| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/217-1 |
| Registreeritud | 07.01.2026 |
| Sünkroonitud | 28.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Hetver OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Hetver OÜ |
| Vastutaja | Ruth Koppel (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Aj 6 (Elektripost)61.954Paunküla metskond 38033701:002:1030SA126la, TTP-258 / 0010885002012EH412,4 Ajutine reeper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiirEr ldi e piir ja numbeK t striüks piir nime ja tunnusegavart l pi r koos numbrilühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma pa nd süst em kood rekon trueeritaval pind l
Järvselja metskond 445401:002:0307Vaarika 1 289
Metskonna45401:001:0295
Taimeaia45401:002:0011Rõka 13265Se mi 4Udula ne 00 Tuulte45401:002:0013Kirsipuu
45401:002:0012Labori 101
egevustekeskuse1 27922289 Sikakurmu-Järvselja326
Soku 4950Kitse45401:002:0316Sarve 7Kuuse 3Pedaja 20Männi45401:002:0315Haavasoo 20Kiidjärve metskond 9873 1 1068Kiidjärve metskond 9647301:001:1067
Kastre metskond 17291501:001:0275Ööbiku 6 20iidjärve metskond 125473 183
Rägo91501:006:0227Kastre metskond 2021 51 81083äbaste 2rooni 10
Kastre metskond 171
91501:001:0267
Hurda91501:006:0211Uku 19822286 Kõnnu-Ahunapalu tee8 322286 Kõnnu-Ahunapalu tee 707Liisimetsa91 1 8Kastre metskond 8291501:006:0082
Heljo91501:006:0229 Järvselja metskond 1591501:008:0106
rünvaldi 00922 Järvselja metskond 1991501:008:0110
Poska 0 8ettai 722287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee32454 2 3 0UigaVaarmani 5 89L deraua 4S ä koj Järvselja metskond 245401:002:0305Rõka 132Tuule915 8 084
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee91501:008:0126 Tuule91501:008:0083Sõõrpõllu 115Anikoja 9 Nursi91501:008:0062Mõõdumetsa107
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee45401:002:0331 Haidaku45401:002:0020Meelise 19
Kastre metskond 7145401:002:0045
V hi 3 8
Metsapera 4
Kadaka45401:002:0095
Riiupalu45401:002:0298
Uulika70801:001:1310
P ramaa2 3
Taguss are454 2 2Kure 061 Maasika338
Kõivu45401:002:0334Maasikmäe 280S ksoni 6
708
+ 0
Uuritud rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse javoolusuunaga, l najoon näitab kraavimulde asukoh a
U ritud r konstr eeritav teekra v numbri, voolusuun j trassilai seg , v olu u joon näit b kra vi ulde asukohta, trassilaiusmõõ kra vi t lj s
kuiven uskraav numbri, voolusuunaja t assi laiusega, asukohta, tras il ius mõõdetakse kr avi teljest
Tee ik tt k s tähis ga loodusest mK anjärve-Lasketiiru tee708
Ol. olev sse seis ndisse jääv kr v
Uuendatav eesvool numbri, trassilaius ja voo usuunaga,voolu u najoon näitab kraavimulde asukohta708
Ol so v tee koo nim gahoold av ku v ndus raa numbri, vool suun j tra si laiusega,voo u u j nä kr av m ld sukohta, trassilaius mõõdetak kraavi teljest
Hooldatav kuive dusraav nu briv us unag ,l s unajoon näitab kr avimulde asukohta.
hoolda v esvool numbri, trassilai e j ga,
8
t kr av ja v l s naga,
t ekraav numb i, voolus una ja trassi laiusega,joon näitab kr a i ulde ukohta, tras ilaius mõõdetakse kraavite jest
94Ehitat veesv ol umbri1 08
e ol
Salu45401:002:0302J hilossi 016P abori 4
Arike45401:002:0010Kiima 09Möldri 1 294Ol hoone 47Rea 8
ep5401:002: 007Ants 6Ramm 5oosa 1 278(TJ- 9 ) / 0012 0509001 10EH1147,16
Järvselja(TJ- 94) / 0010509001 010
Järvselj (TJ-1 4) / 001202 85800 020EH279,56
Järvs lja(TJ- 4) / 0010 85800
Haavametsa_I(TTP--336) / 0022105090010010
Haavametsa_I(TTP-336) / 001 21 5 10010EH35 3,21
/ 4202 85800 20Uhametsa, Turna, Kõnnu(TTP-277)/ 0022020858000020
T395 PT12MAO emasolevasse r pTr ubi numb r, läb mõõt (cm),materjal (PT, TT), pik us m) ning otsak tüüptr up/15
T/1
T/23T/22 456 T/2873121 T/363 454 / 57 6
T/37
T/ 895
/51243
T/579
T/6137
T/79
7
T/73
6
4
984
T/76 87582 8345
T/86
/1 23T/689
T/15/143T/ 12
T/16 19
8 5
P/2
P/2 P re
/2P/2
Apna jõgi121981 0
10 02237
2 22
1 560
L d k itse la
Järvselja looduskaitsealaKLO1000218
VE nr EE00551 V ri e ik tu nuseg
VEP nr 141037
VEP nr 206598 VEP nr 206609VEP nr 206888
VEP nr 14104275403 3
VEP nr 20703266089141 5VEP nr 2 661410 6VEP nr L002110
VEP nr L002122 6601
VEP nr 141018
VEP nr 141012
VEP nr 206603
VEP nr141044 L0 46903114 02VEP nr 205982VEP nr 141017EP nr 205981
0206 765VEP nr 14101120659704 1410092 43937
VEP n 2 19
VEP nr 141006206 1840 959VEP nr 206595
141
VEP nr 141036
VEP nr 755
7
2
1278309
6687-126203
26 265 272
098
1
Sih k i s öönd
Järvselja LKA, Järvselja skv.KLO11 0743
l
loodusalaRAH00 1 4
Peramaa loodusalaRAH0000212
Ürgm tsa skv.2
Liigi leiukoht
Kalakotkas(Pandion haliaetus)LO9127185
Karvasjalg-kakk(Aegolius funereus)LO9127 33nakull(Accipiter gentili )8155
Kanakull(Accipiter gentilis)LO9130986
Laa erähn(Picoides tridactylus)KLO9110844 KLO911 843
KLO9110842
L erähn(Picoides tridactylus)
Laa erähn(Picoides tridactylus)
H irevi (But o but o)LOändkakk(Strix ralensis)9 7638bkakk(Glaucidium passerinum)7
Händk kk(Strix uralensis)KLO9126694
Händkakk(Strix uralensis)LO9 914
Händkakk(Strix uralensis)KLO9 5 5
Händkakk(Strix ur len is)9 2823
rbkakk(Gla cidium passerinum)91 7639
Projekteeritav
Metsaelupaikade looduskaitsealaJärvselja kahara partheina ja laialehise nestikupüsielupaik
Järvselja tamm
üsi lupaig sihtkaitsevöönd
H avametsa kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 878se leh in ku ü ielup iga sihtkaitsevöönd3 950
ärvselja- lehise-õõspuraviku püsielupaigas htk istevöönd3 542ts 5
Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaigasihtkaitsevööndKLO3100546 Uu ik kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 547soo alakotka püsi l paiga sihtkaitsevöönd2 9
kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndKLO31 2504
imatünnik Sarcosoma globosum)6 31
Limatünnik(S r oso globos6 8 4
Limatünnik(Sarcosoma globosum)6 3 0
6 966
Poropoor Amyl cysti lapponica)14 72 51565
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
608
KLO96001664807609
6
Limatünn Sarc soma globosum)7 2Poropoorik(Amylocystis lapponica)
955
Olii -h l mblik(Centreali olivetorum)7 2 2
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)7 7 Olii -hel samblik(C re li olivetorum)7 2 2
a vane kruupsamblik(Micarea hedlundii)7 2331
Õ -luu isambl k(Pyr rul n tidella)Sire varju li ( haenotheca gracilenta)
ne kruu samblik(Micarea hedlundii)7 97Olii -helsamblik(Centr ali olivetorum)KLO9702 S lle heinik(Tri hol m p um)73
L hi -õõspuravik(Suill s cavipes)6 501
Lehi -õõspuravik(Suill s cavipes)96 1 24052
2 020r ane kruupsamblik(Mi area hedlundii)Män i-Soomussa blik(Carbonic la a thracophila)
arili opsu amblik(Lobaria p l onaria)7 2 2304p ors mblik(Menegazzia terebrata)5
li kopsus mblik(Lob ri pulmonari )7 2 03rilik kop usamblik(Lobaria pulmonaria)7 2 06H rilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)7 2391p orsamblik(Megegazzia terebrata)67ba samblik(Thelotrema l padinum)9356 25vanääts(Junghuhnia pse dozilingi n )
Ha ili o susamblik(Lob ria l onaria)7 6av ääts(J nghuhni seudozilingiana)345
aava ääts(J nghuhni ps udozilingiankk lõh asa blik(Ever ia div ric ta)ili kop usamblik(Lob ria p lmonaria)0t-tähnsamblik(Arth i byssace8T ga-peenpoor Skelet cuti dor9e b U a b rb t1
Ha ilik kopsusamblik(Lob ria pulmonaria)KLO9702 19
Ha il k poorsamblik(Menegazzia terebrata)KLO97 2 15 Pikk lõh asamblik(Everni div ricata)14
Roh ine hiidkupar(Buxbaumia viridis)4 3948 hel ne hiidkupar(Buxbaumia viridis)4 3947
ha arthe n(Glyce a lithuanic )35 12 h parthe n(Glyce a lithuanica)338i hine n stik(Cinn latifolia95
u is kuldking(Cypri d um calceolus)316 9
e k opõl (Neottia cordata)9 9350803r t r (C re di p rm35 71
ialeh line nestik(Cinna l tifol a)3 9 9
Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 094 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO9405239 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 093 S lgjas õhik(Neckera enn ta)4l ebatähtleh Cr ocalyx helle iu nus)339
Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 51010
Sulgj s õhik(Neck ra pennat )4 5181 Sulgja õhik(Nec era ennata)4 5 9Sulgj s õhik Neck ra penn )4 514 7S lgja õhik(Neckera pennata)LO94 4970H ilik ungrukold(Huperzia selago)3 769 972
Sulgj s õ ik(Neck ra pennata)64
182
u gj s õhik Neckera nnata 4 3389e l r eb tähtlenik(Cross ca yx hellerianus)5 i batähtlenik(Cr calyx h llerianu )4 8 elle i batähtleni (Crossocalyx he lerianus)17iierealine t rbasamma (Sphagn m quinquefarium)0045
Sulgj s õhik(Nec ra p nn ta)4 51
23s käo ell(Platanthera chlorantha)12 693 84 0
elle i ebatähtlen Crossocalyx helle i nus)4 49 4 He le i b tähtlenik(C oss calyx he lerianus)4 9Roomav öövilg (G ody r r p ns)33 9 ul j s õhik Nec er p nna a)4 5 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 5099
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
4777He le i ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) LO94 4915Wu fi tur sammal(Sphag um wulfianum) 33 8
Sulgj s õhik(Neckera penn ta)4 15
u gr k H p z sel g47h kas äok el(Pl t the c lor ntha öö hu l-S r k p (D ctyl rhiz f chsii)
iirang vöönd
ni ga män pi ranguvöönd-10974
Natura lup ik
7110*Rabad2 07945083 9010*Vanad loodusmetsad-1612106348
9010*Vanad loodusmetsad-161071235892 4
901 *Van d loodus t ad-161336 5 9 712 T astumisvõimega rabad678 972
9010*Vanad loodusmetsad-1605770844
90D0*Siirdesoo ja rabametsad-1607019938
90D *Siirdesoo j rabamets d-160627 190D0*643145 81 1 *V n d l dusmet ad542 4 4 11 *V d loodus et d130 54 08
9010*Vanad o u t d -970
2 ialehis d m t d565 54 1
9010*V ad o us t d15421454 179985 Ro undi ri ad kuusikud 2118 458286
9050 R hundit ri kad kuusikud-2743 5 8D *Sii d soo ja r b metsad1697 450 3
D * Siirde ja b mets4864
9010*Vanad loodusmets d-16174 5481
ialeh d e s d163 88 S t v j oo-leh m ts d6 45 83
9050 Ro undit ri kad kuu iku6 4145481 3 Huum toite sedj rved j järvikud162 445 83
h ndit rik d u sikud
Veekogu piiranguvöönd
Ahijärve oja
4
1921220 35Ahijärve oja 6
59
5678 356
37
5 252427-14 4089371-11
249251 50240
2
393
18 34143 09
289
097 228 3
91
760344 6
22380 7 336347
339
34673
348 42
4078
-322 323498
32
578 351205
354
3869
604
3124365
3098 6523
3576645 68707-132360 372 713
55Rõka ri gram ee
Rõk ring k r ng
imeaia entori tee 20+912 6
< V
<1 kV< kV
<1 V
< V
< V
1-20 V
-20 V
1-20
1-20 kV
-20 kV
Elektrimaak abel
El kt k bel
l t aakaabel
S devõrg kaabel1-20 kV<1 kV K p n e õhuliinM da pinge õhuliinElektrili id kaitsev öndidEle trimaakaabel maa liin
/ 7
349
tee kaitsevöö d
2 6 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee
287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee 2289 Sikakurmu-Järvselja tee1 Mahasõidukoht M11
MMP-T
M3
2?
tee k os nimegKa njär -L ketii u tee
JS 198JS3 7
JS310JS3 2
JS303
0JS 98
JS2834 S28567 288
JS 89
JS 0
7654S 3JS 71069JS 68
7JS 96 6
JS 5
045
JS 82S 8
JS 9432S 978
JS 79 067654
70
S 4 S2 9
S 323 S 34
S 18 JS219
JS204 JS205
JS2202 JS22345 S
JS227 JS 28930 JS23
JS247JS 465
JS2632
443
S 60
2
95 S 3678 S 90 87654
3250
8
u ndatav t uup
73
860 L9
387
74 T 6
8 T5 RB580PT15 RB76 885 RB198 PT 5
8
9
76510 RB9 85 T69
5 RB54+53 +256
39+2837+2 454
3 + 50 64 0 3+20 +21020+211986 332 0+31 9+ 38 2765 13 0+0MMM
M M3
-T
5 RB8
650RB7 RB8
7 RB81 RB8B15 1 50RB7
T50RB7
7 8 RB8
7 RB6RB6
0RB57 8RB10AS O
T 00PT 2
Purre
5 RB5
0ASBO5 T/ 860 T
7 88 1737PT 5 745 L
aL
37 RB8
PT
50RB6L
T4050PL10231 TT1250 L10
5
16 L8
9
1 RB7
7
07
950RB8
B
1 0T 2 Aj 4 (Ka k)3 , 16 61 3,2327 9,01j 2 (Toru peal)3 ,64611 3,84910 ,73 Aj 3 (Toru peal), 86 60 9,06913 ,68
0
/ 4
/ 1
-
180PT 2 53 2 6 6005 3 5
597 RB 1
Aj 1 (Vaher), 2 8 ,654 5, 5
PK276543
PK2PK 0876
PK1PK1 211098765
PK0
(H b)2 98 8437 7910 (Lepp)5 76 85 8 78
Aj 9 (Kä d)3 ,83617 8,28924 ,54
8 Ka k)014 5 75 9 36
Aj 1 (Lepp)1, 56 6 626,99938 ,21
Aj 14 (Känd)40, 46 6 3,3694012,90Aj 13 (Lepp)36, 562011,42936 5,36
7 8 5 28 2 91
80 27
8633-1
2
9 936-196
-1 352-23998
94
2
398-4
3
7-12 28
-21288
-1Aj 22 (Lepp)3 ,646 9 ,891 3,3j 23 (Truubi otsak)3 ,826 6 04,720933,21 0 Känd98 6589
Aj (Ha b)3 , 86 639 0,319 ,4519 Känd7 6 25 927 4 j (Mänd)7, 7463 9, 35,4916 8, 745 6, 9
Aj 15 (Kuusk)42,746462626, 94601,57
Aj 17 (Känd)63 ,851 80
Aj 18 (Mänd)8, 3464720,449593 ,52
PK0 1PK4
PK56789112
PK 70
0 (Elektri post)324 45385 41
nnas an me
876
R konstr eritav tuletõrjetiikTT1
Uuurimis leppemärgid
84
Aj 6 (Elektripost)61.95
4
Paunküla metskond 38033701:002:1030
SA126aula, TTP-258 / 001108850020120EH412,4
juti reep r andm tegaM aparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eri ava ala ringpiir
raldise piir ja number
K t striüks piir nime ja tunnusega
Kv rtali pi r koos numbrigaM ap randusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma par nd süsteemi koodreguleeriva võrgu rekon trueeritavaal pind la0+00
Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilai s ja v o usuunaga,voolu u najoon näitab kraavimulde asukohta
Reko strueeritav teekraav numbri, voolusu na ja trassilaiuseg , voolu unajoon näita kraavi ulde sukohta,tr s la us mõõ e aks kr av t lje tk iv nduskr v numbri, voolusuun j l ius g , voo usu jo näitab kr v muldes koht , t a silai õõ eta s kraavi telj stT e ikett k s t his ga lood ses k os im gahitat v kuive u kraav nu bri, tr s i i s ja voolu u n , sukohtaõ r g t e8
Apna jõgi
Ol. olevsei sjääv kr am o ev e koo nim ga22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõr lm ntH d t v uiv d laiusega, voolusuunajoont b kr vimulde u oh , t assil ius mõõdet se kr vi t ljest2 5 r v numbri v o un g.V l kra vi t j l - k ve at rjal paig t ksee u de se
Hooldatav eesvool numbri jv us unag ,
8 t kr av numbri, lu uu a ja trassi laiu eg , voo usuunajoone ol
T3950PT12MAOOlema oleva se seis di sääv tr pruubi n mber läbimõõt (cm),mater l (PT, TT) pikkus m) ning otsaku tüüptru pEhi t vt p/2812P/2urreL d kaits lVE n EE00551ri e ik u nu egaSih k tsevöönd
Loodusalaiigi leiukoht (piiranguvöönd)Pr jekteeritavüsi lupaig sihtkaitsevööndiirang vö ndNatura up ikVeekogu piiranguvööndS devõrg kaabel1-20 V<1 kVK p n e õhuliinM d pinge õhuliinEle trili id kaitsev öndidma liintee kaitsevöö d
M h s id koht M2-K ju in õid ki e ta sipööramise tähisegariigia t eltP-TM2U e dat truup 3k j li ristmikT
R o tr eritav tuletõrjetiikTT
84
proj kt ppemärgid
4
48
4888
884
8
8 8
4
844
8
8
8 4 8
8
8
84
8
48
4
8
8
8 2 4
48 882 2
8
lgjärv
6 2 -1-1
T
7
-12
-1
-2
5 PT 2
SB B2
BB4
AI550Liivasaare(TTP-326) / 0022103 00010080EH16,34 imla metskond 41132801:001: 21jutine r eper andm tegaMa p randusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiirr ldi e piir ja numbeK t triük piir nime ja tunnusegavartal pi r koos numbrilühitähis, ehitise nimetus ja koodn ng m pa süst em kood
Ehitatav tee koos nimegaRekonstru eritav tee koos nimegaNi lusoo põikTaganurga ee
rekon trueeritaval pind l
Olem ol v tee koos nimega
Niilu oo tee
101 ee v l nu bri, trassilai s ja v o usuunaga,vool u najoon näitab kr avimulde asukohtakuiv nduskraav numbri, voolusuuna jatr s i lai s g ,asukoht , trassil ius õõ taks kr avi teljestM ha õid koht M4k iv duskraav nu bri jvoolus un ,L-kujuline sõidu tagasipöör ise koht ähi ega3250. ol vassei dääv kr avriigi m a teeltU e d t svo l numbri2 kra v/nõ bril na a. V lu n nool kr vi t ljel - kaevemat rjalp t k t m ldess4P-LM4e ol
T150PT12MAO
tr p
ruubi number, läbimõõt (cm),materjal (PT, TT), pikkus m) ning otsaku tüüpRekonstrueeritav truupEhi atav t p/1827Likvidee itav t uup
/
M ardlate piiigi leiukoht loomadaimedN t r l aikPär ndk ltuuri bjektiir g vööndV ekogu piiranguvöönd
1-20 kV<1 kVKeskpinge õhuliinMadalpinge õhuliinEle trili id kaitsevööndidLooduskaitsealaSiht a tsevööndP llooduslik kooslusÜk bjek i piir g v önrglo dus objektN tu ra 2000m aka b lliinärj d m t ad
pik k t h ega ood s+00H d t v uiv d r vj n näit b kr avimuld asukoht .
EPPEMÄRGID:
av äärne p nnasevall
5Uu n tav tru p
P pr ai
j R (t epi rde kan r) 8mX=6493 51,47Y 294 ,3
8 te raav nu b , voolus n tras i laiusega,, trass l iusõ r vi elj6 33-Tkuj line stmik
T e t vöö dR i i tee ka tsev öndi piir
K nnist piirimärk ( a dtoru)d 5o r st tav d ena zi s ue13 0BETR/13e a orOlem le sse s suk da jääv t
ööde m h muut s
aas tav d zi e150 aapar ndussüsteemi maa-alak i d s õj i r ond
i gi p h ld t v lP s l kr
P pr is
PP
P
T/89
9 34
T/ 8
T/ 02
T/ 0
106
8
345
20
T/ 3
278129
KL2raavilaiend
LEPPEMÄRGID:
KL
KL 2
KL 3
B5
B7
8
B9
0 B1
SB1
SB15
Pinnase andmedSB5etteb ssein25-1 N-
-1 Elekt imaakaabel
N-
9
7k i ee t v
40
tiik biotiik
2
m1
2 6 T/124
370-2
370-34
3
8
2
67
8
2
T/144
-1 247
4
l tri kaabelRõka ring85800 020/102EH490,64 tee /1075
4
27420
21
-T
(TJ- 9 ) / 001509001 1
,
SB6
70RB7
kk lõ n am li (Ev rni divaricata)98ulgj s õhi (Neckera pennata)KLO94 5919
ulgjas õhik(Neckera pennata)LO94 532
a Traataia l kvi eerimineE1 ekraanSB1hno oogili settebassein
SEB noloog line settebas ein
2
B 2 45
Järvselja metskond 4
45401:002:0307
Vaarika
45401:001:0289
Metskonna
45401:001:0295
Taimeaia
45401:002:0011
Rõka
45401:002:0131
Rõka
45401:002:0265
Semmi
45401:002:0014
Udulaane
45401:002:0100
Tuulte
45401:002:0013
Kirsipuu
45401:002:0012
Labori
45401:002:0101
Tegevustekeskuse
45401:001:0279
22289 Sikakurmu-Järvselja
45401:002:0326
Soku
45401:002:0049
Soku
45401:002:0050
Kitse
45401:002:0316
Sarve
45401:002:0317
Kuuse
45401:002:0313
Pedaja
45401:002:0203
Männi
45401:002:0315
Haavasoo
45401:002:0205
Kiidjärve metskond 98
47301:001:1068
Kiidjärve metskond 96
47301:001:1067
Kastre metskond 172
91501:001:0275
Ööbiku
91501:006:0220
Rägo
91501:006:0227
Kastre metskond 202
91501:001:0251
Kastre metskond 171
91501:001:0267
Hurda
91501:006:0211
Uku
91501:006:0198
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee
91501:008:0131
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee
91501:006:0270
Uku
91501:006:0197
Liisimetsa
29101:001:0878
Kastre metskond 82
91501:006:0082
Heljo
91501:006:0229
Järvselja metskond 15
91501:008:0106
Krünvaldi
91501:008:0009
Krünvaldi
91501:008:0022
Järvselja metskond 19
91501:008:0110
Poska
91501:008:0008
Pettai
91501:008:0007
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
91501:008:0132
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
45401:002:0330
Uiga
91501:008:0006
Vaarmani
91501:008:0005
Järvselja metskond 18
91501:008:0109
Loderaua
91501:008:0004
Järvselja metskond 1
45401:002:0304
Sääskoja
Järvselja metskond 2
45401:002:0305
Rõka
45401:002:0132
Tuule
91501:008:0084
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee
91501:008:0126
Tuule
91501:008:0083
Sõõrpõllu
91501:008:0115
Anikoja
91501:008:0093
Nursi
91501:008:0062
Mõõdumetsa
91501:008:0107
Peramaa
45401:002:0235
Tagussaare
45401:002:0210
Kure
45401:002:0061
Maasika
45401:002:0338
Kõivu
45401:002:0334
Maasikmäe
45401:002:0280
Saksoni
45401:002:0264
Salu
45401:002:0302
Jahilossi
45401:002:0016
Paabori
45401:002:0004
Arike
45401:002:0010
Kiima
45401:002:0009
Möldri
45401:001:0294
Olmehoone
45401:001:0247
Rea
45401:002:0008
Sepa
45401:002:0007
Antsu
45401:002:0006
Rammo
45401:002:0005
Järvselja(TJ-194) / 001
2105090010010
EH1
147,16
Järvselja(TJ-194) / 001
2105090010010
Järvselja(TJ-194) / 001
2020858000020
EH2
479,56
Järvselja(TJ-194) / 001
2020858000020
Haavametsa_I(TTP--336) / 002
2105090010010
Haavametsa_I(TTP-336) / 001
2105100010010
EH3
553,21
Haavasoo/ 004
2020858000020
Uhametsa, Turna, Kõnnu(TTP-277)/ 002
2020858000020
T/23
T/22
T/24
T/25
T/26
T/40
T/28
T/27
T/31
T/32
T/21
T/36
T/33
T/34
T/35
T/44
T/45
T/47
T/46
T/37
T/48
T/49
T/50
T/51
T/52
T/54
T/53
T/57
T/59
T/61
T/63
T/62
T/67
T/72
T/73
T/71
T/65 T/66
T/70
T/74
T/69
T/68
T/64
T/76
T/78
T/77
T/75
T/81
T/82
T/1
T/2
T/4
T/3
T/6
T/8
T/9
T/15 T/14
T/13
T/11
T/12
T/10
T/16
T/17
T/19
T/20
T/38
T/55
P/2
P/2
P/2
P/2
A
p
n
a
j õ
g
i
1
2
1
1
1
9
1
1
8
1
1
0
1
1
1
1
0
5
1
0
0
1
0
0
1
1
4
1
0
4
1
1
4
1
2
0
1
2
2
1
0
6
1
1
2
1
1
3
1
0
7
1
0
9
1
0
8
2
1
2
2 1 1
2
1
0
1
1
5
1
1
7
1
1
6
1
0
0
VEP nr 141016
VEP nr L00211
VEP nr L00210
VEP nr L00212
VEP nr 206601
VEP nr 206602
VEP nr 141018
VEP nr 141012
VEP nr 206603
VEP nr141044
VEP nr L00469
VEP nr 031
VEP nr 205982
VEP nr 141017
VEP nr 205981
VEP nr 141008
VEP nr 206017
VEP nr 206016
VEP nr 206015
VEP nr 141011
VEP nr 206597
VEP nr 141004
VEP nr 141009
VEP nr 204393
VEP nr 141007
VEP nr 206019
VEP nr 141006
VEP nr 206018
VEP nr 141040
VEP nr 206596
VEP nr 206595
VEP nr 141021
VEP nr L00470
1
2
3
1
2
4
1
2
5
1
2
6
1
2
7
1
2
8
1 3 0
1
2
9
2
6
6
2
6
8
2
6
7
4
0
4
- 1
2
6
2
2
6
0
2
6
3
2
6
4
2
6
5
2
7
2
2
0
9
2
0
8
1
0
2
1
0
3
1
0
1
Laanerähn(Picoides tridactylus)
KLO9110844
KLO9110843
KLO9110842
Laanerähn(Picoides tridactylus)
Laanerähn(Picoides tridactylus)
Hiireviu(Buteo buteo)
KLO
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9107638
Värbkakk(Glaucidium passerinum)
KLO9107637
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9126694
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9200914
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9200515
Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku
püsielupaik
Järvselja tamm
Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
Järvselja-2 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
sihtkaitsevöönd
KLO3100545
Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
sihtkaitsevöönd
KLO3100546
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600831
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600955
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)
KLO9701741
Oliiv-helsamblik(Centreali olivetorum)
KLO9702
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9600051
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9601324
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9600052
KLO9702040
KLO9702200
Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii)
Männi-Soomussamblik(Carbonicola anthracophila)
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702023
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702204
Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata)
KLO9702205
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702203
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702206
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702391
Harilik poorsamblik(Megegazzia terebrata)
KLO9702367
Harilik koobassamblik(Thelotrema lepadinum)
KLO9701935
KLO9601255
Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana)
KLO9601244
Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana)
Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata)
KLO9702815
Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702814 Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702201
Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis)
KLO9403948
Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis)
KLO9403947
Kahar parthein(Glyceria lithuanica)
KLO9352012
Kahar parthein(Glyceria lithuanica)
KLO9338
Laialehine nestik(Cinna latifolia)
KLO9310295
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405094
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405239
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405093
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9402227
Helleri ebatähtlehik(Crossocalyx helleriuanus)
KLO9403395
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405101
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405100
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405181
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405095
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405152
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405151
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9404971
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9404970
Harilik ungrukold(Huperzia selago)
KLO9346769
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9404972
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9403964
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9403965
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405154
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405232
Rohekas käokell(Platanthera chlorantha)
KLO9126694
Rohekas käokell(Platanthera chlorantha)
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9404914
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405090
Roomav öövilge(Goodyera repens)
KLO9335859
Roomav öövilge(Goodyera repens)
KLO9346005
9010*Vanad loodusmetsad
-1613360504
9010*Vanad loodusmetsad
KLO3102249
9050 Rohunditerikkad kuusikud
1654145481
3160 Huumustoitelised
järved ja järvikud
1627445083
A
h
i
j
ä
r
v
e
o
j
a
2
1
3
2
1
4
2
1
9
2 2 1
2 2 0
2
2
2
2
2
3
2
2
5
A h i j ä r v e o j a
2
2
6
2 5 9
2
5
6
2
5
7
2
5
8
2
3
5
2
3
6
2
3
7
2
3
4
2
5
4
2
5
3
2
5
2
2
5
5
4
2
4
4
2
7
4
2
3
- 1
4
2
2
2 4 5
2
4
4
2
4
3
2
4
0
2
4
8
4
2
9
4
2
6
4
3
0
2
4
6
2
4
7
4
3
1
4
3
2
-
1
2
4
2
2
4
1
2
4
9
2
5
1
2
5
0
2
4
0
2
2
7
2
3
9
2
3
1
4
1
7
4
1
8
- 3
4
1
6
4
1
4
4
1
3
2
3
3
4
2
0
4
1
9
2
8
9
2
3
0
2
2
9
2
2
7
2
2
8
2
2
4
4
3
3
4
0
8
4
0
9
2
1
8
2
6
1
2 1 5
2 1 7
2
1
6
2
0
5
207
2
6
9
2
0
1
2
0
0
2
0
2
2
0
3
2
0
4
4
0
0
4
0
1
2
0
6
2
3
2
2
3
8
4
1
2
4
1
0
4
1
1
2
7
0
3
3
6
3
3
3
3
3
4
3
3
5
3
3
7
3
3
9
3
4
5
3
4
6
3 4 7
3
4
8
3
4
2
3
4
0
3
7
4
3 3 8
3
4
1
-
1
3
2
2
3
3
2
3
2
1
3
3
0
3
2
3
3
2
4
3 2 9
3 2 0
3
3
0
3
3
1
3
1
8
3
1
7
3
2
7
3
2
6
3
2
5
3
7
7
601
600
3
0
4
3
1
0
3 1
2
3
1
4
3
1
3
3
1
6
3
1
5
3
0
9
3
8
5
3
0
8
3
0
6
3
0
5
3
0
7
3 0 2
3
0
3
4
0
3
4
0
2
4
0
5
4
0
4
4
0
7
2
1
5
4
0
6
5
0
0
5
0
1
4
2
1
4
2
5
R
õ
k
a
r i n
g
P
e
r
a
m
a
a
t
e
e
R
õ
k
a
r i n
g
R
õ
k
a
r
i n
g
T
a i m
e a i a t e e
Kontori te e 2
0
+
0
0
0
+
9
8
1 +
9 8
2 +
9 8
3 +
5 8
0+00
1+08
1+36
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k V
1
- 2
0
k
V
1
-
2
0
k
V
1
- 2
0
k V
1
- 2
0
k
V
1
-
2
0
k
V
Elektrimaakaabel
E
l
e
k
t
r
i
m
a
a
k
a
a
b
e
l
E le
ktr im
a a ka
a b e l
2
2
2
8
6
K
õ
n
n
u
-
A
h
u
n
a
p
a
l
u
k
õ
r
v
a
l
m
a
a
n
t
e
e
2
2
2
8
7
L
i i s
p
õ
l l u
- J
ä
r v
s
e
l j a
- A
r a
v
u
k
õ
r v
a
l m
a
a
n
t e
e
3
1
1
MM
TP-T
M3
M3
M2
?
T/29
JS311
JS309
JS308
JS307
JS301
JS300
JS299
JS298
JS283
JS284
JS285 JS286
JS287
JS273
JS272
JS271
JS270
JS269
JS268
JS297
JS296
JS306
JS305
JS304
JS295
JS282
JS281
JS294
JS293
JS292
JS291
JS278
JS279
JS280
JS267
JS266
JS265
JS264
JS277
JS290
JS248
JS249
JS232
JS233
JS234
JS218
JS219
JS220
JS221
JS222
JS223
JS224
JS235
JS236
JS237
JS238
JS239
JS240
JS257
JS256
JS255
JS254
JS253
JS252
JS251
JS250
3
8
3
2
7
3
3
8
8
2 7 4
2
7
6
2 7 5
3
9
1
4
4
+
2
6
4
5
+
2
6
4
3
+
2
6
4
2
+
2
6
4
1
+
2
5
4
0
+
2
6
3
9
+
2
6
3
8
+
2
6
3
7
+
2
5
3
6
+
2
4
3
5
+
2
5
3
4
+
2
5
3
3
+
2
5
3
2
+
2
5
3
1
+
2
5
3
0
+
2
6
2 5 +
2 2
2
4
+
2
0
2
3
+
2
0
2 2 +
2 1
2
1
+
2
0
2 0 +
2 1
1
9
+
2
4
1 8 +
2 4
1 7 +
2 4
1
6
+
2
5
1
5
+
2
4
1
4
+
2
4
1
3
+
3
3
1
2
+
3
3
1
1
+
3
2
1
0
+
3
1 9
+
3
3
8
+
3
2
7
+
3
2
6
+
3
2
5
+
3
3
4 +
3 1
3
+
3
1
2
+
3
1
1
+
3
1
0
+
3
1
0 +
0 0
390
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
R-T
R-T
M2
T/74a
Aj 4 (Kask)
36,31
6461403,23
692789,01
Aj 2 (Toru peal)
32,99
6461183,84
691007,73
Aj 3 (Toru peal)
34,18
6460839,06
691313,68
T/7
T/44a
T/39
T/41
Aj 5 (Toru peal)
33,92
6461564,60
690503,75
Aj 1 (Vaher)
38,12
6461481,65
694045,05
P
K
2
7
P
K
2
6
P
K
2
5
P
K
2
1
P
K
2
0
P
K
1
9
P
K
1
8
P
K
1
7
P
K
1
6
P
K
1
5
P
K
1
4
P
K
1
3
P
K
1
2
P
K
1
1
P
K
1
0
P
K
9
P
K
8
P
K
7
P
K
6
P
K
5
PK4
P
K
3
P
K
2
P
K
1
P
K
0
Aj 11 (Haab)
42,41
6461298,84
693758,79
Aj 10 (Lepp)
37,45
6460976,18
692558,78
Aj 9 (Känd)
35,83
6461788,28
692401,54
Aj 8 (Kask)
34,30
6461435,87
691539,36
Aj 12 (Lepp)
41,95
6460626,99
693898,21
Aj 14 (Känd)
40,54
6461863,36
694012,90
Aj 13 (Lepp)
36,25
6462011,42
693605,36
Aj 7 (Toru peal)
34,57
6460885,20
690822,91
2
8
0
2
7
9
2
8
1
2
8
3
2
8
2
2
7
0
2
8
4
2
8
5
2
8
6
3
3
3
- 1
3
2
1
- 2
3
2
1
-
1
3
2
1
- 2
3
9
5
3
3
7
-
3
3
3
7
-
1
3
3
7
-
2
3
4
2
-
2
3
4
8
-
1
3
4
5
-
2
3
4
5
- 1
2
8
7
2
8
8
2 7 8
2 7 7
3
1
4
-
1
Aj 22 (Lepp)
35,35
6462962,86
691223,30
Aj 23 (Truubi otsak)
33,82
6462804,72
690933,21
Aj 20 (Känd)
35,69
6462862,65
692203,89
Aj 21 (Haab)
35,48
6463900,31
692030,45
Aj 19 (Känd)
37,06
6463525,92
692715,54
Aj 24 (Mänd)
37,37
6463369,03
694115,49
P
K
0
P
K
1
P
K
2
P
K
3
P
K
4
P
K
5
PK6
PK7
PK8
PK9
PK11
PK12
PK13
PK14
P
K
1
5
P
K
1
6
P
K
1
7
P
K
1
8
P
K
1
9
P
K
2
0
P
K
2
1
PK10
Aj 6 (Elektri post)
39,83
6462426,45
693857,41
3
2
1
- 3
2
9
+
2
4
2
8
+
2
1
2
7
+
2
2
2 6 +
2 1
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
4 8
4
8
8
4
4
8
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
4
8
8
4
8
4
8
4
8
4
4 8
8 4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
4
8
4 8
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
4
8
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
4
8
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
8
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
2
8
4
8
8
4
2
2
2
2
8
4
4
8
8
4
4
4
4
4
8
4
3
3
3
3
8
4
4
8
8
4
4
4
4
8
8
4
3
3
2
2
4
8
8 4
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
S
e
l
g
j
ä
r
v
T/90
T/71-1
2
1
5
- 1
2
1
5
- 2
3
3
4
-
1 4
8
3
9
1
4
8
SB1
SB2
SB3
SB4
KP
KP
KP
KP
KP
M3
M3
M3
T/91
T/92
T/93
T/94
T/95
T/96
T/97
T/98
T/99
T/100
T/101
T/102
T/103
T/104
T/105
T/107
T/108
T/109
T/110
T/111
T/113
T/114
T/115
T/116
T/117
T/118
T/120
T/121
KL1
KL1
KL2
KL3
KL4
KL5
2 3
3
KL6
KL7
KL8
KL9
KL10
KL11
KL12
KL14
4
8
SB5
SB7
SB8
SB9
SB10
SB11
SB12
SB13
T/130
T/5
4
8
8
4
4
8
2
2
7
4
8
Järvselja(TJ-194) / 001
2105090010010
EH1
4
3
1
-
1
4
3
2
4
2
2
- 1
4
2
3
- 2
4
1
5
- 1
4
3
3
- 1
4
3
4
4
3
4
- 1
4
3
5
N
-
1
N
-
2
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
4
1
8
- 2
4
1
8
4
1
8
- 1
4
1
5
M3
M3
M3
M3
4
1
0
- 1
M3
4
0
5
- 1
E
l e
k
t r i m
a
a
k
a
a
b
e
l
4
8
3
1
4
N
- 3
T/131
T/132
T/133
T/134
T/135
T/136
T/137
T/138
T/139
8 4
T/140
2
2
tiik
tiik
8
4
1
3
0
m
3
3
1
m
3
9
1
1
1
9
m
T/141
1
2
2
8
4
2
1
5
- 1
2
0
7
2
9
0
6
2
2
3
1
2
6
6
- 1
2
6
6
- 2
4
8
4
8
2
8
4
T/18
T/119
T/43
T/42
T/106
T/127
T/89
T/128
T/142
M3
T/143
M3
T/144
T/145
T/146
4
8
4
8
2
4
2
- 1
2
4
2
- 2
T/147
M3
T/148
1
0
0
4
8
4
8
8
4
3
1
1
E
l
e
k
t
r
i
m
a
a
k
a
a
b
e
l
2
5
0
- 1
4
8
2
4
9
3
4
2
-
1
2
2
2
2
T/149
Rõka ring
2020858000020/102
EH4
490,60
494
Peramaa tee
2020858000020/107
EH5
2
2
7
2
2
7
2
2
7
4
2
1
4 2 0
45401:002:0021
R-T
Järvselja(TJ-194) / 001
2105090010010
3
2
6
7,14
7,14
4
8
8
2
4
1
0
SB6
Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702983
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405919
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9406532
T/54a
4
3
3
- 2
SE1
TSB1
Tehnoloogiline settebassein
SE3
TSB 2
SE4
SE5
Aj 6 (Elektripost)
61.95
4
Paunküla metskond 380
33701:002:1030
SA126
Saula, TTP-258 / 001
4108850020120
EH4
12,4
Ajutine reeper andmetega
Maaparandusehitise reguleeriva võrgu
rekonstrueeritava ala ringpiir
Eraldise piir ja number
Katastriüksuse piir nime ja tunnusega
Kvartali piir koos numbriga
Maaparandusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja kood
ning maaparandussüsteemi kood
Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava
ala pindala
Maaparandusehitise ringpiir
100
12+00
Rekonstrueeritav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi
laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta,
trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
Rekonstrueeritav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja
trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
Tee pikett koos tähisega looduses
Rekonstrueeritav tee koos nimega
Ehitatav kuivenduskraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta
Rõka ring tee
128
400
Ol. olevasse seisundisse jääv kraav
Olemasolev tee koos nimega
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu
kõrvalmaantee
Hooldatav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon
näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
205
Ehitatav teekraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga.
Voolusuunanool kraavi teljel - kaevematerjal paigutatakse
tee muldesse
400
Hooldatav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi
8 4
Hooldatav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon
näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
115
Ol. olevasse seisundisse jääv eesvool
8 4
8 4
8 4
8 4
8 4
8 4
LEPPEMÄRGID:
Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi
T39
50PT12MAO
Olemasolevasse seisundisse jääv truup
Truubi number, läbimõõt (cm),
materjal (PT, TT), pikkus (m) ning otsaku tüüp
Rekonstrueeritav truup
Ehitatav truup
T/28
T/12
P/2
Purre
Looduskaitseala
VEP nr EE00551
Vääriselupaik tunnusega
Sihtkaitsevöönd
Loodusala
Liigi leiukoht (piiranguvöönd)
Projekteeritav
Piiranguvöönd
Natura elupaik
Veekogu piiranguvöönd
Mahasõidukoht M2
T-Kujuline sõidukite tagasipööramise koht tähisega
Mahasõidukoht riigi maanteelt
TP-T
MM
M2
T/1
Uuendatav truup
Mahasõidukoht M3
M3
T-kujuline ristmikR-T
8 4
T/27
Likvideeritav truup
Püsielupaiga sihtkaitsevöönd
Sidevõrgu kaabel
1-20 kV
<1 kV
Keskpinge õhuliin
Madalpinge õhuliin
Elektriliinide kaitsevööndid
Elektrimaakaabel
Elektrimaakaabelliin
Maantee kaitsevöönd
Rekonstrueeritav tuletõrjetiik
TT
KP
Koprapais
KL2
Kraavilaiend
Pinnase andmed
SB5
Settebassein
Traataia likvideerimine
SE1
Setteekraan
TSB1
Tehnoloogiline settebassein
Aj 6 (Elektripost)61.954Paunküla metskond 38033701:002:1030SA126la, TTP-258 / 0010885002012EH412,4 Ajutine reeper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiirEr ldi e piir ja numbeK t striüks piir nime ja tunnusegavart l pi r koos numbrilühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma pa nd süst em kood rekon trueeritaval pind l
Järvselja metskond 445401:002:0307 Vaarika45401:001:0289
Metskonna45401:001:0295
Taimeaia45401:002:0011Rõka 13265Se mi 4Udula ne 00u lt 3Kirsipuu
45401:002:0012Labori 101
Tegevustekeskuse45401:001:027922289 Sikakurmu-Järvselja326
Soku45401:002:004950Kitse 3 6S rve 7uuse 3Pedaja 2Männi45401:002:0315Haavasoo 20Kiidjärve metskond 9847301:001:1068Kiidjärve metskond 9647301:001:1067
Kastr metskond 172915 1 275Ööbiku 6 20Kiidjärve metskond 12547301:001:0183
Rägo91501:006:0227Kastre metskond 2021 51 81083äbaste 2rooni 10
Kastre metskond 171
6
Hurda91501:006:0211 Uku91501:006:019822286 Kõnnu-Ahunapalu tee8 3122286 Kõnnu-Ahunapalu tee70 7Liisimetsa91 1 8782082
Heljo91501:006:0229 Järvselja metskond 1591501:008:0106
Krünvaldi 00922Järvs lja metskond 1910
Poska 8 008 Pettai7 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee32454 2 3 0Uiga 0Vaarmani 5 89Loderaua 4S ä koj 2 45401:002:0305Rõka 132Tuule915 8 084
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee91501:008:0126 Tuule91501:008:0083Sõõrpõllu 115Anikoja 9 Nursi91501:008:0062M dumetsa 07
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee45401:002:0331 Haidaku45401:002:0020Meelise 19
Kastre metskond 7145401:002:0045
V hi 3 8
Metsapera 4
Kadaka45401:002:0095
Riiupalu45401:002:0298
Uulika70801:001:1310
P ramaa2 3
Tagussaare45401:002:0210Kure 061Maasik 338
Kõivu45401:002:0334Maasikmäe 280S ksoni 6
708
+ 0
Uuritud rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse javoolusuunaga, l najoon näitab kraavimulde asukoh a
U ritud r konstr eeritav teekra v numbri, voolusuun j trassilai seg , v olu u joon näit b kra vi ulde asukohta, trassilaiusmõõ kra vi t lj s
kuiven uskraav numbri, voolusuunaja t assi laiusega, asukohta, tras il ius mõõdetakse kr avi teljest
Tee ik tt k s tähis ga loodusest mK anjärve-Lasketiiru tee708
Ol. olev sse seis ndisse jääv kr v
Uuendatav eesvool numbri, trassilaius ja voo usuunaga,voolu u najoon näitab kraavimulde asukohta708
Ol so v tee koo nim gahoold av ku v ndus raa numbri, vool suun j tra si laiusega,voo u u j nä kr av m ld sukohta, trassilaius mõõdetak kraavi teljest
Hooldatav kuive dusraav nu briv us unag ,l s unajoon näitab kr avimulde asukohta.
hoolda v esvool numbri, trassilai e j ga,
8
t kr av ja v l s naga,
t ekraav numb i, voolus una ja trassi laiusega,joon näitab kr a i ulde ukohta, tras ilaius mõõdetakse kraavite jest
94Ehitat veesv ol umbri1 08
e ol
Salu45401:002:0302 J hilossi45401:002:0016P abori 04
Arike45401:002:0010Kiima 09Möldri 1 294Ol hoone 47Rea 8
ep5401:002: 007Ants 6Ramm 5oosa 1 278Järvselja(TJ- 9 ) / 0012 0509001 10EH1147,16
Järvselja(TJ- 94) / 0010509001 010
Järvselj (TJ-1 4) / 001202 85800 020EH279,56
(TJ- 4) / 0010 85800
Haavametsa_I(TTP--336) / 0022105090 1 010
Haavametsa_I(TTP-336) / 0012105100010010EH3553,21
/ 04202 85800 20Uhametsa, Turna, Kõnnu(TTP-277)/ 002202 858000 20
T395 PT12MAO emasolevasse r pTr ubi numb r, läb mõõt (cm),materjal (PT, TT), pik us m) ning otsak tüüptr up/15
T/1
T/23T/22 456 T/2873121 6345 T/44 / 57 6
T/37
T/ 89T/5
51243
T/579
T/61327
T/79
7
T/73
56
4
984
T/7687 582 8345
T/86
/123T/689
/1543T/ 12
T/16 19
P/2
P/2 P re
/2P/2
Apna jõgi12111980
10 00 237
2122
76
L d k itse la
Järvselja looduskaitsealaKLO1000218
VE nr EE00551 V ri e ik tu nuseg
VEP nr 141037
VEP nr 2065986009VEP nr 206888
VEP nr 14104275403 3
VEP nr 2 032 VEP nr 20660891410 56610141 6VEP nr L 02 1
VEP nr L002122 6601
VEP nr 141018
VEP nr 141012
VEP nr 206603
VEP nr141044 L0 46903114 02VEP nr 205982VEP nr 141017EP nr 205981
0206 765VEP nr 14101120659704 1410092 43937
VEP n 2 19
VEP nr 141006206 184088959VEP nr 206595
141
VEP nr 141036
5
7
126
127839
6687404-126203
26 265 272
0
1
Sih k i s öönd
Järvselja LKA, Järvselja skv.KLO11 0743
l
loodusalaRAH00 1 4
Peramaa loodusalaRAH0000212
Ürgm tsa skv.2
Liigi leiukoht
Kalakotkas(Pandion haliaetus)LO9127185
rvasjalg-kakk(Aegolius funereus)LO9127 33n ull(Accipiter gentili )8155
Kanakull(Accipiter gentilis) KLO9130986
Laa erähn(Picoides tridactylus)KLO9110844 KLO911 843
KLO9110 42
L erähn(Picoides tridactylus)
Laa erähn(Picoides tridactylus)
Hiirevi (But o but o)KLOHändk k (Strix ralensis) 9 7638rbk kk(Glaucidium passerinum) 7
Händk kk(Strix uralensis)KLO9126694
Händkakk(Strix uralensis)LO9 914
Händkakk(Strix uralensis)KLO9 5 5
Händkakk(Strix ur len is)9 2823
rbkakk(Gla cidium passerinum)91 7639
Projekteeritav
Metsaelupaikade looduskaitsealaJärvselja kahara partheina ja laialehise nestikupüsielupaik
Järvselja tamm
üsi lupaig sihtkaitsevöönd
H avametsa anakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 878se leh in ku ü ielup iga sihtkaitsevöönd3 950
ärvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaigas htk istevöönd3 542ts 5
Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaigasihtkaitsevööndKLO3100546 Uu ik kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 547soo alakotka püsi l paiga sihtkaitsevöönd2 9
kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndKLO31 2504
imatünnik Sarcosoma globosum)6 31
Limatünnik(S r oso globos6 8 4
Limatünnik(Sarcosoma globosum)6 3 0
66
Poropoor Amyl cyst s lapponica) 14 7Poropoor Amyl cysti lapponica)2 51565
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
608
KLO9600166480Poropoorik(Amylocystis lapponica) 7609
6
Limatünn Sarc soma globosum)7 2
955
Olii -h l mblik(Centreali olivetorum)7 2 2
Oliiv-helksamblik(Centre li olivetorum)7 7 7 2 2Olii -hel samblik(C re li olivetorum)
a vane kruupsamblik(Micarea hedlundii)7 2331
Õ -luu isambl k(Pyr rul n tidella)Sire varju li ( haenotheca gracilenta)
ne kruu samblik(Micarea hedlundii)7 97Olii -helsamblik(Centr ali olivetorum)KLO9702 S lle heinik(Tri hol m p um)73
L hi -õõspuravik(Suill s cavipes)6 501
Lehi -õõspuravik(Suill s cavipes)96 1 24052
2 020ane kruupsamblik(Mi area hedlundii)Män i-Soomussa blik(Carb la a thracophila)
i i opsusamblik(Lobaria p l onaria) 7 2 23arilik kopsu amblik(Lobaria pulmonaria)204p orsamblik(Menegazzia terebrata)5
li kopsus mblik(Lob ri pulmonari )7 2 03rilik kop usamblik(Lobaria pulmonaria)702 06H rilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)7 2391p orsamblik(Megegazzia terebrata)67ba samblik(Thelotrema l padinum)9356 25H vanääts(Junghuhnia pseudozilingiana) vanääts(Junghuhnia pse dozilingi n )
Ha ili o susamblik(Lob ria l onaria)7av ääts(J nghuhni seudozilingiana)345
aava ääts(J nghuhni ps udozilingianikk lõh asa blik(Everni div ricata) ili kopsusamblik(Lob ria p lmonaria)0t-tähnsamblik(Arth ia byssacea)8T ga-peenpoor Skelet cuti dor9e b a blik(U a b rb t1
Ha ilik kopsusamblik(Lob ria pulmonaria)KLO9702 19
Ha il k poorsamblik(Menegazzia terebrata)KLO97 2 15Pikk lõhnasamblik(Ev rnia divaricata) 14
Roh ine hiidkupar(Buxbaumia viridis)4 3948 4 3947
ha arthe n(Glyce a lithuanic )35 12 h parthe n(Glyce a lithuanica)338i hine n stik(Cinn latifolia95
i uldking(Cypripedium calceolus) 316 9
ke k opõl (Neottia cordata)9 9350803r t r (C re di p rm35 71Õrn t (C rex di perm )
ialeh line nestik(Cinna l tifol a)3 9 9
Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 094 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO9405239 KLO94 093 lgj s õhi (Neckera ennata) 4ll ebatähtleh Cr ssocalyx helle iu nus)339
Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 51010
Sulgj s õhik(Neck ra pennat )4 5181 Sulgja õhik(Nec era ennata)4 5 9Sulgj s õhik Neck ra penn )4 514 7S lgj õhik Neckera pennata)LO94 4970ilik ungrukold(H perzia selago)3 769 972
Sulgj s õ ik(Neck ra pennata)64
82
u gj s õhik Neckera nnata4 3 8e l r eb tähtlenik(Cross ca yx hellerianus)5 i batähtlenik(Cr calyx hellerianu ) 4 1766iiere li e t r as m l(Sph gnum qu qu farium) 0045
Sulgj s õhik(Nec ra p nn ta)4 51
232he s käokell(Platanthera hlorantha)12 693 84 0
elle i eb tähtlen Crossocalyx helle i nus)4 49 4 He le i b tähtlenik(C oss calyx he lerianus)4 9Roomav öövilg (Goodyer repens) 33 9R omav öövilg (G ody r r p ns) ul j s õhik Nec er p nna a)4 5 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 5099
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
4777He le i ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)915Wu fi tur sammal(Sphag um wulfianum)33 8
Sulgj s õhik(Neckera penn ta)4 15
u gr k H p rz sel g47h kas äok el(Pl the c lor nthaööthuul-Sõr käp (Dactyl rhiza f chsi )
iirang vöönd
ni ga männ pi ranguvöönd-10974
Natura lup ik
7110*Rabad2 07945083 9010*Vanad loodusmetsad-1612106348
9010*Vanad loodusmetsad-161071235892 4
901 *Van d loodusm t ad-161336 5 9 712 T astumisvõimega rabad678 972
9010*Vanad loodusmetsad-1605770844
90D0*Siirdesoo ja rabametsad-1607019938
90D *Siirdesoo j rabametsad-160627 190D0*643145 811 *V d loodus et d542 4 190 *Vanad loodusmet ad 130 54 08
9010*Vanad o u t d-9700 5 4
2 i lehis d m t d65
9010*V ad o us et d15421454 179985 R undi ri ad kuusikud2118 58286
9050 R hundit ri kad kuusikud-2743 5 890D0*Sii desoo ja rabametsad 1697 450 3
D * Siirde ja b mets-4864
1 *Vanad l dusmets d-16174 5481
ialeh d e s d1638 88 S t v j oo-leh m ts d6745 83
9050 Ro undit ri kad kuu iku6 4145481 31 Huum toite sedj rved j järvikud162 445 83
h ndit rik d u sikud
Veekogu piiranguvöönd
Ahijärve oja
1
19212203 5Ahijärve oja 6
59
567835 36
37
53252 5427-14 40890 731-11
249251 50240
2
393
41 -34 1
289
09728 3
8 91
5
6
760344 6
238 0 7336 33347
339
345673
348 42
4078
-1322 323498
32
578 351205
4
3869
6
3 24365
309858 6523
3576645 6870 7-13236
3
0 372 13
57 55Rõka ringPeramaa tee
Rõka ring k r ng
ime i entori tee 20+9812 6
< V
<1 kV< kV
<1 V
< kV
< V
1-20 V
-20 V
1-20
1-20 V
-20 kV
Elektrimaak abel
El kt k bel
El t aakaabel
S devõrg kaabel1-20 kV<1 kV K p n e õhuliinM da pinge õhuliinElekt ili id kaitsev öndidEle trimaakaabel maa liin
/ 7
349
tee kaitsevöö d
2 6 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee
287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee 22289 Sikakurmu-Järvselja tee1 Mahasõidukoht M11
MMP-T
M3
2?
