Kiri

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

MATER

reg.kood

MP

MU

0

0

0

0

7

7

8

8

-

-

0

0

0

0

Töö nr: 4-25

Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood / maaparandusehitise nimetus / Ehitise lühinimetus

2108090010010/001 JÄRVSELJA(TJ-194) EH1 2020858000020/001 JÄRVSELJA(TJ-194) EH2 2105100010010/001 HAAVAMETSA_I(TTP-336) EH3 2020858000020/102 RÕKA RING EH4 2020858000020/107 PERAMAA TEE EH5

Tellija: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond

TARTU MAAKOND KASTRE VALD AGALI, RÕKA JA JÄRVSELJA KÜLAD

JÄRVSELJA METSAPARANDUS JA TEEDE REK

2025

V01

Projekteerija: Heiki Verbak, Kalle Riidak

Vastutav spetsialist MATER-is: Heiki Verbak, Tarvo Verbak

Kontrollis: Tarvo Verbak

OÜ HETVER

R E G I S T R I K O O D 11066829

NIIDU 8, 78301 MÄRJAMAA

E E S T I / E S T O N I A

TEL: +37258627190, +37253334990

[email protected]

MÄRJAMAA 2025

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

SISUKORD

1. Projekteerimistingimused 2. Tehniline kirjeldus 3. Projekteerimise tingimused. 4. Tabel 1. Ehitatud või rekonstrueeritud maaparandusehitiste tehnilised andmed 5. Tabel 2A. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud 6. Tabel 2B. Tee rekonstrueerimise- ja uuendustööde koondmahud 7. Tabel 3. Vajalike ehitusmaterjalide ja -toodete andmed SELETUSKIRI: 1. Üldosa 4

8

9

10

11

13

14

15

16

16

17

17

18

22

23

23

25

26

26

27

28

31

32

35

37

38

39

39

39

39

40

40

Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed 8

9

10

Tabel 4a Teede üldandmed 9 Asukoha plaan M 1:40 000 10 2. Uurimistööd 1 Tabel 5 Uurimistööde loetelu 13 Tabel 6 Reeperite loetelu 4

3. Geoloogia, mullastik ja pinnas. 15

4. Kultuurtehnilised tööd. 16 4.1. Trasside ettevalmistustööd 16 4.2.Üldnõuded ettevalmistustöödele 7 5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 17 5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine 18 5.2. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 22 6. Truubid 23 6.1.Truupide projekteerimine 23 6.2. Truupide ehitamine 25 7. Tee rekonstrueerimine ja ehitamine 26 7.1. Tee projekteerimine 26 Tabel 7. Tee rajatised 7 Tabel 7.1. Sidumata segude terastikuline koostis 28 7.2. Tee ehitustööd 31 8. Keskkonnakaitse 32 8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine 35 8.2. Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee

ehitamisel

37 8.3. Settebassein 38 8.4. Kraavilaiendid 39 9. Ehitustöödele seatud piirangud 39 9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid 39 9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud 39 10. Maaparandusehitiste kasutamine ja hooldamine 40 11. Juhenddokumentide nimekiri 40 TÖÖMAHTUDE TABELID: Tabel 8. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud Tabel 9. Rekonstrueeritavate, ehitatavate ja likvideeritavate truupide tööde mahud Tabel 10. Truupide koguste ja ehitusmaterjalide kogused Tabel 11. Rekonstrueeritava ja uuendatava tee katendite mahud ristprofiilide lõikes Tabel 12. Keskkonnakaitserajatiste rajamise tööde mahud Tabel 13. Muude tööde mahud Tabel 14A.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus Tabel 14B.Tee rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus LISAD: 1. Lisa 1A Ametiasutuste kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused

2. Lisa 1B Maaomanike kooskõlastuste koondtabel

3. Lisa 2 RMK Keskkonnamõjude analüüs

4. Lisa 3 RMK koosoleku protokoll

5. Lisa 4 Maaomanike kooskõlastused

6. Lisa 5 Mapinfo (digitaalne lisa)

7. Lisa 6 Raieala kiht (digitaalne lisa)

8. Lisa 7 Mahasõidukoha projekt riigi tugimaanteelt

9. Lisa 8 Keskkonnamõju eelhinnang

10. Lisa 9 Ellektrilevi OÜ liitumisleping

JOONISED:

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Joonis 1 Projektplaan M1/5000 (plaan1, 2) Joonis 2 Projektplaan (Kontori tee, Taimeaia tee) M1/1000 Joonis 3 Rõka ring tee pikiprofiil Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 4 Kontori tee 2 tee pikiprofiil Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 5 Taimeaia tee pikiprofiil Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 6 Rõka ring tee ristprofiilid Joonis 7 Kontori tee 2 tee ristprofiil Joonis 8 Taimeaia tee ristprofiil Joonis 9 Eesvoolukraav Ahijärve oja pikiprofiil Joonis 10 Eesvoolukraav Apna jõgi pikiprofiil Riigitee kraavide pikiprofiilid Rajatiste tüüpjoonised: R-T Kontori tee 2 R-T Taimeaia tee R-T Peramaa tee L- kujuline tagasipõõramise koht Mahasõidukoht tüüp M3 Truubi otsaku kindlustus tüüp MAO Truubi otsaku kindlustus tüüp Truubi otsaku kindlustus tüüp KOK Truubi puitalus Kraavi nõlva jalami ja põhja kindlustus

Kraavi nõlva kindlustus Kraavi mätasühendus Settebassein Setteekraan Kraavilaiend

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

SELETUSKIRI

1. Üldosa.

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna haldusterritooriumil asuva metsaparandusobjekti „Järvselja

metsaparandus ja teede REK 2025“ rekonstrueerimis projekt on koostatud OÜ Hetver poolt vastavalt

hankedokumendi Lisa 1 –Tehniline kirjeldus, Maa- ja Ruumiameti Tartu keskuse poolt väljastatud

projekteerimistingimustele nr. 6.1-1/18375 30.04.2025.a., Keskkonnaameti kirjadele: „Agali, Rõka ja Järvselja

külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimused” 21.04.2025 nr 6-2/25/7382-2,

“Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimuste selgitus”.

21.08.2025 nr 6-2/25/7382-5, „Järvselja maaparandusehitiste..rekonstrueerimise selgitus vääriselupaikade

osas“ 05.11.2025 nr 6-2/25/7382-7 ja Transpordiameti kiri: „Järvselja maaparandusehitiste

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega” 17.04.2025 nr 7.1-2/25/5873-2 .

Projekt on koostatud vastavalt RMK poolt kinnitatud „Metsakuivenduse- ja teede ehitusprojekti näidiskoosseis

2020” ja on kooskõlas Maaparandusseaduse sellest tulenevate õigusaktidega (Maaeluministri määrus

25.02.2019 nr. 14“ Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, Maaeluministri määrus 06.05.2019 nr. 45

“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”).

Rekonstrueeritav metsakuivendusobjekt asub Tartu maakonnas, Kastre vallas, Agali, Rõka ja Järvselja

külas.

Objekt asub Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna hallataval maal:

45401:001:0279; 45401:001:0295; 45401:002:0305; 45401:002:0307 ja 91501:008:0107.

RMK maal:

45401:001:0289 ja piirneb kinnistuga 91501:001:0267.

Objekti läbivad riigimaantee lõigud, mis asuvad järgmistel katastritunnustel 45401:002:0326, 45401:002:0330,

91501:008:013, 45401:002:0327.

Asub eramaal:

91501:008:0022, 45401:001:0247, 45401:002:0008, 45401:002:0101.

Piirneb eramaadega:

45401:002:0049, 45401:002:0011, 45401:002:0131, 91501:006:0198, 45401:002:0132, 45401:002:0298,

70801:001:1310.

45401:002:0005, 45401:002:0009, 45401:002:0006, 45401:002:0010, 45401:002:0007, 45401:002:0008,

45401:002:0061, 45401:002:0235, 45401:002:0338, 45401:002:0334, 45401:002:0264, 45401:002:0021.

4

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Objekt paikneb metsakvartalitel:

JS227, JS228, JS229, JS230, JS231, JS247, JS246, JS245, JS244, JS243, JS224, JS240, JS263, JS262,

JS261, JS260, JS259, JS258, JS257, JS236, JS235, JS234, JS233, JS232, JS248, JS249, JS250, JS251,

JS252, JS253, JS254, JS255, JS256, JS264, JS265, JS266, JS267, JS268, JS269, JS270, JS271, JS272,

JS273, JS274, JS275, JS276, JS400, JS277, JS278, JS279, JS280, JS281, JS282, JS283, JS284, JS285,

JS286, JS287, JS288, JS289, JS290, JS291, JS292, JS293, JS294, JS295, JS296, JS296, JS297, JS298,

JS299, JS300, JS301, JS302, JS303, JS304, JS305, JS306, JS307, JS308, JS309, JS310, JS311.

Juurdepääsuteedeks projektalale ja piirnemine riigiteedega on 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee km

1,43 – 5,17 (km 2,14 ristuva Rõka ring tee rekonstrueerimine), 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee km

6,88 – 8,47 (km 7,23 ristuva Rõka ringtee rekonstrueerimine) ja 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu

kõrvalmaantee km 0,00 – 6,27.

Rõka ring tee ja Peramaa tee on maaparandussüsteeme teenindavad teed. Kontori tee 2 ja Taimeaia tee on

juurdepääsuteed. Teed asuvad Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kinnistutel.

Rekonstrueeritavat ala läbivad elektripaigaldised – Elektrilevi OÜ keskpingeõhuliin 1...20kV elektrõhuliin, kuni

1 kV õhuliin ja maakaabelliin. Rõka tee ääres Pk 37+25...pk45+26 ja Peramaa tee ääres asub Elektrilevi OÜ

maakaabel AXLJ-TT3x25+16. Kontori tee 2 te ületab õhuliin kuni 1kV. Taimeaia teed ületab õhuliin kuni 1kV

ja maakaabel kuni 1kV. Järvselja alevikus on Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliinid kuni 1 kV. Rõka külas

asuvad Elektrilevi OÜ keskpingeõhuliin ja elektriõhuliin alla 1 kV.

Kontori tee 2 teljel asub Apna jõest kuni Taimeaia teeni AS Emajõe Veevärk maa-alune vee ja kanalisatsiooni

survetorustik.

Enne ehitustööde algust tuleb välja kutsuda projektiga haaratud alal asuvate tehnorajatiste valdajad

vastavalt kooskõlastuste tingimustele.

Viimane rekonstrueerimise või ehitamise aasta:

Järvselja(TJ-194)..2105090010010/001 1971.

Järvselja(TJ-194)..2020858000020/001 1971.

Haavametsa_I(TTP-336)..2105100010010/001 1974.

Rõka ring tee 2020858000020/102 1971.

Peramaa tee 2020858000020/107 1971.

Keskkonnaameti projekteerimistingimuste kooskõlastuses välja toodud keskkonnaobektid, kus

maaparandustööde osas on vajalikud piirangud ja keelud: Alale jäävad Järvselja sellerheiniku püsielupaik,

Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaik,

Järvselja-2 lehise-õõspuraviku püsielupaik ja Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaik.

Püsielupaiga valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul on lubatud olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd. Tööd tuleb planeerida mahus, mis välistab negatiivsed

mõjud püsielupaikadele.

Alale jääb ka projekteeritav Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik.

5

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Projekteeritavas püsielupaigas ja sellele jäävaid kraave mitte rekonstrueerida ning

taimede kasvukohtadele ei tohi kuivendusmõju suurendada ega kahjustada.

Ala külgneb Järvselja looduskaitseala Apna piiranguvööndi ja

Järvselja sihtkaitsevööndiga. Järvselja looduskaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade

võrgustikku Natura 2000 kui Järvselja loodusala. Järvselja looduskaitseala Apna

piiranguvöönd kattub ka Metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. Apna

piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Keskkonnaameti

nõusolekul on Järvselja sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide

hoiutööd. Kaitsealaga külgnevates kraavides planeeritud tööd, peavad need jääma

hooldustööde raamesse. Kaitsealale setet ja raiejäätmeid paigutada ei ole lubatud. Alale

jääb I kategooria kalakotka (Pandion haliaetus) ja II kategooria kanakulli (Accipiter

gentilis) püsielupaigad ja elupaigad. Kõik eelnimetatud linnuliigid on tundlikud pesitsusajal

inimeste liikumise ja mürarohkete tegevuste suhtes. Tööde teostamisel tuleb arvestada, et töid

ei või läbi viia:

•kalakotka pesapuust 500 m raadiuses 14. märtsist kuni 31. augustini;

• kanakulli pesapuust 300 m raadiuses 15. märts kuni 31. juulini.

Kalakotka püsielupaikades ja elupaikades ning kanakulli elupaikades tuleb piirduda hoiutööde

läbiviimisega.

Alale jäävad mitmed vääriselupaigad (VEP) ja kaitstavad Natura elupaigatüübid. Kaitstavates

Natura elupaigatüüpides ei või niiskusrežiimi muuta ja seega tuleb neid läbivates ja külgnevates

kraavides piirduda hooldustööde läbiviimisega. Sette eemaldamise vajadust tuleb põhjendada.

Alale jäävad mitmed I , II ja III kategooria loomade, seente ja samblike ning taimede elupaigad.

• I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine,

on keelatud.

• III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud.

• Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse

Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine

ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Arvestada tuleb

taimestiku niitmisel ja puittaimestiku raiel lindude pesitsusperioodiga. Veekogu kalda või ranna

erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal

veekaitsevöönd. Maaparandussüsteemi eesvoolusid loetakse samuti veekogudeks, mille

veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest on üks meeter või kümme meetrit (piiranguvöönd 100 m).

Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet. Tuleb arvestada veekaitsevööndi eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit

võimalikult vähe mõjutaval viisil.

Vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogudele, tuleb:

1) Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogudes ning

töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum

kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks

tõkkekardinaid, settepüüdureid jms.

6

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

2) Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui

10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse.

3) Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut

veekogudes ning erosiooniohtu kaldal.

4) Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende

(tagasi) valgumise veekogusse.

VEP alal ja mõjualas (kuni 30 m objekti piirist) iga VEP põhiselt tööde mõju VEP alale ning projekteerida

võimalikult VEP alasid säästvaid lahendusi.

Rekonstrueeritava maaparandusehitiste suublateks on eesvoolud Apna jõgi ja Ahijärve oja. Ahijärve oja

seisukord on suhteliselt hea, oja on rekonstrueeritud 2009 a koostatud rekonstrueerimisprojekti järgi. Eesvoolu

trassil kasvab pikk rohttaimestik ja madal võsa. Voolusängi on koprad ehitanud koprapaisud. Kobraste

tegevus on voolusängi põhja kuhjanud setet.

Apna jõe seisukord on ebarahuldav. Eesvoolu trass on kaetud puittaimestikuga ja voolusängis on sete.

Liigvee äravoolu piiravad voolutakistused ja lamapuit, mis segab ka eesvoolu hooldamist. Ahijärve ojal ja

Apna jõel on projekteeritud tööd valdavalt hooldustööde mahus. Apna jõel, kuna asub keskkonnakaitseliste

objektide piiranguvööndites.

Maaparandusehitiste kuivendusvõrk on valdavalt halvas tehnilises seisukorras. Kraavide trassid on kaetud

puittaimestikuga, voolusängi on kogunenud sete. Kaevetööde käigus eemaldatakse kraavidest sete ja

taastatakse algsed parameetrid. Kuivenduskraavid, mis asuvad piirangutega aladel (Vep, NATURA, jne)

teostatakse tööd hooldus- ja hoiutööde mahus.

Projekteeritakse rekonstrueerimis- ja uuendustööd maaparandussüsteemi teenindavatel teedel – Rõka ring

teel ja Peramaa teel. Projekteeritakse rekonstrueerimis- ja uuendustööd teedel Kontori tee 2 ja Taimeaia tee.

Rekonstrueeritakse või uuendatakse olemasolevad ja ehitatakse uued truubid.

Transpordiameti kooskõlastusel, tööde teostamisel kasutatakse juurdepääsuteedena riigi kõrvalmaanteid -

22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee, 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee ja 22287 Liispõllu-

Järvselja-Aravu kõrvalmaantee. Riigi teedelt juurdepääsuks metsamaale kasutatakse olemaolevaid

mahasõidukohtasid.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused. Riigitee

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul

vastavalt EhS § 70 lg 3. Riigiteed ega selle korrakohast kasutamist ei ole lubatud ohustada. Tööde käigus

tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada ega planeerida teemaa

piires. Tee kaitsevööndisse jäävate kraavide uuendustööde käigus säilitada kraavi nõlvade

korrapärased kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole

lubatud. Riigi kõrvalmaanteede kaitsevõõnd on 30 m äärmise sõiduraja servast (kantud projektplaanile joonis

1).

Varasemateks projektideks, mille järgi on ehitatud olemasolevad maaparandusehitised on:

*„Elva metsamajand Ahja metskond ja EPA järvselja Õppe-katsemajand metsakuivendusprojekt nr. 194“ Töö

nr 70013, 1960 a. Projekteerija RPUI Eeesti Maaparandusprojekt.

*„Elva metsamajand Ahja metskond ja EPA järvselja Õppe-Katsemetsamajand metsakuivendusprojekt nr. 194

TJ“ (Ahja metskonna osa) Töö nr 70467, 1971a. Projekteerija RPUI Eeesti Maaparandusprojekt.

7

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

*„EPA Järvselja õppe – ja katsemajandi metsa väljaveotee ehitamise projekt“ Tartu 1966, Projekteerija ENSV

PM Maaparanduse ja Maakorralduse Valitsus, Tartu Maaparanduse Valitsus projekteerimise grupp.

*“Järvselja (TJ-194) maaparandusehitiste kuivendus ja teedevõrgu rekonstrueerimise projekt“. Töö nr 09-02,

projekteeris Laanekraav OÜ.

Haavametsa _I(TTP-336) 2105090010010/002 maaparandusehitise osas vana projekt ei ole leitav.

Maaparandusehitised asuvad osaliselt liiva ja turbapinnasel, mis on uhtumisohtlikud. Sette edasikandumise

takistamiseks on projekteeritud ehitada settebasseinid ka tehnoloogilised settebasseinid riigitee truupide ette.

Elurikkuse soodustamiseks projekteeritakse kraavilaiendeid. Settebasseinid on ka leevendusveekogudeks,

millede ehitamisel tuleb arvestada leevendusveekogude ehitamise nõudeid.

Ehitusprojekti rakendamisel aluseks võetavate normide loetelu:

x maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”;

x maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve

tegemise nõuded”;

x maaeluministri 14.12.2018 määrus nr 74 „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa

ning nende taotluste sisu nõuded”;

x.maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded”;

x maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”;

x maaeluministri 23.11.2018 määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus”;

x maaeluministri 13.12.2018 määrus nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad

nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded”;

Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed on esitatud tabelis 4.

Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed

Ehitise lühi-

tähis

Maaparandus-

süsteemi kood

Maaparandusehitise

kood nimetus rek pindala

(ha)

rek tee

(km)

uuendatav

tee (km)

Rekonst-

rueeritav

eesvool

(km)

Hooldatav

eesvool

(km)

EH-1 2105090010010 001

Järvselja(TJ-194) 147,16

EH-2 2020858000020 001 Järvselja(TJ-194)

479,56

2,13

EH-3 2105100010010 001 Haavametsa_I(TTP-

336) 551,88 0,60 2,60

EH-4 2020858000020 102 Rõka ring tee 4,51

EH-5 2020858000020 107 Peramaa tee 0,15

Kokku: 1178,6 4,51 0,15 0,60 4,73

8

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Tabel 4a Teede üldandmed

Ehitise lühi-

tähis

Tee

kood nimetus rek tee

(km)

uuendatav

tee (km) Kokku (km)

EH-6

4692971

Kontori tee 2

0,36 0,36

EH-7

4795836

Taimeaia tee

0,14 0,14

Asukoha plaan asub leheküljel ....

9

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Asukoha plaan M 1:40000

Alusena on kasutatud MaRu baaskaarti

10

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

2. Uurimistööd.

Uurimistööd on tehti vastavalt Maaeluministri 20.12.2018a. määrusele nr 77 „Maaparanduse

uurimistöö nõuded”.

Uurimistööd tehti mahus, et projekteerida “Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025“”

maaparandussüsteemi rekonstrueerimine ning maaparandussüsteeme teenindavate- ja juurdepääsu teede

rekonstrueerimine. Uurimistööde andmed koondati uurimistööde aruandesse.

Uurimistööde kokkuvõte uurimistöö liikide lõikes ja projekteerimistingimuste alusel on järgnev:

1.Kuivendusvõrgu tehnilise seisukorra uurimistöö teostati kokku 1204 ha-l. Kultuurtehnilised uurimistööd

kuivendusvõrgu- ja teetrassidel teostati ulatuses, mis on vajalikud puittaimestiku likvideerimise mahu

määramiseks. Uurimistööd teostati olemasolevatel kuivenduskraavidel. Uurimistööd teostati uute, kaevatavate

kraavide trassidel. Kraavidel tehti uurimistööd kaevetööde mahu väljaselgitamiseks, kändude juurimise

mahtude väljaselgitamiseks ning vanade kraavivallide likvideerimise mahtude väljaselgitamiseks. Uuriti

koprapaisude olemasolu. Uuriti riigi kõrvalmaantee äärsete kraavide, mille kaudu suunatakse vesi ära

rekonstrueeritava ala kuivenduskraavidest. Liigvee ärajuhtimise tagamiseks uuriti veejuhtmeid väljapool

projektiala. Topogeodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistati veejuhtmete põhja kõrgused, vajadusel vee

tasapind ja maapinna kõrgusarvud.

Kultuurtehnilised uurimistöödega määrati veejuhtmete ja mullete kattuvus puittaimestikuga. Puittaimestik

liigitub võsaks ja puistuks.

2. Eesvoolukraavidel Apna jõgi (3,2km) ja Ahijärve oja (2,1 km) teostati tehnilised, kultuurtehnilised, pinnase

ja topo-geodeetilised uurimistööd. Eesvoolukraavid trasseeriti ja piketeeriti. Eesvoolu trassidel mõõdistati

ristprofiilid ca 100 m vahemaa tagant. Pikettide kohal uuriti kraavide tehnilist seisukorda ja pinnast. Ahijärve

oja pinnase määramiseks kasutati olemasolevat kraavi pikiprofiili ja välivaatlust. Apna jõe pinnase

määramiseks kasutati pinnasepuuri, millega sondeeriti eesvoolu kalda alal ja pinnaseproov võeti eesvoolu

põhjast. Uuriti koprapaisude olemasolu.

3. Uuriti olemasolevate truupide seisukorda ja uute truupide ehitamise vajadust. Mõõdeti truupide põhja ja

teekatte/mulde pinna kõrgused. Uuriti olemasolevate truupide tehnilist seisukorda - torustik, otsakud ning

parameetreid - pikkus, läbimõõt.

4. Teede rekonstrueerimise ja uuendamise uurimistööde käigus Uuritud teedeks on

maaparandussüsteeme teenindavad teed - Rõka ring tee (4,51 km), Peramaa tee (0,15km) ja

juurdepääsuteed Kontori tee 2 (0,36 km), Taimeaia tee (0,14 km).

Mõõdistati teetrassi pikettide (ca 100m vahekaugusega) kohalt ristprofiilid ca 20 m laiuses trassi

koridoris. Mõõdistati tee iseloomulikes kohtades punktid (nt. tee käänakud, kraavide põhjad, reljeefi

kõrgem või madalam punkt). Uurimistööde andmed on katud uurimistööde plaanile, piki- ja

ristprofiilidele. Teede trassil teostati kultuurtehnilised uurimistööd - puittaimestiku likvideerimise mahu

arvestamiseks. Tehti kindlaks teede mulde rekonstrueerimise ning ehitustööde vajadus ja maht. Uuriti teede

äärde uute veejuhtmete ehitamise võimalusi ja vajadust. Ristprofiilide mõõtmisega selgus ehitamistöödeks

vajalik trassi laius - kui laialt tuleb teostada kultuurtehnilised tööd tee teljest arvates. Selgitati

mahasõidukohtade ja tagasipööramise kohtade ehitamise vajadus, asukohad ja vajalikud tööd. Teetrassi

sondeeriti tee aluspinnase ja olemasoleva kruuskatte seisukorra määramiseks. Uurimistööde käigus puuriti

11

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

teekattesse 1m sügavusi surfe, lisaks uuriti käsipuuriga pinnast tee kõrval, muldel ja metsamaal, mille käigus

võeti käsipinnasepuuriga pinnaseproove. Üldise pildi saamiseks kasutati maa-ameti mullastiku kaarti ja

olemasoleva ehitusprojekti andmeid. Mõõdistamise andmete põhjal on koostatud tee pikiprofiil ja ristprofiilid.

5.Keskkonnaalaste uurimistöödega uuriti kaitstavaid loodusobjekte mõjutavaid veejuhtmeid ning hinnati

kavandatavate tegevuste elluviimise võimalikkust, lähtuvalt kaitstavate loodusobjektide

kaitse eesmärkidest. Uuriti keskkonnarajatiste ehitamise vajalikkust ja võimalusi.

Uurimistöö tulemusena selgusid kuivendussüsteemi eesvoolukraavide, kuivendus- ja teekraavide, truupide,

ning teede tehniline seisukord. Selgitati rekonstrueeritava ala pinnas, veejuhtmete põhja ja maapinna

kõrgused. Selgusid kaitstavad looduskaitselised objektid ja neid mõjutavad veejuhtmed.

Veejuhtmete voolusängi on kogunenud sete. Kraavide ristlõige on vähenenud ja ei taga vajalikku

kuivendusintensiivsust. Eesvoolukraavide nõlvadel kasvab puittaimestik, voolusängis on sete, lamapuit ja

voolutakistused.

Truubid on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist, vaja on ehitada uusi truupe.

Uurimistöödega selgusid teede rekonstrueerimise ja uuendamise vajadus. Rõka ring tee, mis asub valdavalt

mineraalpinnasel vajab rekonstrueerimist. Teel on kaks lõiku, kus aluspinnaseks on turvas, mille paksus on

0,8...5,0 m. Teekate on amortiseerunud, katendis esinevad augud, lõiguti on tee märjal ajal raskesti läbitav.

Olemasoleva kruuskatte laiuseks mõõdeti ca 4 m. Tee ääres olevad veejuhtmed on amortiseerunud ja ei taga

tee muldkeha optimaalset niiskusreziimi. Tee ääred on hooldatud. Teeäärsetes veejuhtmetes kasvab roht- ja

puittaimestik. Puuduvad nõuetekohased mahasõidukohad. Peramaa tee teekate vajab uuendamist. Kontori

tee 2 asub osaliselt pargi alal ja osaliselt turba pinnasel. Turbapinnasel asuva lõigu all asub AS Emajõe

veevärk vee ja survekanalisatsiooni trass. Turbapinnasel asuva teelõigu äärtes on osaliselt teekraavid.

Teekate on amortiseerunud. Taimeaia tee teekate on amortiseerunud. Tee äärtes veejuhtmed puuduvad.

Topo-geodeetilised mõõdistustustel on kasutatud GNSS RTK seadet South Inno7. Topo-geodeetilised

mõõdistamised on tehtud L-Est 97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused on mõõdetud EH2000 süsteemis.

GNSS mõõdistamine teostati GeoNovus Eesti virtuaalses VRS Now võrgus, mis annab parandeid riikliku

võrgu polügonomeetria punktidelt.

Paigaldati ajutised reeperid. Mõõdistusandmed on seotud riikliku geodeetilise võrgu tihendusvõrgu punktiga

Võnnu (810). Paigaldati 24 ajutist reeperit.

Uurimistööde andmete põhjal on koostati uurimistööde plaan mõõdus 1:5000.

Uurimistööde osas esitatakse tabelid „Uurimistööde loetelu“ (tabel 5) ja „Reeperite loetelu“ (tabel 6).

Uurimistööde aruanne on üle antud Maa ja Ruumiameti maaparandussüsteemi ehitusõiguse büroole.

12

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Tabel 5 Uurimistööde loetelu

Kõikide uurimistööde tegija oli OÜ Hetver.

Uurimistööd teostajateks olid Kalle Riidak (KR), Tarvo Verbak (TV) ja Heiki Verbak (HV) poolt. Välitööd

toimusid vahemikus 15.08 – 14.11.25.

Nr. nimetus ühik

Teost. aeg

Teost.

