Ülevaade

Koostaja: Gripikeskus

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 11.02.2026)

Lühikokkuvõte ja prognoos

Respiratoorsete viiruste levik püsib kõrgel tasemel, kuid andmed annavad ettevaatlikku

optimismi, et haripunkt on saavutatud.

Hooajalised puhangud haridus- ja hoolekande- ja raviasutustes jätkuvad, toetades

haigestumise püsimist.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel on

respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt muutunud mitmekesisemaks, mis viitab sellele, et

haigestumise kõrgpunkt on kas lähiajal saabumas või juba saavutatud.

Gripilaadsete viirusnakkuste osas osutus positiivseks 76,2% analüüsitud proovidest.

Neist 41,2% moodustasid gripiviirused ja 23,5% RS-viirused, samas kui rhinoviiruste ja

SARS-CoV-2 osakaal oli kokku 11,8%.

Peamisteks haigustekitajateks on gripi-, RS-, rinoviirused ning SARS-CoV-2

Ülemiste hingamisteede nakkusi registreeriti 4270 inimesel, neist 36,9% olid kuni 14-aastased

lapsed, haigestumine püsib stabiilsena.

Grippi registreeriti 1538 gripijuhtu, neist 43,1% moodustasid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 25%.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse väga kõrgeks.

TEHIKu andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1206 patsienti.

Hospitaliseeritud eakate patsientide osakaal on jätkuvalt kasvutrendis, mistõttu pikeneb ka

haiglaravi kestus. Intensiivravi vajas 100 patsienti, neist 2 last vanuses kuni 7 aastat ja 76

patsienti vanuses üle 60 aasta. Intensiivravi vajadus on seni kaks korda väiksem võrreldes

eelmise hooajaga.

Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 72, neist 66 olid 60-aastased ja vanemad. Kuus

surmajuhtumit esines 18-, 31-, 40-, 42-, 56- ja 58-aastaste seas; keegi neist ei olnud

vaktsineeritud. Neljal patsiendil esinesid rasked kaasuvad haigused.

Haigestumuse ja hospitaliseerimiste ning suremuse suhte põhjal võib järeldada, et kuigi

viiruse levik on olnud väga intensiivne, ei ole hooaeg seni kujunenud raskusastmelt kõige

raskemaks.

6.nädalal registreeriti 597 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsena, kerges

languses, võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv 12,3%.

Viirus levib kõigis maakondades, haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks.

Suurim haigestumise kasv on täheldatud üle 85-aastaste seas, kus haigestunute arv on

võrreldes eelmise nädalaga suurenenud 68%.

See võib olla seotud mitme haiglasisese ja hoolekandeasutuse puhanguga.

Enamiku puhangute puhul olid nakkusallikaks haigete või klientide külastajad.

TEHIK-u andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 59

patsienti, neist 6 surid. Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus hospitaliseerimisel 674 patsiendil,

Koostaja: Gripikeskus

kes hospitaliseeriti muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks

haiguseks, neist suri 61 patsienti.

Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 80 aastat ning surnud patsientide

mediaanvanus 83,3 aastat.

Eelmisel nädalal registreeriti 151 RS-viirusega seotud haigusjuhtu.

TEHIKu andmetel on hooaja algusest registreeritud 808 RS-viirusega seotud haigusjuhtu,

neist 498 ehk 61,5% olid kuni 7-aastased lapsed, omakorda 91,7% neist olid kuni 4-aastased.

RS-viirusega seotud haigestumus jätkab kasvu, mis on eeskätt seotud väikelaste (0–4-aastaste)

haigestumise suurenemisega.

Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 133 patsienti, neist 80 (60,2%) olid lapsed vanuses

0–4 aastat ning 30 patsiendid vanuses 65 aastat ja vanemad. Intensiivravi on vajanud kokku 8

patsienti, neist kaks kuni 9-aastased ja kuus üle 65-aastane. Suri viis inimest vanuses üle 75

aasta.

Lähiaja prognoos

• Senised seireandmed annavad alust ettevaatlikuks optimismiks, et respiratoorsete

nakkuste epideemiline haripunkt on tõenäoliselt saavutatud või möödumas.