tee k os nimegKa njär -L ketii u tee
JS 198JS3 7
JS3102
JS303
JS 98
JS28345 S2867 288
JS 89
JS 0
765S 3JS 7069JS 68
JS 976 6
JS3 5
045
JS282S 8
JS 943JS 9278
JS 79 067654
S 7790
S 4 JS2 9
S 323 S 34
S 189
JS204 JS205
JS220 JS222 JS22345 S
JS227 JS 28930 JS23
JS247JS 465
JS2632
443
S 610
241
95 S23678 S 9087654
5320
8
u ndatav t uup
73
860 L9
387
74 T 6
84T5 RB580PT15 RB765 RB88 198 PT 5
8
9
7610 RB9 855 T6 9
T5 RB54+53 5
39+2687 3 +2454
3 + 50 624 0 +21020+211986 33209+ 8+730 0MM
M3
M
-T
5 RB8
5 RB79 8
7 RB88100RB8 7 B1 15 RB81 5 RB7
RB7
7 8 RB8
7 RB6RB6
50RB57 8RB10AS O
00PT 2
Purre
5 RB5
ASBO5 T/ 860PT
75 88 173 87 745 L
aL
37 RB8
PT
5 6L
T4050PL10231 TT1250PL1
8 5
T 160 L8
9
1 RB7
7RB8
07 8
950RB8
B
T 2 Aj 4 (Kask)3 , 16 61 3,232789,01j 2 (Toru peal)3 ,64611 3,84910 7,733 8839 63 6
0
/ 4
/ 1
-
180PT 2Aj 5 ( oru peal)33,926461564,60905 3,75
597 RB 1
7
Aj 1 (Vaher), 26 48 ,654 5, 5
PK276543
PK 2108765
PK111098765
PK4 PK0
(Ha b)2 298 84375 7910 (Lepp)5 6 8558 78
Aj 9 (Kä d)3 ,83617 8,28924 ,54
Aj 8 (Ka k), 06 61 5,87915 9,36
Aj 12 (Lepp)1,956460626,9993898, 1
Aj 14 (Känd)40, 46 61 3,3694012,90Aj 13 (Lepp)6, 562011,42936 ,36
7 5 2008 91
809 7
83-1
2
9 9 936-16
-1 352-23998
94
2
398-4
3
7-2 8
-21288
-j 2 (Lepp) 3 , 5646296 ,891 23,33 Truubi otsa )3 ,826 6 04,720933,21 Aj 20 (Känd)698 6589
Aj 21 (H b)3 ,6463900,319 0 ,45 Aj 19 (Känd)37, 66 63 25,929 7 ,54 j (Mänd)7, 7463 9, 35,49168 5
j 15 (Ku sk), 46462 ,946 ,57
Aj 17 (Känd)8,63 8 ,81 ,80
Aj 18 (Mänd)8, 3464720,449593 ,52
PK0 1PK4
K5678912
PK 720
0 (Elektri post)324 45385 41
Pinnase andmed
876
R onstrueeritav tuletõrjetiikTT1
Uuurimis leppemärgid
84
Aj 6 (Elektripost)61.95
4
Paunküla metskond 380 33701:002:1030
SA126Saula, TTP-258 / 001 108850020120EH412,4
jutin reeper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiir
raldise piir ja number
K t striüks piir nime ja tunnusega
Kv rtali pi r koos numbrigaM ap randusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma par nd süsteemi koodreguleeriva võrgu rekon trueeritavaala pind la0+00
Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilai s ja v o usuunaga,voolu u najoon näitab kraavimulde asukohta
Reko strueeritav teekraav numbri, voolusu na ja trassilaiuseg , voolu unajoon näita kraavi ulde sukohta,tr s la us mõõ e aks kr av t lje tk iv nduskr v numbri, voolusuun j l ius g , voo usu jo näitab kr v muldes koht , t a silai õõ eta s kraavi telj stT e ikett k s t his ga lood ses k os im gahitat v kuive u kraav nu bri, tr s i i s ja voolu u n , sukohtaõ r g t e8
Apna jõgi
Ol. olevsei sjääv kr am o ev e koo nim ga22287 Liispõllu-Järvselja-Aravukõrvalmaantee H d t v uiv d laiusega, voolusuunajoont b kr vimulde u oh , t assil ius mõõdet se kr vi t ljest2 5 r v numbria v o un g.V l l kra vi t j l - k ve at rjal paig t ksee ulde se
Hooldatav eesvool numbri jv us unag ,
8 t kr av numbri, lu uu a ja trassi laiu eg , voo usuunajoone ol
T3950PT12MAOOlema oleva se seis di sääv tr pruubi n mber läbimõõt (cm),mater l (PT, TT) pikkus m) ning otsaku tüüptru pEhi t vt pT/28 /12P/2urreL d kaits lVE n EE00551ri e ik u nu egaSih k tsevöönd
Loodusalaiigi leiukoht (piiranguvöönd)Pr jekteeritavüsi lupaig sihtkaitsevööndiirang vö ndNatura up ikVeekogu piiranguvööndS devõrg kaabel1-20 V<1 kVK p n e õhuliinM d pinge õhuliinEle trili id kaitsev öndidma liintee kaitsevöö d
M h s id koht M2-K ju in õid ki e ta sipööramise tähisegariigia t eltP-TM21 U e dat truup 3k j li ristmikT
R o tr eritav tuletõrjetiikTT
84
projekti leppemärgid
4
8
888
8 8
8
8 8
4
844
8
8
8 4 8
8
84
488
2
48
4
8
28
8 2 4
48 882 2
8
lgjärv
2
31.002345678940
43.0045
Ristprofiili nrKatendi tüüpTeekatte kõrgusarvud tee teljel (m)mulde kõrgusarvud tee teljel (m)V sakpoolse t kraavi põhja
kõrgus (m)Pa empoolse teekraavi põhjaOlemas leva mulde arvud tee teljel (m)Maapinna kõrgusarvudik tt de vahekaugused (m)i umbS r e j ver pik us ning r adiuste teljelTr ssi r a kaug s te teljest (m)Kraavi sises v k gus te eljest (m)st tud tr ssi pl anlo et ž
Proje t er tud12
6781023475
0Mõõtk a:e ti a ne:100H ris nt aln5 0
69
5
1 0 km
31.002345678940
4 .00
Ristprofiili nrKatendi tüüpTeekatte kõrgusarvud tee teljel (m)
Teemulde kõrgusarvud tee teljel (m)Vasakpoolse t kraavi põhjakõrgus (m)Pa emOl a leva mulde arvud tee teljel ( )Maapinna kõrgusarvudik tt de ahekaugused (m)i umbeS r e j ver pik usnin r di st teljelr ssi r a kaug s t teljest (m)Kra vi sises v k gus te eljest (m)st tud tr ssi p anlo et žProjekteeritud
12
6781023475
0Mõõtkava:Verti alne:100Ho is nt alne5 0
69451 0 km
+0098123 5
+001 836
/28 5 PT12 KOK.458.38 T/75 100B634.2628.384 5 *65 9
60124ApnajõgiR-TM2Taime ia teeJS 57
R-TM2
98
028S=96 mR=64mL 51 R=64L 51m
=L 66m393S 59 m2 5
4L 0
5,005876 79 423
37,9578279 33JS 57
8 k
36 km
6.438Kr20Kr45pl5T(H)+pl10T(H)+(H) 8 rl``S10rS5 L)+L)1,6m1 vanakr10pl35Sl20l`S20+Huumus(pl)25
Krpun15Krpruun55S```L+Huumus20rS`l+16Sl30pl10Kr205rSl60
-1-1
T
7
-12
-1
-2
5 PT 2
SB B2
SBB4
AI550Liivasaare(TTP-326) / 0022103 00010080EH16,34 imla metskond 41132801:001: 21jutine r eper andm tegaMa p randusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiirr ldi e piir ja numbeK t triük piir nime ja tunnusegavartal pi r koos numbrilühitähis, ehitise nimetus ja koodn ng m pa süst em kood
Ehitatav tee koos nimegaRekonstru eritav tee koos nimegaNi lusoo põikTaganurga ee
rekon trueeritaval pind l
Olem ol v tee koos nimega
Niilu oo tee
101 ee v l nu bri, trassilai s ja v o usuunaga,vool u najoon näitab kr avimulde asukohtakuiv nduskraav numbri, voolusuuna jatr s i lai s g ,asukoht , trassil ius õõ taks kr avi teljestM ha õid koht M4k iv duskraav nu bri jvoolus un ,L-kujuline sõidu tagasipöör ise koht ähi ega3250. ol vassei dääv kr avriigi m a teeltU e d t svo l numbri2 kra v/nõ bril na a. V lu n nool kr vi t ljel - kaevemat rjalp t k t m ldess4P-LM4e ol
T150PT12MAO
tr p
ruubi number, läbimõõt (cm),materjal (PT, TT), pikkus m) ning otsaku tüüpRekonstrueeritav truupEhi atav t p/1827Likvidee itav t uup
/
M ardlate piiigi leiukoht loomadaimedN t r l aikPär ndk ltuuri bjektiir g vööndV ekogu piiranguvöönd
1-20 kV<1 kVKeskpinge õhuliinMadalpinge õhuliinEle trili id kaitsevööndidLooduskaitsealaSiht a tsevööndP llooduslik kooslusÜk bjek i piir g v önrglo dus objektN tu ra 2000m aka b lliinärj d m t ad
pik k t h ega ood s+00H d t v uiv d r vj n näit b kr avimuld asukoht .
EPPEMÄRGID:
av äärne p nnasevall
5Uu n tav tru p
P pr ai
Aj Rp (t epi rde kan r) 8mX=6493 51,47Y 294 ,3
8 te raav nu b , voolus n tras i laiusega,, trass l iusõ r vi elj6 33-Tkuj line stmik
T e t vöö dR i i tee ka tsev öndi piir
K nnist piirimärk ( a dtoru)d 5o r st tav d ena zi s ue13 0BETR/13e a orOlem le sse s suk da jääv t
ööde m h muut s
aas tav d zi e150 aapar ndussüsteemi maa-alak i d s õj i r ond
i gi p h ld t v lP s l kr
P pr is
PP
P
T/89
34
T/ 8
9
T/ 02
T/ 0
106
81
1 3456
/
20
T/ 23
5 278129
KL2raavilaiend
LEPPEMÄRGID:
KL
L
KL 2
KL 3
B5
B7
B8
B9
0 B1 12 B
SB1
SB15
Pinnase andmedSB5etteb ssein
/
(TJ- 9 ) / 0015 9001 1
21 N-
-1
-1N-
7 k i ee t v
4
tiikb t k
2
m1
-12 6 T/124
70370-2
370-34
3
8
2
67
2
T/144
-12 47El tri kaabelk ring0858000020/102H40,64 tee /1075
4
27420
21
-T
7, ,
SB6
70RB
kk lõ n am lik(Ev rni divaricata)98LO94 5919
ulgjas õhik(Neckera pennata)LO94 532
a Traataia l kvi eerimineE1 ekraanSB1hno oogili settebassein
E B noloog line settebas ein
2
3
B 245
Taimeaia
45401:002:0011
Rõka
45401:002:0131
Rõka
45401:002:0265
Semmi
45401:002:0014
Udulaane
45401:002:0100
Tuulte
45401:002:0013
Kirsipuu
45401:002:0012
Labori
45401:002:0101
Tegevustekeskuse
45401:001:0279
22289 Sikakurmu-Järvselja
45401:002:0326
Soku
45401:002:0049
Soku
45401:002:0050
Kitse
45401:002:0316
Sarve
45401:002:0317
Kuuse
45401:002:0313
Pedaja
45401:002:0203
Männi
45401:002:0315
Nursi
91501:008:0062
Mõõdumetsa
91501:008:0107
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
45401:002:0331
Haidaku
45401:002:0020
Meelise
45401:002:0019
Kastre metskond 71
45401:002:0045
Vahi
45401:002:0318
Metsapera
45401:002:0044
Kadaka
45401:002:0095
Riiupalu
45401:002:0298
Uulika
70801:001:1310
Salu
45401:002:0302
Jahilossi
45401:002:0016
Paabori
45401:002:0004
Arike
45401:002:0010
Kiima
45401:002:0009
Möldri
45401:001:0294
Olmehoone
45401:001:0247
Rea
45401:002:0008
Sepa
45401:002:0007
Antsu
45401:002:0006
Rammo
45401:002:0005
Roosa
45401:001:0278
Haavametsa_I(TTP--336) / 002
2105090010010
Haavametsa_I(TTP-336) / 001
2105100010010
EH3
553,21
Haavasoo/ 004
2020858000020
T/45
T/46
T/48
T/49
T/50
T/51
T/52
T/54
T/53
T/57
T/59
T/61
T/60
T/63
T/62
T/67
T/79
T/72
T/73
T/71
T/65 T/66
T/70
T/74
T/69
T/68
T/64
T/76
T/78
T/77
T/75
T/81
T/82
T/83
T/84
T/85
T/86
T/2
T/55
P/2
P/2
P/2
P/2
A
p
n
a
j õ
g
i
1
1
5
1
1
7
1
1
6
Järvselja looduskaitseala
KLO1000218
VEP nr 206598
VEP nr 206600
VEP nr 206599
VEP nr 206888
VEP nr 141042
VEP nr 754
VEP nr 030
VEP nr 141043
VEP nr 207032
VEP nr 206608
VEP nr 206609
VEP nr 141005
VEP nr 206610
VEP nr 141016
VEP nr L00211
VEP nr L00210
VEP nr L00212
VEP nr 206601
VEP nr 206602
VEP nr 141012
VEP nr141044
VEP nr L00469
VEP nr 031
VEP nr 141020
VEP nr 206017
VEP nr 141009
VEP nr 204393
VEP nr 141007
VEP nr 206019
VEP nr 141006
VEP nr 206018
VEP nr 141040
VEP nr 206889
VEP nr 206596
VEP nr 206595
VEP nr 141021
VEP nr 141036
VEP nr 755
VEP nr L00470
1
2
6
1
2
7
1
2
8
1 3 0
1
2
9
Järvselja LKA, Järvselja skv.
KLO1100743
Järvselja loodusala
RAH0000144
Järvselja LKA, Ürgmetsa skv.
KLO1100742
Kalakotkas(Pandion haliaetus)
KLO9127185
Karvasjalg-kakk(Aegolius funereus)
KLO9127233
Kanakull(Accipiter gentilis)
KLO9128155
Kanakull(Accipiter gentilis)
KLO9130986
KLO9110843
KLO9110842
Laanerähn(Picoides tridactylus)
Laanerähn(Picoides tridactylus)
Hiireviu(Buteo buteo)
KLO
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9107638
Värbkakk(Glaucidium passerinum)
KLO9107637
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9200914
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9200515
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9128234
Värbkakk(Glaucidium passerinum)
KLO9107639
Metsaelupaikade looduskaitseala
Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku
püsielupaik
Järvselja tamm
Haavametsa kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd
KLO3100878
Järvselja selleheiniku püsielupaiga sihtkaitsevöönd
KLO3100950
Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
sihtkaistevöönd
KLO3100544
Järvselja-2 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
sihtkaitsevöönd
KLO3100545
Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
sihtkaitsevöönd
KLO3100546
Uulika kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd
KLO3100547
Uulika soo kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd
KLO3102249
Uulika kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd
KLO31002504
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600831
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600834
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600340
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600966
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600954
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9601437
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9200515
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9601167
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600554
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600253
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600608
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600166
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600480
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600167
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600609
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9601165
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9601166
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600702
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600955
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)
KLO9702028
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)
KLO9701741
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)
KLO9702624
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)
KLO9700202
Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii)
KLO9702331
Õli-luulisamblik(Pyrerula nitidella)
KLO9700200
Sire varjusamblik(Chaenotheca gracilenta)
KLO9702165
Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii)
KLO9700197
Oliiv-helsamblik(Centreali olivetorum)
KLO9702
Sellerheinik(Tricholoma apium)
KLO9600073
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9600050
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9600051
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9601324
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9600052
KLO9702040
KLO9702200
Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii)
Männi-Soomussamblik(Carbonicola anthracophila)
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702023
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702204
Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata)
KLO9702205
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702203
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702206
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702776
Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana)
KLO9601345
Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana)
KLO9601236
Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702202
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702018
Rant-tähnsamblik(Arthonia byssacea)
KLO97002208
Taiga-peenpoorik(Skeletocutis odora)
KLO9601396
Kare habesamblik(Usnea barbata)
KLO9702041
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702019
Taiga-peenpoorik(Skeletocutis odora)
KLO9601397
Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata)
KLO9702815
Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702814 Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702201
Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis)
KLO9403948
Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis)
KLO9403947
Kahar parthein(Glyceria lithuanica)
KLO9338
Laialehine nestik(Cinna latifolia)
KLO9310295
Kaunis kuldking(Cypripedium calceolus)
KLO9316298
Väike käopõll(Neottia cordata)
KLO92009149350803
Õrn tarn(Carex disperma)
KLO9352376
Õrn tarn(Carex disperma)
KLO9311064
Õrn tarn(Carex disperma)
KLO9352375
Laialeheline nestik(Cinna latifolia)
KLO9309692
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9402227
Helleri ebatähtlehik(Crossocalyx helleriuanus)
KLO9403395
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405101
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405100
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405181
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405095
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405151
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9404972
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9403964
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405182
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9403389
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9403965
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9404880
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9401766
Viierealine turbasammal(Sphagnum quinquefarium)
KLO9401004
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9401535
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405154
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405232
Rohekas käokell(Platanthera chlorantha)
KLO9126694
Rohekas käokell(Platanthera chlorantha)
KLO9348440
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9404914
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9404940
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405090
Roomav öövilge(Goodyera repens)
KLO9335859
Roomav öövilge(Goodyera repens)
KLO9346005
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405010
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405099
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9404777
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9404915
Wulfi turbasammal(Sphagnum wulfianum)
KLO9403318
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9401536
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9402228
Harilik ungrukold(Huperzia selago)
KLO9347267
Harilik ungrukold(Huperzia selago)
KLO9347268
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9400274
Rohekas käokeel(Platanthera chlorantha)
KLO9348438
Vööthuul-Sõrmkäpp(Dactylorhiza fuchsii)
KLO9348437
Kuninga männi piiranguvöönd
-10973420
KLO4000596
7110*Rabad
2107945083
9010*Vanad loodusmetsad
-1612106348
9010*Vanad loodusmetsad
-1610712358
9010*Vanad loodusmetsad
-1613360504
9010*Vanad loodusmetsad
KLO3102249
7120 Taastumisvõimega rabad
-1616786972
90D0*Siirdesoo ja rabametsad
-1607019938
90D0*Siirdesoo ja rabametsad
-1606271816
90D0*
643145481
9010*Vanad loodusmetsad
-1542745481
9010*Vanad loodusmetsad
1309545083
9010*Vanad loodusmetsad
-970045540
9020*Vanad laialehised metsad
-1565745481
9010*Vanad loodusmetsad
1542145481
9010*Vanad loodusmetsad
1799845481
9050 Rohunditerikkad kuusikud
-211845481
9050
1828645481
9050 Rohunditerikkad kuusikud
-274345083
90D0*Siirdesoo ja rabametsad
-1697645083
90D0* Siirdesoo ja rabametsad
-486445540
9010*Vanad loodusmetsad
-1617445481
9020*Vanad laialehised metsad
-1638245481
9080*Soostuvad ja soo-lehtmetsad
-6745083
3160 Huumustoitelised
järved ja järvikud
1627445083
Rohunditerikkad kuusikud
2
5
2
2
4
0
2
4
8
4
2
9
4
3
0
2
4
6
2
4
7
4
3
1
4
3
2
-
1
2
4
2
2
4
9
2
5
1
2
5
0
4
3
3
2
7
0
3
3
6
3
3
3
3
3
4
3
3
5
3
3
7
3
3
9
3
4
5
3
4
6
3 4 7
3
4
3
3
4
4
3
4
8
3
4
2
3
4
0
3
7
4
3 3 8
3
4
1
-
1
3
2
2
3
3
2
3
2
1
3
3
0
3
2
3
3
2
4
3 2 9
3 2 0
3
3
0
3
3
1
3
1
8
3
1
7
3
2
7
3
2
6
3
2
5
3
7
7
3
7
8
3 7 9
3 8 2
3
8
0
3
8
1
3
5
1
3
5
2
3
5
0
3
5
3
3
5
4
3
8
6
3 5 9
601
600
3
0
4
3
1
0
3 1
2
3
1
4
3
1
3
3
1
6
3
1
5
3
0
9
3
8
5
3
0
8
3
0
6
3
0
5
3
0
7
3 0 2
3
0
3
3
5
7
3
5
6
3
6
4
3
6
5
3
6
6
3
6
9
3
6
8
3
7
0
367-1
3
6
3
3
6
2
3
6
1
3
0
0
3
6
0
3
7
2
3
7
1
3
0
1
R
õ
k
a
r
i n
g
T
a i m
e a i a t e e
Kontori te e 2
0
+
0
0
0
+
9
8
1 +
9 8
2 +
9 8
3 +
5 8
0+00
1 +
0 8
1 +
3 6
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k V
1
- 2
0
k
V
1
-
2
0
k
V
1
- 2
0
k V
1
- 2
0
k
V
E
l
e
k
t
r
i
m
a
a
k
a
a
b
e
l
E le
ktr im
a a ka
a b e l
T/87
3
4
9
2
2
2
8
9
S
i
k
a
k
u
r
m
u
-
J
ä
r
v
s
e
l
j
a
t
e
e
3
1
1
MM
M3
M3
JS311
JS309
JS308
JS307
JS310
JS302
JS303
JS301
JS300
JS299
JS298
JS283
JS284
JS285 JS286
JS287
JS288
JS289
JS400
JS276
JS275
JS274
JS273
JS272
JS271
JS270
JS269
JS297
JS306
JS205
JS220
JS221
JS222
JS223
JS224
JS225
JS226
JS227
JS228
JS229
JS230
JS231
JS247
JS246
JS245
JS263
JS262
JS244
JS243
JS261
JS260
JS242
JS241
JS259
JS236
JS237
JS238
JS239
JS240
JS258
JS257
JS256
JS255
JS254
JS253
3
8
3
3
8
7
3
8
8
3
8
9
2 7 4
2
7
6
2 7 5
3
9
1
1
0
+
3
1 9
+
3
3
8
+
3
2
7
+
3
2
6
+
3
2
5
+
3
3
4 +
3 1
3
+
3
1
2
+
3
1
1
+
3
1
0
+
3
1
0 +
0 0
390
M3
M3
R-T
M2
R-T
M2
T/88
T/74a
T/80
3
5
1
- 1
3
0
0
Aj 1 (Vaher)
38,12
6461481,65
694045,05
P
K
2
7
P
K
2
6
P
K
2
5
P
K
2
4
P
K
2
3
P
K
2
3
P
K
2
2
P
K
2
1
P
K
2
1
P
K
2
0
P
K
1
9
P
K
1
8
P
K
1
7
P
K
1
6
P
K
1
5
P
K
1
4
P
K
1
3
P
K
1
2
P
K
1
1
P
K
1
0
P
K
9
P
K
8
P
K
7
P
K
6
P
K
5
PK4
P
K
3
P
K
2
P
K
1
P
K
0
Aj 11 (Haab)
42,41
6461298,84
693758,79
Aj 12 (Lepp)
41,95
6460626,99
693898,21
Aj 14 (Känd)
40,54
6461863,36
694012,90
Aj 13 (Lepp)
36,25
6462011,42
693605,36
2
8
3
2
8
2
2
7
0
2
8
4
2
8
5
2
8
6
3
3
3
- 1
3
2
1
- 2
3
2
1
-
1
3
2
1
- 2
3
9
5
3
9
2
3
6
4
3
9
3
3
5
6
- 1
3
9
6
3
9
7
3 5 2 -1
3
5
2
-
2
3
5
2
-
3
399
3
9
8
3
9
4
3
5
0
- 1
3
5
0
- 2
3
9
8
- 1
3
9
8
- 2
3 9 8 - 4
3
9
8
-
3
3
3
7
-
3
3
3
7
-
1
3
3
7
-
2
3
4
2
-
2
3
4
8
-
1
3
4
5
-
2
3 4 5 - 1
2
8
7
3
8
2
-
1
3
8
2
-
2
2
8
8
2 7 8
2 7 7
3
1
4
-
1
Aj 24 (Mänd)
37,37
6463369,03
694115,49
Aj 16 (Mänd)
38,77
6463222,91
694556,09
Aj 15 (Kuusk)
42,74
6462626,49
694601,57
Aj 17 (Känd)
38,89
6463986,85
695110,80
Aj 18 (Mänd)
38,13
6464720,44
695934,52
Aj 6 (Elektri post)
39,83
6462426,45
693857,41
3
2
1
- 3
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
4
4
8
8
4
8
4
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
4
8
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
8
4
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
2
8
4
8
8
4
2
2
2
2
8
4
4
8
8
4
4
4
4
4
8
4
3
3
3
3
8
4
4
8
4
8
8
4
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
4
8
8
4
4
4
4
8
8
4
3
3
2
2
2
2
2
2
4
8
8 4
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
8
2
4
4
4
4
4
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
8
2
8
2
8
2
4
8
4
8
4
8
8
4
S
e
l
g
j
ä
r
v
T/71-1
3
3
4
-
1 4
8
3
9
1
367-2
SB2
SB3
M3
T/99
T/100
T/101
T/102
T/103
T/104
T/107
T/108
T/109
T/110
T/111
T/113
T/114
T/115
T/116
T/117
T/118
T/120
T/121
T/122
T/123
T/125
T/126
T/129
KL1
KL10
KL13
KL14
4
8
SB5
SB8
SB12
SB13
SB14
SB15
4
8
2
2
4
8
4
8
4
3
1
-
1
4
3
2
4
3
3
- 1
4
3
4
4
3
4
- 1
4
3
5
N
-
1
N
-
2
M3
M3
M3
M3
4
8
3
1
4
4
8
3
5
4
-
1
N
- 3
T/134
T/135
T/136
2
2
tiik
tiik
b i o t i i k
8
4
3
4
1
- 2
1
3
0
m
3
3
1
m
3
9
1
1
1
9
m
2
8
4
T/18
T/119
T/43
T/42
T/56
T/124
3
7
0
- 1
3
7
0
- 2
3
7
0
- 3
3
7
0
- 4
3
6
7
-
3
4
8
4
8
4
8
T/112
T/106
T/146
4
8
4
8
2
4
2
- 1
2
4
2
- 2
T/147
M3
T/148
3
1
1
2
5
0
- 1
4
8
2
4
9
3
4
2
-
1
2
2
2
2
3
9
8
-
4
3
4
1
- 1
3
2
6
7,14
7,14
Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702983
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405919
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
T/54a
4
3
3
- 2
3
9
8
- 5
Tehnoloogiline settebassein
SE2
SE3
TSB 2
SE4
SE5
Aj 6 (Elektripost)
61.95
4
Paunküla metskond 380
33701:002:1030
SA126
Saula, TTP-258 / 001
4108850020120
EH4
12,4
Ajutine reeper andmetega
Maaparandusehitise reguleeriva võrgu
rekonstrueeritava ala ringpiir
Eraldise piir ja number
Katastriüksuse piir nime ja tunnusega
Kvartali piir koos numbriga
Maaparandusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja kood
ning maaparandussüsteemi kood
Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava
ala pindala
Maaparandusehitise ringpiir
100
12+00
Rekonstrueeritav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi
laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta,
trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
Rekonstrueeritav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja
trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
Tee pikett koos tähisega looduses
Rekonstrueeritav tee koos nimega
Ehitatav kuivenduskraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta
Rõka ring tee
128
400
Ol. olevasse seisundisse jääv kraav
Olemasolev tee koos nimega
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu
kõrvalmaantee
Hooldatav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon
näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
205
Ehitatav teekraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga.
Voolusuunanool kraavi teljel - kaevematerjal paigutatakse
tee muldesse
400
Hooldatav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi
8 4
Hooldatav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon
näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
115
Ol. olevasse seisundisse jääv eesvool
8 4
8 4
8 4
8 4
8 4
8 4
LEPPEMÄRGID:
Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi
T39
50PT12MAO
Olemasolevasse seisundisse jääv truup
Truubi number, läbimõõt (cm),
materjal (PT, TT), pikkus (m) ning otsaku tüüp
Rekonstrueeritav truup
Ehitatav truup
T/28
T/12
P/2
Purre
Looduskaitseala
VEP nr EE00551
Vääriselupaik tunnusega
Sihtkaitsevöönd
Loodusala
Liigi leiukoht (piiranguvöönd)
Projekteeritav
Piiranguvöönd
Natura elupaik
Veekogu piiranguvöönd
Mahasõidukoht M2
T-Kujuline sõidukite tagasipööramise koht tähisega
Mahasõidukoht riigi maanteelt
TP-T
MM
M2
T/1
Uuendatav truup
Mahasõidukoht M3
M3
T-kujuline ristmikR-T
8 4
T/27
Likvideeritav truup
Püsielupaiga sihtkaitsevöönd
Sidevõrgu kaabel
1-20 kV
<1 kV
Keskpinge õhuliin
Madalpinge õhuliin
Elektriliinide kaitsevööndid
Elektrimaakaabel
Elektrimaakaabelliin
Maantee kaitsevöönd
Rekonstrueeritav tuletõrjetiik
TT
KP
Koprapais
KL2
Kraavilaiend
Pinnase andmed
SB5
Settebassein
Traataia likvideerimine
SE1
Setteekraan
TSB1
Tehnoloogiline settebassein
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
MATER
reg.kood
MP
MU
0
0
0
0
7
7
8
8
-
-
0
0
0
0
Töö nr: 4-25
Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood / maaparandusehitise nimetus / Ehitise lühinimetus
2108090010010/001 JÄRVSELJA(TJ-194) EH1 2020858000020/001 JÄRVSELJA(TJ-194) EH2 2105100010010/001 HAAVAMETSA_I(TTP-336) EH3 2020858000020/102 RÕKA RING EH4 2020858000020/107 PERAMAA TEE EH5
Tellija: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond
TARTU MAAKOND KASTRE VALD AGALI, RÕKA JA JÄRVSELJA KÜLAD
JÄRVSELJA METSAPARANDUS JA TEEDE REK
2025
V01
Projekteerija: Heiki Verbak, Kalle Riidak
Vastutav spetsialist MATER-is: Heiki Verbak, Tarvo Verbak
Kontrollis: Tarvo Verbak
OÜ HETVER
R E G I S T R I K O O D 11066829
NIIDU 8, 78301 MÄRJAMAA
E E S T I / E S T O N I A
TEL: +37258627190, +37253334990
MÄRJAMAA 2025
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
SISUKORD
1. Projekteerimistingimused 2. Tehniline kirjeldus 3. Projekteerimise tingimused. 4. Tabel 1. Ehitatud või rekonstrueeritud maaparandusehitiste tehnilised andmed 5. Tabel 2A. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud 6. Tabel 2B. Tee rekonstrueerimise- ja uuendustööde koondmahud 7. Tabel 3. Vajalike ehitusmaterjalide ja -toodete andmed SELETUSKIRI: 1. Üldosa Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed Tabel 4a Teede üldandmed Asukoha plaan M 1:40 000 2. Uurimistööd Tabel 5 Uurimistööde loetelu Tabel 6 Reeperite loetelu
3. Geoloogia, mullastik ja pinnas.
4. Kultuurtehnilised tööd. 4.1. Trasside ettevalmistustööd 4.2.Üldnõuded ettevalmistustöödele 5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine 5.2. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 6. Truubid 6.1.Truupide projekteerimine 6.2. Truupide ehitamine 7. Tee rekonstrueerimine ja ehitamine 7.1. Tee projekteerimine Tabel 7. Tee rajatised Tabel 7.1. Sidumata segude terastikuline koostis 7.2. Tee ehitustööd 8. Keskkonnakaitse 8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine 8.2. Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee
ehitamisel
8.3. Settebassein 8.4. Kraavilaiendid 9. Ehitustöödele seatud piirangud 9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid 9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud 10. Maaparandusehitiste kasutamine ja hooldamine 11. Juhenddokumentide nimekiri TÖÖMAHTUDE TABELID: Tabel 8. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud Tabel 9. Rekonstrueeritavate, ehitatavate ja likvideeritavate truupide tööde mahud Tabel 10. Truupide koguste ja ehitusmaterjalide kogused Tabel 11. Rekonstrueeritava ja uuendatava tee katendite mahud ristprofiilide lõikes Tabel 12. Keskkonnakaitserajatiste rajamise tööde mahud Tabel 13. Muude tööde mahud Tabel 14A.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus Tabel 14B.Tee rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus LISAD: 1. Lisa 1A Ametiasutuste kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused
2. Lisa 1B Maaomanike kooskõlastuste koondtabel
3. Lisa 2 RMK Keskkonnamõjude analüüs
4. Lisa 3 RMK koosoleku protokoll
5. Lisa 4 Maaomanike kooskõlastused
6. Lisa 5 Mapinfo (digitaalne lisa)
7. Lisa 6 Raieala kiht (digitaalne lisa)
8. Lisa 7 Mahasõidukoha projekt riigi tugimaanteelt
9. Lisa 8 Keskkonnamõju eelhinnang
10. Lisa 9 Ellektrilevi OÜ liitumisleping
JOONISED:
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Joonis 1 Projektplaan M1/5000 Joonis 2 Rõka ring tee pikiprofiil ja ristprofiilid Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 3 Kontori tee 2 tee pikiprofiil ja ristprofiilid Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 4 Taimeaia tee pikiprofiil ja ristprofiilid Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 5 Rõka ring tee ristprofiilid Joonis 6 Kontori tee 2 tee ristprofiil Joonis 7 Taimeaia tee ristprofiil Joonis 8 Eesvoolukraav Ahijärve oja pikiprofiil Joonis 9 Eesvoolukraav Apna jõgi pikiprofiil Joonis 10 Teekraavide pikiprofiilid Rajatiste tüüpjoonised
3
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
SELETUSKIRI
1. Üldosa.
Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna haldusterritooriumil asuva metsaparandusobjekti „Järvselja
metsaparandus ja teede REK 2025“ rekonstrueerimis projekt on koostatud OÜ Hetver poolt vastavalt
hankedokumendi Lisa 1 –Tehniline kirjeldus, Maa- ja Ruumiameti Tartu keskuse poolt väljastatud
projekteerimistingimustele nr. 6.1-1/18375 30.04.2025.a., Keskkonnaameti kirjadele: „Agali, Rõka ja Järvselja
külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimused” 21.04.2025 nr 6-2/25/7382-2,
“Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimuste selgitus”.
21.08.2025 nr 6-2/25/7382-5, „Järvselja maaparandusehitiste..rekonstrueerimise selgitus vääriselupaikade
osas“ 05.11.2025 nr 6-2/25/7382-7 ja Transpordiameti kiri: „Järvselja maaparandusehitiste
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega” 17.04.2025 nr 7.1-2/25/5873-2 .
Projekt on koostatud vastavalt RMK poolt kinnitatud „Metsakuivenduse- ja teede ehitusprojekti näidiskoosseis
2020” ja on kooskõlas Maaparandusseaduse sellest tulenevate õigusaktidega (Maaeluministri määrus
25.02.2019 nr. 14“ Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, Maaeluministri määrus 06.05.2019 nr. 45
“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”).
Rekonstrueeritav metsakuivendusobjekt asub Tartu maakonnas, Kastre vallas, Agali, Rõka ja Järvselja
külas.
Objekt asub Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna hallataval maal:
45401:001:0279; 45401:001:0295; 45401:002:0305; 45401:002:0307 ja 91501:008:0107.
RMK maal:
45401:001:0289 ja piirneb kinnistuga 91501:001:0267.
Objekti läbivad riigimaantee lõigud, mis asuvad järgmistel katastritunnustel 45401:002:0326, 45401:002:0330,
91501:008:013, 45401:002:0327.
Asub eramaal:
91501:008:0022, 45401:001:0247, 45401:002:0008, 45401:002:0101.
Piirneb eramaadega:
45401:002:0049, 45401:002:0011, 45401:002:0131, 91501:006:0198, 45401:002:0132, 45401:002:0298,
70801:001:1310.
45401:002:0005, 45401:002:0009, 45401:002:0006, 45401:002:0010, 45401:002:0007, 45401:002:0008,
45401:002:0061, 45401:002:0235, 45401:002:0338, 45401:002:0334, 45401:002:0264, 45401:002:0021.
4
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Objekt paikneb metsakvartalitel:
JS227, JS228, JS229, JS230, JS231, JS247, JS246, JS245, JS244, JS243, JS224, JS240, JS263, JS262,
JS261, JS260, JS259, JS258, JS257, JS236, JS235, JS234, JS233, JS232, JS248, JS249, JS250, JS251,
JS252, JS253, JS254, JS255, JS256, JS264, JS265, JS266, JS267, JS268, JS269, JS270, JS271, JS272,
JS273, JS274, JS275, JS276, JS400, JS277, JS278, JS279, JS280, JS281, JS282, JS283, JS284, JS285,
JS286, JS287, JS288, JS289, JS290, JS291, JS292, JS293, JS294, JS295, JS296, JS296, JS297, JS298,
JS299, JS300, JS301, JS302, JS303, JS304, JS305, JS306, JS307, JS308, JS309, JS310, JS311.
Juurdepääsuteedeks projektalale ja piirnemine riigiteedega on 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee km
1,43 – 5,17 (km 2,14 ristuva Rõka ring tee rekonstrueerimine), 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee km
6,88 – 8,47 (km 7,23 ristuva Rõka ringtee rekonstrueerimine) ja 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu
kõrvalmaantee km 0,00 – 6,27.
Rõka ring tee ja Peramaa tee on maaparandussüsteeme teenindavad teed. Kontori tee 2 ja Taimeaia tee on
juurdepääsuteed. Teed asuvad Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kinnistutel.
Rekonstrueeritavat ala läbivad elektripaigaldised – Elektrilevi OÜ keskpingeõhuliin 1...20kV elektrõhuliin, kuni
1 kV õhuliin ja maakaabelliin. Rõka tee ääres Pk 37+25...pk45+26 ja Peramaa tee ääres asub Elektrilevi OÜ
maakaabel AXLJ-TT3x25+16. Kontori tee 2 te ületab õhuliin kuni 1kV. Taimeaia teed ületab õhuliin kuni 1kV
ja maakaabel kuni 1kV. Järvselja alevikus on Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliinid kuni 1 kV. Rõka külas
asuvad Elektrilevi OÜ keskpingeõhuliin ja elektriõhuliin alla 1 kV.
Kontori tee 2 teljel asub Apna jõest kuni Taimeaia teeni AS Emajõe Veevärk maa-alune vee ja kanalisatsiooni
survetorustik.
Enne ehitustööde algust tuleb välja kutsuda projektiga haaratud alal asuvate tehnorajatiste valdajad
vastavalt kooskõlastuste tingimustele.
Viimane rekonstrueerimise või ehitamise aasta:
Järvselja(TJ-194)..2105090010010/001 1971.
Järvselja(TJ-194)..2020858000020/001 1971.
Haavametsa_I(TTP-336)..2105100010010/001 1974.
Rõka ring tee 2020858000020/102 1971.
Peramaa tee 2020858000020/107 1971.
Keskkonnaameti projekteerimistingimuste kooskõlastuses välja toodud keskkonnaobektid, kus
maaparandustööde osas on vajalikud piirangud ja keelud: Alale jäävad Järvselja sellerheiniku püsielupaik,
Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaik,
Järvselja-2 lehise-õõspuraviku püsielupaik ja Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaik.
Püsielupaiga valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul on lubatud olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd. Tööd tuleb planeerida mahus, mis välistab negatiivsed
mõjud püsielupaikadele.
Alale jääb ka projekteeritav Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik.
5
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Projekteeritavas püsielupaigas ja sellele jäävaid kraave mitte rekonstrueerida ning
taimede kasvukohtadele ei tohi kuivendusmõju suurendada ega kahjustada.
Ala külgneb Järvselja looduskaitseala Apna piiranguvööndi ja
Järvselja sihtkaitsevööndiga. Järvselja looduskaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade
võrgustikku Natura 2000 kui Järvselja loodusala. Järvselja looduskaitseala Apna
piiranguvöönd kattub ka Metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. Apna
piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Keskkonnaameti
nõusolekul on Järvselja sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutööd. Kaitsealaga külgnevates kraavides planeeritud tööd, peavad need jääma
hooldustööde raamesse. Kaitsealale setet ja raiejäätmeid paigutada ei ole lubatud. Alale
jääb I kategooria kalakotka (Pandion haliaetus) ja II kategooria kanakulli (Accipiter
gentilis) püsielupaigad ja elupaigad. Kõik eelnimetatud linnuliigid on tundlikud pesitsusajal
inimeste liikumise ja mürarohkete tegevuste suhtes. Tööde teostamisel tuleb arvestada, et töid
ei või läbi viia:
•kalakotka pesapuust 500 m raadiuses 14. märtsist kuni 31. augustini;
• kanakulli pesapuust 300 m raadiuses 15. märts kuni 31. juulini.
Kalakotka püsielupaikades ja elupaikades ning kanakulli elupaikades tuleb piirduda hoiutööde
läbiviimisega.
Alale jäävad mitmed vääriselupaigad (VEP) ja kaitstavad Natura elupaigatüübid. Kaitstavates
Natura elupaigatüüpides ei või niiskusrežiimi muuta ja seega tuleb neid läbivates ja külgnevates
kraavides piirduda hooldustööde läbiviimisega. Sette eemaldamise vajadust tuleb põhjendada.
Alale jäävad mitmed I , II ja III kategooria loomade, seente ja samblike ning taimede elupaigad.
• I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine,
on keelatud.
• III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest
korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud.
• Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse
Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine
ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Arvestada tuleb
taimestiku niitmisel ja puittaimestiku raiel lindude pesitsusperioodiga. Veekogu kalda või ranna
erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal
veekaitsevöönd. Maaparandussüsteemi eesvoolusid loetakse samuti veekogudeks, mille
veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest on üks meeter või kümme meetrit (piiranguvöönd 100 m).
Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda
erosiooni või hajuheidet. Tuleb arvestada veekaitsevööndi eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit
võimalikult vähe mõjutaval viisil.
Vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogudele, tuleb:
1) Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogudes ning
töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum
kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks
tõkkekardinaid, settepüüdureid jms.
6
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
2) Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui
10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse.
3) Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut
veekogudes ning erosiooniohtu kaldal.
4) Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende
(tagasi) valgumise veekogusse.
VEP alal ja mõjualas (kuni 30 m objekti piirist) iga VEP põhiselt tööde mõju VEP alale ning projekteerida
võimalikult VEP alasid säästvaid lahendusi.
Rekonstrueeritava maaparandusehitiste suublateks on eesvoolud Apna jõgi ja Ahijärve oja. Ahijärve oja
seisukord on suhteliselt hea, oja on rekonstrueeritud 2009 a koostatud rekonstrueerimisprojekti järgi. Eesvoolu
trassil kasvab pikk rohttaimestik ja madal võsa. Voolusängi on koprad ehitanud koprapaisud. Kobraste
tegevus on voolusängi põhja kuhjanud setet.
Apna jõe seisukord on ebarahuldav. Eesvoolu trass on kaetud puittaimestikuga ja voolusängis on sete.
Liigvee äravoolu piiravad voolutakistused ja ka lamapuit, mis segab ka eesvoolu hooldamist. Ahijärve ojal ja
Apna jõel on projekteeritud tööd hooldustööde mahus. Apna jõel, kuna asub keskkonnakaitseliste objektide
piiranguvööndites.
Maaparandusehitiste kuivendusvõrk on valdavalt halvas tehnilises seisukorras. Kraavide trassid on kaetud
puittaimestikuga, voolusängi on kogunenud sete. Kaevetööde käigus eemaldatakse kraavidest sete ja
taastatakse algsed parameetrid. Kuivenduskraavid, mis asuvad piirangutega aladel (Vep, NATURA, jne)
teostatakse tööd hooldustööde mahus.
Projekteeritakse rekonstrueerimis- ja uuendustööd maaparandussüsteemi teenindavatel teedel – Rõka ring
teel ja Peramaa tee. Projekteeritakse rekonstrueerimistööd teedel Kontori tee 2 ja Taimeaia tee.
Rekonstrueeritakse või uuendatakse olemasolevad ja ehitatakse uued truubid.
Transpordiameti kooskõlastusel, tööde teostamisel kasutatakse juurdepääsuteedena riigi kõrvalmaanteid -
22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee, 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee ja 22287 Liispõllu-
Järvselja-Aravu kõrvalmaantee.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul
vastavalt EhS § 70 lg 3. Riigiteed ega selle korrakohast kasutamist ei ole lubatud ohustada. Tööde käigus
tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada ega planeerida teemaa
piires. Tee kaitsevööndisse jäävate kraavide uuendustööde käigus säilitada kraavi nõlvade
korrapärased kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole
lubatud. Riigi kõrvalmaanteede kaitsevõõnd on 30 m äärmise sõiduraja servast (kantud projektplaanile joonis
1).
Varasemateks projektideks, mille järgi on ehitatud olemasolevad maaparandusehitised on:
*„Elva metsamajand Ahja metskond ja EPA järvselja Õppe-katsemajand metsakuivendusprojekt nr. 194“ Töö
nr 70013, 1960 a. Projekteerija RPUI Eeesti Maaparandusprojekt.
*„Elva metsamajand Ahja metskond ja EPA järvselja Õppe-Katsemetsamajand metsakuivendusprojekt nr. 194
TJ“ (Ahja metskonna osa) Töö nr 70467, 1971a. Projekteerija RPUI Eeesti Maaparandusprojekt.
7
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
*„EPA Järvselja õppe – ja katsemajandi metsa väljaveotee ehitamise projekt“ Tartu 1966, Projekteerija ENSV
PM Maaparanduse ja Maakorralduse Valitsus, Tartu Maaparanduse Valitsus projekteerimise grupp.
*“Järvselja (TJ-194) maaparandusehitiste kuivendus ja teedevõrgu rekonstrueerimise projekt“. Töö nr 09-02,
projekteeris Laanekraav OÜ.
Haavametsa _I(TTP-336) 2105090010010/002 maaparandusehitise osas vana projekt ei ole leitav.
Maaparandusehitised asuvad osaliselt liiva ja turbapinnasel, mis on uhtumisohtlikud. Sette edasikandumise
takistamiseks on projekteeritud ehitada settebasseinid ka tehnoloogilised settebasseinid riigitee truupide ette.
Elurikkuse soodustamiseks projekteeritakse kraavilaiendeid. Settebasseinid on ka leevendusveekogudeks,
millede ehitamisel tuleb arvestada leevendusveekogude ehitamise nõudeid.
Ehitusprojekti rakendamisel aluseks võetavate normide loetelu:
x maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”;
x maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve
tegemise nõuded”;
x maaeluministri 14.12.2018 määrus nr 74 „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa
ning nende taotluste sisu nõuded”;
x.maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded”;
x maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”;
x maaeluministri 23.11.2018 määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus”;
x maaeluministri 13.12.2018 määrus nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad
nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded”;
Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed on esitatud tabelis 4.
Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed
Ehitise lühi-
tähis
Maaparandus-
süsteemi kood
Maaparandusehitise
kood nimetus rek pindala
(ha)
rek tee
(km)
uuendatav
tee (km)
Rekonst-
rueeritav
eesvool
(km)
Hooldatav
eesvool
(km)
EH-1 2105090010010 001
Järvselja(TJ-194) 147,16
EH-2 2020858000020 001 Järvselja(TJ-194)
479,56
2,13
EH-3 2105100010010 001 Haavametsa_I(TTP-
336) 551,88 0,60 2,60
EH-4 2020858000020 102 Rõka ring tee 4,51
EH-5 2020858000020 107 Peramaa tee 0,15
Kokku: 1178,6 4,51 0,15 0,60 4,73
8
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Tabel 4a Teede üldandmed
Ehitise lühi-
tähis
Tee
kood nimetus rek tee
(km)
uuendatav
tee (km) Kokku (km)
EH-6
4692971
Kontori tee 2
0,36 0,36
EH-7
4795836
Taimeaia tee
0,14 0,14
Asukoha plaan asub leheküljel ....
9
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Asukoha plaan M 1:40000
Alusena on kasutatud Maa-ameti baaskaarti
10
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
2. Uurimistööd.
Uurimistööd on tehti vastavalt Maaeluministri 20.12.2018a. määrusele nr 77 „Maaparanduse
uurimistöö nõuded”.
Uurimistööd tehti mahus, et projekteerida “Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025“”
maaparandussüsteemi rekonstrueerimine ning maaparandussüsteeme teenindavate- ja juurdepääsu teede
rekonstrueerimine. Uurimistööde andmed koondati uurimistööde aruandesse.
Uurimistööde kokkuvõte uurimistöö liikide lõikes ja projekteerimistingimuste alusel on järgnev:
1.Kuivendusvõrgu tehnilise seisukorra uurimistöö teostati kokku 1204 ha-l. Kultuurtehnilised uurimistööd
kuivendusvõrgu- ja teetrassidel teostati ulatuses, mis on vajalikud puittaimestiku likvideerimise mahu
määramiseks. Uurimistööd teostati olemasolevatel kuivenduskraavidel. Uurimistööd teostati uute, kaevatavate
kraavide trassidel. Kraavidel tehti uurimistööd kaevetööde mahu väljaselgitamiseks, kändude juurimise
mahtude väljaselgitamiseks ning vanade kraavivallide likvideerimise mahtude väljaselgitamiseks. Uuriti
koprapaisude olemasolu. Uuriti riigi kõrvalmaantee äärsete kraavide, mille kaudu suunatakse vesi ära
rekonstrueeritava ala kuivenduskraavidest. Liigvee ärajuhtimise tagamiseks uuriti veejuhtmeid väljapool
projektiala. Topogeodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistati veejuhtmete põhja kõrgused, vajadusel vee
tasapind ja maapinna kõrgusarvud.
Kultuurtehnilised uurimistöödega määrati veejuhtmete ja mullete kattuvus puittaimestikuga. Puittaimestik
liigitub võsaks ja puistuks.
2. Eesvoolukraavidel Apna jõgi (3,2km) ja Ahijärve oja (2,1 km) teostati tehnilised, kultuurtehnilised, pinnase
ja topo-geodeetilised uurimistööd. Eesvoolukraavid trasseeriti ja piketeeriti. Eesvoolu trassidel mõõdistati
ristprofiilid ca 100 m vahemaa tagant. Pikettide kohal uuriti kraavide tehnilist seisukorda ja pinnast. Ahijärve
oja pinnase määramiseks kasutati olemasolevat kraavi pikiprofiili ja välivaatlust. Apna jõe pinnase
määramiseks kasutati pinnasepuuri, millega sondeeriti eesvoolu kalda alal ja pinnaseproov võeti eesvoolu
põhjast. Uuriti koprapaisude olemasolu.
3. Uuriti olemasolevate truupide seisukorda ja uute truupide ehitamise vajadust. Mõõdeti truupide põhja ja
teekatte/mulde pinna kõrgused. Uuriti olemasolevate truupide tehnilist seisukorda - torustik, otsakud ning
parameetreid - pikkus, läbimõõt.
