Käskkiri

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 1. T-33 korall

X = 6624817, Y = 545562 M 1:24095 Leppemärgid Info

ID 30958 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Majandusvöönd Omavalitsus Soome laht Pindala 921881

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6626141.00 546903.00 2 6626143.50 547824.00 3 6627173.50 547824.00 4 6627173.00 546902.31 5 6626773.00 547303.00 6 6626773.00 547424.00 7 6626541.00 547424.00 8 6626541.00 547303.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 10. Štšit

X = 6505816, Y = 406942 M 1:13548 Leppemärgid Info

ID 30968 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Sisemeri Omavalitsus Läänemeri Pindala 684000

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6506403.00 408325.00 2 6507238.00 408325.00 3 6507238.00 407505.00 4 6506403.00 407505.00 5 6506838.00 407905.00 6 6506838.00 407925.00 7 6506803.00 407925.00 8 6506803.00 407905.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 11. Uisko

X = 6627209, Y = 552177 M 1:13616 Leppemärgid Info

ID 27883 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Majandusvöönd Omavalitsus Soome laht Pindala 712000

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6627777.00 552789.00 2 6627777.00 553651.00 3 6628605.00 553651.00 4 6628605.00 552789.00 5 6628205.00 553189.00 6 6628205.00 553251.00 7 6628177.00 553251.00 8 6628177.00 553189.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 12. Liisa

X = 6563703, Y = 428690 M 1:17452 Leppemärgid Info

ID 30964 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Territoriaalmeri Omavalitsus Läänemeri Pindala 738400

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6564574.00 429341.00 2 6564627.00 430218.00 3 6565478.00 430218.00 4 6565415.00 429341.00 5 6565015.00 429741.00 6 6565078.00 429818.00 7 6565027.00 429818.00 8 6564974.00 429741.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 13. Berkut

X = 6611063, Y = 518452 M 1:15549 Leppemärgid Info

ID 28325 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Territoriaalmeri Omavalitsus Soome laht Pindala 751446

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6611764.00 519216.00 2 6611764.00 520091.78 3 6612628.00 520081.00 4 6612628.00 519210.72 5 6612201.00 519616.00 6 6612228.00 519681.00 7 6612193.00 519697.00 8 6612164.00 519616.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 14. Kimolos

X = 6568081, Y = 456926 M 1:13937 Leppemärgid Info

ID 30962 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Sisemeri Omavalitsus Läänemeri Pindala 682800

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6568698.00 457480.00 2 6568713.00 458315.00 3 6569538.00 458307.00 4 6569518.00 457480.00 5 6569118.00 457880.00 6 6569138.00 457907.00 7 6569113.00 457915.00 8 6569098.00 457880.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 15. Meyersledge

X = 6435232, Y = 502495 M 1:16073 Leppemärgid Info

ID 30965 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Sisemeri Omavalitsus Liivi laht Pindala 738400

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6435972.00 503178.00 2 6435972.00 504018.00 3 6436855.00 504018.00 4 6436855.00 503178.00 5 6436455.00 503578.00 6 6436455.00 503618.00 7 6436372.00 503618.00 8 6436372.00 503578.00

Leht 1 / 1 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 16. Laevavrakkidest rajatis

M 1:498 1. Y=544481.2057 X=6589717.5748 2. Y=544497.6242 X=6589714.4475 3. Y=544496.3011 X=6589711.979 4. Y=544497.5161 X=6589696.8455 5. Y=544475.5585 X=6589705.9125

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 2. Panevežys

X = 6613791, Y = 534477 M 1:14053 Leppemärgid Info

ID 30957 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Territoriaalmeri Omavalitsus Soome laht Pindala 742229

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6614431.00 535059.00 2 6614437.00 535959.00 3 6615265.50 535950.38 4 6615263.50 535056.44 5 6614862.00 535459.00 6 6614862.00 535551.00 7 6614831.00 535551.00 8 6614831.00 535459.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 3. Utena

X = 6621580, Y = 577855 M 1:15257 Leppemärgid Info

ID 30960 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Territoriaalmeri Omavalitsus Soome laht Pindala 744826