• Hooajalised puhangud haridus- ja hoolekande- ja raviasutustes jätkuvad, toetades

haigestumuse püsimist.

• Gripi, SARS-CoV-2 ja RS-viiruse samaaegne levik püsib lähinädalatel, hoides

tervishoiusüsteemi koormuse kõrgel tasemel.

• Hospitaliseerimisvajadus suureneb mõõdukalt, eeskätt eakate ja krooniliste haigustega

patsientide seas.

Detailne ülevaade

Ülemiste hingamisteede nakkushaigused

Seisuga 11.02.2026 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 4270

inimest, neist 36,9% olid kuni 14-aastased lapsed, haigestumine püsib stabiilsena.

Eesti keskmine haigestumus oli 275,5 juhtu 100 000 elaniku kohta. Maakondade lõikes suuri

erinevusi ei täheldatud.

Respiratoorsete viiruste levik püsib kõrgel tasemel, mis on peamiselt seotud nii gripiviiruse

jätkuva epideemilise levikuga, kuid ka teiste respiratoorsete viiruste sagenenud ringlusega.

Peamisteks haigustekitajateks on gripi-, RS-, rinoviirused ning SARS-CoV-2.(Joonis. 1)

Jätkuvalt registreeritakse mitmeid puhanguid koolides, lasteaedades ja hoolekandeasutustes,

mis on tõenäoliselt kaasa aidanud haigusjuhtude koguarvu püsimisele.

Koostaja: Gripikeskus

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel on

respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt muutunud mitmekesisemaks, mis viitab sellele, et

haigestumise kõrgpunkt on kas lähiajal saabumas või juba saavutatud.

Gripilaadsete viirusnakkuste osas osutus positiivseks 76,2% analüüsitud proovidest.

Neist 41,2% moodustasid gripiviirused ja 23,5% RS-viirused, samas kui rhinoviiruste ja

SARS-CoV-2 osakaal oli kokku 11,8%.

Teiste viiruste (hMPV ja adenoviirused) osakaal jäi alla 10% kõigist positiivsetest proovidest.

Bakteriaalsetest haigustekitajatest on kogu perioodi vältel märkimisväärne osakaal

Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Chlamydophila pneumoniae ja

Mycoplasma pneumoniae infektsioonidel.

Joonis 1. Respiratoorsete nakkuste viiruslike ja bakteriaalsete tekitajate osakaal nädalate lõikes.

Gripp: Haigestumine

6. nädalal registreeriti 1538 gripijuhtu, neist 43,1% moodustasid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 25%.

Gripiviiruste levik on endiselt laialdane, gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti kõigis

maakondades ja kõikides vanuserühmades.

Eesti keskmine grippi haigestumus oli 111,6 juhtu 100 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem

haigestumus registreeriti Ida-Virumaal (152 juhtu 100 000 elaniku kohta). Teistes maakondades

suuri piirkondlikke erinevusi ei täheldatud.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse väga kõrgeks.

Eestis ringlevad samaaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning

B-gripiviirus.

Laboratoorselt kinnitati 550 gripiviiruse juhtu, sealhulgas 398 A-gripiviirust ja kolm B-

gripiviirus.

Tüpiseeriti 30 A-gripiviirust, neist 21 kuulusid alatüüpi A(H3N2) ja 9 alatüüpi

A(H1N1)pdm09.

Koostaja: Gripikeskus

Gripp: Hospitaliseerimine

TEHIKu andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1206 patsienti. Alla 19-

aastaseid lapsi hospitaliseeriti 430 (35,6% kõigist hospitaliseeritutest), neist omakorda 303

last (70,5%) olid kuni 7-aastased. Eakad patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad

moodustasid 51,2% (618 patsienti) kõigist gripiga hospitaliseeritutest (joonis 3).

