Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiministeerium

[email protected]

Meie: 30.01.2026 nr 12-1/2025-001-4

Maksejõuetuse teenistuse pöördumine

Austatud proua minister

Me pöördusime Teie poole 14. novembril 2025.a (kiri 12-1/2025-001-3), kuid paraku ei ole Teilt

ega Teie kolleegidelt seni vastust saanud. Käesolevaga pöördume veelkord Teie poole, sest oleme

tõsiselt mures Eesti ettevõtluskeskkonna pärast, mille reguleerimisel ja järelevalves on ka Teil

oluline roll Eestis täita.

Tänahommikuse s.o 30. jaanuari seisuga ei ole pilt võrreldes novembri keskpaigaga oluliselt

muutunud. Kui novembris oli tähtaja ületanud esitamata majandusaasta aruannete arv 47 292, siis

täna hommikuse seisuga on see 45 446, hoolimata sellest, et majandusaasta aruannete esitamise

tähtaeg oli põhikirja järgi reeglina juba 30. juuni 2025.a (k.a).

Avalikkus (kodanikud, tarbijad, lepingupartnerid, võlausaldajad) ja riik (sh registripidaja ja

2 (4)

Maksejõuetuse teenistus) ei tea nende 45 446 juriidilise isiku kohta sisuliselt mitte midagi. Samas

need juriidilised isikud osalevad igapäevaselt tsiviilkäibes edasi tehes tehinguid, kuid samas

peidavad oma tegelikku majanduslikku seisu (või varatust) mistahes võlausaldajate eest.

Me oleme kahjuks sunnitud otse küsima, millal Teid ja teisi poliitika kujundajaid hakkab huvitama

see, kes need inimesed on, kes Eesti ettevõtluskeskkonnas niiviisi tegutsevad? Miks poliitika

kujundajad ei luba nendele inimestele (omanikele ja juhtidele) kohaldada asutamis- ja

juhtimiskeelde kuni need inimesed oma käitumist muudavad Eestis õiguskuulekaks? Kas Te olete

äriregistrist uurinud, kas rikkujate hulgas on muuhulgas näiteks e-residente, kes Eesti

ettevõtluskeskkonda ära kasutavad? Kas Te olete uurinud, kas nende hulgas on näiteks Eesti

avalikus sektoris töötavatele inimestele endile kuuluvaid ja juhtimisele kuuluvaid äriühinguid? Kas

Te olete uurinud, kas nende hulgas on teistes riikides äri- ja ettevõtluskeelu saanud inimesi, kellel

lubatakse Eestis vabalt juriidilisi isikuid asutada ja neid siin juhtida ning miks nad Eestis seda teha

saavad?

Meie Maksejõuetuse teenistuses leiame, et Eesti ühiskonnas on märkimisväärne kogus latentset

maksejõuetust, mille varjus tehakse raskeid juhtimisvigu ning mis oluliselt mõjutab Eesti

ettevõtluskeskkonna mainet, usaldusväärsust ja ausust. Latentse maksejõuetusega ja selle taga

olevate juhtide ja omanikega ei tegele keegi. Suur osa võlausaldajad „võitleb mõttetult

tuuleveskitega“, et enda raha võlgnikelt tagasi saada. Seadusandja loodud mistahes maksejõuetuse

liigile suunatud avalikud teenuseid neid enam paraku ei aita. Võlausaldajad kannatavad.

Juhul, kui Eestis on umbes 45 000 juriidilist isikut, kes ei täida mikro- ja väikeettevõtjatele

sätestatud ülilihtsaid raamatupidamisnõudeid ja iga-aastast ühekordset aruandluskohustust, siis ei

saa mitte kuidagi loogiline olla, et Eestis pankrotistus eelmisel st 2025.a üksnes 154 juriidilist isikut.

Tänahommikuse seisuga on Eestis kokku märkega „pankrotis“ kokku 643 juriidilist isikut.

Ometi kui rääkida võlausaldajatega, võlanõustajatega, kohtutäituritega, ajutiste halduritega,

saneerimisnõustajatega, võlgnikega ja pankrotihalduritega, siis Eesti upub võlgades,

lepingupartnerite ees võetud kohustusi ei täideta või ei suudeta täita, menetlused „jooksevad

liiva“. Teistes võrreldavates riikides on pankrotistunud juriidiliste isikute arv statistikas kordades

suurem ning trendina viimased aastad pidevalt kasvav (sest majandus ei ole taastunud).

Me leiame, et Eestis võimutseb juriidiliste isikute varatus. Me vaatasime aastal 2025 maakohtute

ettepanekul läbi 192 varatut juriidilist isikut ning aastal 2024 kokku 193 varatut juriidilist isikut.

