Arvamuse edastamine

Tere

Edastan isiklikud tähelepanekud lisaks 26.01.2026 edastatud advokatuuri menetlusõiguse komisjoni seisukohtadele TsMS jt seaduste muutmise eelnõu osas.

Arbitraaži välistus. Direktiivi 2024/1069 artikli 2 järgi ei kohaldata direktiivi vahekohtu/arbitraaži asjades. Kuivõrd tegemist on olulise välistusega, siis võiks selle osas täiendada seletuskirja ja, kui asjakohane, eelnõud.

Riigisisestele menetlustele meetmete kohaldamine. Direktiivi kohaldamisala on piiratud piiriülese mõjuga tsiviilasjadega, nagu nähtub direktiivi artiklitest 1, 2 ja 5 ning põhjendustest 17, 19 ja 30. Euroopa Liidu seadusandja on pidanud piiriülese mõju elementi kvalitatiivselt eristavaks tunnuseks, mis õigustab eraldi menetluslike kaitsemeetmete kehtestamist. Sellised juhtumid ei ole objektiivselt samas olukorras riigisiseste tsiviilvaidlustega, mistõttu ei saa neid võrdsuspõhiõiguse tähenduses käsitada võrreldavate olukordadena. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse direktiivist tulenevate menetluslike erisuste laiendamist riigisisestele juhtumitele mh viitega diskrimineerimise keelule. Võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mille riive on põhiseadusega vastuolus juhul, kui ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus (nt RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 56). Kui seadusandja hinnangul on direktiiv vastuolus diskrimineerimiskeeluga, oleks see küsimus tõstatatud direktiivi ettepaneku menetlemisel, eriti arvestades, et diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21. Vabariigi Valitsuse seisukohtades direktiivi ettepaneku kohta ei ole toodud välja, et direktiiv või selle piiratud kohaldamisala oleks vastuolus diskrimineerimiskeeluga. Eesti on avaliku konsultatsiooni käigus väljendanud, et Eestis ei ole tuvastatud süstemaatilisi pahatahtlikke strateegilisi hagisid ajakirjanike või muude avalikus huvis tegutsevate isikute vastu ning et SLAPP-hagide vastaste meetmete loomisesse tuleb suhtuda ettevaatlikult. Sama mõtet korratakse ka eelnõu seletuskirjas.

Kui seadusandja peab vajalikuks reguleerida riigisiseseid menetlusi, siis tuleks seletuskirja selle vajalikkuse ja eesmärgi osas täpsustada/täiendada.

Juriidilise isiku õiguste kaitse tagamine. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et direktiivi ettepaneku seletuskirjas selgitati, et muuhulgas peetakse silmas ka juriidilise isiku mittevaralise kahju ja kohtumenetluse tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist ning liikmesriikidel tuleb ette näha, et kohtutel on võimalus määrata üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi esitanud poolele tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi (seletuskirja lk 9 „Õiguskaitsevahendid“). Kuigi VÕS ei välista selgelt juriidilisele isikule mittevaralise kahju hüvitamist, siis senise kohtupraktika kohaselt ei ole juriidilisel isikul mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (RKTKo 09.08.2023, 2-20-5869/87, p 14 ja seal viidatud 27.03.1997 RKTKo 3-2-1-35-97: „kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist.“). Samas kui avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud hagide puhul avaldub kahju sageli just mittevaralisel kujul, eriti kui arvestada hüvitise preventsioonifunktsiooni. Viimast ei saa varalise kahju hüvitise suuruse juures arvestada. Selline olukord seab juriidilised isikud, sealhulgas meediaväljaanded ja vabaühendused, ebasoodsamasse olukorda. Seega tekib küsimus, kas eelnõuga on tagatud juriidilistele isikutele tegelikult samaväärne kaitse võrreldes füüsiliste isikutega, mida on direktiiviga silmas peetud. Siin võib tõusetuda ka küsimus võimalikust diskrimineerimisest, kui direktiivi kohaldamisalasse kuuluva kahju hüvitamise nõude esitamisel võib olla juriidiline isik võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist (tuginedes riigisisese õiguse tõlgendamisele kooskõlas direktiiviga ja lähtudes direktiivi eelnõu seletuskirjast), kuid muudel juhtudel juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamist tänase kohtupraktika järgi reeglina ei jaatataks.

Eelneva tõttu võiks juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise temaatikat seletuskirjas ja, kui asjakohane, eelnõus täiendada.

Vahe- ja osaotsuse regulatsiooni kaalumine. Ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise regulatsioon võib olla lähedane kehtivale vaheotsuse institutsioonile (hetkel piiratud raha saamise menetlusega, ka üks kuritarvitusliku menetluse tunnuseid on ülemääraste kahjunõuete esitamine). Samuti võimaldab kehtiv õigus teha osaotsuse juhul, kui menetlusse esitatud üks nõutest või osa nõudest on lõplikuks otsustamiseks valmis. Seletuskirja võiks täiendada selgitusega, miks olemasolevad meetmed ei ole eesmärgi saavutamiseks sobivad (sh nende täiendamisel).

Lugupidamisega