Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Narva

16.11.2018 nr 7.2-6.4/2277

17. oktoobril 2018. aastal toimunud haldusmenetluse nr 7.2-5.4/2841 paikvaatlusel hoones,

aadressil Tallinna mnt 3k, Sillamäe, tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mille olemused on

kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.4/2841-1.

26. oktoobril 2018. aastal on saatnud haldusorgan adressaadile kavandatava ettekirjutuse nr 7.2-

2.3/17209-2 andmaks võimaluse esitada arvamusi, selgitusi ja vastuväiteid (sh seisukohti

nõuete täitmisega kaasneva majandusliku mõju kohta) kavandatava ettekirjutuse kohta.

Määratud tähtajaks vastus ei laekunud, seega haldusorgan loeb, et adressaadil puuduvad

vastuväited kavandatava ettekirjutuse osas.

Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Irina Belik, võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lõike

1 ja päästeseaduse § 15 lg 1 p 2 ja lg 2 ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid

ja välja selgitatud asjaolusid,

otsustas:

anda adressaadile – Osaühingule ALVO INDUSTRIES (registrikood: 10660157; aadress:

Ida-Viru maakond, Sillamäe linn, Tallinna mnt 3k, 40233) järgmised ettekirjutused, mis

tuleb täita määratud tähtaegadeks:

1. Paigaldada hoone bürooruumidesse (v.a sanitaarruumi) autonoomsed

tulekahjusignalisatsiooniandurid

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23

lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 29 lg 1 p 4 ning

§ 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse

jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud

kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva

määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4

sätestatut.

2 (8)

Määruse nr 17 § 29 lg 1 punkt 4 sätestab, et autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab

olema kuni 750-ruutmeetrise pindalaga V kasutusviisiga hoone igas ruumis, välja arvatud

sanitaarruumis.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2841-1) tuvastati, et hoone bürooruumidesse on

paigaldamata autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid.

Tulekahjusignalisatsiooniandurite puudumisel ei ole tagatud tulekahju korral ohus olevate

isikute õigeaegne teavitamine, mistõttu võivad ohtu sattuda ruumides viibivate inimeste elud ja

tervis.

Täitmise tähtaeg: 30.11.2018

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 500,00 (viissada) eurot.

2. Tagada hoone evakuatsioonivalgustuse aasta kontroll ja hooldus, mille kuupäevad ja

lühikirjeldused fikseerida kirjalikult

Alus: Tuleohutuse seaduse § 32 lg 1.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 5 kohaselt on

tuleohutuspaigaldiseks turvavalgustus. Sama seaduse § 32 lõike 1 kohaselt tuleb

tuleohutuspaigaldist projekteerida, paigaldada ning kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele

normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma

otstarvet.

Eesti standardi EVS-EN 50172:2005 punkti 7 kohaselt tuleb turvavalgustust kontrollida üks

kord kuus (normaalvalgustuse toitepinge katkestuse simuleerimine ettenähtud aja jooksul, et

oleks võimalik veenduda kõikide valgustite korrasolekus) ning üks kord aastas

(evakuatsioonivalgustuse toimimise kontroll kogu ettenähtud toimimisaja jooksul). Hoone

omanik/valdaja peab määrama süsteemi hooldustööde eest vastutava kompetentse järelevaataja.

Sama standardi punktis 6.2 on nimetatud, et iga-aastase perioodilise kontrollimise ja testimise

lõpuleviimisel tuleb ruumide eest vastutavale isikule esitada testitulemuste kohta kirjalik

tunnistus.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2841-1) tuvastati, et objektil ei olnud esitada

evakuatsioonivalgustuse aasta kontrolli teostamist kinnitavat akti. Järelikult

evakuatsioonivalgustuse aasta kontrolli nõuetekohane teostamine on tagamata. Antud olukorras

ei saa tõendada, et evakuatsioonivalgustus peaks vastu ettenähtud aja jooksul, mistõttu on oht,

et võimaliku tulekahju korral ei pruugi tuleohutuspaigaldis täita oma eesmärki ohutu

evakuatsiooni tagamiseks ega päästetööde kiiremaks teostamiseks.

Täitmise tähtaeg: 30.11.2018

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 600,00 (kuussada) eurot.

3 (8)

3. Tähistada evakuatsioonipääsuga bürooruumi hädaväljapääs tuleohutusmärgiga

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõiked 1 ja 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 1 täpsustab, et ehitisest peab olema

tagatud evakuatsioon. Samas lõige 2 sätestab, et ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks

evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava

tuleohutusmärgiga.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2841-1) tuvastati, et omaette evakuatsioonipääsuga

bürooruumi hädaväljapääsuna kasutatav aken ei ole tuleohutusmärgiga „Hädaväljapääs“

märgistatud.