Neile ei saa äriregister kunagi märget „pankrotis“ külge panna, sest nendes isikutes puudus vara,

mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Võlausaldajad ei saanud mitte midagi. Need menetlused

raugesid. Samas olid need enamjaolt raskete juhtimisvigadega äriühingud. Meie esialgsetel

andmetel jättis üks selline varatu püsivalt maksejõuetu ühing aastal 2025 maha keskmiselt

juba ligi 400 000 (nelisada tuhat) eurot võlgu. Töötajad on esitanud pankrotiavaldusi kohtutele,

et saada töötasud kätte. Eesti Töötukassa andmetel on selliseid tööandjaid olnud viimase kolme

aasta jooksul umbes 250. Ka need numbrid ei jõua mitte kunagi äriregistri statistikasse, sest

pankrotti välja ei kuulutata.

Toome Teile üksikud elulised näited varatutest püsivalt maksejõuetutest juriidilistest isikutest:

1. Võlgnik Cafe Cape Town OÜ. Äriregistrisse kantud 09.12.2024, osakapitaliga 1 euro. Pankrotiavaldus

esitati kohtusse 31.07.2025. Osaühingu asutajaks on Victor Paul Senosi ja Posterum Invest OÜ.

3 (4)

Juhatusse kuulusid Victor Paul Senosi ja Deivid Uibo. Juhatuse liige Victor Paul Senosi on varasemalt

olnud seotud äriühinguga Bobotie OÜ, mis kustutati 07.01.2025 äriregistrist majandusaasta aruannete

esitamata jätmise tõttu. Võlgniku loomise aluseks oli Bobotie OÜ varasem tegevus samal üüripinnal,

mille renoveerimiseks ja sisustamiseks investeeriti Deivid Uibo isiklikest vahenditest 30 050

eurot. Võlgniku majandustegevus seisnes kohviku pidamises Balti Jaama turul Tallinnas. Ajutise

pankrotihalduri hinnangul oli võlgnik liiga optimistlik jätkates kolm aastat ebarentaabliks

osutunud Bobotie OÜ äritegevust. Võlgnik alustas tegevust juba makseraskustes, võttes üle üürilepingu

koos võlgnevusega ligikaudu 13 500 euro ulatuses. Poole aasta jooksul ei olnud äriühingul võimalik

võlgnevust vähendada vastupidi, ebapiisava käibe tõttu üürivõlg kasvas ning üürileandja rakendas

seadusest tulenevat pandiõigust ja korraldas kioski tühjendamise. Võlgniku kohustused olid summas

20 113 eurot, millest 19 543 eurot on üürileandja nõue ning 570 eurot maksuvõlg. 14.11.2025 lõpetas

kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Võlgnik CM Real Estate OÜ kanti äriregistrisse 20.05.2008 tegevusalaga enda või renditud kinnisvara

üürile andmine ja käitus, juhatuse liikmed olid Jürgen Järvik ja Kari Kadak. Võlgniku mõlemad endised

juhatuse liikmed on läbi teinud pankrotimenetluse. Võlgnik kustutati äriregistrist

31.10.2016 majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ning täiendav likvideerimine algatati

võlgnikule kuulunud ja hüpoteegiga panditud vara realiseerimiseks 25.05.2017. Likvideerimismenetluse

käigus ei tuvastatud muud võlgnikule kuuluvat vara peale kinnistu, millele oli seatud

hüpoteek Luminor Bank AS (AS DNB Pank) kasuks ning kinnistu võõrandati likvideerija Indrek

Leppik poolt 2018. aastal. Võlgniku kohustused kokku olid 330,20 eurot, mis tulenes

äriregistri 17.11.2022 määratud trahvist ja kohtutäituri täitekuludest. Viimane majandusaasta aruanne

on esitatud 2011 aasta eest, s.o 14 aastat tagasi, hilisema perioodi kohta igasugused

raamatupidamisandmed puuduvad. 2011 teeniti müügitulu 95 569 eurot, kasum 35 602 eurot, bilansimaht

741 999 eurot. Hilisemad andmed kuni äriregistrist kustutamiseni 31.10.2016 puuduvad. Ajutisele

haldurile ei ole teada, kas ning kui suurel määral on andmeid säilitatud elektroonilisel viisil ja

paberkandjal. Kari Kadak on likvideerijale teatanud, et tema käes dokumentatsiooni ei ole,

Jürgen Järvik ajutise halduri päringule vastanud ei ole. Likvideerija valdusesse mingisuguseid

võlgniku raamatupidamise dokumente üle antud ei ole. Likvideerimismenetluse lõpetamine viibis

põhjusel, et juhatuse liikmed ei esitanud likvideerijale raamatupidamise algdokumente, ilma

raamatupidamisdokumentatsioonita ei olnud likvideerijal võimalik äriregistrile likvideerimismenetluse

ajal võlgniku majandusaasta aruandeid esitada. 10.09.2025 lõpetas kohus pankrotiavalduse menetluse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata kohustades ajutist haldurit võlgnik likvideerida ja registrist

kustutada. Tänase st 30.01.2025 seisuga on võlgnik äriregistris.

