Paide linnas Sillaotsa ja Tarbja külas jalgratta- ja jalgtee eelprojekti kooskõlastamine

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA

JALGRATTA- JA JALGTEE

PROJEKTEERIMINE RIIGITEE NR 15180 SILLAOTSA-TARBJA TEE KM 0,405 – 2,637;

RIIGITEE NR 15159 MÄO-TARBJA-EIVERE-KORBA TEE KM 6,228

– 6,628

EELPROJEKT

Tellija: Paide Linnavalitsus

Dokumendi tüüp: Eelprojekt

Kuupäev: 20.01.2026

Projekti nr: 25287

Objekti aadress: Riigitee nr 15180 Sillaotsa-Tarbja tee km 0,040 – 2,637; riigitee nr

15159 Mäo-Sillaotsa-Eivere-Korba tee km 6,228 – 6,628, Järva

maakond

Versioon: 01

Projekteerija:

Projekteerija (EL)

Rauno Rüütel

Sander Kulp

Projektijuht: Rauno Rüütel

Hepta Group Enery OÜ 12502103

MTR TEL00217

Mäealuse 2/1, 12618 Tallinn

Tel: +372 53426358

E-post: [email protected]

www.hepta.ee

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist: Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

2 / 29

SISUKORD

1. ÜLDOSA ............................................................................................................. 4

1.1. Lähteandmed ...................................................................................................... 4 1.2. Normdokumendid ................................................................................................. 5 1.3. Täiendavad meetmed ........................................................................................... 6

2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 7

3. PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................... 8

3.1. Plaanilahendus ja liikluskorraldus ........................................................................... 8 3.2. Vertikaalplaneering ja sajuvee juhtimine ................................................................. 9 3.3. Katend ................................................................................................................ 9

Katendi projekteerimise lähteandmed ..................................................................... 9 Katendikonstruktsiooni rajamine ja materjalinõuded ............................................... 13 Dreenkiht .......................................................................................................... 13 Alus.................................................................................................................. 13 Katted .............................................................................................................. 13

3.4. Muldkehad ja veeviimarid .................................................................................... 14 Sademevee lahendus .......................................................................................... 14

3.5. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ...................................................................... 15 3.6. Tehnovõrgud ..................................................................................................... 16 3.7. Keskkonnakaitse ................................................................................................ 16

Jäätmekäitlus .................................................................................................... 16 3.8. Keskkonnamõju eelhinnang ................................................................................. 17

Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................... 17 Asukoha ja keskkonnatingimuste kirjeldus ............................................................ 17 Kavandatava tegevuse võimalikud keskkonnamõjud ............................................... 18 Leevendusmeetmed ........................................................................................... 18 Eelhinnangu järeldus .......................................................................................... 19

3.9. Maastikukujundustööd ........................................................................................ 19 3.10. Geodeetiliste punktide kaitsmine/likvideerimine ..................................................... 19

4. EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA ........................................................................ 20

4.1. Üldnõuded......................................................................................................... 20 4.2. Ehitustöödeaegne liikluskorraldus......................................................................... 20 4.3. Kaevetööde üldnõuded ....................................................................................... 20 4.4. Kvaliteedinõuded ............................................................................................... 21

5. TEEDE KASUTAMINE JA KORRASHOID ............................................................ 22

6. VÄLISVALGUSTUS ........................................................................................... 23

6.1. Standardid ........................................................................................................ 23 6.2. Kirjeldus ........................................................................................................... 23

Valgustehnilised andmed .................................................................................... 23 Valgustusklassid ................................................................................................ 23 Valgusti hooldetegur ........................................................................................... 24

6.3. Valgustid........................................................................................................... 24 6.4. Juhtimine .......................................................................................................... 25

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

3 / 29

6.5. Kaitse ja maandamine ........................................................................................ 25 6.6. Ehitamine ......................................................................................................... 25

Kaabelliinid ....................................................................................................... 25 Kaevetööd ......................................................................................................... 26

6.7. Ehitustööde läbiviimine ....................................................................................... 27 Kvaliteedi- ja kontrollinõuded ehitajale ................................................................. 27 Tööde teostamisel .............................................................................................. 27 Keskkonnakaitse aspektid ................................................................................... 27

6.8. Kaevetööde läbiviimine ....................................................................................... 28 Pinnakatete taastamise põhimõtted ...................................................................... 28

6.9. Ehitustööde dokumenteerimine ............................................................................ 29 6.10. Demontaaž ja jäätmekäitlus ................................................................................ 29 6.11. Kasutuselevõtt ................................................................................................... 29 6.12. Ülevaatused ...................................................................................................... 29

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

4 / 29

1. ÜLDOSA

Paide linna Sillaotsa-Tarbja jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) eelprojekti on koostanud Hepta

Group Energy (edaspidi konsultant) Paide Linnavalitsuse tellimusel (edaspidi Tellija).

Käesoleva eelprojektiga on projekteeritud uus jalg- ja jalgrattatee Paide linna külje alla, mis

ühendab kahte asumit omavahel ning soodustab ohutut liiklemist kõigile gruppidele.

Projektiga hõlmatud kinnistud:

• 15180 Sillaotsa-Tarbja tee (kinnistu nr 56502:002:0011)

• 15180 Sillaotsa-Tarbja tee (kinnistu nr 56502:002:0008)

• 15180 Sillaotsa-Tarbja tee (kinnistu nr 56502:002:0012)

• 15180 Sillaotsa-Tarbja tee (kinnistu nr 56502:002:0013)

• 5650414 Kalmistu tee (kinnistu nr 56701:001:0070)

• Silla (kinnistu nr 56502:002:0138)

• Sillaotsa (kinnistu nr 56502:002:0043)

• Tõnise (kinnistu nr 56502:002:0262)

• Jõesaare (kinnistu nr 56502:002:0220)

• Raudsepa (kinnistu nr 56502:002:0239)

• Haava (kinnistu nr 56502:002:1362)

• Sepa (kinnistu nr 56502:002:0722)

• Vahi (kinnistu nr 56502:002:0712)

• Järveääre (kinnistu nr 56502:002:0902)

• Habeme (kinnistu nr 56502:002:0922)

• Seemne (kinnistu nr 56502:002:0571)

• Akseli (kinnistu nr 56502:002:0912)

• Kirsi (kinnistu nr 56502:002:0032)

• Kuivati (kinnistu nr 56502:002:0017)

• 15180 Sillaotsa-Tarbja tee (kinnistu nr 56502:002:0019)

• Kalamäe (kinnistu nr 56502:002:1282)

• Ülepumpla (kinnistu nr 56502:002:0139)

• 15159 Tarbja-Eivere-Korba tee L4 (kinnistu nr 56502:002:0071)

• Kooli tee 1 (kinnistu nr 56502:002:0049)

• Kooli tee 12 (kinnistu nr 56502:002:0156)

• Põlme (kinnistu nr 56502:002:0034)

• Miku (kinnistu nr 56502:002:0109 ja 56502:002:0108)

• Jaago (kinnistu nr 56502:002:0423)

• Kuura (kinnistu nr 56502:002:0238)

1.1. Lähteandmed

Projekti koostamisel on aluseks võetud järgmised dokumendid:

• Tellija lähteülesanne (projekteerimistingimused nr PT-25-18)

• Transpordiameti nõuded (nr 7.1-2/25/18762-3)

• Elektrilevi tehnilised tingimused 508351

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

5 / 29

• Telia tehnilised tingimused nr 40041924

• AS Paide Vesi tehnilised tingimused 1/9-1

• Paide linna üldplaneering (vastu võetud 17.10.2024)

Projekti koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest ehitusuuringutest:

• Geodeetiline alusplaan: Geodeesia SAR OÜ, töö nr TO103-25 (11.2025)

1.2. Normdokumendid

• Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 09.01.2020. määrus

nr 2)

• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101)

• Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

• Nõuded ehitusprojektile (Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. määrus nr 97)

• Tee projekteerimise normid (Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71)

• Teede projekteerimise juhend (Transpordiamet 2024)

• Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Transpordiamet TA 2021)

• Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (Transpordiamet 2025)

• Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (Transpordiamet 2022)

• Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Transpordiamet 2016)

• Kergliiklustaristu kavandamise juhend (Transpordiamet 2022)

• EVS 843:2016 Linnatänavad

• EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine

• EVS-EN 12899-1: 2007 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Osa 1. Liiklusmärgid“

• EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine

• EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid

• EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained

• EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud

• EVS-EN 1340 Betoonist äärekivid. Nõuded ja kaitsemeetodid.