4. Teede rekonstrueerimise ja uuendamise uurimistööde käigus Uuritud teedeks on
maaparandussüsteeme teenindavad teed - Rõka ring tee (4,51 km), Peramaa tee (0,15km) ja
juurdepääsuteed Kontori tee 2 (0,36 km), Taimeaia tee (0,14 km).
Mõõdistati teetrassi pikettide (ca 100m vahekaugusega) kohalt ristprofiilid ca 20 m laiuses trassi
koridoris. Mõõdistati tee iseloomulikes kohtades punktid (nt. tee käänakud, kraavide põhjad, reljeefi
kõrgem või madalam punkt). Uurimistööde andmed on katud uurimistööde plaanile, piki- ja
ristprofiilidele. Teede trassil teostati kultuurtehnilised uurimistööd - puittaimestiku likvideerimise mahu
arvestamiseks. Tehti kindlaks teede mulde rekonstrueerimise ning ehitustööde vajadus ja maht. Uuriti teede
äärde uute veejuhtmete ehitamise võimalusi ja vajadust. Ristprofiilide mõõtmisega selgus ehitamistöödeks
vajalik trassi laius - kui laialt tuleb teostada kultuurtehnilised tööd tee teljest arvates. Selgitati
mahasõidukohtade ja tagasipööramise kohtade ehitamise vajadus, asukohad ja vajalikud tööd. Teetrassi
sondeeriti tee aluspinnase ja olemasoleva kruuskatte seisukorra määramiseks. Uurimistööde käigus puuriti
11
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
teekattesse 1m sügavusi surfe, lisaks uuriti käsipuuriga pinnast tee kõrval, muldel ja metsamaal, mille käigus
võeti käsipinnasepuuriga pinnaseproove. Üldise pildi saamiseks kasutati maa-ameti mullastiku kaarti ja
olemasoleva ehitusprojekti andmeid. Mõõdistamise andmete põhjal on koostatud tee pikiprofiil ja ristprofiilid.
5.Keskkonnaalaste uurimistöödega uuriti kaitstavaid loodusobjekte mõjutavaid veejuhtmeid ning hinnati
kavandatavate tegevuste elluviimise võimalikkust, lähtuvalt kaitstavate loodusobjektide
kaitse eesmärkidest. Uuriti keskkonnarajatiste ehitamise vajalikkust ja võimalusi.
Uurimistöö tulemusena selgusid kuivendussüsteemi eesvoolukraavide, kuivendus- ja teekraavide, truupide,
ning teede tehniline seisukord. Selgitati rekonstrueeritava ala pinnas, veejuhtmete põhja ja maapinna
kõrgused. Selgusid kaitstavad looduskaitselised objektid ja neid mõjutavad veejuhtmed.
Veejuhtmete voolusängi on kogunenud sete. Kraavide ristlõige on vähenenud ja ei taga vajalikku
kuivendusintensiivsust. Eesvoolukraavide nõlvadel kasvab puittaimestik, voolusängis on sete, lamapuit ja
voolutakistused.
Truubid on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist, vaja on ehitada uusi truupe.
Uurimistöödega selgusid teede rekonstrueerimise ja uuendamise vajadus. Rõka ring tee, mis asub valdavalt
mineraalpinnasel vajab rekonstrueerimist. Teel on kaks lõiku, kus aluspinnaseks on turvas, mille paksus on
0,8...5,0 m. Teekate on amortiseerunud, katendis esinevad augud, lõiguti on tee märjal ajal raskesti läbitav.
Olemasoleva kruuskatte laiuseks mõõdeti ca 4 m. Tee ääres olevad veejuhtmed on amortiseerunud ja ei taga
tee muldkeha optimaalset niiskusreziimi. Tee ääred on hooldatud. Teeäärsetes veejuhtmetes kasvab roht- ja
puittaimestik. Puuduvad nõuetekohased mahasõidukohad. Peramaa tee teekate vajab uuendamist. Kontori
tee 2 asub osaliselt pargi alal ja osaliselt turba pinnasel. Turbapinnasel asuva lõigu all asub AS Emajõe
veevärk vee ja survekanalisatsiooni trass. Turbapinnasel asuva teelõigu äärtes on osaliselt teekraavid.
Teekate on amortiseerunud. Taimeaia tee teekate on amortiseerunud. Tee äärtes veejuhtmed puuduvad.
Topo-geodeetilised mõõdistustustel on kasutatud GNSS RTK seadet South Inno7. Topo-geodeetilised
mõõdistamised on tehtud L-Est 97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused on mõõdetud EH2000 süsteemis.
GNSS mõõdistamine teostati GeoNovus Eesti virtuaalses VRS Now võrgus, mis annab parandeid riikliku
võrgu polügonomeetria punktidelt.
Paigaldati ajutised reeperid. Mõõdistusandmed on seotud riikliku geodeetilise võrgu tihendusvõrgu punktiga
Võnnu (810). Paigaldati 24 ajutist reeperit.
Uurimistööde andmete põhjal on koostati uurimistööde plaan mõõdus 1:5000.
Uurimistööde osas esitatakse tabelid „Uurimistööde loetelu“ (tabel 5) ja „Reeperite loetelu“ (tabel 6).
Uurimistööde aruanne on üle antud Maa ja Ruumiameti maaparandussüsteemi ehitusõiguse büroole..
12
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Tabel 5 Uurimistööde loetelu
Kõikide uurimistööde tegija oli OÜ Hetver.
Uurimistööd teostajateks olid Kalle Riidak (KR), Tarvo Verbak (TV) ja Heiki Verbak (HV) poolt. Välitööd
toimusid vahemikus 15.08 – 14.11.25.
Nr. nimetus ühik
Teost. aeg
Teost.
Eh 1
Eh 2
Eh 3
Eh4 Eh5 Konto ri tee 2
Taime aia tee
Kokku
1
Kameraalsed uurimistööd, kaardimaterjali ettevalmistamine ja varasema projekti olemasolu uurimine.
töö
1
15.08 -
15.10.25 HV, TV, KR
2 Maaparandussüsteemi tehnilise seisukorra uurimistöö
ha 142,5
490,6
571,0
1204,
1
02.09-
14.11.25 HV, TV, KR
3
Eesvoolude tehnilise seisukorra uurimistöö ulatuses, mis tagab projektalal maaparandussüsteemi toimimise
ha
490,6
571,0
1061, 6
02.09-
22.10.25
HV, TV, KR
4
Truupide rekonstrueerimise ja ehitamisega seotud uurimistööd
ha 142,5
490,6
571,0
1204,
1
28.08-
14.11.25 HV, TV, KR
5 Topo-geodeetilised uurimistööd maaparandusehitisel
ha 142,5
490,6
571,0
1204,
1
28.08-
14.11.25 HV, TV, KR
6
Topo-geodeetilised uurimistööd teedel (trasseerimine, piketeerimine, ristprofiilide mõõdistamine) (km)
km
4,51
0,15
0,36
0,16
5,02
28.08-
29.08.25 HV, TV
7
Teelt mahasõidukohtade ja tagasipööramiskoha projekteerimiseks vajalikud uurimistööd
km
4,51
0,15
0,36
0,16 5,02
28.08-
29.08.25
HV, TV
8 Teede pinnase uurimistööd
km
4,51
0,15
0,36
0,16
5,02
27.09,
28.09-
08.10.25 HV, TV
9
Teetruupide rekonstrueerimise ja ehitamisega seotud uurimistööd
km
0,15
0,36
0,16 5,02
28.08-
14.11.25 HV, TV, KR
10 Keskkonnakaitse rajatiste vajaduse uurimistööd
ha 142,5
490,6
571,0
1204,
1
02.09-
26.09.25 HV, TV, KR
11
Kitsendusi põhjustavate objektide olemasolu uurimine projektiga hõlmataval alal (arvestades ka objektide
ha 142,5
490,6
571,0
1204, 1
02.09-
26.09.25 HV, TV, KR
13
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
kaitsevööndeid)
12 Ajutiste reeperite paigaldamine
tk 2
11
11
24
02.09-
29.09.25 HV, TV, KR
Tabel 2 Reeperite loetelu
Jrk nr Reeperi
number klass kirjeldus asukoha kõrgus
arv m
kirjeldus koordinaadid
x y
1 1 Tehn. Lepp Apna jõe PK 15+72
juures.
6461481.65 694045.05
38.12
2 2 Tehn. TR/24 toru TR/24 toru idapoolse
otsa peal
6461183.84 691007.73
32.99
3 3 Tehn. T/40 toru T/40 toru idapoolse
otsa peal
6460839.06 691313.68
34.18
4 4 Tehn. Kask Kraavide 242 ja 243
ristumine
6461403.23 692789.01
36.31
5 5 Tehn. TR/21 toru TR/21 toru idapoolse
otsa peal.
6461564.60 690503.75
33.92
6 6 Tehn. El. post Kraavide 333 ja 321-2
ristumisest 50 m.
Lõunasse.
6462426.45 693857.41
39.83
7 7 Tehn. TR/23 toru TR/23 põhjapoolse
otsa peal.
6460885.20 690822.91
34.57
8 8 Tehn. Kask Rõka ringtee PK
29+24.
6461435.87 691539.36
34.30
9 9 Tehn. Känd 20 m. TR/41 loode
poole.
6461788.28 692401.54
35.83
10 10 Tehn. Lepp Kraavide 272 ja 424
ristumiskohas.
6460976.18 692558.78
37.45
11 11 Tehn. Haab Rõka ringtee otsas üle
Sikakurmu-Järvselja
riigi tee.
6461298.84 693758.79
42.41
12 12 Tehn. Lepp El. liini(1-20kV) ja
Sikakurmu-Järvselja
riigi tee kirdenurgas.
6460626.99 693898.21
41.95
13 13 Tehn. Lepp Apna jõe PK 10
juures.
6462011-42 693605.36
36.25
14 14 Tehn. Känd Kraav 338 ja ehitatava
kraavi 374
ristumiskohas.
6461863.36 694012.90
40.54
14
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
15 15 Tehn. Kuusk Kraavi 398-2 lähtest
33 m. allavoolu.
6462626.49 694601.57
42.74
16 16 Tehn. Mänd Kraavi 353 lähtest 91
m. allavoolu ja 13 m.
paremale.
6463222.91 694556.09
38.77
17 17 Tehn. Känd TR/85 üle Liispõllu-
Järvselja-Aravu tee.
6463926.85 695110.80
38.89
18 18 Tehn. Mänd Kraavist 366 24 m.
vastuvoolu.
6464720.44 695934.52
38.13
19 19 Tehn. Känd Kraavist 117 90 m.
allavoolu.
6463525.92 692715.54
37.06
20 20 Tehn. Känd TR/15 16 m.
põhjapoole.
6462862.65 692203.89
35,69
21 21 Tehn. Haab Kõnnu-Ahunpalu tee
truubist lõunasse, aia
nurgas.
6463900.31 692030.45
35.48
22 22 Tehn. Lepp Kõnnu-Ahunpalu tee
ja Rõka ring tee ristist
32 m. lõunasse.
6462962.86 691223.30
35.35
23 23 Tehn. Truubi
otsak
Kõnnu-Ahunpalu tee
ja Ahijärve oja truubi
otsak.
6463804.72 690933.21
33.82
24 24 Tehn. Mänd TR/74a 12 m.
lõunasse.
6463369.03 694115.49
37.37
3. Geoloogia, mullastik ja pinnas.
Rekonstrueeritav objekt on reljeefilt suhteliselt tasane, maapinna languga idast läände. Esineb mikroreljeefi,
e. maapinna ebatasasust. Maapinna madalama osa kõrgusarv on 33,0 m ja kõrgema osa kõrgus on 42,0 m.
Piirkonnas on palju soid. Rekonstrueeritava ala idapiiril asub Huuliku soo, esineb veel väiksemaid soid.
Geoloogilise aluspõhja moodustab Kesk-Devoni Aruküla lademe Aruküla kihistu liivakivi ja aleuroliit.
Domineerivad mineraalmullad.
Mullastik on väga kirju. Rekonstrueeritava ala idaosas on valdavad liiva ja saviliiva pinnased, esineb madalsoo
pinnast. Liivapinnas esineb kas paksema või õhema kihina praktiliselt kogu rekonstrueeritaval all. Ala
läänepoolses osas on valdavad liivsavi pinnased, esineb madalsoo pinnast. Rekonstrueeritav ala piirneb
kaguosas rabaga. Esinevad leede-glei muld, leetunud gleimuld. Madalamatel aladel esinevad leostunud
gleimuld ja turvastunud muld.
Pinnasevesi on kõrge ja jääb valdavalt alla 1 m sügavusele maapinnast, paiguti ulatudes
kuni 0,3 m sügavuseni. Metsakuivendusobjekti ala on valdavalt liigniisketel muldadel.
Rõka ring tee asub liivsavi, saviliiva, liiva ja turbapinnasel. Kontori tee 2 asub turbapinnasel, rähkse saviliiva ja
liivapinnasel. Taimeaia tee asub rähkse saviliiva pinnasel.
15
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Metsa kasvukohatüüpideston esineb jänesekapsa-kõdusoo, jänesekapsa –mustika, mustika-kõdusoo,
angervaksa, madalsoo, naadi jne.
Liigniiskuse peamisteks põhjusteks on kõrgeleulatuv põhjavesi ning kuivendussüsteemi amortiseerumine.
4. Kultuurtehnilised tööd.
Kultuurtehniliste tööde eesmärk on ette valmistada projektala veejuhtmete ja teede trassid ehitus-
,rekonstrueerimis- ja hoiutöödeks.
4.1. Trasside ettevalmistustööd.
Trasside ettevalmistustöö koosneb peamiselt kultuurtehnilisest tööst. Projektplaanil (joonis 1) on
rekonstrueeritavatele, uuendatavatele ja hooldatavatele kraavidele tingmärgiga kantud raiutavate trasside
laiused kraavi teljest ning voolusuund (näitab kraavimulde asukohta). Rekonstrueeritavatel teedel on
arvestatud trassi laius tee teljest, mille kohta on informatsioon teede pikiprofiilidel ja ristprofiilidel (joonis 2-7).
Ettevalmistavate tööde käigus raiutakse trassidelt puittaimestik ja koondatakse, juuritakse või freesitakse
kännud.
Eesvoolukraav Ahijärve oja hooldatakse (rekonstrueeritud ca 2010), mille käigus voolusängist likvideeritakse
koprapaisud, likvideeritakse voolusängist sete ja puhastatakse trass puittaimestikust (valdavalt madal võsa ja
kõrge rohttaimestik). Puittaimestik freesitakse. Koprapaisud likvideeritakse. Eesvoolukraav Apna jõgi asub
valdavalt metsamaal, lõigul pk9...pk14 on teekraav. Piketist pk0...pk9 ja pk14...pk26 voolab eesvool
metsamaal. Olemasolev mulle on valdavalt kaetud puttaimestikuga, puittaimestikuga on kaetud ka veejuhtme
nõlvad. Voolusängis on lõiguti palju lamapuitu. Metsamaal asuv lõik on keskkonnakaitselise piirangute töttu
hooldatav. Eesvoolu trass puhastatakse puttaimestikust. Veejuhtmete nõlvadel kännud freesitakse, muldel
juuritakse. Pk9...pk14 vahelisel lõigul kasvab eesvoolul võsa, mis likvideeritakse freesimise teel. Lamapuit
likvideeritakse trassi laiuselt, väljapoole trassi asuv lamapuit jäetakse lebama.
Kuivendusvõrgu kraavide trassid tuleb puhastada puittaimestikust ja juurida või freesida kännud. Kvartali
sihtidel tuleb rajada 12 m laiused trassid. Kvartalisisesed kraavide trassid tuleb rajada 6...8 m laiused
vastavalt kraavi laiusele ja projekteeritavatele töödele, seda juhul kui liigeldava mulde ehitamine pole vajalik.
Kvartali sihtidel asuvate kraavide mulded tuleb ehitada liigeldavateks - 6 m laiusteks. Kraavidel, kus
mullavallid on laiali lükkamata, tuleb vajadusel tasandada (kui rajatakse mulle). Kraavidel tehtavatel töödel
tuleb lähtuda Keskkonnaameti nõuetest. Võimalusel tuleb kvartalisihtidele, kus kraave ei ole, kaevata uus
kraav (vastavalt hankedokumendile). Uute kraavide trassidel tuleb teostada kultuurtehnilised tööd, et oleks
võimalik kaevata 1 m sügavused kraavid ja ehitada 6 m laiused mulded. Rekonstrueeritaval alal on
keskkonnakaitseliste piirangutega alad, kus kultuurtehniliste tööde teostamisel tuleb lähtuda keskkonnaameti
poolt toodud nõuetest.
Trassiraie tuleb teostada kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2024“ p.1.9 kraavitrasside
mahamärkimine, nõudeid arvestades.
Teetrassi teekraavid puhastatakse puittaimestikust. Kännud juuritakse alal, kus teekraavi kaevamisel jääb
kraavi alale ja 1 m laiuselt metsapoolsele kaldale mets. Teekraavi rekonstrueerimine jääb olemasoleva kraavi
asukohta, siis kännud freesitakse. Teekraavi metsapoolsel 1 m laiusel ribal kände ei juurita, ega freesita.
16
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Veejuhtmete trassidel tuleb puittaimestik kvartali sihtidelt likvideerida järgmiselt - mulle 6 m laiuselt, kraavi
nõlvadel kasvav puittaimestik ja 1-2 m laiune riba veejuhtme metsapoolsel kaldal. Trassi laiuseks jääb
kuivendus kraavidel 12 m (sügavamatel kraavidel laiem). Teekraavidel puhastatakse puittaimestikust kogu
trass ja kraavi metsapoolselt kaldalt 1-2m laiune ala.
Raiuda tuleb ka puud, mis jäävad väljapoole trassi ala, kuid mis on ohtlikult kaldus trassi suunas.
Puude ja raiejäätmete virnastamise asukohad valitakse tööde käigus sihtasutuse metsaülemaga nii, et need
ei takistaks hilisemaid teede ja kraavide rekonstrueerimise/hoiu töid. Peale puidu raiumist materjal
koondatakse ja eemaldatakse kraavitrassidelt.
Kännud juuritakse kogu trassi laiuselt. Kraavide nõlvadel tuleb kännud tasandada freesimise teel siis, kui
sette eemaldamisel ei ole vajalik nõlvade kaeve nõlvuse korrigeerimiseks, seda hooldatavatel kraavidel.
Juuritud kändude ja väljatulnud kivide äravedu ei ole vajalik, need tuleb paigutada trassi äärde nii, et ei tekiks
katkematut valli, vahe tuleb jätta iga 25 m tagant.
Kraavitrasside mulded (trassi laius 12 m) tuleb tasandada siledaks, liikumist võimaldavaks muldeks.
Teetrasside laiused on märgitud teede pikiprofiilile (joonis 2-4).
Rekonstrueeritavate maaparandusehitise kultuurtehniliste tööde mahud on arvestatud tabelis 8.
4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele.
*Ettevalmistustööd peavad vastama maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 “Maaparandussüsteemi
ehitamise täpsemad nõuded” ja „Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020“ nõuetele.
*Lahti raiutud trass vastab nõuetele, kui töid takistav puittaimestik on raiutud ja sellest tulenev metsamaterjal
on ladustatud eraldi väljapoole trassi või ära veetud. Koos raiejäätmetega tuleb trassilt eemaldada ka
suuremõõduline lamapuit (keskkonnakaitselistel aladel erinõuded), et see ei takistaks kändude juurimist ja
hilisemat mulde töötlemist. Puittaimestiku raiumise järel on ette nähtud ala juurimine või freesimine.
Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi asetada teede ja kraavide mulletesse.
*Ettevalmistustöödel erakinnistutel tuleb trassiraie ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike
kooskõlastuse tingimustega. Enne töödega alustamist võtta ühendust objektiga piirnevate
maaomanikega, teavitada tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal. Täiendavad
tingimused ja tööd vastavalt kooskõlastustele vaadata lisad 1A ja 1B. Erakinnistuga piirnevatel lõikudel enne
töödega alustamist täpsustada piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide
hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada.
Vep, NATURA ja teistel looduskaitseliste piirangutega aladel projekteeritud töödel tuleb jälgida
Keskkonnaameti nõudeid.
5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.
Metsamaa kuivendussüsteemide eesmärgiks on pinnavee ärajuhtimine, perioodiliste üleujutuste mõju
vähendamine, metsamulla õhustatuse parandamine ja mullast toitainete väljauhtumise vältimine. Sellega
kaasneb puude kasvukiiruse ja kvaliteedi tõus. Paranevad metsavarumise tingimused ning suureneb
metsamuldade vastupanuvõime tallamise negatiivsetele mõjudele. Metsakuivendus soodustab metsade
uuenemist. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse kuivendatud maa-alal olemasolev
kraavivõrk osaliselt endisel kujul. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel taastatakse kraavivõrk osaliselt
endisel kujul st. taastatakse veejuhtmete esialgne sügavus ja ristlõige. Veejuhtmete hooldamise korral
17
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
eemaldatakse voolusängist setet 0,5 m³/m, või likvideeritakse ainult voolutakistused ja lamapuit.
Projekteeritud on uued kuivendus- ja teekraavid ning nõvad, veeviimarid, truubid, kraavilaiendid ja
settebasseinid.
Eesvoolukraavide hooldamine, rekonstrueerimine ja kuivenduskraavide rekonstrueerimine ja hooldamine
tagab kuivendussüsteemidest kiirema liigvee äravoolu. Projektplaanile (joonis 1) on tingmärkidega kantud
informatsioon projekteeritud rekonstrueerimistööde kohta.
Tabelis 8 „Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud ” on veejuhtmete töömahud esitatud
iseloomulike lõikude kaupa.
5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine.
Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise projektala asub maaparandusehitistel Järvselja(TJ-194) (EH1 ja EH2),
Haavametsa_I(TTP-336) (EH3), kus asuvad maaparandussüsteeme teenindavad teed Rõka ring (EH4) ja
Peramaa tee (EH5). Projekteeritud on kuivenduskraavide hooldamine maaparandusehitise välisel alal ja
juurdepääsuteede rekonstrueerimine – Kontori tee 2 (EH6) ja Taimeaia tee (EH7). Rekonstrueeritavate
maaparandusehitise pindala on kokku 1179 ha. Kuivendusviisiks on kraavkuivendus.
Maaparandusehitise EH1 suublaks on Kalli jõgi, EH2 suublaks on Ahijärve oja ja EH3 suublaks on Apna
jõgi. Ahijärve oja ja Apna jõgi asuvad rekonstrueeritavatel maaparandusehitistel. Ahijärve oja ja Apna jõgi on
eesvoolukraavid. Ahijärve oja seisukord on rahuldav. Voolusängis on koprapaisud, voolusängis on setet.
Eesvoolu on rekonstrueeritud 2010 a. Apna jõe seisukord on ebarahuldav – voolusängis on sete, eesvoolu
trassil kasvab puittaimestik, rohkelt on lamapuitu, mida on ka voolusängis. Ahijärve ojal on vajalikud
hooldustööd, mille käigus tuleb likvideerida koprapaisud ste mahus kuni 0,5 m³/m ja trassile kasvanud võsa.
Apna jõel teostatavateks töödeks on trassi puhastamine kasvavast puittaimestikust, lamapuidust ja
voolutakistustest. Eesvoolul tuleb teostada lõiguti hooldus ja rekonstrueerimistöid. Eesvool läbib
looduskaitselise reziimiga alasid, kus on lubatud tööde võimaliku mõju vähendamiseks hooldustööd. Lõigus
kus piirangud puuduvad teostatakse rekonstrueerimistööd.
Maaparandusehitiste reguleeriv võrk on ebarahuldavas tehnilises seisukorras. Kraavidesse on kogunenud
sete, osad kraavid on ummistunud ja vee äravool puudub. Olemasolev kuivendusvõrk ei ole kohati piisava
tihedusega, et tagada peale rekonstrueerimistöid vajalikku kuivendusintensiivsust. Projekteeritud on uute
kuivendus- ja teekraavide kaevamine (vastavalt hankedokumendi tehnilisele kirjeldusele).
Teede rekonstrueerimise ja ehitamise käigus on vajalik ehitada uusi teekraave ja nõvasid ning
rekonstrueerida olemasolevad 1...1,2 m sügavusteks.
Kraavitus asub suures osas pinnasel, mis on uhtumisohtlik. Vajalik on lõiguti kindlustada kraavide nõlvu.
Projekteeritud on kraavide nõlvade kindlustamine sisseuhte kohtades (selguvad ehitustööde käigus).
Kindlustamiseks kasutatakse erosioonitõkkematti (dzuudikiust võrguga) heinaseemnekülviga.
Kuivenduskraavi mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida 30 cm läbimõõduga veeviimariga, mille
täpne asukoht määratakse ehitustööde käigus. Veeviimarid ehitatakse juhul, kui vesi koguneb mulde taha (ei
pääse veejuhtmesse) ja see võib tekitada soostumist. Veeviimarid tuleb ehitada ka ristuvate, olemasolevate
kraavide (ei ole arvel) ristumiskohtadesse rekonstrueeritavate kraavidega. Veeviimarid ehitatakse vastavalt
„Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Tüüpjoonis on lisatud projekti lisadesse.
Veejuhtmetest väljakaevatud pinnas tasandatakse buldooseriga või ekskavaatoriga 6 m laiuseks liiklust
18
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
võimaldavaks muldeks. Teekraavide kaevega eemaldatud huumus paigutatakse veejuhtme metsapoolsele
kaldale ja pinnas paigutatakse tee osaliselt muldesse ja enamuses veetakse ära (ladustamiskoha määrab
tellija).
Kaevetööde käigus eemaldatakse kuivendusvõrgu kraavidest sete (hooldatavatel lõikudel 0,5 m³/m),
voolutakistused ja lamapuit, juuritakse või freesitakse kännud Kraavide algsed parameetrid taastatakse
rekonstrueeritavatel kraavidel. Uued veejuhtmed kaevatakse vastavalt projekteerimisnormidele.
Projekteerimine ja ehitustööd peavad toimuma vastavalt Keskkonnaameti nõuetele.
Kõikide VEP-de puhul kehtib, et VEP piirides ja lähemal kui 25 m uusi kuivenduskraave ei rajata ja
olemasolevaid ei rekonstrueerita, va eesvoolud. Kõikide VEPide suhtes kehtib, et trasse VEP-i vana
metsa arvelt ei laiendata ja trassiraiega VEP-i ei kahjustata. VEP-ides ei tohi niiskusreziimi muuta ja
VEP alal asuvatel kuivenduskraavidel tuleb samuti piirduda hooldustöödega ning sette eemaldamise
vajadust tuleb põhjendada. VEP-i läbivatel kuivenduskraavidel tuleb sette eemaldamisest hoiduda,
voolutakistusi võib eemaldada. Vana metsa arvelt saab lubada trasse laiendada ainult eesvoolu puhul,
kui see on vajalik kogu süsteemi toimimiseks ja puuduvad alternatiivid.
Mitte raiuda - kehtib VEP-iga kattuval alal vana metsa, surnud puude ja lampuude kohta, trasse laiemaks
raiuda ega sisse raiuda ei ole lubatud, olemasoleva trassi noortest puudest puhastamist hooldustööna saab
lubada. Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada - hooldustööna VEP alal on lubatud olemasolevalt trassilt ja
kraavist lamapuitu eemaldada, koos soovitusega jätta jämedamõõtmeline (D üle 25 cm)
lamapuit trassiga piirnevale VEP alale kõdunema.
Mitte kuivendada - VEPi läbival kuivenduskraavil setet eemaldada ei ole lubatud, hooldustööd piirneval
kuivenduskraavil 25 m puhveralal põhjendatud vajadusel saab lubada sõltuvalt VEP tüübist (va märgalade
metsad).
Transpordiamet.
Riigi kõrvalmaanteede ääres olevatel kraavidel üldjuhul töid ei projekteerita, kuna teekraavid on vastavalt
Transpordiameti kooskõlastusele („Riigitee äärsed kraavid ning riigitee truubid on reeglina EhS § 92 lg 1
kohased teerajatised
nende arvele võtmine maaparandussüsteemide registrisse ei ole kohane”) . Töid projekteeritakse riigi
kõrvalmaantee äärsetel kraavidel, mis on vajalikud rekonstrueeritavate maaparandussüsteemide
kuivendusvõrgu kraavidest vee ärajuhtimiseks. Teekraavidel on projekteeritud hooldustööd. Töid teostatakse
kraavi metsapoolselt kaldaltk uhu tuleb raiuda trass. Teeäärsetel kraavidel kasvab vähesel määral võsa.
Kraavide metsapoolsel kasvab mets. Teekraavide kohta on koostatud risti- ja pikiprofiilid.
Järvselja (TJ-194) EH1: Kuvendusvõrgu kraavide suublaks on kraav 100, mis suubub Raudtee tee teekraavi
kaudu Kalli jõkke. Raudtee tee ja teekraavid on rekonstrueeritud. Kraav 100 on projekteeritud kaevata
sügavusega 1 m, põhja laiusega 0,6 m ja nõlvusega 1:2. Kraav läbib kahte riigi kõrvalmaantee truupi, mis
uuendatakse. Riigi kõrvalmaanteid läbib kokku 4 truupi. Riigitee truupide ette kaevatakse tehnoloogiline
settebassein, setteosa mahuga 0,1 m³/ha kohta. Kuivendusvorgu kraavid rekonstrueeritakse. Ehitatakse uued
kraavid metsakvartalite sihtidele. Projekteeritud kuivenduskraavide parameetrid on sügavus 1 m, põhja
laiusega 0,6 m (uutel kraavidel 0,4 m) ja nõlvusega 1:2. Riigi kõrvalmaantee ääres olevad kraavid 106 ja 115
hooldatakse kraavi parameetreid muutmata – eemaldatakse sete mahus 0,5m³/m. Kuivenduskraav, mis läbib
Vep ala hooldatakse – likvideeritakse kraavi nõlvadelt ja muldelt puittaimestik, ning kaevatakse setet 0,5m³/m.
19
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Kvartali sihtidel asuvate kraavide mulded ehitatakse 6 m laiusteks liigeldavateks mulleteks. VEP ala läbivat
kraavi tuleb hooldada, kuna kraav kuivendab ka ülesvoolu jäävat metsa ala.
Transpordiameti haldusalasse jäävad või piirnevad riigi kõrvalmaantee 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
kraavidel 106 ja 115 teostatakse hooldustööd kraavidest likvideeritakse sete hooldustööde mahu. Kraavides
vooluhulk ei muutu.Hooldustöödega taastatakse kraavi põhja laius ja lang. Kaevetööd toimuvad kraavi
metsapoolselt kaldalt. Tee mulde poolset nõlva ei kaevata. Tee mulde poolne kraavi nõlvus on 1:1,5...1:1,75,
metsapoolse nõlva nõlvus on 1,5...1:2. Põhja laius 0,5 m ja sügavus keskmiselt 0,6 m.
Järvselja (TJ-194) EH2: Maaparandusehitise suublaks ja eesvooluks on Ahijärve oja. Oja asub RMK
kinnistul. Ähijärve oja on rekonstrueeritud, mistõttu projekteeritakse hooldustööd. Ojal asuvad koprapaisud
tuleb likvideerida tööde teostamisel esmajärjekorras. Hooldustööde käigus taastatakse eesvoolu põhja algne
sügavus. Kobraste tegevuspiirkonnas on kraavis suhtelislt palju setet. Eesvoolu sügavus on 1,2...1,5 m,
nõlvus 1,5...1,75, põhja laius keskmiselt 1,0 m. Eesvoolu alguses on settebassein, mis puhastatakse settest ja
kallastel kasvav puittaimestik likvideeritakse.
Maaparandusehitisel asub looduskaitseliste piirangutega alasid, kus tööde projekteerimisel tuleb
jälgida KeA nõudeid. Metsakvartalite sihtidel asuvatel kraavidel taastatakse trassid laiusega 12 m. Kvartali
sihtidel olevate kraavide mulded projekteeritakse liigeldavateks. Kvartalisisestel kraavidel, mis on vaja
taastada, projekteeritakse trass 6...8 m laiune, voolusäng tuleb puhastada settest. Maaparandusehitisel osad
kuivenduskraavid rekonstrueeritakse ja osad hooldatakse. Projekteeritud on uute kraavide kaevamine kvartali
sihtidele. Osadel kraavidel teostatakse ainult trassiraie. Rekonstrueeritavate kuivenduskraavide
projektparameetrid on – keskmine sügavus 1,0 m, põhja laius 0,6 m ja nõlvus 2,0.
Maaparandusehitisel on looduskaitseliste piirangutega alad – Vep, NATURA, liigi leiukoht jne. Piirangute alal
asuvatel kraavidel teostatakse hooldustööd. Hooldustööde käigus puhastatakse kraavi kaldad ja mulle
puittaimestikust. Mulle puhastatakse lõigus, kus kasvab peenmets või võsa 6 m laiuselt. Lõigus, kus kasvab
jäme puistu puhastatakse mulle olemasoleva mulde laiuselt (3m). Kvartalisisestel kuivenduskraavide trass
puhastatakse 6..8 m laiuselt. Hooldatavast kraavist likvideeritakse sete mahus 0,5m³/m – põhja laius 0,6 m ja
nõlvus 1:2.
VEP nr 141004, 141017, 141018, 206015 läbivatel kraavidel kaevatakse välja sete hooldustööde mahus, kuna
kraavide valgalal asuvast kraavivõrgust ei voola liigvesi ära.
Maaparandusehitisel asub maaparandussüsteeme teenindav tee. Teekraavid rekonstrueeritakse ja ehitatakse
sügavusega 1m, nõlvusega 1:1,5 ja ja põhja laiusega 0,4 m.
Haavametsa_I(TTP-336) EH3: Eesvool Apna jõgi on suures osas keskkonnakaitseliste piirangutega alal, kus
on lubatud hooldustööd. Apna jõgi suubub Selgjärve, mis on Natura ala. Selgjärvest piketini Pk9 asub eesvool
Vep aladel, kus lubatud on tööd hooldustööde mahus. Piketist Pk9 kuni piketini Pk14 piirangud puuduvad ja
lubatud on tööd rekonstrueerimistööde mahus. Piketist Pk14 alates 22289 Sikakurmu-Järvselja teest asub
eesvool looduskaitseliste piirangutega alal. Piiranguteks on vääriselupaigad, loomad III püsielupaigad ja
Natura alad. Looduskaitseliste piirangutega aladel on eesvoolul võimalik teostada hooldustöid. Hooldustööde
käigus teostatavad tööd on puittaimestiku likvideerimine eesvoolu trassilt, voolutakistuste ja lamapuidu
likvideerimine ja sette eemaldamine voolusängist mahus kuni 0,5 m 3 /m. Eesvoolu kallastel säilitada kändude
juurestik, kuna pinnas on erosiooniohtlik. Eesvoolu trass puhastatakse puittaimestikust – nõlvad ja mulle 6 m
20
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
laiuselt. Eesvoolu trassil on lõiguti hulgaliselt lamapuitu. Looduskaitseliste piirangutega alal, trassi
puhastamise käigus lamapuit likvideeritakse ainult trassi laiuselt, jättes trassi äärde lamapuidu lebama.
Eesvoolu lõigul pk0...pk8,5 teostatakse hooldustööde käigus trassi raie ja kaevatakse sete mahus 0,5 m³/m
Lõigul pk8,5...pk14 teostatakse rekonstrueerimistööd, kraavi muldel asub kruuskattega tee. Kraavil kasvav
võsa likvideeritakse, metsapoolsel kaldal likvideeritakse 1m metsapoolsel kaldal.
Voolusängist likvideeritakse sete. Lõigul pk14...pk24,5 on kasvab kraavitrassil mets, voolusängis on ohtralt
lamapuitu. Kraavitrass puhastatakse arvestusega – kraavi nõlvad, mulle 6 m laiuselt ja kraavi metsapoolselt
kaldalt 1m laiuselt, Kännud kraavi nõlvadel freesitakse. Lamapuit likvideeritakse ainult trassi laiuselt. Sete
likvideeritakse hooldustööde mahus. Pk24,5...pk27 on kraav lageraie lankide vahel ja elektri keskpinge liini
trassil. Nõlvadel kasvab võsa. Eesvool holdatakse kuni kinnistu piirini pk27+. Eesvoolu parameetreid
hooldustööde käigus ei muudeta, likvideeritakse voolusängi põhjast sete. Kraavi projektparameetrid – põhja
laius 0,6...1,0 m, nõlvus 1:1,25...1:2, sügavus 0,6...1.9 m.
Kuivenduskraavid on amortiseerunud. Metsakvartali sihtidel asuvatel kraavidel projekteeritakse trassid
laiusega 12 m. Mulle projekteeritakse laiusega 6 m, mis on liigeldav.
Projekteerimisega haaratud kvartalisisestel kraavidel projekteeritakse trass max 6...8 m laiune, voolusäng
puhastatakse settest. Rekonstrueeritavate kuivenduskraavide trassid puhatatatakse puittaimestikust ja
juuritakse kännud. Kraavid puhastatakse settest ja parameetrid kaevatakse vastavalt projekteerimisnormidele
– põhja laius 0,6 m, sügavus 1,0 m ja nõlvus 1:2.
Veejuhtmetel, mis asuvad looduskaitseliste piirangutega aladel on lubatud hoiu või hooldustööd ja kraavi
parameetrid vastavad projekteerimisnormidele on soovitav jätta kännud juurimata ja kännud tasandada
freesimise teel. Hooldatavatel kraavidel on projekteeritud põhja laius 0,4...0,6 m ja nõlvus 1:2. Kvartali
sihtidele projekteeritakse uusi kraave. Uute kraavide projektparameetrid – keskmine sügavus 1,0 m, põhja
laius 0,4 m ja nõlvus 1:2. Trasside laius on 12m, mulle ehitatakse liigeldav - 6 m laiune.
Maaparandusehitiste välisel alal, kinnistutel 45401:002:0101 Labori ja 45401:001:0295 Metskonna, hoonete
vahelisel alal asub kraavitus. Kraavid hooldatakse – likvideeritakse puittaimestik ja sete. Kraavidel asuvad
truubid on kas osaliselt või täielikult amortiseerunud. Rekonstrueeritavatel truupidel tuleb asendada
betoontorustik plasttorustikuga ja ehitada otsakud.
Looduskaitseliste piirangutega aladel - Järvselja looduskaitseala, VEP, NATURA, kaitsealuste taimede
kasvukohad, ... asuvad kuivenduskraavid, Kuivenduskraavidel on projekteeritud hooldustööd. Hooldustööde
käigus likvideeritakse kraavidest sete hooldustööde mahus.
Vep nr. L00470, L00469, 141044, 206601, 141005, 206208, 207032, 141042 alal ja puhvertsoonis piirnevatel
kuivenduskraavidel puhastatakse voolusäng settest hooldustööde mahus. Raietööde käigus puhastatakse
kuivenduskraavide nõlvad ja mulle. Järvselja looduskaitsealal asuvad kraavid jäävad olemasolevasse
seisukorda. Hooldatakse looduskaitsealaga piirnevad kraavid, millede valgalas asubkraavivõrk
majandusmetsas.
Transpordiameti haldusalasse jäävad või piirnevad riigi kõrvalmaantee 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
kraavidel 300, 361, 362, 363 ja 337 teostatakse hooldustööd, kraavidest likvideeritakse sete hooldustööde
mahu. Kraavides vooluhulk ei muutu.Hooldustöödega taastatakse kraavi põhja laius ja lang. Kaevetööd
toimuvad kraavi metsapoolselt kaldalt. Teemulde poolset nõlva ei kaevata. Teemulde poolne kraavi nõlvus on
21
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
1:1,5...1:2, metsapoolse nõlval on 1,5...1:2. Põhja laius 0,5 m ja sügavus keskmiselt 0,6 m. Likvideeritava
settekihi paksus on 10...20 cm. Töid tuleb teostada riigitee muldkeha kahjustamata.
Riigi kõrvalmaantee äärsete kraavide osas on teostatud topo-geodeetilised mõõdistused, mille alusel on
koostatud pikiprofiilid. Hooldatavatesse riigi kõrvalmaantee äärsetesse kraavidesse ei juhita lisavett. Vee
vooluhulgad kraavides ei muutu.
Kaevetöid tuleb teostada madalvee perioodil kui veejuhtmed on valdavalt kuivad.
Kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks on projekteeritud
mahuks on keskmiselt 10% põhikaevest.
Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38
“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”
Projekteeritud tööd on projektplaanil - joonis 1. Koostatud on veejuhtmete pikiprofiilid – joonis 8...10.
Kaevetööde ja kultuurtehniliste tööde töömahud on toodud Tabelis 8.
5.2.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.
Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38
“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi ehitamise
nõuded” § 2 ja 3 nõuetest.
Tööde teostamisel arvestada järgmise tehnoloogiaga:
* Kuivenduskraavide trassid puhastatakse puittaimestikust kvartali sihtidel 12 meetri laiuselt. Kraavide mulded
on ehitatakse 6 meetri laiused, et võimaldada hilisemaid maaparandussüsteemi hooldustöid ja paremat metsa
majandamist. Tee trassid on tee teljest mõlemale poole ca 4...11 m laiused (joonis 2...7).
* Kännud juuritakse/freesitakse üldjuhul kogu trassil (va. kraavi metsapoolsel äärel), töö teostaja valib ise
juurimise tehnoloogia.
* Kännud ja üksikud kivid asetatakse trassi kraavi metsapoolsele servale.
* Erandina võib vanadel kraavidel asetada kännud ja kivid mullavallipoolsele trassi servale
tingimusel, et need ei moodustaks katkematut valli. ( Katkestus ca 25-30 m järel)
*veejuhtmete kaevetööde mahud on märgitud tabelisse 8 “Kultruutehniliste tööde ja veejuhtme
kaevetööde mahud”;
*enne veejuhtmete kaevetöid tuleb rajada settebassein(d) ja paigaldada setteekraanid, ning ehitada
leevendusveekogud;
*metsakuivenduskraavi või eesvoolu mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida
vähemalt 30 cm läbimõõduga toruga (veeviimar) ja nende asukoht täpsustatakse ehitustööde
käigus. Veeviimarid paigaldatakse mullavalli alla juhul, kui kõrgematelt aladelt valguv pinnavesi jääb
kraavi valli taha ja võib alal põhjustada liigniiskust/soostumist. Veejuhtme
vastaskaldale (teekraavid) koguneva vee ärajuhtimiseks tuleb kaevata vajadusel
sissevoolunõvad. Teekraavide metsapoolse mullavalli taha kogunev vesi juhitakse kraavi lahtise voolunõva
abil. Veeviimar ehitatakse vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Tüüpjoonis on lisatud
ehitusprojekti lisadesse. ;
*teekraavi puhul paigutatakse väljatõstetud huumus ja sete, vajadusel turbapinnas, teekraavi metsapoolsele
kaldale, kihi paksusega 0,50 m, mineraalpinnast kasutatakse tee mulde ehitamisel, veetakse ära või
22
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
teisaldatakse tee elementide mulde ehitamiseks. Kaevetööd teostatakse üldjuhul tee poolt;
*veejuhtmetest väljakaevatav pinnas tasandatakse buldooseriga või
ekskavaatoriga liiklemist võimaldavaks muldeks (mullavalli laialiajamine metsamaal on arvestatud 60%
kaevamahust, eramaale kaevatavatest kraavidest väljakaevatud sete paigaldatakse veejuhtme metsapoolsele
kaldale valli või veetakse ära (maaomaniku nõudel);
*kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks
arvestatakse keskmiselt 10% põhikaevest.
*Settebasseinid ja kraavilaiendid ehitatakse enne kaevetöödega alustamist ja puhastatakse settest peale
tööde teostamist. Kaevetöid tuleb teostada madalvee perioodil.
*Erosioonitõkkematiga kraaviühenduste ehitamise korral rajatakse need vastavalt „Maaparandusrajatiste
tüüpjoonisele Tallinn 2024“.
Kuivendusvõrgu kraavid asuvad ka turbapinnases ja liiva- ning saviliiv pinnases, mis on uhtumisohtlik.
Vähepüsivates pinnastes asuvatel kraavidel, mille nõlv on ebastabiilne, tuleb ehitamise ajal kraavi nõlvad
kindlustada erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga). Eraldi lõikusid ja mahtusid välja toodud ei ole, need
selgitatakse välja tööde käigus. Rekonstrueeritavate ja ehitatavate veejuhtmete kogupikkus
maaparandussüsteemidel on 59,3 km. Arvestatud on kraavide kindlustamist heinaseemne allakülviga
erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga) 2 % kraavide kogupikkusest - 5930 m2, vastavalt
„Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Joonised on lisatud ehitusprojekti.
Materjali nõlvade kindlustamiseks eelnevalt mitte varuda.
6.Truubid.
Truupide rekonstrueerimine, ehitamine on vajalik, et parandada veejuhtmetest ülepääsemise tingimusi
ning metsamassiivide majandamise võimalusi.
6.1.Truupide projekteerimine.
Maaparandusehitisel olevad raudbetoontruubid rekonstrueeritakse ja asendatakse uute plasttruupidega.
Juurdepääsu tagamiseks metsamaale ehitatakse uusi truupe. Olemasolevad truubid on amortiseerunud.
Truupide torud on nihkunud üksteise suhtes ja otsakud on lagunenud, torustikus on sete. Maaparandusehitisel
asub 55 rekonstrueeritavat, 25 uuendatavat truupi ja 2 likvideeritavat truupi. Juurdepääsu tagamiseks
metsamaale ehitatakse 54 uut truupi. Uuendatavatel truupide puhastatakse torustik settest ja truubi esine
risust. Likvideeritaval truubil lammutatakse otsakud, tõstetakse torud välja ja utiliseeritakse.
Rekonstrueeritakse ja ehitatakse truubid plasttorustikust.
Transpordiameti hallatava riigi kõrvalmaanteede 22289 Sikakurmu-Järvselja, 22286 Kõnnu-Ahunapalu ja
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee muldeid läbivad truubid.
Kõnnu-Ahunapalu kõrvakmaantee alune plasttruup (T/90) pikkusega 12m ja läbimõõduga 60 cm on
rahuldavas seisukorras. Truubil on killustikust otsakud ja tähispostid, Truup asub kraavil 100, mis
rekonstrueeritakse nii üles kui ka allavoolu kuni Raudtee teeni. Truubi valgala rekonstrueerimistööde käigus ei
muutu. Truup uuendatakse - torustik puhastatakse voolutakistustest ja settest. Kraavile 100 ehitatakse
settebassein SB9, mis asub truubist ülesvoolu.
23
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee all asub kaheksa truupi. Truup T/9 on plasttruup kraavil 110,
pikkusega 10 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja tähispostid. Truubis on vee seis kõrge, kuna
äravool on paisutatud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi valgala on väike ja sette tõkke ehitamine
pole vajalik.
Truup T/7 on plasttruup kraavil 119, pikkusega 15 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on k illustikotsakud ja
tähispostid. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi ette paigaldatakse ehitustööde
ajaks setteekraan.
Truup T/1 on plasttruup kraavil 117, pikkusega 15 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja
tähispostid. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi ette kaevatakse tehnoloogiline
settebassein arvestusega setteosa maht 0,1m³/ha. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus
voolutakistuste ja sette likvideerimine.
Truup T/82 on betoontruup kraavil 395, pikkusega 17 ja läbimõõduga 100 cm. Truubil on betoonotsakud.
Torustikus on sete ja risu, torud on nihkunud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil töid ei projekteerita.
Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine.
Truup T/83 on betoontruup kraavil 354, pikkusega 8 ja läbimõõduga 75 cm. Truubil üks betoonotsak puudu.
Torustikus on sete ja risu, torud on nihkunud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil projekteeritakse
hooldustööd. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine.
Truup T/84 on plasttruup kraavil 351-1, pikkusega 6 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil otsakuid ei ole, torud on
tee nõlvade hooldustööde käigus vigastatud. Torustik on seest puhas. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu.
Truubi ees on settebassein olemas, kuna toru põhi on sissevoolava toru põhjast ca 50 cm kõrgemal. Truubil
projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truup asub Järvselja
looduskaitsealal, kus veereziimi muutmine ei ole lubatud.
Truup T/87 on plasttruup kraavil 361, mis asub looduskaitsealal, pikkusega 16 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil
on tähispostid, otsakud puuduvad. Torude otsad on tee mulde niitmisel saanud kannatada. Truubi valgala ja
vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus sette likvideerimine. Truubi ette
paigaldatakse ehitustööde ajaks setteekraan.
22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee all asub kuus truupi.
Truup T/59 on betoontruup kraavil 341-1, pikkusega 11 ja läbimõõduga 75 cm. Truubil on betoonotsakud.
Torustikus on sete. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil projekteeritakse uuendamine. Truubil
projekteeritakse uuendustööde käigus sette likvideerimine. Truubi ette paigaldatakse ehitustööde ajaks
setteekraan.
Truup T/57 on plasttruup kraavil 333, pikkusega 12 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on
killustikust. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil töid ei projekteerita, kuna kraav 333 jääb
olemasolevasse seisukorda.
24
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Truup T/55 on betoontruup Apna jõel, pikkusega 9 ja läbimõõduga 100 cm. Truubil on betoonotsakud.
Torustikus on sete, torud on paigas. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse
uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truubi ette ehitatakse settebassein.
Truup T/53 on plasttruup kraavil 337-2, pikkusega 9 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on
killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest
puhastamine. Truubi ette kaevatakse tehnoloogiline settebassein setteosa mahu arvestusega 0,1 m³/ha.
Truup T/52 on plasttruup kraavil 342-1, pikkusega 11 ja läbimõõduga 50 cm. Truubil on tähispostid, otsakud
on killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest
puhastamine. Truubi ette paigaldatakse ööde ajaks setteekraan.
Truup T/51 on plasttruup kraavil 342-2, pikkusega 11 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil on tähispostid, otsakud
on killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest
puhastamine. Truubi ette paigaldatakse ööde ajaks setteekraan.
Plasttruubitoru peab vastama ringjäikusele (rõngasjäik usele) SN8 EN ISO 9969 ja olema seest
siledaseinalised. Väljast siledaseinalised torud vajavad kontaktfiltratsiooni vähendamiseks filtratsioonitõkke
rajamist ümber toru.
Truupide projekteerimisel on kontrollitud olemasolevate truupide avade läbimõõdu vastavust neid läbivatele
vooluhulkadele. Truubitorustiku avad on dimensioneeritud kõikidel truupidel. Truupide ava läbimõõdud on
dimensioneeritud aastase päevakeskmise maksimaalse 3% vooluhulga järgi kasutades valemit (K.Hommik),
kartogramme ja nomogramme. Truubi otsakud on dimensioneeritud arvestusega, et truubist väljavoolava vee
kiirus jääks alla 3 m/s.
Truupide otsakud ehitatakse vastavalt kataloogile „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2024“.
Tüüpjoonised on lisatud ehitusprojekti. Tähisposte kasutatakse teealuste truupide tähistamiseks.
Tabelites 9A, 9B, 9C, 9D on toodud rekonstrueeritavate, ehitatavate, uuendatavate truupide ja likvideeritava
truubi töömahud. Tabelis 10 on toodud truupide koondandmed ja materjalide vajadus.
6.2.Truupide ehitamine.
Eesvoolu ja kraaviga seotud truupide ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38
“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”
1. Truubi põhjal ei tohi olla vastukallet,
2. Truubi kohal peab tee muldkeha ja teekatendi kogupaksus olema vähemalt 0,50 m kui ehitusprojektis ei ole
ette nähtud väiksemat paksust,
3. Truubitoru ümbruse tagasitäide tihendatakse 20–30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool
truubitoru ühel ajal,
4. Pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud
määra,
25
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
5. Truubi otsak ehitatakse tüüpjooniste kogumiku - „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised 2019“
joonistel..toodud..konstruktsiooni..kohaselt.
6. Truubitorude maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% (vastavalt ATV-A127 normile) (RMK nõue)
7. Tarnija peab kinnitama, et torud ei sisalda ümbertöötatud materjale (RMK nõue).
8.Truupide nõutav eluiga on 50 aastat.
9. Uute truupide vähim pikikalle on 1%
10. Turbapinnasel tuleb truubile ehitada palkalus
Truubitorustik paigaldatakse tasandatud kaeviku põhjale. Toru külgedele jäetakse 30-50 cm vaba ruumi
täitepinnase jaoks. Täiteks kasutada liiva või kruusliiva. Tuleb jälgida, et torulähedane materjal ei sisaldaks
suuri kive või esemeid, mis võivad torustikku vigastada. Kaevik täidetakse mõlemalt poolt korraga ja
tihendatakse 30 cm paksuste kihtide kaupa. Täitmisel tuleb vältida torustiku läbipainet.
Otsakute ehitamisel paigaldatakse kivisillutis geotekstiilile NGS1 ja ülejäänud nõlv kindlustatakse
erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga, mätastega). Matt paigaldatakse tasandatud huumuspinnasele,
kuhu külvatakse heinaseeme. Seemne kogus ühele ruutmeetrile on 20-30 gr. Erosioonitõkkemati ülekate
kõigis jätkukohtades peab olema 10-20 cm. Mati ülemine äär ankurdatakse puuvaiadega ankrukraavi. Matt
paigaldatakse suunaga ülalt alla, kinnitades selle vaiadega. Samuti ankurdatakse mati alumine serv.
Nõlva kindlustuse tüübile „kivikindlustus geotekstiilil“ alternatiivina võib kasutada alljärgnevat kindlustus tüüpi:
1,5mm PE materjalist geokärg geotekstiilil ( II klass) D16/32 killustik täitega.
Projekteeritud on truupidele KOK, MAOK ja MAO tüüpi otsakud.
KOK ja MAOK tüüpi otsakute ehitamisel tuleb kivikindlustuse alune kraavi nõlv süvistada, et peale kindlustuse
ehitamist kivid ja nõlv oleksid ühes tasapinnas.
7.Tee rekonstrueerimine ja ehitamine.