3. Võlgnik SA EHTNE Saaremaa märgis esitas pankrotiavalduse kohtule juunis 2025. Võlgnik kanti

äriregistrisse 18.12.2020 eesmärgiga märgise Saaremaa Ehtne toode haldamine ja arendamine; märgise

kandjate võrgustiku tegevuse koordineerimine; läbi märgise tuntuse kasvatamise ja ühistegevuste

edendada märgise kandjate arengut ning majanduslikku toimetulekut. Tegevusalaks oli jaemüük

kauplustes. Teadaolevalt oli sihtasutuse loomise eesmärk see, et kasumliku jaemüügi toel muutuks

sihtasutus isemajandavaks ja tegeleks kohalike toodete müügi ja müügi edendamisega. Kahjuks

sihtasutus mitte kunagi isemajandavaks ei saanud. Sihtasutuse müügitegevus lõppes oktoobris

2024. Registripidajale ei ole võlgnik esitanud ühtegi neljast majandusaasta aruandest. Võlgniku

kohustused kokku olid vähemalt 29 410 eurot (maksuvõlg 7 879 eurot ja 65 tarnijat summas 21 531

eurot). Võlgniku vara väärtuseks oli 1,18 eurot. Üheks maksejõuetuse põhjuseks on sihtasutus ise

märkinud juhatuse juhtimisvead, eelkõige puudujäägid laoarvestuses. Ajutise halduri esialgsel hinnangul

oli SA EHTNE Saaremaa märgis maksejõuetuse üheks põhjuseks 2023-l aastal toimunud 30%-line käibe

langus ja kindlasti ka äriplaani nõrkus. Kuna tegevuse ajal majandusaasta aruandeid ei ole

koostatud/esitatud, siis pole maksejõuetuse tekkimise täpsem aeg teada. Ajutisele haldurile esitatud

andmete alusel saab järeldada, et SA EHTNE Saaremaa märgis oli maksejõuetu vähemalt seisuga 01.01.

2024. Kohus lõpetas pankrotiavalduse menetluse raugemisega 30.09.2025.a.

4. Võlgnik The Estonian Crew Company OÜ. Võlgniku juhatuse liige oli alates 01.03.2021 Phillip Ashley-

Smith. Võlgnik asutati 2021. aastal eesmärgiga vahendada lennupersonali, piloote ja

pardateenindajaid. Võlgniku ainsaks kliendiks oli Nordic Aviation Group AS gruppi

kuuluv Regional Jet OÜ. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2024. aastal kui Regional Jet OÜ

lõpetas tööjõurendi lepingu. Regional Jet OÜ teavitas avalikkust maksejõuetusest 20.11.2024 ja samal

päeval lõpetas ta kõik lennud. Regional Jet OÜ pankrot kuulutati välja 07.02.2025. Võlgnikul oli nõudeid

ostjate vastu summas 168 054,49 eurot, mis on ebatõenäoliselt laekuvad ning võlgnikul oli ainsaks

varaks arvelduskontol olev 145,67 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus oli vähemalt

77 175 eurot, millest maksuvõlg 58 601 eurot ja 18 574 eurot võlgnevus töötajatele. Kontoväljavõttest

nähtus, et võlgniku juhatuse liige on päev enne majandustegevuse lõpetamist st 19.11.2024 teinud

väljamakse enda isiklikule kontole summas 75 000 euro (selgitus: Consultancy Fees). Ajutine

pankrotihaldur leidis, et konsultatsioonileping juhatuse liikme Saksamaa äriühinguga on näilik ja

4 (4)

seetõttu tühine tehing, kuna tegemist on iseendaga tehtud tehinguga ja teenuse sisu kattub juhatuse

liikmele pandud ülesannetega. Suure tõenäosusega on juhatuse liige tehingu tegemisel rikkunud lojaalsus

ja hoolsuskohustust ÄS § 187 lõike 1 tähenduses sõlmides lepingu ja makstes tasu iseendale. Esineb ka

kahtlus, et konsultatsioonileping on sõlmitud tagantjärgi eesmärgiga maksta iseendale tasu. Kui juhatuse

liige ei oleks päev enne majandustegevuse lõppemist iseendale nn konsultatsioontasu maksnud ei oleks

tekkinud ka maksejõuetut olukorda. Ilmselt oli juhatuse liige teadlik Regional Jet OÜ majandustegevuse

lõpetamisest ja enne teate avalikustamist muutis võlgniku maksejõuetuks, et olemasolevad kohustused

kannaks võlgniku asemel Eesti Töötukassa ja maksud töötasudelt jääks tasumata. 10.03.2025.a. lõpetas

kohus otstarbekusest lähtudes pankrotiavalduse menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu.