• EVS-EN 1341:2012 Looduskivist sillutuskivid välissillutiseks. Nõuded ja katsemeetodid

• Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatava sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid

EVS-EN 13242:2006+A1:2008;

• EVS-EN 13285:2010 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid

• Teetööde tehniliste kirjelduste süsteem:

o https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

6 / 29

Projekti koostamisel on lähtutud asjakohaste õigusaktide kehtivast redaktsioonist.

Kommunikatsioonivaldajate nõudmised kajastuvad tehnilistes tingimustes. Ehitustööde

teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega.

1.3. Täiendavad meetmed

Antud projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9

sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Rajatavale taristule tagatakse kliimakindlust vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele 2021/C 373/01

„Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373,

16.09.2021).

Antud projektiga tagatakse ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega arvestamise, mis

hõlmab liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi ja ajutise

iseloomuga erivajadusi, ning on elukaareülese mõjuga (arvestab kõigi vanuserühmadega).

Antud projektiga panustatakse ka „Eesti 2035“ strateegiasse, luues inimeste heaolu

suurendamiseks ohutuid liikumisvõimalusi kõikidele liiklusgruppidele ja rajades kvaliteetsemat

linnaruumi.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

7 / 29

2. OLEMASOLEV OLUKORD

Paide linnas Sillaotsa ja Tarbja asumeid ühendab hetkel vaid maantee ning eraldi jalg- ja

jalgrattateed ei ole. Sillaotsa poolt vaadatuna on maantee kiirusepiiranguga 90 km/h ning mõlemal

pool teed paiknevad enamasti põllud või mets. Tarbjas muutub kiiruspiirang 50 km/h peale ning

riigitee 15180 idapoolses küljes on jätkuvalt põllumaad. Läänepoolsel küljel leidub mitmeid

eramuid. Pärast ristumist riigiteega 15159 kulgeb tee ida-lääne suunaliselt. Tee põhjapoolsele

küljele jäävad era- ja kortermajad, lõunapoolsele küljele põllud ning kool.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

8 / 29

3. PROJEKTLAHENDUS

3.1. Plaanilahendus ja liikluskorraldus

Projektlahenduse koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast ja Tellija ning Transpordiameti

tingimustest.

Projekteeritud 3,0 m laiune ja ~3,0 km pikkune JJT kulgeb riigitee 15180 Sillaotsa-Tarbja tee km

0,040 – 0,840 läänepoolsel (vasakul) küljel ning km 0,840 – 2,637 idapoolsel (paremal) küljel.

Edasi kulgeb JJT riigitee 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba tee km 6,248 – 6,628 lõunapoolsel

(vasakul) küljel. JJT ületab riigiteed km 6,248 paikneva olemasoleva ülekäiguraja juures ning

jätkab teisel pool teed veel ~20m pikkuselt, lõppedes Jõe tänavaga.

Vastavalt Transpordiameti Kergliiklustaristu kavandamise juhendile on JJT projekteeritud 90 km/h

alas riigiteedest vähemalt 9,0 m kaugusele va vahemikus PK 15+60 ... PK 16+80, kus ta on

vähemalt 7,0 m kaugusel, et minna mõõda kraavi kaevudest. Kiiruse 50 km/h alas on JJT

projekteeritud vähemalt 5,0 m kaugusele sõidutee servast.

JJT teeületuskoht riigitee 15180 peal on projekteeritud km 0,840 juurde, sest see asub maantee

sirgema lõigu peal, kus vajalik nähtavus on tagatud (nähtavuse tagamiseks tuleb teha raadamist).

Kuna liiklussagedus antud teel on väike (2024 aasta loenduse järgi AKÖL 365), on ületuskoht

projekteeritud ilma ohutussaareta.

Riigitee 15159 km 6,481 on projekteeritud uus ülekäigurada, et Jõe tänaval olevatest

korterelamutest tulevad inimesed saaksid ohutumalt teed ületada.

Tarbja külas on projekteeritud liiklust rahustavate meetmetena kolm künnist. Kaks neist on

projekteeritud riigitee 15159 ülekäigukohtade ette. Kuna ülekäiguradade kõrval on ristmikud, on

künnised projekteeritud teisele poole ristmikku. Kolmas künnis on projekteeritud riigitee 15180 km

1,860 Tarbja küla algusesse. Kõik künnised on projekteeritud Transpordiameti „Trapetsikujulise

künnise tüüpjoonis“ järgselt kiirusele 50 km/h. Künnise kaldosa pikkus 2,5 m, pealmise osa pikkus

4,0 m, künnise kõrgus 10 cm. Lisaks künnise alusele tuleb künnise eest ja tagant teha 2 m ulatuses

tasandusfrees ja ülekate.

Üle projekteeritud JJT on projekteeritud kinnistutele juurdepääsud. Juurdepääsude asukohad ja

mõõtmed vt joonistelt TL-4-02. Lisaks sõidukite juurdepääsudele on projekteeritud ka kergliiklejate

juurdepääse JJT’le PK 1+85, PK 18+33 ja PK 25+90.

PK 16+04 on olemasoleva kaheosalise juurdepääsu asemel projekteeritud üks uus. Olemasolevad

kruusast juurdepääsud likvideerida ja asendada murukattega.

Projekteeritud JJT ületab ka mitmed veekogusid. PK 5+40 on projekteeritud 10 m pikk DN550

plastiktruup. PK 6+93 on projekteeritud 10 m pikk DN500 plastiktruup. PK 7+78 on projekteeritud

10 m pikk DN1000 plastiktruup. PK 13+23 on projekteeritud 12 m pikk DN 500 plastiktruup.

Truubid on projekteeritud ka kohtadesse, kuhu vesi võib jääda JJT taha seisma. Sellised kohad on

PK 8+28 ja PK 14+89, kuhu on projekteeritud vastavalt 8,5 m ja 6,0 m pikad DN200 plastiktruubid,

et suunata vesi JJT alt olemasolevasse kraavi.

Tarbja külas on teeäärsetele isetekkeliste põllumaa juurdepääsude all torud, mis on kõik setet täis.

Uute juurdepääsude alla PK 19+20, PK 20+43 ja PK 22+28 on projekteeritud DN160 plastiktruubid,

et parandada olemasolevat olukorda.

PK 29+84 jääb valgustipost JJT peale. See on ette nähtud ümber tõsta.

JJT koridori jäävad tõmmitsad PK 21+97 ja PK 22+49 tõsta JJT pealt ära.

PK 16+35 kuni PK 16+56 paiknev kivide hunnik likvideerida.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

9 / 29

Antud projektiga laiendatakse olemasolevat kergliiklustaristut, mille tulemusena suureneb liiklejate

ohutus.

JJT’de ristumisel tänavatega/maanteega on projekteeritud taktiilsed hoiatuskivid. Erakinnistutele

juurdepääsude ette ei ole taktiilseid kivisid projekteeritud, kuna nende kasutamine on väga harv

(erandiks on Kooli tee 1 kinnistu juurdepääsud).

JJT mõlemasse serva on projekteeritud 0,25 m laiused kruuspeenrad.

JJT äärde on projekteeritud 5 puhkekohta (vt joonis TL-4-02). Projektis näidatud puhkekohtadesse

on projekteeritud pingid ning prügikast, mille mudelid täpsustada järgmises projektistaadiumis.

Riigiteede teekaitsevöönd on 30m.

3.2. Vertikaalplaneering ja sajuvee juhtimine

Vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasolevate teede ja teega liituvate alade

kõrgusega.

Teede kalded on valitud sellised, mis minimaalsete väärtuste korral tagavad sajuvee äravoolu

kattelt arvestades ehitusel lubatavaid tolerantse ja ka maksimaalsete väärtuste korral tagavad

kasutusmugavuse ja ohutuse.

JJT on projekteeritud läbivalt 2% põikkaldega, välja arvatud teedega ristumiskohad. JJT pikikalle

on vahemikus 0,3%...3,0%, välja arvatud ristumiste alas.

3.3. Katend

Katendi projekteerimise lähteandmed

Teekatendite konstrueerimisel on lähtutud projekteerimisnormidest, eeldatavast liikluskoosseisust

ja -sagedusest ning ehitusgeoloogilisest situatsioonist. Transpordiameti juhendi „Tüüpkatendid

väikese liiklussagedusega teedele“ järgi on antud projektis valitud juurdepääsude

konstruktsiooniks Tüüp II, mille killustikaluse ja liiva kihtide paksused on 5 cm võrra suurendatud,

kuna juurdepääsud on suuresti põllumasinate jaoks. Tellija soovil on nii JJT kui juurdepääsude

asfaltkatete paksust suurendatud 1 cm võrra, ehk mõlemal on projekteeritud asfaltkihi paksus 6

cm.