Tee rekonstrueerimise ja ehitamise eesmärk on maaparandusehitisel asuva metsamaa
majandamisvõimaluste parandamine ja kuivendussüsteemi hooldustingimuste võimaldamine.
7.1.Tee projekteerimine.
Teede ja teekatendite projekteerimise aluseks on trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise,
ehitamise ja hooldamise juhend.”, Tallinn 2020 ja maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45
“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”.
1. Rõka ring tee algab riigi kõrvalmaanteelt 22289 Sikakurmu-Järvselja km 2,14 ja lõpeb 22286 Kõnnu-
Ahunapalu kõrvalmaantee km 7,23. Projekteeritud on tee rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele
vastavalt, arvutusliku kandevõimega 100 Mpa. Projekteeritud on tee rekonstrueerimine kokku 4,51 km
pikkusel lõigul. Mahasõiduks 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee km 2,14 rekonstrueeritakse
kruuskattega mahasõidukoht ristuva Rõka ring teega koostatakse Transpordiameti nõuete järgi - projekt
„Tartu maakond, Kastre vald, Järvselja küla, riigitee 22289 Sikakurmu-Järvselja Mahasõidukoht Rõka
26
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
ring teele (km2,133).“ Töö nr PP-25-45, koostatud Teelahendused OÜ poolt ja on käesoleva projekti lisa
7.
2. Peramaa teel uuendatakse kruuskate ja puhastatakse teeäärsed nõvad võsast. Tee kruuskate
uuendatakse 15 cm paksuse ja 3,5 m laiuselt. Tee algus on tee Rõka ring piketi pk 37+25 juures.
Ristumiskoht Rõka ring teega ehitatakse tüüp R-T (Maaparandusrajatiste tüüpjoonis 2025a)
3. Kontori tee 2 on projekteeritud rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku
kandevõimega 100 Mpa ja uuendada lõigul, kus tee all asub survekanalisatsiooni ja vee torustik.
Projekteeritud on tee rekonstrueerimine ja uuendamine kokku 0,36 km pikkusel lõigul. Tee kruuskatte
laiuseks projekteeritakse 3,5 m ja paksuseks 30 cm geotekstiilil NGS 4, uuendataval teelõigul vastavalt
olemasoleva tee laiusele täidetakse augud ja kaetakse 15 cm paksuse kruusakihiga.
4. Taimeaia tee on projekteeritud rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku
kandevõimega 100 Mpa. Projekteeritud on tee rekonstrueerimine 0,14 km pikkusel lõigul. Tee algab
Kontori tee 2 piketi pk 2+55 juurest ja lõpeb taimeaia juures.
Teede kruuskate ehitatakse kahekihiline – kandevkiht segu pos 3 ja kulumiskiht segu pos 6.
Tehnilised üksikasjad tee rekonstrueerimise kohta on toodud joonistel 1...7 ja tööde mahud ning materjalid
tabelites 2B, 3, 7 ja 11.
Tabel 7. Tee rajatised
Jrk. nr Tee rajatis
Rõka ring
tee
Peramaa
tee
Kontori
tee 2
Taimeaia
tee
A B C D E F
1 M3 - mahasõidukoht (L=10 m, R=10 m) 31 1 2
2 MII – mahasõidukoht kõrvalmaanteelt
(L=36 m, R=12...25 m) 1
3 R-T – teede T-kujuline ristmik 1 1
4 TP-L - L-kujuline tagasipööramise koht 1
5 M - mahasõidukoht (erimõõduline) 1 2
6 P - plats turba ladustamiseks 7*26 m
Märkused:
1.
Teede rajatiste projekteerimisel tuleb juhinduda trükisest "Maaparandusrajatiste tüüpjoonised" Tallinn 2019.
2.
Teede rajatiste töö- ja materjalimahud on märgitud tabelis 2b ja 3.
Tabel 7.1 Sidumata segude terastikuline koostis
Pos Segu Kasutus Sõela ava mõõt, mm
80 63 40 31,5 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063
27
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Läbib sõela, massi-%
1 0/31,5
Sideainega
töötlemata
alus
100 85–99 - 58-70 39-51 26-
38
17-
28
11-
21
5-
15 0-5
2 0/31,5 100 85-99 - 54-72 33-52 21-
38
14-
27 9-20
5-
15 0-5
3 0/63 10
0
85-
99 - 58-70 - 39-51 26-38
17-
28
11-
21 5-15 - 0-5
4 0/63 10
0
85-
99 - 63-77 - 33-52 21-38
14-
27 9-20 - - 0-5
5 0/16 Kruuskate
ja tugi-
peenar
- – 100 85–99 65-90 50-
75
35-
60
20-
45
10-
35 8-15
6 0/31,5 100 85–99 – 60-80 40-65 30-
55
20-
45
10-
30
8-
20 8-15
Rõka ring tee algusesse ehitatakse Transpordiameti nõuete järgi mahasõidukoht 22289 Sikakurmu-Järvselja
km 2,14 kõrvalmaanteelt. Mahasõidukoha katte materjalina kasutatakse kahekihilist kruuskatet, kulumiskihis
fr 0/32 (segu nr 6) ja kruusalust (Kf>1,0 m/ööp).
Tee äärtesse kaevatakse kraavid ja nõvad. Olemasolevad nõvad rekonstrueeritakse kraavideks. Ehitatakse
uusi kraave. Veejuhtmed kaevatakse nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,4 m. Veejuhtmete keskmine
sügavus on 0,6...1,0 m. Kraavide ehitamisel tuleb teetrassi ehitada laiemaks, metsamaale. Projekteeritud
teekraavi metsapoolsele äärele jääb 1 m laiune riba. Kraavide kaevamise alal juuritakse kännud ja kooritakse
kasvupinnas, mis laotatakse kraavi metsapoolsele äärele. Kraavide kaevamisel välja kaevatav mineraalpinnas
veetakse ära tellija poolt määratud asukohta. Osa mineraalpinnast kasutatakse turbapinnasel asuvate
teelõikude mulde ehitamiseks ja mahasõidukohtade ja tagasipõõramise koha mulde ehitamiseks. Tee
rekonstrueeritakse olemasolevale tõõdeldud tee muldele.
Projekteeritud on teekatte pealtlaiuseks 4,5 m ja kruuskatte paksuseks 0,4...0,5 m, vastavalt
mineraalpinnasega maal ja turbapinnasel. Teele projekteeritakse tee peenrad laiusega 0,5 m. Turbapinnasel
projekteeritakse teepeenra laiuseks 1...2 m. Tee mulde ehitamisel tuleb olemasolevat teekatet greiderdada nii
palju, et ehitatav kruuskate koos tee peenardega mahuks tee muldkehale (mineraalpinnasel). Liigne
greiderdatav materjal jääb mulde laiendamiseks.
Tasandatud ja tihendatud muldele paigaldatakse geotekstiil NGS4 ja turbapinnasega alal geokomposiit
50*50kN/m.
Turbapinnasega lõikudel kasutatakse kahekihilist armeerimist. Aluspinnasele paigaldatakse geovõrk, laiusega
5m, millele ehitatakse kruuskate. Kruuskate ehitatakse kahekihiline sirpprofiil, kihtide paksusega – kandevkiht
40 cm ja kulumiskiht 10 cm.
Paksu turbakihiga (kihi paksus 4,5...5+ m) tee lõigus tee pikettide 10+31...pk14+24 vahel tee
rekonstrueeritakse ujuva katendina, kuna aluspinnaseks on ligikaudu 5 m paksune turbakiht. Katendi
konstruktsioon koosneb 10 cm paksusest kruusast kulumiskihist, 40 cm paksusest kruusast kandekihist ning
mineraalpinnasest koormust jagavast jaotavast kihist paksusega 30–40 cm. Kandva kihi ja jaotava kihi vahele
paigaldatakse geotekstiil või geokomposiit ning jaotava kihi alla kaheteljeline geovõrk tõmbetugevusega
vähemalt 40 kN/m mõlemas suunas. Jaotav kiht rajatakse laiendatult, ulatudes 1– 2 m üle kruuskatte servade,
28
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
et vähendada tee servade vajumist ja parandada koormuse jaotumist turbapinnasel. Jaotava kihi materjalina
kasutatakse sobivat mineraalpinnast, mis veetakse tee ääres paiknevatest kraavidest ligikaudu 0,5 km
kauguselt. Kraavidest eemaldatav turbapinnas katendi konstruktsioonis ei kasutata. Tee äärtesse rajatakse
kuivenduskraavid turbapinnasesse sügavusega 1,0...0,8 m ja laugjate nõlvadega, arvestades turba
geotehnilisi omadusi ning vältides tee servade ebastabiilsust. Kraavid rajatakse etapiviisiliselt. Katendi ja
kuivenduse lahendus on projekteeritud selliselt, et turbale kanduv püsikoormus ei suureneks oluliselt võrreldes
olemasoleva olukorraga ning tee oleks kasutatav metsamaterjali väljaveoks, arvestades hooajalisi piiranguid.
Õhema turbakihiga (kihi paksus 1,0 m) tee lõigus tee pikettide pk27+22...pk 30+60 vahel. Katendi
konstruktsioon on projekteeritud selliselt, et koormus jaotub ühtlaselt läbi turbakihi savipinnasele, tagades tee
kandevõime 2. järgu metsateele esitatavate nõuete kohaselt. Katendi kihid kuni turbani on: kulumiskiht:
kruus 0/32, paksusega 10 cm, kandekiht: kruus 0/63, paksusega 40 cm, geokomposiit: paigaldatud
kandekihti ja jaotavat kihti eraldama, takistamaks peenosade segunemist ja parandamaks kandekihi
stabiilsust, jaotav kiht: sobiv mineraalpinnas (liivsavi / saviliiv) 20–30 cm, geokomposiit: paigaldatud jaotava
kihi ja turbapinnase vahele, mis kombineerib tõmbetugevuse ja eraldusfunktsiooni, piirates aluspinnase
deformatsioone ning takistades turba segunemist jaotava kihiga. Katendi mõlemas servas rajatakse
kuivenduskraavid turbapinnasesse sügavusega 1,0...0,8 m ja laugjate nõlvadega (kalle 1:3–1:4), et tagada
kuivendus ning vähendada tee servade vajumist. Kraavid kaevatakse etapiviisiliselt ja turbamaterjali ei
kasutata muldes. Jaotatava kihi jaoks sobivat mineraalpinnast, veetakse tee äärde kaevatavatest kraavidest,
ligikaudu 0,5 km kauguselt,
Mineraalpinnasel ehitatakse teekatte konstruktsioon kulumiskiht: kruus 0/32, paksusega 10 cm, kandekiht:
kruus 0/63, paksusega 40 cm, geotekstiil NGS4.
Tee lõigul piketist pk 1+50...10+50 on tee pikikalded vahemikus 2...4%. Selles lõigus on vaja teekatte
konstruktsiooni muuta. Kulumiskihis tuleb kasutada kruusa asemel killustikku fr 0/32. Tee põikikallet tuleb
selles lõigus suurendada ≥ 4%.. Pikikaldega üle 3% kruusateel katkestatakse pinnavool põikvee
suunajatega. Põikvee suunajad kujundatakse kulumiskihis tee profiili muutmisega, suurendades põikkallet
suunaja tsoonis kuni 6–8%-ni ning suunates pinnavee teekraavi/nõvasse.
Põikvee suunajate vahekaugus on ca 35–45 m.
Põikvee suunajad ei moodusta eraldi konstruktsioonikihti ja rajatakse kulumiskihi killustikust fr 0/32. Pikikalle
2% korral juhitakse pinnavesi tee suurema põikikalde abil kraavidesse ning eraldi põikvee suunajaid ei ole
vaja. Suure pikikaldega teelõigul on veejuhtmed projekteeritud trapetsikujulistena ning kindlustatud erosiooni
vältimiseks. Kraavi põhi on kaetud killustikuga geotekstiilil ning vajadusel rajatud voolukiirust vähendavad
astmed. Kraavi nõlvad on kaitstud erosioonimati või murukattega. Veejuhtme nõlvad tuleb kaevata nõlvusega
1:2, põhja laius 0,4...0,6 m. Kraavi nõlvad tuleb kindlustada erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga) kraavi
põhi kindlustatakse killustikuga fr16/32 geotekstiilil NGS2 (laius kraavi põhi+15 cm nõlval). Suurema pikikalde
korral tuleb ehitada astmed 20..30 m vahemaaga (kõrgus 0,2...0,4, 63..125 mm kividest).
Teepeenar on projekteeritud 0,5 m laiune, tugevdatud. Teepeenar on rajatud geotekstiilil NGS4 ning kaetud
15 –20 cm paksuse fr16/32 killustikukihiga, mis tagab tee serva stabiilsuse ja kaitseb kraavi serva erosiooni
eest. Teepeenra pealispind kujundatakse tee servast kraavi suunas langeva põikkaldega 5–10%,
tagamaks pinnavee äravool kraavi ning vältimaks vee kogunemist tee serva.
Rekonstrueeritava teelõigu lõpp ehitatakse sujuv üleminek riigi kõrvalmaantee mustkattega mahasõidule.
Projekteeritud on 31 mahasõidukoha, tüüp M 3 ja ühe tagasipõõramise koha TP-L ehitamine.
Mahasõidukohtadele ehitatakse kruuskate (ühekihiline-sorteeritud kruus) analoogse paksusega, mis on
29
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
ehitataval teekattel. Mahasõidukohad profileerida nii, et ei jääks astangut mahasõidu ja maapinna
ühinemiskohas. Teed ületab piketi pk6+86 juures madalpinge õhuliin kuni 1 kV. Madalama traadi kõrgus
teepinnast on ca 7 m. Kuna vajalik alumise traadi kõrgus teepinnast on 7 m, siis on projekteeritud olemasoleva
teekatte ja mulde koorimine mahus, et ehitatava uue kruuskatte ja alumise traadi vaheks vertikaalsuunas jääb
vähemalt 7 m. Tee piketist kuni tee lõpuni on tee paremas mulde ääres elektri maakaabel AXLJ-TT.3x25+16.
Peramaa tee on kruuskattega tee, mille katend uuendatakse 15 cm paksuse ja 3,5 m laiuse kruusakihiga fr
0..32mm, teekraavid puhastatakse settest ja nõlvad võsast. Ristumiskoht Rõka ring teega ehitatakse tüüp R-T
(Maaparandusrajatiste tüüpjoonis 2025a) tee lõppu ehitatakse sujuv üleminek olemasolevasse seisukrda
jääva teega.
Kontori tee 2 on rekonstrueeritav ja uuendatav. Tee algus on Apna jõe truubil T/75 ja lõpeb metskonna
kontori juurde viiva asfaltteega. Tee alguses, turbapinnasel asuva lõigu pikkus on ca 210 m. Vee ja
survekanalisatsiooni trassid kulgevad tee all, tee algusest 257 m pikkusel lõigul, 2,3 m sügavuses. Tee
kruuskate uuendatakse pikettide pk0...pk 2+29 vahelisl lõigul. Piketist pk2+29 kuni tee lõpuni tee kulgeb pargi
alal. Tee kruuskate rekonstrueeritakse – ehitatakse sirpprofiiliga kruuskate kandva kihi paksusega 20 cm ja
kulumiskihi paksusega 10 cm. Kruuskate ehitatakse geotekstiilile NGS4. Ristumiskohta metskonna kotori viiva
ehitatakse mahsõit kruuskatte paksusega 10+20 cm geotekstiilil NGS4. Ehitatav kruuskate on laiem
olemasolevast, seetõttu tuleb tee kõrvalt koorida huumus. Tööde käigus tuleb vältida puude ja juurestiku
vigastamisest. Juurida tuleb üks känd. Teed ületab madalpinge õhuliin, mille kõrgus olemasolevast tee pinnast
on ca 7 m. Tee algusest kuni piketini pk 2+38 on tee muldes, tee teljel survekanalisatsiooni ja vee trass, edasi
kuni tee lõpuni on vee ja kanalisatsiooni trassid tee kõrval 2...4m kaugusl tee kruuskatte äärest.
Tee madalamas osad on tee äärtes kraavid, mis on juhitud plasttruubi kaudu Selgjärve suubuvasse kraavi.
Turbapinnasel asuva teelõigu mulde laius on 4...4,5 m, kraavid puuduvad. Tee pikettide pk1+39...pk1+98
vahel asuvad teekraavid rekonstrueeritakse. Teekraavide metsapoolsesse äärde on kasvama jäetud kased.
Tee mullet läbivkraav rekonstrueeritakse ja rekonstrueeritakse teekraavist 600 Selgjärve suubuval kraavil asuv
truup, mida tuleb ehitada sügavamale. Ehitada tuleb kaks mahasõitu tüüp M3.
Taimeaia tee rekonstrueeritakse. Tee kruuskatte laiuseks projekteeritakse 4,0 m ja paksuseks 30 cm
(kulumiskiht 10 cm, kandevkiht 20 cm), geotekstiilil NGS 4. Tee läänepoolsesse äärde projekteeritakse nõva.
Tee ristumiskohta ehitatakse T-kujuline ristumiskoht Kontori tee 2. Tee lõpuossa ehitatakse mahasõidud
kasvuhoone ja taimeaia väravasse. Tee lõpus rekonstrueeritakse plats mõõtudega 7*26 m. Plats ja
mahasõidud projekteeritakse analoogselt tee konstruektsiooniga. Tee läänepoolsele äärele kaevatakse nõva
sügavusega 0,6 m, nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,2 m.Tee alguses läbib tee mullet madalpinge
maakaabel. Tee lõpuosa ületab teed madalpinge õhuliin kahes kohas. Õhuliini kõrgus tee pinnast on ca 5 m.
Nõuetekohane kõrgus on 6 m.
Teerajatised on projekteeritud vastavalt maaparandusrajatiste tüüpjoonistele 2024.
Kraavitus tee äärtes soodustab teekattelt vee äravoolu. Samuti on veejuhtmed vajalikud tee muldes
optimaalse veereziimi tagamisel, millega on ühtlasi välditud tee muldkeha liigne niiskumine. Ehitatavad
teekraavid on projekteeritud nõlvusega 1:1,5 mineraalpinnases, 1:3 turbapinnases, põhja laiusega 0,4...0,8 ja
keskmise sügavusega 1 m. Teekraavide kaeve mineraalpinnast kasutatakse teemulde ehitamiseks ja
veetakse ära. Veejuhtmest välja kaevatud sete, uute- ja rekonstrueeritavate teekraavide kaevega
eemaldatud huumus laotatakse teekraavide metsapoolsele kaldale.
30
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Teekraavide metsapoolsetele äärtele on projekteeritud trassi raie laiusega, mis sõltub kraavist väljakaevatava
huumus/settepinnase kogusest ja rekonstrueeritava teekraavi pealtlaiuse muutusest. Arvestama peab, et
laotatava pinnasekihi paksus on ca 50 cm.
Kruuskatte katendikihid ehitada 3%-lise põikkaldega, nagu ka mulle. Korralikult väljaehitatud põikkalle tagab
sadevee kiire ärajuhtimise teepinnalt, millega välditakse löökaukude teket teekattes ja pikendatakse tee
kasutusiga.
*Tööd riigiteede 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee, 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee ja
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee kaitevööndis (30 m).
Nõuded on toodud Transpordiameti kirjas 17.04.2025 nr 7.1-2/25/5873-2 .
Kaitsevööndis teostatavad tööd on EH 1 osas kraavi 100 rekonstrueerimine, kraavide 106 ja 115 hooldamine
ning teealuste truupide hooldamine. Truupide ette paigaldatakse tööde ajaks settekraanid ja ehitatakse
tehnoloogiline settebassein. Teeäärsetel kraavidel olevad truubid hooldatakse ja rekonstrueeritakse. EH 2
osas hooldatakse eesvoolu ja settebasseini Ähijärve ojal ja likvideeritakse koprapais. EH 3 osas hooldatakse
teeäärsed kraavid 300, 361, 362, 363, 337. Teealused truubid uuendatakse – puhastatakse settest. Truupide
ette paigaldatakse tööde ajaks settekraanid ja ehitatakse tehnoloogiline settebassein.
EH 4 (Rõka ring tee) osas on projekteeritud kruuskattega mahasõidukoha..ehitus. Ehitatakse Transpordiameti
nõuete järgi mahasõidukoht 22289 Sikakurmu-Järvselja km 2,14 kõrvalmaanteelt „„Tartu maakond, Kastre
vald, Järvselja küla, riigitee 22289 Sikakurmu-Järvselja Mahasõidukoht Rõka ring teele (km2,133).“ Töö nr PP-
25-45“.). Lõpeb rekonstrueeritava tee Rõka ring rekonstrueerimine riigitee 22286 Kõnnu-Ahunapalu
kõrvalmaantee mustkattega mahasõiduga.
Projekteeritud tööd ega muu tegevus riigitee teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed ega selle
korrakohast kasutamist. Tööde käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada
ega planeerida tee maa-ala piires. Teemaale ja tee kaitsevööndisse jäävatel kraavidel säilitada kraavi nõlvade
korrapärased kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud.
Projekteeritud tööd ei halvenda veereziimi riigtee kaitsevööndis. Teekraavidesse lisavett ei juhita.
Riigi tee mullet läbivatel truupidel töid ei projekteerita.
7.2.Tee ehitustööd.
Teede ehitamisel juhinduda RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja
hooldamise juhendist 2020 ja Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise
täpsemad nõuded”.
Teetrasside ettevalmistustööd:
1) Teetrassid tuleb puhastada puittaimestikust vastavalt projekteerija poolt antud laiustele. Trassiserva
kaugused tee teljest on toodud pikiprofiilil ja ristprofiilidel (joonis 2...7);
2) Puittaimestik raiuda kännukõrgusega kuni 10 cm;
3) Raiejäätmed paigaldada valli ja ära vedada (hakkepuit).
Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee MULDKEHA ehitamisel:
1) Ehitatava mulde aluspinnalt kooritakse kasvupinnas ja tasasndatakse trassi servadesse.
31
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
2) Tasandatud mullavalli viimistlemise ja sellele järgneva tee-ehitustöödega on soovitav alustada peale
mullavalli aastast vajumist.
3) Mulde laiendamiseks peab kasutama kohalikest süvenditest, külgservidest, kraavidest ja küngaste
likvideerimisest, olemasoleva teekatte madalamaks koorimisest saadavat pinnast (saviliiva, liiva, uue
tee ehitusel ka turvast). Teekatteks sobiva kruusa kasutamine muldes ei ole soovitatav.
4) Muldkeha tuleb profileerida (põikikalle 3...5%) ja tihendada.
Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee TEEKATENDI ehitamisel:
1) Enne teekatendi materjali kohalevedu ja laotamist muldele, peab mulde pealispind olema profileeritud,
antud vastav põikkalle ja tihendatud. Kui mulle on vihmast märgunud, tuleb teekattematerjali veoga
viivitada kuni kuivamiseni optimaalse niiskuseni.
2) Geosünteet (geokomposiit, geotekstiil) paigutatakse piki teed vähemalt 0,5 m ülekattega. Päikese
käes ei tohi geotekstiil olla laotuna üle nädala. Minimaalne, mineraalsest materjalist paigaldatav kihi
paksus on 20-30cm. Kasutada tuleb geokomposiiti 50/50 kN/m ja geotekstiili NGS4.
3) Geosünteedi (geokomposiit, geotekstiil) paigaldamine teostada vastavalt „Geosünteetide kasutamise
juhisele“(2006-26 Maanteeamet).
4) Kruuskate tihendatakse kihtidena. Tihendatavate kihtide maksimaalsed paksused on pneomorullide
kasutamisel 25 cm, silerullide kasutamisel 18 cm. Tihendamine toimub 2…3 etapis, kusjuures
eelnevalt kontrollitakse tasasust 3 m pikkuse latiga, ebatasasused planeeritakse autogreideriga.
Veega küllastunud mullet ja teekatet ei tihendata.
5) Kuiva kruusa tuleb kuival ajal planeerimisel ja tihendamisel veega kasta.
6) Talvel võib alust ja katet ehitada muldele, mis on lõplikult valminud enne külmade saabumist.
7) Enne aluse (katte) ehitamist tuleb mulle vahetuse haardealal puhastada lumest ja jääst.
8) Temperatuuril 0 kuni -5, tuleb materjal laotada, tasandada ja tihendada 4 tunni jooksul, külmema ilma
korral 2 tunni jooksul.
9) Talvel aluse ja katte tihendamisel materjale ei kasteta.
10) Talviste sulade korral ja enne kevadist sula, tuleb talvel ehitatud alus (kate) puhastada lumest, ja jääst
ning tagada vee äravool teelt.
11) Talvel ehitatud aluse (katte) vajumised (deformatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde ning aluse
(katte) kuivamist ja tiheduse kontrollimist materjali juurdelisamise teel.
Informatsioon tehtavate tööde kohta on toodud joonistel 1, 2...7 ning tabelites 2b, 11, materjal
tabelis 3.
8.Keskkonnakaitse.
Projekteerija on ehitusprojekti koostamisel arvestanud järgnevate dokumentide ja materjalidega:
1. SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna väljastatud tehniline kirjeldus (01.07.2025).
2. Maa- ja Ruumiameti väljastatud projekteerimistingimused: Otsus nr 6.1-1/18375, väljastatud 30.04.2025.
3. Transpordiameti väljastatud „Järvselja maaparandusehitiste projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamine märkustega“ kiri nr 7.1-2/25/5873-2, väljastatud 17.04.2025.
4. Transpordiameti väljastatud „Riigitee nr 22289 km 2,133 ristumiskoha ehitamise nõuded“. nr 7.1-
1/25/13176-2, väljastatud 01.09.2025.
32
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
5. Keskkonnaameti kiri MaRu le „Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise
Projekteerimistingimused“. nr 6-2/25/7382-2, väljastatud 21.04.2025.
6. Keskkonnaameti kiri „Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise
projekteerimistingimuste selgitus“. nr 6-2/25/7382-5, väljastatud 21.08.2025.
7.Keskkonnaameti kirjale: ”Järvselja maaparandusehitiste rekonstrueerimise
selgitus vääriselupaikade osas” nr 6-2/25/7382-7, väljastatud 05.11.2025.
8.Maaeluministri määrus (vastu võetud 25.02.2019) nr 14 "Maaparandussüsteemi ehitusprojekti
nõuded"§15.
9.Juhis „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks kraavide rajamisel ja
rekonstrueerimisel“
10.MaRu geoportaali kaardirakendus
11. Maaparandussüsteemi projekteerimisnormide, 5. peatükk Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste
projekteerimisnormidest.
Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal ja sellega piirneval maa-alal paiknevad kaitstavad loodusobjektid
ning nendest tulenevad piiranguid ehitustöödele ja soovitatav ehitustööde tehnoloogia:
KeA: * Järvselja sellerheiniku püsielupaigas , Järvselja lehise-õõspuraviku püsielupaikades tuleb tööd
planeerida mahus, mis välistab negatiivsed
mõjud püsielupaikadele.
*Projekteeritavas Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik püsielupaigas ja sellele jäävaid
kraave palume mitte rekonstrueerida ning
taimede kasvukohtadele ei tohi kuivendusmõju suurendada ega kahjustada.
*Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutööd. Kui kaitsealaga külgnevates kraavides tuleb töid planeerida, peavad need jääma
hooldustööde raamesse. Kaitsealale setet ja raiejäätmeid paigutada ei ole lubatud. *Kalakotka
püsielupaikades ja elupaikades ning kanakulli elupaikades tuleb piirduda hoiutööde
läbiviimisega.
*Alale jäävad mitmed vääriselupaigad (VEP) ja kaitstavad Natura elupaigatüübid. Kaitstavates
Natura elupaigatüüpides ei või niiskusrežiimi muuta ja seega tuleb neid läbivates ja külgnevates
kraavides piirduda hooldustööde läbiviimisega. Sette eemaldamise vajadust tuleb põhjendada.
*I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine,
on keelatud.
*III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest
korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud. *Piiritlemata II ja III
kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. *Looduslikult esinevate
lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine,
eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Arvestada taimestiku niitmisel ja puittaimestiku
raiel lindude pesitsusperioodiga. *Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on
veekogu kaldal või rannal
veekaitsevöön. Maaparandussüsteemi eesvoolusid loetakse samuti veekogudeks, mille
veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest on üks meeter või kümme meetrit. Veekaitsevööndis on
keelatud pinnase kahjustamine ja muu
33
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Tuleb arvestada veekaitsevööndi
eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit võimalikult
vähe mõjutaval viisil. Seega, et vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogudele, tuleb:
1) Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogudes ning
töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum
kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks
tõkkekardinaid, settepüüdureid jms. 2)
Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui
10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse.
3) Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut
veekogudes ning erosiooniohtu kaldal.
4) Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende
(tagasi) valgumise veekogusse.
*Projektiala jääb musta-toonekure toitumisalale, mis on kuni 20 km raadiuses
pesapuust, tuleb projektis rakendada lisaks eelnevatele veehoiumeetmetele ka liikide ja
elupaikade kaitseks lisa leevendusmeetmeid.
Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ja nende ulatus ning ebasoodsate
keskkonnamõjude leevendamise meetmed:
Võimalikeks keskkonnamõjudeks maaparandustöödel ja tee rekonstrueerimisel ning ehitamisel on:
1) Sette ja toitainete edasikandumine.
2) Valgustingimuste muutus metsa servades.
3) Kuivalembeliste taimeliikide domineerimise suurenemine niiskuslembeliste taimede üle.
4) Kaevetööde ja raietööde läbiviimisel tekitatakse tehnikaga müra, mis võib häirida ümbruse elustikku.
5) Suureneb metsade tuleohtlikus.
6) Kuivendussüsteemide toimimise mõjul kiireneb pinnavee äravoolamine, mis võib vähendada põhjavette
valguva veehulga mahtu.
7) Ebaõige tööde tehnoloogia kasutamisel tekkivad jäätmed ja reostus.
8) Pinnase tallamine ja reostamine ja veejuhtmete kallaste deformeerumine.
9) Vette sattuv reostus, mis võib sattuda põhjavette.
Tööde tegemisel tuleb rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:
1)Töid tuleb teha madalvee ajal (soovitavalt suvise);
2)Tööde järjekord peab lähtuma sellest, et kõigepealt tuleb alustada tööde teostamise aegset keskkonnamõju
leevendavate objektide rajamisega (settebasseinid, kraavilaiendid, ...), misjärel alustatakse teiste
töödega;
3)Töid tuleks teostada allavoolu liikudes väiksematest kraavidest eesvoolu suunas;
4)Rekonstrueerimisel tuleks maksimaalselt säilitada voolusängi stabiliseerunud osa;
5)Eesvoolude hooldus- ja rekonstrueerimistööd peavad arvestama vajadust suurendada nende
isepuhastusvõimet;
6)Hooldamisel ja rekonstrueerimisel tuleb võimalusel säilitada veejuhtmete (eelkõige eesvoolude) põhjareljeefi
34
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
mitmekesisus;
7) Tööde käigus tuleb võimalusel säilitada kaldapuistut ning maksimaalselt säilitada pikaealisi
lehtpuid ja kändude freesimist, mis aitavad kaasa kalda stabiliseerimisele, loovad elupaiku ja vähendav
erosiooniohtu;
8) Kasutada tuleb parimat võimalikku tehnoloogiat ja tehnikat. Välistada tuleb keskkonnareostuse oht.
9) Rekonstrueerimise käigus eemaldatakse kraavidest sinna ladestunud setted. Selle tulemusel muutuvad
kraavi nõlvad uhtumisaltideks ja osa pinnasest kandub hõljumina suublatesse, mis omakorda võib halvendada
suubla vee kvaliteeti ja looduslikku tasakaalu. Mõju ulatus on rekonstrueeritavad kraavid, milledel on vajalik
nõlvade korrigeerimine kaevetööde käigus.
Mõju leevendamiseks võimalusel vältida nõlvade kaevet. Nõlvade kaeve korral on projekteeritud kohtades,
kus ilmneb nõlva erosioon, kasutada nõlva kindlustamist erosioonitõkkematiga.
10) Kaevetööd ei tohiks lõikuda aluspõhjakivimitesse, mis võib tekitada ohu põhjavee saastumiseks
pinnaseveega.
11) Müra mõju vähendamiseks tuleb jälgida nõudeid tööde teostamise kohta lindude pesitsemise ajal.
8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine.
*EELISe andmetel asub projektialast 20 km raadiuses must-toonekure (Ciconia nigra)
registreeritud elupaik ja projektiala kraavid võivad olla liigi toitumispaikadeks. Seega
tuleb vältida töid ajavahemikul 15. märts – 31. august.
*Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks on koostatud juhendid „Leevendusveekogude rajamine
metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks“. ja „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks
kraavide rajamisel ja rekonstrueerimisel“. Leevendusveekogudeks on juhendites kraavilaiendid ja
leevendustiigid. Kraavilaiendid rajatakse kraavidele ja leevendusveekogud eraldiseisvate tiikidena
kuivendusvõrgu maa-alale kraavidevahelisele alale. Projekteeritud on kraavilaiendite ja settebasseinide
ehitamine veejuhtmetele. Leevendusveekogude ehitamise vajadus puudub, kuna prrojektalal on
looduskaitselised liigniisked alad, kus veereziim ei muutu.
*Projektiala eesvool Apna jõgi suubub Selgjärve, mis kuulub Järvselja looduskaitseala koosseisu. mis kuulub
üle-euroopalisse kaitsealade võrgutikku Natura 2000 kui Järvselja loodusala.
Võimalikuks keskkonnamõjuks tööde teostamisel on sette edasikandumine vooluveega. Võimalike mõjude
vältimiseks tuleb tööd võimalusel teostada veevaesel aastaajal. Projekteeitud on settebasseinide ehitamine
järve suubuvatele veejuhtmetele. Projekteeritud töödel puudub mõju Natura alale.
*Projektalal, eesvoolukraavil Ähijärve oja asuvad koprapaisud, mis tuleb likvideerida, kuna vesi on ülesvoolu
asuvatel kraavidel paisutatud. Paisud on ka kuivenduskraavidel 220 ja 221. Paisud tuleb likvideerida madala
vee perioodil, vältides ühe korraga suurema vooluhulga avamist.
*Pinnase ja kaldakaitse seisukohalt tuleb kaevetöödel võimalusel vältida nõlvade kaevet. Vajadusel kaevet
teostada nõlvadel tuleb ilmnenud nõlva erosiooni kohad kindlustada erosioonitõkkematiga.
* EH1 asuvad VEP alad ja taimede liigi leiukohad. VEP nr 141011 läbivad kuivenduskraavid 110 ja 111. VEP
piires hooldatakse kraav 110 ja kraav 111 jääb olemasolevasse seisukorda. Kraavide vahel asub mulle. Kraav
110 puhastatakse settest hooldustööde mahusVEP väline ala kannatab liigniiskuse all. Muudel piirangutega
aladel veejuhtmetel töid ei teostata.
*EH2 alal asuvad VEP alad, NATURA ala ja liigi leiukohad (taimed III). VEP nr 141004 ala läbivad kraavid
35
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
205, 207, 215, mille trassid puhastatakse puittaimestikust (kraavidel on olemasolev mulle ja puhastatakse
settest hooldustööde mahus. Töö on vajalik kuna VEP alal asuvad kraavilõigud ei taga kraavide valgalas
asuvatest kraavidest vee äravoolu. Kraavid 211, 273 läbivad VEP 141018 ja VEP 206015 ala ja puhvrit ning
Natura (ohunditerikkad kuusikud) ala. Kraavidel teostatakse trassiraie ja pvoolusäng puhastatakse settest
hooldustööde mahus, Settest puhastamine on vajalik, kuna kraavide valgalas asuvad kuivenduskraavid,
milledest vee äravool on puudulik. VEP 141017 läbiv kraav asub metsakvartalil ja puhastatakse settest
hooldustööde mahus. VEP 206603 läbiv kraav 241 puhastatakse VEP alal ka settest hooldustööde mahus.
Kraav asub kvartali sihil. Kraav 240 läbib VEP puhverala. Kraav on rajatud algselt eesvoolukraavina. Kraav
rekonstrueeritakse, kuna kraavi valgala on suur ja kannatab liigniiskuse all. Kraavi kaudu toimub liigvee
äravool ka rekonstrueeritava tee Rõka ring teekraavidest.
*EH3 alal asuvad VEP alad, liigi leiukoht III loomad, liigi leiukoht loomad III, NATURA ala (vanad
loodusmetsad, rabad, Järvselja looduskaitseala), püsielupaiga sitkaitsevöönd. Haavametsa kanakulli
püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiril asuvad kuivenduskraavid asuvad kvartali sihtidel. Kraavidel 357 ja 387
teostatakse hoiutööd. Püsielupaigas asuvatel kraavidel 356 ja 393 teostatakse hoiutööd – trassiraie ja sette
eemaldamine. Veejuhtmed 300 392 asuva kvartali sihi ääres ja riigi kõrvalmaantee ääres. Kraavidel
teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete, kuna valgalas asuvad kuivenduskraavid, millede kaudu toimub
vee äravool. Kraavid 361 ja 364 asuvad NATURA ala piiril, metsakvartali sihil ja riigi kõrvalmaantee ääres.
Kraavidel teostatakse hooldustööd, mille käigus likvideeritakse ka sete, mis tagab vee äravoolu valgalal
asuvatest veejuhtmetest. Järvselja looduskaitseala ja Vep puhvrites kulgevad kraavid 353, 354, 389. Kraavid
asuvad vartali sihtidel. Kraavidel teostatakse hooldustööd, koos sette likvideerimisga. Kraavide valgalas
asuvad kraavid, miledest toimub vee äravool pikineid kraave.Kraav 398 asub kvartali sihil ja piirneb VEP 207
ja 141005. Kraav on eesvooluks kuivenduskraavidele, seetöttu teostatakse kraavil hooldustööde käigus ka
sette eemaldamine. Kraav 349 asub NATURA ala edela piiril, Kraav hooldatakse ja puhastatakse settest
hooldustöödemahus. Eesvoolukraav Apna jõgi läbib VEP L00211, L00210, L00212, 206601 ala ja puhvreid.
Lõigul pk0...pk8+50 teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete hooldustööde mahus. Pikettide
pk14...pk27... asub Apna jõgi liigi leiukohtade (taimed III), loomad III püsielupaigad, NATURA (Vanad
loodusmetsasad) ja VEP aladel. Lõigus teostatakse eesvoolul hooldustööd – teostatakse trassiraie,
likvideeritakse lamapuit ja likvideeritakse sete. Väljapool trassi jäetakse lamapuit lamama. Kraav 339 läbib
VEP L00469, kus kraavil teostatakse hooldustööd ja sette eemaldamine, kuna kraavi valgalal asuvatest
kraavidest on äravool takistatud. VEP 141044 asubval kraavil 337-1 teostatakse hoolustööd ja likvideeritakse
sete, kuna on vaja tagada valgalal asuvatest kraavidest vee äravool. VEP L00470, L00469,141044 läbivatel
kraavidel 342, 342-2, 383, 391 teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete, kuna kraavide kaudu voolab
ära valgalal asuvate kraavide vesi. VEP 031 suubuvatel kraavidel 343, 344 ja 345 teostatakse hooldustööd,
mille käigus likvideeritakse ka sete, et valgalal asuvatest kraavidest oleks tagatud vee äravool. Lamapuit
väljapool kraavitrassi jäetakse maha.
Võimalikuks keskkonnamõjuks tööde teostamisel on sette edasikandumine vooluveega. Võimalike mõjude
vältimiseks tuleb tööd võimalusel teostada veevaesel aastaajal. Projekteeritud settebasseinid tagavad, et
sete ei kandu edasi teostatavate tööde piirkonnast.
*Pinnase ja kaldakaitse seisukohalt tuleb kaevetöödel võimalusel vältida nõlvade kaevet. Vajadusel kaevet
teostada nõlvadel tuleb ilmnenud nõlva erosiooni kohad kindlustada erosioonitõkkematiga.
36
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
8.2. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee
ehitamisel.
Nõuded, mida ehitaja peab järgima. Olulisemad on nõuded kütuse tankimise, jäätmete tekkimise ja raietööde
kohta. Arvestama peab mälestiste ja pärandkultuuriobjektidega. Oluline on masinate ja seadmete seisund ja
vastavus ohutusnõuetele. Juhised peavad olema antud tegutsemiseks hädaolukorral.
Tööd tulevad läbi viia viisil, mis avaldaks minimaalset kahjulikku mõju kogu ümbritsevale keskkonnale.
– ja hooldetööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega
tuvastatav õlileke, on keelatud.
Töid on soovitav teha kuival, madala põhjaveeseisuga perioodil, mil tee ja pinnase kandevõime on suurem.
Vältida tuleb kütte- ja määrdeainete sattumist veekogusse.
Töökohad peavad olema varustatud vahenditega reostuse ja tulekahju likvideerimiseks.
Tööde lõpetamisel tuleb töötsoon heakorrastada.
Mootorsae tankimisel tuleb kasutada spetsiaalseid kanistrite otsikuid, mis välistavad üle- ja möödavalamist.
Metsamasinate tankimine peab toimuma spetsiaalsete pumpade abil.
Kütusemahutid peavad olema ette nähtud kütuste hoidmiseks ja veoks.
Lekkinud kütus või määrdeained tuleb spetsiaalse kogumisnõu või imava materjali (absorbent) abil kokku
koguda ning kuni äraveoni ladustada keskkonnaohutult.
Kütusekanistreid tuleb tööobjektil hoida varjulises kohas.
Keelatud on kütuste hoidmine ja saagide tankimine veekogudele lähemal kui 10m.
Kõik tekkinud jäätmed tuleb peale tööobjekti lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.
Igal tööobjektil peab olema koht jäätmete hoidmiseks (prügikast, prügikott).
Kui tööobjektil töötavad metsamasinad, siis peab tööobjekt olema varustatud esmaste
reostustõrjevahenditega, sh üks labidas, 20 kg absorbentgraanuleid, 50 l turvast või saepuru ja vähemalt 10 l
mahuga kogumisnõu kasutatud absorbendi kogumiseks. Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (milleks on kütuse
ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid, kütuse määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent,
akud, hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jms) hoitakse eraldi.
Ohtlikke jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites.
Kui masinat ei kasutata, tuleb selle mootor seisata.
Visuaalsel vaatlusel tuvastatava õli- või kütuselekkega masina kasutamine on keelatud.
Kõik kasutatavad masinad peavad olema varustatud sidesüsteemi ja esmaabikomplektiga.
Masinad peavad olema varustatud liiklusseaduse või tootja tehase komplektsusega ettenähtud
tulekustutitega, millel on kehtiv kontrollimärgistus.
Juurepessu (Heterobasidion spp) ohtlikel aladel, perioodil, kui ööpäevane keskmine temperatuur on üle
+5°C, männi ja kuuse raiel töötavad peavad masinad olema varustatud seadmega kändude töötlemiseks
ROTSTOP®-ga.
Vältida tuleb metsakuklaste pesade purustamist tööde käigus.
Tööde käigus avastatud haruldaste või looduskaitse all olevate taime-, linnu- või loomaliikide avastamisel
katkestada tööd ja informeerida sellest koheselt omavalitsust ja Keskkonnaametit.
Tulekahju või keskkonnareostuse korral informeerida koheselt päästeteenistust numbril 112.
37
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Kui ehitustöödel jälgitakse veekaitsevööndites töötamise nõudeid, kasutakse töökorras masinaid ning
jälgitakse teisi keskkonnamõjude vähendamise võimalusi, on need piisavad meetmed keskkonnale negatiivse
mõju vähendamiseks.
8.3. Settebassein.
Settebasseinid on vajalikud vooluvees liikuva liiva- ja turbasette kinni püüdmiseks. Settebasseinide
projekteerimisel on järgitud „Metsaparanduses kasutatavate
settebasseinide projekteerimise soovitused“ PB Maa ja Vesi AS, Tallinn 2009 põhimõtteid. Uhtumisoht esineb
kerges mineraalpinnases (sL, xL, yL) ja turbapinnases. Settebasseinid rajatakse kraavidel enne
kaevetööde algust. Settebasseinid ehitatakse veejuhtmetele, mille valgalast suubub rohkem kraave
(vähemalt 2km). Settebassein rajatakse eesvoolule või kuivenduskraavile vähemalt 0,5 m sügavuse süvendi
ja põhjalaiendina. Settebasseinil kaevatakse üks nõlv nõlvusega 1:3, teised 1:2.
Settebasseinide ristlõige on projekteeritud arvutusliku vegetatsiooniperioodi 10-protsendilise
ületustõenäosusega maksimaalse vooluhulga järgi. Projekteeritud ristlõikega on voolukiirus settebasseinides
0,1...0,2 m/s. Settebasseini settesüvise mahu projekteerimisel aluseks on uhtumisohtlike eesvoolude ja
kraavide pikkus.
Settebasseini settesüvise mahu määramisel on arvestatud, et settebasseini valgalal paiknevatelt
uhtumisohtlikelt veejuhtmetelt koguneb settebasseini setet liiv- ja saviliiv pinnaste puhul 0,005 m³/m x aasta (5
m³ kilomeetri kohta aastas), turba puhul 0,004 m³/m x aasta, kerge- ja keskmise liivsavi pinnase puhul 0,003
m³/m x aasta.
Settebasseinid on projekteeritud kraavidele: Eesvoolukraavil Ahijärve oja on olemasolev settebassein
SB1, mida hooldatakse, Apna jõgi (SB2), Apna jõgi (SB3), 227(SB4), 240(SB5), 227 (SB6), 227(SB7),
242(SB8), 100(SB9), 100(SB10), 215(SB11) , 310(SB12) , 317(SB13) , 386(SB14) ja 398(SB15). SB1
valgalas on kraavide pikkus 6,6 km (voolukiirus m/s), SB2 valgalas 1,7 km (voolukiirus m/s), SB3 valgalas
5,3 km (voolukiirus m/s), SB4 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s) , SB5 valgalas 4,0 km (voolukiirus m/s), SB6
valgalas 3,8 km (voolukiirus m/s), SB7 valgalas 7,6 km (voolukiirus m/s), SB8 valgalas 4,5 km (voolukiirus
m/s), SB9 valgalas 5,8 km (voolukiirus m/s), SB10 valgalas 7,3 km (voolukiirus m/s), SB11 valgalas 2,1 km
(voolukiirus m/s), SB12 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s), SB13 valgalas 3,1 km (voolukiirus m/s), SB14
valgalas 2,8 km (voolukiirus m/s), SB15 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s). Settebasseini mahu
arvestamiseks on korrutatud kraavide pikkus koefitsendiga 0,004 ja hooldusvälba pikkusega 5 ja saadud on
settebasseini maht. Settebasseini mõõtmed on valitud konstruktiivselt vastavalt AS Maa ja Vesi juhendile,
arvestades ka ehitamise ja hooldamise optimaalseid tingimusi. Settebasseinide valgalad on mõõdetud ja
vooluhulgad arvestatud K.Hommiku valemi põhjal (Q10%). Voolukiirused settebasseinides jäävad vahemikku
0,1...0,2m/s. Settebasseini parameetrid on arvestatud põhimõttel, et settebasseini põhi ehitatakse 4,0m
laiune. Vastavalt settebasseini põhja ja maapinna kõrgustele on arvestatud kaevemaht.
Settebasseinid puhastatakse settest peale rekonstrueerimistööde lõpetamist, madalveeperioodil.
Arvestatakse settebasseinide puhastamine lisaks 2 korda tööde ajal. Settebasseini kuju valida tüüpjooniselt
5.3 SB0 .
8.4. Kraavilaiendid.
Maaparandusehitisele on projekteeritud, maaparandustööde poolt tekitatava mõju vähendamiseks
veejuhtmetele leevendusveekogude - kraavilaiendid (asukoht joonis 1) rajamine. Kraavilaiendi ülesandeks on
38
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
veesilma tagamine pikema aja vältel, peale kraavidest liigvee äravoolamist ja lisaks toimib ka sette kogujana.
Kraavilaiendid on veejuhtme põhja süvendid, mis kaevatakse rekonstrueeritavale kraavile põhja süvendina -
0,5 m sügavuse, 1 m laiuse ja 10 m pikkuse lõiguna. Kraavilaiendid ehitatakse nõlvustega 1,75 ja 1:3.
Kraavilaiendid on projekteeritud kraavidele 124, 117, 205, 210, 231,258, 256, 263, 221, 266-2, 266-1, 270,
340 ja 350. Kraavilaiendid ehitatakse kraavi laiendina kuivenduskraavi mulde vastaskalda poolsele äärele.
Käesolevas projektis on kraavilaienditeks ka olemasolev hooldatud kraav 239, veejuhtmetes on alaliselt vesi.
Kraavilaiendid tuleb rajada enne kaevetöödega alustamist ja tühjendatakse settest tööde järgselt
(vajadusel ka tööde käigus).
Tabelis 12 on toodud leevendusveekogude töömahud.
9.Ehitustöödele seatud piirangud.
Ehitusprojekti seletuskirja ehitustöödele seatud piirangute osas kirjeldatakse projekti kooskõlastajate
poolt töödele seatud erinõudeid ja piiranguid.
9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid.
Projektöödega haaratud alal asuvad tehnovõrgud. Tehnovõrgud – OÜ Elektrilevi keskpinge õhuliinid 1-20 kV.
9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud.
Keskkonnaamet:
Transpordiamet:
Elektrilevi..OÜ:
Kastre Vallavalitsus:
AS Emajõe Veevärk:
Maaomanikud:
Rõka kü:
Uku kü:
Vaarika kü:
Labor kü:
Rõka kü:
Taimeaia kü:
Tegevuste keskuse kü:
Saksoni kü:
Kiima kü:
Arike kü:
Olmehoone kü:
Rea kü:
39
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Sepa kü:
Antsu kü:
Rammo kü:
Sääskoja kü:
10. Maaparandusehitise kasutamine ja hooldamine.
Maaparandushoid maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning
nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandushoidu korraldab
maaparandussüsteemi omanik. Hooldustöödega on soovitav alustada kohe pärast objekti kasutuselevõttu.
Vähemalt kaks korda aastas, enne suuremaid veeseise, tuleks üle kontrollida truubid ja kõrvaldada sinna
sattunud voolutakistused, veejuhtmetest likvideerida mahalangenud puud ja voolutakistused. Vajadusel tuleb
truubiotsakutele teha hooldustöid. Tee ääred on vajalik niita. Truupide ja veeviimarite otsakud hoida setetest ja
risust puhtad. Regulaarsete hoiutöödega pikendatakse olemasolevate kuivendussüsteemide toimimisiga.
Kuivenduskraavide hooldusel juhinduda RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide
majandamise strateegiast „Riigimetsa Majandamise Keskuse kuivendussüsteemide majandamise strateegia“,
on kinnitatud 19.04.2011.a. juhatuse otsusega nr 1-32/44.
Teede kasutamisel ja hooldamisel juhindutakse RT I, 01.07.2015 „Metsatee seisundi kohta
esitatavad nõuded“, Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34.
Eesmärgiks on tagada teede kraavide ja truupide regulaarne korrashoid ja hea seisund.
Vähendada investeeringu kulusid, mis tulenevad metsaparanduse elementide hooldamatusest.
11. Juhenddokumentide nimekiri.
1. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018;
2.“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, maaeluministri 25.02.2019 määrus nr 14;
3.“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”, maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45;
4.“Maaparanduse uurimistöö nõuded”, maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 77;
5.“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”, maaeluministri 28.03.2019 määrus
nr 38;
6. „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded”, keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34;
7.Trükis “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised”. Põllumajandusministeerium, Tallinn 2024;
8.Trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend.
Versioon 2.0”, Tallinn 2020;
9. Trükis “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed
ühikmaksumused meetme 3.4 rakendamisel”. Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja
Ekspertiisibüroo, Tallinn 2005;
10. Juhend “Veejuhtme pikiprofiili koostamise juhend”. Põllumajandusameti maaparanduse
osakond 02.03.2018;
11. Trükis “Kuivendussüsteemide majandamise strateegia”, Riigimetsa Majandamise Keskus,
Tallinn 2011;
12. Trükis “Metsaparanduse keskkonnamõju analüüsi juhend”, Riigimetsa Majandamise
40
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Keskus, Tallinn 2011;
13. RMK metsakuivenduse ja - teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020.
14. Juhend „Leevendusveekogude rajamine metsaalade kraavitamise mõju leevendamiseks“ Tartu
Ülikooli 2019.a.
