometsa (47801:008:0309)

katastriüksusega, idast ja lõunast Oboko-Jüri (47801:008:0478) katastriüksusega, lõunast

Oboko-Jüri (47801:008:0477), Obuku (47801:008:0335), Kiisa (47801:008:0329), Pärna

(47801:008:0313) ja Iida (47801:008:0628) katastriüksustega ning läänest Oboko-Saadu

(47801:008:0662) ja Mardi (47801:008:0328) katastriüksustega. Planeeringualal ei paikne

hooneid ega rajatisi.

Katastriüksuste sihtotstarve on elamumaa 100 %.

Planeeringualal ei ole kaitse- ega hoiualasid, puuduvad looduskaitsealused üksikobjektid ja

muinsuskaitse all olevad objektid. Planeeringualast kagu suunas asub Võilaiu hoiuala.

Läheduses asuvad järgmised pärandkultuuri objektid: Saunametsa popsikoht, Obuku-Saadu,

Obuku-Mardi ja Obuku-Jüri talukoht ning Järve metsavahikoht.

Planeeringuala asendiskeem

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 5

1.4. Olemasoleva maaüksuse struktuuri ja omandi ja kirjeldus

Tabel 1

Krundi

aadress

Krundi

omanik

Krundi

pindala

Krundi

sihtotstarve

Katastriüksuse

tunnus

Kinnistu

number

Kopli M.S.Holding

OÜ

15361 m²

Elamumaa

100%

47801:008:0746 21803050

Kopliaia M.S.Holding

OÜ

15153 m²

Elamumaa

100%

47801:008:0752 21802550

Kopliveere M.S.Holding

OÜ

15336 m²

Elamumaa

100%

47801:008:0751 21802650

Koplimetsa M.S.Holding

OÜ

4,58 ha

Elamumaa

100%

47801:008:0750 21802750

Koplilahe M.S.Holding

OÜ

13674 m²

Elamumaa

100%

47801:008:0749 2900034

Koplikivi M.S.Holding

OÜ

13537 m²

Elamumaa

100%

47801:008:0748 21802850

Koplimäe M.S.Holding

OÜ

16281 m²

Elamumaa

100%

47801:008:0747 21802950

1.5. Saare maakonna planeering 2030+ ja Muhu valla üldplaneeringust tulenevate

teemade kirjeldus

Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474

kehtestatud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" jäetud kehtima Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena.

Vastavalt Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” asub planeeringuala rohelise võrgustiku tuumalal ja Võiküla väärtusliku

maastiku alale. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku

terviklikkuse/sidususe tagamine. Võrgustiku tuumaladeks on sobiva pindala ja paigutusega

loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslikud biotoobid (elupaigad), samuti alad, mis täidavad

teatud puhvrirolli väliste keskkonnamõjude suhtes.

Maakasutuse kavandamine rohevõrgustikul:

1.1 Vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist.

1.3 Planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada

looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või

kompenseerivad meetmed.

1.4 Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore– teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks on järgmised:

- Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega

pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja

vajadusel taastamine. Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses;

- Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade

struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid);

- Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid;

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 6

- Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad

puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad

elemendid, tuleb säilitada;

- Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult

üldplaneeringu alusel.

1.6. Planeeringu vastavus Muhu valla üldplaneeringule

Vastavalt Muhu valla üldplaneeringu (ÜP) maakasutuse kaardile asub planeeringualal

taustainfona põllu-/metsamajandusmaa, väärtuslik maastik ja rohulise võrgustiku tugiala.

Väärtuslike maastike puhul on tegemist põhiliselt loodusmaastikuga, milles hinnatakse

kadastikke, rannaniite ja geobotaaniliselt väärtuslikke alasid. Enamus Muhu valla väärtuslikke

maastikke kujutab endast põllumajandus- ja loodusmaastike kombinatsiooni. Need on

maastikud, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik,

identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslike maastike määratlemisel ei vaadata maastike

tunnuseid ja väärtust selle üksikute kaitstavate elementide kaupa, vaid oluline on kaitsta

maastikke kui tervikuid. Planeeritav ehitustegevus ei mõjuta oluliselt nimetatud väärtuslike

maastike eksisteerimist, kuna hoonestus kavandatakse hajutatult ja looduslike alade sidusus

säilitatakse.

Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna

hoidmine. Muhu vallas ei ole rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine ohustatud. Võrgustiku

funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus katastriüksusel langeda alla 90%.

Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldamaks ulukite vaba

liikumist, võib koridoride aladel aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha.

Hoonestusalad, tehnovõrgud ja juurdepääsuteed on planeeritud piisavalt hajutatult võimaldades

looduslike alade säilitamise ja ulukite vaba liikumise. Hoonestualad on planeeritud kadastike,

looduslike rohumaade ja metsaharvikutega vahelduvale maastikule vahemaadega ca 40-100 m.

Võrgustiku terviklikkus jääb toimima, kuna kõrghaljastust likvideeritakse hoonestusaladel

minimaalselt ja võrgustiku koridore läbi ei lõigata. Hoonete, tehnovõrkude ja piirete täpne

paigutus hoonestusaladel määratakse ehitusprojektiga lähtudes printsiibist, et rohelise

võrgustiku sidusus katastriüksusel peab jääma 90%.

Planeeritavale alale üldplaneeringuga kavandatud maa kasutamise juhtotstarvet määratud pole.

ÜP määrab maakasutuse juhtotstarbed ning kasutus- ja ehitustingimused ehitustegevuseks.

Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu

määratud piirkonnale või alale perspektiivse maakasutuse põhisuunad. Ehitustegevus

planeeringualal määratakse vastavalt ÜP kasutus- ja ehitustingimusi arvestades.

Vastavalt ÜP joonisele 2 „Teed ja tehnovõrgud“ on esitatud planeeringuala läänepoolses osas

kulgevale Rässa külateele ettepanek avalikku kasutusse määramiseks.

Erateede avalikuks kasutamiseks määramise põhimõtted:

1. Kui tee teenindab kolme või enamat elukondliku hoonestusega maaüksust.

2. Kui tee on vajalik teenindamaks avalikku objekti, mis eeldab ligipääsu

mootorsõidukiga.

3. Avaliku kasutuse lepinguid ei sõlmita üldjuhul teelõikudele, millel puudub

ühendus avalikult kasutatava teega.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 7

Väljavõte Muhu valla üldplaneeringust

1.7. Kehtivad detailplaneeringud

Planeeringualal kehtib Rässa küla Kopli detailplaneering, DP Projektbüroo OÜ töö nr 01-12-

DP, kehtestatud Muhu Vallavolikogu 30.05.2012. a otsusega nr 135. Planeering on osaliselt

ellu viidud – Kopli katastriüksus on jagatud ja katastriüksuse sihtotstarvet on muudetud.

Planeeringujärgse ehitustegevusege ei ole alustatud. Osadel kruntidel moodustavad

hoonestusalad ca 30% krundi pindalast, mida on koostatava detailplaneeringuga vähendatud.

Kopli detailplaneeringu kontaktvööndis asub osaliselt kehtiv Rässa küla Käometsa

katastriüksuse detailplaneering, mille elluviimisega ei ole alustatud. Sarnaselt Kopli

detailplaneeringuga kavandatakse Käometsa planeerimislahendusega katastriüksuse kruntideks

jagamist suurustega ca 1-1,5 ha ja kruntidele elamute ning abihoonete ehitamist. Kruntide

hoonestusalad on planeeritud vahekaugustega ca 50 m.

2. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM

Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse kehtestatud detailplaneeringu lahendust

hoonestusalade asukohtade, lubatud ehitusaluse pinna ning teede ja tehnovõrkude lahenduste

osas.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 8

2.1. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala valdavalt rohelise võrgustikuna toimivaks

üksikelamutega piirkonnaks. Hoonestusalade paigutus ja nendele juurdepääs võimaldab

planeerida hajusa asustusmustri, tagades hajaasustusele omase avatud ruumi. Planeeritavate

hoonestusalade vahekaugused on ca 40-100 m.

Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste avalikust ruumist tulenevate

seisukohtadega:

• Planeeringuala, mis asub hoonestusaladest väljapool, jääb looduslikuks keskkonnaks,

kus arendustegevusi ei planeerita;

• Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

(üksikelamute püstitamine) ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades.

2.2 Krundijaotus

Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab Kopli, Kopliaia, Kopliveere, Koplimetsa,

Koplilahe, Koplikivi ja Koplimäe katastriüksusi. Planeeringulahenduse tulemusel katastriüksusi

ei jagata ja piire ei muudeta. Katastriüksuste sihtotstarve E100% elamumaa.

2.3. Projekteerimispõhimõtted ja ehitusõigus

Planeeringuala on eelnevalt hoonestamata, EHR-andmete alusel hooned ja rajatised puuduvad.

Igale katastriüksusele on planeeritud maksimaalselt üks elamu ning kaks abihoonet. Abihooned

rajatakse eluhoonetest madalamad. Elamud peavad paiknema hajutatult, mitte planeerida teede

äärde ühele joonele. Hoonete kavandamisel hoonestusalal säilitada maksimaalselt olemasolev

kõrghaljastus (männid, kadastik) ja vältida liigniiskeid alasid. Hoonete ehitisealuse pinna

koosseisu kuuluvad võimalikud varjualused ja kaetud terrassid ning alla 20 m 2 ehitisealuse

pinnaga hooned. Hoonestusalade paigutusel on arvestatud lähipiirkonnas väljakujunenud ja

planeeritava asustusmustriga. Aluseks on võetud ahelküla külatüüp, kus hoonestusalad

paiknevad ühel pool külateed ja nende vahele jäävad heina- ja karjamaad, kadastikud,

looduslikud alad. Sama asustusmuster esineb Rässa külatee äärde jäävatel kinnistutel ja

kehtestatud Käometsa detailplaneeringus. Rässa küla keskosas esineb ridakülale omaseid

tunnuseid, kus hoonestus asub tihedalt üksteise lähedal. Maapealsete ehitiste püstitamine on

lubatud detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoonestusalal. Ülejäänud alale on lubatud

rajada kommunikatsioone/tehnovõrke ning juurdepääsuteed. Hoone ehitusprojekti koostamisel

kooskõlastada eelnevalt hoone asukoht krundil Muhu Vallavalitsusega.

Kruntide ehitusõigus:

 hoonete lubatud maksimaalne ehitisealune pind krundil- 500 m²

 korruselisus- 2

 maksimaalne harjakõrgus maapinnast- 9,0 m

 Hoonete arv krundil -1 põhihoone ja 2 kõrvalhoonet

 Krundi kasutamise sihtotstarve - EP10% üksikelamu maa, HL90% looduslik maa

 Suletud brutopind - 700m²

 Tulepüsivusklass - TP-3

 Parkimine lahendada krundisiseselt

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 9

Arhitektuursed piirangud on:

 katuse kaldenurk 30-45 kraadi

 õueala võib ümbritseda aiaga maksimaalne kõrgus 1,5 m, kiviaedade rajamisel 1,2 m.

 Piiretena tuleb eelistada kivi-, latt- ja lippaedu.

 Planeeritava elamu projekteerimisel lähtuda piirkonnas domineeriva hoonestuse

mahtudest ja kaasaegsest arhitektuurikeelest.

 Hoonete ehitamisel on soovituslik kasutada naturaalseid materjale (roog, puit,looduslik

kivi jne). Vältida tuleb tehislikke ja imiteerivaid materjale.

Arhitektuursed põhimõtted hoonetele

Hoonete ja rajatiste välisilme kavandamisel tuleb arvestada selle sobivust piirkonnas

iseloomuliku hoonestusega ja kohaliku omapära ning materjalidega. Uusehitised ei tohi

domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Lähimate naabrite hoonestusalad asuvad Obuku,