Eh 1

Eh 2

Eh 3

Eh4 Eh5 Konto ri tee 2

Taim eaia tee

Kokku

1

Kameraalsed uurimistööd, kaardimaterjali ettevalmistamine ja varasema projekti olemasolu uurimine.

töö

1

15.08 -

15.10.25 HV, TV, KR

2 Maaparandussüsteemi tehnilise seisukorra uurimistöö

ha 142,5

490,6

571,0

1204,1

02.09-

14.11.25 HV, TV, KR

3

Eesvoolude tehnilise seisukorra uurimistöö ulatuses, mis tagab projektalal maaparandussüsteemi toimimise

ha

490,6

571,0

1061,6

02.09-

22.10.25

HV, TV, KR

4

Truupide rekonstrueerimise ja ehitamisega seotud uurimistööd

ha 142,5

490,6

571,0

1204,1

28.08-

14.11.25 HV, TV, KR

5 Topo-geodeetilised uurimistööd maaparandusehitisel

ha 142,5

490,6

571,0

1204,1

28.08-

14.11.25 HV, TV, KR

6

Topo-geodeetilised uurimistööd teedel (trasseerimine, piketeerimine, ristprofiilide mõõdistamine) (km)

km

4,51

0,15

0,36

0,16

5,02

28.08-

29.08.25 HV, TV

7

Teelt mahasõidukohtade ja tagasipööramiskoha projekteerimiseks vajalikud uurimistööd

km

4,51

0,15

0,36

0,16 5,02

28.08-

29.08.25

HV, TV

8 Teede pinnase uurimistööd

km

4,51

0,15

0,36

0,16

5,02

27.09,

28.09-

08.10.25 HV, TV

9

Teetruupide rekonstrueerimise ja ehitamisega seotud uurimistööd

km

0,15

0,36

0,16 5,02

28.08-

14.11.25 HV, TV, KR

10 Keskkonnakaitse rajatiste vajaduse uurimistööd

ha 142,5

490,6

571,0

1204,1

02.09-

26.09.25 HV, TV, KR

11

Kitsendusi põhjustavate objektide olemasolu uurimine projektiga hõlmataval alal (arvestades ka objektide

ha 142,5

490,6

571,0

1204,1

02.09-

26.09.25 HV, TV, KR

13

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

kaitsevööndeid)

12 Ajutiste reeperite paigaldamine

tk 2

11

11

24

02.09-

29.09.25 HV, TV, KR

Tabel 2 Reeperite loetelu

Jrk nr Reeperi

number klass kirjeldus asukoha kõrgus

arv m

kirjeldus koordinaadid

x y

1 1 Tehn. Lepp Apna jõe PK 15+72

juures.

6461481.65 694045.05

38.12

2 2 Tehn. TR/24 toru TR/24 toru idapoolse

otsa peal

6461183.84 691007.73

32.99

3 3 Tehn. T/40 toru T/40 toru idapoolse

otsa peal

6460839.06 691313.68

34.18

4 4 Tehn. Kask Kraavide 242 ja 243

ristumine

6461403.23 692789.01

36.31

5 5 Tehn. TR/21 toru TR/21 toru idapoolse

otsa peal.

6461564.60 690503.75

33.92

6 6 Tehn. El. post Kraavide 333 ja 321-2

ristumisest 50 m.

Lõunasse.

6462426.45 693857.41

39.83

7 7 Tehn. TR/23 toru TR/23 põhjapoolse

otsa peal.

6460885.20 690822.91

34.57

8 8 Tehn. Kask Rõka ringtee PK

29+24.

6461435.87 691539.36

34.30

9 9 Tehn. Känd 20 m. TR/41 loode

poole.

6461788.28 692401.54

35.83

10 10 Tehn. Lepp Kraavide 272 ja 424

ristumiskohas.

6460976.18 692558.78

37.45

11 11 Tehn. Haab Rõka ringtee otsas üle

Sikakurmu-Järvselja

riigi tee.

6461298.84 693758.79

42.41

12 12 Tehn. Lepp El. liini(1-20kV) ja

Sikakurmu-Järvselja

riigi tee kirdenurgas.

6460626.99 693898.21

41.95

13 13 Tehn. Lepp Apna jõe PK 10

juures.

6462011-42 693605.36

36.25

14 14 Tehn. Känd Kraav 338 ja ehitatava

kraavi 374

ristumiskohas.

6461863.36 694012.90

40.54

14

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

15 15 Tehn. Kuusk Kraavi 398-2 lähtest

33 m. allavoolu.

6462626.49 694601.57

42.74

16 16 Tehn. Mänd Kraavi 353 lähtest 91

m. allavoolu ja 13 m.

paremale.

6463222.91 694556.09

38.77

17 17 Tehn. Känd TR/85 üle Liispõllu-

Järvselja-Aravu tee.

6463926.85 695110.80

38.89

18 18 Tehn. Mänd Kraavist 366 24 m.

vastuvoolu.

6464720.44 695934.52

38.13

19 19 Tehn. Känd Kraavist 117 90 m.

allavoolu.

6463525.92 692715.54

37.06

20 20 Tehn. Känd TR/15 16 m.

põhjapoole.

6462862.65 692203.89

35,69

21 21 Tehn. Haab Kõnnu-Ahunpalu tee

truubist lõunasse, aia

nurgas.

6463900.31 692030.45

35.48

22 22 Tehn. Lepp Kõnnu-Ahunpalu tee

ja Rõka ring tee ristist

32 m. lõunasse.

6462962.86 691223.30

35.35

23 23 Tehn. Truubi

otsak

Kõnnu-Ahunpalu tee

ja Ahijärve oja truubi

otsak.

6463804.72 690933.21

33.82

24 24 Tehn. Mänd TR/74a 12 m.

lõunasse.

6463369.03 694115.49

37.37

3. Geoloogia, mullastik ja pinnas.

Rekonstrueeritav objekt on reljeefilt suhteliselt tasane, maapinna languga idast läände. Esineb mikroreljeefi,

e. maapinna ebatasasust. Maapinna madalama osa kõrgusarv on 33,0 m ja kõrgema osa kõrgus on 42,0 m.

Piirkonnas on soiseid alasid. Rekonstrueeritava ala idapiiril asub Huuliku soo, esineb veel väiksemaid soid.

Geoloogilise aluspõhja moodustab Kesk-Devoni Aruküla lademe Aruküla kihistu liivakivi ja aleuroliit.

Domineerivad mineraalmullad.

Mullastik on väga kirju. Rekonstrueeritava ala idaosas on valdavad liiva ja saviliiva pinnased, esineb madalsoo

pinnast. Liivapinnas esineb kas paksema või õhema kihina praktiliselt kogu rekonstrueeritaval all. Ala

läänepoolses osas on valdavad liivsavi pinnased, esineb madalsoo pinnast. Rekonstrueeritav ala piirneb

kaguosas rabaga. Esinevad leede-glei muld, leetunud gleimuld. Madalamatel aladel esinevad leostunud

gleimuld ja turvastunud muld.

Pinnasevesi on kõrge ja jääb valdavalt alla 1 m sügavusele maapinnast, paiguti ulatudes

kuni 0,3 m sügavuseni. Metsakuivendusobjekti ala on valdavalt liigniisketel muldadel.

Rõka ring tee asub liivsavi, saviliiva, liiva ja turbapinnasel. Kontori tee 2 asub turbapinnasel, rähkse saviliiva ja

liivapinnasel. Taimeaia tee asub rähkse saviliiva pinnasel.

15

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Metsa kasvukohatüüpideston esineb jänesekapsa-kõdusoo, jänesekapsa –mustika, mustika-kõdusoo,

angervaksa, madalsoo, naadi jne.

Liigniiskuse peamisteks põhjusteks on kõrgeleulatuv põhjavesi ning kuivendussüsteemi amortiseerumine.

4. Kultuurtehnilised tööd.

Kultuurtehniliste tööde eesmärk on ette valmistada projektala veejuhtmete ja teede trassid ehitus-

,rekonstrueerimis- ja hoiutöödeks.

4.1. Trasside ettevalmistustööd.

Trasside ettevalmistustöö koosneb peamiselt kultuurtehnilisest tööst. Projektplaanil (joonis 1) on

rekonstrueeritavatele, uuendatavatele ja hooldatavatele kraavidele tingmärgiga kantud raiutavate trasside

laiused kraavi teljest ning voolusuund (näitab kraavimulde asukohta). Rekonstrueeritavatel teedel on

arvestatud trassi laius tee teljest, mille kohta on informatsioon teede pikiprofiilidel ja ristprofiilidel (joonis 2-7).

Ettevalmistavate tööde käigus raiutakse trassidelt puittaimestik ja koondatakse, juuritakse või freesitakse

kännud.

Eesvoolukraav Ahijärve oja hooldatakse (rekonstrueeritud ca 2010), mille käigus voolusängist likvideeritakse

koprapaisud, likvideeritakse voolusängist sete ja puhastatakse trass puittaimestikust (valdavalt madal võsa ja

kõrge rohttaimestik). Puittaimestik freesitakse. Koprapaisud likvideeritakse. Eesvoolukraav Apna jõgi asub

valdavalt metsamaal, lõigul pk9...pk14 on teekraaviks. Piketist pk0...pk9 ja pk14...pk26 voolab eesvool

metsamaal. Olemasolev mulle on valdavalt kaetud puttaimestikuga, puittaimestikuga on kaetud ka veejuhtme

nõlvad. Voolusängis on lõiguti palju lamapuitu. Metsamaal asuv lõik on keskkonnakaitselise piirangute töttu

hooldatav. Eesvoolu trass puhastatakse puttaimestikust. Veejuhtmete nõlvadel kännud freesitakse, muldel

juuritakse. Pk9...pk14 vahelisel lõigul kasvab eesvoolul võsa, mis likvideeritakse freesimise teel. Lamapuit

likvideeritakse trassi laiuselt, väljapoole trassi asuv lamapuit jäetakse lebama.

Kuivendusvõrgu kraavide trassid tuleb puhastada puittaimestikust ja juurida või freesida kännud. Kvartali

sihtidel tuleb rajada 12 m laiused trassid. Kvartalisisesed kraavide trassid tuleb rajada 6...8 m laiused

vastavalt kraavi laiusele ja projekteeritavatele töödele, seda juhul kui liigeldava mulde ehitamine pole vajalik.

Kvartali sihtidel asuvate kraavide mulded tuleb ehitada liigeldavateks - 6 m laiusteks. Kraavidel, kus

mullavallid on laiali lükkamata, tuleb vajadusel tasandada (kui rajatakse mulle). Kraavidel tehtavatel töödel

tuleb lähtuda Keskkonnaameti nõuetest. Võimalusel tuleb kvartalisihtidele, kus kraave ei ole, kaevata uus

kraav (vastavalt hankedokumendile). Uute kraavide trassidel tuleb teostada kultuurtehnilised tööd laiusea, et

oleks võimalik kaevata 1 m sügavused kraavid ja ehitada 6 m laiused mulded. Rekonstrueeritaval alal on

keskkonnakaitseliste piirangutega alad, kus kultuurtehniliste tööde teostamisel tuleb lähtuda keskkonnaameti

poolt toodud nõuetest.

Trassiraie tuleb teostada kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2024“ p.1.9 kraavitrasside

mahamärkimine, nõudeid arvestades.

Teetrassi teekraavid puhastatakse puittaimestikust. Kännud juuritakse alal, kus teekraavi kaevamisel jääb

mets kraavi alale ja 1 m laiuselt metsapoolsele kaldale mets. Teekraavi rekonstrueerimine jääb olemasoleva

kraavi asukohta, siis kännud freesitakse. Teekraavi metsapoolsel 1 m laiusel ribal kände ei juurita, ega

freesita.

16

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Veejuhtmete trassidel tuleb puittaimestik kvartali sihtidelt likvideerida järgmiselt - mulle 6 m laiuselt, kraavi

nõlvadel kasvav puittaimestik ja 1-2 m laiune riba veejuhtme metsapoolsel kaldal. Trassi laiuseks jääb

kuivendus kraavidel 12 m (sügavamatel kraavidel laiem). Teekraavidel puhastatakse puittaimestikust kogu

trass ja kraavi metsapoolselt kaldalt 1-2m laiune ala.

Raiuda tuleb ka puud, mis jäävad väljapoole trassi ala, kuid mis on ohtlikult kaldus trassi suunas.

Puude ja raiejäätmete virnastamise asukohad valitakse tööde käigus sihtasutuse metsaülemaga nii, et need

ei takistaks hilisemaid teede ja kraavide rekonstrueerimise/hoiu töid. Peale puidu raiumist materjal

koondatakse ja eemaldatakse kraavitrassidelt.

Kännud juuritakse kogu trassi laiuselt. Kraavide nõlvadel tuleb kännud tasandada freesimise teel siis, kui

sette eemaldamisel ei ole vajalik nõlvade kaeve nõlvuse korrigeerimiseks, seda hooldatavatel kraavidel.

Juuritud kändude ja väljatulnud kivide äravedu ei ole vajalik, need tuleb paigutada trassi äärde nii, et ei tekiks

katkematut valli, vahe tuleb jätta iga 25 m tagant.

Kraavitrasside mulded (trassi laius 12 m) tuleb tasandada siledaks, liikumist võimaldavaks muldeks.

Teetrasside laiused on märgitud teede pikiprofiilile (joonis 2-4).

Rekonstrueeritavate maaparandusehitise kultuurtehniliste tööde mahud on arvestatud tabelis 8.

4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele.

*Ettevalmistustööd peavad vastama maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 “Maaparandussüsteemi

ehitamise täpsemad nõuded” ja „Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020“ nõuetele.

*Lahti raiutud trass vastab nõuetele, kui töid takistav puittaimestik on raiutud ja sellest tulenev metsamaterjal

on ladustatud eraldi väljapoole trassi või ära veetud. Koos raiejäätmetega tuleb trassilt eemaldada ka

suuremõõduline lamapuit (keskkonnakaitselistel aladel erinõuded), et see ei takistaks kändude juurimist ja

hilisemat mulde töötlemist. Puittaimestiku raiumise järel on ette nähtud ala juurimine või freesimine.

Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi asetada teede ja kraavide mulletesse.

*Ettevalmistustöödel erakinnistutel tuleb trassiraie ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike

kooskõlastuse tingimustega. Enne töödega alustamist võtta ühendust objektiga piirnevate

maaomanikega, teavitada tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal. Täiendavad

tingimused ja tööd vastavalt kooskõlastustele vaadata lisad 1A ja 1B. Erakinnistuga piirnevatel lõikudel enne

töödega alustamist täpsustada piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide

hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada.

Vep, NATURA ja teistel looduskaitseliste piirangutega aladel projekteeritud töödel tuleb jälgida

Keskkonnaameti nõudeid.

5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.

Metsamaa kuivendussüsteemide eesmärgiks on pinnavee ärajuhtimine, perioodiliste üleujutuste mõju

vähendamine, metsamulla õhustatuse parandamine ja mullast toitainete väljauhtumise vältimine. Sellega

kaasneb puude kasvukiiruse ja kvaliteedi tõus. Paranevad metsavarumise tingimused ning suureneb

metsamuldade vastupanuvõime tallamise negatiivsetele mõjudele. Metsakuivendus soodustab metsade

uuenemist. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse kuivendatud maa-alal olemasolev

kraavivõrk osaliselt endisel kujul. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel taastatakse kraavivõrk osaliselt

endisel kujul st. taastatakse veejuhtmete esialgne sügavus ja ristlõige. Veejuhtmete hooldamise korral

17

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

eemaldatakse voolusängist setet kuni 0,5 m³/m, või likvideeritakse ainult voolutakistused ja lamapuit.

Projekteeritud on uued kuivendus- ja teekraavid ning nõvad, veeviimarid, truubid, kraavilaiendid,

setteekraanid ja settebasseinid.

Eesvoolukraavide hooldamine, rekonstrueerimine ja kuivenduskraavide rekonstrueerimine ja hooldamine

tagab kuivendussüsteemidest kiirema liigvee äravoolu. Projektplaanile (joonis 1) on tingmärkidega kantud

informatsioon projekteeritud rekonstrueerimistööde kohta.

Tabelis 8 „Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud ” on veejuhtmete töömahud esitatud

iseloomulike lõikude kaupa.

5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine.

Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise projektala asub maaparandusehitistel Järvselja(TJ-194) (EH1 ja EH2),

Haavametsa_I(TTP-336) (EH3), kus asuvad maaparandussüsteeme teenindavad teed Rõka ring (EH4) ja

Peramaa tee (EH5). Projekteeritud on kuivenduskraavide hooldamine maaparandusehitise välisel alal ja

juurdepääsuteede rekonstrueerimine – Kontori tee 2 (EH6) ja Taimeaia tee (EH7). Rekonstrueeritavate

maaparandusehitise pindala on kokku 1179 ha. Kuivendusviisiks on kraavkuivendus.

Maaparandusehitise EH1 suublaks on Kalli jõgi, EH2 suublaks on Ahijärve oja ja EH3 suublaks on Apna

jõgi. Ahijärve oja ja Apna jõgi asuvad rekonstrueeritavatel maaparandusehitistel. Ahijärve oja ja Apna jõgi on

eesvoolukraavid. Ahijärve oja seisukord on rahuldav. Voolusängis on koprapaisud, voolusängis on setet.

Eesvoolu on rekonstrueeritud 2010 a. Apna jõe seisukord on ebarahuldav – voolusängis on sete, eesvoolu

trassil kasvab puittaimestik, rohkelt on lõiguti lamapuitu, mida on ka voolusängis. Ahijärve ojal on vajalikud

hooldustööd, mille käigus tuleb likvideerida koprapaisud ja sete mahus kuni 0,5 m³/m ja trassile kasvanud

võsa.

Apna jõel teostatavateks töödeks on trassi puhastamine kasvavast puittaimestikust, lamapuidust ja

voolutakistustest. Eesvoolul tuleb teostada lõiguti hooldus ja rekonstrueerimistöid. Eesvool läbib

looduskaitselisi alasid, kus on lubatud tööde võimaliku mõju vähendamiseks hooldustööd. Lõigus kus

piirangud puuduvad teostatakse rekonstrueerimistööd.

Maaparandusehitiste reguleeriv võrk on ebarahuldavas tehnilises seisukorras. Kraavidesse on kogunenud

sete, osad kraavid on ummistunud ja vee äravool puudub. Olemasolev kuivendusvõrk ei ole kohati piisava

tihedusega, et tagada peale rekonstrueerimistöid vajalikku kuivendusintensiivsust. Projekteeritud on uute

kuivendus- ja teekraavide kaevamine (vastavalt hankedokumendi tehnilisele kirjeldusele).

Teede rekonstrueerimise ja ehitamise käigus on vajalik ehitada uusi teekraave ja nõvasid ning

rekonstrueerida olemasolevad 1...1,2 m sügavusteks.

Kraavitus asub suures osas pinnasel, mis on uhtumisohtlik. Vajalik on lõiguti kindlustada kraavide nõlvu.

Projekteeritud on kraavide nõlvade kindlustamine sisseuhte kohtades (selguvad ehitustööde käigus).

Kindlustamiseks kasutatakse erosioonitõkkematti (dzuudikiust võrguga) heinaseemnekülviga.

Kuivenduskraavi mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida 30 cm läbimõõduga veeviimariga, mille

täpne asukoht määratakse ehitustööde käigus. Veeviimarid ehitatakse juhul, kui vesi koguneb mulde taha (ei

pääse veejuhtmesse) ja see võib tekitada soostumist. Veeviimarid tuleb ehitada ka ristuvate, olemasolevate

kraavide (ei ole arvel) ristumiskohtadesse rekonstrueeritavate kraavidega. Veeviimarid ehitatakse vastavalt

18

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

„Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Tüüpjoonis on projekti lisades.

Veejuhtmetest väljakaevatud pinnas tasandatakse buldooseriga või ekskavaatoriga 6 m laiuseks liiklust

võimaldavaks muldeks. Teekraavide kaevega eemaldatud huumus paigutatakse veejuhtme metsapoolsele

kaldale ja pinnas paigutatakse osaliselt tee muldesse, enamuses veetakse ära (ladustamiskoha määrab

tellija).

Kaevetööde käigus eemaldatakse kuivendusvõrgu kraavidest sete (hooldatavatel lõikudel 0,5 m³/m),

voolutakistused ja lamapuit, juuritakse või freesitakse kännud Kraavide algsed parameetrid taastatakse

rekonstrueeritavatel kraavidel. Uued veejuhtmed kaevatakse vastavalt projekteerimisnormidele.

Projekteerimine ja ehitustööd peavad toimuma vastavalt Keskkonnaameti nõuetele.

Kõikide VEP-de puhul kehtib, et VEP piirides ja lähemal kui 25 m uusi kuivenduskraave ei rajata ja

olemasolevaid ei rekonstrueerita, va eesvoolud. Kõikide VEPide suhtes kehtib, et trasse VEP-i vana

metsa arvelt ei laiendata ja trassiraiega VEP-i ei kahjustata. VEP-ides ei tohi niiskusreziimi muuta ja

VEP alal asuvatel kuivenduskraavidel tuleb samuti piirduda hooldustöödega ning sette eemaldamise

vajadust tuleb põhjendada. VEP-i läbivatel kuivenduskraavidel tuleb sette eemaldamisest hoiduda,

voolutakistusi võib eemaldada. Vana metsa arvelt saab lubada trasse laiendada ainult eesvoolu puhul,

kui see on vajalik kogu süsteemi toimimiseks ja puuduvad alternatiivid.

Mitte raiuda - kehtib VEP-iga kattuval alal vana metsa, surnud puude ja lamapuude kohta, trasse laiemaks

raiuda ega sisse raiuda ei ole lubatud, olemasoleva trassi noortest puudest puhastamist hooldustööna saab

lubada. Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada - hooldustööna VEP alal on lubatud olemasolevalt trassilt ja

kraavist lamapuitu eemaldada, koos soovitusega jätta jämedamõõtmeline (D üle 25 cm)

lamapuit trassiga piirnevale VEP alale kõdunema.

Mitte kuivendada - VEPi läbival kuivenduskraavil setet eemaldada ei ole lubatud, hooldustööd piirneval

kuivenduskraavil 25 m puhveralal põhjendatud vajadusel saab lubada sõltuvalt VEP tüübist (va märgalade

metsad).

Transpordiamet.

Riigi kõrvalmaanteede ääres olevatel kraavidel üldjuhul töid ei projekteerita, kuna teekraavid on vastavalt

Transpordiameti kooskõlastusele („Riigitee äärsed kraavid ning riigitee truubid on reeglina EhS § 92 lg 1

kohased teerajatised

nende arvele võtmine maaparandussüsteemide registrisse ei ole kohane”) . Töid projekteeritakse riigi

kõrvalmaantee äärsetel kraavidel, mis on vajalikud rekonstrueeritavate maaparandussüsteemide

kuivendusvõrgu kraavidest vee ärajuhtimiseks. Teekraavidel on projekteeritud hooldustööd. Töid teostatakse

kraavi metsapoolselt kaldalt kuhu tuleb raiuda võimalusel trass. Teeäärsetel kraavidel kasvab vähesel määral

võsa. Kraavide metsapoolsel kaldal kasvab mets. Juhul kui teekraavidel ei ole lubatud metsapoolsel äärel

teostada trassiraiet, tuleb kaevetöid teostada teelt kummiroomikute või ratastega mehhanismidega, vajadusel

sete ära vedada. Teekraavide kohta on koostatud risti- ja pikiprofiilid.

Järvselja (TJ-194) EH1: Kuvendusvõrgu kraavide suublaks on kraav 100, mis suubub Raudtee tee teekraavi

kaudu Kalli jõkke. Raudtee tee ja teekraavid on rekonstrueeritud. Kraav 100 on projekteeritud kaevata

sügavusega 1 m, põhja laiusega 0,6 m ja nõlvusega 1:2. Kraav läbib kahte riigi kõrvalmaantee truupi, mis

uuendatakse. Riigi kõrvalmaanteid läbib kokku 4 truupi. Riigitee truupide ette kaevatakse tehnoloogiline

settebassein, setteosa mahuga 0,1 m³/ha kohta. Kuivendusvorgu kraavid rekonstrueeritakse. Ehitatakse uued

kraavid metsakvartalite sihtidele. Projekteeritud kuivenduskraavide parameetrid on sügavus 1 m, põhja

19

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

laiusega 0,6 m (uutel kraavidel 0,4 m) ja nõlvusega 1:2. Riigi kõrvalmaantee ääres olevad kraavid 106 ja 115

hooldatakse kraavi parameetreid muutmata – eemaldatakse sete mahus kuni 0,5m³/m. Kuivenduskraav, mis

läbib Vep ala hooldatakse – likvideeritakse kraavi nõlvadelt ja muldelt puittaimestik, ning kaevatakse setet

0,5m³/m.

Kvartali sihtidel asuvate kraavide mulded ehitatakse 6 m laiusteks liigeldavateks mulleteks. VEP ala läbivat

kraavi tuleb hooldada, kuna kraav kuivendab ka ülesvoolu jäävat metsa ala.

Transpordiameti haldusalasse jäävad või piirnevad riigi kõrvalmaantee 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee

kraavidel 106 ja 115 teostatakse hooldustööd kraavidest likvideeritakse sete hooldustööde mahu. Kraavides

vooluhulk ei muutu. Hooldustöödega taastatakse kraavi põhja laius ja lang. Kaevetööd toimuvad kraavi

metsapoolselt kaldalt. Tee mulde poolset nõlva ei kaevata. Tee mulde poolne kraavi nõlvus on 1:1,5...1:2,

metsapoolse nõlva nõlvus on 1,5...1:2. Põhja laius 0,5 m ja sügavus keskmiselt 0,6 m.

Järvselja (TJ-194) EH2: Maaparandusehitise suublaks ja eesvooluks on Ahijärve oja. Oja asub RMK

kinnistul. Ähijärve oja on rekonstrueeritud, mistõttu projekteeritakse hooldustööd. Ojal asuvad koprapaisud

tuleb likvideerida tööde teostamisel esmajärjekorras. Hooldustööde käigus taastatakse eesvoolu algne

sügavus. Kobraste tegevuspiirkonnas on kraavis suhtelislt palju setet. Eesvoolu sügavus on 1,2...1,5 m,

nõlvus 1,5...1,75, põhja laius keskmiselt 1,0 m. Eesvoolu alguses on settebassein, mis puhastatakse settest ja

kallastel kasvav puittaimestik likvideeritakse.

Maaparandusehitisel asuvad looduskaitseliste piirangutega alad, kus tööde projekteerimisel tuleb

jälgida KeA nõudeid. Metsakvartalite sihtidel asuvatel kraavidel taastatakse trassid laiusega 12 m. Kvartali

sihtidel olevate kraavide mulded projekteeritakse liigeldavateks. Kvartalisisestel kraavidel, mis on vaja

taastada, projekteeritakse trass 6...8 m laiune, voolusäng tuleb puhastada settest. Maaparandusehitisel osad

kuivenduskraavid rekonstrueeritakse ja osad hooldatakse. Projekteeritud on uute kraavide kaevamine kvartali

sihtidele. Osadel kraavidel teostatakse ainult trassiraie. Rekonstrueeritavate kuivenduskraavide

projektparameetrid on – keskmine sügavus 1,0 m, põhja laius 0,6 m ja nõlvus 2,0.

Maaparandusehitisel on looduskaitseliste piirangutega alad – Vep, NATURA, liigi leiukoht jne. Piirangute alal

asuvatel kraavidel teostatakse hooldustööd. Hooldustööde käigus puhastatakse kraavi kaldad ja mulle

puittaimestikust. Mulle puhastatakse lõigus, kus kasvab peenmets või võsa 6 m laiuselt. Lõigus, kus kasvab

jäme puistu puhastatakse mulle olemasoleva mulde laiuselt (3m). Kvartalisisestel kuivenduskraavide trass

puhastatakse 6...8 m laiuselt. Hooldatavast kraavist likvideeritakse sete mahus 0,5m³/m – põhja laius 0,6 m ja

nõlvus 1:2.

VEP nr 141004, 141017, 141018, 206015 läbivatel kraavidel kaevatakse välja sete hooldustööde mahus, kuna

kraavide valgalal asuvast kraavivõrgust ei voola liigvesi ära.

Maaparandusehitisel asub maaparandussüsteeme teenindav tee. Teekraavid rekonstrueeritakse ja ehitatakse

sügavusega 1m, nõlvusega 1:1,5 ja ja põhja laiusega 0,4 m.

Haavametsa_I(TTP-336) EH3: Eesvool Apna jõgi on suures osas keskkonnakaitseliste piirangutega alal, kus

on lubatud hooldustööd. Apna jõgi suubub Selgjärve, mis on Natura ala. Selgjärvest ülesvoolu piketini Pk9

asub eesvool Vep aladel, kus lubatud on tööd hooldustööde mahus. Piketist Pk9 kuni piketini Pk14 piirangud

puuduvad ja lubatud on tööd rekonstrueerimistööde mahus. Piketist Pk14 alates 22289 Sikakurmu-Järvselja

teest asub eesvool looduskaitseliste piirangutega alal. Piiranguteks on vääriselupaigad, loomad III

püsielupaigad ja Natura alad. Looduskaitseliste piirangutega aladel on eesvoolul võimalik teostada

20

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

hooldustöid. Hooldustööde käigus teostatavad tööd on puittaimestiku likvideerimine eesvoolu trassilt,

voolutakistuste ja lamapuidu likvideerimine ja sette eemaldamine voolusängist mahus kuni 0,5 m 3 /m.

