Detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 22.08.2022 17:17 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: Detailplaneeringu algatamisest teavitamine Manused: Planeeringuala.png; algat teavitamine päästeamet.asice; otsus nr 53- Rässa Kopli DP algatamine ja lähteseisukohad.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte

avada!

Tere Edastan teavituse Muhu vallas Rässa küla Kopli detailplaneeringu algatamise kohta. Lugupidamisega

Pille Tamm maa- ja planeeringunõunik 4530680

1

Lisa 1

Muhu Vallavolikogu 17.08.2022. a otsusele nr 53

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU

NIMETUS

Rässa küla Kopli detailplaneering

DETAILPLANEERINGU

KOOSTAMISEST

HUVITATUD ISIK JA

PLANEERITAV ALA

TAOTLEJA

Taotleja nimi Kinema OÜ

Isikukood/ registrikood 10123689

Aadress Kesk tee 23, Aaviku küla, Rae vald,

Harjumaa

e-post [email protected]

Telefon +372 5037394

PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS:

Detailplaneeringuala

pindala

13,51 ha m²

DETAILPLANEERINGU EESMÄRK:

Olemasoleva detailplaneeringu lahenduse muutmine

hoonestusalade asukohtade, lubatud ehitusaluse pinna ning teede ja

tehnovõrkude lahenduste osas.

DETAILPLANEERINGU

LÄHTEMATERJALID

PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV

MAAKASUTUS:

Maaüksuste

lähiaadressid

Kopli, Kopliaia, Kopliveere, Koplimetsa,

Koplilahe, Koplikivi ja Koplimäe

Katastriüksuste

tunnused

4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 7 4 6

4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 7 5 2

4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 7 5 1

4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 7 5 0

4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 7 4 9

4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 7 4 8

4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 7 4 7

2

Kinnistu numbrid 2 1 8 0 3 0 5 0

2 1 8 0 2 5 5 0

2 1 8 0 2 6 5 0

2 1 8 0 2 7 5 0

2 9 0 0 0 3 4

2 1 8 0 2 8 5 0

2 1 8 0 2 9 5 0

Olemasolev

sihtotstarve

elamumaa

GEODEETILINE ALUSPLAAN: puudub

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering

kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsusega nr 48

OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: Rässa küla Kopli

maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Muhu Vallavolikogu

30.05.2012.a. otsusega nr 135

MENETLUSTINGIMUSE

D

ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV ei

EHITUSKEELUVÖÖNDI

VÄHENDAMINE

ei

MAAKORRALDUSLIKU

D

JA EHITUSLIKUD

NÕUDED

.

PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE

TÄISEHITUS

Maaüksusi täiendavalt ei krundita. Vajadusel võib muuta

olemasolevate kruntide omavahelisi piire või krunte liita.

Looduslike alade osatähtsus katastriüksusel ei tohi langeda alla 90%.

KRUNTIDE SIHTOTSTARVE

Elamumaa

Ettevõtluse soodustamiseks ja elukoha lähedale töökohtade

loomiseks võib elamumaale anda ühiskondlike ehitiste, äri- ja

tootmismaa kõrvalsihtotstarbe nt puhkemajandusliku ja/või

kaubandusliku iseloomuga väikeettevõtte (taluturism jms)

rajamiseks.

HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

• Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud ajaloolist

asustusmustrit – hoonete, teede, põllu- ja karjamaade

omavahelist paigutust ning külatüüpi (sumb-, ahel-, rida-,

3

hajaküla). Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust

teiste hoonete ja teede suhtes.

• Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt

ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka

mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida

traditsioonilise ehituspärandi üle.

• Seletuskirja koosseisus analüüsida kavandatud tegevuse

vastavust eelnevates punktides väljatoodule.

• Hoonestuse (sh õuemaa) planeerimisel tuleb arvestada

looduslike tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared,

valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus

jmt).

• Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada

naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest

tekkinud liigvete juhtimine naaberkinnistule, valguse

varjamine õuealal jne).