Olukord, kus tulekahju korral ei ole hädaväljapääsu võimalik kasutada, võivad tulekahju või

päästesündmuse korral ohtu sattuda inimeste tervis ja elud.

Täitmise tähtaeg: 30.11.2018

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 100,00 (ükssada) eurot.

4. Paigaldada hoone juurdeehitusse üks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti

Alus: Tuleohutuse seaduse § 32 lõigete 4 ja 5 alusel kehtestatud siseministri 30. augusti 2010.

aasta määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,

paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ (edaspidi määrus nr 39) § 5 lg 3 p 1 ning § 6

lõiked 1, 3, 4 ja 5.

Ettekirjutuse põhjendus: Määruse nr 39 § 5 lõike 3 punkti 1 alusel on tulekustutite

minimaalne hulk vajalik büroohoones ning -ruumis – üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine

massiga tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele. Korrusel võib

olla üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti juhul, kui selle korruse pindala on

alla 50 m². Korrusel võib olla üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti juhul, kui

selle korruse pindala on alla 50 m2.

Määruse nr 39 § 6 lõike 1 järgi paigaldatakse tulekustuti vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega

hoone seinale, põrandale või kergesti avatavasse kappi ja paigutatakse kohta, kus on objektil

viibivatel isikutel võimalik puhkenud tulekahju korral tulekustuti kergesti kätte saada või kus

selle kasutamise vajaduse tõenäosus on kõige suurem. Sama paragrahvi lõigete 3, 4 ja 5 alusel

arvestatakse tulekustuti paigaldamisel ehitise seinale järgmiste nõuetega: 1) tulekustuti ei tohi

takistada uste täielikku avamist, 2) tulekustuti põhi ei või olla põrandast või maapinnast

kõrgemal kui 1,5 m, 3) tulekustuti on nähtav või leitav märgistuse järgi, 4) paigaldatud

tulekustuti ei tohi takistada evakuatsiooniteel inimeste liikumist ja evakueerumist, 5) tulekustuti

asub küttekehast ohutul kaugusel. Kaks või enam tulekustutit paigaldatakse objektil üldjuhul

hajutatult. Tuleohutusmärk vastab vastava standardi nõuetele.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2841-1) tuvastati, et hoone juurdeehitusest puudub üks 6 kg

tulekustutusaine massiga tulekustuti sõltuvalt laiendatud hoone suletud netopinnast (s.o 1743,8

m2). Tulekustuti puudumisel esineb oht, et eeldused pole loodud tulekahju leviku piiramiseks

ja tulekahju kustutamiseks selle võimalikult varases staadiumis, mistõttu võivad ohtu sattuda

inimeste tervis ja elud.

4 (8)

Täitmise tähtaeg: 30.11.2018

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 100,00 (ükssada) eurot.

5. Korraldada hoone piksekaitse visuaalne kontroll, mille tulemused fikseerida

kirjalikult

Alus: Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 p 6, § 31 punktid 1 ja 2 ning § 32 lg 1; ehitusseadustiku § 11

lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 7. aprilli 2017. aasta

määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”

(edaspidi määrus nr 17) § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 6 kohaselt on piksekaitse

tuleohutuspaigaldis. Sama seaduse § 31 punktide 1 ja 2 järgi peab tuleohutuspaigaldise omanik

tagama tuleohutuspaigaldise omanikul tuleb korraldada tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli

ja hooldust ning omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse

kohta. Samas § 32 lg 1 täpsustab, et kontrolli ja hooldust tuleb teostada vastavalt tehnilisele

normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma

otstarvet.

Eesti standardi EVS-EN 62305-3:2011 „Piksekaitse osa 3: Ehitisele tekitatavad füüsikalised

kahjustused ja oht elule“ jaotises E.7 on reguleeritud piksekaitsesüsteemide hooldus ja kontroll:

Kaitsetase Visuaalne kontroll

(aastad)

Täielik kontroll

(aastad)

Kriitilised juhtumid*,

täielik kontroll (aastad)

I ja II 1 2 1

III ja IV 2 4 1

* - kriitiliste juhtumite hulka võivad kuuluda tundlike sisesüsteemidega ehitised,

kontorihooned, kaubandusettevõtted või kohad, kus võib viibida suur hulk inimesi.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2841-1) tuvastati, et hoone piksekaitse visuaalne kontroll on

teostamata. Objektil puuduvad dokumendid, mis tõendaksid, et piksekaitse visuaalse kontrolli

sagedus on tagatud. Piksekaitsesüsteemi regulaarselt kontrollimata ja hooldamata jätmise korral

ei ole loodud eeldusi, et piksekaitsesüsteem täidab jätkuvalt neid nõudeid, milleks ta on

projekteeritud.

