Väljaminev kiri

Aadress: Kalevi tn 1, Tartu 51010; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 15.01.2026 nr 8-1/343-1

Meie 27.01.2026 nr 6-3/26-101-4

Tartu Maakohtu arvamus kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõu kohta

Tartu Maakohus tänab võimaluse eest eelnõu kohta arvamust avaldada.

Järgnevalt toon ära Tartu Maakohtu kohtunike arvamused eelnõule.

Tervitatav on, et arvamuse andmiseks esitatud eelnõus on loobutud kohtute ühendamise

plaanist, millega tegelemine viimase poole aasta jooksul on kulutanud hulgaliselt töötunde,

mida oleks saanud kasutada sisulise töö tegemiseks, ning tekitas lisatressi ja ärevust.

Samas on eelnõu koostajad suutnud eelnõusse lisada tarbetu ja segadust tekitava § 21. Tegemist

on menetlusõiguse küsimusega, mis tuleb lahendada menetlusseadustikes. Rõhutada tuleb ka

varem korduvalt esile toodut, et asjade läbi vaatamise kiirus ei sõltu tihti kohtunikust.

Peamiseks kiirust mõjutavaks teguriks on ebamõistlik töökoormus, millele ei ole juba pikemat

aega lahendust pakutud ega püütud olukorda leevendada.

Samuti mõjutavad menetluste kestust suures osas menetlusosaliste tegevused: menetlusosalised

on kadunud või mingil põhjusel hõivatud (teised menetlused, haigused jne), menetluses on

suurem arv osalisi, kelle leidmine ja neilt seisukoha saamine võtab aega; menetlusdokumendid

on koostatud nii halvasti, et võib kuluda arvestatav aeg, et kohus saaks oma lauale dokumendi,

mida ka sisuliselt menetleda saab; keerukamate asjade puhul esitatakse taotlusi ekspertiisideks

(eksperte pole Eestis just ülemäära ja kuna osade pädevus on kaheldav (järelevalvet aga keegi

ei teosta), on head eksperdid ülekoormatud), vaatlusteks, tõendite kogumiseks välismaalt jne,

mis kõik võtavad aega ja nende toimingute kestust ei saa kuidagi mõjutada kohtunik. Tuleb

märkida, et üle 40 nädala on kohtutes menetluses siiski väike osa tsiviilasju. Pakutud tähtaja

rakendamise korral on mitmeid ohte, millele eelnõu koostajad ei ole ilmselt mõelnud:

1) kui peab hakkama kiiresti menetlema neid keerukamaid asju, mis kohtutes tavaliselt pikemalt

menetluses on, kannatavad selle all asjad, mis praegu kiiremini menetletud saavad (näiteks

lastega seotud asjad), sest kõikide asjade kiirkorras menetlemiseks ei ole kohtutel lihtsalt inim-

ja ajalist ressurssi - kokkuvõtvalt tõuseb keskmine menetlustähtaeg;

2) hakatakse otsima võimalusi menetluste peatamiseks, et mahtuda üheksa kuu piiri sisse;

3) kui mõni menetlus kestab üle üheksa kuu, siis võivad menetlusosalised esitada täiendavaid

nõudmisi või kaebusi, mille lahendamisele kulub see aeg, mida võiks kasutada kohtuasja

sisuliseks lahendamiseks - jällegi pikeneb üldine keskmine menetlusaeg.

Juhul, kui § 21 on siiski plaanis jõustada, tuleks seadust täiendada ka § 6 osas ja määrata, et

kuigi kohtunik korraldab oma tööaega iseseisvalt, tuleks lisada, et kohtuniku tööaeg on 40 tundi

nädalas. Praegu ei ole kohtuniku tööaeg paraku sätestatud mitte üheski õigusaktis ja on ekslik

arvamus, et töö iseseisva korraldamise all võib kohtunikelt nõuda ka 60 töötundi nädalas.

Eelnõu kaaskirjas tuuakse positiivsena välja, et kohtute nõukogu koosseisu on üks Riigikohtu

liige asendatud Justiits- ja Digiministeeriumi kantsleriga (§ 401 lg 1 p 7). Nimetatud muudatuse

näitamine positiivsena on seletuskirjas sisustamata. Ministeeriumi kaks kohta nõukogus on

ebavajalik olukorras, kus ministeerium enam kohtute haldusküsimustega ei tegele. § 401 lg 1 p

8 kohaselt on nõukogus nagunii juba valdkonna eest vastutav minister või tema esindaja, kelleks

võib olla ka kantsler.