Katendikonstruktsioonide rajamist erinevates aluskonstruktsiooni ja maapealsete rajatiste

situatsioonides selgitavad tüüplõiked joonisel TL-6-01, lõigete asukohad on markeeritud

asendiplaanil.

• Sõidutee ab-katend Tüüp 1

Juurdepääsud

AC 16 surf 70/100 H=6 cm

Paekivist killustikalus (põhifraktsioon 32/64) H=25 cm

Tm_100 H=25 cm

Tm_75 H=44 cm

Olemasolev pinnas

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

10 / 29

• Sõidutee künnise katend Tüüp 2

AC 16 surf 70/100 H=6 cm

AC 16 surf 70/100 H=6 cm

Olemasolev konstruktsioon

• Sõidutee ab-katend ülekate Tüüp 3

AC 16 surf 70/100 H=6 cm

Olemasolev konstruktsioon

• Kõnnitee ab-katend Tüüp 4

AC 8 surf 70/100 H=6 cm

Paekivist killustikalus (põhifraktsioon 16/32) H=20 cm

Tm_100 H=20 cm

Tm_75 H=54 cm

Olemasolev pinnas

• Sõidutee tugipeenar/kruuskatend Tüüp 5

Lubjakivikillustik (võib kasutada ka purustatud kruusa)

segu nr 5* (fr 0/16) H=6 cm

Paekivist killustikalus (põhifraktsioon 32/64) H=25 cm

Tm_100 H=25 cm

Tm_75 H=44 cm

Olemasolev pinnas

* Segu koostis vastavalt "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" - Lisa 10.

• Sõidutee tugipeenara taastamine Tüüp 6

Lubjakivikillustik (võib kasutada ka purustatud kruusa)

segu nr 5* (fr 0/16) H=6 cm

Olemasolev konstruktsioon

* Segu koostis vastavalt "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" - Lisa 10.

• Kõnnitee kruuspeenar Tüüp 7

Lubjakivikillustik (võib kasutada ka purustatud kruusa)

segu nr 5* (fr 0/16) H=6 cm

Paekivist killustikalus (põhifraktsioon 16/32) H=20 cm

Tm_100 H=20 cm

Tm_75 H=54 cm

Olemasolev pinnas

• Haljasala murukatend

Kasvumuld ja murukülv H=15 cm

Olemasoleva pinnase planeerimine / täitepinnas

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

11 / 29

• Haljasala tugevdatud murukatend

Kasvumuld ja murukülv H=15 cm

Olemasoleva pinnase planeerimine / täitepinnas

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist: Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

12 / 29

Tabel 3.1. Katendite jämetäitematerjalide minimaalsed kvaliteedinõuded

Materjal

Kasu-

tatud

tüübi

nr

Kihi

paksus

, cm

Mini-

maalne

sideaine

sisaldus,

Bmin %

Terasti-

kulise

koostise

kate-

gooria,

Gc

Purustatu

d pindade

osakaalu

kategooria

C

Los

Angeles'e

teguri

kategooria

LA

Kulumis-

kindlus

Nordic

katsel

kategooria

,

AN

Külma-

kindlus

e kate-

gooria,

F

Külma-

kindluse

kategooria

NaCl

lahuses,

FNaCl

Plaatsus-

teguri

maksimaa

l-väärtuse

kategooria

,

FI

Peen-

osiste

sisaldus

e kate-

gooria

f Kulumis-

kindlus

Deforma-

tsiooni

kindlus

AC 8 surf 70/100 4 6 5,8 85/20 50/30 35 - - NaCl4 25 2

AC 16 surf 70/100 1-3 6 5,0 90/15 50/30 35 - - NaCl4 15 2 PRDAIR 16

Killustik fr 32/64 mm 1, 5 25 80/20 50/10 35 - 4 PN 35 4

Killustik fr. 16/32 mm 4, 7 20 80/20 50/30 40 - 8 PN 35 4

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist: Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

13 / 29

Katendikonstruktsiooni rajamine ja materjalinõuded

Tehnovõrkude ja äärekivide paigalduskaevikute asukohtades katendite taastamisel ja olemasoleva

ja rajatava või taastatava asfaltbetoonkatendi liitekohtades rajada konstruktsioonide kihid vuukide

kohakuti sattumise vältimiseks ja vajumite ühtlustamiseks üksteise suhtes ülekattega vastavalt

joonisel TL-6-01 „Konstruktiivsed lõiked“ esitatule. Uue kattega ala kokku viimisel olemasoleva

kattega ei tohi kattele jääda lohke.

Teede ehitamisel juhinduda „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ määrusest.

Muldkeha rajada vastavalt Transpordiameti juhisele „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise,

ehitamise ja remondi juhis“ nõuetele.

Killustikalused rajada vastaval Transpordiameti juhisele „Killustikust katendikihtide ehitamise

juhend“ nõuetele.

Asfaltbetoonkatted rajada vastavalt Transpordiameti juhisele „Asfaldist katendikihtide ehitamise

juhis“ nõuetele.

Dreenkiht

Projekteeritud katendikonstruktsioonides dreenkihti eraldi ei käsitleta. Liivast täide rajatakse

muldkehana, mille kvaliteet peab vastama ühtlasi dreenkihi rajamise nõuetele, vt p. 3.4 Muldkeha

ja veeviimarid.

Alus

Killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil, kasutatava materjali

põhifraktsioon on esitatud katendikonstruktsioonide kirjeldustes, kiilekillustiku fraktsioon ja

kulunurm peavad vastama „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 12 (2) „Aluse ehitamine.“

Ehitamisel lähtuda Transpordiameti „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisest“.

Killustikaluse kandevõime peab olema „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ määruse kohaselt nõutav

elastsusmoodul sõiduteel ≥ 170 MPa, jalgratta- ja kõnniteel 140 MPa.

Katted

Asfaltsegude materjalid peavad vastama EVS 901-3:2021 „Asfaltsegud“ nõuetele. Ehitamisel

lähtuda Transpordiameti „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest“.

Asfalteerimisel tuleb vuukide töötlemine ja ehitus teostada vastavalt Transpordiameti juhendile.

Kui asfaltbetooni vuuke ei ole võimalik ehitada sooja vuugina (olemasoleva ja uue katte liitekohad),

kasutada vuugiliimi (Tokplast või analoog).

Betoonist sillutisekivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338 "Betoonist sillutisekivid",

ilmastikukindluse klass 3.

JJT lõikumisel teega on kasutatud taktiilseid hoiatuskive (mummukive) 30x30 cm plaadid kahes

reas.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

14 / 29

3.4. Muldkehad ja veeviimarid

Teede rajamise aluspinnaseks on olemasoleva või rajatava täiteliiva kiht või tehnovõrkude kaeviku

täitmisel rajatav muldkeha.

Muldkeha projekteeritud paksus on ette nähtud rajada piisavate filtratsiooniomadustega. Muldkeha

pealispind planeeritakse katte kallete järgi, ehitamisel lähtuda Transpordiameti „Muldkeha ja

dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisest“. Liivpinnase sõelkõver peab vastama

Transpordiameti „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ L2.T3 Tm_100 peenliiv ja Tm_75.

Liivpinnasest dreenkihi tihendustegur, mis on pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase

optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalse mahumassi suhe, peab olema vähemalt 0,98.

Liivpinnasest dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi

seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa.

Olemasolevate teede alalt uue katendikonstruktsiooni sügavuse ulatuses välja kaevatav killustik ja

liiv on teede täiteks sobiv materjal, kui see vastab täitepinnasele esitatud nõuetele. Muldkehaks

sobiva pinnase kaevamisel ja ladustamisel vältida selle segunemist ebasobivaga.

Pinnase saab lugeda Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkirja nr 0001 „Muldkeha ja

dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020)“ lisa 1 järgi dreenivaks, kui:

1) Osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 10% ning samal ajal osakesi tera

suurusega alla 0,006 mm on vähem kui 2%

või

2) Osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%.

Tee muldkehas ja torustike kaevikute tagasitäitel kasutatava täiteliiva lõimis peab külmakindluse,

filtratsiooni ja tihendatavuse tagamiseks vastama vähemalt kehtiva Transpordiameti

(Maanteeameti) „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ toodud pinnase Tm_100 ja Tm_75

nõuetele.