• Säilitada tuleb kiviaedadega ääristatud teede looklevus ja

laius.

• Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda

katastriüksusele, millele juurdepääsuks avalikult

kasutatavalt teelt on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud

aastaringselt kasutatav juurdepääs.

HOONETE KORRUSELISUS ja KÕRGUS

Kuni 2 korrust. Kõrgus kuni 9 m

ARHITEKTUURSED NÕUDED

Elamud ja abihooned (v.a garaažid, kuurid, kasvuhooned) tuleb

rajada eelistatult viilkatusega (sh kelp- ja poolkelpkatusega).

Elamute katusekalle peab olema üldjuhul vahemikus 30….45

kraadi. Katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest

kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega.

Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis

väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise

ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga.

Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid

pigem kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke

traditsioone kaasaegses võtmes.

Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate

materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste

kasutamist.

SERVITUUDID

Selgitada välja servituutide seadmise vajadus

4

TEED

Juurdepääs kruntidele kavandada Rässa külateelt. Täiendavalt

rajatavad teed tuleb siduda avalikus kasutuses olevate teedega

arvestades vajadusel kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi.

Tagatud peab olema juurdepääs eriotstarbeliste sõidukitega.

PARKIMISTINGIMUSED

Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel tegelikust

vajadusest lähtuvalt.

HEAKORD, HALJASTUS, PIIRDED,

• Detailplaneeringuga seada tingimuse heakorra tagamiseks

• Maksimaalselt säilitada kõrghaljastust

• Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja

võimaldamaks ulukite vaba liikumist, võib rohelise

võrgustiku koridori alal aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid

mitte üle 0,4 ha.

• Piirded teede ääres rajada kivi-, latt- või lippaedadena või

haljaspiiretena.

• Olemasolevad kiviaiad (raudkivi, paekivi) tuleb säilitada ja

hoida korras. Nende taastamisel kasutada ajaloolise aia

ladumisstiili ja materjali, et taastatud aialõigud ei eristuks

aia algupärasest osast.

• Uute kiviaedade rajamisel kasutada ajaloolise aia

ladumisstiili ja materjali.

• Suurim lubatud kõrgus kiviaial kuni 1,2 m. Erandid on

lubatud põhjendatud juhul, nt ajalooliselt on kiviaia kõrgus

konkreetses asukohas olnud kõrgem kui 1,2 m.

• Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus kuni 1,6 m.

Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu ei tohi rajada. Erandid on

lubatud põhjendatud juhul, nt müratõkkeks või ohutuse

tagamiseks.

KESKKONNATINGIMUSED

Detailplaneering peab sisaldama keskkonnamõjude analüüsi ning

vajadusel tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad

keskkonnatingimused.

Säilima peab rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

Looduslike alade osatähtsus katastriüksusel ei tohi langeda alla

90%. Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja

võimaldamaks ulukite vaba liikumist, võib aiaga piirata üksnes

õuemaa.

VEEVARUSTUS

5

INSENERVÕRKUDE

RAJAMISE

TINGIMUSED

Lahendada lokaalselt

KANALISATSIOON

Lahendada lokaalselt. Planeeringuala paikneb valdavas ulatuses

kaitsmata põhjaveega alal

SADEVETE KANALISATSIOON

Lahendada lokaalselt

SOOJUSVARUSTUS

Lahendada lokaalselt

ELEKTER

Lahendada vastavalt võrguettevõtte tehnilistele tingimustele

SIDE

Lahendada vastavalt vajadusele

MÄRKUSED:

Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide

projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu

planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale

kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja

haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala

piire.

ERITINGIMUSED JA

TÄIENDAVAD

KOOSKÕLASTUSED

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA:

Kaitseministeerium

Keskkonnaamet

Keskkonnaministeerium

Transpordiamet

Muinsuskaitseamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

x Päästeamet

6

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Terviseamet

Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle

koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade

omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad.

Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja

puudutatud isikute kaasamine

DETAILPLANEERINGU

VORMISTAMINE,

KOOSSEIS JA

SISUSTAMINE

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri

17.10.2019.a. määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA

MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust

tingimusel, et joonised oleks loetavad.)

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

X SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000

X GEODEETILINE ALUSPLAAN

KRUNTIMISE SKEEM, võib olla vormistatud koos

hoonestuse skeemiga

X PLANEERINGU PÕHIJOONIS, tehnovõrkude

planeering ja kitsendused

X HOONESTUSE SKEEM, võib olla koos

planeeringujärgse kruntimise skeemiga

X LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste

lahendamisega planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel)

X HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla

väljendatud põhijoonisel)

X KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla

väljendatud ka seletuskirjas)

VERTIKAALPLANEERINGUSKEEM

TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID

7

X PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE

ILLUSTRATSIOON

ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE

MUUDATUSTE ETTEPANEK

X SELETUSKIRI

Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses

esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted

esitada graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos

selgitava tekstilise osaga.

PLANEERINGU JUURDE

KUULUVAD LISAD

Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning

planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö

kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse

korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja

säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi

keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui

planeerimismenetluses sõlmitakse planeerimisseaduse § 130 või

131 alusel haldusleping või § 4 lõike 21 kohane leping, loetakse

nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks.

DETAILPLANEERINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA MUHU

VALLAVALITSUSELE

IDEESTAADIUMIS (VÕI VASTAVALT ÕIGUSTE

ÜLEANDMISE LEPINGULE)

X GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg

formaadis

X Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse

digitaalselt Muhu Vallavalitsusele põhilahenduse läbivaatamiseks ja

lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks.

X Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega

esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks

Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult

X MUHU VALLAVALITSUSELE VASTUVÕTMISEKS,

AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada

paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg

formaadis.

X MUHU VALLAVOLIKOGULE KEHTESTAMISEKS

Paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dgw

8

vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele

nõuetele

MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada

eelnevalt ka e-posti teel meilile ([email protected])

TÄHTAJAD Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme

aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Seega tuleb lähteseisukohadele vastav detailplaneering esitada

Muhu Vallavalitsusele menetlemiseks hiljemalt 17.08.2024.a.

Vastasel juhul ei pruugi olla võimalik detailplaneeringu menetluse

tähtaegne lõpule viimine ning detailplaneeringu menetlus

lõpetatakse.

Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud

haldusleping nr 42-DP170822, milles fikseeritakse poolte

kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise

rahastamisel.

KOOSTAJA Pille Tamm

maa- ja planeeringunõunik

KUUPÄEV 1 7. 0 8. 2 0 2 2

MUHU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Hellamaa 17. august 2022 nr 53

Rässa küla Kopli detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine

Muhu Vallavalitsusele on esitatud avaldus Muhu vallas Rässa külas asuvate Kopli (katastritunnus

47801:008:0746, sihtotstarve elamumaa, pindala 15361 m2), Kopliaia (katastritunnus

47801:008:0752, sihtotstarve elamumaa, pindala 15153 m2), Kopliveere (katastritunnus

47801:008:0751, sihtotstarve elamumaa, pindala 15336 m2), Koplimetsa (katastritunnus

47801:008:0750, sihtotstarve elamumaa, pindala 4,58 ha), Koplilahe (katastritunnus

47801:008:0749, sihtotstarve elamumaa, pindala 13674 m2), Koplikivi (katastritunnus

47801:008:0748, sihtotstarve elamumaa, pindala 13537 m2) ja Koplimäe (katastritunnus

47801:008:0747, sihtotstarve elamumaa, pindala 16281 m2) katastriüksuste detailplaneeringu

algatamiseks. Planeeringuala suurus on ca 13,51 ha.