Oboko-Saadu ja Paju kinnistutel. Hoonestustel domineerivad viilkatused ja maalähedane

puitarhitektuur. Planeeritava hoonestuse täpne lahendus tuleb anda ehitusprojektide

arhitektuurse osaga. Maa-alal eksisteeriv kõrg- ja madalhaljastus tuleb hoonete planeerimisel

maksimaalselt säilitada. Hoonestusalade pinnase tõstmist täitmise teel võib teostada

minimaalselt, vältimaks liigniiskuse tekkimist. Sademeveed suunata kalletega hoonetest eemale

ja immutada pinnasesse. Sealjuures tuleb jälgida, et sademevett ei suunataks kalletega

naabermaaüksustele ega teedele. Hoonestusalad on planeeritud maksimaalse hoonete arvuga 3

(elamu ja 2 abihoonet), hoonete ehitisealuse pinnaga kokku kuni 500 m 2 . Hooned kavandada

kahepoolse viilkatusega, elamu kuni 2-korruseline ning abihooned 1-korruselistena. Elamute

kastuseharja suund soovitavalt ida-lääne suunaline katusekaldega 30-45 kraadi. Katusekatte

materjaliks võib kasutada puitu, roogu, puitsindlit, plekki või katusekivi. Hoone välisseinte

viimistlusmaterjalina kasutada puitu ja/või looduslikku kivi. Hoone sokliosa viimistleda

betooni, krohvi või loodusliku kiviga. Planeeritavate hoonete aknaraamid ning uksed rajada

puidust või puit-alumiiniumist ning värvilahendused nii hoonetel kui ka rajatistel peavad olema

naturaalsed, loodusesse sulanduvad ja vähe silmatorkavad. Keelatud on kasutada imiteerivaid

materjale.

2.4. Liikluskorraldus

Planeeringualale toimub juurdepääs Kuivastu-Pädaste-Liiva teelt (21154) mööda Rässa

külateed nr 4780018 ja mööda Rässa ringteed nr 4780357. Vastavalt joonisele DP3 (põhijoonis

tehnovõrkudega) määratakse Rässa külatee planeeringuala lõuna- ja lääneosas ning planeeritav

juurdepääsutee Koplikivi kinnistul avalikku kasutusse. Kopliaia, Kopliveere, Koplilahe ja

Koplimäe kinnistutele esitatakse servituudi seadmise ettepanek juurdepääsu tagamiseks.

Juurdepääsutee peab olema kruusa- või killustikkattega, katendiga maapinnast kõrgemal,

aastaringselt läbitav ning päästeteenuste osutamiseks vähemalt 3,5 m laiune. Koplilahe,

Koplikivi ja Koplimäe juurdepääsuteed varustada truupidega (min läbimõõt 300 mm), et tagada

looduslik veerežiim. Parkimine minimaalselt kahele sõiduautole on planeeritud hoonestusaladel.

Planeeringuga seotud liikluslahendused tuleb rajada ning juurdepääsutee tuleb korrastada (mh

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 10

nähtavust piiravad istandikud, puud, põõsad või liiklusele ohtlikud rajatised tuleb kõrvaldada)

enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

2.5. Piirded, haljastus ja heakord

Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Kõrghaljastus tuleb säilitatada võimalikult suures

mahus, arvestades hoonestuse hajutatud paiknemisega. Madalhaljastus kujundatakse vastavalt

hoonestusaladele ja juurdepääsuteedele.

Piirdeid on lubatud püstitada ainult hoonestusalale. Soovitatav piirde kõrgus on 1-1,5 meetrit,

sealjuures tuleb eelistada kivi-, latt- ja lippaedu. Kiviaedade maksimaalne kõrgus on 1,2 m.

Keelatud on kasutada massiivseid metallaedu ning muid aedlinlikke aiatüüpe. Piirete rajamisel

tuleb eelistada looduslikke materjale ja arvestada kohalikke ehitusviise ja -tavasid. Piirde

rajamisel peab see kokku sobima ehitiste ja/või alaga, mida ümbritsetakse (nt puidust

välisviimistlusega hoonetele traditsioonilised kiviaiad või puidust piirdeaiad; kivist ja betoonist

välisviimistlusega hoonetel võib rajada nii kivist, puidust kui metallist piirdeid jm).

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Muhu valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekkivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale –

võimalusel suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda

märkimisväärselt jäätmete teket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata. Kavandatav

tegevus ei oma seega eeldatavat jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Juurdepääsutee lähedusse paigutatakse prügikonteinerid. Jäätmed koguda konteinerisse ja

tühjendada vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt lepingu alusel.