Täitmise tähtaeg: 30.11.2018

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 100,00 (ükssada) eurot.

6. Viia vastavusse alaline tuletöö koht siseministri 07. septembri 2010. aasta määrusega

nr 47 selliselt, et koht oleks tulekindlalt eraldatud ruumist, kus hoitakse

põlevmaterjale või kus võib kaasneda toimuva tegevusega tuleoht

5 (8)

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6; tuleohutuse seaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud

siseministri 07. septembri 2010. aasta määrusega nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad

nõuded“ (edaspidi määrus nr 47) § 4 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 alusel on isik kohustatud

tagama ohutu evakuatsiooni hoonest.

Määruse nr 47 § 4 lõike 2 kohaselt vastab alaline tuletöö koht vähemalt järgmistele

tingimustele:

1) tuletöö koha tarindid ja piirded on kas mittepõlevast materjalist või kaitstud süttimise eest;

2) tuletöö koha sisustus ei ole põlevast materjalist;

3) tuletöö kohas ei hoita ega töödelda põlevmaterjali;

4) tuletöö koht on tulekindlalt eraldatud ruumist, kus hoitakse põlevmaterjale või kus toimub

tegevus, millega võib kaasneda tule- või plahvatusoht.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2841-1) tuvastati, et hoone katlaruumis, kus on kaks 30

kilovati võimsusega tahkekütteseadet ja hoitakse küttepuid, paikneb alaline tuletöö koht.

Olukorras, kui alalise tuletöö koht ei vasta sellele esitatavatele tingimustele, ei ole võimaliku

tulekahju korral tagatud ohutu evakuatsioon, tule ja suitsu leviku piiramine, päästetööde

kergendamine ja varakahjude piiramine, mistõttu võivad hoones viibivate inimeste tervis ja elud

ohustatud olla.

Täitmise tähtaeg: 30.12.2018

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 2000,00 (kaks tuhat) eurot.

7. Tagamaks evakuatsioon rajada juurdeehitusse evakuatsioonipääs

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23

lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 44 lg 3 p 3 ja

lg 4, § 48 lg 1 p 1, lg 2 punktid 1 ja 3 ning lg 3, § 49 lg 1 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 1 täpsustab, et ehitisest peab olema

tagatud evakuatsioon.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning

6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Määruse nr 17 § 44 lg 3 punkti 3 kohaselt on üks evakuatsioonipääs lubatav V või VI

kasutusviisiga hoones, mille suletud netopind on kuni 500 ruutmeetrit. Samas lõike 4 kohaselt

peab evakuatsioonialal, kus on üks evakuatsioonipääs või -tee käesoleva paragrahvi lõike 3

tähenduses, olema vähemalt üks hädaväljapääs.

Määruse 17 § 48 lg 1 punkt 1 sätestab, et evakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks peab

olema paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon, ja avanema vähemalt 90

6 (8)

kraadi. Sama paragrahvi lg 2 punktid 1 ja 3 ning lõige 3 sätestavad, et evakuatsiooniukse ning

tõsteukses oleva evakuatsioonikäiguukse valgusava laius peab vastama ettenähtud

maksimaalsele evakuatsioonitee kasutajate arvule ja hoone sissepääsuukse valgusava laius peab

üldjuhul olema vähemalt 850 millimeetrit, lävepaku kõrgus võib olla maksimaalselt 25

millimeetrit ning evakuatsiooniukse valgusava minimaalkõrguseks on pealmaakorrustel

vähemalt 2000 millimeetrit.

Määruse nr 17 § 49 lõike 1 sätestab, et evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv uks varustatakse

evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning mille liikumine ei

tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2841-1) tuvastati, et hoone juurdeehitusest, kus hoitakse

seadmeid ja toorainet, puudub evakuatsioonipääs ning juurdeehituse tõstevärav on ilma

evakuatsioonikäiguukseta.

Antud olukorras ei saa olla kindlad, et ohutu evakuatsioon on tagatud tingimusel, et ruumist

puudub evakuatsioonipääs. Tulekahju korral võib ruumis viibivate inimeste ohutu evakuatsioon

osutuda võimatuks. Seetõttu võivad ohtu sattuda inimeste elud ja tervis.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2019

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 3000,00 (kolm tuhat) eurot.