Eesvoolu kallastel säilitada kändude juurestik, kuna pinnas on erosiooniohtlik. Eesvoolu trass puhastatakse

puittaimestikust – nõlvad ja mulle 6 m laiuselt. Eesvoolu trassil on lõiguti hulgaliselt lamapuitu.

Looduskaitseliste piirangutega alal, trassi puhastamise käigus lamapuit likvideeritakse ainult trassi laiuselt,

jättes trassi äärde lamapuidu lebama.

Eesvoolu lõigul pk0...pk8,5 teostatakse hooldustööde käigus trassi raie ja kaevatakse sete mahus 0,5 m³/m

Lõigul pk8,5...pk14 teostatakse rekonstrueerimistööd, kraavi muldel asub kruuskattega tee. Kraavil kasvav

võsa likvideeritakse, metsapoolsel kaldal likvideeritakse metsa 1 m metsapoolselt kaldalt.

Voolusängist likvideeritakse sete. Lõigul pk14...pk24,5 on kasvab kraavitrassil mets, voolusängis on ohtralt

lamapuitu. Kraavitrass puhastatakse arvestusega – kraavi nõlvad, mulle 6 m laiuselt ja kraavi metsapoolselt

kaldalt 1m laiuselt, Kännud kraavi nõlvadel freesitakse. Lamapuit likvideeritakse ainult trassi laiuselt. Sete

likvideeritakse hooldustööde mahus. Pk24,5...pk27 on kraav lageraie lankide vahel ja elektri keskpinge liini

trassil. Nõlvadel kasvab võsa. Eesvool holdatakse kuni kinnistu piirini pk27+. Eesvoolu parameetreid

hooldustööde käigus ei muudeta, likvideeritakse voolusängi põhjast sete. Kraavi projektparameetrid – põhja

laius 0,6...1,0 m, nõlvus 1:1,25...1:2, sügavus 0,6...1.9 m.

Kuivenduskraavid on amortiseerunud. Metsakvartali sihtidel asuvatel kraavidel projekteeritakse trassid

laiusega 12 m. Mulle projekteeritakse laiusega 6 m, mis on liigeldav.

Projekteerimisega haaratud kvartalisisestel kraavidel projekteeritakse trass max 6...8 m laiune, voolusäng

puhastatakse settest. Rekonstrueeritavate kuivenduskraavide trassid puhatatatakse puittaimestikust ja

juuritakse kännud. Kraavid puhastatakse settest ja parameetrid kaevatakse vastavalt projekteerimisnormidele

– põhja laius 0,6 m, sügavus 1,0 m ja nõlvus 1:2.

Veejuhtmetel, mis asuvad looduskaitseliste piirangutega aladel on lubatud hoiu või hooldustööd ja kraavi

parameetrid vastavad projekteerimisnormidele on soovitav jätta kännud juurimata ja kännud tasandada

freesimise teel. Hooldatavatel kraavidel on projekteeritud põhja laius 0,4...0,6 m ja nõlvus 1:2. Kvartali

sihtidele projekteeritakse uusi kraave. Uute kraavide projektparameetrid – keskmine sügavus 1,0 m, põhja

laius 0,4 m ja nõlvus 1:2. Trasside laius on 12m, mulle ehitatakse liigeldav - 6 m laiune.

Maaparandusehitiste välisel alal, kinnistutel 45401:002:0101 Labori ja 45401:001:0295 Metskonna, hoonete

vahelisel alal asub kraavitus. Kraavid hooldatakse – likvideeritakse puittaimestik ja sete. Kraavidel asuvad

truubid on kas osaliselt või täielikult amortiseerunud. Rekonstrueeritavatel truupidel tuleb asendada

betoontorustik plasttorustikuga ja ehitada otsakud.

Looduskaitseliste piirangutega aladel - Järvselja looduskaitseala, VEP, NATURA, kaitsealuste taimede

kasvukohad, asuvad kuivenduskraavid, Kuivenduskraavidel on projekteeritud hooldustööd. Hooldustööde

käigus likvideeritakse kraavidest sete hooldustööde mahus.

Vep nr. L00470, L00469, 141044, 206601, 141005, 206208, 207032, 141042, 141018, 206015, 141011,

206597, 141004, 141017, 206603, 206608, 206019 alal ja puhvertsoonis piirnevatel kuivenduskraavidel

puhastatakse voolusäng settest hooldustööde mahus. Raietööde käigus puhastatakse kuivenduskraavide

nõlvad ja mulle. Järvselja looduskaitsealal asuvad kraavid jäävad olemasolevasse seisukorda. Hooldatakse

looduskaitsealaga piirnevad kraavid, millede valgalas asub kraavivõrk majandusmetsas.

21

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Transpordiameti haldusalasse jäävad või piirnevad riigi kõrvalmaanteedega 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu

tee ja 22289 Sikakurmu-Järvselja teeäärsetel kraavidel 106, 115, 300, 361, 362, 363 ja 337 teostatakse

hooldustööd. Kraavidest likvideeritakse sete hooldustööde mahus, trassidelt likvideeritakse puittaimestik.

Kraavides vooluhulk ei muutu. Hooldustöödega taastatakse kraavi põhja laius ja lang. Kaevetööd toimuvad

kraavi metsapoolselt kaldalt. Tee mulde poolset nõlva ei tohi kaevata! Teemulde poolne kraavi nõlvus on

1:1,5...1:2, metsapoolse nõlval on 1,5...1:2. Põhja laius 0,4...0,6 m ja sügavus keskmiselt 0,55...0,85 m.

Likvideeritava settekihi paksus on 10...20 cm. Töid tuleb teostada riigitee muldkeha kahjustamata. Kraavide

metsapoolsel kasvab mets. Juhul kui teekraavidel ei ole lubatud metsapoolsel äärel teostada trassiraiet, tuleb

kaevetöid teostada teelt kummiroomikute või ratastega mehhanismidega, vajadusel sete ära vedada.

Riigi kõrvalmaantee äärsete kraavide osas on teostatud topo-geodeetilised mõõdistused, mille alusel on

koostatud pikiprofiilid. Hooldatavatesse riigi kõrvalmaantee äärsetesse kraavidesse ei juhita lisavett. Vee

vooluhulgad kraavides ei muutu. Riigi kõrvalmaanteede 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee, 22289

Sikakurmu-Järvselja tee ja22286 Kõnnu-Ahunapalu tee kaitsevõõnditesse jäävad lõiguti eesvoolukraavid

Apna jõgi ja Ahijärve oja, milledel projekteeritakse hooldus ja rekonstrueerimistöid. Kaitsevöönditesse jäävad

kuivenduskraavide lõigud, milledel teostatakse hooldus- ja rekonstrueerimistöid.

Kaevetöid tuleb teostada madalvee perioodil kui veejuhtmed on valdavalt kuivad.

Kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks on projekteeritud

mahuks on keskmiselt 10% põhikaevest.

Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”

Projekteeritud tööd on projektplaanil - joonis 1. Koostatud on veejuhtmete pikiprofiilid – joonis 9...11.

Kaevetööde ja kultuurtehniliste tööde töömahud on toodud Tabelis 8.

5.2.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.

Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi ehitamise

nõuded” § 2 ja 3 nõuetest.

Tööde teostamisel arvestada järgmise tehnoloogiaga:

* Kuivenduskraavide trassid puhastatakse puittaimestikust kvartali sihtidel 12 meetri laiuselt. Kraavide mulded

on ehitatakse 6 meetri laiused, et võimaldada hilisemaid maaparandussüsteemi hooldustöid ja paremat metsa

majandamist. Teede trassid on tee teljest mõlemale poole ca 4...11 m laiused (joonis 3...8).

* Kännud juuritakse/freesitakse üldjuhul kogu trassil (va. kraavi metsapoolsel äärel), töö teostaja valib ise

juurimise tehnoloogia.

* Kännud ja üksikud kivid asetatakse trassi kraavi metsapoolsele servale.

* Erandina võib vanadel kraavidel asetada kännud ja kivid mullavallipoolsele trassi servale

tingimusel, et need ei moodustaks katkematut valli. ( Katkestus ca 25-30 m järel)

*veejuhtmete kaevetööde mahud on märgitud tabelisse 8 “Kultruutehniliste tööde ja veejuhtme

kaevetööde mahud”;

*enne veejuhtmete kaevetöid tuleb rajada settebasseinid ja paigaldada setteekraanid ning ehitada

kraavilaiendid ja tehnoloogilised settebasseinid;

22

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

*metsakuivenduskraavi või eesvoolu mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida

vähemalt 30 cm läbimõõduga toruga (veeviimar) ja nende asukoht täpsustatakse ehitustööde

käigus. Veeviimarid paigaldatakse mullavalli alla juhul, kui kõrgematelt aladelt valguv pinnavesi jääb

kraavi valli taha ja võib alal põhjustada liigniiskust/soostumist. Veejuhtme

vastaskaldale (teekraavid) koguneva vee ärajuhtimiseks tuleb kaevata vajadusel

sissevoolunõvad. Teekraavide metsapoolse mullavalli taha kogunev vesi juhitakse kraavi lahtise voolunõva

abil. Veeviimar ehitatakse vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Tüüpjoonis on lisatud

ehitusprojekti lisadesse. ;

*teekraavi puhul paigutatakse väljatõstetud huumus ja sete, vajadusel turbapinnas, teekraavi metsapoolsele

kaldale, kihi paksusega 0,50 m, mineraalpinnast kasutatakse vajadusel tee mulde ehitamisel, veetakse ära

või kasutatakse tee elementide mulde ehitamiseks. Kaevetööd teostatakse üldjuhul tee poolt;

*veejuhtmetest väljakaevatav pinnas tasandatakse buldooseriga või

ekskavaatoriga liiklemist võimaldavaks muldeks (mullavalli laialiajamine metsamaal on arvestatud 60%

kaevamahust, eramaale kaevatavatest kraavidest väljakaevatud sete paigaldatakse veejuhtme metsapoolsele

kaldale valli või veetakse ära (maaomaniku nõudel);

*kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks

arvestatakse keskmiselt 10% põhikaevest.

*Settebasseinid, setteekraanid, tehnoloogilised settebasseinid ja kraavilaiendid ehitatakse enne

kaevetöödega alustamist ja puhastatakse settest peale tööde teostamist. Kaevetöid tuleb teostada

madalvee perioodil.

*Erosioonitõkkematiga kraaviühenduste ehitamise korral rajatakse need vastavalt „Maaparandusrajatiste

tüüpjoonisele Tallinn 2024“.

Kuivendusvõrgu kraavid asuvad ka turbapinnases ja liiva- ning saviliiv pinnases, mis on uhtumisohtlik.

Vähepüsivates pinnastes asuvatel kraavidel, mille nõlv on ebastabiilne, tuleb ehitamise ajal kraavi nõlvad

kindlustada erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga). Eraldi lõikusid ja mahtusid välja toodud ei ole, need

selgitatakse välja tööde käigus. Rekonstrueeritavate ja ehitatavate veejuhtmete kogupikkus

maaparandussüsteemidel on 59,3 km. Arvestatud on kraavide kindlustamist heinaseemne allakülviga

erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga) 2 % kraavide kogupikkusest - 5930 m2, vastavalt

„Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Joonised on lisatud ehitusprojekti.

Materjali nõlvade kindlustamiseks eelnevalt mitte varuda.

6.Truubid.

Truupide rekonstrueerimine, ehitamine on vajalik, et parandada veejuhtmetest ülepääsemise tingimusi

ning metsamassiivide majandamise võimalusi.

6.1.Truupide projekteerimine.

Maaparandusehitisel olevad raudbetoontruubid rekonstrueeritakse ja asendatakse uute plasttruupidega.

Juurdepääsu tagamiseks metsamaale ehitatakse uusi truupe. Olemasolevad truubid on amortiseerunud.

Truupide torud on nihkunud üksteise suhtes ja otsakud on lagunenud, torustikus on sete. Maaparandusehitisel

23

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

asub 42 rekonstrueeritavat, 29 uuendatavat truupi ja 6 likvideeritavat truupi. Juurdepääsu tagamiseks

metsamaale ehitatakse 54 uut truupi. Uuendatavatel truupide puhastatakse torustik settest ja truubi esine

risust. Likvideeritaval truubil lammutatakse otsakud, tõstetakse torud välja ja utiliseeritakse.

Rekonstrueeritakse ja ehitatakse truubid plasttorustikust. Teealustel rekonstrueeritavatel truupidel taastatakse

kruuskate

Transpordiameti hallatava riigi kõrvalmaanteede 22289 Sikakurmu-Järvselja, 22286 Kõnnu-Ahunapalu ja

22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee muldeid läbivad truubid.

Kõnnu-Ahunapalu kõrvakmaantee alune plasttruup (T/90) pikkusega 12m ja läbimõõduga 60 cm on

rahuldavas seisukorras. Truubil on killustikust otsakud ja tähispostid, Truup asub kraavil 100, mis

rekonstrueeritakse nii üles kui ka allavoolu kuni Raudtee teeni. Truubi valgala rekonstrueerimistööde käigus ei

muutu. Truup uuendatakse - torustik puhastatakse voolutakistustest ja settest. Kraavile 100 ehitatakse

settebassein SB9, mis asub truubist ülesvoolu. Truubi valgalas ehitatakse uusi kraave, truubi valgala pindala

ja vooluhulk ei muutu.

Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee all asub kaheksa truupi. Truup T/9 on plasttruup kraavil 110,

pikkusega 10 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja tähispostid. Truubis on vee seis kõrge, kuna

äravool on paisutatud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi valgala on väike ja sette tõkke ehitamine

pole vajalik.

Truup T/7 on plasttruup kraavil 119, pikkusega 15 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on k illustikotsakud ja

tähispostid. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi ette paigaldatakse ehitustööde

ajaks setteekraan. Truup uuendatakse,- puhastatakse vajadusel settest ja prahist.

Truup T/1 on plasttruup kraavil 117, pikkusega 15 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja

tähispostid. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi ette kaevatakse tehnoloogiline

settebassein arvestusega setteosa maht valgala järgi - 0,1m³/ha. Truubil projekteeritakse uuendustööde

käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine.

Truup T/82 on betoontruup kraavil 395, pikkusega 17 ja läbimõõduga 100 cm. Truubil on betoonotsakud.

Torustikus on sete ja risu, torud on nihkunud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil töid ei projekteerita.

Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine.

Truup T/83 on betoontruup kraavil 354, pikkusega 8 ja läbimõõduga 75 cm. Truubil on üks betoonotsak

puudu. Torustikus on sete ja risu, torud on nihkunud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil

projekteeritakse hooldustööd. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette

likvideerimine.

Truup T/84 on plasttruup kraavil 351-1, pikkusega 6 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil otsakuid ei ole, torud on

tee nõlvade hooldustööde käigus vigastatud. Torustik on seest puhas. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu.

Truubi ees on settebassein olemas, kuna toru põhi on sissevoolava kraavi põhjast ca 50 cm kõrgemal. Truubil

projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truup asub Järvselja

looduskaitsealal, kus veereziimi muutmine ei ole lubatud.

24

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Truup T/87 on plasttruup kraavil 361, mis asub looduskaitsealal, pikkusega 16 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil

on tähispostid, otsakud puuduvad. Torude otsad on tee mulde niitmisel saanud kannatada. Truubi valgala ja

vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus sette likvideerimine. Truubi ette

paigaldatakse ehitustööde ajaks setteekraan.

22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee all asub kuus truupi.

Truup T/59 on betoontruup kraavil 341-1, pikkusega 11 ja läbimõõduga 75 cm. Truubil on betoonotsakud.

Torustikus on sete. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil projekteeritakse uuendamine. Truubil

projekteeritakse uuendustööde käigus sette likvideerimine. Truubi ette paigaldatakse ehitustööde ajaks

setteekraan.

Truup T/57 on plasttruup kraavil 333, pikkusega 12 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on

killustikust. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil töid ei projekteerita, kuna kraav 333 jääb

olemasolevasse seisukorda.

Truup T/55 on betoontruup Apna jõel, pikkusega 9 ja läbimõõduga 100 cm. Truubil on betoonotsakud.

Torustikus on sete, torud on paigas. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse

uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truubi ette ehitatakse settebassein.

Truup T/53 on plasttruup kraavil 337-2, pikkusega 9 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on

killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest

puhastamine. Truubi ette kaevatakse tehnoloogiline settebassein setteosa mahu arvestusega 0,1 m³/ha

valgala pindala kohta.

Truup T/52 on plasttruup kraavil 342-1, pikkusega 11 ja läbimõõduga 50 cm. Truubil on tähispostid, otsakud

on killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest

puhastamine. Truubi ette paigaldatakse tööde ajaks setteekraan.

Truup T/51 on plasttruup kraavil 342-2, pikkusega 11 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil on tähispostid, otsakud

on killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest

puhastamine. Truubi ette paigaldatakse tööde ajaks setteekraan.

Projekteeritud töödega rekonstrueeritakse betoontruubid plasttruupideks ja ehitatakse uued plasttorustikuga

truubid.

Plasttruubitoru peab vastama ringjäikusele (rõngasjäik usele) SN8 EN ISO 9969 ja olema seest

siledaseinalised. Väljast siledaseinalised torud vajavad kontaktfiltratsiooni vähendamiseks filtratsioonitõkke

rajamist ümber toru.

Truupide projekteerimisel on kontrollitud olemasolevate truupide avade läbimõõdu vastavust neid läbivatele

vooluhulkadele. Truubitorustiku läbimõõt on dimensioneeritud. Truupide ava läbimõõdud on dimensioneeritud

aastase päevakeskmise maksimaalse 3% vooluhulga järgi kasutades valemit (K.Hommik), kartogramme ja

nomogramme. Truubi otsakud on projekteeritud arvestusega, et truubist väljavoolava vee kiirus jääks alla 3

m/s.

25

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Truupide otsakud ehitatakse vastavalt kataloogile „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2024“.

Tüüpjoonised on lisatud ehitusprojekti. Tähisposte kasutatakse teealuste truupide tähistamiseks.

Tabelites 9A, 9B, 9C, 9D on toodud rekonstrueeritavate, ehitatavate, uuendatavate truupide ja likvideeritava

truubi töömahud. Tabelis 10 on toodud truupide koondandmed ja materjalide vajadus.

6.2.Truupide ehitamine.

Eesvoolu ja kraaviga seotud truupide ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”

1. Truubi põhjal ei tohi olla vastukallet,

2. Truubi kohal peab tee muldkeha ja teekatendi kogupaksus olema vähemalt 0,50 m kui ehitusprojektis ei ole

ette nähtud väiksemat paksust,

3. Truubitoru ümbruse tagasitäide tihendatakse 20–30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool

truubitoru ühel ajal,

4. Pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud

määra,

5. Truubi otsak ehitatakse tüüpjooniste kogumiku - „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised 2019“

joonistel..toodud..konstruktsiooni..kohaselt.

6. Truubitorude maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% (vastavalt ATV-A127 normile) (RMK nõue)

7. Tarnija peab kinnitama, et torud ei sisalda ümbertöötatud materjale (RMK nõue).

8.Truupide nõutav eluiga on 50 aastat.

9. Uute truupide vähim pikikalle on 1%

10. Turbapinnasel tuleb truubile ehitada palkalus

Truubitorustik paigaldatakse tasandatud kaeviku põhjale. Toru külgedele jäetakse 30-50 cm vaba ruumi

täitepinnase jaoks. Täiteks kasutada liiva või kruusliiva. Tuleb jälgida, et torulähedane materjal ei sisaldaks

suuri kive või esemeid, mis võivad torustikku vigastada. Kaevik täidetakse mõlemalt poolt korraga ja

tihendatakse 30 cm paksuste kihtide kaupa. Täitmisel tuleb vältida torustiku läbipainet.

Otsakute ehitamisel paigaldatakse kivisillutis geotekstiilile NGS1 ja ülejäänud nõlv kindlustatakse

erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga, mätastega). Matt paigaldatakse tasandatud huumuspinnasele,

kuhu külvatakse heinaseeme. Seemne kogus ühele ruutmeetrile on 20-30 gr. Erosioonitõkkemati ülekate

kõigis jätkukohtades peab olema 10-20 cm. Mati ülemine äär ankurdatakse puuvaiadega ankrukraavi. Matt

paigaldatakse suunaga ülalt alla, kinnitades selle vaiadega. Samuti ankurdatakse mati alumine serv.

Nõlva kindlustuse tüübile „kivikindlustus geotekstiilil“ alternatiivina võib kasutada alljärgnevat kindlustus tüüpi:

1,5mm PE materjalist geokärg geotekstiilil ( II klass) D16/32 killustik täitega.

Projekteeritud on truupidele KOK, MAOK ja MAO tüüpi otsakud.

KOK ja MAOK tüüpi otsakute ehitamisel tuleb jälgida, et kindlustuse kivid ja nõlv oleksid ühes tasapinnas.

26

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

7.Tee rekonstrueerimine ja ehitamine.

Tee rekonstrueerimise ja ehitamise eesmärk on maaparandusehitisel asuva metsamaa

majandamisvõimaluste parandamine ja kuivendussüsteemi hooldustingimuste võimaldamine.

Juurdepääsuteedel hoonetele juurdepääsu tingimuste parandamine.

7.1.Tee projekteerimine.

Teede ja teekatendite projekteerimise aluseks on trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise,

ehitamise ja hooldamise juhend.”, Tallinn 2020 ja maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45

“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”.

1. Rõka ring tee algab riigi kõrvalmaanteelt 22289 Sikakurmu-Järvselja km 2,14 ja lõpeb 22286 Kõnnu-

Ahunapalu kõrvalmaantee km 7,23. Projekteeritud on tee rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele

vastavalt, arvutusliku kandevõimega 100 Mpa. Projekteeritud on tee rekonstrueerimine kokku 4,51 km

pikkusel lõigul. Mahasõiduks 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee km 2,14 rekonstrueeritakse

kruuskattega mahasõidukoht ristuva Rõka ring teega ja koostatakse Transpordiameti nõuete järgi -

projekt „Tartu maakond, Kastre vald, Järvselja küla, riigitee 22289 Sikakurmu-Järvselja Mahasõidukoht

Rõka ring teele (km2,133).“ Töö nr PP-25-45, koostatud Teelahendused OÜ poolt ja on käesoleva

projekti lisa 7.

2. Peramaa teel uuendatakse kruuskate ja puhastatakse teeäärsed nõvad võsast ja settest. Tee kruuskate

uuendatakse 15 cm paksuse kruusakihiga ja 3,5 m laiuselt. Tee algus on tee Rõka ring piketi pk 37+25

juures. Ristumiskoht Rõka ring teega ehitatakse tüüp R-T (Maaparandusrajatiste tüüpjoonis 2024)

3. Kontori tee 2 on projekteeritud rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku

kandevõimega 100 Mpa ja uuendada lõigul, kus tee all asub survekanalisatsiooni ja vee torustik.

Projekteeritud on tee rekonstrueerimine ja uuendamine kokku 0,36 km pikkusel lõigul. Tee kruuskatte

laiuseks projekteeritakse 3,5 m ja paksuseks 30 cm geotekstiilil NGS 4, uuendataval teelõigul vastavalt

olemasoleva tee laiusele täidetakse augud ja kaetakse 15 cm paksuse kruusakihiga.

4. Taimeaia tee on projekteeritud rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku

kandevõimega 100 Mpa. Projekteeritud on tee rekonstrueerimine 0,14 km pikkusel lõigul. Tee algab

Kontori tee 2 piketi pk 2+55 juurest ja lõpeb taimeaia värava juures.

Teede kruuskate ehitatakse kahekihiline – kandevkiht segu pos 3 ja kulumiskiht segu pos 6.

Tehnilised üksikasjad tee rekonstrueerimise kohta on toodud joonistel 1...8 ja tööde mahud ning materjalid

tabelites 2B, 3, 7 ja 11.

27

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Tabel 7. Tee rajatised

Jrk. nr Tee rajatis

Rõka ring

tee

Peramaa

tee

Kontori

tee 2

Taimeaia

tee

A B C D E F

1 M3 - mahasõidukoht (L=10 m, R=10 m) 31 2

2 MM – mahasõidukoht kõrvalmaanteelt

(L=36 m, R=12...25 m) 1

3 R-T – teede T-kujuline ristmik 1 1 1

4 TP-L - L-kujuline tagasipööramise koht 1

5 M - mahasõidukoht (erimõõduline) 1 2

6 P - plats turba ladustamiseks 7*26 m 1

Märkused:

1.

Teede rajatiste projekteerimisel tuleb juhinduda trükisest "Maaparandusrajatiste tüüpjoonised" Tallinn 2019.

Teede rajatiste töö- ja materjalimahud on märgitud tabelis 2b ja 3.

Tabel 7.1 Sidumata segude terastikuline koostis

Pos Segu Kasutus

Sõela ava mõõt, mm

80 63 40 31,5 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063

Läbib sõela, massi-%

1 0/31,5

Sideainega

töötlemata

alus

100 85–99 - 58-70 39-51 26-

38

17-

28

11-

21

5-

15 0-5

2 0/31,5 100 85-99 - 54-72 33-52 21-

38

14-

27 9-20

5-

15 0-5

3 0/63 10

0

85-

99 - 58-70 - 39-51 26-38

17-

28

11-

21 5-15 - 0-5

4 0/63 10

0

85-

99 - 63-77 - 33-52 21-38

14-

27 9-20 - - 0-5

5 0/16 Kruuskate

ja tugi-

peenar

- – 100 85–99 65-90 50-

75

35-

60

20-

45

10-

35 8-15

6 0/31,5 100 85–99 – 60-80 40-65 30-

55

20-

45

10-

30

8-

20 8-15

Rõka ring tee algusesse ehitatakse Transpordiameti nõuete järgi mahasõidukoht 22289 Sikakurmu-Järvselja

kõrvalmaantee km 2,14. Mahasõidukoha katte materjalina kasutatakse kahekihilist kruuskatet, kulumiskihis

fr 0/32 (segu nr 6) ja kruusalust (Kf>1,0 m/ööp).

Tee äärtesse kaevatakse kraavid ja nõvad. Olemasolevad nõvad rekonstrueeritakse kraavideks. Ehitatakse

uusi kraave. Veejuhtmed kaevatakse nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,4 m. Veejuhtmete keskmine

28

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

sügavus on 0,6...1,0 m. Kraavide ehitamisel tuleb teetrassi ehitada laiemaks, metsamaale. Projekteeritud

teekraavi metsapoolsele äärele jääb 1 m laiune riba. Kraavide kaevamise alal juuritakse kännud ja kooritakse

kasvupinnas, mis laotatakse kraavi metsapoolsele äärele. Kraavide kaevamisel välja kaevatav mineraalpinnas

veetakse ära tellija poolt määratud asukohta. Osa mineraalpinnast kasutatakse turbapinnasel asuvate

teelõikude mulde ehitamiseks ja mahasõidukohtade ja tagasipõõramise koha mulde ehitamiseks. Tee ehitatav

kruuskate rekonstrueeritakse olemasolevale tõõdeldud tee muldele.

Projekteeritud on teekatte pealtlaiuseks 4,5 m ja kruuskatte paksuseks 0,4...0,5 m, vastavalt

mineraalpinnasega maal ja turbapinnasel. Teele projekteeritakse tee peenrad laiusega 0,5 m. Turbapinnasel

projekteeritakse teepeenarde laiuseks 2 m. Tee mulde ehitamisel tuleb olemasolevat teekatet greiderdada

mahus, et ehitatav kruuskate koos tee peenardega mahuks tee muldkehale (mineraalpinnasel). Maha

greiderdatav materjal jääb mulde laiendamiseks.

Profileeritud ja tihendatud muldele paigaldatakse geotekstiil NGS4 ja turbapinnasega alal geokomposiit

50*50kN/m (2 kihti).

Turbapinnasega lõikudel kasutatakse kahekihilist armeerimist. Aluspinnasele (turvas) paigaldatakse geovõrk,

laiusega 6,3 m, millele ehitatakse kruuskate. Kruuskate ehitatakse kahekihiline sirpprofiil, kihtide paksusega –

kandevkiht 40 cm ja kulumiskiht 10 cm.