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6622160.00 578510.00 2 6622160.00 579381.06 3 6623020.00 579381.00 4 6623020.00 578510.00 5 6622620.00 578910.00 6 6622620.00 578981.00 7 6622560.00 578981.00 8 6622560.00 578910.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 4. Kretinga

X = 6620816, Y = 579308 M 1:17508 Leppemärgid Info

ID 30959 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Territoriaalmeri Omavalitsus Soome laht Pindala 779195

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6621663.00 581059.00 2 6622570.00 581059.00 3 6622570.00 580192.00 4 6621663.00 580192.00 5 6622170.00 580592.00 6 6622170.00 580659.00 7 6622063.00 580659.00 8 6622063.00 580592.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 5. G90

X = 6580126, Y = 434239 M 1:13606 Leppemärgid Info

ID 30961 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Majandusvöönd Omavalitsus Läänemeri Pindala 704800

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6580720.00 434749.00 2 6580720.00 435600.00 3 6581550.00 435600.00 4 6581550.00 434749.00 5 6581150.00 435149.00 6 6581150.00 435200.00 7 6581120.00 435200.00 8 6581120.00 435149.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 6. S59

X = 6577444, Y = 430891 M 1:13874 Leppemärgid Info

ID 30967 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Majandusvöönd Omavalitsus Läänemeri Pindala 732810

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6578012.00 431719.00 2 6578012.00 432607.00 3 6578840.00 432607.00 4 6578840.00 431719.00 5 6578440.00 432119.00 6 6578440.00 432207.00 7 6578412.50 432207.53 8 6578412.00 432119.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 7. T-18

X = 6582023, Y = 432663 M 1:14801 Leppemärgid Info

ID 30944 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Majandusvöönd Omavalitsus Läänemeri Pindala 742639

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6582746.00 433332.78 2 6582742.00 434212.56 3 6583592.50 434211.19 4 6583592.50 433332.78 5 6583191.00 433750.00 6 6583191.00 433814.00 7 6583139.00 433814.00 8 6583139.00 433750.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 8. L2

X = 6625831, Y = 569374 M 1:14539 Leppemärgid Info

ID 30963 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Territoriaalmeri Omavalitsus Soome laht Pindala 712144

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6626499.00 570561.00 2 6626499.00 571397.00 3 6627351.50 571394.62 4 6627353.00 570557.06 5 6626951.00 570961.00 6 6626951.00 570998.00 7 6626899.00 570998.00 8 6626899.00 570961.00

Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Lisa 9. T-214

X = 6625643, Y = 571276 M 1:13218 Leppemärgid Info

ID 30969 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Territoriaalmeri Omavalitsus Soome laht Pindala 698400

Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.

Nr X Y 1 6626259.00 571454.00 2 6626259.00 572305.00 3 6627081.00 572305.00 4 6627081.00 571454.00 5 6626681.00 571854.00 6 6626681.00 571905.00 7 6626659.00 571905.00 8 6626659.00 571854.00

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 02.07.2018 nr 126

Kultuurimälestiseks tunnistamine

Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel ja lähtudes Muinsuskaitseameti

eksperdihinnangust ning Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekust:

1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“:

1.1. T-33 Korall vrakk (asukoht majandusvöönd, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid:

6626773.00 547303.00; 6626773.00 547424.00; 6626541.00 547424.00; 6626541.00

547303.00).

1.2. Panevežys vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid:

6614862.00 535459.00; 6614862.00 535551.00; 6614831.00 535551.00; 6614831.00

535459.00).

1.3. Utena vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid:

6622620.00 578910.00; 6622620.00 578981.00; 6622560.00 578981.00; 6622560.00

578910.00).

1.4. Kretinga vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid:

6622170.00 580592.00; 6622170.00 580659.00; 6622063.00 580659.00; 6622063.00

580592.00).

1.5. G90 vrakk (asukoht majandusvöönd, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: 6581150.00

435149.00; 6581150.00 435200.00; 6581120.00 435200.00, 6581120.00 435149.00).

1.6. S59 vrakk (asukoht: majandusvöönd, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: 6578440.00

432119.00; 6578440.00 432207.00; 6578412.50 432207.53; 6578412.00 432119.00).