2.6. Keskkonnakaitselised tingimused

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme ega avariilisi riske.

Planeeringualal ei esine üldist ega lokaalset keskkonnareostust. Planeeritud elanike arv ei ületa

antud piirkonna keskkonnataluvust. Alal puuduvad looduskaitsealused üksikobjektid ja

muinsuskaitse all olevad objektid. Kavandatud tegevusega ei kaasne tervist ega keskkonda

kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega transporti.

Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda

ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline

keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale ladestatud või maetud

keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada rajatavate

reoveekäitlussüsteemide nõuetele mittevastava ehituse või nende hooldusjuhiste eiramise tõttu.

Planeerimislahendus näeb ette nõuetekohaste kogumismahutite ja biopuhasti rajamist.

Keskkonnaregistri andmetel ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid

maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest

arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses

parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutamist.

Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei

kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires,

väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise etapis. Otseselt ehitiste ja rajatiste alla jääv taimestik hävib.

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid see

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 11

on ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure

tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast

tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Rajatavate hoonete küttesüsteemide lahendus töötatakse

välja projekteerimise käigus.

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda

tüüpi mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja

välisõhu saastetase piirkonnas, v.a ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene.

Planeeringualal ei ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Rajatavate hoonete ümbrus planeeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus. Täpsemad

kõrgusmärgid antakse nende projektide vertikaalplaneerimise joonistega. Ehitusprojektides

näha ette teedelt ja platsidelt sademevete valgumine haljasaladele, kuid jälgida tuleb, et

sademevett ei juhitaks teadlikult naaberkinnistutele. Sademevete kanalisatsiooni käesoleva

planeeringuga ei kavandata.

Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid.

2.7. Kuritegevuse riskide ennetamine

Vastavalt Eesti Standarditele (EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine) tuleks olemasoleva ala kuritegevuse riskide

ennetamiseks tähelepanu pöörata järgnevatele meetmetele.

Varguste, vandalismi, vägivalla, autodega seonduva kuritegevuse ja süütamise riske ning

kuriteohirmu inimestes vähendavad ühiskasutatavatele aladele hea vaade akendest ja selge,

hästivalgustatud teedevõrgustik. Hea vaate korral akendest rõdudele ja aedadele vähendab

salajasi vargusi, näiteks pesunöörilt, tööriistade, jalgrataste jms vargusi.

Sissemurdmiste, vandalismi, graffiti ja süütamiste riski vähendab üldkasutavate teede ning

elamute juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine.

Sissemurdmiste riski vähendab tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine ning

murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine.

Eraautode parkimine ainult majaelanikele võimaldatud juurdepääsuga garaažides või vahetult

elamute ees või kobaratena paigutatud väikese pindalaga parkimisplatsidel tõstavad omaniku- ja

kontrollitunnet ning vähendavad seega autodega seotud kuritegevuse riski. Autovarastele on

vähem atraktiivsed korraliku piirdega välisparklad.

Piirkonna korrashoid suurendab omanikutunnet ning vähendab kuriteohirmu. Kiired

parandustööd vähendavad edasisi kahjusid ennetades uusi vandalismiakte, graffitirünnakuid või

süütamisi. Kaasa aitavad kutseliste hooldus- ja koristusorganisatsioonide kaasamine piirkonna

korrashoiul. Kiirele korrastamisele aitab kaasa regulaarne järelevalve.

Kuritegevuse piiramisele aitab kaasa politsei või turvateenuste poolt osutatav jälgimisteenus või

regulaarne patrullimine. Jälgimisega võib tegeleda ka ukse-, majahoidja või naabrivalve, millele

aitab kaasa videovalve.

Kindlate reeglite sätestamine hoonete omaniku või omanike ühenduse poolt üldkasutatavate

kohtade osas suurendab peremehetunnet ja parandab korrashoidu, vähendades seega ka

kuriteohirmu.