Paksu turbakihiga (kihi paksus 4,5...5+ m) tee lõigus tee pikettide 10+31...pk14+24 vahel tee

rekonstrueeritakse ujuva katendina, kuna aluspinnaseks on ligikaudu 5 m paksune turbakiht. Katendi

konstruktsioon koosneb 10 cm paksusest kruusast kulumiskihist, 40 cm paksusest kruusast kandekihist ning

mineraalpinnasest koormust jagavast jaotavast kihist paksusega 30–40 cm. Kandva kihi ja jaotava kihi vahele

paigaldatakse geokomposiit ning jaotava kihi alla geokomposiit (või kaheteljeline geovõrk tõmbetugevusega

vähemalt 40 kN/m mõlemas suunas). Jaotav kiht rajatakse laiendina, ulatudes 2 m üle kruuskatte servade, et

vähendada tee servade vajumist ja parandada koormuse jaotumist turbapinnasel. Jaotava kihi materjalina

kasutatakse sobivat mineraalpinnast, mis veetakse tee ääres paiknevate kraavide kaevest, ligikaudu 0,5 km

kauguselt. Kraavidest eemaldatav turbapinnas katendi konstruktsioonis ei kasutata (kasutatakse

olemasolevate kraavide täiteks). Tee äärtesse rajatakse kuivenduskraavid turbapinnasesse sügavusega

1,0...1,2 m ja laugjate nõlvadega, arvestades turba geotehnilisi omadusi, vältides tee servade ebastabiilsust.

Kraavid rajatakse etapiviisiliselt. Katendi ja kuivenduse lahendus on projekteeritud selliselt, et turbale kanduv

püsikoormus ei suureneks oluliselt võrreldes olemasoleva olukorraga ning tee oleks kasutatav metsamaterjali

väljaveoks, arvestades hooajalisi piiranguid. Õhema turbakihiga (kihi paksus ca 1,0 m) on tee lõigus

pikettide pk27+22...pk 30+60 vahel. Katendi konstruktsioon on projekteeritud selliselt, et koormus jaotub

ühtlaselt läbi turbakihi savipinnasele, tagades tee kandevõime 2. järgu metsateele esitatavate nõuete

kohaselt. Katendi kihid kuni turbani on: kulumiskiht: kruus 0/32, paksusega 10 cm, kandekiht: kruus 0/63,

paksusega 40 cm, geokomposiit paigaldatud kandekihti ja jaotavat kihti eraldama, takistamaks peenosade

segunemist ja parandamaks kandekihi stabiilsust, jaotav kiht: sobiv mineraalpinnas (liivsavi / saviliiv, tee

kraavide kaevepinnas) 30...40 cm, geokomposiit paigaldatud jaotava kihi ja turbapinnase vahele, mis

kombineerib tõmbetugevuse ja eraldusfunktsiooni, piirates aluspinnase deformatsioone ning takistades turba

segunemist jaotava kihiga. Katendi mõlemas servas rajatakse kuivenduskraavid turbapinnasesse sügavusega

1,0...0,8 m ja laugjate nõlvadega (kalle 1:1,5), et tagada kuivendus ning vähendada tee servade vajumist.

Kraavid kaevatakse etapiviisiliselt ja turbamaterjali ei kasutata muldes. Jaotatava kihi jaoks sobivat

mineraalpinnast, veetakse tee äärde kaevatavatest kraavidest, ligikaudu 0,5 km kauguselt,

Mineraalpinnasel ehitatakse teekatte konstruktsioon kulumiskiht: kruus 0/32, paksusega 10 cm, kandekiht:

29

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

kruus 0/63, paksusega 40 cm, geotekstiil NGS4.

Tee lõigul piketist pk 1+50...10+50 on tee pikikalded vahemikus 2...4%. Selles lõigus on vaja teekatte

konstruktsiooni muuta. Kulumiskihis tuleb kasutada kruusa asemel killustikku fr 0/32. Tee põikikallet tuleb

selles lõigus suurendada ≥ 4%.. Pikikaldega üle 3% kruusateel katkestatakse pinnavool põikvee

suunajatega. Põikvee suunajad kujundatakse kulumiskihis tee profiili muutmisega, suurendades põikkallet

suunaja tsoonis kuni 6–8%-ni ning suunates pinnavee teekraavi/nõvasse.

Põikvee suunajate vahekaugus on ca 35–45 m.

Põikvee suunajad ei moodusta eraldi konstruktsioonikihti ja rajatakse kulumiskihi killustikust fr 0/32. Pikikalle

2% korral juhitakse pinnavesi tee suurema põikikalde abil kraavidesse ning eraldi põikvee suunajaid ei ole

vaja. Suure pikikaldega teelõigul on veejuhtmed projekteeritud trapetsikujulistena ning kindlustatud erosiooni

vältimiseks. Kraavi põhi on kaetud killustikuga geotekstiilil ning vajadusel rajatud voolukiirust vähendavad

astmed. Kraavi nõlvad on kaitstud erosioonimati või murukattega. Veejuhtme nõlvad tuleb kaevata nõlvusega

1:1,5...2, põhja laius 0,4...0,6 m. Kraavi nõlvad tuleb kindlustada erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga)

kraavi põhi kindlustatakse killustikuga fr16/32 geotekstiilil NGS2 (laius kraavi põhi+15 cm nõlval). Suurema

pikikalde korral tuleb ehitada astmed 20..30 m vahemaaga (kõrgus 0,2...0,4, D63..125 mm kividest).

Teepeenar on projekteeritud 0,5 m laiune, tugevdatud. Teepeenar on rajatud geotekstiilil NGS4 ning kaetud

15 –20 cm paksuse fr16/32 killustikukihiga, mis tagab tee serva stabiilsuse ja kaitseb kraavi serva erosiooni

eest. Teepeenra pealispind kujundatakse tee servast kraavi suunas langeva põikkaldega 5–10%,

tagamaks pinnavee äravool kraavi ning vältimaks vee kogunemist tee serva.

Rekonstrueeritava teelõigu lõpp ehitatakse sujuv üleminek riigi kõrvalmaantee mustkattega mahasõidule.

Projekteeritud on 31 mahasõidukoha, tüüp M3 ja ühe tagasipõõramise koha TP-L ehitamine.

Mahasõidukohtadele ehitatakse kruuskate (ühekihiline-sorteeritud kruus) analoogse paksusega, mis on

ehitataval teekattel. Mahasõidukohad profileerida nii, et ei jääks astangut mahasõidu ja maapinna

ühinemiskohas. Teed ületab piketi pk6+86 juures madalpinge õhuliin kuni 1 kV. Madalama traadi kõrgus

teepinnast on ca 7 m. Tee piketist pk37+25 kuni tee lõpuni on tee paremas ääres, muldes elektri maakaabel

AXLJ-TT.3x25+16.

Peramaa tee on kruuskattega tee, mille katend uuendatakse 15 cm paksuse ja 3,5 m laiuse kruusakihiga

fr 0..32mm, teekraavid puhastatakse settest ja võsast. Ristumiskoht Rõka ring teega ehitatakse tüüp R-T

(Maaparandusrajatiste tüüpjoonis 2024) tee lõppu ehitatakse sujuv üleminek olemasolevasse seisukorda

jääva teega.

Kontori tee 2 on rekonstrueeritav ja uuendatav. Tee algus on Apna jõe truubil T/75 ja lõpeb metskonna

kontori juurde viiva asfaltteega. Tee alguses, turbapinnasel asuva lõigu pikkus on ca 210 m. Vee ja

survekanalisatsiooni trassid kulgevad tee all, tee algusest 257 m pikkusel lõigul, ca 2,3 m sügavusel. Tee

kruuskate uuendatakse pikettide pk0...pk 2+29 vahelisl lõigul. Piketist pk2+29 kuni tee lõpuni tee kulgeb pargi

alal. Tee kruuskate rekonstrueeritakse – ehitatakse sirpprofiiliga kruuskate kandva kihi paksusega 20 cm ja

kulumiskihi paksusega 10 cm. Kruuskate ehitatakse geotekstiilile NGS4. Ristumiskohta metskonna kontori

juurde viiva teega ehitatakse mahsõit (tüüp R-T), kruuskatte paksusega 10+20 cm geotekstiilil NGS4. Ehitatav

kruuskate on laiem olemasolevast, seetõttu tuleb tee kõrvalt koorida huumus. Tööde käigus tuleb vältida

puude ja juurestiku vigastamisest. Juurida tuleb üks känd. Teed ületab madalpinge õhuliin, mille kõrgus

olemasolevast tee pinnast on ca 7 m. Tee algusest kuni piketini pk 2+38 on tee muldes, tee teljel

30

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

survekanalisatsiooni ja vee trass, edasi kuni tee lõpuni on vee ja kanalisatsiooni trassid tee kõrval 2...4 m

kaugusl tee kruuskatte äärest.

Tee keskosas, turbapinnasel, on tee äärtes kraavid, milledest vesi on juhitud plasttruubi kaudu Selgjärve

suubuvasse kraavi. Turbapinnasel asuva teelõigu mulde laius on 4...4,5 m, kraavid puuduvad. Tee pikettide

pk1+39...pk1+98 vahel asuvad teekraavid rekonstrueeritakse. Teekraavide metsapoolsesse äärde on

kasvama jäetud kased. Tee mullet läbiv truup rekonstrueeritakse ja rekonstrueeritakse teekraavist 600

Selgjärve suubuval kraavil asuv truup, mida tuleb ehitada sügavamale. Ehitada tuleb kaks mahasõitu tüüp M3.

Taimeaia tee rekonstrueeritakse. Tee kruuskatte pealt laiuseks projekteeritakse 4,0 m ja paksuseks 30 cm

(kulumiskiht 10 cm, kandevkiht 20 cm), geotekstiilil NGS 4. Tee läänepoolsele äärele projekteeritakse nõva.

Tee ristumiskohta ehitatakse T-kujuline ristumiskoht Kontori tee 2 ga. Tee lõpuossa ehitatakse mahasõidud

kasvuhoone ja taimeaia väravasse. Tee lõpus rekonstrueeritakse plats mõõtudega ca 7*26 m. Plats ja

mahasõidud projekteeritakse ühekihilise kruuskattega, analoogse paksusega tee konstruktsiooniga. Tee

läänepoolsele äärele kaevatakse nõva sügavusega 0,6 m, nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,2 m.Tee

alguses läbib tee mullet madalpinge maakaabel. Tee lõpuosa ületab teed madalpinge õhuliin kahes kohas.

Õhuliini kõrgus tee pinnast on ca 5 m. Nõuetekohane kõrgus on 6 m.

Teerajatised on projekteeritud vastavalt maaparandusrajatiste tüüpjoonistele 2024.

Kraavitus tee äärtes soodustab teekattelt vee äravoolu. Samuti on veejuhtmed vajalikud tee muldes

optimaalse veereziimi tagamisel, millega on ühtlasi välditud tee muldkeha liigne niiskumine. Ehitatavad ja

rekonstrueeritavad teekraavid on projekteeritud nõlvusega 1:1,5 mineraalpinnases, 1:1,5...3 turbapinnases,

põhja laiusega 0,4...0,6 ja keskmise sügavusega 1 m. Teekraavide kaeve mineraalpinnast kasutatakse

teemulde ehitamiseks ja veetakse ära. Veejuhtmest välja kaevatud sete, uute- ja rekonstrueeritavate

teekraavide kaevega eemaldatud huumus laotatakse teekraavide metsapoolsele kaldale.

Teekraavide metsapoolsetele äärtele on projekteeritud trassi raie laiusega, mis sõltub kraavist väljakaevatava

huumus/settepinnase kogusest ja rekonstrueeritava teekraavi pealtlaiuse muutusest. Arvestama peab

laotatava kihi paksuseks 50 cm.

Kruuskatte katendikihid ehitada 3%-lise põikkaldega, nagu ka mulle. Korralikult väljaehitatud põikkalle tagab

sadevee kiire ärajuhtimise teepinnalt, millega välditakse löökaukude teket teekattes ja pikendatakse tee

kasutusiga.

*Tööd riigiteede 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee, 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee ja

22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee kaitevööndis (30 m).

Nõuded on toodud Transpordiameti kirjas 17.04.2025 nr 7.1-2/25/5873-2 .

Kaitsevööndis teostatavad tööd, mis piirnevad ja ristuvad riigi teedega, on EH 1 osas kraavi 100

rekonstrueerimine, kraavide 106 ja 115 hooldamine ning teealuste truupide hooldamine. Truupide ette

paigaldatakse tööde ajaks settekraanid ja ehitatakse tehnoloogiline settebassein. Teeäärsetel kraavidel olevad

truubid hooldatakse ja rekonstrueeritakse. EH 2 osas hooldatakse eesvoolu ja settebasseini Ähijärve ojal ja

likvideeritakse koprapais. EH 3 osas hooldatakse teeäärsed kraavid 300, 361, 362, 363, 337. Teealused

truubid uuendatakse – puhastatakse settest. Truupide ette paigaldatakse tööde ajaks settekraanid ja

ehitatakse tehnoloogiline settebassein. EH 4 (Rõka ring tee) osas on projekteeritud kruuskattega

mahasõidukoha..ehitus. Ehitatakse Transpordiameti nõuete järgi mahasõidukoht 22289 Sikakurmu-Järvselja

31

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

km 2,14 kõrvalmaanteelt „„Tartu maakond, Kastre vald, Järvselja küla, riigitee 22289 Sikakurmu-Järvselja

Mahasõidukoht Rõka ring teele (km2,133).“ Töö nr PP-25-45“.). Lõpeb rekonstrueeritava tee Rõka ring

rekonstrueerimine riigitee 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee mustkattega mahasõiduga.

Projekteeritud tööd ega muu tegevus riigitee teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed ega selle

korrakohast kasutamist. Tööde käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada

ega planeerida tee maa-ala piires. Teemaale ja tee kaitsevööndisse jäävatel kraavidel säilitada kraavi nõlvade

korrapärased kalded. Teekraavidest sette eemaldamisel on keelatud kaevata teepoolset kraavi nõlva.

Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud.

Projekteeritud tööd ei halvenda veereziimi riigtee kaitsevööndis. Teekraavidesse lisavett ei juhita.

Riigi tee mullet läbivatel truupidel rekonstrueerimistöid ei projekteerita.

7.2.Tee ehitustööd.

Teede ehitamisel juhinduda RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja

hooldamise juhendist 2020 ja Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise

täpsemad nõuded”.

Teetrasside ettevalmistustööd:

1) Teetrassid tuleb puhastada puittaimestikust vastavalt projekteerija poolt antud laiustele. Trassiserva

kaugused tee teljest on toodud pikiprofiilil ja ristprofiilidel (joonis 2...7);

2) Puittaimestik raiuda kännukõrgusega kuni 10 cm;

3) Raiejäätmed paigaldada valli ja ära vedada (hakkepuit).

Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee MULDKEHA ehitamisel:

1) Ehitatava mulde aluspinnalt kooritakse kasvupinnas ja tasasndatakse trassi servadesse.

2) Tasandatud mullavalli viimistlemise ja sellele järgneva tee-ehitustöödega on soovitav alustada peale

mullavalli aastast vajumist.

3) Mulde laiendamiseks peab kasutama kohalikest süvenditest, külgservidest, kraavidest ja küngaste

likvideerimisest, olemasoleva teekatte madalamaks koorimisest saadavat pinnast (saviliiva, liiva, uue

tee ehitusel ka turvast). Teekatteks sobiva kruusa kasutamine muldes ei ole soovitatav.

4) Muldkeha tuleb profileerida (põikikalle 3...5%) ja tihendada.

Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee TEEKATENDI ehitamisel:

1) Enne teekatendi materjali kohalevedu ja laotamist muldele, peab mulde pealispind olema greiderdatud

ja profileeritud teekatte ehitamiseks vajaliku laiuseni, antud vastav põikkalle ja tihendatud. Kui mulle

on vihmast märgunud, tuleb teekattematerjali veoga viivitada kuni kuivamiseni optimaalse niiskuseni.

2) Geosünteet (geokomposiit, geotekstiil) paigutatakse piki teed vähemalt 0,5 m ülekattega. Päikese

käes ei tohi geotekstiil olla laotuna üle nädala. Minimaalne, mineraalsest materjalist paigaldatav kihi

paksus on 20-30cm. Kasutada tuleb geokomposiiti 50/50 kN/m ja geotekstiili NGS4.

3) Geosünteedi (geokomposiit, geotekstiil) paigaldamine teostada vastavalt „Geosünteetide kasutamise

juhisele“(2006-26 Maanteeamet).

4) Kruuskate tihendatakse kihtidena. Tihendatavate kihtide maksimaalsed paksused on pneomorullide

kasutamisel 25 cm, silerullide kasutamisel 18 cm. Tihendamine toimub 2…3 etapis, kusjuures

32

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

eelnevalt kontrollitakse tasasust 3 m pikkuse latiga, ebatasasused planeeritakse autogreideriga.

Veega küllastunud mullet ja teekatet ei tihendata.

5) Kuiva kruusa tuleb kuival ajal planeerimisel ja tihendamisel veega kasta.

6) Talvel võib alust ja katet ehitada muldele, mis on lõplikult valminud enne külmade saabumist.

7) Enne aluse (katte) ehitamist tuleb mulle vahetuse haardealal puhastada lumest ja jääst.

8) Temperatuuril 0 kuni -5, tuleb materjal laotada, tasandada ja tihendada 4 tunni jooksul, külmema ilma

korral 2 tunni jooksul.

9) Talvel aluse ja katte tihendamisel materjale ei kasteta.

10) Talviste sulade korral ja enne kevadist sula, tuleb talvel ehitatud alus (kate) puhastada lumest, ja jääst

ning tagada vee äravool teelt.

11) Talvel ehitatud aluse (katte) vajumised (deformatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde ning aluse

(katte) kuivamist ja tiheduse kontrollimist materjali juurdelisamise teel.

Informatsioon tehtavate tööde kohta on toodud joonistel 1, 2...7 ning tabelites 2b, 11, materjal

tabelis 3.

8.Keskkonnakaitse.

Projekteerija on ehitusprojekti koostamisel arvestanud järgnevate dokumentide ja materjalidega:

1. SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna väljastatud tehniline kirjeldus (01.07.2025).

2. Maa- ja Ruumiameti väljastatud projekteerimistingimused: Otsus nr 6.1-1/18375, väljastatud 30.04.2025.

3. Transpordiameti väljastatud „Järvselja maaparandusehitiste projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamine märkustega“ kiri nr 7.1-2/25/5873-2, väljastatud 17.04.2025.

4. Transpordiameti väljastatud „Riigitee nr 22289 km 2,133 ristumiskoha ehitamise nõuded“. nr 7.1-

1/25/13176-2, väljastatud 01.09.2025.

5. Keskkonnaameti kiri MaRu le „Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise

Projekteerimistingimused“. nr 6-2/25/7382-2, väljastatud 21.04.2025.

6. Keskkonnaameti kiri „Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise

projekteerimistingimuste selgitus“. nr 6-2/25/7382-5, väljastatud 21.08.2025.

7.Keskkonnaameti kirjale: ”Järvselja maaparandusehitiste rekonstrueerimise

selgitus vääriselupaikade osas” nr 6-2/25/7382-7, väljastatud 05.11.2025.

8.Maaeluministri määrus (vastu võetud 25.02.2019) nr 14 "Maaparandussüsteemi ehitusprojekti

nõuded"§15.

9.Juhis „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks kraavide rajamisel ja

rekonstrueerimisel“

10.MaRu geoportaali kaardirakendus

11. Maaparandussüsteemi projekteerimisnormide, 5. peatükk Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste

projekteerimisnormidest.

Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal ja sellega piirneval maa-alal paiknevad kaitstavad loodusobjektid

ning nendest tulenevad piiranguid ehitustöödele ja soovitatav ehitustööde tehnoloogia:

KeA: * Järvselja sellerheiniku püsielupaigas , Järvselja lehise-õõspuraviku püsielupaikades tuleb tööd

planeerida mahus, mis välistab negatiivsed

33

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

mõjud püsielupaikadele.

*Projekteeritavas Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik püsielupaigas ja sellele jäävaid

kraave palume mitte rekonstrueerida ning

taimede kasvukohtadele ei tohi kuivendusmõju suurendada ega kahjustada.

*Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide

hoiutööd. Kui kaitsealaga külgnevates kraavides tuleb töid planeerida, peavad need jääma

hooldustööde raamesse. Kaitsealale setet ja raiejäätmeid paigutada ei ole lubatud. *Kalakotka

püsielupaikades ja elupaikades ning kanakulli elupaikades tuleb piirduda hoiutööde

läbiviimisega.

*Alale jäävad mitmed vääriselupaigad (VEP) ja kaitstavad Natura elupaigatüübid. Kaitstavates

Natura elupaigatüüpides ei või niiskusrežiimi muuta ja seega tuleb neid läbivates ja külgnevates

kraavides piirduda hooldustööde läbiviimisega. Sette eemaldamise vajadust tuleb põhjendada.

*I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitam ine,

on keelatud.

*III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud.

*Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse.

*Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine

ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Arvestada taimestiku

niitmisel ja puittaimestiku raiel lindude pesitsusperioodiga.

*Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal

veekaitsevöön. Maaparandussüsteemi eesvoolusid loetakse samuti veekogudeks, mille

veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest on üks meeter või kümme meetrit. Veekaitsevööndis on

keelatud pinnase kahjustamine ja muu

tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Tuleb arvestada veekaitsevööndi

eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit võimalikult

vähe mõjutaval viisil. Seega, et vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogudele, tuleb:

1) Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogudes ning

töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum

kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks

tõkkekardinaid, settepüüdureid jms. 2)

Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui

10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse.

3) Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut

veekogudes ning erosiooniohtu kaldal.

4) Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende

(tagasi) valgumise veekogusse.

*Projektiala jääb musta-toonekure toitumisalale, mis on kuni 20 km raadiuses

pesapuust, tuleb projektis rakendada lisaks eelnevatele veehoiumeetmetele ka liikide ja

elupaikade kaitseks lisa leevendusmeetmeid.

34

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ja nende ulatus ning ebasoodsate

keskkonnamõjude leevendamise meetmed:

Võimalikeks keskkonnamõjudeks maaparandustöödel ja tee rekonstrueerimisel ning ehitamisel on:

1) Sette ja toitainete edasikandumine.

2) Valgustingimuste muutus metsa servades.

3) Kuivalembeliste taimeliikide domineerimise suurenemine niiskuslembeliste taimede üle.

4) Kaevetööde ja raietööde läbiviimisel tekitatakse tehnikaga müra, mis võib häirida ümbruse elustikku.

5) Suureneb metsade tuleohtlikus.

6) Kuivendussüsteemide toimimise mõjul kiireneb pinnavee äravoolamine, mis võib vähendada põhjavette

valguva veehulga mahtu.

7) Ebaõige tööde tehnoloogia kasutamisel tekkivad jäätmed ja reostus.

8) Pinnase tallamine ja reostamine ja veejuhtmete kallaste deformeerumine.

9) Vette sattuv reostus, mis võib sattuda põhjavette.

Tööde tegemisel tuleb rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:

1)Töid tuleb teha madalvee ajal (soovitavalt suvise);

2)Tööde järjekord peab lähtuma sellest, et kõigepealt tuleb alustada tööde teostamise aegset keskkonnamõju

leevendavate objektide rajamisega (settebasseinid, kraavilaiendid, ...), misjärel alustatakse teiste

töödega;

3)Töid tuleks võimalusel teostada allavoolu liikudes väiksematest kraavidest eesvoolu suunas;

4)Rekonstrueerimisel tuleks maksimaalselt säilitada voolusängi stabiliseerunud osa;

5)Eesvoolude hooldus- ja rekonstrueerimistööd peavad arvestama vajadust suurendada nende

isepuhastusvõimet;

6)Hooldamisel ja rekonstrueerimisel tuleb võimalusel säilitada veejuhtmete (eelkõige eesvoolude) põhjareljeefi

mitmekesisus;

7) Tööde käigus tuleb võimalusel säilitada kaldapuistut ning maksimaalselt säilitada pikaealisi

lehtpuid ja kändude freesimist, mis aitavad kaasa kalda stabiliseerimisele, loovad elupaiku ja vähendav

erosiooniohtu;

8) Kasutada tuleb parimat võimalikku tehnoloogiat ja tehnikat. Välistada tuleb keskkonnareostuse oht.

9) Rekonstrueerimise käigus eemaldatakse kraavidest sinna ladestunud setted. Selle tulemusel muutuvad

kraavi nõlvad uhtumisaltideks ja osa pinnasest kandub hõljumina suublatesse, mis omakorda võib halvendada

suubla vee kvaliteeti ja looduslikku tasakaalu. Mõju ulatus on rekonstrueeritavad kraavid, milledel on vajalik

nõlvade korrigeerimine kaevetööde käigus.

Mõju leevendamiseks võimalusel vältida nõlvade kaevet. Nõlvade kaeve korral on projekteeritud kohtades,

kus ilmneb nõlva erosioon, kasutada nõlva kindlustamist erosioonitõkkematiga.

10) Kaevetööd ei tohiks lõikuda aluspõhjakivimitesse, mis võib tekitada ohu põhjavee saastumiseks

pinnaseveega.

11) Müra mõju vähendamiseks tuleb jälgida nõudeid tööde teostamise kohta lindude pesitsemise ajal.

35

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine.

*EELISe andmetel asub projektialast 20 km raadiuses must-toonekure (Ciconia nigra)

registreeritud elupaik ja projektiala kraavid võivad olla liigi toitumispaikadeks. Seega

tuleb vältida töid ajavahemikul 15. märts – 31. august.

*Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks on koostatud juhendid „Leevendusveekogude rajamine

metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks“. ja „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks

kraavide rajamisel ja rekonstrueerimisel“. Leevendusveekogudeks on juhendites kraavilaiendid ja

leevendustiigid. Kraavilaiendid rajatakse kraavidele ja leevendusveekogud eraldiseisvate tiikidena

kuivendusvõrgu maa-alale kraavidevahelisele alale.

Projekteeritud on kraavilaiendite, setteekraanide ja settebasseinide ehitamine veejuhtmetele.

Leevendusveekogude ehitamise vajadus puudub, kuna projektalal on looduskaitselised liigniisked alad, kus

veereziim ei muutu ja palju kraave jääb olemasolevasse seisukorda.

*Projektiala eesvool Apna jõgi suubub Selgjärve, mis kuulub Järvselja looduskaitseala koosseisu. mis kuulub

üle-euroopalisse kaitsealade võrgutikku Natura 2000 kui Järvselja loodusala.

Võimalikuks keskkonnamõjuks tööde teostamisel on sette edasikandumine vooluveega. Võimalike mõjude

vältimiseks tuleb tööd võimalusel teostada veevaesel aastaajal. Projekteeirtud on settebasseinide ehitamine

järve suubuvatele veejuhtmetele. Projekteeritud töödel puudub mõju Natura alale.

*Projektalal, eesvoolukraavil Ähijärve oja asuvad koprapaisud, mis tuleb likvideerida, kuna vesi on ülesvoolu

asuvatel kraavidel paisutatud. Paisud on ka kuivenduskraavidel 220 ja 221. Paisud tuleb likvideerida madala

vee perioodil, vältides ühe korraga suurema vooluhulga avamist.

*Pinnase ja kaldakaitse seisukohalt tuleb kaevetöödel võimalusel vältida nõlvade kaevet. Vajadusel kaevet

teostada nõlvadel tuleb ilmnenud nõlva erosiooni kohad kindlustada erosioonitõkkematiga.

* EH1 asuvad VEP alad ja taimede liigi leiukohad. VEP nr 141011 läbivad kuivenduskraavid 110 ja 111. VEP

piires hooldatakse kraav 110 ja kraav 111 jääb olemasolevasse seisukorda. Kraavide vahel asub mulle. Kraav

110 puhastatakse settest hooldustööde mahus. VEP väline ala kannatab liigniiskuse all. Muudel piirangutega

aladel veejuhtmetel töid ei teostata.

*EH2 alal asuvad VEP alad, NATURA ala ja liigi leiukohad (taimed III). VEP nr 141004 ala läbivad kraavid

205, 207, 215, mille trassid puhastatakse puittaimestikust (kraavidel on olemasolev mulle ja puhastatakse

settest hooldustööde mahus. Töö on vajalik kuna VEP alal asuvad kraavilõigud ei taga kraavide valgalas

asuvatest kraavidest vee äravoolu. Kraavid 211, 273 läbivad VEP 141018 ja VEP 206015 ala ja puhvrit ning

Natura (rohunditerikkad kuusikud) ala. Kraavidel teostatakse trassiraie ja voolusäng puhastatakse settest

hooldustööde mahus, Settest puhastamine on vajalik, kuna kraavide valgalas asuvad kuivenduskraavid,

milledest vee äravool on puudulik. VEP 141017 läbiv kraav 256 asub metsakvartalil ja puhastatakse settest

hooldustööde mahus. VEP 206603 läbiv kraav 241 puhastatakse VEP alal ka settest hooldustööde mahus.

Kraav asub kvartali sihil. Kraav 240 läbib VEP puhverala. Kraav on rajatud algselt eesvoolukraavina. Kraav

rekonstrueeritakse, kuna kraavi valgala on suur ja kannatab liigniiskuse all. Kraavi kaudu toimub liigvee

äravool ka rekonstrueeritava tee Rõka ring teekraavidest.