1.7. T-18 vrakk (asukoht: majandusvöönd, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: 6583191.00

433750.00; 6583191.00 433814.00; 6583139.00 433814.00; 6583139.00 433750.00).

1.8. L2 vrakk (asukoht: territoriaalmeri, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid: 6626951.00

570961.00; 6626951.00 570998.00; 6626899.00 570998.00; 6626899.00 570961.00).

1.9. T-214 vrakk (asukoht: territoriaalmeri, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid:

6626681.00 571854.00; 6626681.00 571905.00; 6626659.00 571905.00; 6626659.00

571854.00).

1.10. Štšit vrakk (asukoht: sisemeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: 6506838.00

407905.00; 6506838.00 407925.00; 6506803.00 407925.00; 6506803.00 407905.00).

1.11. Uisko vrakk (asukoht: territoriaalmeri, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid:

6628205.00 553189.00; 6628205.00 553251.00; 6628177.00 553251.00; 6628177.00

553189.00).

1.12. Liisa vrakk (asukoht: territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid:

6565015.00 429741.00; 6565078.00 429818.00; 6565027.00 429818.00; 6564974.00

429741.00).

1.13. Berkut vrakk (asukoht: territoriaalmeri, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid:

6612201.00 519616.00; 6612228.00 519681.00, 6612193.00 519697.00; 6612164.00

519616.00).

1.14. Kimolos vrakk (asukoht: sisemeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: 6569118.00

457880.00; 6569138.00 457907.00; 6569113.00 457915.00; 6569098.00 457880.00).

1.15. Meyersledge vrakk (asukoht: sisemeri, Liivi laht, mälestise piiri koordinaadid:

6436455.00 503578.00; 6436455.00 503618.00; 6436372.00 503618.00; 6436372.00

503578.00).

1.16. Laevavrakkidest rajatis (asukoht: Kiikri tn 2 ja 4, Tallinna linn, mälestise piiri

koordinaadid: 1 544481.2057, 6589717.5748; 2 544497.6242, 6589714.4475; 3 544496.3011,

6589711.878; 4 544497.5161, 6589696.8455; 544475.5585,6589705.9125).

2. Kehtestan käskkirja punktides 1.1–1.15 nimetatud mälestiste kaitsevööndid vastavalt

kaartidele käskkirja lisades 1–15.1

Punktides 1.1–1.16 nimetatud mälestiste andmed, asukohad ja kaitsevööndi piirid kantakse

kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukohad ja kaitsevööndi piirid kantakse lisaks

Maa-ameti kaardile.

Käskkirja aluseks olevate Muinsuskaitseameti eksperdihinnangute ja Muinsuskaitse Nõukogu

ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest

Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Laevavrakkide kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse on algatanud Muinsuskaitseamet.

Muinsuskaitseamet on koostanud laevavrakkide kohta eksperdihinnangud.

Laevavrakid on rahvusvahelise tähtsusega leiud, mis on seotud mitme riigi ajalooga ja nende

kaitse alla võtmisel tuleb muuhulgas arvestada võimalike päritoluriikide huvide ja

kaitsepraktikatega. Läänemeremaades on vrakkide kaitse alla võtmisel üldlevinud kriteeriumiks

nende vanus – üldjuhul kuuluvad riiklikult kaitstavate vrakkide hulka kõik vähemalt 100aastased

vrakid. Kaitse alla võtmise järel kohalduvad mälestistele muinsuskaitseseaduse asjakohased

sätted, mis takistavad rahvusvahelise tähtsusega laevavrakkide kahjustamist või hävitamist

ehitustegevuse, süvendus- või muude tööde käigus ning tagavad, et erialaspetsialistid saaksid

teha võimalikke allveearheoloogilisi uuringuid.

Sõjalaev T-33 Korall oli Prezidentas Smetona nime all Leedu vabariigi esimese iseseisvusaja

ainuke sõjalaev ja presidendi jaht. 1940. aastal sundvõõrandas laeva Nõukogude Liidu merevägi

ning laev hukkus 1945. aastal kui Nõukogude mereväe transpordi- ja sõjalaev T-33 Korall.