41
Aj 6 (Elektripost)61.954Paunküla metskond 38033701:002:1030SA126la, TTP-258 / 0010885002012EH412,4 Ajutine reeper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiirEr ldi e piir ja numbeK t striüks piir nime ja tunnusegavart l pi r koos numbrilühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma pa nd süst em kood rekon trueeritaval pind l
Järvselja metskond 445401:002:0307Vaarika 1 289
Metskonna45401:001:0295
Taimeaia45401:002:0011Rõka 13265Se mi 4Udula ne 00 Tuulte45401:002:0013Kirsipuu
45401:002:0012Labori 101
egevustekeskuse1 27922289 Sikakurmu-Järvselja326
Soku 4950Kitse45401:002:0316Sarve 7Kuuse 3Pedaja 20Männi45401:002:0315Haavasoo 20Kiidjärve metskond 9873 1 1068Kiidjärve metskond 9647301:001:1067
Kastre metskond 17291501:001:0275Ööbiku 6 20iidjärve metskond 125473 183
Rägo91501:006:0227Kastre metskond 2021 51 81083äbaste 2rooni 10
Kastre metskond 171
91501:001:0267
Hurda91501:006:0211Uku 19822286 Kõnnu-Ahunapalu tee8 322286 Kõnnu-Ahunapalu tee 707Liisimetsa91 1 8Kastre metskond 8291501:006:0082
Heljo91501:006:0229 Järvselja metskond 1591501:008:0106
rünvaldi 00922 Järvselja metskond 1991501:008:0110
Poska 0 8ettai 722287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee32454 2 3 0UigaVaarmani 5 89L deraua 4S ä koj Järvselja metskond 245401:002:0305Rõka 132Tuule915 8 084
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee91501:008:0126 Tuule91501:008:0083Sõõrpõllu 115Anikoja 9 Nursi91501:008:0062Mõõdumetsa107
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee45401:002:0331 Haidaku45401:002:0020Meelise 19
Kastre metskond 7145401:002:0045
V hi 3 8
Metsapera 4
Kadaka45401:002:0095
Riiupalu45401:002:0298
Uulika70801:001:1310
P ramaa2 3
Taguss are454 2 2Kure 061 Maasika338
Kõivu45401:002:0334Maasikmäe 280S ksoni 6
708
+ 0
Uuritud rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse javoolusuunaga, l najoon näitab kraavimulde asukoh a
U ritud r konstr eeritav teekra v numbri, voolusuun j trassilai seg , v olu u joon näit b kra vi ulde asukohta, trassilaiusmõõ kra vi t lj s
kuiven uskraav numbri, voolusuunaja t assi laiusega, asukohta, tras il ius mõõdetakse kr avi teljest
Tee ik tt k s tähis ga loodusest mK anjärve-Lasketiiru tee708
Ol. olev sse seis ndisse jääv kr v
Uuendatav eesvool numbri, trassilaius ja voo usuunaga,voolu u najoon näitab kraavimulde asukohta708
Ol so v tee koo nim gahoold av ku v ndus raa numbri, vool suun j tra si laiusega,voo u u j nä kr av m ld sukohta, trassilaius mõõdetak kraavi teljest
Hooldatav kuive dusraav nu briv us unag ,l s unajoon näitab kr avimulde asukohta.
hoolda v esvool numbri, trassilai e j ga,
8
t kr av ja v l s naga,
t ekraav numb i, voolus una ja trassi laiusega,joon näitab kr a i ulde ukohta, tras ilaius mõõdetakse kraavite jest
94Ehitat veesv ol umbri1 08
e ol
Salu45401:002:0302J hilossi 016P abori 4
Arike45401:002:0010Kiima 09Möldri 1 294Ol hoone 47Rea 8
ep5401:002: 007Ants 6Ramm 5oosa 1 278(TJ- 9 ) / 0012 0509001 10EH1147,16
Järvselja(TJ- 94) / 0010509001 010
Järvselj (TJ-1 4) / 001202 85800 020EH279,56
Järvs lja(TJ- 4) / 0010 85800
Haavametsa_I(TTP--336) / 0022105090010010
Haavametsa_I(TTP-336) / 001 21 5 10010EH35 3,21
/ 4202 85800 20Uhametsa, Turna, Kõnnu(TTP-277)/ 0022020858000020
T395 PT12MAO emasolevasse r pTr ubi numb r, läb mõõt (cm),materjal (PT, TT), pik us m) ning otsak tüüptr up/15
T/1
T/23T/22 456 T/2873121 T/363 454 / 57 6
T/37
T/ 895
/51243
T/579
T/6137
T/79
7
T/73
6
4
984
T/76 87582 8345
T/86
/1 23T/689
T/15/143T/ 12
T/16 19
8 5
P/2
P/2 P re
/2P/2
Apna jõgi121981 0
10 02237
2 22
1 560
L d k itse la
Järvselja looduskaitsealaKLO1000218
VE nr EE00551 V ri e ik tu nuseg
VEP nr 141037
VEP nr 206598 VEP nr 206609VEP nr 206888
VEP nr 14104275403 3
VEP nr 20703266089141 5VEP nr 2 661410 6VEP nr L002110
VEP nr L002122 6601
VEP nr 141018
VEP nr 141012
VEP nr 206603
VEP nr141044 L0 46903114 02VEP nr 205982VEP nr 141017EP nr 205981
0206 765VEP nr 14101120659704 1410092 43937
VEP n 2 19
VEP nr 141006206 1840 959VEP nr 206595
141
VEP nr 141036
VEP nr 755
7
2
1278309
6687-126203
26 265 272
098
1
Sih k i s öönd
Järvselja LKA, Järvselja skv.KLO11 0743
l
loodusalaRAH00 1 4
Peramaa loodusalaRAH0000212
Ürgm tsa skv.2
Liigi leiukoht
Kalakotkas(Pandion haliaetus)LO9127185
Karvasjalg-kakk(Aegolius funereus)LO9127 33nakull(Accipiter gentili )8155
Kanakull(Accipiter gentilis)LO9130986
Laa erähn(Picoides tridactylus)KLO9110844 KLO911 843
KLO9110842
L erähn(Picoides tridactylus)
Laa erähn(Picoides tridactylus)
H irevi (But o but o)LOändkakk(Strix ralensis)9 7638bkakk(Glaucidium passerinum)7
Händk kk(Strix uralensis)KLO9126694
Händkakk(Strix uralensis)LO9 914
Händkakk(Strix uralensis)KLO9 5 5
Händkakk(Strix ur len is)9 2823
rbkakk(Gla cidium passerinum)91 7639
Projekteeritav
Metsaelupaikade looduskaitsealaJärvselja kahara partheina ja laialehise nestikupüsielupaik
Järvselja tamm
üsi lupaig sihtkaitsevöönd
H avametsa kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 878se leh in ku ü ielup iga sihtkaitsevöönd3 950
ärvselja- lehise-õõspuraviku püsielupaigas htk istevöönd3 542ts 5
Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaigasihtkaitsevööndKLO3100546 Uu ik kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 547soo alakotka püsi l paiga sihtkaitsevöönd2 9
kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndKLO31 2504
imatünnik Sarcosoma globosum)6 31
Limatünnik(S r oso globos6 8 4
Limatünnik(Sarcosoma globosum)6 3 0
6 966
Poropoor Amyl cysti lapponica)14 72 51565
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
608
KLO96001664807609
6
Limatünn Sarc soma globosum)7 2Poropoorik(Amylocystis lapponica)
955
Olii -h l mblik(Centreali olivetorum)7 2 2
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)7 7 Olii -hel samblik(C re li olivetorum)7 2 2
a vane kruupsamblik(Micarea hedlundii)7 2331
Õ -luu isambl k(Pyr rul n tidella)Sire varju li ( haenotheca gracilenta)
ne kruu samblik(Micarea hedlundii)7 97Olii -helsamblik(Centr ali olivetorum)KLO9702 S lle heinik(Tri hol m p um)73
L hi -õõspuravik(Suill s cavipes)6 501
Lehi -õõspuravik(Suill s cavipes)96 1 24052
2 020r ane kruupsamblik(Mi area hedlundii)Män i-Soomussa blik(Carbonic la a thracophila)
arili opsu amblik(Lobaria p l onaria)7 2 2304p ors mblik(Menegazzia terebrata)5
li kopsus mblik(Lob ri pulmonari )7 2 03rilik kop usamblik(Lobaria pulmonaria)7 2 06H rilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)7 2391p orsamblik(Megegazzia terebrata)67ba samblik(Thelotrema l padinum)9356 25vanääts(Junghuhnia pse dozilingi n )
Ha ili o susamblik(Lob ria l onaria)7 6av ääts(J nghuhni seudozilingiana)345
aava ääts(J nghuhni ps udozilingiankk lõh asa blik(Ever ia div ric ta)ili kop usamblik(Lob ria p lmonaria)0t-tähnsamblik(Arth i byssace8T ga-peenpoor Skelet cuti dor9e b U a b rb t1
Ha ilik kopsusamblik(Lob ria pulmonaria)KLO9702 19
Ha il k poorsamblik(Menegazzia terebrata)KLO97 2 15 Pikk lõh asamblik(Everni div ricata)14
Roh ine hiidkupar(Buxbaumia viridis)4 3948 hel ne hiidkupar(Buxbaumia viridis)4 3947
ha arthe n(Glyce a lithuanic )35 12 h parthe n(Glyce a lithuanica)338i hine n stik(Cinn latifolia95
u is kuldking(Cypri d um calceolus)316 9
e k opõl (Neottia cordata)9 9350803r t r (C re di p rm35 71
ialeh line nestik(Cinna l tifol a)3 9 9
Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 094 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO9405239 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 093 S lgjas õhik(Neckera enn ta)4l ebatähtleh Cr ocalyx helle iu nus)339
Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 51010
Sulgj s õhik(Neck ra pennat )4 5181 Sulgja õhik(Nec era ennata)4 5 9Sulgj s õhik Neck ra penn )4 514 7S lgja õhik(Neckera pennata)LO94 4970H ilik ungrukold(Huperzia selago)3 769 972
Sulgj s õ ik(Neck ra pennata)64
182
u gj s õhik Neckera nnata 4 3389e l r eb tähtlenik(Cross ca yx hellerianus)5 i batähtlenik(Cr calyx h llerianu )4 8 elle i batähtleni (Crossocalyx he lerianus)17iierealine t rbasamma (Sphagn m quinquefarium)0045
Sulgj s õhik(Nec ra p nn ta)4 51
23s käo ell(Platanthera chlorantha)12 693 84 0
elle i ebatähtlen Crossocalyx helle i nus)4 49 4 He le i b tähtlenik(C oss calyx he lerianus)4 9Roomav öövilg (G ody r r p ns)33 9 ul j s õhik Nec er p nna a)4 5 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 5099
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
4777He le i ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus) LO94 4915Wu fi tur sammal(Sphag um wulfianum) 33 8
Sulgj s õhik(Neckera penn ta)4 15
u gr k H p z sel g47h kas äok el(Pl t the c lor ntha öö hu l-S r k p (D ctyl rhiz f chsii)
iirang vöönd
ni ga män pi ranguvöönd-10974
Natura lup ik
7110*Rabad2 07945083 9010*Vanad loodusmetsad-1612106348
9010*Vanad loodusmetsad-161071235892 4
901 *Van d loodus t ad-161336 5 9 712 T astumisvõimega rabad678 972
9010*Vanad loodusmetsad-1605770844
90D0*Siirdesoo ja rabametsad-1607019938
90D *Siirdesoo j rabamets d-160627 190D0*643145 81 1 *V n d l dusmet ad542 4 4 11 *V d loodus et d130 54 08
9010*Vanad o u t d -970
2 ialehis d m t d565 54 1
9010*V ad o us t d15421454 179985 Ro undi ri ad kuusikud 2118 458286
9050 R hundit ri kad kuusikud-2743 5 8D *Sii d soo ja r b metsad1697 450 3
D * Siirde ja b mets4864
9010*Vanad loodusmets d-16174 5481
ialeh d e s d163 88 S t v j oo-leh m ts d6 45 83
9050 Ro undit ri kad kuu iku6 4145481 3 Huum toite sedj rved j järvikud162 445 83
h ndit rik d u sikud
Veekogu piiranguvöönd
Ahijärve oja
4
1921220 35Ahijärve oja 6
59
5678 356
37
5 252427-14 4089371-11
249251 50240
2
393
18 34143 09
289
097 228 3
91
760344 6
22380 7 336347
339
34673
348 42
4078
-322 323498
32
578 351205
354
3869
604
3124365
3098 6523
3576645 68707-132360 372 713
55Rõka ri gram ee
Rõk ring k r ng
imeaia entori tee 20+912 6
< V
<1 kV< kV
<1 V
< V
< V
1-20 V
-20 V
1-20
1-20 kV
-20 kV
Elektrimaak abel
El kt k bel
l t aakaabel
S devõrg kaabel1-20 kV<1 kV K p n e õhuliinM da pinge õhuliinElektrili id kaitsev öndidEle trimaakaabel maa liin
/ 7
349
tee kaitsevöö d
2 6 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee
287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee 2289 Sikakurmu-Järvselja tee1 Mahasõidukoht M11
MMP-T
M3
2?
tee k os nimegKa njär -L ketii u tee
JS 198JS3 7
JS310JS3 2
JS303
0JS 98
JS2834 S28567 288
JS 89
JS 0
7654S 3JS 71069JS 68
7JS 96 6
JS 5
045
JS 82S 8
JS 9432S 978
JS 79 067654
70
S 4 S2 9
S 323 S 34
S 18 JS219
JS204 JS205
JS2202 JS22345 S
JS227 JS 28930 JS23
JS247JS 465
JS2632
443
S 60
2
95 S 3678 S 90 87654
3250
8
u ndatav t uup
73
860 L9
387
74 T 6
8 T5 RB580PT15 RB76 885 RB198 PT 5
8
9
76510 RB9 85 T69
5 RB54+53 +256
39+2837+2 454
3 + 50 64 0 3+20 +21020+211986 332 0+31 9+ 38 2765 13 0+0MMM
M M3
-T
5 RB8
650RB7 RB8
7 RB81 RB8B15 1 50RB7
T50RB7
7 8 RB8
7 RB6RB6
0RB57 8RB10AS O
T 00PT 2
Purre
5 RB5
0ASBO5 T/ 860 T
7 88 1737PT 5 745 L
aL
37 RB8
PT
50RB6L
T4050PL10231 TT1250 L10
5
16 L8
9
1 RB7
7
07
950RB8
B
1 0T 2 Aj 4 (Ka k)3 , 16 61 3,2327 9,01j 2 (Toru peal)3 ,64611 3,84910 ,73 Aj 3 (Toru peal), 86 60 9,06913 ,68
0
/ 4
/ 1
-
180PT 2 53 2 6 6005 3 5
597 RB 1
Aj 1 (Vaher), 2 8 ,654 5, 5
PK276543
PK2PK 0876
PK1PK1 211098765
PK0
(H b)2 98 8437 7910 (Lepp)5 76 85 8 78
Aj 9 (Kä d)3 ,83617 8,28924 ,54
8 Ka k)014 5 75 9 36
Aj 1 (Lepp)1, 56 6 626,99938 ,21
Aj 14 (Känd)40, 46 6 3,3694012,90Aj 13 (Lepp)36, 562011,42936 5,36
7 8 5 28 2 91
80 27
8633-1
2
9 936-196
-1 352-23998
94
2
398-4
3
7-12 28
-21288
-1Aj 22 (Lepp)3 ,646 9 ,891 3,3j 23 (Truubi otsak)3 ,826 6 04,720933,21 0 Känd98 6589
Aj (Ha b)3 , 86 639 0,319 ,4519 Känd7 6 25 927 4 j (Mänd)7, 7463 9, 35,4916 8, 745 6, 9
Aj 15 (Kuusk)42,746462626, 94601,57
Aj 17 (Känd)63 ,851 80
Aj 18 (Mänd)8, 3464720,449593 ,52
PK0 1PK4
PK56789112
PK 70
0 (Elektri post)324 45385 41
nnas an me
876
R konstr eritav tuletõrjetiikTT1
Uuurimis leppemärgid
84
Aj 6 (Elektripost)61.95
4
Paunküla metskond 38033701:002:1030
SA126aula, TTP-258 / 001108850020120EH412,4
juti reep r andm tegaM aparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eri ava ala ringpiir
raldise piir ja number
K t striüks piir nime ja tunnusega
Kv rtali pi r koos numbrigaM ap randusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma par nd süsteemi koodreguleeriva võrgu rekon trueeritavaal pind la0+00
Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilai s ja v o usuunaga,voolu u najoon näitab kraavimulde asukohta
Reko strueeritav teekraav numbri, voolusu na ja trassilaiuseg , voolu unajoon näita kraavi ulde sukohta,tr s la us mõõ e aks kr av t lje tk iv nduskr v numbri, voolusuun j l ius g , voo usu jo näitab kr v muldes koht , t a silai õõ eta s kraavi telj stT e ikett k s t his ga lood ses k os im gahitat v kuive u kraav nu bri, tr s i i s ja voolu u n , sukohtaõ r g t e8
Apna jõgi
Ol. olevsei sjääv kr am o ev e koo nim ga22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõr lm ntH d t v uiv d laiusega, voolusuunajoont b kr vimulde u oh , t assil ius mõõdet se kr vi t ljest2 5 r v numbri v o un g.V l kra vi t j l - k ve at rjal paig t ksee u de se
Hooldatav eesvool numbri jv us unag ,
8 t kr av numbri, lu uu a ja trassi laiu eg , voo usuunajoone ol
T3950PT12MAOOlema oleva se seis di sääv tr pruubi n mber läbimõõt (cm),mater l (PT, TT) pikkus m) ning otsaku tüüptru pEhi t vt p/2812P/2urreL d kaits lVE n EE00551ri e ik u nu egaSih k tsevöönd
Loodusalaiigi leiukoht (piiranguvöönd)Pr jekteeritavüsi lupaig sihtkaitsevööndiirang vö ndNatura up ikVeekogu piiranguvööndS devõrg kaabel1-20 V<1 kVK p n e õhuliinM d pinge õhuliinEle trili id kaitsev öndidma liintee kaitsevöö d
M h s id koht M2-K ju in õid ki e ta sipööramise tähisegariigia t eltP-TM2U e dat truup 3k j li ristmikT
R o tr eritav tuletõrjetiikTT
84
proj kt ppemärgid
4
48
4888
884
8
8 8
4
844
8
8
8 4 8
8
8
84
8
48
4
8
8
8 2 4
48 882 2
8
lgjärv
6 2 -1-1
T
7
-12
-1
-2
5 PT 2
SB B2
BB4
AI550Liivasaare(TTP-326) / 0022103 00010080EH16,34 imla metskond 41132801:001: 21jutine r eper andm tegaMa p randusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiirr ldi e piir ja numbeK t triük piir nime ja tunnusegavartal pi r koos numbrilühitähis, ehitise nimetus ja koodn ng m pa süst em kood
Ehitatav tee koos nimegaRekonstru eritav tee koos nimegaNi lusoo põikTaganurga ee
rekon trueeritaval pind l
Olem ol v tee koos nimega
Niilu oo tee
101 ee v l nu bri, trassilai s ja v o usuunaga,vool u najoon näitab kr avimulde asukohtakuiv nduskraav numbri, voolusuuna jatr s i lai s g ,asukoht , trassil ius õõ taks kr avi teljestM ha õid koht M4k iv duskraav nu bri jvoolus un ,L-kujuline sõidu tagasipöör ise koht ähi ega3250. ol vassei dääv kr avriigi m a teeltU e d t svo l numbri2 kra v/nõ bril na a. V lu n nool kr vi t ljel - kaevemat rjalp t k t m ldess4P-LM4e ol
T150PT12MAO
tr p
ruubi number, läbimõõt (cm),materjal (PT, TT), pikkus m) ning otsaku tüüpRekonstrueeritav truupEhi atav t p/1827Likvidee itav t uup
/
M ardlate piiigi leiukoht loomadaimedN t r l aikPär ndk ltuuri bjektiir g vööndV ekogu piiranguvöönd
1-20 kV<1 kVKeskpinge õhuliinMadalpinge õhuliinEle trili id kaitsevööndidLooduskaitsealaSiht a tsevööndP llooduslik kooslusÜk bjek i piir g v önrglo dus objektN tu ra 2000m aka b lliinärj d m t ad
pik k t h ega ood s+00H d t v uiv d r vj n näit b kr avimuld asukoht .
EPPEMÄRGID:
av äärne p nnasevall
5Uu n tav tru p
P pr ai
j R (t epi rde kan r) 8mX=6493 51,47Y 294 ,3
8 te raav nu b , voolus n tras i laiusega,, trass l iusõ r vi elj6 33-Tkuj line stmik
T e t vöö dR i i tee ka tsev öndi piir
K nnist piirimärk ( a dtoru)d 5o r st tav d ena zi s ue13 0BETR/13e a orOlem le sse s suk da jääv t
ööde m h muut s
aas tav d zi e150 aapar ndussüsteemi maa-alak i d s õj i r ond
i gi p h ld t v lP s l kr
P pr is
PP
P
T/89
9 34
T/ 8
T/ 02
T/ 0
106
8
345
20
T/ 3
278129
KL2raavilaiend
LEPPEMÄRGID:
KL
KL 2
KL 3
B5
B7
8
B9
0 B1
SB1
SB15
Pinnase andmedSB5etteb ssein25-1 N-
-1 Elekt imaakaabel
N-
9
7k i ee t v
40
tiik biotiik
2
m1
2 6 T/124
370-2
370-34
3
8
2
67
8
2
T/144
-1 247
4
l tri kaabelRõka ring85800 020/102EH490,64 tee /1075
4
27420
21
-T
(TJ- 9 ) / 001509001 1
,
SB6
70RB7
kk lõ n am li (Ev rni divaricata)98ulgj s õhi (Neckera pennata)KLO94 5919
ulgjas õhik(Neckera pennata)LO94 532
a Traataia l kvi eerimineE1 ekraanSB1hno oogili settebassein
SEB noloog line settebas ein
2
B 2 45
Järvselja metskond 4
45401:002:0307
Vaarika
45401:001:0289
Metskonna
45401:001:0295
Taimeaia
45401:002:0011
Rõka
45401:002:0131
Rõka
45401:002:0265
Semmi
45401:002:0014
Udulaane
45401:002:0100
Tuulte
45401:002:0013
Kirsipuu
45401:002:0012
Labori
45401:002:0101
Tegevustekeskuse
45401:001:0279
22289 Sikakurmu-Järvselja
45401:002:0326
Soku
45401:002:0049
Soku
45401:002:0050
Kitse
45401:002:0316
Sarve
45401:002:0317
Kuuse
45401:002:0313
Pedaja
45401:002:0203
Männi
45401:002:0315
Haavasoo
45401:002:0205
Kiidjärve metskond 98
47301:001:1068
Kiidjärve metskond 96
47301:001:1067
Kastre metskond 172
91501:001:0275
Ööbiku
91501:006:0220
Rägo
91501:006:0227
Kastre metskond 202
91501:001:0251
Kastre metskond 171
91501:001:0267
Hurda
91501:006:0211
Uku
91501:006:0198
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee
91501:008:0131
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee
91501:006:0270
Uku
91501:006:0197
Liisimetsa
29101:001:0878
Kastre metskond 82
91501:006:0082
Heljo
91501:006:0229
Järvselja metskond 15
91501:008:0106
Krünvaldi
91501:008:0009
Krünvaldi
91501:008:0022
Järvselja metskond 19
91501:008:0110
Poska
91501:008:0008
Pettai
91501:008:0007
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
91501:008:0132
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
45401:002:0330
Uiga
91501:008:0006
Vaarmani
91501:008:0005
Järvselja metskond 18
91501:008:0109
Loderaua
91501:008:0004
Järvselja metskond 1
45401:002:0304
Sääskoja
Järvselja metskond 2
45401:002:0305
Rõka
45401:002:0132
Tuule
91501:008:0084
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee
91501:008:0126
Tuule
91501:008:0083
Sõõrpõllu
91501:008:0115
Anikoja
91501:008:0093
Nursi
91501:008:0062
Mõõdumetsa
91501:008:0107
Peramaa
45401:002:0235
Tagussaare
45401:002:0210
Kure
45401:002:0061
Maasika
45401:002:0338
Kõivu
45401:002:0334
Maasikmäe
45401:002:0280
Saksoni
45401:002:0264
Salu
45401:002:0302
Jahilossi
45401:002:0016
Paabori
45401:002:0004
Arike
45401:002:0010
Kiima
45401:002:0009
Möldri
45401:001:0294
Olmehoone
45401:001:0247
Rea
45401:002:0008
Sepa
45401:002:0007
Antsu
45401:002:0006
Rammo
45401:002:0005
Järvselja(TJ-194) / 001
2105090010010
EH1
147,16
Järvselja(TJ-194) / 001
2105090010010
Järvselja(TJ-194) / 001
2020858000020
EH2
479,56
Järvselja(TJ-194) / 001
2020858000020
Haavametsa_I(TTP--336) / 002
2105090010010
Haavametsa_I(TTP-336) / 001
2105100010010
EH3
553,21
Haavasoo/ 004
2020858000020
Uhametsa, Turna, Kõnnu(TTP-277)/ 002
2020858000020
T/23
T/22
T/24
T/25
T/26
T/40
T/28
T/27
T/31
T/32
T/21
T/36
T/33
T/34
T/35
T/44
T/45
T/47
T/46
T/37
T/48
T/49
T/50
T/51
T/52
T/54
T/53
T/57
T/59
T/61
T/63
T/62
T/67
T/72
T/73
T/71
T/65 T/66
T/70
T/74
T/69
T/68
T/64
T/76
T/78
T/77
T/75
T/81
T/82
T/1
T/2
T/4
T/3
T/6
T/8
T/9
T/15 T/14
T/13
T/11
T/12
T/10
T/16
T/17
T/19
T/20
T/38
T/55
P/2
P/2
P/2
P/2
A
p
n
a
j õ
g
i
1
2
1
1
1
9
1
1
8
1
1
0
1
1
1
1
0
5
1
0
0
1
0
0
1
1
4
1
0
4
1
1
4
1
2
0
1
2
2
1
0
6
1
1
2
1
1
3
1
0
7
1
0
9
1
0
8
2
1
2
2 1 1
2
1
0
1
1
5
1
1
7
1
1
6
1
0
0
VEP nr 141016
VEP nr L00211
VEP nr L00210
VEP nr L00212
VEP nr 206601
VEP nr 206602
VEP nr 141018
VEP nr 141012
VEP nr 206603
VEP nr141044
VEP nr L00469
VEP nr 031
VEP nr 205982
VEP nr 141017
VEP nr 205981
VEP nr 141008
VEP nr 206017
VEP nr 206016
VEP nr 206015
VEP nr 141011
VEP nr 206597
VEP nr 141004
VEP nr 141009
VEP nr 204393
VEP nr 141007
VEP nr 206019
VEP nr 141006
VEP nr 206018
VEP nr 141040
VEP nr 206596
VEP nr 206595
VEP nr 141021
VEP nr L00470
1
2
3
1
2
4
1
2
5
1
2
6
1
2
7
1
2
8
1 3 0
1
2
9
2
6
6
2
6
8
2
6
7
4
0
4
- 1
2
6
2
2
6
0
2
6
3
2
6
4
2
6
5
2
7
2
2
0
9
2
0
8
1
0
2
1
0
3
1
0
1
Laanerähn(Picoides tridactylus)
KLO9110844
KLO9110843
KLO9110842
Laanerähn(Picoides tridactylus)
Laanerähn(Picoides tridactylus)
Hiireviu(Buteo buteo)
KLO
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9107638
Värbkakk(Glaucidium passerinum)
KLO9107637
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9126694
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9200914
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9200515
Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku
püsielupaik
Järvselja tamm
Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
Järvselja-2 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
sihtkaitsevöönd
KLO3100545
Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
sihtkaitsevöönd
KLO3100546
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600831
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600955
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)
KLO9701741
Oliiv-helsamblik(Centreali olivetorum)
KLO9702
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9600051
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9601324
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9600052
KLO9702040
KLO9702200
Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii)
Männi-Soomussamblik(Carbonicola anthracophila)
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702023
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702204
Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata)
KLO9702205
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702203
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702206
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702391
Harilik poorsamblik(Megegazzia terebrata)
KLO9702367
Harilik koobassamblik(Thelotrema lepadinum)
KLO9701935
KLO9601255
Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana)
KLO9601244
Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana)
Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata)
KLO9702815
Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702814 Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702201
Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis)
KLO9403948
Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis)
KLO9403947
Kahar parthein(Glyceria lithuanica)
KLO9352012
Kahar parthein(Glyceria lithuanica)
KLO9338
Laialehine nestik(Cinna latifolia)
KLO9310295
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405094
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405239
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405093
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9402227
Helleri ebatähtlehik(Crossocalyx helleriuanus)
KLO9403395
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405101
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405100
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405181
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405095
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405152
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405151
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9404971
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9404970
Harilik ungrukold(Huperzia selago)
KLO9346769
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9404972
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9403964
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9403965
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405154
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405232
Rohekas käokell(Platanthera chlorantha)
KLO9126694
Rohekas käokell(Platanthera chlorantha)
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9404914
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405090
Roomav öövilge(Goodyera repens)
KLO9335859
Roomav öövilge(Goodyera repens)
KLO9346005
9010*Vanad loodusmetsad
-1613360504
9010*Vanad loodusmetsad
KLO3102249
9050 Rohunditerikkad kuusikud
1654145481
3160 Huumustoitelised
järved ja järvikud
1627445083
A
h
i
j
ä
r
v
e
o
j
a
2
1
3
2
1
4
2
1
9
2 2 1
2 2 0
2
2
2
2
2
3
2
2
5
A h i j ä r v e o j a
2
2
6
2 5 9
2
5
6
2
5
7
2
5
8
2
3
5
2
3
6
2
3
7
2
3
4
2
5
4
2
5
3
2
5
2
2
5
5
4
2
4
4
2
7
4
2
3
- 1
4
2
2
2 4 5
2
4
4
2
4
3
2
4
0
2
4
8
4
2
9
4
2
6
4
3
0
2
4
6
2
4
7
4
3
1
4
3
2
-
1
2
4
2
2
4
1
2
4
9
2
5
1
2
5
0
2
4
0
2
2
7
2
3
9
2
3
1
4
1
7
4
1
8
- 3
4
1
6
4
1
4
4
1
3
2
3
3
4
2
0
4
1
9
2
8
9
2
3
0
2
2
9
2
2
7
2
2
8
2
2
4
4
3
3
4
0
8
4
0
9
2
1
8
2
6
1
2 1 5
2 1 7
2
1
6
2
0
5
207
2
6
9
2
0
1
2
0
0
2
0
2
2
0
3
2
0
4
4
0
0
4
0
1
2
0
6
2
3
2
2
3
8
4
1
2
4
1
0
4
1
1
2
7
0
3
3
6
3
3
3
3
3
4
3
3
5
3
3
7
3
3
9
3
4
5
3
4
6
3 4 7
3
4
8
3
4
2
3
4
0
3
7
4
3 3 8
3
4
1
-
1
3
2
2
3
3
2
3
2
1
3
3
0
3
2
3
3
2
4
3 2 9
3 2 0
3
3
0
3
3
1
3
1
8
3
1
7
3
2
7
3
2
6
3
2
5
3
7
7
601
600
3
0
4
3
1
0
3 1
2
3
1
4
3
1
3
3
1
6
3
1
5
3
0
9
3
8
5
3
0
8
3
0
6
3
0
5
3
0
7
3 0 2
3
0
3
4
0
3
4
0
2
4
0
5
4
0
4
4
0
7
2
1
5
4
0
6
5
0
0
5
0
1
4
2
1
4
2
5
R
õ
k
a
r i n
g
P
e
r
a
m
a
a
t
e
e
R
õ
k
a
r i n
g
R
õ
k
a
r
i n
g
T
a i m
e a i a t e e
Kontori te e 2
0
+
0
0
0
+
9
8
1 +
9 8
2 +
9 8
3 +
5 8
0+00
1+08
1+36
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k V
1
- 2
0
k
V
1
-
2
0
k
V
1
- 2
0
k V
1
- 2
0
k
V
1
-
2
0
k
V
Elektrimaakaabel
E
l
e
k
t
r
i
m
a
a
k
a
a
b
e
l
E le
ktr im
a a ka
a b e l
2
2
2
8
6
K
õ
n
n
u
-
A
h
u
n
a
p
a
l
u
k
õ
r
v
a
l
m
a
a
n
t
e
e
2
2
2
8
7
L
i i s
p
õ
l l u
- J
ä
r v
s
e
l j a
- A
r a
v
u
k
õ
r v
a
l m
a
a
n
t e
e
3
1
1
MM
TP-T
M3
M3
M2
?
T/29
JS311
JS309
JS308
JS307
JS301
JS300
JS299
JS298
JS283
JS284
JS285 JS286
JS287
JS273
JS272
JS271
JS270
JS269
JS268
JS297
JS296
JS306
JS305
JS304
JS295
JS282
JS281
JS294
JS293
JS292
JS291
JS278
JS279
JS280
JS267
JS266
JS265
JS264
JS277
JS290
JS248
JS249
JS232
JS233
JS234
JS218
JS219
JS220
JS221
JS222
JS223
JS224
JS235
JS236
JS237
JS238
JS239
JS240
JS257
JS256
JS255
JS254
JS253
JS252
JS251
JS250
3
8
3
2
7
3
3
8
8
2 7 4
2
7
6
2 7 5
3
9
1
4
4
+
2
6
4
5
+
2
6
4
3
+
2
6
4
2
+
2
6
4
1
+
2
5
4
0
+
2
6
3
9
+
2
6
3
8
+
2
6
3
7
+
2
5
3
6
+
2
4
3
5
+
2
5
3
4
+
2
5
3
3
+
2
5
3
2
+
2
5
3
1
+
2
5
3
0
+
2
6
2 5 +
2 2
2
4
+
2
0
2
3
+
2
0
2 2 +
2 1
2
1
+
2
0
2 0 +
2 1
1
9
+
2
4
1 8 +
2 4
1 7 +
2 4
1
6
+
2
5
1
5
+
2
4
1
4
+
2
4
1
3
+
3
3
1
2
+
3
3
1
1
+
3
2
1
0
+
3
1 9
+
3
3
8
+
3
2
7
+
3
2
6
+
3
2
5
+
3
3
4 +
3 1
3
+
3
1
2
+
3
1
1
+
3
1
0
+
3
1
0 +
0 0
390
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
R-T
R-T
M2
T/74a
Aj 4 (Kask)
36,31
6461403,23
692789,01
Aj 2 (Toru peal)
32,99
6461183,84
691007,73
Aj 3 (Toru peal)
34,18
6460839,06
691313,68
T/7
T/44a
T/39
T/41
Aj 5 (Toru peal)
33,92
6461564,60
690503,75
Aj 1 (Vaher)
38,12
6461481,65
694045,05
P
K
2
7
P
K
2
6
P
K
2
5
P
K
2
1
P
K
2
0
P
K
1
9
P
K
1
8
P
K
1
7
P
K
1
6
P
K
1
5
P
K
1
4
P
K
1
3
P
K
1
2
P
K
1
1
P
K
1
0
P
K
9
P
K
8
P
K
7
P
K
6
P
K
5
PK4
P
K
3
P
K
2
P
K
1
P
K
0
Aj 11 (Haab)
42,41
6461298,84
693758,79
Aj 10 (Lepp)
37,45
6460976,18
692558,78
Aj 9 (Känd)
35,83
6461788,28
692401,54
Aj 8 (Kask)
34,30
6461435,87
691539,36
Aj 12 (Lepp)
41,95
6460626,99
693898,21
Aj 14 (Känd)
40,54
6461863,36
694012,90
Aj 13 (Lepp)
36,25
6462011,42
693605,36
Aj 7 (Toru peal)
34,57
6460885,20
690822,91
2
8
0
2
7
9
2
8
1
2
8
3
2
8
2
2
7
0
2
8
4
2
8
5
2
8
6
3
3
3
- 1
3
2
1
- 2
3
2
1
-
1
3
2
1
- 2
3
9
5
3
3
7
-
3
3
3
7
-
1
3
3
7
-
2
3
4
2
-
2
3
4
8
-
1
3
4
5
-
2
3
4
5
- 1
2
8
7
2
8
8
2 7 8
2 7 7
3
1
4
-
1
Aj 22 (Lepp)
35,35
6462962,86
691223,30
Aj 23 (Truubi otsak)
33,82
6462804,72
690933,21
Aj 20 (Känd)
35,69
6462862,65
692203,89
Aj 21 (Haab)
35,48
6463900,31
692030,45
Aj 19 (Känd)
37,06
6463525,92
692715,54
Aj 24 (Mänd)
37,37
6463369,03
694115,49
P
K
0
P
K
1
P
K
2
P
K
3
P
K
4
P
K
5
PK6
PK7
PK8
PK9
PK11
PK12
PK13
PK14
P
K
1
5
P
K
1
6
P
K
1
7
P
K
1
8
P
K
1
9
P
K
2
0
P
K
2
1
PK10
Aj 6 (Elektri post)
39,83
6462426,45
693857,41
3
2
1
- 3
2
9
+
2
4
2
8
+
2
1
2
7
+
2
2
2 6 +
2 1
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
4 8
4
8
8
4
4
8
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
4
8
8
4
8
4
8
4
8
4
4 8
8 4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
4
8
4 8
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
4
8
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
4
8
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
8
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
2
8
4
8
8
4
2
2
2
2
8
4
4
8
8
4
4
4
4
4
8
4
3
3
3
3
8
4
4
8
8
4
4
4
4
8
8
4
3
3
2
2
4
8
8 4
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
S
e
l
g
j
ä
r
v
T/90
T/71-1
2
1
5
- 1
2
1
5
- 2
3
3
4
-
1 4
8
3
9
1
4
8
SB1
SB2
SB3
SB4
KP
KP
KP
KP
KP
M3
M3
M3
T/91
T/92
T/93
T/94
T/95
T/96
T/97
T/98
T/99
T/100
T/101
T/102
T/103
T/104
T/105
T/107
T/108
T/109
T/110
T/111
T/113
T/114
T/115
T/116
T/117
T/118
T/120
T/121
KL1
KL1
KL2
KL3
KL4
KL5
2 3
3
KL6
KL7
KL8
KL9
KL10
KL11
KL12
KL14
4
8
SB5
SB7
SB8
SB9
SB10
SB11
SB12
SB13
T/130
T/5
4
8
8
4
4
8
2
2
7
4
8
Järvselja(TJ-194) / 001
2105090010010
EH1
4
3
1
-
1
4
3
2
4
2
2
- 1
4
2
3
- 2
4
1
5
- 1
4
3
3
- 1
4
3
4
4
3
4
- 1
4
3
5
N
-
1
N
-
2
M3
M3
M3
M3
M3
M3
M3
4
1
8
- 2
4
1
8
4
1
8
- 1
4
1
5
M3
M3
M3
M3
4
1
0
- 1
M3
4
0
5
- 1
E
l e
k
t r i m
a
a
k
a
a
b
e
l
4
8
3
1
4
N
- 3
T/131
T/132
T/133
T/134
T/135
T/136
T/137
T/138
T/139
8 4
T/140
2
2
tiik
tiik
8
4
1
3
0
m
3
3
1
m
3
9
1
1
1
9
m
T/141
1
2
2
8
4
2
1
5
- 1
2
0
7
2
9
0
6
2
2
3
1
2
6
6
- 1
2
6
6
- 2
4
8
4
8
2
8
4
T/18
T/119
T/43
T/42
T/106
T/127
T/89
T/128
T/142
M3
T/143
M3
T/144
T/145
T/146
4
8
4
8
2
4
2
- 1
2
4
2
- 2
T/147
M3
T/148
1
0
0
4
8
4
8
8
4
3
1
1
E
l
e
k
t
r
i
m
a
a
k
a
a
b
e
l
2
5
0
- 1
4
8
2
4
9
3
4
2
-
1
2
2
2
2
T/149
Rõka ring
2020858000020/102
EH4
490,60
494
Peramaa tee
2020858000020/107
EH5
2
2
7
2
2
7
2
2
7
4
2
1
4 2 0
45401:002:0021
R-T
Järvselja(TJ-194) / 001
2105090010010
3
2
6
7,14
7,14
4
8
8
2
4
1
0
SB6
Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702983
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405919
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9406532
T/54a
4
3
3
- 2
SE1
TSB1
Tehnoloogiline settebassein
SE3
TSB 2
SE4
SE5
Aj 6 (Elektripost)
61.95
4
Paunküla metskond 380
33701:002:1030
SA126
Saula, TTP-258 / 001
4108850020120
EH4
12,4
Ajutine reeper andmetega
Maaparandusehitise reguleeriva võrgu
rekonstrueeritava ala ringpiir
Eraldise piir ja number
Katastriüksuse piir nime ja tunnusega
Kvartali piir koos numbriga
Maaparandusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja kood
ning maaparandussüsteemi kood
Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava
ala pindala
Maaparandusehitise ringpiir
100
12+00
Rekonstrueeritav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi
laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta,
trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
Rekonstrueeritav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja
trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
Tee pikett koos tähisega looduses
Rekonstrueeritav tee koos nimega
Ehitatav kuivenduskraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta
Rõka ring tee
128
400
Ol. olevasse seisundisse jääv kraav
Olemasolev tee koos nimega
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu
kõrvalmaantee
Hooldatav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon
näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
205
Ehitatav teekraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga.
Voolusuunanool kraavi teljel - kaevematerjal paigutatakse
tee muldesse
400
Hooldatav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi
8 4
Hooldatav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon
näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
115
Ol. olevasse seisundisse jääv eesvool
8 4
8 4
8 4
8 4
8 4
8 4
LEPPEMÄRGID:
Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi
T39
50PT12MAO
Olemasolevasse seisundisse jääv truup
Truubi number, läbimõõt (cm),
materjal (PT, TT), pikkus (m) ning otsaku tüüp
Rekonstrueeritav truup
Ehitatav truup
T/28
T/12
P/2
Purre
Looduskaitseala
VEP nr EE00551
Vääriselupaik tunnusega
Sihtkaitsevöönd
Loodusala
Liigi leiukoht (piiranguvöönd)
Projekteeritav
Piiranguvöönd
Natura elupaik
Veekogu piiranguvöönd
Mahasõidukoht M2
T-Kujuline sõidukite tagasipööramise koht tähisega
Mahasõidukoht riigi maanteelt
TP-T
MM
M2
T/1
Uuendatav truup
Mahasõidukoht M3
M3
T-kujuline ristmikR-T
8 4
T/27
Likvideeritav truup
Püsielupaiga sihtkaitsevöönd
Sidevõrgu kaabel
1-20 kV
<1 kV
Keskpinge õhuliin
Madalpinge õhuliin
Elektriliinide kaitsevööndid
Elektrimaakaabel
Elektrimaakaabelliin
Maantee kaitsevöönd
Rekonstrueeritav tuletõrjetiik
TT
KP
Koprapais
KL2
Kraavilaiend
Pinnase andmed
SB5
Settebassein
Traataia likvideerimine
SE1
Setteekraan
TSB1
Tehnoloogiline settebassein
Aj 6 (Elektripost)61.954Paunküla metskond 38033701:002:1030SA126la, TTP-258 / 0010885002012EH412,4 Ajutine reeper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiirEr ldi e piir ja numbeK t striüks piir nime ja tunnusegavart l pi r koos numbrilühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma pa nd süst em kood rekon trueeritaval pind l
Järvselja metskond 445401:002:0307 Vaarika45401:001:0289
Metskonna45401:001:0295
Taimeaia45401:002:0011Rõka 13265Se mi 4Udula ne 00u lt 3Kirsipuu
45401:002:0012Labori 101
Tegevustekeskuse45401:001:027922289 Sikakurmu-Järvselja326
Soku45401:002:004950Kitse 3 6S rve 7uuse 3Pedaja 2Männi45401:002:0315Haavasoo 20Kiidjärve metskond 9847301:001:1068Kiidjärve metskond 9647301:001:1067
Kastr metskond 172915 1 275Ööbiku 6 20Kiidjärve metskond 12547301:001:0183
Rägo91501:006:0227Kastre metskond 2021 51 81083äbaste 2rooni 10
Kastre metskond 171
6
Hurda91501:006:0211 Uku91501:006:019822286 Kõnnu-Ahunapalu tee8 3122286 Kõnnu-Ahunapalu tee70 7Liisimetsa91 1 8782082
Heljo91501:006:0229 Järvselja metskond 1591501:008:0106
Krünvaldi 00922Järvs lja metskond 1910
Poska 8 008 Pettai7 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee32454 2 3 0Uiga 0Vaarmani 5 89Loderaua 4S ä koj 2 45401:002:0305Rõka 132Tuule915 8 084
22286 Kõnnu-Ahunapalu tee91501:008:0126 Tuule91501:008:0083Sõõrpõllu 115Anikoja 9 Nursi91501:008:0062M dumetsa 07
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee45401:002:0331 Haidaku45401:002:0020Meelise 19
Kastre metskond 7145401:002:0045
V hi 3 8
Metsapera 4
Kadaka45401:002:0095
Riiupalu45401:002:0298
Uulika70801:001:1310
P ramaa2 3
Tagussaare45401:002:0210Kure 061Maasik 338
Kõivu45401:002:0334Maasikmäe 280S ksoni 6
708
+ 0
Uuritud rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse javoolusuunaga, l najoon näitab kraavimulde asukoh a
U ritud r konstr eeritav teekra v numbri, voolusuun j trassilai seg , v olu u joon näit b kra vi ulde asukohta, trassilaiusmõõ kra vi t lj s
kuiven uskraav numbri, voolusuunaja t assi laiusega, asukohta, tras il ius mõõdetakse kr avi teljest
Tee ik tt k s tähis ga loodusest mK anjärve-Lasketiiru tee708
Ol. olev sse seis ndisse jääv kr v
Uuendatav eesvool numbri, trassilaius ja voo usuunaga,voolu u najoon näitab kraavimulde asukohta708
Ol so v tee koo nim gahoold av ku v ndus raa numbri, vool suun j tra si laiusega,voo u u j nä kr av m ld sukohta, trassilaius mõõdetak kraavi teljest
Hooldatav kuive dusraav nu briv us unag ,l s unajoon näitab kr avimulde asukohta.
hoolda v esvool numbri, trassilai e j ga,
8
t kr av ja v l s naga,
t ekraav numb i, voolus una ja trassi laiusega,joon näitab kr a i ulde ukohta, tras ilaius mõõdetakse kraavite jest
94Ehitat veesv ol umbri1 08
e ol
Salu45401:002:0302 J hilossi45401:002:0016P abori 04
Arike45401:002:0010Kiima 09Möldri 1 294Ol hoone 47Rea 8
ep5401:002: 007Ants 6Ramm 5oosa 1 278Järvselja(TJ- 9 ) / 0012 0509001 10EH1147,16
Järvselja(TJ- 94) / 0010509001 010
Järvselj (TJ-1 4) / 001202 85800 020EH279,56
(TJ- 4) / 0010 85800
Haavametsa_I(TTP--336) / 0022105090 1 010
Haavametsa_I(TTP-336) / 0012105100010010EH3553,21
/ 04202 85800 20Uhametsa, Turna, Kõnnu(TTP-277)/ 002202 858000 20
T395 PT12MAO emasolevasse r pTr ubi numb r, läb mõõt (cm),materjal (PT, TT), pik us m) ning otsak tüüptr up/15
T/1
T/23T/22 456 T/2873121 6345 T/44 / 57 6
T/37
T/ 89T/5
51243
T/579
T/61327
T/79
7
T/73
56
4
984
T/7687 582 8345
T/86
/123T/689
/1543T/ 12
T/16 19
P/2
P/2 P re
/2P/2
Apna jõgi12111980
10 00 237
2122
76
L d k itse la
Järvselja looduskaitsealaKLO1000218
VE nr EE00551 V ri e ik tu nuseg
VEP nr 141037
VEP nr 2065986009VEP nr 206888
VEP nr 14104275403 3
VEP nr 2 032 VEP nr 20660891410 56610141 6VEP nr L 02 1
VEP nr L002122 6601
VEP nr 141018
VEP nr 141012
VEP nr 206603
VEP nr141044 L0 46903114 02VEP nr 205982VEP nr 141017EP nr 205981
0206 765VEP nr 14101120659704 1410092 43937
VEP n 2 19
VEP nr 141006206 184088959VEP nr 206595
141
VEP nr 141036
5
7
126
127839
6687404-126203
26 265 272
0
1
Sih k i s öönd
Järvselja LKA, Järvselja skv.KLO11 0743
l
loodusalaRAH00 1 4
Peramaa loodusalaRAH0000212
Ürgm tsa skv.2
Liigi leiukoht
Kalakotkas(Pandion haliaetus)LO9127185
rvasjalg-kakk(Aegolius funereus)LO9127 33n ull(Accipiter gentili )8155
Kanakull(Accipiter gentilis) KLO9130986
Laa erähn(Picoides tridactylus)KLO9110844 KLO911 843
KLO9110 42
L erähn(Picoides tridactylus)
Laa erähn(Picoides tridactylus)
Hiirevi (But o but o)KLOHändk k (Strix ralensis) 9 7638rbk kk(Glaucidium passerinum) 7
Händk kk(Strix uralensis)KLO9126694
Händkakk(Strix uralensis)LO9 914
Händkakk(Strix uralensis)KLO9 5 5
Händkakk(Strix ur len is)9 2823
rbkakk(Gla cidium passerinum)91 7639
Projekteeritav
Metsaelupaikade looduskaitsealaJärvselja kahara partheina ja laialehise nestikupüsielupaik
Järvselja tamm
üsi lupaig sihtkaitsevöönd
H avametsa anakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 878se leh in ku ü ielup iga sihtkaitsevöönd3 950
ärvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaigas htk istevöönd3 542ts 5
Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaigasihtkaitsevööndKLO3100546 Uu ik kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd3 547soo alakotka püsi l paiga sihtkaitsevöönd2 9
kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndKLO31 2504
imatünnik Sarcosoma globosum)6 31
Limatünnik(S r oso globos6 8 4
Limatünnik(Sarcosoma globosum)6 3 0
66
Poropoor Amyl cyst s lapponica) 14 7Poropoor Amyl cysti lapponica)2 51565
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
608
KLO9600166480Poropoorik(Amylocystis lapponica) 7609
6
Limatünn Sarc soma globosum)7 2
955
Olii -h l mblik(Centreali olivetorum)7 2 2
Oliiv-helksamblik(Centre li olivetorum)7 7 7 2 2Olii -hel samblik(C re li olivetorum)
a vane kruupsamblik(Micarea hedlundii)7 2331
Õ -luu isambl k(Pyr rul n tidella)Sire varju li ( haenotheca gracilenta)
ne kruu samblik(Micarea hedlundii)7 97Olii -helsamblik(Centr ali olivetorum)KLO9702 S lle heinik(Tri hol m p um)73
L hi -õõspuravik(Suill s cavipes)6 501
Lehi -õõspuravik(Suill s cavipes)96 1 24052
2 020ane kruupsamblik(Mi area hedlundii)Män i-Soomussa blik(Carb la a thracophila)
i i opsusamblik(Lobaria p l onaria) 7 2 23arilik kopsu amblik(Lobaria pulmonaria)204p orsamblik(Menegazzia terebrata)5
li kopsus mblik(Lob ri pulmonari )7 2 03rilik kop usamblik(Lobaria pulmonaria)702 06H rilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)7 2391p orsamblik(Megegazzia terebrata)67ba samblik(Thelotrema l padinum)9356 25H vanääts(Junghuhnia pseudozilingiana) vanääts(Junghuhnia pse dozilingi n )
Ha ili o susamblik(Lob ria l onaria)7av ääts(J nghuhni seudozilingiana)345
aava ääts(J nghuhni ps udozilingianikk lõh asa blik(Everni div ricata) ili kopsusamblik(Lob ria p lmonaria)0t-tähnsamblik(Arth ia byssacea)8T ga-peenpoor Skelet cuti dor9e b a blik(U a b rb t1
Ha ilik kopsusamblik(Lob ria pulmonaria)KLO9702 19
Ha il k poorsamblik(Menegazzia terebrata)KLO97 2 15Pikk lõhnasamblik(Ev rnia divaricata) 14
Roh ine hiidkupar(Buxbaumia viridis)4 3948 4 3947
ha arthe n(Glyce a lithuanic )35 12 h parthe n(Glyce a lithuanica)338i hine n stik(Cinn latifolia95
i uldking(Cypripedium calceolus) 316 9
ke k opõl (Neottia cordata)9 9350803r t r (C re di p rm35 71Õrn t (C rex di perm )
ialeh line nestik(Cinna l tifol a)3 9 9
Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 094 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO9405239 KLO94 093 lgj s õhi (Neckera ennata) 4ll ebatähtleh Cr ssocalyx helle iu nus)339
Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 51010
Sulgj s õhik(Neck ra pennat )4 5181 Sulgja õhik(Nec era ennata)4 5 9Sulgj s õhik Neck ra penn )4 514 7S lgj õhik Neckera pennata)LO94 4970ilik ungrukold(H perzia selago)3 769 972
Sulgj s õ ik(Neck ra pennata)64
82
u gj s õhik Neckera nnata4 3 8e l r eb tähtlenik(Cross ca yx hellerianus)5 i batähtlenik(Cr calyx hellerianu ) 4 1766iiere li e t r as m l(Sph gnum qu qu farium) 0045
Sulgj s õhik(Nec ra p nn ta)4 51
232he s käokell(Platanthera hlorantha)12 693 84 0
elle i eb tähtlen Crossocalyx helle i nus)4 49 4 He le i b tähtlenik(C oss calyx he lerianus)4 9Roomav öövilg (Goodyer repens) 33 9R omav öövilg (G ody r r p ns) ul j s õhik Nec er p nna a)4 5 Sulgjas õhik(Neckera pennata)KLO94 5099
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
4777He le i ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)915Wu fi tur sammal(Sphag um wulfianum)33 8
Sulgj s õhik(Neckera penn ta)4 15
u gr k H p rz sel g47h kas äok el(Pl the c lor nthaööthuul-Sõr käp (Dactyl rhiza f chsi )
iirang vöönd
ni ga männ pi ranguvöönd-10974
Natura lup ik
7110*Rabad2 07945083 9010*Vanad loodusmetsad-1612106348
9010*Vanad loodusmetsad-161071235892 4
901 *Van d loodusm t ad-161336 5 9 712 T astumisvõimega rabad678 972
9010*Vanad loodusmetsad-1605770844
90D0*Siirdesoo ja rabametsad-1607019938
90D *Siirdesoo j rabametsad-160627 190D0*643145 811 *V d loodus et d542 4 190 *Vanad loodusmet ad 130 54 08
9010*Vanad o u t d-9700 5 4
2 i lehis d m t d65
9010*V ad o us et d15421454 179985 R undi ri ad kuusikud2118 58286
9050 R hundit ri kad kuusikud-2743 5 890D0*Sii desoo ja rabametsad 1697 450 3
D * Siirde ja b mets-4864
1 *Vanad l dusmets d-16174 5481
ialeh d e s d1638 88 S t v j oo-leh m ts d6745 83
9050 Ro undit ri kad kuu iku6 4145481 31 Huum toite sedj rved j järvikud162 445 83
h ndit rik d u sikud
Veekogu piiranguvöönd
Ahijärve oja
1
19212203 5Ahijärve oja 6
59
567835 36
37
53252 5427-14 40890 731-11
249251 50240
2
393
41 -34 1
289
09728 3
8 91
5
6
760344 6
238 0 7336 33347
339
345673
348 42
4078
-1322 323498
32
578 351205
4
3869
6
3 24365
309858 6523
3576645 6870 7-13236
3
0 372 13
57 55Rõka ringPeramaa tee
Rõka ring k r ng
ime i entori tee 20+9812 6
< V
<1 kV< kV
<1 V
< kV
< V
1-20 V
-20 V
1-20
1-20 V
-20 kV
Elektrimaak abel
El kt k bel
El t aakaabel
S devõrg kaabel1-20 kV<1 kV K p n e õhuliinM da pinge õhuliinElekt ili id kaitsev öndidEle trimaakaabel maa liin
/ 7
349
tee kaitsevöö d
2 6 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee
287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee 22289 Sikakurmu-Järvselja tee1 Mahasõidukoht M11
MMP-T
M3
2?
