Väljaminev kiri

Kuninga 22, Pärnu 80099 Telefon 620 0100 Registrikood 74001883 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamuse esitamine kohtute seaduse jt seaduste muutmise eelnõule

15.01.2026 saatsite kohtutele jt asutustele arvamuse avaldamiseks välja KS ja KrMS muutmise

eelnõu (kohtukorralduse muudatused, edaspidi uus eelnõu). Tähtaja pikendamise järgselt ootate

vastust hiljemalt 27.01.2026, seega on käesolev vastus esitatud tähtaegselt. Kaaskirjas toote

esile 7 olulisemat muudatust võrreldes 07.11.2025 saadetud (vana) eelnõuga (eelnõu § 21 osas

teavitasite 20.01.2026 kaasamishommikul sellest loobumisest), kuid tegelikkuses on muudatusi

rohkem ja mis kõige olulisem – kõnealused kaks eelnõud erinevad teineteisest enamikes

põhimõttelistes muudatustes ja sisuliselt vajanuks kohtud sellele kohase seisukoha esitamiseks

oluliselt enam aega. JDM tegevus kohtute kurnamisel nimetatud eelnõuga on kindlasti vilja

kandnud, sest kui esimesele eelnõule laekus Pärnu Maakohtus kümmekond arvamust

erinevatelt isikutelt/gruppidelt/üksustelt, siis uuesti sarnast ülesannet ette võtta ei suutnud üle

pea kasvanud töökoormuse kõrvalt keegi. Seega on käesoleva seisukoha autor allakirjutanu.

Seisukohas ei korrata vana eelnõu osas Pärnu Maakohtu esitatud seisukohta, vaid viidatakse

selle punktidele, kasutades lühendit ES (eelmine seisukoht).

Üldises vaates on uue eelnõu viga sama, mis vanalgi – kohtute ees seisvaid põhiprobleeme nagu

suur ülekoormus, tööjõupuudus (täitmata kohtunike kohad) ja IT-mured see eelnõu mingil viisil

ei lahenda. Neid probleeme ei leevenda rohkemate osakondade loomine või

spetsialiseerumiskohustuse suurendamine, pigem on efekt vastupidine. Pärnu Maakohtu

suuruses kohtus nelja osakonna loomine, millele lisandub 5-liikmeline eestseisus eelnõu § 361

lg 1 p 2 alusel, võib kaasa tuua olukorra, kus meie 21st kohtunikust on juhtivatel positsioonidel

ehk osakonnajuhatajad, esimees ja/või eestseisuse liikmed koguni 9! Asjatundmatu oleks

siinjuures kõnelda, et juhtimisfunktsioonide täitmisel ei ole vaja kohtunike koormust

vähendada. Alates 2023.a maist, mil maakohtutes loodi osakonnad, on osakonnajuhatajate abi

kohtu esimehe toetamisel olulisemate otsuste tegemisel ja teiste maakohtute

osakonnajuhatajatega suhtlusel kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil olnud asendamatud. Kui

Pärnu Maakohtus vähendada osakonnajuhatajate ja eestseisuse liikmete töökoormust üksnes

10% võrra (praegu 20%), siis jääb teistele kohtunikele 9 juhtimisfunktsiooniga kohtuniku puhul

katta 1,3 kohtuniku kohta (esimehe koormus on 50%). See arvutus saab pädeda ka ainult juhul,

kui kõik kohtunike kohad on täidetud, kuid nagu see ei ole Pärnu Maakohtus (üks kohtunik

Teie 15.01.2026 nr 8-1/343-1

Meie 27.01.2026 nr 6-3/26-101-6

Lp Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

stažeerib Riigikohtus, üks on värskelt siirdunud lapsehoolduspuhkusele), nii ei ole see ministri

keeldumise tõttu kohti täita võimalik ka teistes kohtutes. Vaheastme juhtide vajalikkuses ei

kahtle ükski kohtu esimees, iseküsimus on aga see, kas neid on vaja juurde teha väiksemates

kohtutes. Julgen arvata, et kohustuslike osakondade ja eestseisuse loomine on Harju Maakohtu

probleemide lahendamine, mis väiksemaid kohtuasutusi aga paremate tulemusteni ei vii. Seega

võiks väiksemate kohtuasutuste puhul jätta lisaosakondade moodustamise (peale süüteo- ja

tsiviilosakonna) eelnõu § 91 mõttes pigem valikuliseks ja üldkogu otsustatavaks, see ei välista

aga kohustusi spetsialiseerumise tagamiseks tööjaotusplaaniga.

Konkreetse kohtuasutuse juhtimise aspektist jääb eelnõus ebaselgeks ka osakonnajuhatajate

tasustamine. § 76 lg 32 sätteid ei muudeta ning nimetatu annab aluse lisatasuks tsiviilosakonna,

süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna juhatajatale. Samas on osakondi rohkem ja

nende nimetused võrreldes § 91 lg 11 loeteluga ei kattu. Leian, et täiesti põhjendamatu oleks

lisatasu maksmine nt perekonna- ja eestkoste asjade osakonna juhatajale võrdluses süüteoasjade

osakonna juhatajaga välistada.

Kohtu esimehe rolli osas ei ole mõistlik korrata ES p 3.2. – 3.5. sätteid, mis kohalduvad ka

käesoleva eelnõu puhul.