Ajutise halduri tasu summas 2500 mõisteti välja solidaarselt võlgnikult ja osanikult, kuna osakapitali

sissemakset ei olnud võlgnikule tehtud.

5. Võlgnik MVMaja OÜ (pankrotis, endine ärinimi AMV House OÜ), kelle pankrot kuulutati välja

29.09.2023. Pankrotihaldur esitas 13.10.2025 kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise

tõttu, kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Alates võlgniku asutamisest olid osaühingu juhatuse liikmeteks Marko Lõuk ja Varmo Savimägi. Võlgnik

asutati 29.12.2016 ja tegeles puitmajade ehitamise, monteerimisega Islandil, Rootsis, Norras ning

Eestis. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2021. aastal seoses ehitusmaterjalide ja energiahinna järsu

tõusu, tööjõukulude kasvu ning ettevõtte eksporditurgude (Norra ja Islandi) jahtumisega. Ettevõtte

rahalist seisu halvasid täiendavalt klientide makseraskused ja maksejõuetus, sealhulgas suurima

koostööpartneri Splendid Entreprenad AB pankrot Rootsis (kelle vastu on võlgnikul nõue 63 685 eurot).

Nende asjaolude koosmõjul muutus ettevõtte netovara püsivalt negatiivseks ning lühiajalised kohustused

ületasid oluliselt käibevara. Halduri hinnangul ei reageerinud juhatus muutunud majandusolukorrale

nõuetekohaselt. Vaatamata 2021. aasta lõpuks väljakujunenud maksejõuetusele jätkati tegevust, mille

tulemusel ettevõtte finantsseis veelgi halvenes. Halduri hinnangul kujutab maksejõuetuse seisundis

tegevuse jätkamine endast rasket juhtimisviga, mis võis kahjustada võlausaldajate huve. Samas ei ole

haldur tuvastanud andmeid, mis viitaksid kuriteo tunnustega teole, nagu varade põhjendamatu

väljaviimine või mittesihipärane kasutamine. Võlausaldajate nõudeid ei ole menetluses kinnitatud ning

tasumata kohustusi võib olla kuskil 700 000 euro ulatuses. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgnikul

varana korter Tamsalus, natuke ehitusmaterjali ning mõned tööriistad. Pankrotivara müügist laekus

3 238 eurot, täiendavalt laekub eeldatavalt Rootsis läbiviidavast menetlusest veel kuni 1 273,70

eurot. Rohkem laekumisi võlausaldajatele ei ole ette näha.

Analoogseid näiteid Eesti ettevõtete juhtimisest, on teenistusel üle 500. Seega – võttes arvesse ligi

45 000 aruandluskohustuslase majandusaasta aruannete tähtaegselt esitamata jätmist, siis tasub

meie arvates tõsiselt mõelda, kui palju võib tegelikult Eesti ühiskonnas olla latentset püsivat

maksejõuetust, raskeid juhtimisvigu ja lepingupartnerite ebaausat käitumist? Mida tuleb Teil ja

teistel poliitika kujundajatel teha selleks, et muuta reaalselt inimeste käitumist Eesti

ettevõtluskeskkonnas tegutsedes? Näiteks kas registripidajal peaks olema õigus ja kohustus

(Saksamaa eeskujul) keelduda uue äriühingu asutamisest enne kui n-ö vana äriühinguga pole asjad

korrektselt isiklikult ära lõpetatud? Kas tähtajalisi juhtimiskeelde võiks kohtueelses menetluses

kohaldada Ühendkuningriigi ja Iirimaa praktika näitel Eestis riiklik järelevalveorgan -

Maksejõuetuse teenistus?

Lisaks 14. novembril 2025.a Teile edastatule soovime Teie tähelepanu juhtida asjaolule, et vastavalt

pankrotiseaduse § 91 (ärikeeld) lõikele 5 olete just Teie see valdkonna eest vastutav minister, kes

saab määrusega kehtestada loetelu, milliste välisriikide õigusaktide alusel määratud ärikeelde Eestis

tunnustatakse. Vt Justiitsministri määrus "Välisriigis määratud ärikeeldude tunnustamine Eestis"

kehtestamine–Riigi Teataja Loodetavasti on ministeeriumil kavas alanud aastal selle teemaga

lõpuks süvitsi tegelda - kasvõi EU INC ehk nn 28 õigusliku reziimi raames.

Lugupidamisega

Maksejõuetuse teenistuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Viimsalu

juhataja