*EH3 alal asuvad VEP alad, liigi leiukoht III loomad, liigi leiukoht loomad III, NATURA ala (vanad

loodusmetsad, rabad, Järvselja looduskaitseala), püsielupaiga sitkaitsevöönd. Haavametsa kanakulli

püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiril asuvad kuivenduskraavid asuvad kvartali sihtidel. Kraavidel 357 ja 387

teostatakse hoiutööd. Püsielupaigas asuvatel kraavidel 356 ja 393 teostatakse hoiutööd – trassiraie ja sette

36

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

eemaldamine. Veejuhtmed 300, 392 asuvad kvartali sihi ääres ja riigi kõrvalmaantee ääres. Kraavidel

teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete, kuna valgalas asuvad kuivenduskraavid, millede kaudu toimub

vee äravool. Kraavid 361 ja 364 asuvad NATURA ala piiril, metsakvartali sihil ja riigi kõrvalmaantee ääres.

Kraavidel teostatakse hooldustööd, mille käigus likvideeritakse ka sete, mis tagab vee äravoolu valgalal

asuvatest veejuhtmetest. Järvselja looduskaitseala ja Vep puhvrites kulgevad kraavid 353, 354, 389. Kraavid

asuvad vartali sihtidel. Kraavidel teostatakse hooldustööd, koos sette likvideerimisga. Kraavide valgalas

asuvad kraavid, miledest toimub vee äravool piki neid kraave.Kraav 398 asub kvartali sihil ja piirneb

VEP 207032 ja 141005. Kraav on eesvooluks kuivenduskraavidele, seetöttu teostatakse kraavil hooldustööde

käigus ka sette eemaldamine. Kraav 349 asub NATURA ala edela piiril, Kraav hooldatakse ja puhastatakse

settest hooldustööde mahus. Eesvoolukraav Apna jõgi läbib VEP L00211, L00210, L00212, 206601 ala ja

puhvreid. Lõigul pk0...pk8+50 teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete hooldustööde mahus. Pikettide

pk14...pk27... asub Apna jõgi liigi leiukohtade (taimed III), loomad III püsielupaigad, NATURA (Vanad

loodusmetsasad) ja VEP aladel. Lõigus teostatakse eesvoolul hooldustööd – teostatakse trassiraie,

likvideeritakse lamapuit ja likvideeritakse sete. Väljapool trassi jäetakse lamapuit kõdunema. Kraav 339 läbib

VEP L00469, kus kraavil teostatakse hooldustööd ja sette eemaldamine, kuna kraavi valgalal asuvatest

kraavidest on äravool takistatud. VEP 141044 asubval kraavil 337-1 teostatakse hoolustööd ja likvideeritakse

sete, kuna on vaja tagada valgalal asuvatest kraavidest vee äravool. VEP L00470, L00469,141044 läbivatel

kraavidel 342, 342-2, 383, 391 teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete, kuna kraavide kaudu voolab

ära valgalal asuvate kraavide vesi. VEP 031 suubuvatel kraavidel 343, 344 ja 345 teostatakse hooldustööd,

mille käigus likvideeritakse ka sete, et valgalal asuvatest kraavidest oleks tagatud vee äravool. Lamapuit

väljapool kraavitrassi jäetakse maha.

Võimalikuks keskkonnamõjuks tööde teostamisel on sette edasikandumine vooluveega. Võimalike mõjude

vältimiseks tuleb tööd võimalusel teostada veevaesel aastaajal. Projekteeritud settebasseinid tagavad, et

sete ei kandu edasi teostatavate tööde piirkonnast.

*Pinnase ja kaldakaitse seisukohalt tuleb kaevetöödel võimalusel vältida nõlvade kaevet. Vajadusel kaevet

teostada nõlvadel tuleb ilmnenud nõlva erosiooni kohad kindlustada erosioonitõkkematiga.

8.2. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee

ehitamisel.

Nõuded, mida ehitaja peab järgima. Olulisemad on nõuded kütuse tankimise, jäätmete tekkimise ja raietööde

kohta. Arvestama peab mälestiste ja pärandkultuuriobjektidega. Oluline on masinate ja seadmete seisund ja

vastavus ohutusnõuetele. Juhised peavad olema antud tegutsemiseks hädaolukorral.

Tööd tulevad läbi viia viisil, mis avaldaks minimaalset kahjulikku mõju kogu ümbritsevale keskkonnale.

– ja hooldetööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega

tuvastatav õlileke, on keelatud.

Töid on soovitav teha kuival, madala põhjaveeseisuga perioodil, mil tee ja pinnase kandevõime on suurem.

Vältida tuleb kütte- ja määrdeainete sattumist veekogusse.

Töökohad peavad olema varustatud vahenditega reostuse ja tulekahju likvideerimiseks.

37

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Tööde lõpetamisel tuleb töötsoon heakorrastada.

Mootorsae tankimisel tuleb kasutada spetsiaalseid kanistrite otsikuid, mis välistavad üle- ja möödavalamist.

Metsamasinate tankimine peab toimuma spetsiaalsete pumpade abil.

Kütusemahutid peavad olema ette nähtud kütuste hoidmiseks ja veoks.

Lekkinud kütus või määrdeained tuleb spetsiaalse kogumisnõu või imava materjali (absorbent) abil kokku

koguda ning kuni äraveoni ladustada keskkonnaohutult.

Kütusekanistreid tuleb tööobjektil hoida varjulises kohas.

Keelatud on kütuste hoidmine ja saagide tankimine veekogudele lähemal kui 10m.

Kõik tekkinud jäätmed tuleb peale tööobjekti lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.

Igal tööobjektil peab olema koht jäätmete hoidmiseks (prügikast, prügikott).

Kui tööobjektil töötavad metsamasinad, siis peab tööobjekt olema varustatud esmaste

reostustõrjevahenditega, sh üks labidas, 20 kg absorbentgraanuleid, 50 l turvast või saepuru ja vähemalt 10 l

mahuga kogumisnõu kasutatud absorbendi kogumiseks. Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (milleks on kütuse

ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid, kütuse määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent,

akud, hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jms) hoitakse eraldi.

Ohtlikke jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites.

Kui masinat ei kasutata, tuleb selle mootor seisata.

Visuaalsel vaatlusel tuvastatava õli- või kütuselekkega masina kasutamine on keelatud.

Kõik kasutatavad masinad peavad olema varustatud sidesüsteemi ja esmaabikomplektiga.

Masinad peavad olema varustatud liiklusseaduse või tootja tehase komplektsusega ettenähtud

tulekustutitega, millel on kehtiv kontrollimärgistus.

Juurepessu (Heterobasidion spp) ohtlikel aladel, perioodil, kui ööpäevane keskmine temperatuur on üle

+5°C, männi ja kuuse raiel töötavad peavad masinad olema varustatud seadmega kändude töötlemiseks

ROTSTOP®-ga.

Vältida tuleb metsakuklaste pesade purustamist tööde käigus.

Tööde käigus avastatud haruldaste või looduskaitse all olevate taime-, linnu- või loomaliikide avastamisel

katkestada tööd ja informeerida sellest koheselt omavalitsust ja Keskkonnaametit.

Tulekahju või keskkonnareostuse korral informeerida koheselt päästeteenistust numbril 112.

Kui ehitustöödel jälgitakse veekaitsevööndites töötamise nõudeid, kasutakse töökorras masinaid ning

jälgitakse teisi keskkonnamõjude vähendamise võimalusi, on need piisavad meetmed keskkonnale negatiivse

mõju vähendamiseks.

8.3. Settebassein.

Settebasseinid on vajalikud vooluvees liikuva liiva- ja turbasette kinni püüdmiseks. Settebasseinide

projekteerimisel on järgitud „Metsaparanduses kasutatavate

settebasseinide projekteerimise soovitused“ PB Maa ja Vesi AS, Tallinn 2009 põhimõtteid. Uhtumisoht esineb

kerges mineraalpinnases (sL, xL, yL) ja turbapinnases. Settebasseinid rajatakse kraavidel enne

kaevetööde algust. Settebasseinid ehitatakse veejuhtmetele, mille valgalast suubub rohkem kraave

(vähemalt 2km). Settebassein rajatakse eesvoolule või kuivenduskraavile vähemalt 0,5 m sügavuse süvendi

ja põhjalaiendina. Settebasseinil kaevatakse üks nõlv nõlvusega 1:3, teised 1:2.

Settebasseinide ristlõige on projekteeritud arvutusliku vegetatsiooniperioodi 10-protsendilise

ületustõenäosusega maksimaalse vooluhulga järgi. Projekteeritud ristlõikega on voolukiirus settebasseinides

38

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

0,1...0,2 m/s. Settebasseini settesüvise mahu projekteerimisel aluseks on uhtumisohtlike eesvoolude ja

kraavide pikkus.

Settebasseini settesüvise mahu määramisel on arvestatud, et settebasseini valgalal paiknevatelt

uhtumisohtlikelt veejuhtmetelt koguneb settebasseini setet liiv- ja saviliiv pinnaste puhul 0,005 m³/m x aasta (5

m³ kilomeetri kohta aastas), turba puhul 0,004 m³/m x aasta, kerge- ja keskmise liivsavi pinnase puhul 0,003

m³/m x aasta.

Settebasseinid on projekteeritud kraavidele: Eesvoolukraavil Ahijärve oja on olemasolev settebassein

SB1, mida hooldatakse, Apna jõgi (SB2), Apna jõgi (SB3), 227(SB4), 240(SB5), 227 (SB6), 227(SB7),

242(SB8), 100(SB9), 100(SB10), 215(SB11) , 310(SB12) , 317(SB13) , 386(SB14) ja 398(SB15). SB1

valgalas on kraavide pikkus 6,6 km (voolukiirus m/s), SB2 valgalas 1,7 km (voolukiirus m/s), SB3 valgalas

5,3 km (voolukiirus m/s), SB4 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s) , SB5 valgalas 4,0 km (voolukiirus m/s), SB6

valgalas 3,8 km (voolukiirus m/s), SB7 valgalas 7,6 km (voolukiirus m/s), SB8 valgalas 4,5 km (voolukiirus

m/s), SB9 valgalas 5,8 km (voolukiirus m/s), SB10 valgalas 7,3 km (voolukiirus m/s), SB11 valgalas 2,1 km

(voolukiirus m/s), SB12 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s), SB13 valgalas 3,1 km (voolukiirus m/s), SB14

valgalas 2,8 km (voolukiirus m/s), SB15 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s). Settebasseini mahu

arvestamiseks on korrutatud kraavide pikkus koefitsendiga 0,004 ja hooldusvälba pikkusega 5 ja saadud on

settebasseini maht. Settebasseini mõõtmed on valitud konstruktiivselt vastavalt AS Maa ja Vesi juhendile,

arvestades ka ehitamise ja hooldamise optimaalseid tingimusi. Settebasseinide valgalad on mõõdetud ja

vooluhulgad arvestatud K.Hommiku valemi põhjal (Q10%). Voolukiirused settebasseinides jäävad vahemikku

0,1...0,2m/s. Settebasseini parameetrid on arvestatud põhimõttel, et settebasseini põhi ehitatakse 4,0m

laiune. Vastavalt settebasseini põhja ja maapinna kõrgustele on arvestatud kaevemaht.

Settebasseinid puhastatakse settest peale rekonstrueerimistööde lõpetamist, madalveeperioodil.

Arvestatakse settebasseinide puhastamine lisaks 2 korda tööde ajal. Settebasseini kuju valida tüüpjooniselt

5.3 SB0 .

8.4. Kraavilaiendid.

Maaparandusehitisele on projekteeritud, maaparandustööde poolt tekitatava mõju vähendamiseks

veejuhtmetele leevendusveekogude - kraavilaiendid (asukoht joonis 1) rajamine. Kraavilaiendi ülesandeks on

veesilma tagamine pikema aja vältel, peale kraavidest liigvee äravoolamist ja lisaks toimib ka sette kogujana.

Kraavilaiendid on veejuhtme põhja süvendid, mis kaevatakse rekonstrueeritavale kraavile põhja süvendina -

0,5 m sügavuse, 1 m laiuse ja 10 m pikkuse lõiguna. Kraavilaiendid ehitatakse nõlvustega 1,75 ja 1:3.

Kraavilaiendid on projekteeritud kraavidele 124, 117, 205, 210, 231,258, 256, 263, 221, 266-2, 266-1, 270,

340 ja 350. Kraavilaiendid ehitatakse kraavi laiendina kuivenduskraavi mulde vastaskalda poolsele äärele.

Käesolevas projektis on kraavilaienditeks ka olemasolev hooldatud kraav 239, veejuhtmetes on alaliselt vesi.

Kraavilaiendid tuleb rajada enne kaevetöödega alustamist ja tühjendatakse settest tööde järgselt

(vajadusel ka tööde käigus).

Tabelis 12 on toodud kraavilaiendite töömahud.

9.Ehitustöödele seatud piirangud.

Ehitusprojekti seletuskirja ehitustöödele seatud piirangute osas kirjeldatakse projekti kooskõlastajate

poolt töödele seatud erinõudeid ja piiranguid.

39

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid.

Projektöödega haaratud alal asuvad tehnovõrgud. Tehnovõrgud – OÜ Elektrilevi keskpinge õhuliinid 1-20 kV.

Kontori tee 2 muldes on AS Emajõe Veevärk veetrass ja survekanalisatsiooni trass.

9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud.

Keskkonnaamet:

Transpordiamet:

Elektrilevi..OÜ:

* Kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada iseteeninduses taotlus 10

tööpäeva enne tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevustekooskolastamise-vorm

Info põhja piirkonnas telefonil 46 54 600 ja lõuna piirkonnas

telefonil 46 54 500

* Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt.

* Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel, võimalusel Elektrilevi OÜ

esindaja juuresolekul.

* Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.

* Kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi.

* Kooskõlastus kehtib üks aasta.

* Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba.

* Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata

keelatud.

* Pinnase koorimisel tagada kaablite nõuetekohane sügavus.

* Süvendades olemasolevat pinnast õhuliini mastidest lähemal kui 1m ja sügavamale kui

1m, tuleb ette näha mastide toestamine. Tööde teostamine leppida kokku Elektrilevi OÜ

esindajaga.

* Kaablitele peab jääma min 0,4m pehmet pinnast. Järgida meie esindaja nõudeid.

Kastre Vallavalitsus:

AS Emajõe Veevärk:

Maaomanikud:

Rõka kü:

Uku kü:

Vaarika kü:

Labor kü:

Rõka kü:

Taimeaia kü:

Tegevuste keskuse kü:

Saksoni kü:

Kiima kü:

40

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

Arike kü:

Olmehoone kü:

Rea kü:

Sepa kü:

Antsu kü:

Rammo kü:

Sääskoja kü:

10. Maaparandusehitise kasutamine ja hooldamine.

Maaparandushoid maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning

nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandushoidu korraldab

maaparandussüsteemi omanik. Hooldustöödega on soovitav alustada kohe pärast objekti kasutuselevõttu.

Vähemalt kaks korda aastas, enne suuremaid veeseise, tuleks üle kontrollida truubid ja kõrvaldada sinna

sattunud voolutakistused, veejuhtmetest likvideerida mahalangenud puud ja voolutakistused. Vajadusel tuleb

truubiotsakutele teha hooldustöid. Tee ääred on vajalik niita. Truupide ja veeviimarite otsakud hoida setetest ja

risust puhtad. Regulaarsete hoiutöödega pikendatakse olemasolevate kuivendussüsteemide toimimisiga.

Kuivenduskraavide hooldusel juhinduda RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide

majandamise strateegiast „Riigimetsa Majandamise Keskuse kuivendussüsteemide majandamise strateegia“,

on kinnitatud 19.04.2011.a. juhatuse otsusega nr 1-32/44.

Teede kasutamisel ja hooldamisel juhindutakse RT I, 01.07.2015 „Metsatee seisundi kohta

esitatavad nõuded“, Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34.

Eesmärgiks on tagada teede kraavide ja truupide regulaarne korrashoid ja hea seisund.

Vähendada investeeringu kulusid, mis tulenevad metsaparanduse elementide hooldamatusest.

11. Juhenddokumentide nimekiri.

1. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018;

2.“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, maaeluministri 25.02.2019 määrus nr 14;

3.“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”, maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45;

4.“Maaparanduse uurimistöö nõuded”, maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 77;

5.“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”, maaeluministri 28.03.2019 määrus

nr 38;

6. „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded”, keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34;

7.Trükis “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised”. Põllumajandusministeerium, Tallinn 2024;

8.Trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend.

Versioon 2.0”, Tallinn 2020;

9. Trükis “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed

ühikmaksumused meetme 3.4 rakendamisel”. Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja

Ekspertiisibüroo, Tallinn 2005;

10. Juhend “Veejuhtme pikiprofiili koostamise juhend”. Põllumajandusameti maaparanduse

osakond 02.03.2018;

41

Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver

Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Agali, Rõka ja Järvselja küla

11. Trükis “Kuivendussüsteemide majandamise strateegia”, Riigimetsa Majandamise Keskus,

Tallinn 2011;

12. Trükis “Metsaparanduse keskkonnamõju analüüsi juhend”, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Tallinn 2011;

13. RMK metsakuivenduse ja - teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020.

14. Juhend „Leevendusveekogude rajamine metsaalade kraavitamise mõju leevendamiseks“ Tartu

Ülikooli 2019.a.

42

Aj 6 (Elektripost)61.95

4

Paunküla me skond 38033701:002:1030

SA126

S la, TTP-258 / 0014 0885002012EH412,4 Ajutine reeper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiir

Eraldise piir ja number

K t striüks piir nime ja tunnusega

Kv rtali pi r koos numbriga

lühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma pa andu süst em kood rekon trueeritaval pind l

Järvselja metskond 445401:002:0307 Vaarika45401:001:0289

Metskonna45401:001:0295

Taimeaia45401:002:0011Rõka 13265Se mi 4Udula ne 00u lt 3Kirsipuu 2L bori Tegevustekeskuse45401:001:0279

22289 Sikakurmu-Järvselja45401:002:0326

Soku45401:002:004945401:002:0050Kitse 316Sarve 7uuse 3Pedaja 20Männi45401:002:0315Haavasoo 20Kiidjärve metskond 9847301:001:1068

Kiidjärve t 9673 1 106

Kastre metskond 172

915 275

Ööbiku91501:006:0220

Kiidjärve metskond 125 183

Rägo 7 201 51

Kastre metskond 8191501:006:0083

äbaste 0 2rooni 1

1711 267 Hurda11 Uku91501:006:019822286 Kõnnu-Ahunapalu tee8 3122286 Kõnnu-Ahunapalu tee70 7

Liisimetsa29101:001:0878Kastre metskond 8291501:006:0082 Heljo915 6 229

Järvselja metskond 15

91501:008:0106Krünvaldi8 002Järvs lja metskond 19110Poska Pettai7 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee32454 2 3 0Uiga 0Vaarmani 5Järvselja metskond 189Loderaua 4

45401:002:0304S ä koj

2 45401:002:0305

Rõka45401:002:0132Tuule915 8 08422286 Kõnnu-Ahunapalu tee915 8 126

Tuule

3S õrpõllu 15

Anikoja91501:008:0093 Nursi91501:008:0062

M dumetsa 07

22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee45401:002:0331 Haidaku45401:002:0020Meelise 19K stre metskond 7145V hi 3 8

Metsapera45401:002:0044

Kadaka45401:002:0095

Riiupalu45401:002:0298

Uulika70801:001:1310

Peramaa45401:002:0235Tagussaare 10Ku e 061Ma sik 3 8 Kõivu45401:002:0334

Maasikmäe45401:002:0280S ksoni 64

70812+00 Uuritud rekonstr eeritav eesvool numbri, trassilaiuse javoo u uunag , jo näita kr avimulde asukohtateekraav numbri, voolus una ja trassilaiusega, v lu un joon nä t b kra vimulde asukoht , trassilaiusmõõ et kse kraavi ljeskui enduskraav numbri, v olusuunaj t assi la usega, as kohta, t assil i s mõõd takse kr v telj tTee pikett k täh ga loodu st e mKaanjärve-Lasketiiru tee Ol. ol v ss is ndisse jääv kr

Uuendatav eesvool numbri, trassilaius ja voo usuunaga,voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta708

m sol v t e koos nim gahoolda v ku v nd kraav numbri, voolus una ja tra si laiusega,, tras il ius mõõdetak kraavi teljest

Hooldatav kuive dusraav numbriv us unag , .

esv ol nu ri, tr silai e j g ,8

t kr av ja v lus naga,

t k av numbri, voolus un ja trassi laiu eg ,te j st

94Ehitat veesv ol umbri1 08

e ol

Salu45401:002:0302 J hilossi45401:002:0016P abori 04Arike5401:002:0 10Kiim 09Möldri 1 294Ol h ne 47Rea 8pnts 6a m 5oosa 278Järvselja(TJ-194) / 001210509001 010EH1147,16

(TJ- 9 ) / 0010509001 010

Järvselja(TJ-1 4) / 001202 85800 020EH279,56

(TJ- 94) / 00102 85800 Haavametsa_I(TTP--336) / 0022105090010010 336) / 0011EH35 3,2

/ 04202 85800 20

Uhametsa, Turna, Kõnnu(TTP-277)/ 002

202 858000 20

T395 PT12MAO er pub numb , b õ t (cm),terjal (PT, TT), pik u m) ning otsak tüüpr up/5

T/1

T/23T/22 456

T/ 87312T/21 634

T/44 / 5

T/ 7

6 / 895124

T/53

T/57961032

T/67 T/7972356498T/7687

T/812 T/8345

T/86

T/123T/689

/1543T/1126 7

T/19

T/38

5

P/2

P/2 Purre

/2P/2

Apna jõgi

21 010 0

10

37

211210

5

116

Looduskaitseala

Järvselja looduskaitsealaKLO1000218

VEP nr EE00551 Vääriselupaik tunnusega

VEP nr 1410372065986 0

VEP nr 206599VEP nr 206888141042754

VEP nr 030141043VEP n 2 32 206609

VEP nr 141005

61

VEP nr 141016VEP nr L00211022 660VEP nr 141018

VEP nr 141012VEP nr 2066 3 VEP nr141044 L00469

VEP nr 3114 020VEP nr 205982VEP nr 141017EP nr 205981

VEP nr 1410 8

206 7

2 6 16

5

EP nr 141011206597

VEP nr 1410 4

VEP nr 141 92 43937

VEP nr 206019141 06

VEP nr 206018141 40889596VEP nr 206595

1 1

3

5

L0047

124

126

128

39

66

68

7

404-

262

60

34

265 272

09

31

Sihtkaitsevöönd

Järvselja LKA, Järvselja skv.KLO11007 3

ala

loodusalaRAH00 1 4

Peramaa loodusalaRAH0000212

Järvselja LKA, Ürgmetsa skv.KLO1100742

iigi le ukoht

Kalakotkas(Pandion haliaetus)LO9127185

Karvasjalg-kakk(Aegolius funereus)LO91 7233nakull(Accipiter gentilis)8155

Kanakull(Accipiter gentilis) KLO9130986

Laan rähn(Picoides tridactylus)KLO91 844 KLO91 084

KLO91 0 2

L nerähn(Picoides tridactylus)

Laanerähn(Picoides tridactylus)

Hiirevi (But o but o)KLO

Händkak (Strix ralensis) KLO9 07638rbkakk(Glaucidium passerinum) 7

Händk kk(Strix uralensis)LO912669 Suur-mosaiikloblikas(Euphydryas maturna)KLO 2009 4

Suur-kuldtiib(Lycaena dispar)KLO92005 5 Händkakk(Strix ur lensis)9 823rbkakk(Gla cidium pa serinum)76 9

r j kte ritav

Metsaelupaikade looduskaitseala

Järvs lja kahara partheina ja laialehise nestikupüsielupaik ärvselj tamm

üsi lup g sihtkaitsevöönd

H avametsa anakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 00878

sellehein ku püsielupaiga sihtkaitsevöönd31 950

Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaigasihtkaistevöönd1 542ts 53

Uu ika kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 00547soo alakotka püsi l paiga sihtkaitsevöönd22 9

kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndKLO31 2504

Limatünnik(Sarcosoma globosum)6 831 Limatünnik(S r oso a globos6 3 0966

Limatünnik(Sarcosom globosum)6 4

Poropoor Amyl cystis lapponica) 14 7

Poropoorik(Amylocysti lapponica)92 5156 1167542 36086480Poropoorik Amylocyst s lapponica) 9Limatünn Sarc soma globosum)60 955

Olii -helk amblik(Centreali olivetorum)7 2 2

Oliiv-helksamblik(Centre li olivetorum)7 17 1

Oliiv-helksamblik(Centre li olivetorum) 7 2 2

Olii -helksamblik(Cen re li olivetorum)7a vane kruupsamblik(Micarea hedlundii)2331Õ -luu isamblik(Pyr rula n tidella)Sire varju li ( haenothec gracilenta)

ne kruu samblik(Micarea hedlundii)7 7

Olii -helsamblik(Cen ali olivetorum)7 Sellerheinik(Tri holo pium)7

Lehi -õõspurav (Suill s cavipes)6 5011 22

220ane kruupsamblik(Mi area hedlundii)Män i-Soomussa blik(Carb la a thracophila)

a ili opsusamblik(Lobaria p l onaria) 7 2 23Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)204p orsamblik(Menegazzia terebrata)

7 2205

Har lik kopsus mblik(Lob ri pulmonari )7 2 03

r lik kop usamblik(Lob ri pulmonaria)206H rilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)

LO97 2391

p orsamblik(Megegazzia terebrata)7 2367ba samblik(Thelotrema l padinum)1935

6 1 5

H vanääts(J nghuhni pseudozilingiana)

44Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana)

a ili o susamblik(Lob ria p l onaria)7av ääts(J nghuhni pseudozilingiana)5

H ava ääts(Junghuhni ps udozilingian

ikk lõh asa blik(Evernia divaricata) 0

ilik kopsusamblik(Lob ria p lmonaria0R nt-tähnsamblik(Arth a byssacea)2 8T g -peenpoor Sk let cuti dor9e ab a blik(U a b rbatH ilik k psusamblik(Lob ia pulmonaria

iga-peenpoor k(Skeletocut dora)9

Ha il k poorsamblik(Menegazzia terebrata)KLO97 2 1Pikk lõhnasamblik(Ev rnia divaricata) 4ikk lõhna a blik(Everni div ricata)

Roh ine hiidkupar(Buxbaumia viridis)4 39 8 LO 4 394ha rthe n(Glyce a lithuanic )35 2 a p rthe n(Glyce a thuan ca)338i hine n stik(Ci n l tifoli5

a is kuldking(Cyprip dium cal eolus) 3 6ke k opõll(N ottia cordata)2 1 9350803

r t r (C rex di perm )35 71Õrn t n(C rex disperm ) i eh line nest k(Ci n tifol )9

Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 5094 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO9405239 KLO9405093

Sulgjas õhi (Neckera ennata) 4

ll r ebatähtlehik(Crossocalyx helleriuanus)4 339

Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO940518 lgj õhik(Nec er ennata)4 5 9Sulgj s õhik Neckera pennata)4 51 2

Sulgjas õhik(Neck ra penn )4 4 71Sulgj s õhik Neckera pennata)KLO94 4970rilik grukold(H perzia selago)346769 Sulgj s õ ik(Neck ra pennat )4 7264 ulgja õhik(Neckera pennata)18 u gjas õhik(Neckera nnata4 338e l r eb tähtlenik(C ss c yx hellerianus) H i batähtl nik(Cros calyx hellerianu )48

lleri ebatähtlenik(Cr c lyx hellerianus) 4 1766iier li t basamm l(Sphagnum qu quefarium) 004

1535

lgjas õhik(Ne ra nn ta)4 51542 2R he as äok l (PT the chlor ntha)1 669348440Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)KLO9404914

elleri b tähtlenik(C ssocalyx he lerianus)4 4Su gj s õhik(Nec ra p nn ta)5Roomav öövilge(Goodyer repens) 33R omav öövilg (Goody r r ns)46

Su j s õhik Necker enna )4 5 Sulgj s õhi (Neck ra penn ta)5

Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 477He leri ebatähtlenik(Crossocalyx h llerianus)915

Wulfi t rbasamm l(Sphag um w lfianum)331

ul j s õhik Nec era p nn a)4u gr k H p rz s l g47h as äok el(PTata ther hl r t a) 8ööthuul-Sõr käp (Dactyl rhiza f chsi )

irang vö nd

i ga männi pi ranguvöönd-1097 4 5

Natura up ik

7110*Rabad2 07945083 9010*Vanad loodusmetsad-1612106348

9010*Vanad loodusmetsad-161071235892 4

901 *Van d loodusmet ad-161336 5 4

9010*Vanad loodusm tsad3 7120 Taastumisvõimega rabad-1616786972 9010*Vanad loodusmetsad-1605770844