2.8. Tuleohutusnõuded

Hoonete projekteerimisel lähtuda Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele peab hoonetevaheline

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 12

kaugus olema minimaalselt 8 meetrit. Vastavalt ehitisele esitatavatele tuleohutusnõuetele võib

ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast

tuleohutusklassist. Hooned kuuluvad TP-3 (tuldkartev) tuleohutusklassi.

Planeeritava ala puhul on tegemist hajaasustusalaga. Lähim avalik tuletõrje veevõtukoht asub

Lõunaranna sadamas (katastriüksuse tunnus: 47801:001:0573). Kuna planeeringualal ja selle

läheduses puudub välise kustutusvee tagamise võimalus vastavalt siseminstri 18.02.2021

määruses nr 10 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord", tuleb I kasutusviisiga hoonetesse ette näha

automaatne kustutamise süsteem (vastavalt EVS-EN 16925:2018) või kasutada kustutusvee

saamiseks veevõtukohta (maa-alune mahuti või tiik). Koplimetsa kinnistule on planeeritud

tuletõrje-veehoidla, mille mahuti mahtuvus peab olema vähemalt 30 m³. Sellele peab olema

tagatud aastaringne juurdepääs ja manööverdusplats päästetehnikale. Tupikteedel tagada

päästetehnika manööverdamise võimalused vastavalt põhijoonisel (joonis DP3) esitatud

lahendusele ja hoonestusaladel. Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10 l/s 3 h jooksul.

2.9. Servituudid, isiklik kasutusõigus ja avalik kasutus

Tabel 2

teeniv

kinnisasi/krunt,

millele tehakse

ettepanek seada

servituut

valitsev krunt või

asutus, mille kasuks

on tehtud ettepanek

seada servituut

Servituut, isiklik

kasutusõigus,

avalik kasutus

märkus

Kopli

Muhu vald Tee avalik kasutus Juurdepääsutee

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus Tehnovõrgu või rajatise

rajamiseks või

hooldamiseks

Kopliaia

Kopliveere Tee servituut Juurdepääsutee

Muhu vald Tee avalik kasutus Juurdepääsutee

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus Tehnovõrgu või rajatise

rajamiseks või

hooldamiseks

Kopliveere

Muhu vald Tee avalik kasutus Juurdepääsutee

Kopliaia Tee servituut Juurdepääsutee

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus Tehnovõrgu või rajatise

rajamiseks või

hooldamiseks

Koplimetsa

Muhu vald Tee avalik kasutus Juurdepääsutee

Päästeamet Isiklik kasutusõigus Tuletõrje veevõtukoha

teenindamiseks

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus Tehnovõrgu või rajatise

rajamiseks või

hooldamiseks (alajaam)

Koplikivi Muhu vald Tee avalik kasutus Juurdepääsutee

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 13

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus Tehnovõrgu või rajatise

rajamiseks või

hooldamiseks

Koplilahe

Koplimäe Tee servituut Juurdepääsutee

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus Tehnovõrgu või rajatise

rajamiseks või

hooldamiseks

Koplimäe

Koplilahe Tee servituut Juurdepääsutee

Koplikivi Tee servituut Juurdepääsutee

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus Tehnovõrgu või rajatise

rajamiseks või

hooldamiseks

2.10. Energiatõhusus

Kinnistutele ehitusõiguse taotlemisel tuleb hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda

küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda „Hoone energiatõhususe

miinimumnõudetest“.

3. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

3.1. Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahendusel on arvestatud Elektrilevi poolt 04.04.2023 väljastatud tehniliste

tingimustega nr. 443933. Planeeritava alajaama toide on nähtud ette 10 kV maakaabelliiniga

sisselõikega olemasolevasse keskpinge maakaablisse tunnusega KPL0404 (Olli:(Orissaare)

alajaama keskpinge kaabel). Uuest planeeritud alajaamast näha ette uutele objektidele välja

eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida

kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate

kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati

vabalt teenindatavad. Alternatiivsete lahendustena elektrienergia saamiseks võib kasutada

taastuvenergiat (päikesepaneelid hoonete katustel või maapealsed paneelid hoonestusalal).

Elektripaigaldiste täpsed asukohad määratakse eraldi tehniliste projektidega või hoonete

ehitusprojektide koosseisus.