tee k os nimegKa njär -L ketii u tee
JS 198JS3 7
JS3102
JS303
JS 98
JS28345 S2867 288
JS 89
JS 0
765S 3JS 7069JS 68
JS 976 6
JS3 5
045
JS282S 8
JS 943JS 9278
JS 79 067654
S 7790
S 4 JS2 9
S 323 S 34
S 189
JS204 JS205
JS220 JS222 JS22345 S
JS227 JS 28930 JS23
JS247JS 465
JS2632
443
S 610
241
95 S23678 S 9087654
5320
8
u ndatav t uup
73
860 L9
387
74 T 6
84T5 RB580PT15 RB765 RB88 198 PT 5
8
9
7610 RB9 855 T6 9
T5 RB54+53 5
39+2687 3 +2454
3 + 50 624 0 +21020+211986 33209+ 8+730 0MM
M3
M
-T
5 RB8
5 RB79 8
7 RB88100RB8 7 B1 15 RB81 5 RB7
RB7
7 8 RB8
7 RB6RB6
50RB57 8RB10AS O
00PT 2
Purre
5 RB5
ASBO5 T/ 860PT
75 88 173 87 745 L
aL
37 RB8
PT
5 6L
T4050PL10231 TT1250PL1
8 5
T 160 L8
9
1 RB7
7RB8
07 8
950RB8
B
T 2 Aj 4 (Kask)3 , 16 61 3,232789,01j 2 (Toru peal)3 ,64611 3,84910 7,733 8839 63 6
0
/ 4
/ 1
-
180PT 2Aj 5 ( oru peal)33,926461564,60905 3,75
597 RB 1
7
Aj 1 (Vaher), 26 48 ,654 5, 5
PK276543
PK 2108765
PK111098765
PK4 PK0
(Ha b)2 298 84375 7910 (Lepp)5 6 8558 78
Aj 9 (Kä d)3 ,83617 8,28924 ,54
Aj 8 (Ka k), 06 61 5,87915 9,36
Aj 12 (Lepp)1,956460626,9993898, 1
Aj 14 (Känd)40, 46 61 3,3694012,90Aj 13 (Lepp)6, 562011,42936 ,36
7 5 2008 91
809 7
83-1
2
9 9 936-16
-1 352-23998
94
2
398-4
3
7-2 8
-21288
-j 2 (Lepp) 3 , 5646296 ,891 23,33 Truubi otsa )3 ,826 6 04,720933,21 Aj 20 (Känd)698 6589
Aj 21 (H b)3 ,6463900,319 0 ,45 Aj 19 (Känd)37, 66 63 25,929 7 ,54 j (Mänd)7, 7463 9, 35,49168 5
j 15 (Ku sk), 46462 ,946 ,57
Aj 17 (Känd)8,63 8 ,81 ,80
Aj 18 (Mänd)8, 3464720,449593 ,52
PK0 1PK4
K5678912
PK 720
0 (Elektri post)324 45385 41
Pinnase andmed
876
R onstrueeritav tuletõrjetiikTT1
Uuurimis leppemärgid
84
Aj 6 (Elektripost)61.95
4
Paunküla metskond 380 33701:002:1030
SA126Saula, TTP-258 / 001 108850020120EH412,4
jutin reeper andm tegaMaaparandusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiir
raldise piir ja number
K t striüks piir nime ja tunnusega
Kv rtali pi r koos numbrigaM ap randusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja koodning ma par nd süsteemi koodreguleeriva võrgu rekon trueeritavaala pind la0+00
Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilai s ja v o usuunaga,voolu u najoon näitab kraavimulde asukohta
Reko strueeritav teekraav numbri, voolusu na ja trassilaiuseg , voolu unajoon näita kraavi ulde sukohta,tr s la us mõõ e aks kr av t lje tk iv nduskr v numbri, voolusuun j l ius g , voo usu jo näitab kr v muldes koht , t a silai õõ eta s kraavi telj stT e ikett k s t his ga lood ses k os im gahitat v kuive u kraav nu bri, tr s i i s ja voolu u n , sukohtaõ r g t e8
Apna jõgi
Ol. olevsei sjääv kr am o ev e koo nim ga22287 Liispõllu-Järvselja-Aravukõrvalmaantee H d t v uiv d laiusega, voolusuunajoont b kr vimulde u oh , t assil ius mõõdet se kr vi t ljest2 5 r v numbria v o un g.V l l kra vi t j l - k ve at rjal paig t ksee ulde se
Hooldatav eesvool numbri jv us unag ,
8 t kr av numbri, lu uu a ja trassi laiu eg , voo usuunajoone ol
T3950PT12MAOOlema oleva se seis di sääv tr pruubi n mber läbimõõt (cm),mater l (PT, TT) pikkus m) ning otsaku tüüptru pEhi t vt pT/28 /12P/2urreL d kaits lVE n EE00551ri e ik u nu egaSih k tsevöönd
Loodusalaiigi leiukoht (piiranguvöönd)Pr jekteeritavüsi lupaig sihtkaitsevööndiirang vö ndNatura up ikVeekogu piiranguvööndS devõrg kaabel1-20 V<1 kVK p n e õhuliinM d pinge õhuliinEle trili id kaitsev öndidma liintee kaitsevöö d
M h s id koht M2-K ju in õid ki e ta sipööramise tähisegariigia t eltP-TM21 U e dat truup 3k j li ristmikT
R o tr eritav tuletõrjetiikTT
84
projekti leppemärgid
4
8
888
8 8
8
8 8
4
844
8
8
8 4 8
8
84
488
2
48
4
8
28
8 2 4
48 882 2
8
lgjärv
2
31.002345678940
43.0045
Ristprofiili nrKatendi tüüpTeekatte kõrgusarvud tee teljel (m)mulde kõrgusarvud tee teljel (m)V sakpoolse t kraavi põhja
kõrgus (m)Pa empoolse teekraavi põhjaOlemas leva mulde arvud tee teljel (m)Maapinna kõrgusarvudik tt de vahekaugused (m)i umbS r e j ver pik us ning r adiuste teljelTr ssi r a kaug s te teljest (m)Kraavi sises v k gus te eljest (m)st tud tr ssi pl anlo et ž
Proje t er tud12
6781023475
0Mõõtk a:e ti a ne:100H ris nt aln5 0
69
5
1 0 km
31.002345678940
4 .00
Ristprofiili nrKatendi tüüpTeekatte kõrgusarvud tee teljel (m)
Teemulde kõrgusarvud tee teljel (m)Vasakpoolse t kraavi põhjakõrgus (m)Pa emOl a leva mulde arvud tee teljel ( )Maapinna kõrgusarvudik tt de ahekaugused (m)i umbeS r e j ver pik usnin r di st teljelr ssi r a kaug s t teljest (m)Kra vi sises v k gus te eljest (m)st tud tr ssi p anlo et žProjekteeritud
12
6781023475
0Mõõtkava:Verti alne:100Ho is nt alne5 0
69451 0 km
+0098123 5
+001 836
/28 5 PT12 KOK.458.38 T/75 100B634.2628.384 5 *65 9
60124ApnajõgiR-TM2Taime ia teeJS 57
R-TM2
98
028S=96 mR=64mL 51 R=64L 51m
=L 66m393S 59 m2 5
4L 0
5,005876 79 423
37,9578279 33JS 57
8 k
36 km
6.438Kr20Kr45pl5T(H)+pl10T(H)+(H) 8 rl``S10rS5 L)+L)1,6m1 vanakr10pl35Sl20l`S20+Huumus(pl)25
Krpun15Krpruun55S```L+Huumus20rS`l+16Sl30pl10Kr205rSl60
-1-1
T
7
-12
-1
-2
5 PT 2
SB B2
SBB4
AI550Liivasaare(TTP-326) / 0022103 00010080EH16,34 imla metskond 41132801:001: 21jutine r eper andm tegaMa p randusehitise reguleeriva võrgureko s u eritava ala ringpiirr ldi e piir ja numbeK t triük piir nime ja tunnusegavartal pi r koos numbrilühitähis, ehitise nimetus ja koodn ng m pa süst em kood
Ehitatav tee koos nimegaRekonstru eritav tee koos nimegaNi lusoo põikTaganurga ee
rekon trueeritaval pind l
Olem ol v tee koos nimega
Niilu oo tee
101 ee v l nu bri, trassilai s ja v o usuunaga,vool u najoon näitab kr avimulde asukohtakuiv nduskraav numbri, voolusuuna jatr s i lai s g ,asukoht , trassil ius õõ taks kr avi teljestM ha õid koht M4k iv duskraav nu bri jvoolus un ,L-kujuline sõidu tagasipöör ise koht ähi ega3250. ol vassei dääv kr avriigi m a teeltU e d t svo l numbri2 kra v/nõ bril na a. V lu n nool kr vi t ljel - kaevemat rjalp t k t m ldess4P-LM4e ol
T150PT12MAO
tr p
ruubi number, läbimõõt (cm),materjal (PT, TT), pikkus m) ning otsaku tüüpRekonstrueeritav truupEhi atav t p/1827Likvidee itav t uup
/
M ardlate piiigi leiukoht loomadaimedN t r l aikPär ndk ltuuri bjektiir g vööndV ekogu piiranguvöönd
1-20 kV<1 kVKeskpinge õhuliinMadalpinge õhuliinEle trili id kaitsevööndidLooduskaitsealaSiht a tsevööndP llooduslik kooslusÜk bjek i piir g v önrglo dus objektN tu ra 2000m aka b lliinärj d m t ad
pik k t h ega ood s+00H d t v uiv d r vj n näit b kr avimuld asukoht .
EPPEMÄRGID:
av äärne p nnasevall
5Uu n tav tru p
P pr ai
Aj Rp (t epi rde kan r) 8mX=6493 51,47Y 294 ,3
8 te raav nu b , voolus n tras i laiusega,, trass l iusõ r vi elj6 33-Tkuj line stmik
T e t vöö dR i i tee ka tsev öndi piir
K nnist piirimärk ( a dtoru)d 5o r st tav d ena zi s ue13 0BETR/13e a orOlem le sse s suk da jääv t
ööde m h muut s
aas tav d zi e150 aapar ndussüsteemi maa-alak i d s õj i r ond
i gi p h ld t v lP s l kr
P pr is
PP
P
T/89
34
T/ 8
9
T/ 02
T/ 0
106
81
1 3456
/
20
T/ 23
5 278129
KL2raavilaiend
LEPPEMÄRGID:
KL
L
KL 2
KL 3
B5
B7
B8
B9
0 B1 12 B
SB1
SB15
Pinnase andmedSB5etteb ssein
/
(TJ- 9 ) / 0015 9001 1
21 N-
-1
-1N-
7 k i ee t v
4
tiikb t k
2
m1
-12 6 T/124
70370-2
370-34
3
8
2
67
2
T/144
-12 47El tri kaabelk ring0858000020/102H40,64 tee /1075
4
27420
21
-T
7, ,
SB6
70RB
kk lõ n am lik(Ev rni divaricata)98LO94 5919
ulgjas õhik(Neckera pennata)LO94 532
a Traataia l kvi eerimineE1 ekraanSB1hno oogili settebassein
E B noloog line settebas ein
2
3
B 245
Taimeaia
45401:002:0011
Rõka
45401:002:0131
Rõka
45401:002:0265
Semmi
45401:002:0014
Udulaane
45401:002:0100
Tuulte
45401:002:0013
Kirsipuu
45401:002:0012
Labori
45401:002:0101
Tegevustekeskuse
45401:001:0279
22289 Sikakurmu-Järvselja
45401:002:0326
Soku
45401:002:0049
Soku
45401:002:0050
Kitse
45401:002:0316
Sarve
45401:002:0317
Kuuse
45401:002:0313
Pedaja
45401:002:0203
Männi
45401:002:0315
Nursi
91501:008:0062
Mõõdumetsa
91501:008:0107
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
45401:002:0331
Haidaku
45401:002:0020
Meelise
45401:002:0019
Kastre metskond 71
45401:002:0045
Vahi
45401:002:0318
Metsapera
45401:002:0044
Kadaka
45401:002:0095
Riiupalu
45401:002:0298
Uulika
70801:001:1310
Salu
45401:002:0302
Jahilossi
45401:002:0016
Paabori
45401:002:0004
Arike
45401:002:0010
Kiima
45401:002:0009
Möldri
45401:001:0294
Olmehoone
45401:001:0247
Rea
45401:002:0008
Sepa
45401:002:0007
Antsu
45401:002:0006
Rammo
45401:002:0005
Roosa
45401:001:0278
Haavametsa_I(TTP--336) / 002
2105090010010
Haavametsa_I(TTP-336) / 001
2105100010010
EH3
553,21
Haavasoo/ 004
2020858000020
T/45
T/46
T/48
T/49
T/50
T/51
T/52
T/54
T/53
T/57
T/59
T/61
T/60
T/63
T/62
T/67
T/79
T/72
T/73
T/71
T/65 T/66
T/70
T/74
T/69
T/68
T/64
T/76
T/78
T/77
T/75
T/81
T/82
T/83
T/84
T/85
T/86
T/2
T/55
P/2
P/2
P/2
P/2
A
p
n
a
j õ
g
i
1
1
5
1
1
7
1
1
6
Järvselja looduskaitseala
KLO1000218
VEP nr 206598
VEP nr 206600
VEP nr 206599
VEP nr 206888
VEP nr 141042
VEP nr 754
VEP nr 030
VEP nr 141043
VEP nr 207032
VEP nr 206608
VEP nr 206609
VEP nr 141005
VEP nr 206610
VEP nr 141016
VEP nr L00211
VEP nr L00210
VEP nr L00212
VEP nr 206601
VEP nr 206602
VEP nr 141012
VEP nr141044
VEP nr L00469
VEP nr 031
VEP nr 141020
VEP nr 206017
VEP nr 141009
VEP nr 204393
VEP nr 141007
VEP nr 206019
VEP nr 141006
VEP nr 206018
VEP nr 141040
VEP nr 206889
VEP nr 206596
VEP nr 206595
VEP nr 141021
VEP nr 141036
VEP nr 755
VEP nr L00470
1
2
6
1
2
7
1
2
8
1 3 0
1
2
9
Järvselja LKA, Järvselja skv.
KLO1100743
Järvselja loodusala
RAH0000144
Järvselja LKA, Ürgmetsa skv.
KLO1100742
Kalakotkas(Pandion haliaetus)
KLO9127185
Karvasjalg-kakk(Aegolius funereus)
KLO9127233
Kanakull(Accipiter gentilis)
KLO9128155
Kanakull(Accipiter gentilis)
KLO9130986
KLO9110843
KLO9110842
Laanerähn(Picoides tridactylus)
Laanerähn(Picoides tridactylus)
Hiireviu(Buteo buteo)
KLO
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9107638
Värbkakk(Glaucidium passerinum)
KLO9107637
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9200914
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9200515
Händkakk(Strix uralensis)
KLO9128234
Värbkakk(Glaucidium passerinum)
KLO9107639
Metsaelupaikade looduskaitseala
Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku
püsielupaik
Järvselja tamm
Haavametsa kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd
KLO3100878
Järvselja selleheiniku püsielupaiga sihtkaitsevöönd
KLO3100950
Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
sihtkaistevöönd
KLO3100544
Järvselja-2 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
sihtkaitsevöönd
KLO3100545
Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaiga
sihtkaitsevöönd
KLO3100546
Uulika kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd
KLO3100547
Uulika soo kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd
KLO3102249
Uulika kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd
KLO31002504
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600831
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600834
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600340
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600966
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600954
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9601437
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9200515
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9601167
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600554
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600253
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600608
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600166
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600480
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600167
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600609
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9601165
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9601166
Limatünnik(Sarcosoma globosum)
KLO9600702
Poropoorik(Amylocystis lapponica)
KLO9600955
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)
KLO9702028
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)
KLO9701741
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)
KLO9702624
Oliiv-helksamblik(Centreali olivetorum)
KLO9700202
Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii)
KLO9702331
Õli-luulisamblik(Pyrerula nitidella)
KLO9700200
Sire varjusamblik(Chaenotheca gracilenta)
KLO9702165
Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii)
KLO9700197
Oliiv-helsamblik(Centreali olivetorum)
KLO9702
Sellerheinik(Tricholoma apium)
KLO9600073
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9600050
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9600051
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9601324
Lehise-õõspuravik(Suillus cavipes)
KLO9600052
KLO9702040
KLO9702200
Karvane kruupsamblik(Micarea hedlundii)
Männi-Soomussamblik(Carbonicola anthracophila)
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702023
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702204
Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata)
KLO9702205
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702203
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702206
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702776
Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana)
KLO9601345
Haavanääts(Junghuhnia pseudozilingiana)
KLO9601236
Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702202
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702018
Rant-tähnsamblik(Arthonia byssacea)
KLO97002208
Taiga-peenpoorik(Skeletocutis odora)
KLO9601396
Kare habesamblik(Usnea barbata)
KLO9702041
Harilik kopsusamblik(Lobaria pulmonaria)
KLO9702019
Taiga-peenpoorik(Skeletocutis odora)
KLO9601397
Harilik poorsamblik(Menegazzia terebrata)
KLO9702815
Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702814 Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702201
Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis)
KLO9403948
Roheline hiidkupar(Buxbaumia viridis)
KLO9403947
Kahar parthein(Glyceria lithuanica)
KLO9338
Laialehine nestik(Cinna latifolia)
KLO9310295
Kaunis kuldking(Cypripedium calceolus)
KLO9316298
Väike käopõll(Neottia cordata)
KLO92009149350803
Õrn tarn(Carex disperma)
KLO9352376
Õrn tarn(Carex disperma)
KLO9311064
Õrn tarn(Carex disperma)
KLO9352375
Laialeheline nestik(Cinna latifolia)
KLO9309692
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9402227
Helleri ebatähtlehik(Crossocalyx helleriuanus)
KLO9403395
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405101
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405100
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405181
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405095
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405151
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9404972
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9403964
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405182
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9403389
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9403965
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9404880
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9401766
Viierealine turbasammal(Sphagnum quinquefarium)
KLO9401004
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9401535
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405154
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405232
Rohekas käokell(Platanthera chlorantha)
KLO9126694
Rohekas käokell(Platanthera chlorantha)
KLO9348440
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9404914
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9404940
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405090
Roomav öövilge(Goodyera repens)
KLO9335859
Roomav öövilge(Goodyera repens)
KLO9346005
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405010
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405099
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9404777
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9404915
Wulfi turbasammal(Sphagnum wulfianum)
KLO9403318
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9401536
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9402228
Harilik ungrukold(Huperzia selago)
KLO9347267
Harilik ungrukold(Huperzia selago)
KLO9347268
Helleri ebatähtlenik(Crossocalyx hellerianus)
KLO9400274
Rohekas käokeel(Platanthera chlorantha)
KLO9348438
Vööthuul-Sõrmkäpp(Dactylorhiza fuchsii)
KLO9348437
Kuninga männi piiranguvöönd
-10973420
KLO4000596
7110*Rabad
2107945083
9010*Vanad loodusmetsad
-1612106348
9010*Vanad loodusmetsad
-1610712358
9010*Vanad loodusmetsad
-1613360504
9010*Vanad loodusmetsad
KLO3102249
7120 Taastumisvõimega rabad
-1616786972
90D0*Siirdesoo ja rabametsad
-1607019938
90D0*Siirdesoo ja rabametsad
-1606271816
90D0*
643145481
9010*Vanad loodusmetsad
-1542745481
9010*Vanad loodusmetsad
1309545083
9010*Vanad loodusmetsad
-970045540
9020*Vanad laialehised metsad
-1565745481
9010*Vanad loodusmetsad
1542145481
9010*Vanad loodusmetsad
1799845481
9050 Rohunditerikkad kuusikud
-211845481
9050
1828645481
9050 Rohunditerikkad kuusikud
-274345083
90D0*Siirdesoo ja rabametsad
-1697645083
90D0* Siirdesoo ja rabametsad
-486445540
9010*Vanad loodusmetsad
-1617445481
9020*Vanad laialehised metsad
-1638245481
9080*Soostuvad ja soo-lehtmetsad
-6745083
3160 Huumustoitelised
järved ja järvikud
1627445083
Rohunditerikkad kuusikud
2
5
2
2
4
0
2
4
8
4
2
9
4
3
0
2
4
6
2
4
7
4
3
1
4
3
2
-
1
2
4
2
2
4
9
2
5
1
2
5
0
4
3
3
2
7
0
3
3
6
3
3
3
3
3
4
3
3
5
3
3
7
3
3
9
3
4
5
3
4
6
3 4 7
3
4
3
3
4
4
3
4
8
3
4
2
3
4
0
3
7
4
3 3 8
3
4
1
-
1
3
2
2
3
3
2
3
2
1
3
3
0
3
2
3
3
2
4
3 2 9
3 2 0
3
3
0
3
3
1
3
1
8
3
1
7
3
2
7
3
2
6
3
2
5
3
7
7
3
7
8
3 7 9
3 8 2
3
8
0
3
8
1
3
5
1
3
5
2
3
5
0
3
5
3
3
5
4
3
8
6
3 5 9
601
600
3
0
4
3
1
0
3 1
2
3
1
4
3
1
3
3
1
6
3
1
5
3
0
9
3
8
5
3
0
8
3
0
6
3
0
5
3
0
7
3 0 2
3
0
3
3
5
7
3
5
6
3
6
4
3
6
5
3
6
6
3
6
9
3
6
8
3
7
0
367-1
3
6
3
3
6
2
3
6
1
3
0
0
3
6
0
3
7
2
3
7
1
3
0
1
R
õ
k
a
r
i n
g
T
a i m
e a i a t e e
Kontori te e 2
0
+
0
0
0
+
9
8
1 +
9 8
2 +
9 8
3 +
5 8
0+00
1 +
0 8
1 +
3 6
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k
V
<
1
k V
1
- 2
0
k
V
1
-
2
0
k
V
1
- 2
0
k V
1
- 2
0
k
V
E
l
e
k
t
r
i
m
a
a
k
a
a
b
e
l
E le
ktr im
a a ka
a b e l
T/87
3
4
9
2
2
2
8
9
S
i
k
a
k
u
r
m
u
-
J
ä
r
v
s
e
l
j
a
t
e
e
3
1
1
MM
M3
M3
JS311
JS309
JS308
JS307
JS310
JS302
JS303
JS301
JS300
JS299
JS298
JS283
JS284
JS285 JS286
JS287
JS288
JS289
JS400
JS276
JS275
JS274
JS273
JS272
JS271
JS270
JS269
JS297
JS306
JS205
JS220
JS221
JS222
JS223
JS224
JS225
JS226
JS227
JS228
JS229
JS230
JS231
JS247
JS246
JS245
JS263
JS262
JS244
JS243
JS261
JS260
JS242
JS241
JS259
JS236
JS237
JS238
JS239
JS240
JS258
JS257
JS256
JS255
JS254
JS253
3
8
3
3
8
7
3
8
8
3
8
9
2 7 4
2
7
6
2 7 5
3
9
1
1
0
+
3
1 9
+
3
3
8
+
3
2
7
+
3
2
6
+
3
2
5
+
3
3
4 +
3 1
3
+
3
1
2
+
3
1
1
+
3
1
0
+
3
1
0 +
0 0
390
M3
M3
R-T
M2
R-T
M2
T/88
T/74a
T/80
3
5
1
- 1
3
0
0
Aj 1 (Vaher)
38,12
6461481,65
694045,05
P
K
2
7
P
K
2
6
P
K
2
5
P
K
2
4
P
K
2
3
P
K
2
3
P
K
2
2
P
K
2
1
P
K
2
1
P
K
2
0
P
K
1
9
P
K
1
8
P
K
1
7
P
K
1
6
P
K
1
5
P
K
1
4
P
K
1
3
P
K
1
2
P
K
1
1
P
K
1
0
P
K
9
P
K
8
P
K
7
P
K
6
P
K
5
PK4
P
K
3
P
K
2
P
K
1
P
K
0
Aj 11 (Haab)
42,41
6461298,84
693758,79
Aj 12 (Lepp)
41,95
6460626,99
693898,21
Aj 14 (Känd)
40,54
6461863,36
694012,90
Aj 13 (Lepp)
36,25
6462011,42
693605,36
2
8
3
2
8
2
2
7
0
2
8
4
2
8
5
2
8
6
3
3
3
- 1
3
2
1
- 2
3
2
1
-
1
3
2
1
- 2
3
9
5
3
9
2
3
6
4
3
9
3
3
5
6
- 1
3
9
6
3
9
7
3 5 2 -1
3
5
2
-
2
3
5
2
-
3
399
3
9
8
3
9
4
3
5
0
- 1
3
5
0
- 2
3
9
8
- 1
3
9
8
- 2
3 9 8 - 4
3
9
8
-
3
3
3
7
-
3
3
3
7
-
1
3
3
7
-
2
3
4
2
-
2
3
4
8
-
1
3
4
5
-
2
3 4 5 - 1
2
8
7
3
8
2
-
1
3
8
2
-
2
2
8
8
2 7 8
2 7 7
3
1
4
-
1
Aj 24 (Mänd)
37,37
6463369,03
694115,49
Aj 16 (Mänd)
38,77
6463222,91
694556,09
Aj 15 (Kuusk)
42,74
6462626,49
694601,57
Aj 17 (Känd)
38,89
6463986,85
695110,80
Aj 18 (Mänd)
38,13
6464720,44
695934,52
Aj 6 (Elektri post)
39,83
6462426,45
693857,41
3
2
1
- 3
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
8
4
4
4
8
8
4
8
4
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
4
8
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
4
8
8
4
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
8
4
4
8
2
8
4
8
8
4
2
2
2
2
8
4
4
8
8
4
4
4
4
4
8
4
3
3
3
3
8
4
4
8
4
8
8
4
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
4
8
4
8
8
4
4
8
8
4
4
4
4
8
8
4
3
3
2
2
2
2
2
2
4
8
8 4
4
8
4
8
8
4
8
4
8
4
4
8
8
4
8
2
4
4
4
4
4
4
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
8
4
8
4
4
8
4
8
8
2
8
2
8
2
4
8
4
8
4
8
8
4
S
e
l
g
j
ä
r
v
T/71-1
3
3
4
-
1 4
8
3
9
1
367-2
SB2
SB3
M3
T/99
T/100
T/101
T/102
T/103
T/104
T/107
T/108
T/109
T/110
T/111
T/113
T/114
T/115
T/116
T/117
T/118
T/120
T/121
T/122
T/123
T/125
T/126
T/129
KL1
KL10
KL13
KL14
4
8
SB5
SB8
SB12
SB13
SB14
SB15
4
8
2
2
4
8
4
8
4
3
1
-
1
4
3
2
4
3
3
- 1
4
3
4
4
3
4
- 1
4
3
5
N
-
1
N
-
2
M3
M3
M3
M3
4
8
3
1
4
4
8
3
5
4
-
1
N
- 3
T/134
T/135
T/136
2
2
tiik
tiik
b i o t i i k
8
4
3
4
1
- 2
1
3
0
m
3
3
1
m
3
9
1
1
1
9
m
2
8
4
T/18
T/119
T/43
T/42
T/56
T/124
3
7
0
- 1
3
7
0
- 2
3
7
0
- 3
3
7
0
- 4
3
6
7
-
3
4
8
4
8
4
8
T/112
T/106
T/146
4
8
4
8
2
4
2
- 1
2
4
2
- 2
T/147
M3
T/148
3
1
1
2
5
0
- 1
4
8
2
4
9
3
4
2
-
1
2
2
2
2
3
9
8
-
4
3
4
1
- 1
3
2
6
7,14
7,14
Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)
KLO9702983
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
KLO9405919
Sulgjas õhik(Neckera pennata)
T/54a
4
3
3
- 2
3
9
8
- 5
Tehnoloogiline settebassein
SE2
SE3
TSB 2
SE4
SE5
Aj 6 (Elektripost)
61.95
4
Paunküla metskond 380
33701:002:1030
SA126
Saula, TTP-258 / 001
4108850020120
EH4
12,4
Ajutine reeper andmetega
Maaparandusehitise reguleeriva võrgu
rekonstrueeritava ala ringpiir
Eraldise piir ja number
Katastriüksuse piir nime ja tunnusega
Kvartali piir koos numbriga
Maaparandusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja kood
ning maaparandussüsteemi kood
Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava
ala pindala
Maaparandusehitise ringpiir
100
12+00
Rekonstrueeritav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi
laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta,
trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
Rekonstrueeritav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja
trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
Tee pikett koos tähisega looduses
Rekonstrueeritav tee koos nimega
Ehitatav kuivenduskraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta
Rõka ring tee
128
400
Ol. olevasse seisundisse jääv kraav
Olemasolev tee koos nimega
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu
kõrvalmaantee
Hooldatav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon
näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
205
Ehitatav teekraav numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga.
Voolusuunanool kraavi teljel - kaevematerjal paigutatakse
tee muldesse
400
Hooldatav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi
8 4
Hooldatav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi laiusega, voolusuunajoon
näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest
115
Ol. olevasse seisundisse jääv eesvool
8 4
8 4
8 4
8 4
8 4
8 4
LEPPEMÄRGID:
Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,
voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohtaApna jõgi
T39
50PT12MAO
Olemasolevasse seisundisse jääv truup
Truubi number, läbimõõt (cm),
materjal (PT, TT), pikkus (m) ning otsaku tüüp
Rekonstrueeritav truup
Ehitatav truup
T/28
T/12
P/2
Purre
Looduskaitseala
VEP nr EE00551
Vääriselupaik tunnusega
Sihtkaitsevöönd
Loodusala
Liigi leiukoht (piiranguvöönd)
Projekteeritav
Piiranguvöönd
Natura elupaik
Veekogu piiranguvöönd
Mahasõidukoht M2
T-Kujuline sõidukite tagasipööramise koht tähisega
Mahasõidukoht riigi maanteelt
TP-T
MM
M2
T/1
Uuendatav truup
Mahasõidukoht M3
M3
T-kujuline ristmikR-T
8 4
T/27
Likvideeritav truup
Püsielupaiga sihtkaitsevöönd
Sidevõrgu kaabel
1-20 kV
<1 kV
Keskpinge õhuliin
Madalpinge õhuliin
Elektriliinide kaitsevööndid
Elektrimaakaabel
Elektrimaakaabelliin
Maantee kaitsevöönd
Rekonstrueeritav tuletõrjetiik
TT
KP
Koprapais
KL2
Kraavilaiend
Pinnase andmed
SB5
Settebassein
Traataia likvideerimine
SE1
Setteekraan
TSB1
Tehnoloogiline settebassein
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
MATER
reg.kood
MP
MU
0
0
0
0
7
7
8
8
-
-
0
0
0
0
Töö nr: 4-25
Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood / maaparandusehitise nimetus / Ehitise lühinimetus
2108090010010/001 JÄRVSELJA(TJ-194) EH1 2020858000020/001 JÄRVSELJA(TJ-194) EH2 2105100010010/001 HAAVAMETSA_I(TTP-336) EH3 2020858000020/102 RÕKA RING EH4 2020858000020/107 PERAMAA TEE EH5
Tellija: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond
TARTU MAAKOND KASTRE VALD AGALI, RÕKA JA JÄRVSELJA KÜLAD
JÄRVSELJA METSAPARANDUS JA TEEDE REK
2025
V01
Projekteerija: Heiki Verbak, Kalle Riidak
Vastutav spetsialist MATER-is: Heiki Verbak, Tarvo Verbak
Kontrollis: Tarvo Verbak
OÜ HETVER
R E G I S T R I K O O D 11066829
NIIDU 8, 78301 MÄRJAMAA
E E S T I / E S T O N I A
TEL: +37258627190, +37253334990
MÄRJAMAA 2025
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
SISUKORD
1. Projekteerimistingimused 2. Tehniline kirjeldus 3. Projekteerimise tingimused. 4. Tabel 1. Ehitatud või rekonstrueeritud maaparandusehitiste tehnilised andmed 5. Tabel 2A. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud 6. Tabel 2B. Tee rekonstrueerimise- ja uuendustööde koondmahud 7. Tabel 3. Vajalike ehitusmaterjalide ja -toodete andmed SELETUSKIRI: 1. Üldosa Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed Tabel 4a Teede üldandmed Asukoha plaan M 1:40 000 2. Uurimistööd Tabel 5 Uurimistööde loetelu Tabel 6 Reeperite loetelu
3. Geoloogia, mullastik ja pinnas.
4. Kultuurtehnilised tööd. 4.1. Trasside ettevalmistustööd 4.2.Üldnõuded ettevalmistustöödele 5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine 5.2. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 6. Truubid 6.1.Truupide projekteerimine 6.2. Truupide ehitamine 7. Tee rekonstrueerimine ja ehitamine 7.1. Tee projekteerimine Tabel 7. Tee rajatised Tabel 7.1. Sidumata segude terastikuline koostis 7.2. Tee ehitustööd 8. Keskkonnakaitse 8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine 8.2. Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee
ehitamisel
8.3. Settebassein 8.4. Kraavilaiendid 9. Ehitustöödele seatud piirangud 9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid 9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud 10. Maaparandusehitiste kasutamine ja hooldamine 11. Juhenddokumentide nimekiri TÖÖMAHTUDE TABELID: Tabel 8. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud Tabel 9. Rekonstrueeritavate, ehitatavate ja likvideeritavate truupide tööde mahud Tabel 10. Truupide koguste ja ehitusmaterjalide kogused Tabel 11. Rekonstrueeritava ja uuendatava tee katendite mahud ristprofiilide lõikes Tabel 12. Keskkonnakaitserajatiste rajamise tööde mahud Tabel 13. Muude tööde mahud Tabel 14A.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus Tabel 14B.Tee rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus LISAD: 1. Lisa 1A Ametiasutuste kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused
2. Lisa 1B Maaomanike kooskõlastuste koondtabel
3. Lisa 2 RMK Keskkonnamõjude analüüs
4. Lisa 3 RMK koosoleku protokoll
5. Lisa 4 Maaomanike kooskõlastused
6. Lisa 5 Mapinfo (digitaalne lisa)
7. Lisa 6 Raieala kiht (digitaalne lisa)
8. Lisa 7 Mahasõidukoha projekt riigi tugimaanteelt
9. Lisa 8 Keskkonnamõju eelhinnang
10. Lisa 9 Ellektrilevi OÜ liitumisleping
JOONISED:
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Joonis 1 Projektplaan M1/5000 Joonis 2 Rõka ring tee pikiprofiil ja ristprofiilid Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 3 Kontori tee 2 tee pikiprofiil ja ristprofiilid Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 4 Taimeaia tee pikiprofiil ja ristprofiilid Mh1/5000 Mv1/100 Joonis 5 Rõka ring tee ristprofiilid Joonis 6 Kontori tee 2 tee ristprofiil Joonis 7 Taimeaia tee ristprofiil Joonis 8 Eesvoolukraav Ahijärve oja pikiprofiil Joonis 9 Eesvoolukraav Apna jõgi pikiprofiil Joonis 10 Teekraavide pikiprofiilid Rajatiste tüüpjoonised
3
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
SELETUSKIRI
1. Üldosa.
Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna haldusterritooriumil asuva metsaparandusobjekti „Järvselja
metsaparandus ja teede REK 2025“ rekonstrueerimis projekt on koostatud OÜ Hetver poolt vastavalt
hankedokumendi Lisa 1 –Tehniline kirjeldus, Maa- ja Ruumiameti Tartu keskuse poolt väljastatud
projekteerimistingimustele nr. 6.1-1/18375 30.04.2025.a., Keskkonnaameti kirjadele: „Agali, Rõka ja Järvselja
külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimused” 21.04.2025 nr 6-2/25/7382-2,
“Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimuste selgitus”.
21.08.2025 nr 6-2/25/7382-5, „Järvselja maaparandusehitiste..rekonstrueerimise selgitus vääriselupaikade
osas“ 05.11.2025 nr 6-2/25/7382-7 ja Transpordiameti kiri: „Järvselja maaparandusehitiste
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega” 17.04.2025 nr 7.1-2/25/5873-2 .
Projekt on koostatud vastavalt RMK poolt kinnitatud „Metsakuivenduse- ja teede ehitusprojekti näidiskoosseis
2020” ja on kooskõlas Maaparandusseaduse sellest tulenevate õigusaktidega (Maaeluministri määrus
25.02.2019 nr. 14“ Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, Maaeluministri määrus 06.05.2019 nr. 45
“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”).
Rekonstrueeritav metsakuivendusobjekt asub Tartu maakonnas, Kastre vallas, Agali, Rõka ja Järvselja
külas.
Objekt asub Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna hallataval maal:
45401:001:0279; 45401:001:0295; 45401:002:0305; 45401:002:0307 ja 91501:008:0107.
RMK maal:
45401:001:0289 ja piirneb kinnistuga 91501:001:0267.
Objekti läbivad riigimaantee lõigud, mis asuvad järgmistel katastritunnustel 45401:002:0326, 45401:002:0330,
91501:008:013, 45401:002:0327.
Asub eramaal:
91501:008:0022, 45401:001:0247, 45401:002:0008, 45401:002:0101.
Piirneb eramaadega:
45401:002:0049, 45401:002:0011, 45401:002:0131, 91501:006:0198, 45401:002:0132, 45401:002:0298,
70801:001:1310.
45401:002:0005, 45401:002:0009, 45401:002:0006, 45401:002:0010, 45401:002:0007, 45401:002:0008,
45401:002:0061, 45401:002:0235, 45401:002:0338, 45401:002:0334, 45401:002:0264, 45401:002:0021.
4
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Objekt paikneb metsakvartalitel:
JS227, JS228, JS229, JS230, JS231, JS247, JS246, JS245, JS244, JS243, JS224, JS240, JS263, JS262,
JS261, JS260, JS259, JS258, JS257, JS236, JS235, JS234, JS233, JS232, JS248, JS249, JS250, JS251,
JS252, JS253, JS254, JS255, JS256, JS264, JS265, JS266, JS267, JS268, JS269, JS270, JS271, JS272,
JS273, JS274, JS275, JS276, JS400, JS277, JS278, JS279, JS280, JS281, JS282, JS283, JS284, JS285,
JS286, JS287, JS288, JS289, JS290, JS291, JS292, JS293, JS294, JS295, JS296, JS296, JS297, JS298,
JS299, JS300, JS301, JS302, JS303, JS304, JS305, JS306, JS307, JS308, JS309, JS310, JS311.
Juurdepääsuteedeks projektalale ja piirnemine riigiteedega on 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee km
1,43 – 5,17 (km 2,14 ristuva Rõka ring tee rekonstrueerimine), 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee km
6,88 – 8,47 (km 7,23 ristuva Rõka ringtee rekonstrueerimine) ja 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu
kõrvalmaantee km 0,00 – 6,27.
Rõka ring tee ja Peramaa tee on maaparandussüsteeme teenindavad teed. Kontori tee 2 ja Taimeaia tee on
juurdepääsuteed. Teed asuvad Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kinnistutel.
Rekonstrueeritavat ala läbivad elektripaigaldised – Elektrilevi OÜ keskpingeõhuliin 1...20kV elektrõhuliin, kuni
1 kV õhuliin ja maakaabelliin. Rõka tee ääres Pk 37+25...pk45+26 ja Peramaa tee ääres asub Elektrilevi OÜ
maakaabel AXLJ-TT3x25+16. Kontori tee 2 te ületab õhuliin kuni 1kV. Taimeaia teed ületab õhuliin kuni 1kV
ja maakaabel kuni 1kV. Järvselja alevikus on Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliinid kuni 1 kV. Rõka külas
asuvad Elektrilevi OÜ keskpingeõhuliin ja elektriõhuliin alla 1 kV.
Kontori tee 2 teljel asub Apna jõest kuni Taimeaia teeni AS Emajõe Veevärk maa-alune vee ja kanalisatsiooni
survetorustik.
Enne ehitustööde algust tuleb välja kutsuda projektiga haaratud alal asuvate tehnorajatiste valdajad
vastavalt kooskõlastuste tingimustele.
Viimane rekonstrueerimise või ehitamise aasta:
Järvselja(TJ-194)..2105090010010/001 1971.
Järvselja(TJ-194)..2020858000020/001 1971.
Haavametsa_I(TTP-336)..2105100010010/001 1974.
Rõka ring tee 2020858000020/102 1971.
Peramaa tee 2020858000020/107 1971.
Keskkonnaameti projekteerimistingimuste kooskõlastuses välja toodud keskkonnaobektid, kus
maaparandustööde osas on vajalikud piirangud ja keelud: Alale jäävad Järvselja sellerheiniku püsielupaik,
Järvselja-1 lehise-õõspuraviku püsielupaik,
Järvselja-2 lehise-õõspuraviku püsielupaik ja Järvselja-3 lehise-õõspuraviku püsielupaik.
Püsielupaiga valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul on lubatud olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd. Tööd tuleb planeerida mahus, mis välistab negatiivsed
mõjud püsielupaikadele.
Alale jääb ka projekteeritav Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik.
5
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Projekteeritavas püsielupaigas ja sellele jäävaid kraave mitte rekonstrueerida ning
taimede kasvukohtadele ei tohi kuivendusmõju suurendada ega kahjustada.
Ala külgneb Järvselja looduskaitseala Apna piiranguvööndi ja
Järvselja sihtkaitsevööndiga. Järvselja looduskaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade
võrgustikku Natura 2000 kui Järvselja loodusala. Järvselja looduskaitseala Apna
piiranguvöönd kattub ka Metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. Apna
piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Keskkonnaameti
nõusolekul on Järvselja sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutööd. Kaitsealaga külgnevates kraavides planeeritud tööd, peavad need jääma
hooldustööde raamesse. Kaitsealale setet ja raiejäätmeid paigutada ei ole lubatud. Alale
jääb I kategooria kalakotka (Pandion haliaetus) ja II kategooria kanakulli (Accipiter
gentilis) püsielupaigad ja elupaigad. Kõik eelnimetatud linnuliigid on tundlikud pesitsusajal
inimeste liikumise ja mürarohkete tegevuste suhtes. Tööde teostamisel tuleb arvestada, et töid
ei või läbi viia:
•kalakotka pesapuust 500 m raadiuses 14. märtsist kuni 31. augustini;
• kanakulli pesapuust 300 m raadiuses 15. märts kuni 31. juulini.
Kalakotka püsielupaikades ja elupaikades ning kanakulli elupaikades tuleb piirduda hoiutööde
läbiviimisega.
Alale jäävad mitmed vääriselupaigad (VEP) ja kaitstavad Natura elupaigatüübid. Kaitstavates
Natura elupaigatüüpides ei või niiskusrežiimi muuta ja seega tuleb neid läbivates ja külgnevates
kraavides piirduda hooldustööde läbiviimisega. Sette eemaldamise vajadust tuleb põhjendada.
Alale jäävad mitmed I , II ja III kategooria loomade, seente ja samblike ning taimede elupaigad.
• I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine,
on keelatud.
• III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest
korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud.
• Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse
Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine
ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Arvestada tuleb
taimestiku niitmisel ja puittaimestiku raiel lindude pesitsusperioodiga. Veekogu kalda või ranna
erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal
veekaitsevöönd. Maaparandussüsteemi eesvoolusid loetakse samuti veekogudeks, mille
veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest on üks meeter või kümme meetrit (piiranguvöönd 100 m).
Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda
erosiooni või hajuheidet. Tuleb arvestada veekaitsevööndi eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit
võimalikult vähe mõjutaval viisil.
Vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogudele, tuleb:
1) Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogudes ning
töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum
kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks
tõkkekardinaid, settepüüdureid jms.
6
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
2) Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui
10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse.
3) Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut
veekogudes ning erosiooniohtu kaldal.
4) Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende
(tagasi) valgumise veekogusse.
VEP alal ja mõjualas (kuni 30 m objekti piirist) iga VEP põhiselt tööde mõju VEP alale ning projekteerida
võimalikult VEP alasid säästvaid lahendusi.
Rekonstrueeritava maaparandusehitiste suublateks on eesvoolud Apna jõgi ja Ahijärve oja. Ahijärve oja
seisukord on suhteliselt hea, oja on rekonstrueeritud 2009 a koostatud rekonstrueerimisprojekti järgi. Eesvoolu
trassil kasvab pikk rohttaimestik ja madal võsa. Voolusängi on koprad ehitanud koprapaisud. Kobraste
tegevus on voolusängi põhja kuhjanud setet.
Apna jõe seisukord on ebarahuldav. Eesvoolu trass on kaetud puittaimestikuga ja voolusängis on sete.
Liigvee äravoolu piiravad voolutakistused ja ka lamapuit, mis segab ka eesvoolu hooldamist. Ahijärve ojal ja
Apna jõel on projekteeritud tööd hooldustööde mahus. Apna jõel, kuna asub keskkonnakaitseliste objektide
piiranguvööndites.
Maaparandusehitiste kuivendusvõrk on valdavalt halvas tehnilises seisukorras. Kraavide trassid on kaetud
puittaimestikuga, voolusängi on kogunenud sete. Kaevetööde käigus eemaldatakse kraavidest sete ja
taastatakse algsed parameetrid. Kuivenduskraavid, mis asuvad piirangutega aladel (Vep, NATURA, jne)
teostatakse tööd hooldustööde mahus.
Projekteeritakse rekonstrueerimis- ja uuendustööd maaparandussüsteemi teenindavatel teedel – Rõka ring
teel ja Peramaa tee. Projekteeritakse rekonstrueerimistööd teedel Kontori tee 2 ja Taimeaia tee.
Rekonstrueeritakse või uuendatakse olemasolevad ja ehitatakse uued truubid.
Transpordiameti kooskõlastusel, tööde teostamisel kasutatakse juurdepääsuteedena riigi kõrvalmaanteid -
22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee, 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee ja 22287 Liispõllu-
Järvselja-Aravu kõrvalmaantee.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul
vastavalt EhS § 70 lg 3. Riigiteed ega selle korrakohast kasutamist ei ole lubatud ohustada. Tööde käigus
tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada ega planeerida teemaa
piires. Tee kaitsevööndisse jäävate kraavide uuendustööde käigus säilitada kraavi nõlvade
korrapärased kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole
lubatud. Riigi kõrvalmaanteede kaitsevõõnd on 30 m äärmise sõiduraja servast (kantud projektplaanile joonis
1).
Varasemateks projektideks, mille järgi on ehitatud olemasolevad maaparandusehitised on:
*„Elva metsamajand Ahja metskond ja EPA järvselja Õppe-katsemajand metsakuivendusprojekt nr. 194“ Töö
nr 70013, 1960 a. Projekteerija RPUI Eeesti Maaparandusprojekt.
*„Elva metsamajand Ahja metskond ja EPA järvselja Õppe-Katsemetsamajand metsakuivendusprojekt nr. 194
TJ“ (Ahja metskonna osa) Töö nr 70467, 1971a. Projekteerija RPUI Eeesti Maaparandusprojekt.
7
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
*„EPA Järvselja õppe – ja katsemajandi metsa väljaveotee ehitamise projekt“ Tartu 1966, Projekteerija ENSV
PM Maaparanduse ja Maakorralduse Valitsus, Tartu Maaparanduse Valitsus projekteerimise grupp.
*“Järvselja (TJ-194) maaparandusehitiste kuivendus ja teedevõrgu rekonstrueerimise projekt“. Töö nr 09-02,
projekteeris Laanekraav OÜ.
Haavametsa _I(TTP-336) 2105090010010/002 maaparandusehitise osas vana projekt ei ole leitav.
Maaparandusehitised asuvad osaliselt liiva ja turbapinnasel, mis on uhtumisohtlikud. Sette edasikandumise
takistamiseks on projekteeritud ehitada settebasseinid ka tehnoloogilised settebasseinid riigitee truupide ette.
Elurikkuse soodustamiseks projekteeritakse kraavilaiendeid. Settebasseinid on ka leevendusveekogudeks,
millede ehitamisel tuleb arvestada leevendusveekogude ehitamise nõudeid.
Ehitusprojekti rakendamisel aluseks võetavate normide loetelu:
x maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”;
x maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve
tegemise nõuded”;
x maaeluministri 14.12.2018 määrus nr 74 „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa
ning nende taotluste sisu nõuded”;
x.maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded”;
x maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”;
x maaeluministri 23.11.2018 määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus”;
x maaeluministri 13.12.2018 määrus nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad
nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded”;
Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed on esitatud tabelis 4.
Tabel 4 Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed
Ehitise lühi-
tähis
Maaparandus-
süsteemi kood
Maaparandusehitise
kood nimetus rek pindala
(ha)
rek tee
(km)
uuendatav
tee (km)
Rekonst-
rueeritav
eesvool
(km)
Hooldatav
eesvool
(km)
EH-1 2105090010010 001
Järvselja(TJ-194) 147,16
EH-2 2020858000020 001 Järvselja(TJ-194)
479,56
2,13
EH-3 2105100010010 001 Haavametsa_I(TTP-
336) 551,88 0,60 2,60
EH-4 2020858000020 102 Rõka ring tee 4,51
EH-5 2020858000020 107 Peramaa tee 0,15
Kokku: 1178,6 4,51 0,15 0,60 4,73
8
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Tabel 4a Teede üldandmed
Ehitise lühi-
tähis
Tee
kood nimetus rek tee
(km)
uuendatav
tee (km) Kokku (km)
EH-6
4692971
Kontori tee 2
0,36 0,36
EH-7
4795836
Taimeaia tee
0,14 0,14
Asukoha plaan asub leheküljel ....
9
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Asukoha plaan M 1:40000
Alusena on kasutatud Maa-ameti baaskaarti
10
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
2. Uurimistööd.
Uurimistööd on tehti vastavalt Maaeluministri 20.12.2018a. määrusele nr 77 „Maaparanduse
uurimistöö nõuded”.
Uurimistööd tehti mahus, et projekteerida “Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025“”
maaparandussüsteemi rekonstrueerimine ning maaparandussüsteeme teenindavate- ja juurdepääsu teede
rekonstrueerimine. Uurimistööde andmed koondati uurimistööde aruandesse.
Uurimistööde kokkuvõte uurimistöö liikide lõikes ja projekteerimistingimuste alusel on järgnev:
1.Kuivendusvõrgu tehnilise seisukorra uurimistöö teostati kokku 1204 ha-l. Kultuurtehnilised uurimistööd
kuivendusvõrgu- ja teetrassidel teostati ulatuses, mis on vajalikud puittaimestiku likvideerimise mahu
määramiseks. Uurimistööd teostati olemasolevatel kuivenduskraavidel. Uurimistööd teostati uute, kaevatavate
kraavide trassidel. Kraavidel tehti uurimistööd kaevetööde mahu väljaselgitamiseks, kändude juurimise
mahtude väljaselgitamiseks ning vanade kraavivallide likvideerimise mahtude väljaselgitamiseks. Uuriti
koprapaisude olemasolu. Uuriti riigi kõrvalmaantee äärsete kraavide, mille kaudu suunatakse vesi ära
rekonstrueeritava ala kuivenduskraavidest. Liigvee ärajuhtimise tagamiseks uuriti veejuhtmeid väljapool
projektiala. Topogeodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistati veejuhtmete põhja kõrgused, vajadusel vee
tasapind ja maapinna kõrgusarvud.
Kultuurtehnilised uurimistöödega määrati veejuhtmete ja mullete kattuvus puittaimestikuga. Puittaimestik
liigitub võsaks ja puistuks.
2. Eesvoolukraavidel Apna jõgi (3,2km) ja Ahijärve oja (2,1 km) teostati tehnilised, kultuurtehnilised, pinnase
ja topo-geodeetilised uurimistööd. Eesvoolukraavid trasseeriti ja piketeeriti. Eesvoolu trassidel mõõdistati
ristprofiilid ca 100 m vahemaa tagant. Pikettide kohal uuriti kraavide tehnilist seisukorda ja pinnast. Ahijärve
oja pinnase määramiseks kasutati olemasolevat kraavi pikiprofiili ja välivaatlust. Apna jõe pinnase
määramiseks kasutati pinnasepuuri, millega sondeeriti eesvoolu kalda alal ja pinnaseproov võeti eesvoolu
põhjast. Uuriti koprapaisude olemasolu.
3. Uuriti olemasolevate truupide seisukorda ja uute truupide ehitamise vajadust. Mõõdeti truupide põhja ja
teekatte/mulde pinna kõrgused. Uuriti olemasolevate truupide tehnilist seisukorda - torustik, otsakud ning
parameetreid - pikkus, läbimõõt.
4. Teede rekonstrueerimise ja uuendamise uurimistööde käigus Uuritud teedeks on
maaparandussüsteeme teenindavad teed - Rõka ring tee (4,51 km), Peramaa tee (0,15km) ja
juurdepääsuteed Kontori tee 2 (0,36 km), Taimeaia tee (0,14 km).