Hukkus 28 inimest. Laevavraki kaitse alla esitamine kinnitati Muinsuskaitseameti ja Klaipeda

ülikooli koostöölepingus BS-T-004, 3.2-4/3-KL.

Kaubaaurik Panevežys oli Leedu lipu all seilanud kaubalaev, mis uppus 1939. aastal, kui sõitis

madalikule. Hukkus kaks meremeest. Laevavraki kaitse alla esitamine kinnitati

Muinsuskaitseameti ja Klaipeda ülikooli koostöölepingus BS-T-004, 3.2-4/3-KL.

1 Kaitsevööndid on märgitud käskkirja lisas esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja

maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris

(http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis ( www.maaamet.ee).

Kaubaaurik Utena oli Leedu vabariigi lipu all seilanud kaubalaev, mille sundvõõrandas

Nõukogude Liidu merevägi 1940. aastal. Laev hukkus 1941. aastal kui Nõukogude sõjaväe

transpordilaev. Hukkus osa meeskonnaliikmeist. Laevavraki kaitse alla esitamine kinnitati

Muinsuskaitseameti ja Klaipeda ülikooli koostöölepingus BS-T-004, 3.2-4/3-KL.

Kaubaaurik Kretinga oli Leedu vabariigi lipu all seilanud kaubalaev, mis sundvõõrandati

Nõukogude Liidu mereväe teenistusse transpordilaevaks 1940. aastal. Laev hukkus 1941. aastal

Saksa pommirünnakus. Meeskonnaliikmed hukkusid. Laevavraki kaitse alla esitamine kinnitati

Muinsuskaitseameti ja Klaipeda ülikooli koostöölepingus BS-T-004, 3.2-4/3-KL.

Hävitaja G90 oli Saksa mereväe miinilaev, mis hukkus sõjalise operatsiooni käigus Läänemerel

Soome lahe lähistel 1916. aastal. Hukkus 11 meremeest.

Hävitaja S59 oli Saksa mereväe miinilaev, mis hukkus sõjalise operatsiooni käigus Läänemerel

Soome lahe lähistel 1916. aastal.

T-18 oli Natsi-Saksamaa mereväe miinilaev, mis osales II maailmasõja sõjalistes operatsioonides

Läänemerel. Laev hukkus 1944. aastal Vene pommilennuki rünnaku tulemusena. Hukkunuid oli

30.

L2 oli Nõukogude Liidu mereväele kuulunud allveelaev, mis kuulus Balti mere laevastiku

koosseisu ning viis Läänemerel läbi sõjalisi operatsioone. Laev hukkus 1941. aastal

miiniveeskamise operatsiooni ajal. Hukkus 50 inimest.

T-214 oli Nõukogude mereväe miinitraaler, mis ehitati enne II maailmasõda ning mida kasutati

sõjategevuses Läänemerel II maailmasõja ajal. Laev hukkus Juminda miiniväljas Nõukogude

armee evakueerumise käigus Tallinnast 1941. aastal.

Štšit oli Vene impeeriumi mereväe koosseisu kuulunud miinitraaler, mis oli oma kategoorias

esimene selline laevatüüp Vene impeeriumi sõjaväes. Laev ehitati Vene-Balti laevatehases ning

täitis I maailmasõja ajal erinevaid miiniveeskamise operatsioone. Laev hukkus 1916. aastal

miiniplahvatuse tagajärjel.

Uisko oli Soome Vabariigi vahilaev, mis hukkus Saksa hävitaja rünnakus 1943. aastal missioonil

olles. Peale ühe meeskonnaliikme kõik hukkusid.

Liisa oli Eesti lipu all seilanud kaubalaev, mis hukkus 1941. aastal Saksa torpeedokaatri rünnaku

tagajärjel. Hukkus üks meeskonnaliige.

Berkut oli Vene lipu all seilanud kaubalaev, mis hukkus seoses I maailmasõja tegevuse algusega

1914. aastal.