Projekteeritud JJT alasse jäävate kraavide T-3, T-5, T-7 ja T-8 ning truubi T-2 edaspidine toimimine

peab tuleb ehituse käigus tagada. Vajadusel tuleb need setetest puhastada.

Sademevee lahendus

Rajatava jalg- ja jalgrattatee sademevee käitlemine on lahendatud vertikaalplaneerimisega,

suunates kõvakattega pinnalt sademevee haljasalale ning sealt edasi jõuab see piirkonna

kuivenduskraavidesse. Lisanduv kõvakattega ala on umbes 8740m2, millelt juhitakse ära kokku

Q=168 L/s sademevett. Arvestatud on 10 minutilise kokkuvooluajaga ning 3 aastase korduvusega,

mille tulemusel on sajuvee intensiivsus Paide piirkonnas 240,4 L/s/ha. Olemasolevate

kuivenduskraavidega paralleelselt on rajatud umbes 4420m2 kõvakattega ala, millelt kraavi jõuab

85 L/s. Tegu on lisanduvate vooluhulkadega, arvestades kõvakattega ala suurenemist piirkonnas.

Piirkonda projekteeritud kolme truubi puhul on eraldi välja toodud arvutuskäik vastava kraavi

ristlõike ja truubi ristlõike läbilaskevõime kohta. Kraavi läbilaskevõime arvutuse aluseks on võetud

Chezy valem

= √0,

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

15 / 29

milles C on Chezy moodul, A on voolu ristlõige e. elavlõige, R on hüdrauliline raadius ning i0 on

kraavi põhja lang. Truubi läbilaskevõime arvutamiseks on võetud aluseks kiiruse (v) ja vooluhulga

(Q) arvutamise valem

= ∗

= 1

∗ (

4 )

1 6 ∗ √ ∗

milles, n on Manningi konstant (0,001 plasttoru), I on toru lang ning d on toru siseläbimõõt.

PK 5+40 juures on kraavi läbilaskevõime = 18,47 ∗ 0,77√0,24 ∗ 0,007 =0,58m3/s=580L/s

Projekteeritud DN/ID550 truubi läbilaskevõime on langu I=0,013 juures

= 1

0,001 ∗ (

0,55

4 )

1

6 ∗ √0,138 ∗ 0,013= 3,04m/s

= ∗ =3,04*0,24=0,73 m3/s=730 L/s

PK 6+93 juures on kraavi läbilaskevõime

= 16,79 ∗ 0,0,44√0,18 ∗ 0,004 =0,20m3/s =200 L/s

Projekteeritud DN/ID500 truubi läbilaske võime on langu I=0,01

= 1

0,001 ∗ (

0,5

4 )

1

6 ∗ √0,125 ∗ 0,01= 2,50m/s

= ∗ =2,50*0,20=0,50 m3/s=500 L/s

PK 7+78 juures on kraavi läbilaskevõime = 25,15 ∗ 5,72√0,63 ∗ 0,001 =3,60m3/s=3600L/s

Projekteeritud DN/ID1000 truubi läbilaske võime on langu I=0,014

= 1

0,001 ∗ (

1

4 )

1

6 ∗ √0,25 ∗ 0,014= 4,70m/s

= ∗ =4,70*0,79=3,71 m3/s=3710 L/s

3.5. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

Liiklusmärgid on projekteeritud ja tuleb paigaldada vastavalt standardile EVS 613:2023

„Liiklusmärgid ja nende kasutamine“.

Projekteeritud liiklusmärgid kuuluvad I suurusgruppi.

Liiklusmärkide ja tahvlite valmistamisel kasutada vähemalt 2 mm paksuseid alumiiniumist või

kuumgalvaniseeritud terasplekist märgialuseid.

Liiklusmärkidel kasutada RA1 või RA2 klassi valgust peegeldavat kilet lähtuvalt EVS 613:2023

„Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ ja EVS-EN 12899-1: 2007 „Vertikaalsed

liikluskorraldusvahendid. Osa 1. Liiklusmärgid“ esitatud fotomeetrilistest nõuetest, märgi

paigalduskohast (tee kohal / kõrval) ja märgi numbrist.

Teekattemärgistus teha sõiduteel termovaluplastikuga.

Teekattemärgistus on projekteeritud, materjal peab vastama ja see tuleb paigaldada vastavalt EVS

614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“.

Uue liikluskorraldusega vastuollu sattunud teemärgised ja liiklusmärgid tuleb kõrvaldada.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

16 / 29

3.6. Tehnovõrgud

Uute tehnovõrkude rajamist käsitlevad vastavad projektiosad.

Kõik ehitustsooni jäävad tehnovõrkude kaevuluugid on projektis ette nähtud tõsta projektiga ette

antud tasapinda. Vajadusel tuleb vanad amortiseerunud luugid, mida pole võimalik niisama

reguleerida, välja vahetada. Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine.

Kaevu kaane reguleerimisel peab kaevu teleskoop jääma kaevukeha sisse vähemalt 20 cm. Kaevu

teleskoobi maksimaalne pikkus 80 cm. Juhul kui tõstetakse kaevukaant ja teleskooptoru ei jää

kaevukeha sisse 20 cm, tuleb pikendada kaevukeha mitte teleskooptoru.

Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 15 cm. Veetorustike

süsteemil kuuluvad kaped ja spindlipikendused ühte komplekti, vajadusel tuleb mõlemad välja

vahetada. Hetkel haljasala all paiknevad ja peale ehitust kõvakattega tee alla jäävad olemasolevad

kaped tuleb vajadusel asendada ujuvkapedega kandevõimega 40 t.

Tehnovõrkude kaevikute tagasitäite materjali- ja tihendamise kvaliteedinõuded peavad vastama

tee muldkeha ehitamise nõuetele.

Mittetöötavate tehnovõrkude kaevud ja kaped tuleb tee muldkehast teisaldada.

Näha ette kõik meetmed olemasolevate liinirajatiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde

käigus. Elektri- ja sideliinide kaitsmine teha vastavalt etteantud tehnilistes tingimustes esitatule.

3.7. Keskkonnakaitse

Jäätmekäitlus

Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete omanik.

Jäätmeid käidelda vastavalt Paide linna jäätmehoolduseeskirjale (Paide Linnavolikogu 17.11.2022

määrus nr 17).

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult

piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele

vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitusjäätmed

tuleb koguda liigiti vastavalt tähistatud jäätmemahutitesse nende tekkekohal või selle jaoks

spetsiaalselt eraldatud alale, lähtudes jäätmete korduskasutuse, ringlussevõtu või taaskasutuse

võimalustest ning anda üle keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale. Freesimistööde protsessis

tekkinud freespuru tuleb viia objektilt eemale edasiseks taaskasutamiseks, täpsed juhised

freespuru edasise kasutamise kohta annab tellija.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise

litsentsi omavatele ettevõtetele.

Väljakaevatavat pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses

täitekihis või haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada

seadusega lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

Kaeve- ja ehitustöödel kasutada korras tehnikat ja välistada maapinna või pinnase reostumine.

Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

17 / 29

ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase

kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt.

Ehitustööde käigus tekkinud prügi tuleb eemaldada ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja

külgnevaid krunte kahjustamata.

Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad valib ja

vastutab Töövõtja.

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Paide Linnavalitsusega. Ehitustööde

lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Paide Linnavalitsuses ning lisada rajatise

ülevaatuse dokumentidele.

3.8. Keskkonnamõju eelhinnang

Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kavandatavaks tegevuseks on asfaltkattega jalg- ja jalgrattatee (JJT) rajamine Paide linnas

Sillaotsa ja Tarbja asumite vahel. Projekteeritava tee pikkus on ligikaudu 3 km. Tee rajamiseks

eemaldatakse olemasolev pinnas ning see asendatakse tavapärase teekonstruktsiooniga, mis

koosneb liiva- ja killustikukihtidest ning asfaltkattest.

Kergliiklustee rajamine toimub valdavalt olemasoleva transpordikoridori läheduses, piirnedes

riigimaanteega 15180 (Sillaotsa–Tarbja tee) ning riigimaanteega 15159 (Mäo-Tarbja-Eivere-

Korba). Ehitustegevus on ajutise iseloomuga ning pärast ehitust taastatakse teeäärsed alad

vastavalt projektlahendusele.

Asukoha ja keskkonnatingimuste kirjeldus

Kavandatav JJT asub Järva maakonnas Paide linnas. Ehitusalast vahetusse lähedusse jäävad Pärnu

jõgi ja Tarbja järv, kuid kavandatav tegevus ei ulatu otseselt veekogude kallastele ega

veekaitsevöönditesse.