Mõõdistati teetrassi pikettide (ca 100m vahekaugusega) kohalt ristprofiilid ca 20 m laiuses trassi
koridoris. Mõõdistati tee iseloomulikes kohtades punktid (nt. tee käänakud, kraavide põhjad, reljeefi
kõrgem või madalam punkt). Uurimistööde andmed on katud uurimistööde plaanile, piki- ja
ristprofiilidele. Teede trassil teostati kultuurtehnilised uurimistööd - puittaimestiku likvideerimise mahu
arvestamiseks. Tehti kindlaks teede mulde rekonstrueerimise ning ehitustööde vajadus ja maht. Uuriti teede
äärde uute veejuhtmete ehitamise võimalusi ja vajadust. Ristprofiilide mõõtmisega selgus ehitamistöödeks
vajalik trassi laius - kui laialt tuleb teostada kultuurtehnilised tööd tee teljest arvates. Selgitati
mahasõidukohtade ja tagasipööramise kohtade ehitamise vajadus, asukohad ja vajalikud tööd. Teetrassi
sondeeriti tee aluspinnase ja olemasoleva kruuskatte seisukorra määramiseks. Uurimistööde käigus puuriti
11
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
teekattesse 1m sügavusi surfe, lisaks uuriti käsipuuriga pinnast tee kõrval, muldel ja metsamaal, mille käigus
võeti käsipinnasepuuriga pinnaseproove. Üldise pildi saamiseks kasutati maa-ameti mullastiku kaarti ja
olemasoleva ehitusprojekti andmeid. Mõõdistamise andmete põhjal on koostatud tee pikiprofiil ja ristprofiilid.
5.Keskkonnaalaste uurimistöödega uuriti kaitstavaid loodusobjekte mõjutavaid veejuhtmeid ning hinnati
kavandatavate tegevuste elluviimise võimalikkust, lähtuvalt kaitstavate loodusobjektide
kaitse eesmärkidest. Uuriti keskkonnarajatiste ehitamise vajalikkust ja võimalusi.
Uurimistöö tulemusena selgusid kuivendussüsteemi eesvoolukraavide, kuivendus- ja teekraavide, truupide,
ning teede tehniline seisukord. Selgitati rekonstrueeritava ala pinnas, veejuhtmete põhja ja maapinna
kõrgused. Selgusid kaitstavad looduskaitselised objektid ja neid mõjutavad veejuhtmed.
Veejuhtmete voolusängi on kogunenud sete. Kraavide ristlõige on vähenenud ja ei taga vajalikku
kuivendusintensiivsust. Eesvoolukraavide nõlvadel kasvab puittaimestik, voolusängis on sete, lamapuit ja
voolutakistused.
Truubid on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist, vaja on ehitada uusi truupe.
Uurimistöödega selgusid teede rekonstrueerimise ja uuendamise vajadus. Rõka ring tee, mis asub valdavalt
mineraalpinnasel vajab rekonstrueerimist. Teel on kaks lõiku, kus aluspinnaseks on turvas, mille paksus on
0,8...5,0 m. Teekate on amortiseerunud, katendis esinevad augud, lõiguti on tee märjal ajal raskesti läbitav.
Olemasoleva kruuskatte laiuseks mõõdeti ca 4 m. Tee ääres olevad veejuhtmed on amortiseerunud ja ei taga
tee muldkeha optimaalset niiskusreziimi. Tee ääred on hooldatud. Teeäärsetes veejuhtmetes kasvab roht- ja
puittaimestik. Puuduvad nõuetekohased mahasõidukohad. Peramaa tee teekate vajab uuendamist. Kontori
tee 2 asub osaliselt pargi alal ja osaliselt turba pinnasel. Turbapinnasel asuva lõigu all asub AS Emajõe
veevärk vee ja survekanalisatsiooni trass. Turbapinnasel asuva teelõigu äärtes on osaliselt teekraavid.
Teekate on amortiseerunud. Taimeaia tee teekate on amortiseerunud. Tee äärtes veejuhtmed puuduvad.
Topo-geodeetilised mõõdistustustel on kasutatud GNSS RTK seadet South Inno7. Topo-geodeetilised
mõõdistamised on tehtud L-Est 97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused on mõõdetud EH2000 süsteemis.
GNSS mõõdistamine teostati GeoNovus Eesti virtuaalses VRS Now võrgus, mis annab parandeid riikliku
võrgu polügonomeetria punktidelt.
Paigaldati ajutised reeperid. Mõõdistusandmed on seotud riikliku geodeetilise võrgu tihendusvõrgu punktiga
Võnnu (810). Paigaldati 24 ajutist reeperit.
Uurimistööde andmete põhjal on koostati uurimistööde plaan mõõdus 1:5000.
Uurimistööde osas esitatakse tabelid „Uurimistööde loetelu“ (tabel 5) ja „Reeperite loetelu“ (tabel 6).
Uurimistööde aruanne on üle antud Maa ja Ruumiameti maaparandussüsteemi ehitusõiguse büroole..
12
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Tabel 5 Uurimistööde loetelu
Kõikide uurimistööde tegija oli OÜ Hetver.
Uurimistööd teostajateks olid Kalle Riidak (KR), Tarvo Verbak (TV) ja Heiki Verbak (HV) poolt. Välitööd
toimusid vahemikus 15.08 – 14.11.25.
Nr. nimetus ühik
Teost. aeg
Teost.
Eh 1
Eh 2
Eh 3
Eh4 Eh5 Konto ri tee 2
Taime aia tee
Kokku
1
Kameraalsed uurimistööd, kaardimaterjali ettevalmistamine ja varasema projekti olemasolu uurimine.
töö
1
15.08 -
15.10.25 HV, TV, KR
2 Maaparandussüsteemi tehnilise seisukorra uurimistöö
ha 142,5
490,6
571,0
1204,
1
02.09-
14.11.25 HV, TV, KR
3
Eesvoolude tehnilise seisukorra uurimistöö ulatuses, mis tagab projektalal maaparandussüsteemi toimimise
ha
490,6
571,0
1061, 6
02.09-
22.10.25
HV, TV, KR
4
Truupide rekonstrueerimise ja ehitamisega seotud uurimistööd
ha 142,5
490,6
571,0
1204,
1
28.08-
14.11.25 HV, TV, KR
5 Topo-geodeetilised uurimistööd maaparandusehitisel
ha 142,5
490,6
571,0
1204,
1
28.08-
14.11.25 HV, TV, KR
6
Topo-geodeetilised uurimistööd teedel (trasseerimine, piketeerimine, ristprofiilide mõõdistamine) (km)
km
4,51
0,15
0,36
0,16
5,02
28.08-
29.08.25 HV, TV
7
Teelt mahasõidukohtade ja tagasipööramiskoha projekteerimiseks vajalikud uurimistööd
km
4,51
0,15
0,36
0,16 5,02
28.08-
29.08.25
HV, TV
8 Teede pinnase uurimistööd
km
4,51
0,15
0,36
0,16
5,02
27.09,
28.09-
08.10.25 HV, TV
9
Teetruupide rekonstrueerimise ja ehitamisega seotud uurimistööd
km
0,15
0,36
0,16 5,02
28.08-
14.11.25 HV, TV, KR
10 Keskkonnakaitse rajatiste vajaduse uurimistööd
ha 142,5
490,6
571,0
1204,
1
02.09-
26.09.25 HV, TV, KR
11
Kitsendusi põhjustavate objektide olemasolu uurimine projektiga hõlmataval alal (arvestades ka objektide
ha 142,5
490,6
571,0
1204, 1
02.09-
26.09.25 HV, TV, KR
13
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
kaitsevööndeid)
12 Ajutiste reeperite paigaldamine
tk 2
11
11
24
02.09-
29.09.25 HV, TV, KR
Tabel 2 Reeperite loetelu
Jrk nr Reeperi
number klass kirjeldus asukoha kõrgus
arv m
kirjeldus koordinaadid
x y
1 1 Tehn. Lepp Apna jõe PK 15+72
juures.
6461481.65 694045.05
38.12
2 2 Tehn. TR/24 toru TR/24 toru idapoolse
otsa peal
6461183.84 691007.73
32.99
3 3 Tehn. T/40 toru T/40 toru idapoolse
otsa peal
6460839.06 691313.68
34.18
4 4 Tehn. Kask Kraavide 242 ja 243
ristumine
6461403.23 692789.01
36.31
5 5 Tehn. TR/21 toru TR/21 toru idapoolse
otsa peal.
6461564.60 690503.75
33.92
6 6 Tehn. El. post Kraavide 333 ja 321-2
ristumisest 50 m.
Lõunasse.
6462426.45 693857.41
39.83
7 7 Tehn. TR/23 toru TR/23 põhjapoolse
otsa peal.
6460885.20 690822.91
34.57
8 8 Tehn. Kask Rõka ringtee PK
29+24.
6461435.87 691539.36
34.30
9 9 Tehn. Känd 20 m. TR/41 loode
poole.
6461788.28 692401.54
35.83
10 10 Tehn. Lepp Kraavide 272 ja 424
ristumiskohas.
6460976.18 692558.78
37.45
11 11 Tehn. Haab Rõka ringtee otsas üle
Sikakurmu-Järvselja
riigi tee.
6461298.84 693758.79
42.41
12 12 Tehn. Lepp El. liini(1-20kV) ja
Sikakurmu-Järvselja
riigi tee kirdenurgas.
6460626.99 693898.21
41.95
13 13 Tehn. Lepp Apna jõe PK 10
juures.
6462011-42 693605.36
36.25
14 14 Tehn. Känd Kraav 338 ja ehitatava
kraavi 374
ristumiskohas.
6461863.36 694012.90
40.54
14
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
15 15 Tehn. Kuusk Kraavi 398-2 lähtest
33 m. allavoolu.
6462626.49 694601.57
42.74
16 16 Tehn. Mänd Kraavi 353 lähtest 91
m. allavoolu ja 13 m.
paremale.
6463222.91 694556.09
38.77
17 17 Tehn. Känd TR/85 üle Liispõllu-
Järvselja-Aravu tee.
6463926.85 695110.80
38.89
18 18 Tehn. Mänd Kraavist 366 24 m.
vastuvoolu.
6464720.44 695934.52
38.13
19 19 Tehn. Känd Kraavist 117 90 m.
allavoolu.
6463525.92 692715.54
37.06
20 20 Tehn. Känd TR/15 16 m.
põhjapoole.
6462862.65 692203.89
35,69
21 21 Tehn. Haab Kõnnu-Ahunpalu tee
truubist lõunasse, aia
nurgas.
6463900.31 692030.45
35.48
22 22 Tehn. Lepp Kõnnu-Ahunpalu tee
ja Rõka ring tee ristist
32 m. lõunasse.
6462962.86 691223.30
35.35
23 23 Tehn. Truubi
otsak
Kõnnu-Ahunpalu tee
ja Ahijärve oja truubi
otsak.
6463804.72 690933.21
33.82
24 24 Tehn. Mänd TR/74a 12 m.
lõunasse.
6463369.03 694115.49
37.37
3. Geoloogia, mullastik ja pinnas.
Rekonstrueeritav objekt on reljeefilt suhteliselt tasane, maapinna languga idast läände. Esineb mikroreljeefi,
e. maapinna ebatasasust. Maapinna madalama osa kõrgusarv on 33,0 m ja kõrgema osa kõrgus on 42,0 m.
Piirkonnas on palju soid. Rekonstrueeritava ala idapiiril asub Huuliku soo, esineb veel väiksemaid soid.
Geoloogilise aluspõhja moodustab Kesk-Devoni Aruküla lademe Aruküla kihistu liivakivi ja aleuroliit.
Domineerivad mineraalmullad.
Mullastik on väga kirju. Rekonstrueeritava ala idaosas on valdavad liiva ja saviliiva pinnased, esineb madalsoo
pinnast. Liivapinnas esineb kas paksema või õhema kihina praktiliselt kogu rekonstrueeritaval all. Ala
läänepoolses osas on valdavad liivsavi pinnased, esineb madalsoo pinnast. Rekonstrueeritav ala piirneb
kaguosas rabaga. Esinevad leede-glei muld, leetunud gleimuld. Madalamatel aladel esinevad leostunud
gleimuld ja turvastunud muld.
Pinnasevesi on kõrge ja jääb valdavalt alla 1 m sügavusele maapinnast, paiguti ulatudes
kuni 0,3 m sügavuseni. Metsakuivendusobjekti ala on valdavalt liigniisketel muldadel.
Rõka ring tee asub liivsavi, saviliiva, liiva ja turbapinnasel. Kontori tee 2 asub turbapinnasel, rähkse saviliiva ja
liivapinnasel. Taimeaia tee asub rähkse saviliiva pinnasel.
15
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Metsa kasvukohatüüpideston esineb jänesekapsa-kõdusoo, jänesekapsa –mustika, mustika-kõdusoo,
angervaksa, madalsoo, naadi jne.
Liigniiskuse peamisteks põhjusteks on kõrgeleulatuv põhjavesi ning kuivendussüsteemi amortiseerumine.
4. Kultuurtehnilised tööd.
Kultuurtehniliste tööde eesmärk on ette valmistada projektala veejuhtmete ja teede trassid ehitus-
,rekonstrueerimis- ja hoiutöödeks.
4.1. Trasside ettevalmistustööd.
Trasside ettevalmistustöö koosneb peamiselt kultuurtehnilisest tööst. Projektplaanil (joonis 1) on
rekonstrueeritavatele, uuendatavatele ja hooldatavatele kraavidele tingmärgiga kantud raiutavate trasside
laiused kraavi teljest ning voolusuund (näitab kraavimulde asukohta). Rekonstrueeritavatel teedel on
arvestatud trassi laius tee teljest, mille kohta on informatsioon teede pikiprofiilidel ja ristprofiilidel (joonis 2-7).
Ettevalmistavate tööde käigus raiutakse trassidelt puittaimestik ja koondatakse, juuritakse või freesitakse
kännud.
Eesvoolukraav Ahijärve oja hooldatakse (rekonstrueeritud ca 2010), mille käigus voolusängist likvideeritakse
koprapaisud, likvideeritakse voolusängist sete ja puhastatakse trass puittaimestikust (valdavalt madal võsa ja
kõrge rohttaimestik). Puittaimestik freesitakse. Koprapaisud likvideeritakse. Eesvoolukraav Apna jõgi asub
valdavalt metsamaal, lõigul pk9...pk14 on teekraav. Piketist pk0...pk9 ja pk14...pk26 voolab eesvool
metsamaal. Olemasolev mulle on valdavalt kaetud puttaimestikuga, puittaimestikuga on kaetud ka veejuhtme
nõlvad. Voolusängis on lõiguti palju lamapuitu. Metsamaal asuv lõik on keskkonnakaitselise piirangute töttu
hooldatav. Eesvoolu trass puhastatakse puttaimestikust. Veejuhtmete nõlvadel kännud freesitakse, muldel
juuritakse. Pk9...pk14 vahelisel lõigul kasvab eesvoolul võsa, mis likvideeritakse freesimise teel. Lamapuit
likvideeritakse trassi laiuselt, väljapoole trassi asuv lamapuit jäetakse lebama.
Kuivendusvõrgu kraavide trassid tuleb puhastada puittaimestikust ja juurida või freesida kännud. Kvartali
sihtidel tuleb rajada 12 m laiused trassid. Kvartalisisesed kraavide trassid tuleb rajada 6...8 m laiused
vastavalt kraavi laiusele ja projekteeritavatele töödele, seda juhul kui liigeldava mulde ehitamine pole vajalik.
Kvartali sihtidel asuvate kraavide mulded tuleb ehitada liigeldavateks - 6 m laiusteks. Kraavidel, kus
mullavallid on laiali lükkamata, tuleb vajadusel tasandada (kui rajatakse mulle). Kraavidel tehtavatel töödel
tuleb lähtuda Keskkonnaameti nõuetest. Võimalusel tuleb kvartalisihtidele, kus kraave ei ole, kaevata uus
kraav (vastavalt hankedokumendile). Uute kraavide trassidel tuleb teostada kultuurtehnilised tööd, et oleks
võimalik kaevata 1 m sügavused kraavid ja ehitada 6 m laiused mulded. Rekonstrueeritaval alal on
keskkonnakaitseliste piirangutega alad, kus kultuurtehniliste tööde teostamisel tuleb lähtuda keskkonnaameti
poolt toodud nõuetest.
Trassiraie tuleb teostada kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2024“ p.1.9 kraavitrasside
mahamärkimine, nõudeid arvestades.
Teetrassi teekraavid puhastatakse puittaimestikust. Kännud juuritakse alal, kus teekraavi kaevamisel jääb
kraavi alale ja 1 m laiuselt metsapoolsele kaldale mets. Teekraavi rekonstrueerimine jääb olemasoleva kraavi
asukohta, siis kännud freesitakse. Teekraavi metsapoolsel 1 m laiusel ribal kände ei juurita, ega freesita.
16
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Veejuhtmete trassidel tuleb puittaimestik kvartali sihtidelt likvideerida järgmiselt - mulle 6 m laiuselt, kraavi
nõlvadel kasvav puittaimestik ja 1-2 m laiune riba veejuhtme metsapoolsel kaldal. Trassi laiuseks jääb
kuivendus kraavidel 12 m (sügavamatel kraavidel laiem). Teekraavidel puhastatakse puittaimestikust kogu
trass ja kraavi metsapoolselt kaldalt 1-2m laiune ala.
Raiuda tuleb ka puud, mis jäävad väljapoole trassi ala, kuid mis on ohtlikult kaldus trassi suunas.
Puude ja raiejäätmete virnastamise asukohad valitakse tööde käigus sihtasutuse metsaülemaga nii, et need
ei takistaks hilisemaid teede ja kraavide rekonstrueerimise/hoiu töid. Peale puidu raiumist materjal
koondatakse ja eemaldatakse kraavitrassidelt.
Kännud juuritakse kogu trassi laiuselt. Kraavide nõlvadel tuleb kännud tasandada freesimise teel siis, kui
sette eemaldamisel ei ole vajalik nõlvade kaeve nõlvuse korrigeerimiseks, seda hooldatavatel kraavidel.
Juuritud kändude ja väljatulnud kivide äravedu ei ole vajalik, need tuleb paigutada trassi äärde nii, et ei tekiks
katkematut valli, vahe tuleb jätta iga 25 m tagant.
Kraavitrasside mulded (trassi laius 12 m) tuleb tasandada siledaks, liikumist võimaldavaks muldeks.
Teetrasside laiused on märgitud teede pikiprofiilile (joonis 2-4).
Rekonstrueeritavate maaparandusehitise kultuurtehniliste tööde mahud on arvestatud tabelis 8.
4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele.
*Ettevalmistustööd peavad vastama maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 “Maaparandussüsteemi
ehitamise täpsemad nõuded” ja „Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020“ nõuetele.
*Lahti raiutud trass vastab nõuetele, kui töid takistav puittaimestik on raiutud ja sellest tulenev metsamaterjal
on ladustatud eraldi väljapoole trassi või ära veetud. Koos raiejäätmetega tuleb trassilt eemaldada ka
suuremõõduline lamapuit (keskkonnakaitselistel aladel erinõuded), et see ei takistaks kändude juurimist ja
hilisemat mulde töötlemist. Puittaimestiku raiumise järel on ette nähtud ala juurimine või freesimine.
Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi asetada teede ja kraavide mulletesse.
*Ettevalmistustöödel erakinnistutel tuleb trassiraie ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike
kooskõlastuse tingimustega. Enne töödega alustamist võtta ühendust objektiga piirnevate
maaomanikega, teavitada tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal. Täiendavad
tingimused ja tööd vastavalt kooskõlastustele vaadata lisad 1A ja 1B. Erakinnistuga piirnevatel lõikudel enne
töödega alustamist täpsustada piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide
hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada.
Vep, NATURA ja teistel looduskaitseliste piirangutega aladel projekteeritud töödel tuleb jälgida
Keskkonnaameti nõudeid.
5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.
Metsamaa kuivendussüsteemide eesmärgiks on pinnavee ärajuhtimine, perioodiliste üleujutuste mõju
vähendamine, metsamulla õhustatuse parandamine ja mullast toitainete väljauhtumise vältimine. Sellega
kaasneb puude kasvukiiruse ja kvaliteedi tõus. Paranevad metsavarumise tingimused ning suureneb
metsamuldade vastupanuvõime tallamise negatiivsetele mõjudele. Metsakuivendus soodustab metsade
uuenemist. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse kuivendatud maa-alal olemasolev
kraavivõrk osaliselt endisel kujul. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel taastatakse kraavivõrk osaliselt
endisel kujul st. taastatakse veejuhtmete esialgne sügavus ja ristlõige. Veejuhtmete hooldamise korral
17
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
eemaldatakse voolusängist setet 0,5 m³/m, või likvideeritakse ainult voolutakistused ja lamapuit.
Projekteeritud on uued kuivendus- ja teekraavid ning nõvad, veeviimarid, truubid, kraavilaiendid ja
settebasseinid.
Eesvoolukraavide hooldamine, rekonstrueerimine ja kuivenduskraavide rekonstrueerimine ja hooldamine
tagab kuivendussüsteemidest kiirema liigvee äravoolu. Projektplaanile (joonis 1) on tingmärkidega kantud
informatsioon projekteeritud rekonstrueerimistööde kohta.
Tabelis 8 „Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud ” on veejuhtmete töömahud esitatud
iseloomulike lõikude kaupa.
5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine.
Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise projektala asub maaparandusehitistel Järvselja(TJ-194) (EH1 ja EH2),
Haavametsa_I(TTP-336) (EH3), kus asuvad maaparandussüsteeme teenindavad teed Rõka ring (EH4) ja
Peramaa tee (EH5). Projekteeritud on kuivenduskraavide hooldamine maaparandusehitise välisel alal ja
juurdepääsuteede rekonstrueerimine – Kontori tee 2 (EH6) ja Taimeaia tee (EH7). Rekonstrueeritavate
maaparandusehitise pindala on kokku 1179 ha. Kuivendusviisiks on kraavkuivendus.
Maaparandusehitise EH1 suublaks on Kalli jõgi, EH2 suublaks on Ahijärve oja ja EH3 suublaks on Apna
jõgi. Ahijärve oja ja Apna jõgi asuvad rekonstrueeritavatel maaparandusehitistel. Ahijärve oja ja Apna jõgi on
eesvoolukraavid. Ahijärve oja seisukord on rahuldav. Voolusängis on koprapaisud, voolusängis on setet.
Eesvoolu on rekonstrueeritud 2010 a. Apna jõe seisukord on ebarahuldav – voolusängis on sete, eesvoolu
trassil kasvab puittaimestik, rohkelt on lamapuitu, mida on ka voolusängis. Ahijärve ojal on vajalikud
hooldustööd, mille käigus tuleb likvideerida koprapaisud ste mahus kuni 0,5 m³/m ja trassile kasvanud võsa.
Apna jõel teostatavateks töödeks on trassi puhastamine kasvavast puittaimestikust, lamapuidust ja
voolutakistustest. Eesvoolul tuleb teostada lõiguti hooldus ja rekonstrueerimistöid. Eesvool läbib
looduskaitselise reziimiga alasid, kus on lubatud tööde võimaliku mõju vähendamiseks hooldustööd. Lõigus
kus piirangud puuduvad teostatakse rekonstrueerimistööd.
Maaparandusehitiste reguleeriv võrk on ebarahuldavas tehnilises seisukorras. Kraavidesse on kogunenud
sete, osad kraavid on ummistunud ja vee äravool puudub. Olemasolev kuivendusvõrk ei ole kohati piisava
tihedusega, et tagada peale rekonstrueerimistöid vajalikku kuivendusintensiivsust. Projekteeritud on uute
kuivendus- ja teekraavide kaevamine (vastavalt hankedokumendi tehnilisele kirjeldusele).
Teede rekonstrueerimise ja ehitamise käigus on vajalik ehitada uusi teekraave ja nõvasid ning
rekonstrueerida olemasolevad 1...1,2 m sügavusteks.
Kraavitus asub suures osas pinnasel, mis on uhtumisohtlik. Vajalik on lõiguti kindlustada kraavide nõlvu.
Projekteeritud on kraavide nõlvade kindlustamine sisseuhte kohtades (selguvad ehitustööde käigus).
Kindlustamiseks kasutatakse erosioonitõkkematti (dzuudikiust võrguga) heinaseemnekülviga.
Kuivenduskraavi mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida 30 cm läbimõõduga veeviimariga, mille
täpne asukoht määratakse ehitustööde käigus. Veeviimarid ehitatakse juhul, kui vesi koguneb mulde taha (ei
pääse veejuhtmesse) ja see võib tekitada soostumist. Veeviimarid tuleb ehitada ka ristuvate, olemasolevate
kraavide (ei ole arvel) ristumiskohtadesse rekonstrueeritavate kraavidega. Veeviimarid ehitatakse vastavalt
„Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Tüüpjoonis on lisatud projekti lisadesse.
Veejuhtmetest väljakaevatud pinnas tasandatakse buldooseriga või ekskavaatoriga 6 m laiuseks liiklust
18
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
võimaldavaks muldeks. Teekraavide kaevega eemaldatud huumus paigutatakse veejuhtme metsapoolsele
kaldale ja pinnas paigutatakse tee osaliselt muldesse ja enamuses veetakse ära (ladustamiskoha määrab
tellija).
Kaevetööde käigus eemaldatakse kuivendusvõrgu kraavidest sete (hooldatavatel lõikudel 0,5 m³/m),
voolutakistused ja lamapuit, juuritakse või freesitakse kännud Kraavide algsed parameetrid taastatakse
rekonstrueeritavatel kraavidel. Uued veejuhtmed kaevatakse vastavalt projekteerimisnormidele.
Projekteerimine ja ehitustööd peavad toimuma vastavalt Keskkonnaameti nõuetele.
Kõikide VEP-de puhul kehtib, et VEP piirides ja lähemal kui 25 m uusi kuivenduskraave ei rajata ja
olemasolevaid ei rekonstrueerita, va eesvoolud. Kõikide VEPide suhtes kehtib, et trasse VEP-i vana
metsa arvelt ei laiendata ja trassiraiega VEP-i ei kahjustata. VEP-ides ei tohi niiskusreziimi muuta ja
VEP alal asuvatel kuivenduskraavidel tuleb samuti piirduda hooldustöödega ning sette eemaldamise
vajadust tuleb põhjendada. VEP-i läbivatel kuivenduskraavidel tuleb sette eemaldamisest hoiduda,
voolutakistusi võib eemaldada. Vana metsa arvelt saab lubada trasse laiendada ainult eesvoolu puhul,
kui see on vajalik kogu süsteemi toimimiseks ja puuduvad alternatiivid.
Mitte raiuda - kehtib VEP-iga kattuval alal vana metsa, surnud puude ja lampuude kohta, trasse laiemaks
raiuda ega sisse raiuda ei ole lubatud, olemasoleva trassi noortest puudest puhastamist hooldustööna saab
lubada. Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada - hooldustööna VEP alal on lubatud olemasolevalt trassilt ja
kraavist lamapuitu eemaldada, koos soovitusega jätta jämedamõõtmeline (D üle 25 cm)
lamapuit trassiga piirnevale VEP alale kõdunema.
Mitte kuivendada - VEPi läbival kuivenduskraavil setet eemaldada ei ole lubatud, hooldustööd piirneval
kuivenduskraavil 25 m puhveralal põhjendatud vajadusel saab lubada sõltuvalt VEP tüübist (va märgalade
metsad).
Transpordiamet.
Riigi kõrvalmaanteede ääres olevatel kraavidel üldjuhul töid ei projekteerita, kuna teekraavid on vastavalt
Transpordiameti kooskõlastusele („Riigitee äärsed kraavid ning riigitee truubid on reeglina EhS § 92 lg 1
kohased teerajatised
nende arvele võtmine maaparandussüsteemide registrisse ei ole kohane”) . Töid projekteeritakse riigi
kõrvalmaantee äärsetel kraavidel, mis on vajalikud rekonstrueeritavate maaparandussüsteemide
kuivendusvõrgu kraavidest vee ärajuhtimiseks. Teekraavidel on projekteeritud hooldustööd. Töid teostatakse
kraavi metsapoolselt kaldaltk uhu tuleb raiuda trass. Teeäärsetel kraavidel kasvab vähesel määral võsa.
Kraavide metsapoolsel kasvab mets. Teekraavide kohta on koostatud risti- ja pikiprofiilid.
Järvselja (TJ-194) EH1: Kuvendusvõrgu kraavide suublaks on kraav 100, mis suubub Raudtee tee teekraavi
kaudu Kalli jõkke. Raudtee tee ja teekraavid on rekonstrueeritud. Kraav 100 on projekteeritud kaevata
sügavusega 1 m, põhja laiusega 0,6 m ja nõlvusega 1:2. Kraav läbib kahte riigi kõrvalmaantee truupi, mis
uuendatakse. Riigi kõrvalmaanteid läbib kokku 4 truupi. Riigitee truupide ette kaevatakse tehnoloogiline
settebassein, setteosa mahuga 0,1 m³/ha kohta. Kuivendusvorgu kraavid rekonstrueeritakse. Ehitatakse uued
kraavid metsakvartalite sihtidele. Projekteeritud kuivenduskraavide parameetrid on sügavus 1 m, põhja
laiusega 0,6 m (uutel kraavidel 0,4 m) ja nõlvusega 1:2. Riigi kõrvalmaantee ääres olevad kraavid 106 ja 115
hooldatakse kraavi parameetreid muutmata – eemaldatakse sete mahus 0,5m³/m. Kuivenduskraav, mis läbib
Vep ala hooldatakse – likvideeritakse kraavi nõlvadelt ja muldelt puittaimestik, ning kaevatakse setet 0,5m³/m.
19
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Kvartali sihtidel asuvate kraavide mulded ehitatakse 6 m laiusteks liigeldavateks mulleteks. VEP ala läbivat
kraavi tuleb hooldada, kuna kraav kuivendab ka ülesvoolu jäävat metsa ala.
Transpordiameti haldusalasse jäävad või piirnevad riigi kõrvalmaantee 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
kraavidel 106 ja 115 teostatakse hooldustööd kraavidest likvideeritakse sete hooldustööde mahu. Kraavides
vooluhulk ei muutu.Hooldustöödega taastatakse kraavi põhja laius ja lang. Kaevetööd toimuvad kraavi
metsapoolselt kaldalt. Tee mulde poolset nõlva ei kaevata. Tee mulde poolne kraavi nõlvus on 1:1,5...1:1,75,
metsapoolse nõlva nõlvus on 1,5...1:2. Põhja laius 0,5 m ja sügavus keskmiselt 0,6 m.
Järvselja (TJ-194) EH2: Maaparandusehitise suublaks ja eesvooluks on Ahijärve oja. Oja asub RMK
kinnistul. Ähijärve oja on rekonstrueeritud, mistõttu projekteeritakse hooldustööd. Ojal asuvad koprapaisud
tuleb likvideerida tööde teostamisel esmajärjekorras. Hooldustööde käigus taastatakse eesvoolu põhja algne
sügavus. Kobraste tegevuspiirkonnas on kraavis suhtelislt palju setet. Eesvoolu sügavus on 1,2...1,5 m,
nõlvus 1,5...1,75, põhja laius keskmiselt 1,0 m. Eesvoolu alguses on settebassein, mis puhastatakse settest ja
kallastel kasvav puittaimestik likvideeritakse.
Maaparandusehitisel asub looduskaitseliste piirangutega alasid, kus tööde projekteerimisel tuleb
jälgida KeA nõudeid. Metsakvartalite sihtidel asuvatel kraavidel taastatakse trassid laiusega 12 m. Kvartali
sihtidel olevate kraavide mulded projekteeritakse liigeldavateks. Kvartalisisestel kraavidel, mis on vaja
taastada, projekteeritakse trass 6...8 m laiune, voolusäng tuleb puhastada settest. Maaparandusehitisel osad
kuivenduskraavid rekonstrueeritakse ja osad hooldatakse. Projekteeritud on uute kraavide kaevamine kvartali
sihtidele. Osadel kraavidel teostatakse ainult trassiraie. Rekonstrueeritavate kuivenduskraavide
projektparameetrid on – keskmine sügavus 1,0 m, põhja laius 0,6 m ja nõlvus 2,0.
Maaparandusehitisel on looduskaitseliste piirangutega alad – Vep, NATURA, liigi leiukoht jne. Piirangute alal
asuvatel kraavidel teostatakse hooldustööd. Hooldustööde käigus puhastatakse kraavi kaldad ja mulle
puittaimestikust. Mulle puhastatakse lõigus, kus kasvab peenmets või võsa 6 m laiuselt. Lõigus, kus kasvab
jäme puistu puhastatakse mulle olemasoleva mulde laiuselt (3m). Kvartalisisestel kuivenduskraavide trass
puhastatakse 6..8 m laiuselt. Hooldatavast kraavist likvideeritakse sete mahus 0,5m³/m – põhja laius 0,6 m ja
nõlvus 1:2.
VEP nr 141004, 141017, 141018, 206015 läbivatel kraavidel kaevatakse välja sete hooldustööde mahus, kuna
kraavide valgalal asuvast kraavivõrgust ei voola liigvesi ära.
Maaparandusehitisel asub maaparandussüsteeme teenindav tee. Teekraavid rekonstrueeritakse ja ehitatakse
sügavusega 1m, nõlvusega 1:1,5 ja ja põhja laiusega 0,4 m.
Haavametsa_I(TTP-336) EH3: Eesvool Apna jõgi on suures osas keskkonnakaitseliste piirangutega alal, kus
on lubatud hooldustööd. Apna jõgi suubub Selgjärve, mis on Natura ala. Selgjärvest piketini Pk9 asub eesvool
Vep aladel, kus lubatud on tööd hooldustööde mahus. Piketist Pk9 kuni piketini Pk14 piirangud puuduvad ja
lubatud on tööd rekonstrueerimistööde mahus. Piketist Pk14 alates 22289 Sikakurmu-Järvselja teest asub
eesvool looduskaitseliste piirangutega alal. Piiranguteks on vääriselupaigad, loomad III püsielupaigad ja
Natura alad. Looduskaitseliste piirangutega aladel on eesvoolul võimalik teostada hooldustöid. Hooldustööde
käigus teostatavad tööd on puittaimestiku likvideerimine eesvoolu trassilt, voolutakistuste ja lamapuidu
likvideerimine ja sette eemaldamine voolusängist mahus kuni 0,5 m 3 /m. Eesvoolu kallastel säilitada kändude
juurestik, kuna pinnas on erosiooniohtlik. Eesvoolu trass puhastatakse puittaimestikust – nõlvad ja mulle 6 m
20
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
laiuselt. Eesvoolu trassil on lõiguti hulgaliselt lamapuitu. Looduskaitseliste piirangutega alal, trassi
puhastamise käigus lamapuit likvideeritakse ainult trassi laiuselt, jättes trassi äärde lamapuidu lebama.
Eesvoolu lõigul pk0...pk8,5 teostatakse hooldustööde käigus trassi raie ja kaevatakse sete mahus 0,5 m³/m
Lõigul pk8,5...pk14 teostatakse rekonstrueerimistööd, kraavi muldel asub kruuskattega tee. Kraavil kasvav
võsa likvideeritakse, metsapoolsel kaldal likvideeritakse 1m metsapoolsel kaldal.
Voolusängist likvideeritakse sete. Lõigul pk14...pk24,5 on kasvab kraavitrassil mets, voolusängis on ohtralt
lamapuitu. Kraavitrass puhastatakse arvestusega – kraavi nõlvad, mulle 6 m laiuselt ja kraavi metsapoolselt
kaldalt 1m laiuselt, Kännud kraavi nõlvadel freesitakse. Lamapuit likvideeritakse ainult trassi laiuselt. Sete
likvideeritakse hooldustööde mahus. Pk24,5...pk27 on kraav lageraie lankide vahel ja elektri keskpinge liini
trassil. Nõlvadel kasvab võsa. Eesvool holdatakse kuni kinnistu piirini pk27+. Eesvoolu parameetreid
hooldustööde käigus ei muudeta, likvideeritakse voolusängi põhjast sete. Kraavi projektparameetrid – põhja
laius 0,6...1,0 m, nõlvus 1:1,25...1:2, sügavus 0,6...1.9 m.
Kuivenduskraavid on amortiseerunud. Metsakvartali sihtidel asuvatel kraavidel projekteeritakse trassid
laiusega 12 m. Mulle projekteeritakse laiusega 6 m, mis on liigeldav.
Projekteerimisega haaratud kvartalisisestel kraavidel projekteeritakse trass max 6...8 m laiune, voolusäng
puhastatakse settest. Rekonstrueeritavate kuivenduskraavide trassid puhatatatakse puittaimestikust ja
juuritakse kännud. Kraavid puhastatakse settest ja parameetrid kaevatakse vastavalt projekteerimisnormidele
– põhja laius 0,6 m, sügavus 1,0 m ja nõlvus 1:2.
Veejuhtmetel, mis asuvad looduskaitseliste piirangutega aladel on lubatud hoiu või hooldustööd ja kraavi
parameetrid vastavad projekteerimisnormidele on soovitav jätta kännud juurimata ja kännud tasandada
freesimise teel. Hooldatavatel kraavidel on projekteeritud põhja laius 0,4...0,6 m ja nõlvus 1:2. Kvartali
sihtidele projekteeritakse uusi kraave. Uute kraavide projektparameetrid – keskmine sügavus 1,0 m, põhja
laius 0,4 m ja nõlvus 1:2. Trasside laius on 12m, mulle ehitatakse liigeldav - 6 m laiune.
Maaparandusehitiste välisel alal, kinnistutel 45401:002:0101 Labori ja 45401:001:0295 Metskonna, hoonete
vahelisel alal asub kraavitus. Kraavid hooldatakse – likvideeritakse puittaimestik ja sete. Kraavidel asuvad
truubid on kas osaliselt või täielikult amortiseerunud. Rekonstrueeritavatel truupidel tuleb asendada
betoontorustik plasttorustikuga ja ehitada otsakud.
Looduskaitseliste piirangutega aladel - Järvselja looduskaitseala, VEP, NATURA, kaitsealuste taimede
kasvukohad, ... asuvad kuivenduskraavid, Kuivenduskraavidel on projekteeritud hooldustööd. Hooldustööde
käigus likvideeritakse kraavidest sete hooldustööde mahus.
Vep nr. L00470, L00469, 141044, 206601, 141005, 206208, 207032, 141042 alal ja puhvertsoonis piirnevatel
kuivenduskraavidel puhastatakse voolusäng settest hooldustööde mahus. Raietööde käigus puhastatakse
kuivenduskraavide nõlvad ja mulle. Järvselja looduskaitsealal asuvad kraavid jäävad olemasolevasse
seisukorda. Hooldatakse looduskaitsealaga piirnevad kraavid, millede valgalas asubkraavivõrk
majandusmetsas.
Transpordiameti haldusalasse jäävad või piirnevad riigi kõrvalmaantee 22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee
kraavidel 300, 361, 362, 363 ja 337 teostatakse hooldustööd, kraavidest likvideeritakse sete hooldustööde
mahu. Kraavides vooluhulk ei muutu.Hooldustöödega taastatakse kraavi põhja laius ja lang. Kaevetööd
toimuvad kraavi metsapoolselt kaldalt. Teemulde poolset nõlva ei kaevata. Teemulde poolne kraavi nõlvus on
21
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
1:1,5...1:2, metsapoolse nõlval on 1,5...1:2. Põhja laius 0,5 m ja sügavus keskmiselt 0,6 m. Likvideeritava
settekihi paksus on 10...20 cm. Töid tuleb teostada riigitee muldkeha kahjustamata.
Riigi kõrvalmaantee äärsete kraavide osas on teostatud topo-geodeetilised mõõdistused, mille alusel on
koostatud pikiprofiilid. Hooldatavatesse riigi kõrvalmaantee äärsetesse kraavidesse ei juhita lisavett. Vee
vooluhulgad kraavides ei muutu.
Kaevetöid tuleb teostada madalvee perioodil kui veejuhtmed on valdavalt kuivad.
Kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks on projekteeritud
mahuks on keskmiselt 10% põhikaevest.
Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38
“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”
Projekteeritud tööd on projektplaanil - joonis 1. Koostatud on veejuhtmete pikiprofiilid – joonis 8...10.
Kaevetööde ja kultuurtehniliste tööde töömahud on toodud Tabelis 8.
5.2.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.
Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38
“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi ehitamise
nõuded” § 2 ja 3 nõuetest.
Tööde teostamisel arvestada järgmise tehnoloogiaga:
* Kuivenduskraavide trassid puhastatakse puittaimestikust kvartali sihtidel 12 meetri laiuselt. Kraavide mulded
on ehitatakse 6 meetri laiused, et võimaldada hilisemaid maaparandussüsteemi hooldustöid ja paremat metsa
majandamist. Tee trassid on tee teljest mõlemale poole ca 4...11 m laiused (joonis 2...7).
* Kännud juuritakse/freesitakse üldjuhul kogu trassil (va. kraavi metsapoolsel äärel), töö teostaja valib ise
juurimise tehnoloogia.
* Kännud ja üksikud kivid asetatakse trassi kraavi metsapoolsele servale.
* Erandina võib vanadel kraavidel asetada kännud ja kivid mullavallipoolsele trassi servale
tingimusel, et need ei moodustaks katkematut valli. ( Katkestus ca 25-30 m järel)
*veejuhtmete kaevetööde mahud on märgitud tabelisse 8 “Kultruutehniliste tööde ja veejuhtme
kaevetööde mahud”;
*enne veejuhtmete kaevetöid tuleb rajada settebassein(d) ja paigaldada setteekraanid, ning ehitada
leevendusveekogud;
*metsakuivenduskraavi või eesvoolu mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida
vähemalt 30 cm läbimõõduga toruga (veeviimar) ja nende asukoht täpsustatakse ehitustööde
käigus. Veeviimarid paigaldatakse mullavalli alla juhul, kui kõrgematelt aladelt valguv pinnavesi jääb
kraavi valli taha ja võib alal põhjustada liigniiskust/soostumist. Veejuhtme
vastaskaldale (teekraavid) koguneva vee ärajuhtimiseks tuleb kaevata vajadusel
sissevoolunõvad. Teekraavide metsapoolse mullavalli taha kogunev vesi juhitakse kraavi lahtise voolunõva
abil. Veeviimar ehitatakse vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Tüüpjoonis on lisatud
ehitusprojekti lisadesse. ;
*teekraavi puhul paigutatakse väljatõstetud huumus ja sete, vajadusel turbapinnas, teekraavi metsapoolsele
kaldale, kihi paksusega 0,50 m, mineraalpinnast kasutatakse tee mulde ehitamisel, veetakse ära või
22
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
teisaldatakse tee elementide mulde ehitamiseks. Kaevetööd teostatakse üldjuhul tee poolt;
*veejuhtmetest väljakaevatav pinnas tasandatakse buldooseriga või
ekskavaatoriga liiklemist võimaldavaks muldeks (mullavalli laialiajamine metsamaal on arvestatud 60%
kaevamahust, eramaale kaevatavatest kraavidest väljakaevatud sete paigaldatakse veejuhtme metsapoolsele
kaldale valli või veetakse ära (maaomaniku nõudel);
*kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks
arvestatakse keskmiselt 10% põhikaevest.
*Settebasseinid ja kraavilaiendid ehitatakse enne kaevetöödega alustamist ja puhastatakse settest peale
tööde teostamist. Kaevetöid tuleb teostada madalvee perioodil.
*Erosioonitõkkematiga kraaviühenduste ehitamise korral rajatakse need vastavalt „Maaparandusrajatiste
tüüpjoonisele Tallinn 2024“.
Kuivendusvõrgu kraavid asuvad ka turbapinnases ja liiva- ning saviliiv pinnases, mis on uhtumisohtlik.
Vähepüsivates pinnastes asuvatel kraavidel, mille nõlv on ebastabiilne, tuleb ehitamise ajal kraavi nõlvad
kindlustada erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga). Eraldi lõikusid ja mahtusid välja toodud ei ole, need
selgitatakse välja tööde käigus. Rekonstrueeritavate ja ehitatavate veejuhtmete kogupikkus
maaparandussüsteemidel on 59,3 km. Arvestatud on kraavide kindlustamist heinaseemne allakülviga
erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga) 2 % kraavide kogupikkusest - 5930 m2, vastavalt
„Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2024“. Joonised on lisatud ehitusprojekti.
Materjali nõlvade kindlustamiseks eelnevalt mitte varuda.
6.Truubid.
Truupide rekonstrueerimine, ehitamine on vajalik, et parandada veejuhtmetest ülepääsemise tingimusi
ning metsamassiivide majandamise võimalusi.
6.1.Truupide projekteerimine.
Maaparandusehitisel olevad raudbetoontruubid rekonstrueeritakse ja asendatakse uute plasttruupidega.
Juurdepääsu tagamiseks metsamaale ehitatakse uusi truupe. Olemasolevad truubid on amortiseerunud.
Truupide torud on nihkunud üksteise suhtes ja otsakud on lagunenud, torustikus on sete. Maaparandusehitisel
asub 55 rekonstrueeritavat, 25 uuendatavat truupi ja 2 likvideeritavat truupi. Juurdepääsu tagamiseks
metsamaale ehitatakse 54 uut truupi. Uuendatavatel truupide puhastatakse torustik settest ja truubi esine
risust. Likvideeritaval truubil lammutatakse otsakud, tõstetakse torud välja ja utiliseeritakse.
Rekonstrueeritakse ja ehitatakse truubid plasttorustikust.
Transpordiameti hallatava riigi kõrvalmaanteede 22289 Sikakurmu-Järvselja, 22286 Kõnnu-Ahunapalu ja
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu tee muldeid läbivad truubid.
Kõnnu-Ahunapalu kõrvakmaantee alune plasttruup (T/90) pikkusega 12m ja läbimõõduga 60 cm on
rahuldavas seisukorras. Truubil on killustikust otsakud ja tähispostid, Truup asub kraavil 100, mis
rekonstrueeritakse nii üles kui ka allavoolu kuni Raudtee teeni. Truubi valgala rekonstrueerimistööde käigus ei
muutu. Truup uuendatakse - torustik puhastatakse voolutakistustest ja settest. Kraavile 100 ehitatakse
settebassein SB9, mis asub truubist ülesvoolu.
23
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee all asub kaheksa truupi. Truup T/9 on plasttruup kraavil 110,
pikkusega 10 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja tähispostid. Truubis on vee seis kõrge, kuna
äravool on paisutatud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi valgala on väike ja sette tõkke ehitamine
pole vajalik.
Truup T/7 on plasttruup kraavil 119, pikkusega 15 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on k illustikotsakud ja
tähispostid. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi ette paigaldatakse ehitustööde
ajaks setteekraan.
Truup T/1 on plasttruup kraavil 117, pikkusega 15 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on killustikotsakud ja
tähispostid. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubi ette kaevatakse tehnoloogiline
settebassein arvestusega setteosa maht 0,1m³/ha. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus
voolutakistuste ja sette likvideerimine.
Truup T/82 on betoontruup kraavil 395, pikkusega 17 ja läbimõõduga 100 cm. Truubil on betoonotsakud.
Torustikus on sete ja risu, torud on nihkunud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil töid ei projekteerita.
Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine.
Truup T/83 on betoontruup kraavil 354, pikkusega 8 ja läbimõõduga 75 cm. Truubil üks betoonotsak puudu.
Torustikus on sete ja risu, torud on nihkunud. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil projekteeritakse
hooldustööd. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine.
Truup T/84 on plasttruup kraavil 351-1, pikkusega 6 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil otsakuid ei ole, torud on
tee nõlvade hooldustööde käigus vigastatud. Torustik on seest puhas. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu.
Truubi ees on settebassein olemas, kuna toru põhi on sissevoolava toru põhjast ca 50 cm kõrgemal. Truubil
projekteeritakse uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truup asub Järvselja
looduskaitsealal, kus veereziimi muutmine ei ole lubatud.
Truup T/87 on plasttruup kraavil 361, mis asub looduskaitsealal, pikkusega 16 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil
on tähispostid, otsakud puuduvad. Torude otsad on tee mulde niitmisel saanud kannatada. Truubi valgala ja
vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse uuendustööde käigus sette likvideerimine. Truubi ette
paigaldatakse ehitustööde ajaks setteekraan.
22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee all asub kuus truupi.
Truup T/59 on betoontruup kraavil 341-1, pikkusega 11 ja läbimõõduga 75 cm. Truubil on betoonotsakud.
Torustikus on sete. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Kraavil projekteeritakse uuendamine. Truubil
projekteeritakse uuendustööde käigus sette likvideerimine. Truubi ette paigaldatakse ehitustööde ajaks
setteekraan.
Truup T/57 on plasttruup kraavil 333, pikkusega 12 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on
killustikust. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil töid ei projekteerita, kuna kraav 333 jääb
olemasolevasse seisukorda.
24
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Truup T/55 on betoontruup Apna jõel, pikkusega 9 ja läbimõõduga 100 cm. Truubil on betoonotsakud.
Torustikus on sete, torud on paigas. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse
uuendustööde käigus voolutakistuste ja sette likvideerimine. Truubi ette ehitatakse settebassein.
Truup T/53 on plasttruup kraavil 337-2, pikkusega 9 ja läbimõõduga 80 cm. Truubil on tähispostid, otsakud on
killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest
puhastamine. Truubi ette kaevatakse tehnoloogiline settebassein setteosa mahu arvestusega 0,1 m³/ha.
Truup T/52 on plasttruup kraavil 342-1, pikkusega 11 ja läbimõõduga 50 cm. Truubil on tähispostid, otsakud
on killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest
puhastamine. Truubi ette paigaldatakse ööde ajaks setteekraan.
Truup T/51 on plasttruup kraavil 342-2, pikkusega 11 ja läbimõõduga 60 cm. Truubil on tähispostid, otsakud
on killustikust. Torustik on korras. Truubi valgala ja vooluhulk ei muutu. Truubil projekteeritakse settest
puhastamine. Truubi ette paigaldatakse ööde ajaks setteekraan.
Plasttruubitoru peab vastama ringjäikusele (rõngasjäik usele) SN8 EN ISO 9969 ja olema seest
siledaseinalised. Väljast siledaseinalised torud vajavad kontaktfiltratsiooni vähendamiseks filtratsioonitõkke
rajamist ümber toru.
Truupide projekteerimisel on kontrollitud olemasolevate truupide avade läbimõõdu vastavust neid läbivatele
vooluhulkadele. Truubitorustiku avad on dimensioneeritud kõikidel truupidel. Truupide ava läbimõõdud on
dimensioneeritud aastase päevakeskmise maksimaalse 3% vooluhulga järgi kasutades valemit (K.Hommik),
kartogramme ja nomogramme. Truubi otsakud on dimensioneeritud arvestusega, et truubist väljavoolava vee
kiirus jääks alla 3 m/s.
Truupide otsakud ehitatakse vastavalt kataloogile „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2024“.
Tüüpjoonised on lisatud ehitusprojekti. Tähisposte kasutatakse teealuste truupide tähistamiseks.
Tabelites 9A, 9B, 9C, 9D on toodud rekonstrueeritavate, ehitatavate, uuendatavate truupide ja likvideeritava
truubi töömahud. Tabelis 10 on toodud truupide koondandmed ja materjalide vajadus.
6.2.Truupide ehitamine.
Eesvoolu ja kraaviga seotud truupide ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38
“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”
1. Truubi põhjal ei tohi olla vastukallet,
2. Truubi kohal peab tee muldkeha ja teekatendi kogupaksus olema vähemalt 0,50 m kui ehitusprojektis ei ole
ette nähtud väiksemat paksust,
3. Truubitoru ümbruse tagasitäide tihendatakse 20–30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool
truubitoru ühel ajal,
4. Pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud
määra,
25
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
5. Truubi otsak ehitatakse tüüpjooniste kogumiku - „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised 2019“
joonistel..toodud..konstruktsiooni..kohaselt.
6. Truubitorude maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% (vastavalt ATV-A127 normile) (RMK nõue)
7. Tarnija peab kinnitama, et torud ei sisalda ümbertöötatud materjale (RMK nõue).
8.Truupide nõutav eluiga on 50 aastat.
9. Uute truupide vähim pikikalle on 1%
10. Turbapinnasel tuleb truubile ehitada palkalus
Truubitorustik paigaldatakse tasandatud kaeviku põhjale. Toru külgedele jäetakse 30-50 cm vaba ruumi
täitepinnase jaoks. Täiteks kasutada liiva või kruusliiva. Tuleb jälgida, et torulähedane materjal ei sisaldaks
suuri kive või esemeid, mis võivad torustikku vigastada. Kaevik täidetakse mõlemalt poolt korraga ja
tihendatakse 30 cm paksuste kihtide kaupa. Täitmisel tuleb vältida torustiku läbipainet.
Otsakute ehitamisel paigaldatakse kivisillutis geotekstiilile NGS1 ja ülejäänud nõlv kindlustatakse
erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga, mätastega). Matt paigaldatakse tasandatud huumuspinnasele,
kuhu külvatakse heinaseeme. Seemne kogus ühele ruutmeetrile on 20-30 gr. Erosioonitõkkemati ülekate
kõigis jätkukohtades peab olema 10-20 cm. Mati ülemine äär ankurdatakse puuvaiadega ankrukraavi. Matt
paigaldatakse suunaga ülalt alla, kinnitades selle vaiadega. Samuti ankurdatakse mati alumine serv.
Nõlva kindlustuse tüübile „kivikindlustus geotekstiilil“ alternatiivina võib kasutada alljärgnevat kindlustus tüüpi:
1,5mm PE materjalist geokärg geotekstiilil ( II klass) D16/32 killustik täitega.
Projekteeritud on truupidele KOK, MAOK ja MAO tüüpi otsakud.
KOK ja MAOK tüüpi otsakute ehitamisel tuleb kivikindlustuse alune kraavi nõlv süvistada, et peale kindlustuse
ehitamist kivid ja nõlv oleksid ühes tasapinnas.
7.Tee rekonstrueerimine ja ehitamine.
