Pärnu linnas Raba tn 18, Lille tn 35 ja 46 ning Hariduse tn 8 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 24.09.2021 11:23 Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: K/599 Pärnu linnas Raba tn 18, Lille tn 35 ja 46 ning Hariduse tn 8 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Manused: K_599_20092021.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Pärnu linnas Raba tn 18, Lille tn 35 ja 46 ning Hariduse tn 8 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine K/599.

Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis:

https://installer.id.ee/ Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse

dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise.

Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

444 8200 | [email protected]

Tartu Terminal AS ja on esitanud 26.06.2020 Pärnu Linnavalitsusele Pärnu linnas Raba tn 18,

Lille tn 35, Hariduse tn 35 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu algatamise ettepaneku ja

lisamaterjalid. 30.06.2021 on ala detailplaneeringu algatamise ettepanekut täiendatud. Tehtud on

ettepanek planeeringualaga liita Lille tn 46 krunt, planeeringu algatamisega on ühinenud kinnistu

omanikud.

Planeeritav ala hõlmab kinnistuid: Raba tn 18 (pindala 1825 m², 62507:024:0002, katastriüksuse

sihtotstarve elamumaa 100%), Lille tn 35 (pindala 1952 m², 62507:024:2640, katastriüksuse

sihtotstarve elamumaa 100%), Hariduse tn 8 (pindala 2275 m², 62401:001:1098, sihtotstarve

sihtotstarbeta maa 100%), Lille tn 46 (pindala 5395 m², 62507:061:0130, katastriüksuse

sihtotstarve elamumaa 100%), Lille tänav T8 kinnistu (pindala 3322 m², 62501:001:0650,

katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%), osaliselt Hariduse tänav (62501:001:0775,

katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%).

Planeeringuala asub Pärnu linnas Raba, Hariduse ja Lille tänavate vahelises kvartalis. Juurdepääs

kruntidele on võimalik Lille, Hariduse ja Raba tänavalt.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeringuala

segahoonestuse maa-alal (S), kus on lubatav ametiasutuste, kultuuri-, spordi-, haridus- ja

meelelahutusasutuste, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutuste, elamute,

väikeettevõtluse ja büroohoonete, transpordi kasutust teenindavate hoonete, riigikaitsehoonete ja

muude keskusesse sobiva maakasutuse juhtotstarbega alade kavandamine. Tegemist on

funktsionaalselt mitmekülgse piirkonnaga, kus erinevad otstarbed on läbi põimunud, luues

aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse linnakeskkonna.

Planeeringuala kontaktvööndi moodustavad valdavalt pereelamud, Hariduse, Kirsi, Lille ning

Rohu tänavate vahelises kvartalis paiknevad 5-korruselised korterelamud. Piirkonna peamiseks

müra, vibratsiooni ja õhusaaste allikaks on Raba tänava ja Ehitajate tee liiklus, planeeringuala

asub osaliselt maanteekaitsevööndis (50 m). Eeldatavalt suureneb Raba-Lai tänava silla

rajamisega liikluskoormus ka Raba tänaval.

Alal kehtib Pärnu Linnavalitsuse 31.07.2013 korraldusega nr 346 kehtestatud Raba tn 18

kinnistu detailplaneering.

Huvitatud isikute sooviks on planeeringualale ärihoonestuse kavandamine, sh transpordi kasutust

teenindava hoone (tankla) ja infrastruktuuri rajamine koos ligipääsuteede, liikluskorraldus-,

KORRALDUS

20.09.2021 nr 599

Pärnu linnas Raba tn 18, Lille tn 35 ja 46 ning

Hariduse tn 8 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine

2

haljastus- ja tehnovõrkude lahendustega, vajadusel nähakse ette krundistruktuuri muutmine.

Raba ja Lille tänava nurgale soovitakse kavandada kuni 8-korruseline hoone, mis ühtlasi oleks

piirkonna arhitektuurne dominant. Alale parema juurdepääsetavuse tagamiseks ja

liikluskoormuse hajutamiseks Raba tänava ja Ehitajate tee ristmikul nähakse võimalusel ette

alale juurdepääs Ehitajate teelt. Lisaks võidakse planeeringu koostamise käigus muuta

tänavastruktuuri planeeringuala siseselt.

Menetluse varasemas etapis on hinnatud võimalikku negatiivset keskkonnamõju tankla

rajamisega seoses ja leitud, et detailplaneeringuga kavandatav ei oma olulist keskkonnamõju.

Tankla näol on tegemist ettevõttega, kus käideldakse kergestisüttivaid vedelikke (bensiin, diisel).