90D0*Siirdesoo ja rabametsad-1607019938

90D *Siirdesoo ja rabametsad-160627181690D0*643145 811 *V d loodus et d-1542 454 190 *Vanad loodusmetsad 1309545 83

9010*Vanad loodus ts d-9700 5 9020*V n d i leh s d me d56 11 odus et ad154214 17998

9050 R undi ri ad kuusikud

2118 4

90501828645481 R hund t ri kad kuu k-2743 8D *Sii deso ja r b me s d 1697 5D * Si rde o ja bamets48641 *Vanad u m t d-1617 4 *V ad ialehi ed e s d388 S o t v j soo-leh m ts d6 5083

9 Ro undit ri kad kuusikud6 4 4548 31 Huumust itelisedj rved j järviku1627445 8

h ndit ik d u sik d

ee ogu iira guvöönd

Ahijärve oja213

19

221220 5

Ahijärve oja

6 596783 36753542 -14

40

24890 7312-

2421 9102 393118- 2180278

3

40

5763

6

270

336

3334

33579

345

346

7382

40748

41-220

298578 352

350

3

354 386

3 9

63 25088

23 357664

3656 6870 7-13361

3 06

1

7 5Rõk ri gPer maa tee

Rõka ring k ring

m ai tee

< V

< kV< kV

<1 kV

<1 V

< kV

1-20 kV

1-20 V

1-20 k

-20 kV

El ktri akaabel

l kt k bel El tri akaab l

devõrg ka bel

1-20 kV<1 kV Keskpinge õhuliinMadalpinge õhuliin

Elekt iliinide aitsev öndid

Ele trimaakaabel Elektrimaakaabelliin

/

49

antee kaitsevöö d

22 6 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee 2 289 Si kurmu-Järvselja tee311 Maha õid ht M11

MM

P-T

3

M

9

tee k os nimegaK njär -L sketiiru tee

JS31

JS 98JS 7 10

JS3 2 JS30310JS 98345 286

S 87 JS2889 JS 0

S 76S

32JS271069JS268

JS 976

6JS 0549

82S

JS2943JS 92

JS 789 0

JS2676JS 54

JS 77

S 90

48

S 49323 S 34

S 18

JS219 JS2 4 JS2 5

JS220

22 JS22345 S 27 JS 28930 JS2347

JS246

45

6324S 36

60

2JS 41

59

35 JS23678 390

76S 543250

8

u ndat t uup

73

860 T

8

74 PT 6

RB580PT 55 RB65 RB88 198 T 5 89

710 RB9 T58

550PT 1 6 T

9

T 550RB5

44+265

3+ 63987

36+24 + 54 62 +210019 4

1 +26 331 20 19+ 8+7

6+325+31

0+310+00M

M3

M

-T

5 RB87

5 RB8751 0RB8 95B1 RB81 55 RB77

7 RB8 6RB8

RB64RB65 5

75RB8650

0 8AS O

0 2

P rre

855 RB5 T 00ASBO5

T/ 8860PT

37 881 0RB 7

3 87 74aT

a5 T

37 RB83 T

50RB6T4031 T1250PT 8 5

7760 9RB7

50RB7

807

B 5

T 2

Aj (Kask)36,31614 3,23278 , 1

Aj (Toru peal)3 ,96 61183,8491007,733 8839 63 6

/80

/ 4

-

2180PT 2Aj (Toru peal)33,926461564,6090503,75

9

7

Aj (Vaher)8, 26 6148 ,6540 5, 5

PK276

PK25420

PK 8765PK19

PK876543 2 PK

K0

Aj (Haab)2, 2 8,849375 ,79Aj 10 (Lepp)3 , 56 6 76,189255 ,78

änd)83 88 840 54Aj (Kask)

34, 06 614 5,8791539,36 Aj 2 (Lepp)

1,956460626,9993898,21

4 (Känd)4 48 3 361 9Aj 3 (Lepp)6, 5620 ,936 ,36

7 7 5 008 91

809 845633-1

9

9 93-1

96- 3 2-238

94

-1298 43

-7-

337-2 -12

-

8

-Aj (Lepp) 3 ,6462 6 ,81 2 ,33 Truubi o ak)33,82

6462804,720933,21

Aj 0 (Kä d)98 52 0 89

Aj 1 (Haab)3 ,64639 0,319203 ,45 Aj 19 (Känd)

37, 66 635 5,99271 , j (Mänd),463 , 3,4165

Aj 5 (Kuusk)4 ,746 626 6, 9946 1,57

Aj 7 (Kä d),6463 6,1 0,8

Aj 8 (Mänd),464720, 495934,52

K0 134567

PK891123456

PK 72

0

(Elektri post)834 5385 4

Pinnase ndmed

9 48

R onstrueeritav tuletõrjetiikTT1

Uuurimis leppemärgid

Aj 6 (Elektripost)61.954Paunküla metskond 380 33701:002:1030SA126S la, TTP-258 / 001 0885002012EH412,4jutine reeper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eri ava ala ringpiirr ldi e piir ja numbeK t striüks piir nime ja tunnusegavart l p r koos numbrilühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma pa nd süst em kood rekon trueeritaval pind l

100

+ 0

Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilai s ja v o usuunaga,voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta

Reko stru eritav teek aav numbri, voolusu na ja trassi

laiuseg , vo lusuun joon ä tab kra vimulde asukohta,tr s ilai s mõõdetak e r i teljestkuiv nduskr av numbri, voolusuuna ja laius g , as kohta, trassilaius mõõdetakse kr avi telj st

T e ik tt ko s tähis ga looduses koos im ga

Ehitat v k iven skraav numbri jvoolus na ,

õk i g e

28

0

Apn jõgiOl. olevsei dääv kr a

Ol o v tee koo nimega22287 Liispõllu-Järvselja-Aravukõrvalmaantee

H d v kuive d kraav nu bri, voolusuun ja trassi laiusega, voolusuunajoonn t b kr vimu d asu ohta, t ssil ius mõõdet se kra vi t ljest2 5 te kra v nu bri.V l o kra i telj l - ve aterjal p ig t t ksee mulde se4 e vool numb i8 t kr av numbri, voolu uuna ja tr ssi laiu eg , voo usuunajoon1e olT395 PT12MAOe a ol v e tr pr u i n mb r äb mõ t (cm),ma er l (PT, TT) pik s m) ning o s k tüür pt pT/28 /12

P/2urreLooduskaitsealaVEP nr EE00551ääriselupaik tunnusegaSihtkaitsevööndalaiigi le ukoht (pii ang v )r j kte ritav

Püsielupaiga sihtkaitsevöönd

ira g vö nd

Natura elup ik

ee ogu iira guvöönd

Sidevõrg k abel1-20 kV<1 kVKe kpin e õhuliinM da pinge õhuliinEle t ili id kaitsevööndidmaa liinante kaitsevöö d

Mah sõidukoht M2T-Kuj lin õid kite ta sipööramise koht tähisegari g m t e tP-TM2

1 Uuend t tru p

33k j li r stmikR T

Hoold t v sett basseiB1

projekti leppemärgid

8

8

863848

88

5

8 84 8

8

8

4 84

8

5

5

5488

2

2

4858

5 46584

8 8551

gjärv

T/9PT 2

31.0023456

37.00894012345

Ristprofiili nrKatendi tüüpTeekatte kõrgusarvud tee teljel (m)mulde kõrgusarvud tee teljel (m)V sakpoolse t kraavi põhjakõrgus (m)Pa mOl a leva mulde arvud tee teljel ( )Maa inna kõ gusarvudik tt d ahekaug sed (m)i umber

Sirge ja kõvera pikkus ning r adiustee teljelTrassis rva kaugus tee teljest (m)K avi siseserva kaugus te eljest (m)st tud tr ssi PTaanlomet a ž

roje t er tud126780

123475

0 õõtka :r l:1 0H i ont ln5 0

6

945

1 0 km

31.0023456789

40.00

Ristprofiili nrKatendi tüüpTeekatte kõrgusarvud tee teljel (m)mulde kõrgusarvud tee teljel (m)V sakpoolse t kraavi põhjakõrgus (m)Pa mOl a leva mulde arvud tee teljel ( )

Maapinna kõrgusarvudPikett de vahekaugused (m)i umbeS rge ja kõvera pik us ning r adiustee teljelTr ssis rva kaug s te teljest (m)K aavi sises v ka gus te eljest (m)st tud tr ssi PTaanlomet ž

roje t er tud1267

81023475

0Mõõtka a:rti al e:1 0H i ont ln5 0

69

45

1 0 km

0+0098123 5

+001 836

T/28 50 PT12 KOK

.45

28.38 T/75 100B6

4.268.3

4 5 *6

5 9

28.38

601203 4ApnajõgiR-TM2Taime ia teeJS 57

R-TM2

906

028S=96 mR=64mL 51 R=64mL 51

=5L 66m393S 59 m2

4L 0

,0055876 79 4263

37,95

37,78

37,72

7

39,05

8 33

JS 57

58 k

36 km

6.4.38

Kr2 Kr45PT5T(H)+45PT10T(H)+T(H)180rl``S10rS+L)+L)1,6m1 vanakr10PT35Sl20l`S20+Huumus(P )25PT

Krpun15Krpruun55S```L+Huumus20rS`l+16Sl30PT10Kr205rSl6

--1T7 B7

-12

7-2

7 T 2

T

SB

B2

SB

B4

AI550Liivasaare(TTP-326) / 0022103 00010080EH16,34

Aimla metskond 41132801:001:0210jutine r eper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiir

raldise piir ja number

K t striük piir nime ja tunnusega

Kv rtali pi r koos numbrigaM p randusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja koodn ng m par nd süsteemi koodhitat v t e koos ni egaRekonst u eritav tee koos nim gaNi u oo põikT nurg tee r uleeriva võrgu rekon trueeritavaala pi d la in pi rOlem o ev tee koos nimegat

101Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilai s ja v o usuunaga,voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtakuivenduskraav numbri, voolusuuna jatr s i laius g , asukohta, trassilaius mõõdetakse kr avi teljest

ha õidukoh M4k iv u kraav numbri, tr s i i s ja voolu u n g ,voo uu j näita kr avimulde asukohta-kujuline sõ ag pööra ise koht tähisega32

0

. ol v sseis issjääv kr avri gi m teelt

Uuend tav e vool numbri2

r v/nõv bra

a. V lus n nool kr avi teljel - ka vema r lp ig t k tee m ld ss

01P-LM4e ool

T15 PT12MAOOlema olevse dääv r pr ubi n mb r, äb mõ t (cm),materj l (PT, TT) pikku m) ning ots ku tüüptr upEhi at vt p/ 827Lik idee it v t uup5M ar l te piiigi lei koht l mad

Liigi leiukoht taimedNatura elupaikPärandkultuuri objektiir g vööndVeekogu piiranguvöönd1-20 kV<1 kVK s p nge õhuliinM dalpinge õhuliinEle t ili id k ts v öndidoodus ai se laS ht a tsev ö dl od slik k oslusÜk bjekti pi r g v önr lo d s objektra 2000m ak ab lliin

Märjad metsad

ik ko s täh ga loodu s1 + 0H d t v uiv d v nu bri .

LEPPEMÄRGID:

Kraaviäärne pinnasevall

5 tru p

Popr pais

Aj Rp 4 (t ep irde kandu) ,38mX=649 351,47Y1294 ,30

8

84 eekr v n mbri, voolus un ja tras i laiusega,, trass l iusõõ t k e k vi elje6

33-Tkuj line stmik

Tee k itsevööndRiigi tee kaitsevöö i piir

Kinni t pii imärk ( a dt r )d 5rr t ta dr n zi s u3 BETR/13 r se k a jääv tööde m h tusv dr n zi e50 a apa ndussüsteemi m a- lak s õj i ond

i p h l atav ees lPi l k

Ppr ais

PP

KP

M3

T/89

97

01

T/102

10

106

8

01

T/1 3

568

/ 0

T/1 23

126

278129

L2ra iend

LEPPEMÄRGID:

KL KLKL

L

KL11

2

KL 3

B5SB7 B

B9

0 SB1

12

SB1

B1

nn s ndmed5t bas in ( h t tav)

(TJ- 9 ) / 0019 01 1

5

N-

-1-

N

36

9

7 Lik i ee t

140

tib t ik

1 m16

6

9

4

70 342

67

36 47M 8

8

1

9Rõka ing0 58000020/102EH490,64

t e8580 2 /107EH5

1

-T

7,14 ,

6

0RB

ikk lõ a amblik(Ev rni divaricata)98O94 59 9ulgjas õhik(Neckera pennata)KLO9 6532

5

Traataia likvideerimine

E ekr nTSB1hno oo il settebassei

1 B olo g line settebas ein

E2

3

B 2

E45 Rekonstrueeritava maaparandussüsteemi maa-alakuive dus mõjupiirkond

k a lli p sap st 300 m raadiuses töid ei tohi teostada 15. märts kuni 31. juuli

Töid ei tohi teostada 15. märts kuni 31. au st Töid i t hi teostada 15. märts kuni 31. august

MAOKMAOK

PT 1KOK9MAO 9MAOKK

PT MAO

KOK9MA

PT14KOK PT MAOKKOK

T MAO

K T KOK

4KOK 9MAO

MAO399MAO

9MAOMAOKK

9MAO3MAOKOK

T9MAOKT9MAOK

PT12MAOK

MAOK

1MAOK2 MAOK

KOK

T9MAO 4

0 T MAO

0560PT9MAO

8 MAO

9

T MAO

2

7

19MAO

6

9MAO

MAO

9ULETÕRJETIIK?

7 T MAOK

?

MAO

480PT9MAO

KT9MAO9

1 PT9

1 MAO

1 380PT9MAO

1 60PT MAOK7

9

1 20 T MAO4

1 1

1 9 MAO

MAOK

KOK

MAOK18

1 2MAOKtkAO

9RB

19 AO

5

9 AO

T2

ntori tee 2+

6

Järvselja metskond 4 45401:002:0307

Vaarika 45401:001:0289

Metskonna 45401:001:0295

Taimeaia 45401:002:0011

Rõka 45401:002:0131

Rõka 45401:002:0265

Semmi 45401:002:0014

Udulaane 45401:002:0100

Tuulte 45401:002:0013

Kirsipuu 45401:002:0012

Labori 45401:002:0101

Tegevustekeskuse 45401:001:0279

22289 Sikakurmu-Järvselja 45401:002:0326

Soku 45401:002:0049Soku

45401:002:0050

Kitse 45401:002:0316

Sarve 45401:002:0317Kuuse

45401:002:0313

Pedaja 45401:002:0203

Männi 45401:002:0315Haavasoo

45401:002:0205

Kiidjärve metskond 98 47301:001:1068

Kiidjärve metskond 96 47301:001:1067

Kastre metskond 172 91501:001:0275

Ööbiku 91501:006:0220

Rägo 91501:006:0227

Kastre metskond 202 91501:001:0251

Kastre metskond 171 91501:001:0267

Hurda 91501:006:0211

Uku 91501:006:0198

22286 Kõnnu-Ahunapalu tee 91501:008:0131

22286 Kõnnu-Ahunapalu tee 91501:006:0270

Uku 91501:006:0197

Liisimetsa 29101:001:0878

Kastre metskond 82 91501:006:0082

Heljo 91501:006:0229

Järvselja metskond 15 91501:008:0106

Krünvaldi 91501:008:0009

Krünvaldi 91501:008:0022

Järvselja metskond 19 91501:008:0110

Poska 91501:008:0008

Pettai 91501:008:0007

22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee 91501:008:0132

22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee 45401:002:0330

Uiga 91501:008:0006

Vaarmani 91501:008:0005

Järvselja metskond 18 91501:008:0109

Loderaua 91501:008:0004

Järvselja metskond 1 45401:002:0304

Sääskoja

Järvselja metskond 2 45401:002:0305

Rõka 45401:002:0132

Tuule 91501:008:0084

22286 Kõnnu-Ahunapalu tee 91501:008:0126

Tuule 91501:008:0083

Sõõrpõllu 91501:008:0115

Anikoja 91501:008:0093

Nursi 91501:008:0062

Mõõdumetsa 91501:008:0107

Peramaa 45401:002:0235

Tagussaare 45401:002:0210

Kure 45401:002:0061

Maasika 45401:002:0338

Kõivu 45401:002:0334

Maasikmäe 45401:002:0280

Saksoni 45401:002:0264

Salu 45401:002:0302

Jahilossi 45401:002:0016

Paabori 45401:002:0004

Arike 45401:002:0010

Kiima 45401:002:0009

Möldri 45401:001:0294

Olmehoone 45401:001:0247

Rea 45401:002:0008

Sepa 45401:002:0007

Antsu 45401:002:0006

Rammo 45401:002:0005Järvselja(TJ-194) / 001

2105090010010

EH1

147,16

Järvselja(TJ-194) / 001 2105090010010

Järvselja(TJ-194) / 001 2020858000020

EH2

479,56

Järvselja(TJ-194) / 001 2020858000020

Haavametsa_I(TTP--336) / 002 2105090010010

Haavametsa_I(TTP-336) / 001 2105100010010

EH3

553,21

Haavasoo/ 004 2020858000020

Uhametsa, Turna, Kõnnu(TTP-277)/ 002 2020858000020

T/15

P/2

P/2

Ap na

jõ gi

121

119

118110

111

105

100

100

114

104

114

120

122

106 112

113

107

109 108

211 210

115

117

116

100

VEP nr 141016 VEP nr L00211

VEP nr L00210

VEP nr L00212

VEP nr 206601 VEP nr 206602

VEP nr 141018

VEP nr 141012

VEP nr 206603

VEP nr141044

VEP nr L00469

VEP nr 031

VEP nr 205982

VEP nr 141017

VEP nr 205981

VEP nr 141008

VEP nr 206017

VEP nr 206016

VEP nr 206015

VEP nr 141011

VEP nr 206597

VEP nr 141004

VEP nr 141009

VEP nr 204393

VEP nr 141007

VEP nr 206019

VEP nr 141006

VEP nr 206018

VEP nr 141040 VEP nr 206596

VEP nr 206595

VEP nr 141021

VEP nr L00470

123

124

126

127

128

130 129

266

268

267

404-1

262

260

263

264

265

272

209

208

10 2

10 3

101

Laanerähn(Picoides tridactylus) KLO9110844

KLO9110843

KLO9110842

Laanerähn(Picoides tridactylus)

Laanerähn(Picoides tridactylus)

Hiireviu(Buteo buteo) KLO

Händkakk(Strix uralensis) KLO9107638

Värbkakk(Glaucidium passerinum) KLO9107637

Händkakk(Strix uralensis) KLO9126694

Suur-mosaiikloblikas (Euphydryas maturna)

KLO9200914

Suur-kuldtiib(Lycaena dispar) KLO9200515

Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik

Järvselja tamm

Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaiga

Järvselja-2 lehise-õõspuraviku püsielupaiga sihtkaitsevöönd KLO3100545

Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaiga sihtkaitsevöönd

KLO3100546

Limatünnik(Sarcosoma globosum) KLO9600831

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9600955

Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum) KLO9701741

Oliiv-helsamblik(Centreali olivetorum) KLO9702

Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes) KLO9600051

Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes) KLO9601324

Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes) KLO9600052

KLO9702040

KLO9702200

Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii)

Männi-Soomussamblik(Carbonicola anthracophila)

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702023

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702204

Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata) KLO9702205

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702203

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702206

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702391

Harilik poorsamblik(Megegazzia terebrata) KLO9702367

Harilik koobassamblik(Thelotrema lepadinum) KLO9701935

KLO9601255

Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana) KLO9601244

Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana)

Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata) KLO9702815

Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata) KLO9702814 Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)

KLO9702201

Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis) KLO9403948 Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis)

KLO9403947

Kahar parthein(Glyceria lithuanica) KLO9352012

Kahar parthein(Glyceria lithuanica) KLO9338

Laialehine nestik(Cinna latifolia) KLO9310295

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405094

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405239

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405093

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9402227

Helleri ebatähtlehik(Crossocalyx helleriuanus) KLO9403395

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405101

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405100

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405181

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405095

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405152

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405151

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9404971

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9404970

Harilik ungrukold(Huperzia selago) KLO9346769

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9404972

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9403964

Sulgjas õhik(Neckera pennata)

Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) KLO9403965

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405154

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405232

Rohekas käokell(PTatanthera chlorantha) KLO9126694

Rohekas käokell(PTatanthera chlorantha)

Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) KLO9404914

Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405090

Roomav öövilge(Goodyera repens) KLO9335859

Roomav öövilge(Goodyera repens) KLO9346005

9010*Vanad loodusmetsad -1613360504

9010*Vanad loodusmetsad KLO3102249

9050 Rohunditerikkad kuusikud 1654145481

3160 Huumustoitelised järved ja järvikud 1627445083

Ah ijä

rv e

oja

213 214

219

221220

222

223

225

Ah ijä

rv e

oj a

226

259

256

257

258

235

236

237

234

254

253

25 2

255 424

427

423-1

422

24 5

244

243

240

248

429

426

430

246

24 7

43 1

432-1

24 2

24 1

249

251

25 0

240

227

239

231

417

418-3

416 414

413 233

420 419

289

230

229

227

228

224

433

408 409

21 8

261

21 5

217216

205 207

269

201

200

202

203

204

400

401

206 232

238

412

410 411

270

336

333 334

335

33 7

339

345

34 6

347

348

342

34 0

374

338

34 1-1

322 332

321

330

323

324

329

320

330

331

318

31 7

327326

325

601

600

30 4

31 0

312

314

313

316 315

309

385

308

306 305

307

302

303

403

402

405 404

407

215

406 500

501

421

425

R õka ring

Pera maa

te e

R õka ring

Rõka ring

Ta im

ea ia

te e

<1 k

V

<1 k

V <1 kV

<1 kV

<1 kV

<1 kV

<1 kV

<1 kV

<1 kV

<1 k V

<1 k

V

<1 kV

1-20 kV

1- 20

kV

1-20 kV

1-20 kV

1-20 kV

Elektrimaakaabel

Elektri maakaabel

Elektrimaakaabel

22 28

6 K õn

nu -A

hu na

pa lu

kõ rva

lm aa

nte e

22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee

311

MM

TP-T

M3

M

JS311

JS309JS308

JS307

JS301

JS300

JS299

JS298

JS283

JS284

JS285 JS286

JS287

JS273

JS272JS271

JS270

JS269

JS268

JS297

JS296

JS306 JS305

JS304

JS295

JS282

JS281

JS294 JS293

JS292JS291

JS278

JS279

JS280

JS267

JS266 JS265

JS264

JS277

JS290

JS248

JS249

JS232

JS233

JS234

JS218

JS219

JS220

JS221

JS222

JS223

JS224

JS235

JS236 JS237

JS238

JS239

JS240

JS257

JS256

JS255

JS254

JS253

JS252

JS251 JS250

38 3

273

T2 50RB5

T1 80PT15

T4 50RB7

38 8

274

276275

T55 100RB9

T53 80PT9

T52 50PT11

T51 60PT11

391

44+26

45 +2

6

43+26

42+26

41+25

40+26

39+26

38+26

37+25

36+24

35+25

34+25

33+25

32+25

31+25

30+26

25 +2

2

24 +2

0

23 +2

0

22 +2

1

21 +2

0

20 +2

1

19+24

18+24

17+24

16+25

15+24

14+24 13 +3

3

12 +3

3

11 +3

2

10 +3

1 9+33

8+32

7+32

6+32

5+33

4+ 31

3+ 31

2+ 31

1+ 31

0+ 31

0+ 00

390

M3

M3

M3

M3

M3

M3

M3

M3

M3 M3

M3

M3

R-T R-T

M2

T50 40PT12

T82 100RB17

T3 50RB8

T81 100RB15

Aj 4 (Kask) 36,31

6461403,23 692789,01

Aj 2 (Toru peal) 32,99

6461183,84 691007,73

Aj 3 (Toru peal) 34,18

6460839,06 691313,68

Aj 5 (Toru peal) 33,92

6461564,60 690503,75

T59 75RB11

Aj 1 (Vaher) 38,12

6461481,65 694045,05

PK27

PK26

PK25

PK21

PK20

PK19

PK18

PK 17PK

16PK 15

PK14

PK13

PK12

PK11

PK10

PK9

PK8

PK7

PK6

PK5

PK4

PK3

PK2

PK1

PK0

Aj 11 (Haab) 42,41

6461298,84 693758,79

Aj 10 (Lepp) 37,45

6460976,18 692558,78

Aj 9 (Känd) 35,83

6461788,28 692401,54

Aj 8 (Kask) 34,30

6461435,87 691539,36

Aj 12 (Lepp) 41,95

6460626,99 693898,21

Aj 14 (Känd) 40,54

6461863,36 694012,90

Aj 13 (Lepp) 36,25

6462011,42 693605,36

Aj 7 (Toru peal) 34,57

6460885,20 690822,91

280

279

281

283 282

270 284

285 286

333-1

321-2

321-1

321-2

39 5

337-3

33 7-

1 337-2

342-2

348-1

345-2

345-1

28 7

278

277

314-1

Aj 22 (Lepp) 35,35

6462962,86 691223,30

Aj 23 (Truubi otsak) 33,82

6462804,72 690933,21

Aj 20 (Känd) 35,69

6462862,65 692203,89

Aj 21 (Haab) 35,48

6463900,31 692030,45

Aj 19 (Känd) 37,06

6463525,92 692715,54

Aj 24 (Mänd) 37,37

6463369,03 694115,49

PK0

PK1

PK2

PK3

PK4

PK5

PK6

PK7

PK8

PK9

PK11

PK12

PK13

PK14

PK15

PK16

PK17

PK 18

PK19

PK20

PK21

PK10

Aj 6 (Elektri post) 39,83

6462426,45 693857,41

321-3

29 +2

4

28 +2

1

27 +2

2

26 +2

1

4 8

4 8

4 8

4 8

4 8

8 4

4 2

2 6

4 8

8 4

8 4

6 2

4 8

4 8

4 8

8 4

8 4

4 8

8 4

8 4

4 8

8 4

6 3

4 8

4 8

3 5

4 8

4 8

8 4

4 8

4 8

4 8

4 8

8 4

8 4

4 84

8

5 3

5 3 3 5

8 4

5 3

8 4

4 8

8 4

4 8

8 4

8 4 8 4

8 4

4 8

8 4

8 4

4 8

4 8

4 8

8 4

8 4

4 8

5 3

8 4 4

8

4 8

8 4

8 4

8 4

8 4

5 3 8 4

4 8

5 3

8 4

3 5

4 8

8 4

8 4

8 4

8 4

4 8

4 8

4 8

8 4

8 4

4 8

8 4

8 4

4 8

8 4

4 8 5 3

3 5

4 84 8

8 4

4 8

8 4

3 5

8 4

3 5

5 3

3 5

4 8

4 8

3 5

8

8 4

4 8

5 3

8 4

3 5

2 6

3 5

8 4

2 2

5 3

2 44 2

2 4

4 2

4 2

2 3

2 3

5 3

4 4

8 4

4 8 3 2

3 5

5 3

3 5

4 8

5 3

8 4

8 4

3 5

8 4

Se lg

jä rv

T/90

215-1 215-2

334-1 3 5

391

4 8

T57 80PT12

SB1

SB2

SB3

SB4

KP

KP

KP

KP

KP

M3

M3

M3

KL1

KL1

KL2

KL3

KL4

KL5

233

KL6

KL7

KL8

KL9

KL10

KL11

KL12

KL14

4 8

SB5

SB7

SB8

SB9

SB10

SB11

SB12

SB13

4 8

8 4

4 8

227

4 8

Järvselja(TJ-194) / 001 2105090010010

EH1

43 1-

1

432

422-1 423-2

415-1

433-1 434

434-1 435

N- 1

N- 2

M3

M3 M3

M3 M3

M3 M3

418-2 418

418-1

415

M3

M3

M3

M3

410-1

M3

405-1

Elektrim aakaabel

4 8

314

N -3

8 4

2 2

tiik

tiik

8 4

331m

391 119m

122

8 4

215-1

207

290

6 2

231

266-1

266-2

4 8

4 8

284

T/42

M3

M3

4 8 4

8

242-1 242-2

M3

100

4 8

4 8

8 4

31 1

Elektrim aakaabel

250-1

4 8

249

342-1

2 2

Rõka ring 2020858000020/102

EH4

490,60 494

Peramaa tee 2020858000020/107

EH5

227

227

22 7

421

420

45401:002:0021

R-T

Järvselja(TJ-194) / 001 2105090010010

326

7,14

7,14

4 8

410

SB6

T77 50RB5

Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata) KLO9702983

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405919

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9406532

433-2

SE1

TSB1 Tehnoloogiline settebassein

SE3

TSB 2

SE4

SE5

Töid ei tohi teostada 15. märts kuni 31. august

316-1

4 8

254-1

254

T8 40PT9MAOK

T6 40PT10MAOK

T11 50PT11KOK

T13 50PT9MAO

T15 40PT9MAOK

T16 40PT9MAOK

T20 40PT9MAO

T24 120TT12KOK

T25 40PT9MAO

T28 100PT14KOK

T32 100PT9MAOK

T33 50PT10KOK

T36 40PT9MAO

T37 80PT9MAOK

T38 40PT9MAO

T39 50PT10KOK

T44 50PT14KOK

T45 40PT9MAO

T47 50PT9MAO

T139 40PT9MAO

T61 40PT10MAOK

T63 40PT10MAOK

T64 40PT9MAOK

T66 40PT9MAO

T69 40PT9MAO

T70 40PT9MAO

T71 40PT9MAO

T73 40PT9MAO

T74 40PT10KOK

T74a 40PT10KOK

T19 40PT12MAOK

T29 40PT12MAOK

T31 40PT11MAOK

T34 40PT12MAOK

T35 40PT12MAOK

T44a 50PT14KOK

T46 50PT10KOK

T103 40PT9MAO

T104 40PT9MAO

T105 60PT9MAO

T10 40PT9MAO

T12 40PT9MAO

T14 40PT9MAO

T89 40PT9MAO

T91 40PT9MAO

T92 40PT12MAOK

T94 40PT9MAO

T95 40PT9MAO

T97 40PT9MAO

T98 40PT9MAO

T100 40PT9MAO

T101 40PT9MAO

T102 40PT9MAO

T127 40PT9MAO

T131 40PT9MAO

T136 40PT9MAO

T140 40PT9MAO

T141 40PT9MAO

T142 40PT9MAO

T144 40PT9MAO

T145 40PT9MAO

T146 40PT9MAO

291

TULETÕRJETIIK?

T147 40PT9MAO

T18 40PT9MAO

T42 80PT9MAOK

4 8

?

T43 40PT9MAO

T48 40PT9MAO

T106 40PT9MAO

T107 40PT9MAO

T108 40PT9MAO T109 40PT9MAO

T110 40PT9MAO

T111 100PT9MAOK

T113 80PT9MAO

T115 40PT9MAO

T117 40PT9MAO

T118 40PT9MAO

T119 40PT9MAO

T120 40PT9MAOT121

40PT9MAO

T54a 50PT12MAOK

T93 40PT12MAOK

T96 40PT11MAOK

T99 50PT10KOK

T130 50PT10KOK

T132 40PT12MAOK

T133 40PT11MAOK T134

40PT12MAOK

T135 40PT12MAOK

T137 40PT11MAOK

T138 40PT11MAOK

T143 40PT11MAOK

T148 40PT12MAOK

T149 40PT11MAOK

T5 40PT9MAO

tk

T41 80PT8MAO

T49 50RB8

28 8

2 2

345

345

4 8

212

8 4

230

4 8 8

4

6 3

273

3 5

3 5

38 8

6 2

4 8

8 4

T17 40PT9MAOK

2 2

5 3

4 4

T128 40PT9MAO

T23 100TT12

T22 50PT10

T40 50PT10

T26 50PT10

T21 80PT12

T9 80PT15

T7 80PT15

T78 50RB4

2 2

3 3 2

2

2 2

Kontori tee 2 M3

T71-1 50PT7

T76 50RB4

T27 75RB8

T67 50RB5

T65 100RB10

T68 50RB6

0+00

1+08

1+36

0+ 00

0+98

1+ 98

2+ 98

3+ 58

T54 50PT9

292

6 2

Aj 6 (Elektripost) 61.95

4

Paunküla metskond 380 33701:002:1030

SA126

Saula, TTP-258 / 001 4108850020120

EH4

12,4

Ajutine reeper andmetega

Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava ala ringpiir

Eraldise piir ja number

Katastriüksuse piir nime ja tunnusega

Kvartali piir koos numbriga

Maaparandusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja kood ning maaparandussüsteemi kood

Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava ala pindala

Maaparandusehitise ringpiir

100

12+00 Rekonstrueeritav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

Rekonstrueeritav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

Tee pikett koos tähisega looduses

Rekonstrueeritav tee koos nimega

Ehitatav kuivenduskraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta

Rõka ring tee

128

400

Ol. olevasse seisundisse jääv kraav

Olemasolev tee koos nimega22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee

Hooldatav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

205

Ehitatav teekraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga. Voolusuunanool kraavi teljel - kaevematerjal paigutatakse tee muldesse

400

Hooldatav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi

8 4

Hooldatav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

115

Ol. olevasse seisundisse jääv eesvool

8 4

8 4

8 4

8 4

8 4

8 4

LEPPEMÄRGID: Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi

T39 50PT12MAO

Olemasolevasse seisundisse jääv truup

Truubi number, läbimõõt (cm), materjal (PT, TT), pikkus (m) ning otsaku tüüp

Rekonstrueeritav truup

Ehitatav truup

T/28

T/12

P/2 Purre

Looduskaitseala

VEP nr EE00551 Vääriselupaik tunnusega

Sihtkaitsevöönd

Loodusala

Liigi leiukoht (piiranguvöönd)

Projekteeritav

Piiranguvöönd

Natura elupaik

Veekogu piiranguvöönd

Mahasõidukoht M2

T-Kujuline sõidukite tagasipööramise koht tähisega

Mahasõidukoht riigi maanteelt

TP-T

MM

M2

T/1 Uuendatav truup

Mahasõidukoht M3M3

T-kujuline ristmikR-T

8 4

T/27 Likvideeritav truup

Püsielupaiga sihtkaitsevöönd

Sidevõrgu kaabel

1-20 kV

<1 kV Keskpinge õhuliin Madalpinge õhuliin

Elektriliinide kaitsevööndid

Elektrimaakaabel Elektrimaakaabelliin

Maantee kaitsevöönd

Hooldatav settebassein SB1

KP Koprapais

KL2 Kraavilaiend

Pinnase andmed

SB5 Settebassein (ehitatav)

Traataia likvideerimine

SE1 Setteekraan

TSB1 Tehnoloogiline settebassein

Rekonstrueeritava maaparandussüsteemi maa-ala kuivenduse mõjupiirkond

Aj 6 (Elektripost)61.95

4

Paunküla me skond 38033701:002:1030

SA126

S la, TTP-258 / 0014 0885002012EH412,4 Ajutine reeper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiir

Eraldise piir ja number

K t striüks piir nime ja tunnusega

Kv rtali pi r koos numbriga

lühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma pa andu süst em kood rekon trueeritaval pind l

Järvselja metskond 445401:002:0307 Vaarika45401:001:0289

Metskonna45401:001:0295

Taimeaia45401:002:0011Rõka 13265Se mi 4Udula ne 00u lt 3Kirsipuu 2L bori Tegevustekeskuse45401:001:0279

22289 Sikakurmu-Järvselja45401:002:0326

Soku45401:002:004945401:002:0050Kitse 316Sarve 7uuse 3Pedaja 20Männi45401:002:0315Haavasoo 20Kiidjärve metskond 9847301:001:1068

Kiidjärve t 9673 1 106

Kastre metskond 172

915 275

Ööbiku91501:006:0220

Kiidjärve metskond 125 183

Rägo 7 201 51

Kastre metskond 8191501:006:0083

äbaste 0 2rooni 1

1711 267 Hurda11 Uku91501:006:019822286 Kõnnu-Ahunapalu tee8 3122286 Kõnnu-Ahunapalu tee70 7

Liisimetsa29101:001:0878Kastre metskond 8291501:006:0082 Heljo915 6 229

Järvselja metskond 15

91501:008:0106Krünvaldi8 002Järvs lja metskond 19110Poska Pettai7 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee32454 2 3 0Uiga 0Vaarmani 5Järvselja metskond 189Loderaua 4

45401:002:0304S ä koj

2 45401:002:0305

Rõka45401:002:0132Tuule915 8 08422286 Kõnnu-Ahunapalu tee915 8 126

Tuule

3S õrpõllu 15

Anikoja91501:008:0093 Nursi91501:008:0062

M dumetsa 07

22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee45401:002:0331 Haidaku45401:002:0020Meelise 19K stre metskond 7145V hi 3 8

Metsapera45401:002:0044

Kadaka45401:002:0095

Riiupalu45401:002:0298

Uulika70801:001:1310

Peramaa45401:002:0235Tagussaare 10Ku e 061Ma sik 3 8 Kõivu45401:002:0334

Maasikmäe45401:002:0280S ksoni 64

70812+00 Uuritud rekonstr eeritav eesvool numbri, trassilaiuse javoo u uunag , jo näita kr avimulde asukohtateekraav numbri, voolus una ja trassilaiusega, v lu un joon nä t b kra vimulde asukoht , trassilaiusmõõ et kse kraavi ljeskui enduskraav numbri, v olusuunaj t assi la usega, as kohta, t assil i s mõõd takse kr v telj tTee pikett k täh ga loodu st e mKaanjärve-Lasketiiru tee Ol. ol v ss is ndisse jääv kr

Uuendatav eesvool numbri, trassilaius ja voo usuunaga,voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta708

m sol v t e koos nim gahoolda v ku v nd kraav numbri, voolus una ja tra si laiusega,, tras il ius mõõdetak kraavi teljest

Hooldatav kuive dusraav numbriv us unag , .

esv ol nu ri, tr silai e j g ,8

t kr av ja v lus naga,

t k av numbri, voolus un ja trassi laiu eg ,te j st

94Ehitat veesv ol umbri1 08

e ol

Salu45401:002:0302 J hilossi45401:002:0016P abori 04Arike5401:002:0 10Kiim 09Möldri 1 294Ol h ne 47Rea 8pnts 6a m 5oosa 278Järvselja(TJ-194) / 001210509001 010EH1147,16

(TJ- 9 ) / 0010509001 010

Järvselja(TJ-1 4) / 001202 85800 020EH279,56

(TJ- 94) / 00102 85800 Haavametsa_I(TTP--336) / 0022105090010010 336) / 0011EH35 3,2

/ 04202 85800 20

Uhametsa, Turna, Kõnnu(TTP-277)/ 002

202 858000 20

T395 PT12MAO er pub numb , b õ t (cm),terjal (PT, TT), pik u m) ning otsak tüüpr up/5

T/1

T/23T/22 456

T/ 87312T/21 634

T/44 / 5

T/ 7

6 / 895124

T/53

T/57961032

T/67 T/7972356498T/7687

T/812 T/8345

T/86

T/123T/689

/1543T/1126 7

T/19

T/38

5

P/2

P/2 Purre

/2P/2

Apna jõgi

21 010 0

10

37

211210

5

116

Looduskaitseala

Järvselja looduskaitsealaKLO1000218

VEP nr EE00551 Vääriselupaik tunnusega

VEP nr 1410372065986 0

VEP nr 206599VEP nr 206888141042754

VEP nr 030141043VEP n 2 32 206609

VEP nr 141005

61

VEP nr 141016VEP nr L00211022 660VEP nr 141018

VEP nr 141012VEP nr 2066 3 VEP nr141044 L00469

VEP nr 3114 020VEP nr 205982VEP nr 141017EP nr 205981

VEP nr 1410 8

206 7

2 6 16

5

EP nr 141011206597

VEP nr 1410 4

VEP nr 141 92 43937

VEP nr 206019141 06

VEP nr 206018141 40889596VEP nr 206595

1 1

3

5

L0047

124

126

128

39

66

68

7

404-

262

60

34

265 272

09

31

Sihtkaitsevöönd

Järvselja LKA, Järvselja skv.KLO11007 3

ala

loodusalaRAH00 1 4

Peramaa loodusalaRAH0000212

Järvselja LKA, Ürgmetsa skv.KLO1100742

iigi le ukoht

Kalakotkas(Pandion haliaetus)LO9127185

Karvasjalg-kakk(Aegolius funereus)LO91 7233nakull(Accipiter gentilis)8155

Kanakull(Accipiter gentilis) KLO9130986

Laan rähn(Picoides tridactylus)KLO91 844 KLO91 084

KLO91 0 2

L nerähn(Picoides tridactylus)

Laanerähn(Picoides tridactylus)

Hiirevi (But o but o)KLO

Händkak (Strix ralensis) KLO9 07638rbkakk(Glaucidium passerinum) 7

Händk kk(Strix uralensis)LO912669 Suur-mosaiikloblikas(Euphydryas maturna)KLO 2009 4

Suur-kuldtiib(Lycaena dispar)KLO92005 5 Händkakk(Strix ur lensis)9 823rbkakk(Gla cidium pa serinum)76 9

r j kte ritav

Metsaelupaikade looduskaitseala

Järvs lja kahara partheina ja laialehise nestikupüsielupaik ärvselj tamm

üsi lup g sihtkaitsevöönd

H avametsa anakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 00878

sellehein ku püsielupaiga sihtkaitsevöönd31 950

Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaigasihtkaistevöönd1 542ts 53

Uu ika kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 00547soo alakotka püsi l paiga sihtkaitsevöönd22 9

kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndKLO31 2504

Limatünnik(Sarcosoma globosum)6 831 Limatünnik(S r oso a globos6 3 0966

Limatünnik(Sarcosom globosum)6 4

Poropoor Amyl cystis lapponica) 14 7

Poropoorik(Amylocysti lapponica)92 5156 1167542 36086480Poropoorik Amylocyst s lapponica) 9Limatünn Sarc soma globosum)60 955

Olii -helk amblik(Centreali olivetorum)7 2 2

Oliiv-helksamblik(Centre li olivetorum)7 17 1

Oliiv-helksamblik(Centre li olivetorum) 7 2 2

Olii -helksamblik(Cen re li olivetorum)7a vane kruupsamblik(Micarea hedlundii)2331Õ -luu isamblik(Pyr rula n tidella)Sire varju li ( haenothec gracilenta)

ne kruu samblik(Micarea hedlundii)7 7

Olii -helsamblik(Cen ali olivetorum)7 Sellerheinik(Tri holo pium)7

Lehi -õõspurav (Suill s cavipes)6 5011 22

220ane kruupsamblik(Mi area hedlundii)Män i-Soomussa blik(Carb la a thracophila)

a ili opsusamblik(Lobaria p l onaria) 7 2 23Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)204p orsamblik(Menegazzia terebrata)

7 2205

Har lik kopsus mblik(Lob ri pulmonari )7 2 03

r lik kop usamblik(Lob ri pulmonaria)206H rilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)

LO97 2391

p orsamblik(Megegazzia terebrata)7 2367ba samblik(Thelotrema l padinum)1935

6 1 5

H vanääts(J nghuhni pseudozilingiana)

44Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana)

a ili o susamblik(Lob ria p l onaria)7av ääts(J nghuhni pseudozilingiana)5

H ava ääts(Junghuhni ps udozilingian

ikk lõh asa blik(Evernia divaricata) 0

ilik kopsusamblik(Lob ria p lmonaria0R nt-tähnsamblik(Arth a byssacea)2 8T g -peenpoor Sk let cuti dor9e ab a blik(U a b rbatH ilik k psusamblik(Lob ia pulmonaria

iga-peenpoor k(Skeletocut dora)9

Ha il k poorsamblik(Menegazzia terebrata)KLO97 2 1Pikk lõhnasamblik(Ev rnia divaricata) 4ikk lõhna a blik(Everni div ricata)

Roh ine hiidkupar(Buxbaumia viridis)4 39 8 LO 4 394ha rthe n(Glyce a lithuanic )35 2 a p rthe n(Glyce a thuan ca)338i hine n stik(Ci n l tifoli5

a is kuldking(Cyprip dium cal eolus) 3 6ke k opõll(N ottia cordata)2 1 9350803

r t r (C rex di perm )35 71Õrn t n(C rex disperm ) i eh line nest k(Ci n tifol )9

Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 5094 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO9405239 KLO9405093

Sulgjas õhi (Neckera ennata) 4

ll r ebatähtlehik(Crossocalyx helleriuanus)4 339

Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO940518 lgj õhik(Nec er ennata)4 5 9Sulgj s õhik Neckera pennata)4 51 2

Sulgjas õhik(Neck ra penn )4 4 71Sulgj s õhik Neckera pennata)KLO94 4970rilik grukold(H perzia selago)346769 Sulgj s õ ik(Neck ra pennat )4 7264 ulgja õhik(Neckera pennata)18 u gjas õhik(Neckera nnata4 338e l r eb tähtlenik(C ss c yx hellerianus) H i batähtl nik(Cros calyx hellerianu )48

lleri ebatähtlenik(Cr c lyx hellerianus) 4 1766iier li t basamm l(Sphagnum qu quefarium) 004

1535

lgjas õhik(Ne ra nn ta)4 51542 2R he as äok l (PT the chlor ntha)1 669348440Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)KLO9404914

elleri b tähtlenik(C ssocalyx he lerianus)4 4Su gj s õhik(Nec ra p nn ta)5Roomav öövilge(Goodyer repens) 33R omav öövilg (Goody r r ns)46

Su j s õhik Necker enna )4 5 Sulgj s õhi (Neck ra penn ta)5

Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 477He leri ebatähtlenik(Crossocalyx h llerianus)915

Wulfi t rbasamm l(Sphag um w lfianum)331

ul j s õhik Nec era p nn a)4u gr k H p rz s l g47h as äok el(PTata ther hl r t a) 8ööthuul-Sõr käp (Dactyl rhiza f chsi )

irang vö nd

i ga männi pi ranguvöönd-1097 4 5

Natura up ik

7110*Rabad2 07945083 9010*Vanad loodusmetsad-1612106348

9010*Vanad loodusmetsad-161071235892 4

901 *Van d loodusmet ad-161336 5 4

9010*Vanad loodusm tsad3 7120 Taastumisvõimega rabad-1616786972 9010*Vanad loodusmetsad-1605770844

90D0*Siirdesoo ja rabametsad-1607019938

90D *Siirdesoo ja rabametsad-160627181690D0*643145 811 *V d loodus et d-1542 454 190 *Vanad loodusmetsad 1309545 83

9010*Vanad loodus ts d-9700 5 9020*V n d i leh s d me d56 11 odus et ad154214 17998

9050 R undi ri ad kuusikud

2118 4

90501828645481 R hund t ri kad kuu k-2743 8D *Sii deso ja r b me s d 1697 5D * Si rde o ja bamets48641 *Vanad u m t d-1617 4 *V ad ialehi ed e s d388 S o t v j soo-leh m ts d6 5083

9 Ro undit ri kad kuusikud6 4 4548 31 Huumust itelisedj rved j järviku1627445 8

h ndit ik d u sik d

ee ogu iira guvöönd

Ahijärve oja213

19

221220 5

Ahijärve oja

6 596783 36753542 -14

40

24890 7312-

2421 9102 393118- 2180278

3

40

5763

6

270

336

3334

33579

345

346

7382

40748

41-220

298578 352

350

3

354 386

3 9

63 25088

23 357664

3656 6870 7-13361

3 06

1

7 5Rõk ri gPer maa tee

Rõka ring k ring

m ai tee

< V

< kV< kV

<1 kV

<1 V

< kV

1-20 kV

1-20 V

1-20 k

-20 kV

El ktri akaabel

l kt k bel El tri akaab l

devõrg ka bel

1-20 kV<1 kV Keskpinge õhuliinMadalpinge õhuliin

Elekt iliinide aitsev öndid

Ele trimaakaabel Elektrimaakaabelliin

/

49

antee kaitsevöö d

22 6 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee 2 289 Si kurmu-Järvselja tee311 Maha õid ht M11

MM

P-T

3

M

9

tee k os nimegaK njär -L sketiiru tee

JS31

JS 98JS 7 10

JS3 2 JS30310JS 98345 286

S 87 JS2889 JS 0

S 76S

32JS271069JS268

JS 976

6JS 0549

82S

JS2943JS 92

JS 789 0

JS2676JS 54

JS 77

S 90

48

S 49323 S 34

S 18

JS219 JS2 4 JS2 5

JS220

22 JS22345 S 27 JS 28930 JS2347

JS246

45

6324S 36

60

2JS 41

59

35 JS23678 390

76S 543250

8

u ndat t uup

73

860 T

8

74 PT 6

RB580PT 55 RB65 RB88 198 T 5 89

710 RB9 T58

550PT 1 6 T

9

T 550RB5

44+265

3+ 63987

36+24 + 54 62 +210019 4

1 +26 331 20 19+ 8+7

6+325+31

0+310+00M

M3

M

-T

5 RB87

5 RB8751 0RB8 95B1 RB81 55 RB77

7 RB8 6RB8

RB64RB65 5

75RB8650

0 8AS O

0 2

P rre

855 RB5 T 00ASBO5

T/ 8860PT

37 881 0RB 7

3 87 74aT

a5 T

37 RB83 T

50RB6T4031 T1250PT 8 5

7760 9RB7

50RB7

807

B 5

T 2

Aj (Kask)36,31614 3,23278 , 1

Aj (Toru peal)3 ,96 61183,8491007,733 8839 63 6

/80

/ 4

-

2180PT 2Aj (Toru peal)33,926461564,6090503,75

9

7

Aj (Vaher)8, 26 6148 ,6540 5, 5

PK276

PK25420

PK 8765PK19

PK876543 2 PK

K0

Aj (Haab)2, 2 8,849375 ,79Aj 10 (Lepp)3 , 56 6 76,189255 ,78

änd)83 88 840 54Aj (Kask)

34, 06 614 5,8791539,36 Aj 2 (Lepp)

1,956460626,9993898,21

4 (Känd)4 48 3 361 9Aj 3 (Lepp)6, 5620 ,936 ,36

7 7 5 008 91

809 845633-1

9

9 93-1

96- 3 2-238

94

-1298 43

-7-

337-2 -12

-

8

-Aj (Lepp) 3 ,6462 6 ,81 2 ,33 Truubi o ak)33,82

6462804,720933,21

Aj 0 (Kä d)98 52 0 89

Aj 1 (Haab)3 ,64639 0,319203 ,45 Aj 19 (Känd)

37, 66 635 5,99271 , j (Mänd),463 , 3,4165

Aj 5 (Kuusk)4 ,746 626 6, 9946 1,57

Aj 7 (Kä d),6463 6,1 0,8

Aj 8 (Mänd),464720, 495934,52

K0 134567

PK891123456

PK 72

0

(Elektri post)834 5385 4

Pinnase ndmed

9 48

R onstrueeritav tuletõrjetiikTT1

Uuurimis leppemärgid

Aj 6 (Elektripost)61.954Paunküla metskond 380 33701:002:1030SA126S la, TTP-258 / 001 0885002012EH412,4jutine reeper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eri ava ala ringpiirr ldi e piir ja numbeK t striüks piir nime ja tunnusegavart l p r koos numbrilühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma pa nd süst em kood rekon trueeritaval pind l

100

+ 0

Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilai s ja v o usuunaga,voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta

Reko stru eritav teek aav numbri, voolusu na ja trassi

laiuseg , vo lusuun joon ä tab kra vimulde asukohta,tr s ilai s mõõdetak e r i teljestkuiv nduskr av numbri, voolusuuna ja laius g , as kohta, trassilaius mõõdetakse kr avi telj st

T e ik tt ko s tähis ga looduses koos im ga

Ehitat v k iven skraav numbri jvoolus na ,

õk i g e

28

0

Apn jõgiOl. olevsei dääv kr a

Ol o v tee koo nimega22287 Liispõllu-Järvselja-Aravukõrvalmaantee

H d v kuive d kraav nu bri, voolusuun ja trassi laiusega, voolusuunajoonn t b kr vimu d asu ohta, t ssil ius mõõdet se kra vi t ljest2 5 te kra v nu bri.V l o kra i telj l - ve aterjal p ig t t ksee mulde se4 e vool numb i8 t kr av numbri, voolu uuna ja tr ssi laiu eg , voo usuunajoon1e olT395 PT12MAOe a ol v e tr pr u i n mb r äb mõ t (cm),ma er l (PT, TT) pik s m) ning o s k tüür pt pT/28 /12

P/2urreLooduskaitsealaVEP nr EE00551ääriselupaik tunnusegaSihtkaitsevööndalaiigi le ukoht (pii ang v )r j kte ritav

Püsielupaiga sihtkaitsevöönd

ira g vö nd

Natura elup ik

ee ogu iira guvöönd

Sidevõrg k abel1-20 kV<1 kVKe kpin e õhuliinM da pinge õhuliinEle t ili id kaitsevööndidmaa liinante kaitsevöö d

Mah sõidukoht M2T-Kuj lin õid kite ta sipööramise koht tähisegari g m t e tP-TM2

1 Uuend t tru p

33k j li r stmikR T

Hoold t v sett basseiB1

projekti leppemärgid

8

8

863848

88

5

8 84 8

8

8

4 84

8

5

5

5488

2

2

4858

5 46584

8 8551

gjärv

T/9PT 2

31.0023456

37.00894012345

Ristprofiili nrKatendi tüüpTeekatte kõrgusarvud tee teljel (m)mulde kõrgusarvud tee teljel (m)V sakpoolse t kraavi põhjakõrgus (m)Pa mOl a leva mulde arvud tee teljel ( )Maa inna kõ gusarvudik tt d ahekaug sed (m)i umber

Sirge ja kõvera pikkus ning r adiustee teljelTrassis rva kaugus tee teljest (m)K avi siseserva kaugus te eljest (m)st tud tr ssi PTaanlomet a ž

roje t er tud126780

123475

0 õõtka :r l:1 0H i ont ln5 0

6

945

1 0 km

31.0023456789

40.00

Ristprofiili nrKatendi tüüpTeekatte kõrgusarvud tee teljel (m)mulde kõrgusarvud tee teljel (m)V sakpoolse t kraavi põhjakõrgus (m)Pa mOl a leva mulde arvud tee teljel ( )

Maapinna kõrgusarvudPikett de vahekaugused (m)i umbeS rge ja kõvera pik us ning r adiustee teljelTr ssis rva kaug s te teljest (m)K aavi sises v ka gus te eljest (m)st tud tr ssi PTaanlomet ž

roje t er tud1267

81023475

0Mõõtka a:rti al e:1 0H i ont ln5 0

69

45

1 0 km

0+0098123 5

+001 836

T/28 50 PT12 KOK

.45

28.38 T/75 100B6

4.268.3

4 5 *6

5 9

28.38

601203 4ApnajõgiR-TM2Taime ia teeJS 57

R-TM2

906

028S=96 mR=64mL 51 R=64mL 51

=5L 66m393S 59 m2

4L 0

,0055876 79 4263

37,95

37,78

37,72

7

39,05

8 33

JS 57

58 k

36 km

6.4.38

Kr2 Kr45PT5T(H)+45PT10T(H)+T(H)180rl``S10rS+L)+L)1,6m1 vanakr10PT35Sl20l`S20+Huumus(P )25PT

Krpun15Krpruun55S```L+Huumus20rS`l+16Sl30PT10Kr205rSl6

--1T7 B7

-12

7-2

7 T 2

T

SB

B2

SB

B4

AI550Liivasaare(TTP-326) / 0022103 00010080EH16,34

Aimla metskond 41132801:001:0210jutine r eper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiir

raldise piir ja number

K t striük piir nime ja tunnusega

Kv rtali pi r koos numbrigaM p randusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja koodn ng m par nd süsteemi koodhitat v t e koos ni egaRekonst u eritav tee koos nim gaNi u oo põikT nurg tee r uleeriva võrgu rekon trueeritavaala pi d la in pi rOlem o ev tee koos nimegat

101Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilai s ja v o usuunaga,voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtakuivenduskraav numbri, voolusuuna jatr s i laius g , asukohta, trassilaius mõõdetakse kr avi teljest

ha õidukoh M4k iv u kraav numbri, tr s i i s ja voolu u n g ,voo uu j näita kr avimulde asukohta-kujuline sõ ag pööra ise koht tähisega32

0

. ol v sseis issjääv kr avri gi m teelt

Uuend tav e vool numbri2

r v/nõv bra

a. V lus n nool kr avi teljel - ka vema r lp ig t k tee m ld ss

01P-LM4e ool

T15 PT12MAOOlema olevse dääv r pr ubi n mb r, äb mõ t (cm),materj l (PT, TT) pikku m) ning ots ku tüüptr upEhi at vt p/ 827Lik idee it v t uup5M ar l te piiigi lei koht l mad

Liigi leiukoht taimedNatura elupaikPärandkultuuri objektiir g vööndVeekogu piiranguvöönd1-20 kV<1 kVK s p nge õhuliinM dalpinge õhuliinEle t ili id k ts v öndidoodus ai se laS ht a tsev ö dl od slik k oslusÜk bjekti pi r g v önr lo d s objektra 2000m ak ab lliin

Märjad metsad

ik ko s täh ga loodu s1 + 0H d t v uiv d v nu bri .