Muhu Vallavolikogu 30.05.2012. a otsusega nr 135 on varasemalt sama ala osas kehtestatud Rässa

küla Kopli detailplaneering, mille eesmärgiks oli 7 elamukrundi moodustamine, maa sihtotstarbe

muutmine elamumaaks, teede ja tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine. Planeering on osaliselt ellu

viidud – planeeringuala on krunditud, kuid planeeringujärgne hoonestus ja rajatised on rajamata.

Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva detailplaneeringu muutmine. Planeeringuga

soovitakse täpsustada hoonestusalade asukohtasid, suurendada lubatud ehitusalust pinda ning

muuta teede ja tehnovõrkude lahendust. Kruntide arvu ega kasutamise otstarbe muutmist ei

kavandata.

Muhu valla üldplaneering jagab valla territoorium ehitustegevuse võimalikkuse osas

põhimõtteliselt kaheks: alad, kus ehitustegevus on lubatud üldplaneeringuga määratud kasutus- ja

ehitustingimusi arvestades ning alad, kus ehitustegevus on üldjuhul välistatud. Kopli

detailplaneeringu alal puuduvad ehitustegevust välistavad alad.

Muhu valla üldplaneeringuga ei ole planeeringualale reserveeritud ühtegi maakasutuse

juhtotstarvet. Vastavalt üldplaneeringule on aladel, kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole

määratud juhtotstarvet, soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus,

mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus.

Üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna

miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes ning

hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Lähtuvalt eelnevast tuleb

detailplaneeringuga leida lahendus, mis vastab üldplaneeringuga sätestatud ruumilise arengu

põhimõtetele ning tagab hoonete ja rajatiste sobitumise konkreetse piirkonna arhitektuurse ilme ja

miljööga.

Planeeringuala asub Võiküla väärtuslike maastike alal, kus tuleb järgida üldplaneeringuga

väärtuslike maastike säilitamiseks ja kaitseks sätestatud maakasutustingimusi.

Planeeringuala asub kogu ulatuses rohelise võrgustiku tuumalal. Rohelise võrgustiku aladele

ehitiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku

terviklikkus ja toimimine. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku

terviklikkuse/sidususe tagamine. Selleks tuleb planeeringu koostamisel järgida Muhu valla

üldplaneeringus sätestatud tingimusi. Looduslike alade osatähtsus planeeringualal ei tohi langeda

alla 90%.

Planeeringuala ei paikne ühelgi Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitsealal, hoiualal, liigi

püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala

(Võilaiu hoiuala) asub planeeringualast lõuna ja ida suunas. Hoiualale planeeringuga tegevusi ei

kavandata.

Kavandatav tegevus ei mõjuta Natura võrgustikku. Planeeritud tegevus ei kuulu keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille

puhul tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Samuti ei kuulu planeeritav tegevus

tegevusvaldkondade täpsustatud loetellu, mille korral tuleb koostada eelhinnang selgitamaks välja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a.

määrus nr 224).

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 125 lg 2,

§ 128 lg 1, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lg 4 ning

arvestades asjast huvitatud isiku esitatud avaldust, Muhu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Rässa küla Kopli detailplaneering, mis hõlmab Kopli (47801:008:0746), Kopliaia

(47801:008:0752), Kopliveere (47801:008:0751), Koplimetsa (47801:008:0750), Koplilahe

(47801:008:0749), Koplikivi (47801:008:0748) ja Koplimäe (47801:008:0747) katastriüksusi.

Planeeringu eesmärgiks on kehtiva detailplaneeringu lahenduse täpsustamine hoonestusalade,

arhitektuursete ja ehituslike tingimuste ning teede ja tehnovõrkude osas.

2. Kinnitada Rässa küla Kopli detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse

lisale 1.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide

Muhu Vallavolikogule (94701 Liiva, Muhu vald, Saare maakond) Haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale (Rüütli 19,

80010 Pärnu) Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ain Saaremäel

volikogu esimees