3.2. Sidevarustus

Telefoni ja internetiühendus planeeringualal lahendatakse kas Wifi või mobiilse interneti teel.

3.3. Veevarustus ja kanalisatsioon

 Veevarustus

Kinnistute veevarustuseks planeeritakse igale kinnistule puurkaev, mille veetarve jääb alla 10

m³ ööpäevas ja alla 150 m 3 kuus. Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata

põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 14

joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise

põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane hooldusala ulatusega 10 m.

Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate

(kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata

saunad jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja

neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m).

 Reoveekanalisatsiooni lahendus

Planeeringualal on kaitsmata põhjavesi (väga kõrge reostusohtlikkus).

Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla

1 m ning alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 m

ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht

filtratsioonimooduliga 1–5 m ööpäevas.

Kohtades, kus on pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht või on alla 10 m paksune

moreenikiht või on alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht (teisisõnu, kaitsmata ja nõrgalt

kaitstud põhjaveega aladel) võib kohapeal pinnasesse immutada vaid vähemalt bioloogiliselt

puhastatud heitvett.

Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset.

Omapuhasti parima asukoha leidmisel tuleks jälgida, et:

• arvestataks krundil olemasolevat maapinna reljeefi;

• paikneks kohas, kus ei ohusta üleujutused;

• jääks elamust valdavate tuulte suhtes allatuult;

• jääks joogivee kaevust allanõlva;

• jääks põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu;

• kuja (kaitsetsoon) oleks vähemalt 10 m (va pealt kinnine puhasti, millel on 5 m);

• valitaks välja võimalik otstarbekaim suubla puhastist väljuvale heitveele;

Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või

hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui

50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks

kasutatavast salvkaevust. Omapuhasti ja imbväljaku asukoha valikul tuleb arvestada, et

põhjavee liikumise suunas allavoolu olevad kaevud ei oleks heitvee immutamisest ohustatud.

Põhjavee liikumise suunas allavoolu on soovitatav vahekaugus lähima joogivee kaevuni 100 m.

Planeeritavaid ja olemasolevaid joogiveekaevusid sellesse alasse ei ulatu. Põhjavee liikumise

suund planeeringualal on kirde-edela suunaline.

Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning puurkaevule esitatavatest nõuetest.

Planeerimislahendus näeb ette biopuhasti rajamise Koplimetsa kinnistule ja kogumismahutite

rajamise ülejäänud kuuele kinnistule. Planeeritud lähim joogiveekaev (Koplimetsa kinnistul)

jääb imbväljakust 70 m kaugusele põhja suunas. Konkreetse reoveekäitlussüsteemi

tüüp/tehniline lahendus määratakse hoonete ehitusprojektis. Paigaldada on lubatud vaid

sertifitseeritud/CE märgisega biopuhastit või mahutit. Imbsüsteemi rajamisel eelistada hajutatud

pinnasesse immutamist (pigem hajutatud kiired, kui üks imbkaev või -tunnel). Biopuhasti

imbsüsteem on toimiv alalise eluhoone puhul, kuna biopuhasti efektiivse töö tagab üldjuhul

ühtlane/pidev kasutus. Suvemaja või ebaühtlase-hooajalise kasutuse korral eelistada pigem

kogumismahutit.

Biopuhasti kavandamiseks on vajalik hüdrogeoloogilise uuringu tegemise õigust omava isiku

poolt koostada eksperthinnang, mis sisaldab:

1) vastavat litsentsi omava spetsialisti poolt koostatud kinnistu geodeetilist alusplaani maapinna

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 15

kõrgusandmetega;

2) hinnangut kinnistu geoloogilise sobivuse kohta omapuhasti rajamiseks;

3) hinnangut põhjavee kaitstuse ja kõrguse kohta;

4) hinnangut omapuhasti parimale võimalikule asukohale (sh asukoht puur- ja salvkaevude

suhtes).