Projekti alasse jääb Tarbja oja ning Tarbja maaparandussüsteem koos kuivenduskraavidega, mida

kavandatav kergliiklustee mitmes kohas ületab. Tee projekteerimisel on kraavide ja oja

ületuskohtadesse kavandatud truubid.

Piirkonda iseloomustab olemasolev taristu ja inimtegevus, sh maantee ning hajaasustus.

Projekteeritava JJT äärde jäävad mitmed põllumajandusmaad.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel asub kavandatavast kergliiklusteest ligikaudu 690 m

kaugusel I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotka (Clanga pomarina) elupaik ja Tarbja väike-

konnakotka püsielupaik.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

18 / 29

Kavandatava tegevuse võimalikud keskkonnamõjud

3.8.3.1. Mõju pinnasele ja maapõuele

Ehitustegevusega kaasneb pinnase väljakaevamine ja teekonstruktsiooni rajamine. Mõju on

lokaalne, ajutine ja pöörduv. Pärast ehitust jääb teeala kasutusse ning täiendavat negatiivset mõju

pinnasele ei ole oodata.

3.8.3.2. Mõju veekeskkonnale

Projekti alasse jääb Tarbja oja ning Tarbja maaparandussüsteem koos kuivenduskraavidega, mida

kavandatav JJT ületab. Kraavide ja oja ületuskohtadesse on projekteeritud truubid, mille

läbilaskevõime on arvutatud (vt ptk 3.4.1), tagades sademe- ja pinnavee loomuliku äravoolu ning

vältides veetaseme tõusu või üleujutuste teket.

Kuna JJT ei rajata otseselt Pärnu jõe ega Tarbja järve kallastele, ei ole oodata otsest mõju

nimetatud pinnaveekogudele. Ehitustööde käigus võib ajutiselt suureneda tahkete osakeste

sattumise risk sademevee kaudu Tarbja ojja või kuivenduskraavidesse, kuid nõuetekohaste

ehitusvõtete kasutamisel (nt pinnase ladustamine, truupide kaitsmine ehitustööde ajal ja sadevete

kontrollitud juhtimine) on see mõju vähetõenäoline ja ebaoluline.

3.8.3.3. Mõju õhukvaliteedile

Ehitustööde ajal esineb ajutist müra ja tolmu teket, mis on iseloomulik tavapärastele ehitustöödele.

Mõju on lühiajaline ja lokaalne. Pärast JJT valmimist ei kaasne olulist täiendavat müra ega

õhusaastet, kuna tegemist on mootorita liikluseks mõeldud rajatisega.

3.8.3.4. Mõju elustikule ja kaitstavatele liikidele

EELIS andmetel paikneb I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotka (Clanga pomarina) elupaik

ja Tarbja püsielupaik ligikaudu 690 m kaugusel kavandatavast JJT’st. Looduskaitseseaduse § 55

lõike 6¹ kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal.

Arvestades püsielupaiga kaugust kavandatavast tegevusest ning asjaolu, et JJT rajamine toimub

olemasoleva maantee vahetus läheduses, kus keskkond on juba mõjutatud liiklusmürast, ei ole

oodata olulist häiringut väike-konnakotkale. Samuti paikneb ligikaudu 800 m kaugusel tiheda

liiklusega riigitee 5 (Pärnu–Rakvere–Sõmeru tee), mistõttu on piirkonna elustik tõenäoliselt

harjunud mürahäiringuga.

3.8.3.5. Mõju inimesele ja sotsiaal-majanduslik keskkond

JJT rajamisel on positiivne mõju kohalike elanike liikumisvõimalustele, liiklusohutusele ja

tervisekäitumisele. Ajutised ebamugavused ehitustööde ajal on lühiajalised ja piiratud ulatusega.

Leevendusmeetmed

Järgnevalt on välja toodud paar meedet keskkonnamõjude leevendamiseks:

• Ehitustööde teostamine väljaspool lindude pesitsusperioodi, kui see on tehniliselt ja

ajaliselt võimalik.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

19 / 29

• Tolmu ja müra vähendamiseks kasutatakse tavapäraseid ehituspraktikaid.

• Pinnase ja materjalide ladustamine viisil, mis väldib sadevete kaudu veekogudesse

kandumist.

Eelhinnangu järeldus

Kavandatava Sillaotsa–Tarbja JJT rajamisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset

keskkonnamõju. Mõjud on valdavalt lokaalsed, ajutised ja pöörduvad. Kaitstavatele

loodusväärtustele, sh I kaitsekategooria linnuliigile väike-konnakotkale, ei ole oodata olulist

häiringut.

Võttes arvesse tegevuse iseloomu, mahtu ja asukohta ning rakendades asjakohaseid

leevendusmeetmeid, ei ole kavandatava tegevuse puhul vajalik täismahus keskkonnamõju

hindamise algatamine.

3.9. Maastikukujundustööd

Muru rajamisel ehitamine ja töö lähtuda vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhisele“. Kasutada

tuleb rajada III klassi muru. Külvipind tuleb tasandada nii, et seal ei oleks lohke ning et mullapind

oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega. Tasandatud pind tuleb tihendada

rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. Kohaliku kasvupinnase sobivus kasvualuse rajamiseks

tuleb teha kindlaks mulla viljakuse ja lõimise analüüsiga enne külvi- või istutustööde algust.

Tööde mahud on toodud koodnmahtudes.

3.10. Geodeetiliste punktide kaitsmine/likvideerimine

Projektalale jäävad märgid nr 28 (GPA ID 33800; 63-391-28; muu plaaniline ja kõrguslik võrk) ja

Mäo99 (GPA ID 33791; 63-391-2648; muu kõrguslik võrk; tihendusvõrk). Nimetatud geodeetiliste

märkide kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest (vt joonis TL-4-02).

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on

geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt

kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis

on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada

geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või

tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või

mullatööde tegemine.

Punkt Mäo99 jääb projektala lähedale, kuid kolmemeetrise kaitsevööndi alas ühtegi tööd ette

nähtud pole.

Märk nr 28 jääb projekteeritava JJT alla ning seda ei ole võimalik antud kohas säiltida, mispärast

on näidatud likvideeritavana.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

20 / 29

4. EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA

4.1. Üldnõuded

Vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja standarditele on nõuetekohaseks ehitamiseks vaja koostada

tööprojekt (vt Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 (1), EVS

932:2017 „Ehitusprojekt“ p 5) ja võrguvaldaja nõudel see nendega kooskõlastada.

Geodeetiline alusplaan on koostatud enne projekteerimist, seega võib ehitustöödega alustamise

hetkeks olla reaalne olukord muutunud. Enne ehitustöödega alustamist on ehitajal kohustus

kontrollida, kas projekteerimise aluseks olnud geodeetiline alusplaan on ajakohane. Asukohtades,

kus geodeetiline alusplaan seda ei ole, on ehitajal kohustus koostada lahenduses vastavad

muudatused ja need tee valdajaga kooskõlastada.

Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga, kõrgusega ja läbimõõduga

rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest, toestamisest, kaitsmisest jm tuleneva kuluga.

Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega.

Tööde tegemisel ja kvaliteedi tagamisel lähtuda kehtivatest juhenditest, normatiivdokumentidest

ja standarditest.

Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi asjasse

puutuvaid ametkondi.

Kui ehituse käigus kahjustatakse kinnistute piiritähiseid, tuleb need hiljem taastada.

4.2. Ehitustöödeaegne liikluskorraldus

Töövõtja koostab ajutise liikluskorralduse skeemid vastavalt valitud ehitustööde tehnoloogiale ja

ajagraafikule ning kooskõlastab selle vastavalt kehtivale korrale tee valdajaga. Järgida:

Liikluskorralduse nõuded teetöödel (Majandus- ja taristuministri määrus nr 90, RT I, 15.07.2015,

5; jõustunud 18.07.2015).

4.3. Kaevetööde üldnõuded

Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike

kaevelubade hankimine. Samuti raietööde kooskõlastamine asjasse puutuvate ametkondadega ja

töölubade hankimine.

Kaevetööd (projekteeritud uutel teedel) on ette nähtud teha vastavalt projekteeritud

vertikaalplaneeringule ja katendikonstruktsioonidele ning olemasolevale ehitusgeoloogilisele

olukorrale. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel peab Töövõtja koheselt teavitama Tellijat ja

Projekteerijat.