Kimolos oli hukkumise ajal Kreeka lipu all seilanud kaubalaev, millel on huvitav ja

mitmekülgne ajalugu. Laev hukkus Eesti vetes 1963. aastal tehnilise rikke tõttu.

Meyersledge oli Saksa lipu all seilanud kaubalaev, mis hukkus, kui sai Kihnu saare juures ankrus

seistes Nõukogude lennuväelt pommitabamuse.

Laevavrakkidest rajatis oli tõenäoliselt rannakaitserajatis 18. sajandil, mis oli kombineeritud

vanadest kasutusest välja jäänud laevadest. Rajatis sisaldab vähemalt kolme erineva vraki

jäänuseid.

Vastavus mälestise tunnustele

Sõjalaeva T-33 Korall vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni

20. sajandi keskpaiga ja II maailmasõja aegsest sõjandusest ja laevaehitusest. Samuti on T-33

Korall Leedu Vabariigi jaoks olulise tähendusega mälestis.

Laeva Panevežys vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni 20.

sajandi keskpaiga merekaubandusest ja laevaehitusest. Laeva Panevežys vrakk on Leedu

Vabariigi jaoks olulise tähendusega mälestis.

Laeva Utena vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni 20. sajandi

keskpaiga merekaubandusest, samuti II maailmasõja aegsest sõjategevusest ja laevaehitusest.

Laeva Utena vrakk on Leedu Vabariigi jaoks olulise tähendusega mälestis.

Kaubalaev Kretinga vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni 20.

sajandi keskpaiga merekaubandusest, samuti II maailmasõja aegsest sõjategevusest ja

laevaehitusest. Laeva Kretinga vrakk on Leedu Vabariigi jaoks olulise tähendusega mälestis.

Hävitaja G90 vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni

meresõjandusest ja miinilaevade ehituse arengust I maailmasõja ajal.

Hävitaja S59 vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni

meresõjandusest ja miinilaevade ehituse arengust I maailmasõja ajal.

Miinlaeva T-18 vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni

meresõjandusest ja allveelaevade ehituse arengust II maailmasõja ajal.

L-2 vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja

allveelaevade ehituse arengust enne II maailmasõda ja sõjandusest II maailmasõja ajal.

T-214 vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest

ja miinilaevade ehituse arengust II maailmasõja ajal.

Miinitraaleri Štšit vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni

meresõjandusest ja miinitraalerite ehituse arengust I maailmasõja ajal.

Vahilaeva Uisko vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni

meresõjandusest II maailmasõja ajal ja laevaehitusest.

Kaubalaeva Liisa vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni 20.

sajandi alguse merekaubandusest, II maailmasõja sõjategevusest ja laevaehitusest.

Kaubalaeva Berkut vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni 20.

sajandi I poole merekaubandusest ja kaubaaurikute ehitusest.

Kaubalaeva Kimolos vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni 20.

sajandi keskpaiga merekaubandusest ja laevaehitusest.

Kaubalaeva Meyersledge vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas

informatsiooni 20. sajandi merekaubandusest, II maailmasõja sündmustest ja laevaehitusest.

Laevavrakkidest rajatis on ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust,

laevaehitustraditsioonist, purjelaevade arengust 18. sajandil ja rannaäärsest puitrajatisest.

Laevavrakkidest rajatisel on nii ajalooline, arheoloogiline, tehnikaajalooline kui ka

ehitusajalooline väärtus.

Kaitsevööndi määramine

Muinsuskaitseseaduse § 25 järgi kehtestatakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Selle

ülesandeks on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike

struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Käskkirja punktides 1.1–1.15 nimetatud

vrakkide kaitsevööndite määramisel käskkirja lisades 1–15 toodud ulatuses on arvestatud, et

oleks tagatud laevavraki kui arheoloogilise informatsiooni kandja ja seda ümbritseva kultuurkihi

säilimine ning kaitse, juurdepääs ja uurimisvõimalused.

Punktis 1.16 nimetatud laevavrakkidest rajatis jääb mälestise laevavrakk Tver (kultuurimälestiste

registri nr 27886) kaitsevööndisse, mistõttu eraldi kaitsevööndit laevavrakkidest rajatisele ei

määrata.