Kemikaaliseaduse § 22 lg 7 ja majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali

ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“ alusel jagunevad ohtlikud ettevõtted kolme kategooriasse. Kategooria

hindamise aluseks on nimetatud määruse lisa tabel 2 „Ohtlikud kemikaalid’, kus on antud

käsitletava kemikaali (mootoribensiin ja tööstusbensiin) alammäär ohtliku ettevõtte määramiseks

(tonnides), milleks C-kategooria ettevõtte puhul on 100 tonni. Planeeritavasse tanklasse

paigutatakse 2 maa-alust mahutit, kus hakkab paiknema alla 100 tonni kütust, mistõttu jääb

kavandatavas tanklas käideldavad kütusekogused alla ohtliku ettevõtte alammäära. Tanklaga

seotud olulisemad riskid on põlevvedelike süttimine laadimiskohas; põlevvedelike torustikust

ja/või mahutist leke ja süttimine (lombitulekahju). Arvestades ohtude esinemise tõenäosust,

planeeritava tankla kaugust naaberkinnistutest ning seda, et vajalike meetmetega on võimalik

takistada tule levikut naaberkinnistutele, ei ole tegemist nii suure ohuallikaga, mis välistaks

tankla ehitamist antud asukohta. Vedelgaasi käitlemist kavandatavas tanklas ette ei nähta ja

maapealseid mahuteid ei paigaldata.

Detailplaneeringu algatamise materjalidega on tutvunud ja väljastanud detailplaneeringu

koostamiseks seisukohad Transpordiamet (10.09.2021 kiri nr 7.1-2/21/19795-2) ja Maa-amet

(13.09.2021 kiri nr 6-3/21/13073-2).

Hariduse tn 8 katastriüksuse osas on maareform lõpule viimata. Maa-amet on teavitanud Pärnu

linnavalitsust Hariduse tn 8 katastriüksuse riigi omandisse jätmise menetlusest ja palunud

linnavalitsusel teha maa riigi omandisse jätmiseks vajalikud toimingud (määrata katastriüksusele

sihtotstarve, anda arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta ja esitada õiend teiste isikute

taotluste kohta). Lisatakse, et Maa-amet ei nõustu Hariduse tn 8 maaüksusele üksnes ärihoonet

teenindava parkla kavandamisega ja Lille tänava ümbertõstmisega osaliselt Hariduse tn 8

maaüksusele, mis oleks vastuolus ka uue kehtestatud Pärnu linna asustusüksuse

üldplaneeringuga. Maa-amet on seisukohal, et Hariduse tn 8 maaüksuse kaasamine

detailplaneeringu alasse on võimalik pärast maareformi läbiviimist ja juhul kui maaüksusele

planeeritakse ehitusõigus kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, meelelahutus-, büroo- vm

äriotstarbelise ehitise rajamiseks. Maa-ameti hinnangul võib hoonestusala kavandada ka selliselt,

et ehitusõigust saaks realiseerida nii eraldiseisvalt kui ka ühiselt naaberkinnistule kavandatava

ehitusõigusega. Maa-amet ei võta detailplaneeringu koostamisel enda kanda rahalisi kohustusi

ning kui Hariduse tn 8 maaüksus kaasatakse planeeringualasse, siis tuleb kõik kulud kanda

detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku(te)l. Kui Hariduse tn 8 katastriüksus on

maareformi käigus jäetud riigi omandisse ja ei ilmne vajadust hoida kinnisasja riigi omandis,

langetab otsuse kas riigivara võõrandamiseks või kasutusse andmiseks keskkonnaminister.

Riigivara võõrandamine toimub riigivaraseaduse alusel ja üldreeglina avaliku enampakkumise

teel, millest võivad osa võtta kõik soovijad. Detailplaneeringu koostamise rahastamine huvitatud

isiku poolt ei anna eelisõigust kinnisasja omandamiseks.

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse

nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel ning

arvestades huvitatud isikute 26.06.2020 ja 30.06.2021 avaldusi

3

1. Algatada Pärnu linnas Raba tn 18, Lille tn 35 ja 46 ning Hariduse tn 8 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on kruntidele sobivaima

ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-,

liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide ning vajadusel servituudialade

kavandamine. Alale kavandatakse kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, meelelahutus-, büroo- vm

äriotstarbelise hoonestuse rajamist, kruntide kasutamise sihtotstarvete vastavad osakaalud

lahendatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Vajadusel nähakse ette krundistruktuuri

muutmine. Detailplaneering koostatakse Pärnu linna üldplaneeringu kohasena, planeeringuala

asub segahoonestuse maa-alal (S).

2. Detailplaneeringu lähteseisukohad:

2.1. Planeeringulahendus peab lähtuma Pärnu linna üldplaneeringust, olema kooskõlas hea

ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega. Detailplaneeringuga kavandatud

tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis ja

naaberkinnistutel, vajadusel viia läbi insolatsiooni- jmt uuringud võimalike keskkonnahäiringute

vältimiseks, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Planeeringu algatamise

eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi

kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud

eesmärke.

2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne ning

väärtustama ümbritsevat linnaruumi. Parima arhitektuurse ja väliruumilise lahenduse leidmiseks

kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist (üldplaneeringu seletuskiri ptk 3.2).