Ehitustööde teostamisel olemasolevate säilivate tehnovõrkude piirkonnas tagada nende

puutumatus.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

21 / 29

Kõigi postide paigaldamisel (piirded, liiklusmärkide kandjad) tuleb olemasolevate kaablite jt maa-

aluste tehnovõrkude läheduses kaeve- ja puurimistöid tehes kaablite asukoht eelnevalt surfida.

4.4. Kvaliteedinõuded

Teede ehituse tehnoloogia, materjalide ja pinnaste kvaliteedinõuded esitatakse järgmises projekti

staadiumis.

Tänava / tee pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud

ehitusmaterjalide kasutamine. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt

Omanikujärelevalve tegemise kord (Majandus- ja taristuministri määrus nr 80, RT I, 03.07.2015,

27; jõustunud 06.07.2015).

Ehitamisel järgida Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 101,

RT I, 07.08.2015, 1; jõustunud 10.08.2015). Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada

olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv

pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist.

Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama nõuetele ja

materjalid peavad olema tõendatavad.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

22 / 29

5. TEEDE KASUTAMINE JA KORRASHOID

Teede seisundi tagamisel ja tee korrashoiul, teel liiklemisel, tee kasutamisel ja tegevusel tee

kaitsevööndis juhinduda järgmiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest, lähtuda kehtivast

redaktsioonist:

- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1, jõustunud 01.07.2015)

- Liiklusseadus (RT I, 20.06.2022, 119, jõustunud 27.06.2022)

- Tee seisundinõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 92; RT I, 15.07.2015,

13, jõustunud 18.07.2015).

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

23 / 29

6. VÄLISVALGUSTUS

6.1. Standardid

Käesoleva projekti koostamisel on lähtutud järgnevatest nõutest ja standarditest:

1. CEN/TR 13201 - 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised.

2. EVS-EN 13201 - 2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded.

3. EVS-EN 13201 - 3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine.

4. EVS-EN 13201 - 4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid.

5. EVS-EN 13201 - 5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad.

6. EVS-EN 40-1:1999 Tänavavalgustuspostid. Osa 1: Mõisted ja määratlused.

7. EVS-EN 40-2:2004 Tänavavalgustuspostid. Osa 2: Üldnõuded ja mõõtmed.

8. EN 60598-2-3:2003 Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks;

9. EVS-EN 12464-2:2025 Valgus ja valgustus Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad;

10. EVS 843:2016 Linnatänavad.

11. EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi

eest.

12. EVS‑HD 60364‑4‑43:2023 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse.

13. Elektrilevi OÜ 0,4 – 20 kV võrgustandardid.

14. EVS 932:2017 Ehitusprojekt.

15. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 ,,Nõuded ehitusprojektile“.

16. EVS-HD 60364-7-714:2012 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: Nõuded eripaigaldistele ja -

paikadele. Välisvalgustuspaigaldised;

17. EVS-EN 14991 : 2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid;

18. EVS-HD 60364-4-42:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse

kuumustoime eest.

19. Seadme Ohutuse Seadus (RT I, 30.12.2020, 10 vastu võetud 18.02.2015.a.)

6.2. Kirjeldus

Käesolev projektala on lahendatud metallmastidega 6m - ja puitmastidega 8m kõrgusega.

Kasutatud on LED-valgusteid. Elektrivarustus tänavavalgustusele on kavandatud olemasolevast

tänavavalgustuse mastist ning uuele planeeritud liitumiskilbile 3x10A.

Valgustehnilised andmed

Valgustusklasside valik ja tänavavalguste valgustehnilise näitajad on toodud välja

valgusarvutusetes.

Valgustusklassid

Valgustusklasside on tehtud vastavalt normile CEN/TR 13201-1:2014/AC:2016 Teevalgustus. Osa

1: „Valgustusklasside valik“. Projekti valgusarvutused tuleb tüüpolukordade kohta. Valgusarvutusi

tehes lähtuda standarditest CEN/TR 13201-1:2014 ja EVS-EN 13201-2:2015.

Seoses sellega, et kavandatud paigaldatava asfaltkatte peegelduvuse andmed puuduvad, ei ole

teada ka täpne katte peegelduse väärtus (Reflection table).

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

24 / 29

Sel juhul, vastavalt CIE soovitustele (1984, CIE Publication 66 Road Surfaces and Lighting),

kasutatakse käesolevas projektis peegeldustabelit C3, mis katab tabelid R2…R4. (Vt. ka 1999.a,

CIE Publication 13x-1999 Road Surface and Road Marking Reflection Characteristics).

Valgusti hooldetegur

Projektis on määratud valgustite hooldetegur vastavalt standardile ISO/CIE TS 22012.

Hooldetegur ƒm = ƒLF · ƒS · ƒLM · ƒSM.

ƒLF – Kui valgusti valgusvoog on esitatud nii, nagu CLO puuduks, siis fLF=0,90; Kui valgusvoog on

esitatud nii, et CLO korrektsioon on juba kohandatud, siis fLF=1,00.

ƒS – Projektis rakendatakse üksikasendusviisi, st. valgustite või valgusallikate tõrke korral nende

kohest asendamist samaväärsete parameetritega valgustite või valgusallikatega. Sel juhul vastav

elueategur ƒS = 1,00.

ƒLM - Tuginedes standardi ISO/CIE TS 22012 tabelile C.5: IP6X valgusti mustumistasemega

„madal“ koos 3-aastase puhastusintervalliga, saadakse valgusti hooldeteguriks fLM = 0,9.

ƒSM - Pindade hooldetegur: vajalik vaid sisepaigaldistes ning tunnelite ja maa-aluste paigaldiste

korral ƒSM. Muudes välispaigaldistes ƒSM=1,00.

Seega arvutuslik hooldetegur fm = 1,00 × 1,00 × 0,9 × 1,00 = 0,9.

Valgustite puhastamine tuleb teostada vastavalt paigalduskeskkonnale ja hooldusjuhenditele.

Valgusti hooldeteguri arvutuskäik on toodud allpool tabelis:

Valgusti ƒLF ƒS ƒLM ƒSM ƒm

SRU 1 1 0,9 1 0.9

6.3. Valgustid

Valgustuspaigaldise lahendamisel on kasutatud:

- Vizulo Stork Little Sister seeria LED-valgusteid värvustemperatuuriga 3000K ja 5000K.

Kõik kasutatavad valgustid peavad olema uued ning omama vähemalt 5 aastast garantiid valgustile

tervikuna. Valgusti varuosad peavad olema kättesaadavad 10 paigaldusajale järgneva aasta

jooksul.

Projektis on kasutatud ilmastikukindlat, kiulist kummikaablit H07RN-F 3G1,5 paigalduskaablit, mis

peab olema tellitud piisava kaablivaruga (ilmastikukindel, kiuline kummikaabel), et objektil ei peaks

valgusti korpust paigaldamisel ja ühendamisel avama. Valgusti kaabel peab ulatuma terviklikult

(lisaühendusteta) masti ühendusklemmideni, mis asuvad teenindusluugi ava kohal/taga.

Lühise eest kaitsta kaabel mastis mastikaitsme-komplektiga. Elektroonikakomponendid peavad

vastama I impulsspinge taluvuskategooriale. Valgustites tuleb kasutada liigpingepiirikut (kaitsetase

1,5 kV, maksimaalne impulsspinge 10 kV). Liigpingepiirik peab olema paigaldatud valgusti

liiteseadmesse ja ühendatud jadamisi.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

25 / 29

Kolmefaasilistes fiidrites koormust jagada faaside vahel maksimaalselt sümmeetriliselt. Faaside

vaheldus teostada järgmisel moel: L1, L2, L3, L1, L2, L3... . (Olukorras, kus mastil on mitu valgustit

– on kohustus samuti teostada vastavalt eelnimetatud faaside jaotusele)

Töövõtja võib projektis näidatud seadmeid ja materjale asendada samaväärsetega, v.a valgustid.

Valgustite mudeli vahetus tuleb kooskõlastada projekteerijaga. Esitama peab vastavad arvutused,

parameetrid, mis presenteeriks pakutava valgusti tulemusi/parameetreid, kas parema või

samaväärse tulemuse näol.

6.4. Juhtimine

Valgusite sisse-/väljalülitus toimub olemasolevas ja projekteeritavas juhtimiskilbis. Täpne

juhtimise lahendust projekteeritakse järgmises etapis koostöös Tellija esindajaga.

6.5. Kaitse ja maandamine

Tänavavalgustuse kilbi juhistikusüsteem TN-C. Fiidrites juhistikusüsteem on TN-C.