Hospitaliseeritud eakate patsientide osakaal on jätkuvalt kasvutrendis, mistõttu pikeneb ka

haiglaravi kestus. Laste puhul oli hospitaliseerimise mediaankestus 2 päeva, eakatel

patsientidel 8 päeva. Maksimaalne hospitaliseerimise kestus oli lastel 28 päeva ja eakatel 112

päeva. Hospitaliseeritud patsientidest oli vaktsineeritud ligikaudu 10%.

Intensiivravi vajas 100 patsienti, neist 2 last vanuses kuni 7 aastat ja 76 patsienti vanuses üle

60 aasta. Intensiivravi vajadus on seni kaks korda väiksem võrreldes eelmise hooajaga.

Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 72, neist 66 olid 60-aastased ja vanemad. Kuus

surmajuhtumit esines 18-, 31-, 40-, 42-, 56- ja 58-aastaste seas; keegi neist ei olnud

vaktsineeritud. Neljal patsiendil esinesid rasked kaasuvad haigused. Võrreldes varasemate hooaegadega püsib hospitaliseeritute arv ligikaudu samal tasemel.

Joonis 3. Gripi diagnoosiga hospitaliseeritud patsientide vanuseline jaotus nädalate lõikes.

COVID-19: Haigestumine

6. nädalal registreeriti 597 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsena, kerges

languses, võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv 12,3%.

Viirus levib kõigis maakondades, haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks.

Koostaja: Gripikeskus

Suurim haigestumise langus on täheldatud laste vanusrühmades, välja arvatud 10–14-aastaste

seas.

Suurim haigestumise kasv on täheldatud üle 85-aastaste seas, kus haigestunute arv on

võrreldes eelmise nädalaga suurenenud 68%.

See võib olla seotud mitme haiglasisese ja hoolekandeasutuse puhanguga.

Enamiku puhangute puhul olid nakkusallikaks haigete või klientide külastajad.

Teistes vanusrühmades täheldatud muutused põhinevad väikestel arvudel ning nende

tõlgendamisel tuleb keskenduda eelkõige trendile, mitte muutuse täpsele suurusele. (joonis 4)

Eesti keskmine haigestumus oli 43,6 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem

haigestumus registreeriti Läänemaal (88,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (57 juhtu

100 000 elaniku kohta).

Joonis 4 COVID-19 haigestumuse muutus vanusrühmade lõikes

COVID-19: Hospitaliseerimine TEHIK-u andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 59

patsienti, neist 6 surid. COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest 41 olid 65-

aastased ja vanemad, neist omakorda 28 kuulusid vanuserühma 80 aastat ja vanemad.

Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus hospitaliseerimisel 674 patsiendil, kes hospitaliseeriti

muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks, neist suri 61

patsienti.

Kõigist COVID-19 põhihaiguse või kaasuva haiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest (n =

734) olid 506 (68,9%) 60-aastased ja vanemad.

Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 80 aastat ning surnud patsientide

mediaanvanus 83,3 aastat.

Koostaja: Gripikeskus

Hospitaliseerimise mediaankestus oli 10 päeva. Lastel oli hospitaliseerimise mediaankestus 2

päeva, eakatel patsientidel 12 päeva. Maksimaalne hospitaliseerimise kestus oli lastel 3 päeva

ja eakatel 69 päeva.

RSV TEHIKu andmetel on hooaja algusest registreeritud 808 RS-viirusega seotud haigusjuhtu,

neist 498 ehk 61,5% olid kuni 7-aastased lapsed, omakorda 91,7% neist olid kuni 4-aastased

(joonis 5 ).

Eelmisel nädalal registreeriti 151 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 68 alla 4 -aastastel

lastel.

RS-viirusega seotud haigestumus jätkab kasvu, mis on eeskätt seotud väikelaste (0–4-aastaste)

haigestumise suurenemisega.

Joonis 5 RSV-ga seotud haigestumus vanuserühmade ja hooaegade lõikes

Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 133 patsienti, neist 80 (60,2%) olid lapsed vanuses

0–4 aastat ning 30 patsiendid vanuses 65 aastat ja vanemad. Intensiivravi on vajanud kokku 8

patsienti, neist kaks kuni 9-aastased ja kuus üle 65-aastane. Suri viis inimest vanuses üle 75

aasta.