Võistlustingimused kooskõlastada Pärnu linnavalitsusega, võistlus korraldada hiljemalt enne

detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeritava hoonestuse siseruumides tuleb normidele vastav

müratase tagada mürapidavate ehituskonstruktsioonide kasutamisega või muude asjakohaste

ehituslike meetmetega. Hoonestuse kõrgus ja muud arhitektuursed tingimused selgitatakse välja

detailplaneeringu koostamise käigus.

2.3. Sobivaim krundi täisehitus selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise jooksul. Pärnu

linna üldplaneeringuga määratult (seletuskiri, ptk 4.3.2) on reeglina segahoonestuse maa-alal

paiknevate hoonete esimestel korrustel avalik funktsioon ja ülemistel korrustel elufunktsioon.

Lubatud on ka monofunktsionaalsed hooned, kuid seejuures on vajalik, et suuremas plaanis

(kvartal, piirkond) säiliks segahoonestuse maa-alale iseloomulik kasutus. Lähtuvalt linnaruumi

elavuse ja kasutajasõbraliku avaliku ruumi kavandamise eesmärgist on kohalikul omavalitsusel

õigus seada täpsemaid arhitektuurseid tingimusi (vitriinaknad, sissepääsude asukohad,

materjalikasutus, väliruumi osakaal ja lahendused ja muud kvaliteetset linnaruumi loovad

tingimused). Muud kruntimise ja hoonestamise põhimõtted (korruselisus, hoonete arv krundil,

hoonete paiknemine krundil jms) määratakse igakordselt eraldi lähtudes konkreetse piirkonna ja

funktsiooni eripärast. Teenindavad funktsioonid (prügisorteerimine ja kaubalaadimise hoovid)

peavad olema lahendatud keskkonda arhitektuurselt ja funktsionaalselt sobivalt.

2.4. Väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% krundi pinnast (v.a kesklinnas, miljööväärtuslikul

alal, väärtuslikul üksikobjektid kus haljastuse osakaal määratakse igakordselt eraldi).

Põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus lubada haljastusprotsendi vähendamist

(haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on reeglina kokkulepe, mille alusel puudujääv

haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul haljasalal).

Oluline on tõsta haljastuse kvaliteeti ja parandada haljastusega linnekeskkonna tingimusi.

Lähtuvalt hoonestuslaadist ja funktsioonist võib kohalik omavalitsus nõuda haljastuse

erilahendusi (katusehaljastus, vertikaalhaljastus, konteinerhaljastus vms). Välialade lahendus

antakse haljastusprojektiga.

4

2.5. Reeglina tagatakse standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus hoonestusega samal

krundil arvestades kesklinna transporditsooni erisusi (kohalikul omavalitsusel on õigus

parkimiskohtade arvu kaalutlusotsuse aluse vähendada muinsuskaitsealal, selle kaitsevöönd ja

miljööväärtuslikul alal, kus juba väljakujunenud väärtuslik hoonestus ja õueala ei võimalda

krundile mõistlikku juurdepääsu parkimiseks või krundile kavandatav parkimislahendus

vähendab ala või üksikobjekti eripära ja väärtust (üldplaneeringu seletuskiri, ptk 8.2). Reeglina

tagada standardikohane parkimisvõimalus (sh jalgrataste parkimine) hoonestusega samal krundil.

2.6. Näha ette nõuetekohane olme-, pinna- ja reoveesüsteem ning elektrivarustus. Sadevee

ärajuhtimine lahendada keskkonda sobivalt ja säästlikult.

2.7. Kavandatav tankla tuleb rajada ja selles käidelda kemikaale inimese elule ja keskkonnale

ohutult. Tanklat ei käsitleta potentsiaalselt ohtliku ettevõtetena kemikaaliseaduse mõistes.

Tanklasse ei nähta ette raskeveokite tankimist.

2.8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Transpordiameti (10.09.2021 kiri nr 7.1-2/21/19795-2)

ja Maa-ameti (13.09.2021 kiri nr 6-3/21/13073-2) poolt väljastatud seisukohtadega.

Detailplaneeringu koostamise käigus lahendada liikluskeem laiemalt haarates lahendusse Raba,

Rohu ja Hariduse tänava lõigud Ehitajate teest Oja tänavani ja vajadusel tänavatega külgnev

linnaruum.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

4. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh

planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse

algatamisest.

6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

7. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiislahendus), sealhulgas illustratiivne joonis.

8. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Transpordiametiga,

Maa-ametiga ja Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi

võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

9. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

10. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva

jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

5

11. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea (allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Roht

linnasekretär

Raba tn 18, Lille tn 46 kinnistute detailplaneering

MAA-ALA ASUKOHA SKEEM

Planeeringuala piir, detailplaneeringu ala suurus on 14487 m²

Geodeetilise mõõdistuse ala piir. Enne geodeetilise alusplaani tellimist selgitada

välja liitumispunktide asukohad koostöös trassivaldajatega.