Kolme tsiviilvaldkonna osakonna loomine (neid võib §91 lg 2 mõttes olla isegi rohkem) on

Pärnu Maakohtu hinnangul selge liialdus, liigne spetsialiseerumine võib kaasa tuua hoopis

menetlusaegade pikenemise. Puudub igasugune indikatsioon, kuidas hakkab tööjaotusplaan

erinevaid tsiviilasju osakondade vahel jagama, kas maksejõuetusasju lahendav kohtunik võib

ka perekonnaasju lahendada jne. Kahe valdkonnapõhise osakonna olemasolu on vähemalt

Pärnu Maakohtu näitel end igati õigustanud, tsiviilasjad jagunevad vastavalt kohtuniku

koormusprotsendile aasta jooksul pea veatult ja koormused ei erine enam kui 1% raames.

Milleks on vaja teatud liiki kohtuasju maakohtute vahel ringkonnakohtute piire vaatamata teisiti

jagada, on samuti mõistetamatu, eriti kui vaatate ES sissejuhatuse töökoormuse osa – uus

eelnõu ei arvesta kõige värskema teadaoleva statistikaga, mille kohaselt on maakohtute

töökoormuste erinevus marginaalne. Kuidas rakendatakse eelnõu § 454, ei ole arusaadav, s.t kui

tihti maakohtute tsiviilvaldkonna kohtunike töökoormusi võrreldakse, kui suur peab olema

töökoormuste erinevus asjade alluvusjärgsest kohtust teise kohtu kohtuniku kasutamiseks ning

miks võetakse sellega kohtu esimehelt/eestseisuselt võimalus tõsta tsiviil- ja süüteovaldkonna

koormuse balansseerimiseks kohtunikke ühest valdkonnast teise. Omaette teema on KIS-i

vastava funktsionaalsuse „leiutamine“, mille realiseerumise osas puudub igasugune usk. Vt ka

ES p 4.2. ja 4.4.

Kohtu eestseisuse vajalikkuse kahtlused on avaldatud juba eespool. § 361 ja § 362 juures ei saa

mööda minna juba ES p 10.4. ja 10.5. sisust. Eestseisuse koosseis viitab võimalusele selle

enamuse sõltumiseks kohtu esimehest (Pärnu Maakohtu puhul § 361 lg 1 preambula, lg 1 p 2 ja

lg 2), samuti ei tundu kohane ajutiste menetlusgruppide moodustamine (§ 362 l g1 p 3 ja lg 2)

osakondades, kus nagunii on 3-5 liiget. Segadust on kindlasti rohkem kui selgust, mis teeb

sellise kavandi ebavajalikuks. Ajutiste menetlusgruppide moodustamine lõhub ka praegusi

1+1+1 menetlusgruppe, mõjudest vt täpsemalt ES p 16.

Spetsialiseerumine ei saa olla eesmärgiks iseeneses. Tuleb märkida, et eelnõu § 37 lg 41

nimetatud spetsialiseerumine toimib ka väikeses Pärnu Maakohtus kohtunike endi valikul juba

niigi, kusjuures puudub signaal, et laiema profiiliga kohtunike lahendid saaksid kõrgemas

astmes hävitavama hinnangu kui kitsale valdkonnale spetsialiseerujad. Kordame veelkord TTÜ

analüüsis märgitut, et professionaalsetes organisatsioonides tuleb sisulistes töökorralduslikes

küsimustes (töökoormus, spetsialiseerumine, menetlusgrupid) otsustusõigus jätta kohtunikele

või kohtunike kogudele, et tagada sõltumatus ja asjatundlikkus.

Kohtute nõukogu (varasem KHAN) osas saab probleemidena viidata võimu koondumisele (ES

p 5.1. ja 5.3.), põhjendamata vajadusele kahe JDM liikme osalusele KN töös põhiliikmena

(eelnõu § 401 lg 1 p 7 ja 8), aga ka töövõime ja kompetentsi vähesele olemasolule (ES p 5.6.).

Kui vanas eelnõus oli kohtuhaldusteenistuse tööülesanded detailsemad, siis uues eelnõus on

kogu KHT tegevusraskus asetatud KN õlgadele (§ 412 lg 7). Lisaks selgusetuks jäävale

ülesannete kogumile ei ole võimalik mõista, miks KHT-d ei moodustata iseseisva asutusena,

vaid Tartu Ringkonnakohtu koosseisus, kus keegi struktuuriüksusena mingit võimu ega

järelevalvepädevust KHT üle ei oma.

KS § 53 lg 2 muudatus on kindlasti silmapaistvalt kasulik kohtusüsteemile – olukorras, kus KN

koosseisus on kohtunike enamus, peabki selline organ otsustama esmase ja hädavajaliku –

kuulutada kohtute töökoormuse leevendamiseks välja konkursid. Usutav ei ole meedias

kõlanud seisukoht, nagu poleks kohtunikekohti võimalik heade kandidaatidega täita.

Kohtunike tagasisidestamise sätetele vastuväiteid ei ole, kuigi millisel alusel kohtu esimees

valiku teeb, peaks olema kohtute nõukogu poolt mingi juhisena selgemalt avatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

Pärnu Maakohtu esimees