Menetlusosaliste seisukohad

Laevavrakkide mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt

Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja

kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord”.

Käskkirja punktides 1.5–1.7 nimetatud sõjalaevade vrakid on seotud Saksamaa Liitvabariigiga.

Mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus toimus vrakkide lokaliseerimisest,

identifitseerimisest ja kaitse alla võtmise algatamisest informatsiooni vahetamine

Kaitseministeeriumi vahendusel Saksamaa Liitvabariigi kaitseatašeega. Mälestiseks tunnistamise

kohta päritoluriik seisukohta ei avaldanud.

Punktis 1.11 nimetatud vrakk on seotud Soome Vabariigiga. Kaitse alla võtmise menetluse

käigus toimus vrakkide lokaliseerimisest ja kaitse alla võtmise algatamisest informatsiooni

vahetamine Soome Kaitseministeeriumiga Eesti Kaitseministeeriumi vahendusel. Mälestiseks

tunnistamise suhtes ei ole päritoluriik seisukohta avaldanud.

Käskkirja punktides 1.2, 1.12–1.15 nimetatud laevavrakid kuuluvad muinsuskaitseseaduse § 30

lõike 1 ja 2 järgi riigile (Eesti Vabariigile). Vastavalt kaubandusliku meresõidu koodeksile

kaotas omanik õiguse uppunud varale siis, kui ta ühe aasta jooksul pärast uppumist seda üles ei

tõstnud.

Punktides 1.1, 1.3, 1.4, 1.8 ja 1.9 nimetatud vrakid kuuluvad vastavalt Eesti Vabariigi

Ülemnõukogu 23. jaanuari 1992. aasta otsusele (otsus Eesti Vabariigi territooriumil endise NSV

Liidu relvajõudude halduses olevate hoonete, rajatiste, relvastuse, lahingutehnika, varustuse ja

muu vara Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise kohta) Eesti Vabariigile.

Punktis 1.10 nimetatud vrakk kuulub vastavalt Tartu rahulepingu artiklile 11 Eesti Vabariigile.

Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 31 lõikele 2 haldab veealuseid mälestisi Muinsuskaitseamet.

Punktis 1.16 nimetud rajatis kuulub Tallinna Kiikri tn 2 ja 4 omanikele, kes on olnud menetlusse

kaasatud. Ükski omanik ei ole laevavrakkidest rajatise kaitse alla võtmise osas vastuväiteid

esitanud. Laevavrakkidest rajatis asub mälestise laevavrakk Tver kaitsevööndis. Laevavrakkidest

rajatise kaitse alla võtmisega ei lisandu omanikele täiendavaid piiranguid. Muinsuskaitseamet

teavitas ka kohaliku omavalitsuse üksust ja andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 03.10.2017 kirjaga nr 8.-1/720-3 teada, et Tallinna

Linnavalitsusel vastuväiteid kõnealuse konstruktsiooni in situ säilitamiseks ja

arheoloogiamälestisena kaitse alla võtmiseks esitatud piirides ei ole.

II KAITSE ALLA VÕTMINE

Muinsuskaitseseaduse § 1 ja 2 järgi on mälestis riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle

osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline,

etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu

kultuuriväärtus ning mis on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.

Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb määratleda igal üksikjuhtumil.

Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja uuringute ning Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku

tulemusena on leitud, et käesoleva käskkirja punktides 1.1–1.16 nimetatud laevavrakid on olulise

kultuuriväärtusega ning vastavad mälestise tunnustele.

Nimetatud laevavrakkide kaitse alla võtmise eesmärk on tagada nende säilimine pikas

perspektiivis. Kaitse alla võetava laevavraki puhul on arvesse võetud selle kultuuriväärtust, mis

seisneb vraki allikaväärtuses, andes informatsiooni nii laevaehituse, meresõidu, kaubanduse kui

ka rahvusvaheliste suhete kohta erinevatel ajalooperioodidel. Laevavrakid on rahvusvaheline

pärand ning nende kaitse ja säilimise korraldamine on rannikuriigi kohustus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar