Ülevaade

Koostaja: Gripikeskus

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 04.02.2026)

Lühikokkuvõte ja prognoos

Respiratoorsete viiruste levik püsib kõrgel tasemel.

Viimase kahe nädala jooksul on üheaegselt kasvanud haigestumus grippi, COVID-19-sse ja

RS-viirusesse. Nende nakkuste osakaalu kasv jäi vahemikku 11,4% (gripp) kuni 25%

(COVID-19).

Hooajalised puhangud haridus- ja hoolekande- ja raviasutustes jätkuvad, toetades

haigestumise püsimist. Kui nakkuse leviku üldine kiirus ei ole muutunud, võib suurem hulk

nakkuskoldeid tõsta haigusjuhtude koguarvu 20–30%.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli

respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt valdavalt monoetioloogiline. Gripilaadsete

viirusnakkuste osas osutus positiivseks 59,4% analüüsitud proovidest, millest 64,9%

moodustasid gripiviirused, 13,5% RS-viirused.

Teiste viiruste (rhino-, inimese metapneumo-, paragripiviiruste ning SARS-CoV-2) osakaal

jääb alla 10% positiivsetest proovidest.

Hingamisteede nakkuste kasvu peamised mõjutajad on gripiviirused, SARS-CoV-2, RS-

viirused ja bakteriaalsed tekitajad (Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja

Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae).

Ülemiste hingamisteede nakkusi registreeriti 4260 inimesel, neist 37,3% olid kuni 14-aastased

lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestunute arv 31% .

Grippi haigestunute arv püsib väga kõrgel tasemel. 5. nädalal registreeriti 2 070 gripijuhtu.

Haigestunute arv kasvas võrreldes eelmise nädalaga 11,4%.

Registreeritakse mitmeid puhanguid koolides, lasteaedades ja hooldekodudes.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest gripi

tõttu hospitaliseeritud 1000 patsienti. Hospitaliseeritud eakate patsientide osakaal on

jätkuvalt kasvutrendis, mistõttu pikeneb ka haiglaravi kestus. Gripiga seotud surmajuhtumeid

registreeriti 56, neist 52 olid 60-aastased ja vanemad. Neli surmajuhtumit esinesid 18-, 31-

42- ja 58-aastaste seas. Kahel patsiendil esinesid rasked kaasuvad haigused. Keegi ei olnud

vaktsineeritud.

Võrreldes varasemate hooaegadega püsib hospitaliseeritute arv ligikaudu samal tasemel.

5.nädalal registreeriti 681 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus on kasvutrendis, võrreldes

eelmise nädalaga suurenes haigusjuhtude arv 25%. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse

keskmiseks.

Haigusjuhtude arv on suurenenud peaaegu kõikidest vanusrühmades.

TEHIKu andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud

48 patsienti, neist 6 surid. Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 79,5 aastat.

Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus hospitaliseerimisel 609 patsiendil, kes hospitaliseeriti

muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks.

Koostaja: Gripikeskus

Eelmisel nädalal registreeriti 138 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 67 on alla 4 -

aastastel lastel. Haigestumine on tõusutrendis. Viimase kahe nädala jooksul on täheldatud

märkimisväärset haigestumise kasvu, mis on eeskätt seotud väikelaste (2–6-aastased)

haigestumise suurenemisega. Haigestunute arv selles vanusrühmas on kolmekordistunud.

Paralleelselt on kasvanud haigestumine ka eakate vanusrühmas 60–84 aastat.

Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 112 patsienti, neist 71 (63,4%) olid lapsed

vanuses 0–4 aastat ning 25 patsiendid vanuses 65 aastat ja vanemad. Intensiivravi on vajanud

kokku 6 patsienti, neist kaks kuni 9-aastased ja neli üle 65-aastane. Suri viis inimest vanuses

üle 75 aasta.

Lähiaja prognoos

• Kuigi viiruste leviku intensiivsus ja etioloogiline pilt ei ole oluliselt muutunud, on

haigestumine suurenenud kollektiivides (nt kooliklassides, hooldekodudes ja

töökollektiivides jms). Hooajalised puhangud haridus- ja hoolekande- ja raviasutustes

jätkuvad, toetades haigestumuse püsimist.

• Prognoosi kohaselt hakkab haigusjuhtude kasvu tempo aeglustuma.

• Gripi, SARS-CoV-2 ja RS-viiruse samaaegne levik püsib lähinädalatel, hoides

tervishoiusüsteemi koormuse kõrgel tasemel.