Projekteeritavatele madalpingeliinidele on teostatud lühisvoolude ja pingekadude arvutused.

Pingekadude arvutused on tehtud töö- ja käivitusrežiimide jaoks. Lühisvoolude arvutused on tehtud

vastavuses standardiga IEC 60909:0-2016. Liinide kaitseaparatuuri valik peab olema tehtud

vastavuses Eesti standardiga EVS-HD 60364-4-41.

Välisvalgustuse iga nelja masti tagant ning liini hargnemise ja viimase valgustusmasti juures on

ette nähtud kordusmaandus. Maanduspaigaldise konstruktsioon koosneb kahest 3-m elektroodist

(FS-tüüp). Kuna iga projekti maanduskontuuri kohta puuduvad pinnase eritakistuse andmed ja

geoloogilised uuringud, siis tuleb ehitustööde käigus teostada maandustakistuse mõõtmised ja

vajadusel lisada vertikaalseid maanduselektroode. Valgustite pingealtid juhtivosad maandatakse

kaitsejuhi PE abil. Metallmastid ühendada PE juhiga.

6.6. Ehitamine

Kaabelliinid

Kõik kaabelliinid paigaldada kaitsetorudes, kaitsetorude paigaldamisel tuleb arvestada uute

projekteeritud kõrgustega (vt. vertikaalplaneeringut). Suundpuurimine on teostatud lõikudel, kus

sõiduteed lahti ei kaevata. Ristuvad tehnovõrgud avada vajadusel surfimise teel.

Kõik elektrimaakaabelliinid katta kogu ulatuses kollase hoiatuslindiga, vastavalt „Ettevaatust

elektrikaabel“ 0,3 m kõrguselt. Hoiatuslint peab ulatuma üle rööpkaablite ja asetsema kaitstava

kaabliga kohakuti. Hoiatuslindi ülesanne on teavitada kaevamismasina operaatorit kaabli

olemasolust pinnases.

Üldised nõuded kaablikaevikule: laius peab olema piisav liivpadja tegemiseks, kaablikaitsetorude,

kaablite ja hoiatuslindi takistuseta paigaldamiseks, pinnase tihendamiseks ja katendi

paigaldamiseks, käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutuks liikumiseks kaevise põhjas. Kaablikaeviku

laius pealt määratakse vastavalt pinnase varisemisnurgale. Piiratud ruumi korral pehmes pinnases

tuleb kaevise seinad kindlustada.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

26 / 29

Liivapadja minimaalne paksus on 0.1m, kaabel paigutatakse liivapadja keskele. Kui kaevetöid

teostatakse liivases pinnases võib liivapadja tegemata jätta. Kaevendi tagasitäide tihendada 0.2 -

0.25m kihtide kaupa.

Sidetrassi rajamisel lahti kaeviku meetodit võib asendada adraga paigalduse vastu.

Üldreeglina ei tohi mitme soonelise plastkaabli painderaadius olla alla kaabli 12-kordse läbimõõdu.

Lõpp-paigaldusel, näiteks üleminekul mastile või jaotlasse, võib ettevaatlikul mitme järgulisel

painutamisel painderaadiust 30% võrra vähendada.

Liinirajatiste ehitusalal tagada pärast tööde lõppu tugevvoolu kaabelliinide normatiivsed sügavused

ja kujad.

Projekteeritud ja olemasolevate kaablite paiknemise ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab

tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada olemasoleva tehnovõrgu alt,

kui pealpool pole võimalik kinni pidada nõutavast süvisest või ei nõuta teisiti.

Kinnine meetod (suundpuurimine)

Kinnisel-meetodil kasutada puurtoru, min 1250N . Arvestada maapinna kõrgustega ja

olemasolevate tehnovõrkudega. Suundpuurimise töödega tuleb arvestada puurmasina

ruumivajadusega, puurmasinast stardikaevikusse minevate varraste lubatud kalletega,

puurvarraste minimaalsete painderaadiustega (lubatud maksimaalne varraste paine). Mitmeavalise

puurimistöö korral teostada puurimine kivistuva puurimise seguga.

Ehitustööde organiseerimisel arvestada suundpuurimise töödega (sh puurmasina paigutusega) ja

koordineerida puurmasina ning uute postide paigaldustööde ehituslikku järjekorda. Enne

puurimistöösid võtta ühendust kavandatava puurtoruga ristuvate tehnovõrkude valdajatega-

teavitada järelevalvet.

Töödel arvestada Tööinspektsiooni dokumendis „Tööohutus ehitusplatsil“ toodud juhistega,

sealhulgas kaevandis töötamise suunised.

Kaevetööd

Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnovõrgu

valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav tööde luba. Vajadusel tuleb koostöös

kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused

kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega.

Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb

arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 30 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti

määratud trassi valdaja poolt. Töövõtja peab enne tööde algust veenduma, et ta ei kahjustaks

ühtegi olemasolevat rajatist ja kommunikatsiooni. Rajatiste, kommunikatsioonide rikkumise korral

peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused

ja ametkondade nõuded. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja

seadmeid enne kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse

rakendada, et tagada vajalike teenuste kättesaadavus.

Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli

paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud

künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja

kaabli alla rajada ≥10cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna (vagu) täidetakse

peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga min. 10 cm.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

27 / 29

6.7. Ehitustööde läbiviimine

Kvaliteedi- ja kontrollinõuded ehitajale

Tööd teostada vastavalt kehtivatele normatiividele ja Ehitusseadustikule ja sellega seonduvad

õigusaktidele. Tööde teostamisel lähtuda kehtivatest EE JV/ Elektrilevi OÜ võrgustandarditest.

Rangelt järgida töötervishoiu, tööohutus ja elektriohutusnõudeid juhindudes “Töötervishoiu ja

tööohutuse seadusest“.

Elektritööde teostaja peab vastama Ehitusseadustikust ja Seadme ohutuse seadusest tulenevatele

nõuetele ja olema registreeritud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse

registris (MTR) tegevusala „Elektritööd“ valdkonnas.

Tööde teostamisel

Töö tegija peab arvestama trassivaldajate kooskõlastuse tingimustega. Enne tööde algust tuleb

Tellija esindajaga ja piirkonna meistriga üle vaadata objekti täpne asukoht ja kokku leppida tööde

tegemise ajagraafik. Töö tegija peab ehitustööde ajal pidama ehituspäevikut. Elektrikatkestused ja

muud elektritööd ning sellega seonduvad mitteelektritööd kooskõlastada piirkonna varahalduriga.

Enne ehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust maaomanikega ja tööde piirkonnas

olevate rajatiste valdajatega, teatama ehitustööde aja ning arvestama maaomanike ja rajatiste

valdajate tingimuste ja nõudmistega. Samuti peab ehitaja võtma ühendust kohaliku

omavalitsusega.

Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt

projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise

määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h. eitava

kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest.

Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud

vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega

saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama

projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta

võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on

keelatud. Eelpoolt toodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad

projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma

kuludega.

Kõik kõrvalekalded projektis tuleb fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada objekti

tellijapoolse ehitusjärelevalvega.

Keskkonnakaitse aspektid

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva

piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele

ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

28 / 29

Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada

järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid.

6.8. Kaevetööde läbiviimine

Kaeve- ja ehitustööde käigus vajadusel kaitsta ja kindlustada elektrivõrkude trassid.

Enne kaevetööde algust tuleb kontrollida ja tähistada maa-aluste kommunikatsioonide asukoht

trassi valdaja kohalolekul.

Vaikimisi on kaablikaitsetsoonis lubatud kaevetöid teostada vaid käsitsi. Liinirajatiste kaitsevööndis

mehhanismide kasutamise tingimused määratakse järelevalve poolt.

Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult peale kooskõlastamist rajatise/võrgu

omanikuga.

Kui kaevetööde käigus avastati torustikke, tundmatuid kaableid või muid kommunikatsioone, mida

plaanidel pole näidatud, tuleb töö katkestada ja teatada sellest kommunikatsioonide valdajale

vastavate juhtnööride saamiseks.

Ehituse ajal lahti kaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste

vältimisteks (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse kaablikanali karprauast

toestust, riputamiseks koormarihmasid vms), tagamaks maakaablite, kaablikanalisatsiooni,

kaitsetorude, kaevude jms side ja elektrirajatiste säilimise ja funktsionaalsuse.

Enne kaevise kinni ajamist kutsuda kohale ehitusjärelevalve ja/või käidukorraldaja, kes kontrollib

kaablite paigaldust/paigutust.