Viimati mainitud kontekstis pole § 431 lg 4 alusel selge, milline roll ja vastutus on justiits- ja

digiministeeriumil ja kuhu ning millise õigusakti alusel liiguvad riigieelarvest välja makstavad

rahad. Seaduseelnõu järgi ei saa justiits- ja digiministrit enam nimetada valduskonna eest

vastutavaks ministriks, kuna tal kaob kohtutega igasugune seos peale nõuandva rolli.

Jätkuvalt on nõukogus vaid viis I ja II astme kohtunikku (+ RK esimees) ja samas 5 muud liiget,

seega ei ole kohtunikud nõukogus piisavalt esindatud. Ettepanek on anda täiendavalt üks

nõukogu kohtu I astme (sh halduskohus) kohtunikele. Praeguse variandi kohaselt on esimese

astme (sh halduskohtu) kohtunikud nõukogus liialt vähe esindatud: I astme 190 kohtuniku kohta

on nõukogus kolm kohta, s.o 1 koht 63,3 kohtuniku kohta. Samas II astmes on 46 kohtunikku

ja kaks kohta, ehk et koht 23 kohtuniku kohta. Arvesse tuleb võtta, et kogu kohtupidamise

põhiraskus (asjade maht) lasub I astme kohtutel, seega on nende kaal kogu õigusmõistmises

suurem, mistõttu tuleks tagada ka I astme suurem esindatus nõukogus. See tagaks paremini ka

nõude, et nõukogus on ülekaalus kohtunikud: sel juhul 6 (+1) vs 4. Nõukogus liikmete valiku

kriteeriumid (§ 401 lg 2) on hea idee, kuid üks täiendav koht võiks siis olla valdkonna vaba,

kuid mitte samast kohtust.

Eelnõuga soovitakse piirata kohtunike enesemääramist ja sõltumatust vähendades kohtute

üldkogu pädevust. Praegu kinnitab tööjaotusplaani kohtu üldkogu. See tähendab, et kõigi

kohtunike soovidega arvestatakse ning asjad saavad jagatud kõige mõistlikumal viisil. Üldkogu

pädevuse vähendamine ei ole millegagi õigustatud ega põhjendatud, kõik toimib. Kui

tööjaotuskava ja spetsialiseerumist hakkavad otsustama vaid eestseisused, võib tekkida

olukord, et kohtunikud ei saa neis küsimustes kaasa rääkida. Liiati on eestseisuses jällegi liialt

vähe kohtunike endi poolt valitud esindajaid - sama palju kui nimetatavaid. See aga vähendab

jällegi kohtunike sõltumatust - on võimalik, et valitud esindajad jäävad vähemusse ega suuda

esindada neid valinud kohtunike soovi.

Ehk et eestseisuse loomise eesmärk ei ole arusaadav (§ 361 ja § 362). Eestseisuse tekitamine

esimehe ja osakonnajuhatajate kõrvale ei muuda juhtimist selgemaks. Kui esimees ja pooled

eestseisuse liikmed valib kohtute nõukogu, ei ole kohtuniku sisemine sõltumatus tagatud. Pole

selge, miks peaks eestseisus tegelema näiteks ajutiste menetlusgruppide moodustamisega. Ei

ole tagatud, et pooled eestseisuse liikmed oleksid süüteo- ja teine pool tsiviilkohtunikud.

Esimees + osakonnajuhatajad + eestseisus tähendaks praeguse eelnõu järgi, et Tartu Maakohtu

juhtimisotsuseid teeb 1/3 kohtunikest. Ülejäänud 2/3 pädevuse vähendamine ei ole millegagi

õigustatud. Kui kõigi juhtide koormust vähendada, vajab Tartu Maakohus juurde vähemalt

kahte kohtunikukohta.

Mööda ei saa vaadata sellestki, et § 12 lg 4 p 4 muudab maakohtu esimehe sõltuvaks kohtute

nõukogust ja võtab võimaluse seista oma kohtu huvide eest.

Keeruline on viie kohtumaja puhul luua tsiviilvaldkonnas kolme osakonda (§ 91 ja § 37 lg 41).

See tähendaks, et suurt osa asju ei menetleta inimesele kõige lähemas kohtumajas.