• Hospitaliseerimisvajadus suureneb mõõdukalt, eeskätt eakate ja krooniliste haigustega

patsientide seas.

Detailne ülevaade

Ülemiste hingamisteede nakkushaigused

Seisuga 04.02.2026 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 4260

inimest, neist 37,3% olid kuni 14-aastased lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas

haigestunute arv 31% .

Eesti keskmine haigestumus oli 267,2 juhtu/100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem

haigestumus registreeriti Tartumaal (320,1 juhtu/100 000 elaniku kohta), Läänemaal (309,5

juhtu/100 000 elaniku kohta) ja Ida-Virumaal (285,0 juhtu/100 000 elaniku kohta). Teistes

maakondades suuri erinevusi ei täheldatud.

Respiratoorsete viiruste levik püsib kõrgel tasemel, mis on peamiselt seotud gripiviiruse jätkuva

epideemilise levikuga.

Viimase kahe nädala jooksul on üheaegselt kasvanud haigestumus grippi, COVID-19-sse ja

RS-viirusesse. Nende nakkuste osakaalu kasv jäi vahemikku 11,4% (gripp) kuni 25%

(COVID-19). (Joonis. 1)

Jätkuvalt registreeritakse mitmeid puhanguid koolides, lasteaedades ja hooldekodudes, mis on

tõenäoliselt kaasa aidanud haigusjuhtude koguarvu kiirele suurenemisele.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli

respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt valdavalt monoetioloogiline. Gripilaadsete

Koostaja: Gripikeskus

viirusnakkuste osas osutus positiivseks 59,4% analüüsitud proovidest, millest 64,9%

moodustasid gripiviirused, 13,5% RS-viirused.

Teiste viiruste osakaal jäi alla 10% positiivsetest proovidest. Peamisteks haigustekitajateks

olid gripi-, RS ja SARS-CoV-2.

Joonis 1 Gripi ja SARS-CoV-2 tuvastamised laboritulemuste alusel

Bakteriaalsetest haigustekitajatest mängisid haigestumises olulist rolli Streptococcus

pneumoniae, Haemophilus influenzae ja Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma

pneumoniae, kusjuures viimased moodustavad kogu perioodi vältel püsiva ja olulise osa

(Joonis 2).

Joonis 2. Respiratoorsete nakkuste viiruslike ja bakteriaalsete tekitajate osakaal nädalate lõikes.

Gripp: Haigestumine

5. nädalal registreeriti 2 070 gripijuhtu, neist 47,9% moodustasid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv kasvas võrreldes eelmise nädalaga 11,4%.

Gripiviiruste levik on laialdane, gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti kõigis

maakondades ja kõikides vanuserühmades.

Koostaja: Gripikeskus

Eesti keskmine grippi haigestumus oli 133,8 juhtu 100 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem

haigestumus registreeriti Ida-Virumaal (230,5 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Läänemaal

(196,5 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal (174,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Teistes

maakondades suuri piirkondlikke erinevusi ei täheldatud.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse väga kõrgeks.

Eestis ringlevad samaaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning

B-gripiviirus.

Laboratoorselt kinnitati 747 gripiviiruse juhtu, sealhulgas 274 A-gripiviirust ja üks B-

gripiviirus. Tüpiseeriti 27 gripiviirust, neist 26 olid A-gripiviirused: 10 kuulusid alatüüpi

A(H3N2) ja 16 alatüüpi A(H1N1)pdm09. Üks B-gripiviirus kuulus tüvele B (Victoria).

Gripp: Hospitaliseerimine

TEHIKu andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1000 patsienti. Alla 19-

aastaseid lapsi hospitaliseeriti 371 (37,1% kõigist hospitaliseeritutest), neist omakorda 261

last (70,3%) olid kuni 7-aastased. Eakad patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad

moodustasid 51,7% (517 patsienti) kõigist gripiga hospitaliseeritutest (joonis 3).

Hospitaliseeritud eakate patsientide osakaal on jätkuvalt kasvutrendis, mistõttu pikeneb ka

haiglaravi kestus. Laste puhul oli hospitaliseerimise mediaankestus 2 päeva, eakatel

patsientidel aga 8 päeva. Maksimaalne hospitaliseerimise kestus oli lastel 28 päeva ja eakatel

112 päeva. Hospitaliseeritud patsientidest oli vaktsineeritud ligikaudu 10%.

Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 56, neist 52 olid 60-aastased ja vanemad. Neli

surmajuhtumit esinesid 18-, 31- 42- ja 58-aastaste seas, keegi ei olnud vaktsineeritud. Kahel

patsiendil esinesid rasked kaasuvad haigused.

Võrreldes varasemate hooaegadega püsib hospitaliseeritute arv ligikaudu samal tasemel.

Joonis 3. Gripi diagnoosiga hospitaliseeritud patsientide vanuseline jaotus nädalate lõikes.

Koostaja: Gripikeskus

COVID-19: Haigestumine

5. nädalal registreeriti 681 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus on kasvutrendis, võrreldes

eelmise nädalaga suurenes haigusjuhtude arv 25%. Viirus levib kõigis maakondades,

haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks.

Haigusjuhtude arv on suurenenud peaaegu kõikidest vanusrühmades. Suurim haigestumiste

kasv on täheldatud noorukite (15-19a), eakate (70-74a) ja väikeste laste (0–4-a) seas, kus

haigestunute arv on võrreldes eelmise nädalaga suurenenud vastavalt 171,4% , 81,3% ja

67,6% võrra.

Ka teistes vanusrühmades on täheldatud kasvutrendi, kuid väikese absoluutarvu tõttu ei ole

protsentuaalsed muutused statistiliselt usaldusväärsed ning võimaldavad hinnata eelkõige

üldisi trende, mitte täpseid muutuse suurusi. (joonis 4)

Eesti keskmine haigestumus oli 48,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem

haigestumus registreeriti Jõgevamaal (103,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (90,5

juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Lääne-Virumaal ( 88,0 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 4 COVID-19 haigestumuse muutus vanusrühmade lõikes

COVID-19: Hospitaliseerimine TEHIK-u andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 48

patsienti, neist 6 surid.

COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest olid 37 (77%) 60-aastased ja

vanemad, neist omakorda 25 patsienti kuulusid vanuserühma 80 aastat ja vanemad.

Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 79,5 aastat.

Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus hospitaliseerimisel 609 patsiendil, kes hospitaliseeriti

muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks.

67,6%

41,0%

35,3%

171,4%

17,4% 6,3%

-3,6%

82,8%

-12,5%

-8,8% 22,9%

-2,4% 33,3%

20,7%

81,3%

7,7%

5,0%

-36,0%

-200,0%

-100,0%

0,0%

100,0%

200,0%

300,0%

400,0%

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

80,0

90,0

100,0

C O

V ID

-1 9

h ai

ge st

u m

u se

m u

u u

s, %

C O

V ID

-1 9

h ai

ge st

u m

u s

1 0

0 0

0 0

e l.k

o h

ta

vanuserühmad

COVID-19 haigestumuse muutus vanuserühmade lõikes

2026-W04 2026-W05 muutus,%

Koostaja: Gripikeskus

Kõigist COVID-19 põhihaiguse või kaasuva haiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest (n =

657) olid 494 patsienti (75,1%) 60-aastased ja vanemad.

Hospitaliseerimise mediaankestus oli 10 päeva. Lastel oli hospitaliseerimise mediaankestus 2

päeva, eakatel patsientidel 12 päeva. Maksimaalne hospitaliseerimise kestus oli lastel 3 päeva

ja eakatel 69 päeva.

RSV TEHIKu andmetel on hooaja algusest registreeritud 664 RS-viirusega seotud haigusjuhtu,

neist 428 ehk 64,5% olid kuni 7-aastased lapsed, omakorda 91,6% neist olid kuni 4-aastased

(joonis 5 ).

Eelmisel nädalal registreeriti 138 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 67 alla 4 -aastastel

lastel.

Viimase kahe nädala jooksul on täheldatud märkimisväärset haigestumise kasvu, mis on

eeskätt seotud väikelaste (2–6-aastased) haigestumise suurenemisega. Haigestunute arv selles

vanusrühmas on kolmekordistunud. Paralleelselt on kasvanud haigestumine ka eakate

vanusrühmas 60–84 aastat.

Joonis 5 RSV-ga seotud haigestumus vanuserühmade ja hooaegade lõikes

Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 112 patsienti, neist 71 (63,4%) olid lapsed vanuses

0–4 aastat ning 25 patsiendid vanuses 65 aastat ja vanemad. Intensiivravi on vajanud kokku 6

patsienti, neist kaks kuni 9-aastased ja neli üle 65-aastane. Suri viis inimest vanuses üle 75

aasta.