LEPPEMÄRGID:

Kraaviäärne pinnasevall

5 tru p

Popr pais

Aj Rp 4 (t ep irde kandu) ,38mX=649 351,47Y1294 ,30

8

84 eekr v n mbri, voolus un ja tras i laiusega,, trass l iusõõ t k e k vi elje6

33-Tkuj line stmik

Tee k itsevööndRiigi tee kaitsevöö i piir

Kinni t pii imärk ( a dt r )d 5rr t ta dr n zi s u3 BETR/13 r se k a jääv tööde m h tusv dr n zi e50 a apa ndussüsteemi m a- lak s õj i ond

i p h l atav ees lPi l k

Ppr ais

PP

KP

M3

T/89

97

01

T/102

10

106

8

01

T/1 3

568

/ 0

T/1 23

126

278129

L2ra iend

LEPPEMÄRGID:

KL KLKL

L

KL11

2

KL 3

B5SB7 B

B9

0 SB1

12

SB1

B1

nn s ndmed5t bas in ( h t tav)

(TJ- 9 ) / 0019 01 1

5

N-

-1-

N

36

9

7 Lik i ee t

140

tib t ik

1 m16

6

9

4

70 342

67

36 47M 8

8

1

9Rõka ing0 58000020/102EH490,64

t e8580 2 /107EH5

1

-T

7,14 ,

6

0RB

ikk lõ a amblik(Ev rni divaricata)98O94 59 9ulgjas õhik(Neckera pennata)KLO9 6532

5

Traataia likvideerimine

E ekr nTSB1hno oo il settebassei

1 B olo g line settebas ein

E2

3

B 2

E45 Rekonstrueeritava maaparandussüsteemi maa-alakuive dus mõjupiirkond

k a lli p sap st 300 m raadiuses töid ei tohi teostada 15. märts kuni 31. juuli

Töid ei tohi teostada 15. märts kuni 31. au st Töid i t hi teostada 15. märts kuni 31. august

MAOKMAOK

PT 1KOK9MAO 9MAOKK

PT MAO

KOK9MA

PT14KOK PT MAOKKOK

T MAO

K T KOK

4KOK 9MAO

MAO399MAO

9MAOMAOKK

9MAO3MAOKOK

T9MAOKT9MAOK

PT12MAOK

MAOK

1MAOK2 MAOK

KOK

T9MAO 4

0 T MAO

0560PT9MAO

8 MAO

9

T MAO

2

7

19MAO

6

9MAO

MAO

9ULETÕRJETIIK?

7 T MAOK

?

MAO

480PT9MAO

KT9MAO9

1 PT9

1 MAO

1 380PT9MAO

1 60PT MAOK7

9

1 20 T MAO4

1 1

1 9 MAO

MAOK

KOK

MAOK18

1 2MAOKtkAO

9RB

19 AO

5

9 AO

T2

ntori tee 2+

6

Taimeaia 45401:002:0011

Rõka 45401:002:0131

Rõka 45401:002:0265

Semmi 45401:002:0014

Udulaane 45401:002:0100

Tuulte 45401:002:0013

Kirsipuu 45401:002:0012

Labori 45401:002:0101

Tegevustekeskuse 45401:001:0279

22289 Sikakurmu-Järvselja 45401:002:0326

Soku 45401:002:0049Soku

45401:002:0050

Kitse 45401:002:0316

Sarve 45401:002:0317Kuuse

45401:002:0313

Pedaja 45401:002:0203

Männi 45401:002:0315

Nursi 91501:008:0062

Mõõdumetsa 91501:008:0107

22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee 45401:002:0331

Haidaku 45401:002:0020

Meelise 45401:002:0019

Kastre metskond 71 45401:002:0045

Vahi 45401:002:0318

Metsapera 45401:002:0044

Kadaka 45401:002:0095

Riiupalu 45401:002:0298

Uulika 70801:001:1310

Salu 45401:002:0302

Jahilossi 45401:002:0016

Paabori 45401:002:0004

Arike 45401:002:0010

Kiima 45401:002:0009

Möldri 45401:001:0294

Olmehoone 45401:001:0247

Rea 45401:002:0008

Sepa 45401:002:0007

Antsu 45401:002:0006

Rammo 45401:002:0005

Roosa 45401:001:0278Haavametsa_I(TTP--336) / 002

2105090010010

Haavametsa_I(TTP-336) / 001 2105100010010

EH3

553,21

Haavasoo/ 004 2020858000020

P/2

P/2

Ap na

jõ gi

115

117

116

Järvselja looduskaitseala KLO1000218

VEP nr 206598

VEP nr 206600

VEP nr 206599

VEP nr 206888

VEP nr 141042

VEP nr 754

VEP nr 030 VEP nr 141043

VEP nr 207032

VEP nr 206608

VEP nr 206609

VEP nr 141005

VEP nr 206610

VEP nr 141016 VEP nr L00211

VEP nr L00210

VEP nr L00212

VEP nr 206601 VEP nr 206602

VEP nr 141012

VEP nr141044

VEP nr L00469

VEP nr 031

VEP nr 141020

VEP nr 206017

VEP nr 141009

VEP nr 204393

VEP nr 141007

VEP nr 206019

VEP nr 141006

VEP nr 206018

VEP nr 141040

VEP nr 206889

VEP nr 206596

VEP nr 206595

VEP nr 141021

VEP nr 141036

VEP nr 755

VEP nr L00470

126

127

128

130 129

Järvselja LKA, Järvselja skv. KLO1100743 Järvselja loodusala

RAH0000144

Järvselja LKA, Ürgmetsa skv. KLO1100742

Kalakotkas(Pandion haliaetus) KLO9127185

Karvasjalg-kakk(Aegolius funereus) KLO9127233

Kanakull(Accipiter gentilis) KLO9128155

Kanakull(Accipiter gentilis) KLO9130986

KLO9110843

KLO9110842

Laanerähn(Picoides tridactylus)

Laanerähn(Picoides tridactylus)

Hiireviu(Buteo buteo) KLO

Händkakk(Strix uralensis) KLO9107638

Värbkakk(Glaucidium passerinum) KLO9107637

Suur-mosaiikloblikas (Euphydryas maturna)

KLO9200914

Suur-kuldtiib(Lycaena dispar) KLO9200515

Händkakk(Strix uralensis) KLO9128234

Värbkakk(Glaucidium passerinum) KLO9107639

Metsaelupaikade looduskaitseala

Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik

Järvselja tamm

Haavametsa kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd KLO3100878

Järvselja selleheiniku püsielupaiga sihtkaitsevöönd KLO3100950

Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaiga sihtkaistevöönd KLO3100544

Järvselja-2 lehise-õõspuraviku püsielupaiga sihtkaitsevöönd KLO3100545

Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaiga sihtkaitsevöönd

KLO3100546

Uulika kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd KLO3100547

Uulika soo kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd KLO3102249

Uulika kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd KLO31002504

Limatünnik(Sarcosoma globosum) KLO9600831

Limatünnik(Sarcosoma globosum) KLO9600834

Limatünnik(Sarcosoma globosum) KLO9600340

Limatünnik(Sarcosoma globosum) KLO9600966

Limatünnik(Sarcosoma globosum) KLO9600954

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9601437

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9200515

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9601167

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9600554

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9600253

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9600608

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9600166

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9600480

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9600167

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9600609

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9601165

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9601166

Limatünnik(Sarcosoma globosum) KLO9600702

Poropoorik(Amylocystis lapponica) KLO9600955

Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum) KLO9702028

Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum) KLO9701741

Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum) KLO9702624

Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum) KLO9700202

Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii) KLO9702331

Õli-luulisamblik(Pyrerula nitidella) KLO9700200

Sire varjusamblik(Chaenotheca gracilenta) KLO9702165

Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii) KLO9700197

Oliiv-helsamblik(Centreali olivetorum) KLO9702 Sellerheinik(Tricholoma apium)

KLO9600073

Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes) KLO9600050

Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes) KLO9600051

Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes) KLO9601324

Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes) KLO9600052

KLO9702040

KLO9702200

Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii)

Männi-Soomussamblik(Carbonicola anthracophila)

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702023

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702204

Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata) KLO9702205

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702203

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702206

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702776

Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana) KLO9601345

Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana) KLO9601236

Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata) KLO9702202

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702018

Rant-tähnsamblik(Arthonia byssacea) KLO97002208

Taiga-peenpoorik(Skeletocutis odora) KLO9601396 Kare habesamblik(Usnea barbata)

KLO9702041

Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria) KLO9702019

Taiga-peenpoorik(Skeletocutis odora) KLO9601397

Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata) KLO9702815

Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata) KLO9702814 Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)

KLO9702201

Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis) KLO9403948 Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis)

KLO9403947

Kahar parthein(Glyceria lithuanica) KLO9338

Laialehine nestik(Cinna latifolia) KLO9310295

Kaunis kuldking(Cypripedium calceolus) KLO9316298

Väike käopõll(Neottia cordata) KLO92009149350803

Õrn tarn(Carex disperma) KLO9352376

Õrn tarn(Carex disperma) KLO9311064

Õrn tarn(Carex disperma) KLO9352375

Laialeheline nestik(Cinna latifolia) KLO9309692

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9402227

Helleri ebatähtlehik(Crossocalyx helleriuanus) KLO9403395

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405101

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405100

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405181

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405095

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405151

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9404972

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9403964

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405182

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9403389

Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) KLO9403965

Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) KLO9404880

Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) KLO9401766

Viierealine turbasammal(Sphagnum quinquefarium) KLO9401004

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9401535

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405154

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405232

Rohekas käokell(PTatanthera chlorantha) KLO9126694

Rohekas käokell(PTatanthera chlorantha) KLO9348440

Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) KLO9404914

Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) KLO9404940

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405090

Roomav öövilge(Goodyera repens) KLO9335859

Roomav öövilge(Goodyera repens) KLO9346005

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405010 Sulgjas õhik(Neckera pennata)

KLO9405099

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9404777

Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) KLO9404915

Wulfi turbasammal(Sphagnum wulfianum) KLO9403318

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9401536

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9402228

Harilik ungrukold(Huperzia selago) KLO9347267

Harilik ungrukold(Huperzia selago) KLO9347268

Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) KLO9400274

Rohekas käokeel(PTatanthera chlorantha) KLO9348438

Vööthuul-Sõrmkäpp(Dactylorhiza fuchsii) KLO9348437

Kuninga männi piiranguvöönd -10973420

KLO4000596

7110*Rabad 2107945083

9010*Vanad loodusmetsad -1612106348

9010*Vanad loodusmetsad -1610712358

9010*Vanad loodusmetsad -1613360504

9010*Vanad loodusmetsad KLO3102249

7120 Taastumisvõimega rabad -1616786972

90D0*Siirdesoo ja rabametsad -1607019938

90D0*Siirdesoo ja rabametsad -1606271816

90D0* 643145481

9010*Vanad loodusmetsad -1542745481

9010*Vanad loodusmetsad 1309545083

9010*Vanad loodusmetsad -970045540

9020*Vanad laialehised metsad -1565745481

9010*Vanad loodusmetsad 1542145481

9010*Vanad loodusmetsad 1799845481

9050 Rohunditerikkad kuusikud -211845481

9050 1828645481

9050 Rohunditerikkad kuusikud -274345083

90D0*Siirdesoo ja rabametsad -1697645083

90D0* Siirdesoo ja rabametsad -486445540

9010*Vanad loodusmetsad -1617445481

9020*Vanad laialehised metsad-1638245481 9080*Soostuvad ja soo-lehtmetsad

-6745083

3160 Huumustoitelised järved ja järvikud 1627445083

Rohunditerikkad kuusikud

25 2

240

248

429 430

246

24 7

43 1

432-1

24 2

249

251

25 0

433

270

336

333 334

335

33 7

339

345

34 6

347

343

344

348

342

34 0

374

338

34 1-1

322 332

321

330

323

324

329

320

330

331

318

31 7

327326

325

377 378

37 9

38 2380

381

351

352

350 353

354

38 6

35 9

601

600

30 4

31 0

312

314

313

316 315

309

385

308

306 305

307

302

303

357

356

364

365

366

369

368

370

367-1

363

362

361

300

360

372

371

301

Rõka ring

Ta im

ea ia

te e

<1 k

V <1 kV

<1 kV

<1 kV

<1 kV

<1 k V

<1 k

V

<1 kV

1-20 kV

1- 20

kV

1-20 kV

1-20 kV

Elektri maakaabel

Elektrimaakaabel

34 9

22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee

22289 Sikakurm u-Järvselja tee

311

MM

M3

JS311

JS309JS308

JS307

JS310

JS302

JS303

JS301

JS300

JS299

JS298

JS283

JS284

JS285 JS286

JS287

JS288

JS289

JS400

JS276

JS275

JS274

JS273

JS272JS271

JS270

JS269

JS297

JS306

JS205

JS220

JS221

JS222

JS223

JS224

JS225

JS226

JS227 JS228

JS229 JS230

JS231

JS247

JS246JS245

JS263

JS262

JS244

JS243

JS261

JS260

JS242

JS241

JS259

JS236 JS237

JS238

JS239

JS240

JS258

JS257

JS256

JS255

JS254

JS253

38 3

T86 60PT9

387

T87 40PT16

T2 50RB5

0PT15

38 8

389

274

276275

T55 100RB9

T53 80PT9

T52 50PT11

T51 60PT11

391

10 +3

1 9+33

8+32

7+32

6+32 5+33

4+ 31

3+ 31

2+ 31

1+ 31

0+ 31

0+ 00

390

M3

M3

R-T R-T

M2

T50 40PT12

T88 60PT10

T83 75RB8

T82 100RB17

T81 100RB15

351-1

300

T59 75RB11

Aj 1 (Vaher) 38,12

6461481,65 694045,05

PK27

PK26

PK25

PK24

PK23

PK23

PK22

PK21

PK21

PK20

PK19

PK18

PK 17PK

16PK 15

PK14

PK13

PK12

PK11

PK10

PK9

PK8

PK7

PK6

PK5

PK4

PK3

PK2

PK1

PK0

Aj 11 (Haab) 42,41

6461298,84 693758,79

Aj 12 (Lepp) 41,95

6460626,99 693898,21

Aj 14 (Känd) 40,54

6461863,36 694012,90

Aj 13 (Lepp) 36,25

6462011,42 693605,36

283 282

270 284

285 286

333-1

321-2

321-1

321-2

39 5

392 364

393

356-1

396

397

352-1 35 2-

2

35 2-

3

399

398

39 4

350-1 350-2

398-1

398-2

39 8-

4

398-3

337-3

33 7-

1

337-2

342-2

348-1

345-2

345-1

28 7

382-1

382-2

278

277

314-1

Aj 24 (Mänd) 37,37

6463369,03 694115,49

Aj 16 (Mänd) 38,77

6463222,91 694556,09

Aj 15 (Kuusk) 42,74

6462626,49 694601,57

Aj 17 (Känd) 38,89

6463986,85 695110,80

Aj 18 (Mänd) 38,13

6464720,44 695934,52

Aj 6 (Elektri post) 39,83

6462426,45 693857,41

321-3

8 4

6 2

4 8

4 8

4 8

8 4

8 4

4 8

8 4

4

4 8

8 4

5 3

8 4

5 3

3 5

4 84 8

8 4

4 8

8 4

3 5

8 4

3 5

5 3

3 5

4 8

4 8 8 4

3 5

8 4

8 4

8 4

4 8

5 3

5 3

5 3

4 8

8 48 4

3 5

2 6

3 5

8 4

2 2

5 3

2 44 2

2 4

4 2

4 2

2 3

2 3

5 3

4 8

4 8 4

8

4 8

4 88 4

5 3

5 3

3 5

8 4

4 4

8 4

4 8 3 2

2 2

3 5

5 3

3 5

4 8

5 3

8 4

8 4

3 5

4 4

4 4 4

4 3 6

5 3 5 3 8 4

4 8

8 4

8 4

4 8

4 8

5 3

8 4

4 8

3 6

5 1

4 83

5

8 4

Se lg

jä rv

334-1 3 5

391

367-2

T57 80PT12

SB2

SB3

M3

KL1

KL10

KL13

KL14

4 8

SB5

SB8

SB12

SB13

SB14

SB15

4 8

2 2

4 8

4 8

43 1-

1

432 433-1 434

434-1 435

N- 1

N- 2

M3

M3 M3

M3

4 8

314

35 4-

1

N -3

2 2

tiik

tiik

bi ot

iik

8 4

341-2

130m

331m

391 119m

284

T/42

370-1 370-2 370-3 370-4

36 7-

3

3 5

4 8

4 8

4 8 4

8

242-1 242-2

M3

31 1

250-1

4 8

249

342-1

2 2

398-4341-1

326

7,14

7,14

T77 50RB5

Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata) KLO9702983

Sulgjas õhik(Neckera pennata) KLO9405919

Sulgjas õhik(Neckera pennata)

433-2

398-5

Tehnoloogiline settebassein

SE2

SE3

TSB 2

SE4

SE5

kanakulli pesapuust 300 m raadiuses töid ei tohi teostada 15. märts kuni 31. juuli

Töid ei tohi teostada 15. märts kuni 31. august

316-1

4 8

T45 40PT9MAO

0PT9MAO

T60 40PT9MAO

T61 40PT10MAOK

T63 40PT10MAOK

T64 40PT9MAOK

T66 40PT9MAO

T69 40PT9MAO

T70 40PT9MAO

T71 40PT9MAO

T72 40PT13MAO

T73 40PT9MAO

T74 40PT10KOK

T74a 40PT10KOK

T80 40PT9MAOK

T85 40PT9MAOK

T46 50PT10KOK

T103 40PT9MAO

T104 40PT9MAO

T100 40PT9MAO

T101 40PT9MAO

T102 40PT9MAO

T136 40PT9MAO

T145 40PT9MAO

40PT9MAO

291

TULETÕRJETIIK?

T147 40PT9MAO

T18 40PT9MAO

T42 80PT9MAOK

4 8

?

T43 40PT9MAO

T48 40PT9MAO

T56 40PT9MAO

T79 40PT9MAOK

T106 40PT9MAO

T107 40PT9MAO

T108 40PT9MAO T109 40PT9MAO

T110 40PT9MAO

T111 100PT9MAOK

T112 40PT9MAO

T113 80PT9MAO

T115 40PT9MAO

T116 80PT9MAOK

T117 40PT9MAO

T118 40PT9MAO

T119 40PT9MAO

T120 40PT9MAOT121

40PT9MAO

T122 40PT9MAO

T123 40PT9MAO

T124 40PT9MAO

T125 40PT9MAO

T126 40PT9MAO

T129 40PT9MAO

T54a 50PT12MAOK

T99 50PT10KOK

T134 40PT12MAOK

T135 40PT12MAOK

T148 40PT12MAOK

tk

T49 50RB8

28 8

2 2

345

345

4 8

8 4

8 4

3 5

3 5

5 3

4 8

5 3

38 8

3 5

4 8

4 8

5 1

3 1

3 1

3 5

3 5

2 2

5 3

4 4

T78 50RB4

T84 60PT6

2 2

3 3 2

2

2 2

Kontori tee 2 M3

T71-1 50PT7

T76 50RB4

T67 50RB5

T65 100RB10

T68 50RB6

0+00

1+08

1+36

0+ 00

0+98

1+ 98

2+ 98

3+ 58

T54 50PT9

Aj 6 (Elektripost) 61.95

4

Paunküla metskond 380 33701:002:1030

SA126

Saula, TTP-258 / 001 4108850020120

EH4

12,4

Ajutine reeper andmetega

Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava ala ringpiir

Eraldise piir ja number

Katastriüksuse piir nime ja tunnusega

Kvartali piir koos numbriga

Maaparandusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja kood ning maaparandussüsteemi kood

Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava ala pindala

Maaparandusehitise ringpiir

100

12+00 Rekonstrueeritav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

Rekonstrueeritav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

Tee pikett koos tähisega looduses

Rekonstrueeritav tee koos nimega

Ehitatav kuivenduskraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta

Rõka ring tee

128

400

Ol. olevasse seisundisse jääv kraav

Olemasolev tee koos nimega22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee

Hooldatav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

205

Ehitatav teekraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga. Voolusuunanool kraavi teljel - kaevematerjal paigutatakse tee muldesse

400

Hooldatav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi

8 4

Hooldatav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

115

Ol. olevasse seisundisse jääv eesvool

8 4

8 4

8 4

8 4

8 4

8 4

LEPPEMÄRGID: Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi

T39 50PT12MAO

Olemasolevasse seisundisse jääv truup

Truubi number, läbimõõt (cm), materjal (PT, TT), pikkus (m) ning otsaku tüüp

Rekonstrueeritav truup

Ehitatav truup

T/28

T/12

P/2 Purre

Looduskaitseala

VEP nr EE00551 Vääriselupaik tunnusega

Sihtkaitsevöönd

Loodusala

Liigi leiukoht (piiranguvöönd)

Projekteeritav

Piiranguvöönd

Natura elupaik

Veekogu piiranguvöönd

Mahasõidukoht M2

T-Kujuline sõidukite tagasipööramise koht tähisega

Mahasõidukoht riigi maanteelt

TP-T

MM

M2

T/1 Uuendatav truup

Mahasõidukoht M3M3

T-kujuline ristmikR-T

8 4

T/27 Likvideeritav truup

Püsielupaiga sihtkaitsevöönd

Sidevõrgu kaabel

1-20 kV <1 kV

Keskpinge õhuliin Madalpinge õhuliin

Elektriliinide kaitsevööndid

Elektrimaakaabel Elektrimaakaabelliin

Maantee kaitsevöönd

Hooldatav settebassein SB1

KP Koprapais

KL2 Kraavilaiend

Pinnase andmed

SB5 Settebassein (ehitatav)

Traataia likvideerimine

SE1 Setteekraan

TSB1 Tehnoloogiline settebassein

Rekonstrueeritava maaparandussüsteemi maa-ala kuivenduse mõjupiirkond

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hetver OÜ

[email protected]

Teie 06.01.2026

Meie 27.01.2026 nr 7.1-2/26/217-2

Järvselja metsaparandusprojekti

kooskõlastus riigiteede nr 22286, nr 22287 ja

nr 22289 maaüksustel ja kaitsevööndites

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonnas Kastre vallas Agali, Rõka

ja Järvselja külades asuvate maaparandusehitise rekonstrueerimise projekti.

Rekonstrueeritavad maaparandusehitised asuvad järgmiste riigiteede maaüksustel ja

kaitsevööndites:

 riigitee nr 22286 Kõnnu-Ahunapalu tee km 6,88 – 8,47

 riigitee nr 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee km 0,00 – 6,27

 riigitee nr 22289 Sikakurmu-Järvselja tee km 1,43 – 5,17 (km 2,133 ristuva Rõka ringtee

rekonstrueerimine, Teelahendused OÜ projekt, töö nr PP-25-45)

Transpordiamet on 17.04.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/5873-2 kooskõlastanud Maa- ja Ruumiameti

projekteerimistingimuste eelnõu ja 01.09.2025 kirjaga nr 7.1-1/25/13176-2 väljastanud riigitee nr

22289 km 2,133 ristumiskoha ehitamise nõuded.

Tehtavad tööd riigiteedel ja teede kaitsevööndites:

Tee nr 22286

 km 6,88 eesvoolukraavil Ahijärve ojal eemaldatakse koprapais, km 8,329 asuva truubi T/90

uuendamine ning kuivenduskraavi nr 100 rekonstrueerimine

Tee nr 22287

 km 0,32 asuva truubi T/8 rekonstrueerimine ja truubi T/9 uuendamine ning kraavide nr

108, nr 109 ja nr 110 hooldamine

 km 0,33 – 0,63 teekraavi nr 106 ja km 1,35 – 1,55 teekraavi nr 115 hooldamine

 km 0,63 asuva truubi T/6 rekonstrueerimine ja truubi T/7 uuendamine ning kraavide nr

105, nr 118 ja nr 119 rekonstrueerimine

 km 0,94 asuvate truupide T/3 ja T/4 uuendamine ning uue kuivenduskraavi nr 123

rajamine, kraavi nr 122 rekonstrueerimine

 km 1,23 tee kaitsevööndis uue truubi T/105 ehitamine

 km 1,35 ja km 1,56 truupide T/1 ja T/2 uuendamine

 km 1,23 – 1,56 kuivenduskraavide 100, 116 ja 117 rekonstrueerimine ning teekraavi nr 115

hooldamine

 km 1,56 tee kaitsevööndis uue kuivenduskraavi nr 126 rajamine

 km 2,83 truubi T/82 uuendamine

 km 3,14 truubi T/83 uuendamine ning kuivenduskraavi nr 354-1 hooldamine

2 (4)

 km 3,498 asuva truubi T/84 uuendamine

 km 3,498 – 3,70 asuva teekraavi nr 300 hooldamine

 km 3,71 tee kaitsevööndis asuva truubi T/85 rekonstrueerimine

 km 4,31 asuva truubi T/87 uuendamine

 km 4,31 – 5,24 asuvate teekraavide nr 361, nr 362 ja nr 363 hooldamine

 km 4,93 asuva truubi T/86 uuendamine ning kuivenduskraavide nr 365 ja nr 372

rekonstrueerimine

 km 5,24 tee kaitsevööndis asuvate kuivenduskraavide nr 370 ja nr 366 rekonstrueerimine

Tee nr 22289

 km 4,72 tee kaitsevööndis Kontori tee 2 ristmiku rekonstrueerimine

 km 4,45 ja km 4,49 kuivenduskraavide nr 381 ja nr 382-1 hooldamine

 km 3,69 – 3,74 kuivenduskraavide nr 330, 331 ja 341-1 rekonstrueerimine

 km 3,574 asuva truubi T/59 uuendamine

 km 3,27 ja km 3,31 asuvate kuivenduskraavide nr 322, 332 ja 338 rekonstrueerimine

 km 3,10 truubi T/57 uuendamine ning kraavi nr 334 rekonstrueerimine

 km 2,42 tee kaitsevööndis truubi T/18 ehitamine

 km 2,42 – 2,65 teekraavi nr 337 hooldamine

 km 2,53 kuivenduskraavi nr 337-3 rekonstrueerimine

 km 2,42 asuva truubi T/55 uuendamine ning eesvoolu Apna jõgi rekonstrueerimine ja

hooldamine

 km 2,23 – 2,42 teekraavi nr 337-1 hooldamine

 km 2,23 truubi T/53 uuendamine ning kraavi nr 337-2 rekonstrueerimine

 km 2,133 truubi T/54 likvideerimine (lahendatakse eraldi projektiga Rõka tee REK)

 km 2,04 truubi T/52 uuendamine ja kraavi nr 342 ja nr 342-1 hooldamine ning tee

kaitsevööndis truubi T/43 rajamine

 km 1,94 asuva truubi T/51 uuendamine ning kraavi 342-2 hooldamine

 km 1,56 – 1,66 teekraavi nr 288 hooldamine

 km 1,43 teemaal ja kaitsevööndis kraavi nr 345 rajamine

Riigiteedel asuvate truupide uuendustööde ja kraavide hooldamise käigus puhastatakse truubid

ning kraavid settest ja risust ning kraavid vajadusel ka puittaimestikust metsapoolselt kaldalt.

Teekraavid nr 300 ja nr 361 asuvad Järvselja looduskaitseala ning seetõttu teostatakse nende

teekraavide hooldustööd riigiteelt nr 22287 kasutades kummilintide/ratastega kaevetehnikat. Sete

veetakse ära.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja

lg 4 ning Transpordiameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME OÜ Hetver töö nr 4-25 „Järvselja

metsaparandus ja teede REK 2025“ (V01). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva

informatsiooni ja nõuetega:

1. Mingil põhjusel ei ühildu maaparandussüsteemide registri rakenduses reguleeriva võrgu ala

ruumikuju katastriüksuste piiridega ning enamuses ulatub praegune maaparandussüsteemide

ruumikuju riigiteede maaüksustele. Palume täpsustada maaparandussüsteemi ala piire

ja/või ruumikuju.

2. Maaparandusrajatise rekonstrueerimisest huvitatud isik peab esitama Transpordiametile

garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja

riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega.

3. Riigiteed ega selle korrakohast kasutamist ei ole lubatud ohustada.

Rekonstrueerimistööde käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee

teemaal ladustada ega planeerida. Teemaal ja tee kaitsevööndisse jäävate kraavidel

säilitada kraavi nõlvade korrapärased kalded.

3 (4)

4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

3.1 koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

3.2 saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on leitav: https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-

piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

5. Riigitee ja riigitee ristumiste olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu

kindlustused peavad projekti elluviimisel säilima. Teede muldkeha, teede katendi ning muude

teerajatiste kahjustamine ei ole lubatud.

6. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale-

ja mahalaadimistöid riigiteel mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine või

manööverdamine ning muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud.

7. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine

enne riigiteele sõitmist. Sette äraveoks kasutada lekkekindlaid veokaste/haagiseid.

8. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“

kvaliteedinõuetele.

9. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed

või selle korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus võib riigiteel liiklejaid mistahes

viisil ohustada, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“.

10. Rekonstrueerimisprojektiga elluviidav peab vastama maaparandusseadusest ja

ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt

seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete

ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

11. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5,

§ 42 lg 7).

12. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi

ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud

korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

4 (4)

Lisa: Asendiplaanid

Seletuskiri

Ruth Koppel

59127652, [email protected]