3.4. Sademevesi

Õueala ja hoonete katuste sademeveed juhtida krundi haljasalale. Sademeveed ei tohi valguda

hoone suunas ning keelatud on sadevete juhtimine naaberkinnistutele. Liigniisketel aegadel on

planeeringualaala keskosas ning ning sellest ida pool oht üleujutusteks. Võimalusel vältida

hoonete paigutust liigniiskele alale. Koplimetsa kinnistule on planeeritud maa-ala kuivenduseks

tiik. Koplilahe, Koplikivi ja Koplimäe juurdepääsuteed varustada truupidega (min läbimõõt 300

mm), et tagada looduslik veerežiim.

3.5. Soojavarustus

Planeeritava hoonestuse küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus.

Kütteallikatena kasutada looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid (puit, õhk-õhk soojuspump,

õhk-vesi soojuspump, maasoojuspump, päikesepaneelid katustel või maapealne päikesepark

hoonestusalal). Keelatud on kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt kivisüsi).

4. KEHTIVAD PIIRANGUD

Tehnovõrgud ja -rajatised

Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590).

Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis

ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku,

elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või

surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade

eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja

kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

Elektripaigaldiste kaitsevöönd

Alus: Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (RT I, 28.06.2015,

4).

Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-

ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele,

põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil

olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada

kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi.

Maakaabel-liini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabel-liini kulgev ala, mida mõlemalt poolt

piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 16

elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale

ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld,

istutada ning langetada puid;

maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha

mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada

ja teisaldada raskusi.

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Avalikult kasutatava tee projekteerimine ja väljaehitamine koostöös kinnistute omanike

ja Muhu Vallavalitsusega.

2. Juurdepääsutee avalikku kasutusse määramine ja servituutide seadmine.

3. Tehnovõrkudele, elamutele ja abihoonetele ehitusprojekti koostamine ning ehitusloa

taotlemine / ehitusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.

4. Alajaama ja tuletõrje veevõtukoha rajamine.

5. Juurdepääsuteede ehitamine hoonestusaladeni.

6. Hoonete ja tehnovõrkude ehitus.

7. Hoonetele ja tehnovõrkudele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine

vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.

Märkus: kavandatud töid kruntidele ehitusõiguse taotlemise, juurdepääsuteede, hoonete

ja tehnovõrkude ehitamise osas võib läbi viia igal krundil etapiliselt. Kavandatud tööde

järjekorda võib muuta, kui see kooskõlastatakse huvitatud osapoolte ja Muhu

Vallavalitsusega.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-23-DP

Saare maakond, Muhu vald, Rässa küla Kopli detailplaneering 17

6. KINNISTUTE EHITUSÕIGUS

Kopli:

- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 500 m 2 ;

- Hoonete arv krundil: 1 elamu, 2 abihoonet;

- Põhihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 9,0 m;

- Abihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 7,0 m;

- Krundi sihtotstarve: elamumaa 100%

Kopliaia:

- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 500 m 2 ;

- Hoonete arv krundil: 1 elamu, 2 abihoonet;

- Põhihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 9,0 m;

- Abihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 7,0 m;

- Krundi sihtotstarve: elamumaa 100%

Kopliveere:

- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 500 m 2 ;

- Hoonete arv krundil: 1 elamu, 2 abihoonet;

- Põhihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 9,0 m;

- Abihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 7,0 m;

- Krundi sihtotstarve: elamumaa 100%

Koplimetsa:

- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 500 m 2 ;

- Hoonete arv krundil: 1 elamu, 2 abihoonet;

- Põhihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 9,0 m;

- Abihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 7,0 m;

- Krundi sihtotstarve: elamumaa 100%

Koplilahe:

- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 500 m 2 ;

- Hoonete arv krundil: 1 elamu, 2 abihoonet;

- Põhihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 9,0 m;

- Abihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 7,0 m;

- Krundi sihtotstarve: elamumaa 100%

Koplikivi:

- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 500 m 2 ;

- Hoonete arv krundil: 1 elamu, 2 abihoonet;

- Põhihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 9,0 m;

- Abihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 7,0 m;

- Krundi sihtotstarve: elamumaa 100%

Koplimäe:

- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 500 m 2 ;

- Hoonete arv krundil: 1 elamu, 2 abihoonet;

- Põhihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 9,0 m;

- Abihoone maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 7,0 m;

- Krundi sihtotstarve: elamumaa 100%