Sundkorras spetsialiseerumine on üleüldse küsitav. On valdkondi, kus see on mõistlik, samas

ei ole see nii väikses riigis absoluutsena mõistlik ega võimalik. Liigse spetsialiseerumisega on

raskendatud töö võimalikult võrdse jagamine kohtunike vahel nii, et oleks tagatud ka

menetlusosalistele võimalikult lähedane menetlus ilma lisakuludeta. Spetsialiseerumisega

kaasneda võiv vajadus menetleda asja maakohtu tööpiirkonna teises servas (teises majas), toob

kaasa ajalise kulu kohtunikule (ta ei tee sel ajal sisulist tööd, kui sõidab) ja lisaks ka sõidukulud.

Lisaks tuleb märkida, et kohtunikud peaksid oma tööd saama teha võimalikult laiapõhjaliselt,

et mitte kaotada oma kvalifikatsiooni ja õigusteadmisi teistest õigusvaldkondadest. Kui mõni

kohtunik lahendab 10 aastat vaid eestkoste ja perekonnaasju, võib olla äärmiselt keerukas tema

ümber spetsialiseerumine näiteks üldvaldkonna asjadele siis, kui kohtus sees selline vajadus

tekib. Põhjendatud on osaline spetsialiseerumine näiteks kahele valdkonnale või siis

üldvaldkonnale ja sinna juurde mingile kitsamale spetsiaalvaldkonnale. Selliselt on võimalik

tööd paremini jaotada ja tagada kohtumenetluse läbiviimine siiski võimalikult menetlusosaliste

lähedal ja väiksemate kuludega.

Tervitatav on püüe mingilgi moel tagada kohtute koormuse ühtlustamine §-de 454 ja 455 kaudu.

Kindlasti ei ole kohased ja teostatavad rakendussätetes esitatud tähtajad kohtute nõukogu,

kohtuhaldusteenistuse, kohtute eestseisuste moodustamiseks. Sisuliselt peaks kogu reform

olema lõpetatud 2026 lõpuks, samas ei ole eelnõu veel saanud isegi valitsuse heakskiitu ja see

peab läbima ka Riigikogu menetluse. Kohtute Nõukogu liikmeid saavad kohtunikud valida aga

kohtunike täiskogul, mis on toimunud juuni alguses ja kandidaadid tuleb esitada eeldatavalt

maikuus. Et see saaks toimuda, on eelnõu vastu võtmiseks aega 3,5 kuud. 1. juulil 2026 tööd

alustav kohtute nõukogu peaks olema kehtestanud tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused

(§ 37 lg 41) hiljemalt 2026 oktoobriks, et eestseisus saaks hakata nende juhiste alusel

tööjaotusplaani koostama. Seejuures peab eestseisus paralleelselt tööjaotusplaani koostamisega

suutma vähem kui kahe kuuga ära otsustama, kuidas kohtunikud alates 1. jaanuarist 2027

osakondadesse jagunevad/spetsialiseeruvad, sest see on omakorda tööjaotusplaani alus. Samas

peab olema kohtute nõukogu ja iga kohtu üldkogu olema valinud 1. oktoobriks 2026 ka need

eestseisuse liikmed.

Samuti peaks kohtute nõukogu määrama kohtuhaldusteenistuse struktuuri ja koosseisu (§ 42 lg

3), mis peab olema otsustatud 1. septembriks 2026 – s.o kahe kuu jooksul ja seda suveajal, kui

on valdav puhkuste periood. Ka kohtuhaldusteenistuse direktor peaks olema nimetatud

1. septembriks. Seejuures on vajalik korraldada avalik konkurss, kus võimalikud kandideerijad

veel tegelikult ei tea täpselt ei oma ja ka teenistuse ülesandeid, struktuuri ja võimalusi.

Kokkuvõttes on kogu reform ajaliselt teostamatu.

Täiesti selgusetu on nii eelnõu kui ka sellele lisatud seletuskirja pinnalt, kuidas täpselt hakkab

edaspidi kohtute rahastamine toimuma. Selline teadmatus toob paratamatult kaasa

õigusemõistmise korrakohase toimimise ebamäärasuse.

Tartu Maakohus teeb ettepaneku jätkata eelnõu number 632 menetlemist, tehes sellesse

vajadusel muudatusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

kohtu esimees