8. Paigaldada evakuatsioonivalgustus hoone kõikidele väljumisteedele ja

evakuatsioonipääsudele

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 2; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23

lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 32 lg 1, § 32

lg 2 p 8 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 2 sätestab, et ehitises, kus on nõutud

rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada

vastava tuleohutusmärgiga.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning

6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Määruse nr 17 § 32 lõige 1 sätestab, et väljapääsutee valgustus on ette nähtud ohtu sattunud

inimeste evakuatsiooniks vajaliku tee ning sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite ning

esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks.

Määruse nr 17 § 32 lg 2 punkt 8 sätestab, et väljapääsutee valgustus minimaalse toimimisajaga

üks tund paigaldatakse evakuatsioonitee ja väljumistee ühiskasutuses olevale alale.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2841-1) tuvastati, et hoones on puudulik

evakuatsioonivalgustus järgmistes kohtades:

7 (8)

- katlaruumi väljumisteed;

- katlaruumi kõrvalruumi evakuatsioonipääs;

- aerosooliga töötlemise ruumi väljumisteed (üks viib evakuatsioonipääsuni ning teist

teed kasutatakse hädaväljapääsuna);

- hoone keskosas tootmisruumi teine väljumistee ja hädaväljapääsu juurde kulgev tee;

- bürooruumi evakuatsioonipääs ja hädaväljapääs;

- bürooruumist viiva koridori evakuatsioonipääs.

Hoone väljapääsuteede ja evakuatsioonipääsude märgistamine on vajalik selleks, et tulekahju

või muu hädaolukorra puhul saaksid evakuatsioonialadel viibivad inimesed ka suitsu täis

ruumidest ohutult evakueeruda. Evakuatsioonivalgustus tagab üldvalgustuse katkemise korral

evakuatsiooni- ja väljumisteede ning evakuatsiooni- ja hädaväljapääsude nähtavuse,

võimaldades seeläbi kasutajatel ohu korral iseseisvalt, turvaliselt ja kiirelt lahkuda ohustatud

kohast.

Täitmise tähtaeg: 30.12.2019

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 400,00 (nelisada) eurot.

9. Moodustada hoone katlaruumist omaette tuletõkkesektsioon

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse §

23 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 11

lg 2, § 12 lg 6 punkt 6, § 14 lõiked 1 ja 9, § 41 lg 2 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 alusel on isik kohustatud

tagama ohutu evakuatsiooni hoonest.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning

6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Määruse nr 17 § 11 lõige 2 sätestab, et tuletõkkesektsioon moodustatakse seintest, põrandatest,

lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest,

tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest.

Määruse nr 17 § 12 lg 6 punkt 6 sätestab, et hoone või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt

eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks katlaruum, kus vedel- või tahkekütteseadmete

koguvõimsus on rohkem kui 25 kilovatti.

Sama määruse § 14 lõige 1 sätestab, et tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse ja akna

tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50 protsenti tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud

tulepüsivusajast, kuid kõige vähem 30 minutit. Avatäidete paigalduseks või kinnituseks

kasutatakse materjale, mille tuletundlikkus on vähemalt B. Sama paragrahvi lõige 9 sätestab, et

tuletõkkekonstruktsiooni täielikult või osaliselt läbiva tehnosüsteemi tulepüsivusaeg peab

olema vähemalt 50 protsenti tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast.

8 (8)

Määruse nr 17 § 41 lõige 2 sätestab, et evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema nõutud

tuletõkkesektsioone.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2841-1) tuvastati, et hoone katlaruumist, kus paikneb kaks

30 kilovati võimsusega tahkekütteseadet, on moodustamata tuletõkkesektsioon. Katlaruumist

tootmistsehhi viiv uks ei ole tuletõkkeuks ning katlaruum on ühendatud puitmaterjalist

välisseintega kõrvalruumiga (metalli lõikamine), kusjuures kõrval- ja katlaruumid on

läbikäidavad.

Nõuetekohaselt katlaruumist tuletõkkesektsiooni moodustamata jätmise korral ei ole võimaliku

tulekahju korral tagatud ohutu evakuatsioon, tule ja suitsu leviku piiramine, päästetööde

kergendamine ja varakahjude piiramine, mistõttu võivad evakuatsioonialadel viibivate inimeste

tervis ja elud ohustatud olla.

Täitmise tähtaeg: 30.12.2019

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 2000,00 (kaks tuhat) eurot.

Ettekirjutuse täitmisest palume meid informeerida kirjalikult postiaadressil Vahtra 3,

21003 Narva või digitaalselt allkirjastatud dokumendina e-posti aadressil [email protected]. Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (Kooli 2A, 41532 Jõhvi,

[email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta vaidlustatavast

haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Belik

peainspektor

Ohutusjärelevalve büroo

Ida päästekeskus Ettekirjutus saadeti elektrooniliselt:

OÜ Alvo Industries, [email protected].

+372 5860 2188

[email protected]