Tee rekonstrueerimise ja ehitamise eesmärk on maaparandusehitisel asuva metsamaa
majandamisvõimaluste parandamine ja kuivendussüsteemi hooldustingimuste võimaldamine.
7.1.Tee projekteerimine.
Teede ja teekatendite projekteerimise aluseks on trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise,
ehitamise ja hooldamise juhend.”, Tallinn 2020 ja maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45
“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”.
1. Rõka ring tee algab riigi kõrvalmaanteelt 22289 Sikakurmu-Järvselja km 2,14 ja lõpeb 22286 Kõnnu-
Ahunapalu kõrvalmaantee km 7,23. Projekteeritud on tee rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele
vastavalt, arvutusliku kandevõimega 100 Mpa. Projekteeritud on tee rekonstrueerimine kokku 4,51 km
pikkusel lõigul. Mahasõiduks 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee km 2,14 rekonstrueeritakse
kruuskattega mahasõidukoht ristuva Rõka ring teega koostatakse Transpordiameti nõuete järgi - projekt
„Tartu maakond, Kastre vald, Järvselja küla, riigitee 22289 Sikakurmu-Järvselja Mahasõidukoht Rõka
26
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
ring teele (km2,133).“ Töö nr PP-25-45, koostatud Teelahendused OÜ poolt ja on käesoleva projekti lisa
7.
2. Peramaa teel uuendatakse kruuskate ja puhastatakse teeäärsed nõvad võsast. Tee kruuskate
uuendatakse 15 cm paksuse ja 3,5 m laiuselt. Tee algus on tee Rõka ring piketi pk 37+25 juures.
Ristumiskoht Rõka ring teega ehitatakse tüüp R-T (Maaparandusrajatiste tüüpjoonis 2025a)
3. Kontori tee 2 on projekteeritud rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku
kandevõimega 100 Mpa ja uuendada lõigul, kus tee all asub survekanalisatsiooni ja vee torustik.
Projekteeritud on tee rekonstrueerimine ja uuendamine kokku 0,36 km pikkusel lõigul. Tee kruuskatte
laiuseks projekteeritakse 3,5 m ja paksuseks 30 cm geotekstiilil NGS 4, uuendataval teelõigul vastavalt
olemasoleva tee laiusele täidetakse augud ja kaetakse 15 cm paksuse kruusakihiga.
4. Taimeaia tee on projekteeritud rekonstrueerida 2. järgu metsatee nõuetele vastavalt, arvutusliku
kandevõimega 100 Mpa. Projekteeritud on tee rekonstrueerimine 0,14 km pikkusel lõigul. Tee algab
Kontori tee 2 piketi pk 2+55 juurest ja lõpeb taimeaia juures.
Teede kruuskate ehitatakse kahekihiline – kandevkiht segu pos 3 ja kulumiskiht segu pos 6.
Tehnilised üksikasjad tee rekonstrueerimise kohta on toodud joonistel 1...7 ja tööde mahud ning materjalid
tabelites 2B, 3, 7 ja 11.
Tabel 7. Tee rajatised
Jrk. nr Tee rajatis
Rõka ring
tee
Peramaa
tee
Kontori
tee 2
Taimeaia
tee
A B C D E F
1 M3 - mahasõidukoht (L=10 m, R=10 m) 31 1 2
2 MII – mahasõidukoht kõrvalmaanteelt
(L=36 m, R=12...25 m) 1
3 R-T – teede T-kujuline ristmik 1 1
4 TP-L - L-kujuline tagasipööramise koht 1
5 M - mahasõidukoht (erimõõduline) 1 2
6 P - plats turba ladustamiseks 7*26 m
Märkused:
1.
Teede rajatiste projekteerimisel tuleb juhinduda trükisest "Maaparandusrajatiste tüüpjoonised" Tallinn 2019.
2.
Teede rajatiste töö- ja materjalimahud on märgitud tabelis 2b ja 3.
Tabel 7.1 Sidumata segude terastikuline koostis
Pos Segu Kasutus Sõela ava mõõt, mm
80 63 40 31,5 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063
27
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Läbib sõela, massi-%
1 0/31,5
Sideainega
töötlemata
alus
100 85–99 - 58-70 39-51 26-
38
17-
28
11-
21
5-
15 0-5
2 0/31,5 100 85-99 - 54-72 33-52 21-
38
14-
27 9-20
5-
15 0-5
3 0/63 10
0
85-
99 - 58-70 - 39-51 26-38
17-
28
11-
21 5-15 - 0-5
4 0/63 10
0
85-
99 - 63-77 - 33-52 21-38
14-
27 9-20 - - 0-5
5 0/16 Kruuskate
ja tugi-
peenar
- – 100 85–99 65-90 50-
75
35-
60
20-
45
10-
35 8-15
6 0/31,5 100 85–99 – 60-80 40-65 30-
55
20-
45
10-
30
8-
20 8-15
Rõka ring tee algusesse ehitatakse Transpordiameti nõuete järgi mahasõidukoht 22289 Sikakurmu-Järvselja
km 2,14 kõrvalmaanteelt. Mahasõidukoha katte materjalina kasutatakse kahekihilist kruuskatet, kulumiskihis
fr 0/32 (segu nr 6) ja kruusalust (Kf>1,0 m/ööp).
Tee äärtesse kaevatakse kraavid ja nõvad. Olemasolevad nõvad rekonstrueeritakse kraavideks. Ehitatakse
uusi kraave. Veejuhtmed kaevatakse nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,4 m. Veejuhtmete keskmine
sügavus on 0,6...1,0 m. Kraavide ehitamisel tuleb teetrassi ehitada laiemaks, metsamaale. Projekteeritud
teekraavi metsapoolsele äärele jääb 1 m laiune riba. Kraavide kaevamise alal juuritakse kännud ja kooritakse
kasvupinnas, mis laotatakse kraavi metsapoolsele äärele. Kraavide kaevamisel välja kaevatav mineraalpinnas
veetakse ära tellija poolt määratud asukohta. Osa mineraalpinnast kasutatakse turbapinnasel asuvate
teelõikude mulde ehitamiseks ja mahasõidukohtade ja tagasipõõramise koha mulde ehitamiseks. Tee
rekonstrueeritakse olemasolevale tõõdeldud tee muldele.
Projekteeritud on teekatte pealtlaiuseks 4,5 m ja kruuskatte paksuseks 0,4...0,5 m, vastavalt
mineraalpinnasega maal ja turbapinnasel. Teele projekteeritakse tee peenrad laiusega 0,5 m. Turbapinnasel
projekteeritakse teepeenra laiuseks 1...2 m. Tee mulde ehitamisel tuleb olemasolevat teekatet greiderdada nii
palju, et ehitatav kruuskate koos tee peenardega mahuks tee muldkehale (mineraalpinnasel). Liigne
greiderdatav materjal jääb mulde laiendamiseks.
Tasandatud ja tihendatud muldele paigaldatakse geotekstiil NGS4 ja turbapinnasega alal geokomposiit
50*50kN/m.
Turbapinnasega lõikudel kasutatakse kahekihilist armeerimist. Aluspinnasele paigaldatakse geovõrk, laiusega
5m, millele ehitatakse kruuskate. Kruuskate ehitatakse kahekihiline sirpprofiil, kihtide paksusega – kandevkiht
40 cm ja kulumiskiht 10 cm.
Paksu turbakihiga (kihi paksus 4,5...5+ m) tee lõigus tee pikettide 10+31...pk14+24 vahel tee
rekonstrueeritakse ujuva katendina, kuna aluspinnaseks on ligikaudu 5 m paksune turbakiht. Katendi
konstruktsioon koosneb 10 cm paksusest kruusast kulumiskihist, 40 cm paksusest kruusast kandekihist ning
mineraalpinnasest koormust jagavast jaotavast kihist paksusega 30–40 cm. Kandva kihi ja jaotava kihi vahele
paigaldatakse geotekstiil või geokomposiit ning jaotava kihi alla kaheteljeline geovõrk tõmbetugevusega
vähemalt 40 kN/m mõlemas suunas. Jaotav kiht rajatakse laiendatult, ulatudes 1– 2 m üle kruuskatte servade,
28
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
et vähendada tee servade vajumist ja parandada koormuse jaotumist turbapinnasel. Jaotava kihi materjalina
kasutatakse sobivat mineraalpinnast, mis veetakse tee ääres paiknevatest kraavidest ligikaudu 0,5 km
kauguselt. Kraavidest eemaldatav turbapinnas katendi konstruktsioonis ei kasutata. Tee äärtesse rajatakse
kuivenduskraavid turbapinnasesse sügavusega 1,0...0,8 m ja laugjate nõlvadega, arvestades turba
geotehnilisi omadusi ning vältides tee servade ebastabiilsust. Kraavid rajatakse etapiviisiliselt. Katendi ja
kuivenduse lahendus on projekteeritud selliselt, et turbale kanduv püsikoormus ei suureneks oluliselt võrreldes
olemasoleva olukorraga ning tee oleks kasutatav metsamaterjali väljaveoks, arvestades hooajalisi piiranguid.
Õhema turbakihiga (kihi paksus 1,0 m) tee lõigus tee pikettide pk27+22...pk 30+60 vahel. Katendi
konstruktsioon on projekteeritud selliselt, et koormus jaotub ühtlaselt läbi turbakihi savipinnasele, tagades tee
kandevõime 2. järgu metsateele esitatavate nõuete kohaselt. Katendi kihid kuni turbani on: kulumiskiht:
kruus 0/32, paksusega 10 cm, kandekiht: kruus 0/63, paksusega 40 cm, geokomposiit: paigaldatud
kandekihti ja jaotavat kihti eraldama, takistamaks peenosade segunemist ja parandamaks kandekihi
stabiilsust, jaotav kiht: sobiv mineraalpinnas (liivsavi / saviliiv) 20–30 cm, geokomposiit: paigaldatud jaotava
kihi ja turbapinnase vahele, mis kombineerib tõmbetugevuse ja eraldusfunktsiooni, piirates aluspinnase
deformatsioone ning takistades turba segunemist jaotava kihiga. Katendi mõlemas servas rajatakse
kuivenduskraavid turbapinnasesse sügavusega 1,0...0,8 m ja laugjate nõlvadega (kalle 1:3–1:4), et tagada
kuivendus ning vähendada tee servade vajumist. Kraavid kaevatakse etapiviisiliselt ja turbamaterjali ei
kasutata muldes. Jaotatava kihi jaoks sobivat mineraalpinnast, veetakse tee äärde kaevatavatest kraavidest,
ligikaudu 0,5 km kauguselt,
Mineraalpinnasel ehitatakse teekatte konstruktsioon kulumiskiht: kruus 0/32, paksusega 10 cm, kandekiht:
kruus 0/63, paksusega 40 cm, geotekstiil NGS4.
Tee lõigul piketist pk 1+50...10+50 on tee pikikalded vahemikus 2...4%. Selles lõigus on vaja teekatte
konstruktsiooni muuta. Kulumiskihis tuleb kasutada kruusa asemel killustikku fr 0/32. Tee põikikallet tuleb
selles lõigus suurendada ≥ 4%.. Pikikaldega üle 3% kruusateel katkestatakse pinnavool põikvee
suunajatega. Põikvee suunajad kujundatakse kulumiskihis tee profiili muutmisega, suurendades põikkallet
suunaja tsoonis kuni 6–8%-ni ning suunates pinnavee teekraavi/nõvasse.
Põikvee suunajate vahekaugus on ca 35–45 m.
Põikvee suunajad ei moodusta eraldi konstruktsioonikihti ja rajatakse kulumiskihi killustikust fr 0/32. Pikikalle
2% korral juhitakse pinnavesi tee suurema põikikalde abil kraavidesse ning eraldi põikvee suunajaid ei ole
vaja. Suure pikikaldega teelõigul on veejuhtmed projekteeritud trapetsikujulistena ning kindlustatud erosiooni
vältimiseks. Kraavi põhi on kaetud killustikuga geotekstiilil ning vajadusel rajatud voolukiirust vähendavad
astmed. Kraavi nõlvad on kaitstud erosioonimati või murukattega. Veejuhtme nõlvad tuleb kaevata nõlvusega
1:2, põhja laius 0,4...0,6 m. Kraavi nõlvad tuleb kindlustada erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga) kraavi
põhi kindlustatakse killustikuga fr16/32 geotekstiilil NGS2 (laius kraavi põhi+15 cm nõlval). Suurema pikikalde
korral tuleb ehitada astmed 20..30 m vahemaaga (kõrgus 0,2...0,4, 63..125 mm kividest).
Teepeenar on projekteeritud 0,5 m laiune, tugevdatud. Teepeenar on rajatud geotekstiilil NGS4 ning kaetud
15 –20 cm paksuse fr16/32 killustikukihiga, mis tagab tee serva stabiilsuse ja kaitseb kraavi serva erosiooni
eest. Teepeenra pealispind kujundatakse tee servast kraavi suunas langeva põikkaldega 5–10%,
tagamaks pinnavee äravool kraavi ning vältimaks vee kogunemist tee serva.
Rekonstrueeritava teelõigu lõpp ehitatakse sujuv üleminek riigi kõrvalmaantee mustkattega mahasõidule.
Projekteeritud on 31 mahasõidukoha, tüüp M 3 ja ühe tagasipõõramise koha TP-L ehitamine.
Mahasõidukohtadele ehitatakse kruuskate (ühekihiline-sorteeritud kruus) analoogse paksusega, mis on
29
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
ehitataval teekattel. Mahasõidukohad profileerida nii, et ei jääks astangut mahasõidu ja maapinna
ühinemiskohas. Teed ületab piketi pk6+86 juures madalpinge õhuliin kuni 1 kV. Madalama traadi kõrgus
teepinnast on ca 7 m. Kuna vajalik alumise traadi kõrgus teepinnast on 7 m, siis on projekteeritud olemasoleva
teekatte ja mulde koorimine mahus, et ehitatava uue kruuskatte ja alumise traadi vaheks vertikaalsuunas jääb
vähemalt 7 m. Tee piketist kuni tee lõpuni on tee paremas mulde ääres elektri maakaabel AXLJ-TT.3x25+16.
Peramaa tee on kruuskattega tee, mille katend uuendatakse 15 cm paksuse ja 3,5 m laiuse kruusakihiga fr
0..32mm, teekraavid puhastatakse settest ja nõlvad võsast. Ristumiskoht Rõka ring teega ehitatakse tüüp R-T
(Maaparandusrajatiste tüüpjoonis 2025a) tee lõppu ehitatakse sujuv üleminek olemasolevasse seisukrda
jääva teega.
Kontori tee 2 on rekonstrueeritav ja uuendatav. Tee algus on Apna jõe truubil T/75 ja lõpeb metskonna
kontori juurde viiva asfaltteega. Tee alguses, turbapinnasel asuva lõigu pikkus on ca 210 m. Vee ja
survekanalisatsiooni trassid kulgevad tee all, tee algusest 257 m pikkusel lõigul, 2,3 m sügavuses. Tee
kruuskate uuendatakse pikettide pk0...pk 2+29 vahelisl lõigul. Piketist pk2+29 kuni tee lõpuni tee kulgeb pargi
alal. Tee kruuskate rekonstrueeritakse – ehitatakse sirpprofiiliga kruuskate kandva kihi paksusega 20 cm ja
kulumiskihi paksusega 10 cm. Kruuskate ehitatakse geotekstiilile NGS4. Ristumiskohta metskonna kotori viiva
ehitatakse mahsõit kruuskatte paksusega 10+20 cm geotekstiilil NGS4. Ehitatav kruuskate on laiem
olemasolevast, seetõttu tuleb tee kõrvalt koorida huumus. Tööde käigus tuleb vältida puude ja juurestiku
vigastamisest. Juurida tuleb üks känd. Teed ületab madalpinge õhuliin, mille kõrgus olemasolevast tee pinnast
on ca 7 m. Tee algusest kuni piketini pk 2+38 on tee muldes, tee teljel survekanalisatsiooni ja vee trass, edasi
kuni tee lõpuni on vee ja kanalisatsiooni trassid tee kõrval 2...4m kaugusl tee kruuskatte äärest.
Tee madalamas osad on tee äärtes kraavid, mis on juhitud plasttruubi kaudu Selgjärve suubuvasse kraavi.
Turbapinnasel asuva teelõigu mulde laius on 4...4,5 m, kraavid puuduvad. Tee pikettide pk1+39...pk1+98
vahel asuvad teekraavid rekonstrueeritakse. Teekraavide metsapoolsesse äärde on kasvama jäetud kased.
Tee mullet läbivkraav rekonstrueeritakse ja rekonstrueeritakse teekraavist 600 Selgjärve suubuval kraavil asuv
truup, mida tuleb ehitada sügavamale. Ehitada tuleb kaks mahasõitu tüüp M3.
Taimeaia tee rekonstrueeritakse. Tee kruuskatte laiuseks projekteeritakse 4,0 m ja paksuseks 30 cm
(kulumiskiht 10 cm, kandevkiht 20 cm), geotekstiilil NGS 4. Tee läänepoolsesse äärde projekteeritakse nõva.
Tee ristumiskohta ehitatakse T-kujuline ristumiskoht Kontori tee 2. Tee lõpuossa ehitatakse mahasõidud
kasvuhoone ja taimeaia väravasse. Tee lõpus rekonstrueeritakse plats mõõtudega 7*26 m. Plats ja
mahasõidud projekteeritakse analoogselt tee konstruektsiooniga. Tee läänepoolsele äärele kaevatakse nõva
sügavusega 0,6 m, nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,2 m.Tee alguses läbib tee mullet madalpinge
maakaabel. Tee lõpuosa ületab teed madalpinge õhuliin kahes kohas. Õhuliini kõrgus tee pinnast on ca 5 m.
Nõuetekohane kõrgus on 6 m.
Teerajatised on projekteeritud vastavalt maaparandusrajatiste tüüpjoonistele 2024.
Kraavitus tee äärtes soodustab teekattelt vee äravoolu. Samuti on veejuhtmed vajalikud tee muldes
optimaalse veereziimi tagamisel, millega on ühtlasi välditud tee muldkeha liigne niiskumine. Ehitatavad
teekraavid on projekteeritud nõlvusega 1:1,5 mineraalpinnases, 1:3 turbapinnases, põhja laiusega 0,4...0,8 ja
keskmise sügavusega 1 m. Teekraavide kaeve mineraalpinnast kasutatakse teemulde ehitamiseks ja
veetakse ära. Veejuhtmest välja kaevatud sete, uute- ja rekonstrueeritavate teekraavide kaevega
eemaldatud huumus laotatakse teekraavide metsapoolsele kaldale.
30
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Teekraavide metsapoolsetele äärtele on projekteeritud trassi raie laiusega, mis sõltub kraavist väljakaevatava
huumus/settepinnase kogusest ja rekonstrueeritava teekraavi pealtlaiuse muutusest. Arvestama peab, et
laotatava pinnasekihi paksus on ca 50 cm.
Kruuskatte katendikihid ehitada 3%-lise põikkaldega, nagu ka mulle. Korralikult väljaehitatud põikkalle tagab
sadevee kiire ärajuhtimise teepinnalt, millega välditakse löökaukude teket teekattes ja pikendatakse tee
kasutusiga.
*Tööd riigiteede 22289 Sikakurmu-Järvselja kõrvalmaantee, 22286 Kõnnu-Ahunapalu kõrvalmaantee ja
22287 Liispõllu-Järvselja-Aravu kõrvalmaantee kaitevööndis (30 m).
Nõuded on toodud Transpordiameti kirjas 17.04.2025 nr 7.1-2/25/5873-2 .
Kaitsevööndis teostatavad tööd on EH 1 osas kraavi 100 rekonstrueerimine, kraavide 106 ja 115 hooldamine
ning teealuste truupide hooldamine. Truupide ette paigaldatakse tööde ajaks settekraanid ja ehitatakse
tehnoloogiline settebassein. Teeäärsetel kraavidel olevad truubid hooldatakse ja rekonstrueeritakse. EH 2
osas hooldatakse eesvoolu ja settebasseini Ähijärve ojal ja likvideeritakse koprapais. EH 3 osas hooldatakse
teeäärsed kraavid 300, 361, 362, 363, 337. Teealused truubid uuendatakse – puhastatakse settest. Truupide
ette paigaldatakse tööde ajaks settekraanid ja ehitatakse tehnoloogiline settebassein.
EH 4 (Rõka ring tee) osas on projekteeritud kruuskattega mahasõidukoha..ehitus. Ehitatakse Transpordiameti
nõuete järgi mahasõidukoht 22289 Sikakurmu-Järvselja km 2,14 kõrvalmaanteelt „„Tartu maakond, Kastre
vald, Järvselja küla, riigitee 22289 Sikakurmu-Järvselja Mahasõidukoht Rõka ring teele (km2,133).“ Töö nr PP-
25-45“.). Lõpeb rekonstrueeritava tee Rõka ring rekonstrueerimine riigitee 22286 Kõnnu-Ahunapalu
kõrvalmaantee mustkattega mahasõiduga.
Projekteeritud tööd ega muu tegevus riigitee teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed ega selle
korrakohast kasutamist. Tööde käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada
ega planeerida tee maa-ala piires. Teemaale ja tee kaitsevööndisse jäävatel kraavidel säilitada kraavi nõlvade
korrapärased kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud.
Projekteeritud tööd ei halvenda veereziimi riigtee kaitsevööndis. Teekraavidesse lisavett ei juhita.
Riigi tee mullet läbivatel truupidel töid ei projekteerita.
7.2.Tee ehitustööd.
Teede ehitamisel juhinduda RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja
hooldamise juhendist 2020 ja Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise
täpsemad nõuded”.
Teetrasside ettevalmistustööd:
1) Teetrassid tuleb puhastada puittaimestikust vastavalt projekteerija poolt antud laiustele. Trassiserva
kaugused tee teljest on toodud pikiprofiilil ja ristprofiilidel (joonis 2...7);
2) Puittaimestik raiuda kännukõrgusega kuni 10 cm;
3) Raiejäätmed paigaldada valli ja ära vedada (hakkepuit).
Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee MULDKEHA ehitamisel:
1) Ehitatava mulde aluspinnalt kooritakse kasvupinnas ja tasasndatakse trassi servadesse.
31
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
2) Tasandatud mullavalli viimistlemise ja sellele järgneva tee-ehitustöödega on soovitav alustada peale
mullavalli aastast vajumist.
3) Mulde laiendamiseks peab kasutama kohalikest süvenditest, külgservidest, kraavidest ja küngaste
likvideerimisest, olemasoleva teekatte madalamaks koorimisest saadavat pinnast (saviliiva, liiva, uue
tee ehitusel ka turvast). Teekatteks sobiva kruusa kasutamine muldes ei ole soovitatav.
4) Muldkeha tuleb profileerida (põikikalle 3...5%) ja tihendada.
Nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee TEEKATENDI ehitamisel:
1) Enne teekatendi materjali kohalevedu ja laotamist muldele, peab mulde pealispind olema profileeritud,
antud vastav põikkalle ja tihendatud. Kui mulle on vihmast märgunud, tuleb teekattematerjali veoga
viivitada kuni kuivamiseni optimaalse niiskuseni.
2) Geosünteet (geokomposiit, geotekstiil) paigutatakse piki teed vähemalt 0,5 m ülekattega. Päikese
käes ei tohi geotekstiil olla laotuna üle nädala. Minimaalne, mineraalsest materjalist paigaldatav kihi
paksus on 20-30cm. Kasutada tuleb geokomposiiti 50/50 kN/m ja geotekstiili NGS4.
3) Geosünteedi (geokomposiit, geotekstiil) paigaldamine teostada vastavalt „Geosünteetide kasutamise
juhisele“(2006-26 Maanteeamet).
4) Kruuskate tihendatakse kihtidena. Tihendatavate kihtide maksimaalsed paksused on pneomorullide
kasutamisel 25 cm, silerullide kasutamisel 18 cm. Tihendamine toimub 2…3 etapis, kusjuures
eelnevalt kontrollitakse tasasust 3 m pikkuse latiga, ebatasasused planeeritakse autogreideriga.
Veega küllastunud mullet ja teekatet ei tihendata.
5) Kuiva kruusa tuleb kuival ajal planeerimisel ja tihendamisel veega kasta.
6) Talvel võib alust ja katet ehitada muldele, mis on lõplikult valminud enne külmade saabumist.
7) Enne aluse (katte) ehitamist tuleb mulle vahetuse haardealal puhastada lumest ja jääst.
8) Temperatuuril 0 kuni -5, tuleb materjal laotada, tasandada ja tihendada 4 tunni jooksul, külmema ilma
korral 2 tunni jooksul.
9) Talvel aluse ja katte tihendamisel materjale ei kasteta.
10) Talviste sulade korral ja enne kevadist sula, tuleb talvel ehitatud alus (kate) puhastada lumest, ja jääst
ning tagada vee äravool teelt.
11) Talvel ehitatud aluse (katte) vajumised (deformatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde ning aluse
(katte) kuivamist ja tiheduse kontrollimist materjali juurdelisamise teel.
Informatsioon tehtavate tööde kohta on toodud joonistel 1, 2...7 ning tabelites 2b, 11, materjal
tabelis 3.
8.Keskkonnakaitse.
Projekteerija on ehitusprojekti koostamisel arvestanud järgnevate dokumentide ja materjalidega:
1. SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna väljastatud tehniline kirjeldus (01.07.2025).
2. Maa- ja Ruumiameti väljastatud projekteerimistingimused: Otsus nr 6.1-1/18375, väljastatud 30.04.2025.
3. Transpordiameti väljastatud „Järvselja maaparandusehitiste projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamine märkustega“ kiri nr 7.1-2/25/5873-2, väljastatud 17.04.2025.
4. Transpordiameti väljastatud „Riigitee nr 22289 km 2,133 ristumiskoha ehitamise nõuded“. nr 7.1-
1/25/13176-2, väljastatud 01.09.2025.
32
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
5. Keskkonnaameti kiri MaRu le „Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise
Projekteerimistingimused“. nr 6-2/25/7382-2, väljastatud 21.04.2025.
6. Keskkonnaameti kiri „Agali, Rõka ja Järvselja külades maaparandusehitiste rekonstrueerimise
projekteerimistingimuste selgitus“. nr 6-2/25/7382-5, väljastatud 21.08.2025.
7.Keskkonnaameti kirjale: ”Järvselja maaparandusehitiste rekonstrueerimise
selgitus vääriselupaikade osas” nr 6-2/25/7382-7, väljastatud 05.11.2025.
8.Maaeluministri määrus (vastu võetud 25.02.2019) nr 14 "Maaparandussüsteemi ehitusprojekti
nõuded"§15.
9.Juhis „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks kraavide rajamisel ja
rekonstrueerimisel“
10.MaRu geoportaali kaardirakendus
11. Maaparandussüsteemi projekteerimisnormide, 5. peatükk Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste
projekteerimisnormidest.
Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal ja sellega piirneval maa-alal paiknevad kaitstavad loodusobjektid
ning nendest tulenevad piiranguid ehitustöödele ja soovitatav ehitustööde tehnoloogia:
KeA: * Järvselja sellerheiniku püsielupaigas , Järvselja lehise-õõspuraviku püsielupaikades tuleb tööd
planeerida mahus, mis välistab negatiivsed
mõjud püsielupaikadele.
*Projekteeritavas Järvselja kahara partheina ja laialehise nestiku püsielupaik püsielupaigas ja sellele jäävaid
kraave palume mitte rekonstrueerida ning
taimede kasvukohtadele ei tohi kuivendusmõju suurendada ega kahjustada.
*Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutööd. Kui kaitsealaga külgnevates kraavides tuleb töid planeerida, peavad need jääma
hooldustööde raamesse. Kaitsealale setet ja raiejäätmeid paigutada ei ole lubatud. *Kalakotka
püsielupaikades ja elupaikades ning kanakulli elupaikades tuleb piirduda hoiutööde
läbiviimisega.
*Alale jäävad mitmed vääriselupaigad (VEP) ja kaitstavad Natura elupaigatüübid. Kaitstavates
Natura elupaigatüüpides ei või niiskusrežiimi muuta ja seega tuleb neid läbivates ja külgnevates
kraavides piirduda hooldustööde läbiviimisega. Sette eemaldamise vajadust tuleb põhjendada.
*I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine,
on keelatud.
*III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest
korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud. *Piiritlemata II ja III
kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. *Looduslikult esinevate
lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine,
eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Arvestada taimestiku niitmisel ja puittaimestiku
raiel lindude pesitsusperioodiga. *Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on
veekogu kaldal või rannal
veekaitsevöön. Maaparandussüsteemi eesvoolusid loetakse samuti veekogudeks, mille
veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest on üks meeter või kümme meetrit. Veekaitsevööndis on
keelatud pinnase kahjustamine ja muu
33
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Tuleb arvestada veekaitsevööndi
eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit võimalikult
vähe mõjutaval viisil. Seega, et vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogudele, tuleb:
1) Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogudes ning
töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum
kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks
tõkkekardinaid, settepüüdureid jms. 2)
Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui
10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse.
3) Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut
veekogudes ning erosiooniohtu kaldal.
4) Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende
(tagasi) valgumise veekogusse.
*Projektiala jääb musta-toonekure toitumisalale, mis on kuni 20 km raadiuses
pesapuust, tuleb projektis rakendada lisaks eelnevatele veehoiumeetmetele ka liikide ja
elupaikade kaitseks lisa leevendusmeetmeid.
Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ja nende ulatus ning ebasoodsate
keskkonnamõjude leevendamise meetmed:
Võimalikeks keskkonnamõjudeks maaparandustöödel ja tee rekonstrueerimisel ning ehitamisel on:
1) Sette ja toitainete edasikandumine.
2) Valgustingimuste muutus metsa servades.
3) Kuivalembeliste taimeliikide domineerimise suurenemine niiskuslembeliste taimede üle.
4) Kaevetööde ja raietööde läbiviimisel tekitatakse tehnikaga müra, mis võib häirida ümbruse elustikku.
5) Suureneb metsade tuleohtlikus.
6) Kuivendussüsteemide toimimise mõjul kiireneb pinnavee äravoolamine, mis võib vähendada põhjavette
valguva veehulga mahtu.
7) Ebaõige tööde tehnoloogia kasutamisel tekkivad jäätmed ja reostus.
8) Pinnase tallamine ja reostamine ja veejuhtmete kallaste deformeerumine.
9) Vette sattuv reostus, mis võib sattuda põhjavette.
Tööde tegemisel tuleb rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:
1)Töid tuleb teha madalvee ajal (soovitavalt suvise);
2)Tööde järjekord peab lähtuma sellest, et kõigepealt tuleb alustada tööde teostamise aegset keskkonnamõju
leevendavate objektide rajamisega (settebasseinid, kraavilaiendid, ...), misjärel alustatakse teiste
töödega;
3)Töid tuleks teostada allavoolu liikudes väiksematest kraavidest eesvoolu suunas;
4)Rekonstrueerimisel tuleks maksimaalselt säilitada voolusängi stabiliseerunud osa;
5)Eesvoolude hooldus- ja rekonstrueerimistööd peavad arvestama vajadust suurendada nende
isepuhastusvõimet;
6)Hooldamisel ja rekonstrueerimisel tuleb võimalusel säilitada veejuhtmete (eelkõige eesvoolude) põhjareljeefi
34
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
mitmekesisus;
7) Tööde käigus tuleb võimalusel säilitada kaldapuistut ning maksimaalselt säilitada pikaealisi
lehtpuid ja kändude freesimist, mis aitavad kaasa kalda stabiliseerimisele, loovad elupaiku ja vähendav
erosiooniohtu;
8) Kasutada tuleb parimat võimalikku tehnoloogiat ja tehnikat. Välistada tuleb keskkonnareostuse oht.
9) Rekonstrueerimise käigus eemaldatakse kraavidest sinna ladestunud setted. Selle tulemusel muutuvad
kraavi nõlvad uhtumisaltideks ja osa pinnasest kandub hõljumina suublatesse, mis omakorda võib halvendada
suubla vee kvaliteeti ja looduslikku tasakaalu. Mõju ulatus on rekonstrueeritavad kraavid, milledel on vajalik
nõlvade korrigeerimine kaevetööde käigus.
Mõju leevendamiseks võimalusel vältida nõlvade kaevet. Nõlvade kaeve korral on projekteeritud kohtades,
kus ilmneb nõlva erosioon, kasutada nõlva kindlustamist erosioonitõkkematiga.
10) Kaevetööd ei tohiks lõikuda aluspõhjakivimitesse, mis võib tekitada ohu põhjavee saastumiseks
pinnaseveega.
11) Müra mõju vähendamiseks tuleb jälgida nõudeid tööde teostamise kohta lindude pesitsemise ajal.
8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine.
*EELISe andmetel asub projektialast 20 km raadiuses must-toonekure (Ciconia nigra)
registreeritud elupaik ja projektiala kraavid võivad olla liigi toitumispaikadeks. Seega
tuleb vältida töid ajavahemikul 15. märts – 31. august.
*Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks on koostatud juhendid „Leevendusveekogude rajamine
metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks“. ja „Olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks
kraavide rajamisel ja rekonstrueerimisel“. Leevendusveekogudeks on juhendites kraavilaiendid ja
leevendustiigid. Kraavilaiendid rajatakse kraavidele ja leevendusveekogud eraldiseisvate tiikidena
kuivendusvõrgu maa-alale kraavidevahelisele alale. Projekteeritud on kraavilaiendite ja settebasseinide
ehitamine veejuhtmetele. Leevendusveekogude ehitamise vajadus puudub, kuna prrojektalal on
looduskaitselised liigniisked alad, kus veereziim ei muutu.
*Projektiala eesvool Apna jõgi suubub Selgjärve, mis kuulub Järvselja looduskaitseala koosseisu. mis kuulub
üle-euroopalisse kaitsealade võrgutikku Natura 2000 kui Järvselja loodusala.
Võimalikuks keskkonnamõjuks tööde teostamisel on sette edasikandumine vooluveega. Võimalike mõjude
vältimiseks tuleb tööd võimalusel teostada veevaesel aastaajal. Projekteeitud on settebasseinide ehitamine
järve suubuvatele veejuhtmetele. Projekteeritud töödel puudub mõju Natura alale.
*Projektalal, eesvoolukraavil Ähijärve oja asuvad koprapaisud, mis tuleb likvideerida, kuna vesi on ülesvoolu
asuvatel kraavidel paisutatud. Paisud on ka kuivenduskraavidel 220 ja 221. Paisud tuleb likvideerida madala
vee perioodil, vältides ühe korraga suurema vooluhulga avamist.
*Pinnase ja kaldakaitse seisukohalt tuleb kaevetöödel võimalusel vältida nõlvade kaevet. Vajadusel kaevet
teostada nõlvadel tuleb ilmnenud nõlva erosiooni kohad kindlustada erosioonitõkkematiga.
* EH1 asuvad VEP alad ja taimede liigi leiukohad. VEP nr 141011 läbivad kuivenduskraavid 110 ja 111. VEP
piires hooldatakse kraav 110 ja kraav 111 jääb olemasolevasse seisukorda. Kraavide vahel asub mulle. Kraav
110 puhastatakse settest hooldustööde mahusVEP väline ala kannatab liigniiskuse all. Muudel piirangutega
aladel veejuhtmetel töid ei teostata.
*EH2 alal asuvad VEP alad, NATURA ala ja liigi leiukohad (taimed III). VEP nr 141004 ala läbivad kraavid
35
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
205, 207, 215, mille trassid puhastatakse puittaimestikust (kraavidel on olemasolev mulle ja puhastatakse
settest hooldustööde mahus. Töö on vajalik kuna VEP alal asuvad kraavilõigud ei taga kraavide valgalas
asuvatest kraavidest vee äravoolu. Kraavid 211, 273 läbivad VEP 141018 ja VEP 206015 ala ja puhvrit ning
Natura (ohunditerikkad kuusikud) ala. Kraavidel teostatakse trassiraie ja pvoolusäng puhastatakse settest
hooldustööde mahus, Settest puhastamine on vajalik, kuna kraavide valgalas asuvad kuivenduskraavid,
milledest vee äravool on puudulik. VEP 141017 läbiv kraav asub metsakvartalil ja puhastatakse settest
hooldustööde mahus. VEP 206603 läbiv kraav 241 puhastatakse VEP alal ka settest hooldustööde mahus.
Kraav asub kvartali sihil. Kraav 240 läbib VEP puhverala. Kraav on rajatud algselt eesvoolukraavina. Kraav
rekonstrueeritakse, kuna kraavi valgala on suur ja kannatab liigniiskuse all. Kraavi kaudu toimub liigvee
äravool ka rekonstrueeritava tee Rõka ring teekraavidest.
*EH3 alal asuvad VEP alad, liigi leiukoht III loomad, liigi leiukoht loomad III, NATURA ala (vanad
loodusmetsad, rabad, Järvselja looduskaitseala), püsielupaiga sitkaitsevöönd. Haavametsa kanakulli
püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiril asuvad kuivenduskraavid asuvad kvartali sihtidel. Kraavidel 357 ja 387
teostatakse hoiutööd. Püsielupaigas asuvatel kraavidel 356 ja 393 teostatakse hoiutööd – trassiraie ja sette
eemaldamine. Veejuhtmed 300 392 asuva kvartali sihi ääres ja riigi kõrvalmaantee ääres. Kraavidel
teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete, kuna valgalas asuvad kuivenduskraavid, millede kaudu toimub
vee äravool. Kraavid 361 ja 364 asuvad NATURA ala piiril, metsakvartali sihil ja riigi kõrvalmaantee ääres.
Kraavidel teostatakse hooldustööd, mille käigus likvideeritakse ka sete, mis tagab vee äravoolu valgalal
asuvatest veejuhtmetest. Järvselja looduskaitseala ja Vep puhvrites kulgevad kraavid 353, 354, 389. Kraavid
asuvad vartali sihtidel. Kraavidel teostatakse hooldustööd, koos sette likvideerimisga. Kraavide valgalas
asuvad kraavid, miledest toimub vee äravool pikineid kraave.Kraav 398 asub kvartali sihil ja piirneb VEP 207
ja 141005. Kraav on eesvooluks kuivenduskraavidele, seetöttu teostatakse kraavil hooldustööde käigus ka
sette eemaldamine. Kraav 349 asub NATURA ala edela piiril, Kraav hooldatakse ja puhastatakse settest
hooldustöödemahus. Eesvoolukraav Apna jõgi läbib VEP L00211, L00210, L00212, 206601 ala ja puhvreid.
Lõigul pk0...pk8+50 teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete hooldustööde mahus. Pikettide
pk14...pk27... asub Apna jõgi liigi leiukohtade (taimed III), loomad III püsielupaigad, NATURA (Vanad
loodusmetsasad) ja VEP aladel. Lõigus teostatakse eesvoolul hooldustööd – teostatakse trassiraie,
likvideeritakse lamapuit ja likvideeritakse sete. Väljapool trassi jäetakse lamapuit lamama. Kraav 339 läbib
VEP L00469, kus kraavil teostatakse hooldustööd ja sette eemaldamine, kuna kraavi valgalal asuvatest
kraavidest on äravool takistatud. VEP 141044 asubval kraavil 337-1 teostatakse hoolustööd ja likvideeritakse
sete, kuna on vaja tagada valgalal asuvatest kraavidest vee äravool. VEP L00470, L00469,141044 läbivatel
kraavidel 342, 342-2, 383, 391 teostatakse hooldustööd ja likvideeritakse sete, kuna kraavide kaudu voolab
ära valgalal asuvate kraavide vesi. VEP 031 suubuvatel kraavidel 343, 344 ja 345 teostatakse hooldustööd,
mille käigus likvideeritakse ka sete, et valgalal asuvatest kraavidest oleks tagatud vee äravool. Lamapuit
väljapool kraavitrassi jäetakse maha.
Võimalikuks keskkonnamõjuks tööde teostamisel on sette edasikandumine vooluveega. Võimalike mõjude
vältimiseks tuleb tööd võimalusel teostada veevaesel aastaajal. Projekteeritud settebasseinid tagavad, et
sete ei kandu edasi teostatavate tööde piirkonnast.
*Pinnase ja kaldakaitse seisukohalt tuleb kaevetöödel võimalusel vältida nõlvade kaevet. Vajadusel kaevet
teostada nõlvadel tuleb ilmnenud nõlva erosiooni kohad kindlustada erosioonitõkkematiga.
36
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
8.2. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee
ehitamisel.
Nõuded, mida ehitaja peab järgima. Olulisemad on nõuded kütuse tankimise, jäätmete tekkimise ja raietööde
kohta. Arvestama peab mälestiste ja pärandkultuuriobjektidega. Oluline on masinate ja seadmete seisund ja
vastavus ohutusnõuetele. Juhised peavad olema antud tegutsemiseks hädaolukorral.
Tööd tulevad läbi viia viisil, mis avaldaks minimaalset kahjulikku mõju kogu ümbritsevale keskkonnale.
– ja hooldetööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega
tuvastatav õlileke, on keelatud.
Töid on soovitav teha kuival, madala põhjaveeseisuga perioodil, mil tee ja pinnase kandevõime on suurem.
Vältida tuleb kütte- ja määrdeainete sattumist veekogusse.
Töökohad peavad olema varustatud vahenditega reostuse ja tulekahju likvideerimiseks.
Tööde lõpetamisel tuleb töötsoon heakorrastada.
Mootorsae tankimisel tuleb kasutada spetsiaalseid kanistrite otsikuid, mis välistavad üle- ja möödavalamist.
Metsamasinate tankimine peab toimuma spetsiaalsete pumpade abil.
Kütusemahutid peavad olema ette nähtud kütuste hoidmiseks ja veoks.
Lekkinud kütus või määrdeained tuleb spetsiaalse kogumisnõu või imava materjali (absorbent) abil kokku
koguda ning kuni äraveoni ladustada keskkonnaohutult.
Kütusekanistreid tuleb tööobjektil hoida varjulises kohas.
Keelatud on kütuste hoidmine ja saagide tankimine veekogudele lähemal kui 10m.
Kõik tekkinud jäätmed tuleb peale tööobjekti lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.
Igal tööobjektil peab olema koht jäätmete hoidmiseks (prügikast, prügikott).
Kui tööobjektil töötavad metsamasinad, siis peab tööobjekt olema varustatud esmaste
reostustõrjevahenditega, sh üks labidas, 20 kg absorbentgraanuleid, 50 l turvast või saepuru ja vähemalt 10 l
mahuga kogumisnõu kasutatud absorbendi kogumiseks. Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (milleks on kütuse
ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid, kütuse määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent,
akud, hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jms) hoitakse eraldi.
Ohtlikke jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites.
Kui masinat ei kasutata, tuleb selle mootor seisata.
Visuaalsel vaatlusel tuvastatava õli- või kütuselekkega masina kasutamine on keelatud.
Kõik kasutatavad masinad peavad olema varustatud sidesüsteemi ja esmaabikomplektiga.
Masinad peavad olema varustatud liiklusseaduse või tootja tehase komplektsusega ettenähtud
tulekustutitega, millel on kehtiv kontrollimärgistus.
Juurepessu (Heterobasidion spp) ohtlikel aladel, perioodil, kui ööpäevane keskmine temperatuur on üle
+5°C, männi ja kuuse raiel töötavad peavad masinad olema varustatud seadmega kändude töötlemiseks
ROTSTOP®-ga.
Vältida tuleb metsakuklaste pesade purustamist tööde käigus.
Tööde käigus avastatud haruldaste või looduskaitse all olevate taime-, linnu- või loomaliikide avastamisel
katkestada tööd ja informeerida sellest koheselt omavalitsust ja Keskkonnaametit.
Tulekahju või keskkonnareostuse korral informeerida koheselt päästeteenistust numbril 112.
37
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Kui ehitustöödel jälgitakse veekaitsevööndites töötamise nõudeid, kasutakse töökorras masinaid ning
jälgitakse teisi keskkonnamõjude vähendamise võimalusi, on need piisavad meetmed keskkonnale negatiivse
mõju vähendamiseks.
8.3. Settebassein.
Settebasseinid on vajalikud vooluvees liikuva liiva- ja turbasette kinni püüdmiseks. Settebasseinide
projekteerimisel on järgitud „Metsaparanduses kasutatavate
settebasseinide projekteerimise soovitused“ PB Maa ja Vesi AS, Tallinn 2009 põhimõtteid. Uhtumisoht esineb
kerges mineraalpinnases (sL, xL, yL) ja turbapinnases. Settebasseinid rajatakse kraavidel enne
kaevetööde algust. Settebasseinid ehitatakse veejuhtmetele, mille valgalast suubub rohkem kraave
(vähemalt 2km). Settebassein rajatakse eesvoolule või kuivenduskraavile vähemalt 0,5 m sügavuse süvendi
ja põhjalaiendina. Settebasseinil kaevatakse üks nõlv nõlvusega 1:3, teised 1:2.
Settebasseinide ristlõige on projekteeritud arvutusliku vegetatsiooniperioodi 10-protsendilise
ületustõenäosusega maksimaalse vooluhulga järgi. Projekteeritud ristlõikega on voolukiirus settebasseinides
0,1...0,2 m/s. Settebasseini settesüvise mahu projekteerimisel aluseks on uhtumisohtlike eesvoolude ja
kraavide pikkus.
Settebasseini settesüvise mahu määramisel on arvestatud, et settebasseini valgalal paiknevatelt
uhtumisohtlikelt veejuhtmetelt koguneb settebasseini setet liiv- ja saviliiv pinnaste puhul 0,005 m³/m x aasta (5
m³ kilomeetri kohta aastas), turba puhul 0,004 m³/m x aasta, kerge- ja keskmise liivsavi pinnase puhul 0,003
m³/m x aasta.
Settebasseinid on projekteeritud kraavidele: Eesvoolukraavil Ahijärve oja on olemasolev settebassein
SB1, mida hooldatakse, Apna jõgi (SB2), Apna jõgi (SB3), 227(SB4), 240(SB5), 227 (SB6), 227(SB7),
242(SB8), 100(SB9), 100(SB10), 215(SB11) , 310(SB12) , 317(SB13) , 386(SB14) ja 398(SB15). SB1
valgalas on kraavide pikkus 6,6 km (voolukiirus m/s), SB2 valgalas 1,7 km (voolukiirus m/s), SB3 valgalas
5,3 km (voolukiirus m/s), SB4 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s) , SB5 valgalas 4,0 km (voolukiirus m/s), SB6
valgalas 3,8 km (voolukiirus m/s), SB7 valgalas 7,6 km (voolukiirus m/s), SB8 valgalas 4,5 km (voolukiirus
m/s), SB9 valgalas 5,8 km (voolukiirus m/s), SB10 valgalas 7,3 km (voolukiirus m/s), SB11 valgalas 2,1 km
(voolukiirus m/s), SB12 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s), SB13 valgalas 3,1 km (voolukiirus m/s), SB14
valgalas 2,8 km (voolukiirus m/s), SB15 valgalas 1,9 km (voolukiirus m/s). Settebasseini mahu
arvestamiseks on korrutatud kraavide pikkus koefitsendiga 0,004 ja hooldusvälba pikkusega 5 ja saadud on
settebasseini maht. Settebasseini mõõtmed on valitud konstruktiivselt vastavalt AS Maa ja Vesi juhendile,
arvestades ka ehitamise ja hooldamise optimaalseid tingimusi. Settebasseinide valgalad on mõõdetud ja
vooluhulgad arvestatud K.Hommiku valemi põhjal (Q10%). Voolukiirused settebasseinides jäävad vahemikku
0,1...0,2m/s. Settebasseini parameetrid on arvestatud põhimõttel, et settebasseini põhi ehitatakse 4,0m
laiune. Vastavalt settebasseini põhja ja maapinna kõrgustele on arvestatud kaevemaht.
Settebasseinid puhastatakse settest peale rekonstrueerimistööde lõpetamist, madalveeperioodil.
Arvestatakse settebasseinide puhastamine lisaks 2 korda tööde ajal. Settebasseini kuju valida tüüpjooniselt
5.3 SB0 .
8.4. Kraavilaiendid.
Maaparandusehitisele on projekteeritud, maaparandustööde poolt tekitatava mõju vähendamiseks
veejuhtmetele leevendusveekogude - kraavilaiendid (asukoht joonis 1) rajamine. Kraavilaiendi ülesandeks on
38
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
veesilma tagamine pikema aja vältel, peale kraavidest liigvee äravoolamist ja lisaks toimib ka sette kogujana.
Kraavilaiendid on veejuhtme põhja süvendid, mis kaevatakse rekonstrueeritavale kraavile põhja süvendina -
0,5 m sügavuse, 1 m laiuse ja 10 m pikkuse lõiguna. Kraavilaiendid ehitatakse nõlvustega 1,75 ja 1:3.
Kraavilaiendid on projekteeritud kraavidele 124, 117, 205, 210, 231,258, 256, 263, 221, 266-2, 266-1, 270,
340 ja 350. Kraavilaiendid ehitatakse kraavi laiendina kuivenduskraavi mulde vastaskalda poolsele äärele.
Käesolevas projektis on kraavilaienditeks ka olemasolev hooldatud kraav 239, veejuhtmetes on alaliselt vesi.
Kraavilaiendid tuleb rajada enne kaevetöödega alustamist ja tühjendatakse settest tööde järgselt
(vajadusel ka tööde käigus).
Tabelis 12 on toodud leevendusveekogude töömahud.
9.Ehitustöödele seatud piirangud.
Ehitusprojekti seletuskirja ehitustöödele seatud piirangute osas kirjeldatakse projekti kooskõlastajate
poolt töödele seatud erinõudeid ja piiranguid.
9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid.
Projektöödega haaratud alal asuvad tehnovõrgud. Tehnovõrgud – OÜ Elektrilevi keskpinge õhuliinid 1-20 kV.
9.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud.
Keskkonnaamet:
Transpordiamet:
Elektrilevi..OÜ:
Kastre Vallavalitsus:
AS Emajõe Veevärk:
Maaomanikud:
Rõka kü:
Uku kü:
Vaarika kü:
Labor kü:
Rõka kü:
Taimeaia kü:
Tegevuste keskuse kü:
Saksoni kü:
Kiima kü:
Arike kü:
Olmehoone kü:
Rea kü:
39
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Sepa kü:
Antsu kü:
Rammo kü:
Sääskoja kü:
10. Maaparandusehitise kasutamine ja hooldamine.
Maaparandushoid maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning
nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandushoidu korraldab
maaparandussüsteemi omanik. Hooldustöödega on soovitav alustada kohe pärast objekti kasutuselevõttu.
Vähemalt kaks korda aastas, enne suuremaid veeseise, tuleks üle kontrollida truubid ja kõrvaldada sinna
sattunud voolutakistused, veejuhtmetest likvideerida mahalangenud puud ja voolutakistused. Vajadusel tuleb
truubiotsakutele teha hooldustöid. Tee ääred on vajalik niita. Truupide ja veeviimarite otsakud hoida setetest ja
risust puhtad. Regulaarsete hoiutöödega pikendatakse olemasolevate kuivendussüsteemide toimimisiga.
Kuivenduskraavide hooldusel juhinduda RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide
majandamise strateegiast „Riigimetsa Majandamise Keskuse kuivendussüsteemide majandamise strateegia“,
on kinnitatud 19.04.2011.a. juhatuse otsusega nr 1-32/44.
Teede kasutamisel ja hooldamisel juhindutakse RT I, 01.07.2015 „Metsatee seisundi kohta
esitatavad nõuded“, Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34.
Eesmärgiks on tagada teede kraavide ja truupide regulaarne korrashoid ja hea seisund.
Vähendada investeeringu kulusid, mis tulenevad metsaparanduse elementide hooldamatusest.
11. Juhenddokumentide nimekiri.
1. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018;
2.“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, maaeluministri 25.02.2019 määrus nr 14;
3.“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”, maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45;
4.“Maaparanduse uurimistöö nõuded”, maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 77;
5.“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”, maaeluministri 28.03.2019 määrus
nr 38;
6. „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded”, keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34;
7.Trükis “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised”. Põllumajandusministeerium, Tallinn 2024;
8.Trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend.
Versioon 2.0”, Tallinn 2020;
9. Trükis “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed
ühikmaksumused meetme 3.4 rakendamisel”. Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja
Ekspertiisibüroo, Tallinn 2005;
10. Juhend “Veejuhtme pikiprofiili koostamise juhend”. Põllumajandusameti maaparanduse
osakond 02.03.2018;
11. Trükis “Kuivendussüsteemide majandamise strateegia”, Riigimetsa Majandamise Keskus,
Tallinn 2011;
12. Trükis “Metsaparanduse keskkonnamõju analüüsi juhend”, Riigimetsa Majandamise
40
Järvselja metsaparandus ja teede REK 2025 OÜ Hetver
Töö nr 4-25 Tartu maakond Kastre vald Taganurga küla
Keskus, Tallinn 2011;
13. RMK metsakuivenduse ja - teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020.
14. Juhend „Leevendusveekogude rajamine metsaalade kraavitamise mõju leevendamiseks“ Tartu
Ülikooli 2019.a.
41
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 27.01.2026 | 1 | 7.1-2/26/217-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Hetver OÜ |
| Tartu maakond, Kastre vald, Järvselja küla, riigitee 22289 Sikakurmu-Järvselja km 2,133 ja Rõka ring tee ristumiskoha rekonstrueerimise põhiprojekt | 06.01.2026 | 1 | 7.1-1/26/170-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Teelahendused OÜ |
| Otsus | 01.09.2025 | 1 | 7.1-1/25/13176-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | OÜ Hetver |
| Kiri | 07.08.2025 | 1 | 7.1-1/25/13176-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | OÜ Hetver |
| Kiri | 17.04.2025 | 1 | 7.1-2/25/5873-2 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Maa- ja Ruumiamet |
| Kiri | 10.04.2025 | 8 | 7.1-2/25/5873-1 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Maa- ja Ruumiamet |