Kaevise täitmisel tuleb pinnas tihendada.

Ohutuks tööde teostamiseks objektil järgida ohutuseeskirja „Elektripaigaldiste käidu

ohutusjuhend”.

Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil

korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele.

Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust

kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Üldiselt peab ehitamise

ajal olema vähemalt tagatud vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale.

Pinnakatete taastamise põhimõtted

Lahtikaevatud trassid tuleb taastada vähemalt kaevetöödele eelnenud olukorra tasemele kui pole

ette nähtud uute katendite rajamist. Kõik kaablite/torude paigaldamised, kaitsmised ja

ümbertõstmistööd teha enne uute katendite rajamist. Ehitaja peab taastama peale ehitustööde

lõppu masintransportvahendite poolt tekitatud jäljed.

Riigiteede maal tuleb peale tehnovõrgu paigaldamist taastada haljastus kasvumulla ja murukülviga

vastavalt „teetööde tehnilisele kirjeldusele“ peatükis „maastikukjundustööd“ toodu

kvaliteedinõuetele.

Tagasitäitmisel üle jääv pinnas ja ehitusjäätmed vedada ära lähimasse ametlikku ladustus- ja

käitluspaika.

PAIDE LINNA SILLAOTSA-TARBJA JALGRATTA- JA JALTEE PROJEKTEERIMINE

Teed, tehnovõrgud

Projekti nr. 25287 Projekti koostaja: Hepta Group Energy OÜ

Staadium: Eelprojekt Vastutav spetsialist:

Rauno Rüütel

Versioon: v01 Koostaja: Rauno Rüütel

Dokument: 25287_EP_TL-3-01_Seletuskiri Kuupäev: 20.01.2026

29 / 29

6.9. Ehitustööde dokumenteerimine

Ehitustööde alustamist, kontrolli tulemusi, kaetud tööde ülevaatusi ja teisi põhimõttelisi küsimusi

käsitlevad otsused peavad olema protokollitud. Protokollid säilitatakse tellija juures. Säilitada tuleb

ka kasutatud materjalide ja toodete sertifikaadid.

Erilist tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:

- Ohtliku tsooni piirid peavad olema tähistatud piirete, ohutusmärkide ja hoiatavate

plakatitega;

- Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetest;

- Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud;

- Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab täielikult töövõtja.

6.10. Demontaaž ja jäätmekäitlus

Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse ees ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.

Pärast ehitustööde lõppu ja enne tööde üleandmist tuleb ajutised kaitsepiirded eemaldada ja nende

sees olev ala puhastada ja tasandada ning ehitusjäljed kaotada.

Töövõtja peab korraldama kõigi objektilt leitavate ohtlike ehitusjäätmete ära veo ja selle

toimetamise jäätmekäitlusesse.

Tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida ettenähtud korras.

Asbesti ja muid ohtlike ehitusjäätmeid sisaldavate materjalide (nt asbesttsementtorud)

utiliseerimine teostada vastavalt kehtivale ohtlike ehitusjäätmete käitlemise korrale. Lisaks järgida

tööde teostamisel ja utiliseerimisel määrust nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded“ ja KOV jäätmehoolduseeskirja.

6.11. Kasutuselevõtt

Elektriseadmete seisukorra jälgimiseks, ohutuse tagamiseks ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate

defektide õigeaegseks avastamiseks tuleb teostada perioodiliselt ülevaatust.

6.12. Ülevaatused

Esimene üldülevaatus tehakse ehitajapoolse garantiiaja lõpus, edaspidi tehakse ülevaatust kolme

aastase intervalliga. Ülevaatus toimub visuaalselt, vajadusel tehakse kontrollmõõtmised ja pindade

testimised. Ülevaatuse käigus koostatakse ülevaatuse akt, milles fikseeritakse kõikide elementide

tehniline seisukord. Üldülevaatuse juurde kaasatakse antud eriala spetsialistid. Ülevaatuse korra

ja aja määrab rajatise omanik.

Lisa 3_ Märkused projekti korrigeerimiseks projekteerimise edasise etapis (põhiprojekti

koostamisel).

1. Kontrollida üle hoiatusmärkide nr 166 kaugused künnistest. Kiirusel 50 km/h peab

olema kaugus 50-100 m aga kohati on väiksem. Sillaotsa poolt enne künnist peab

olema maksimaalsel kaugusel, kuna künnis on asula alguse lähedal.

2. Siia tuleks lisada täiendav juurdepääs, et Eivere poolt tulles oleks loogiline juurdepääs

kergliiklusteele küla keskuse suunas minekuks:

3. Antud ülekäiguraja lahendus ei ole korrektne. Selle märkusega -15159 km 6,47 tuleb

ülekäigurajale ka teisele poole ühendus teha- see tähendab, et kõnnitee peab jätkuma

mõlemal pool sõiduteed. Vähemalt pöörderaadiuse ulatuses peab sinna teisele poole

teed tulema kõnnitee lõik, muidu ülekäigurada antud asukohta rajada ei saa. Ohutu

ülekäigurada tähendab, et tee ületaja saab ülekäigurajale astuda ja sealt lahkuda

väljaspoolt sõiduteed. Praeguse lahendusega lõppeb rada vastu aeda aga peaks viima

selle otsa aia ja maantee vahelt riigiteest eemale:

4. Sellel ülekäigurajal on sama märkus - ülekäigurajal puudub algus/lõpp, see suundub

erakinnistusse. Ühendustee ots tuleb viia maantee äärest eemale :

5. Projekteeritud mahasõitude puhul tuleb näidata pöörderaadiused.

6. Kergliiklustee kaugus sõiduteest tuleb näidata mõõtarvuga.

7. Riigitee mahasõitudel on lubatud minimaalne truubi läbimõõt De 400 mm.

Põhjendatud juhtudel saame aktsepteerida truubi läbimõõtu De 300 mm. Seda

hindame vastavalt projektlahendusele ja valgala arvutustele.

8. Seletuskirja tuleb lisada viited, et tehnovõrkude kavandamisel riigiteemaale on lähtutud

TRAM tehnovõrkude juhendist MA 2018-015 „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel“ ning valgustuse kavandamisel on lähtutud valgustamise

juhisest.

9. Seletuskirja tuleb lisada seletav osa riigiteemaale kaabli kavandamisel sügavuste ja

kaitsetorude kohta, sh ka õhuliinide rippekõrguste min nõuded.

10. Tulenevalt TRAM tehnovõrkude nõuetest tuleb puurimiskaevikute puhul välja tuua

kaevikute piirjooned ning nende kaugused teekatte servast.

11. Projekteeritud tehnovõrkude riigiteega ristumiste kohta tuleb esitada eraldi

mõõtkavalised lõikejoonised, näitamaks tehnovõrgu paiknemist tee muldkehas, sh

õhuliini ristumine. Joonistele tuleb loetavalt kanda olemasoleva tee ja teekatte kontuur,

olemasolevate ehitiste ja projekteeritava tehnovõrgu asukoht ja nende sügavused

maapinnast ning teekattest, teemaa piirid, puurimiskaevikute asukohad ja kontuurid

ning nende kaugused teekattest ja/või muldkeha alumisest nõlvajoonest, kaitsetoru

paiknemine. Lõigete vertikaalne mõõtkava peab olema 1:50 või 1:25 ja horisontaalne

vastavalt 1:100 või 1:50. Vastavalt TRAM nõuete Lisale 3. Õhuliini korral lisada ka

plaanile rippekõrgus, tagada õhkvahemik vastavalt nõuetele lisada ristmeväljajoonis.

12. Tulenevalt Tee projekteerimisnormidest ei tohi teega külgnevas vabas ruumis paikneda

ilma sõidukipiirdesüsteemita statsionaarseid jäikasid takistusi.

Mis on kilbi kaugus, lisada plaanile.

13. Katete all, sh juurdepääsuteede/mahasõidud/ristumiskohad ning kraavi

põhjast/truubi all peaks kaabli kaitsetoru tugevus olema suurem kui 750N. Kavandada

1250N (vaadata projekti läbivalt üle).

14. Lisada viide, mis töid teostatakse.

15. Mis on Telia sidekaabli sügavus antud piirkonnas, kas ehitustöödega minnakse

kaablile lähemale kui 30cm? Seletuskirjas info puudub sidekaabli kaitsmise vajaduse

osas.

16. Lisada mastide kaugused sõidutee äärest. Palun lisada ka kaugus JJT servast.

Juhinduda valgustamise juhisest.

17. Plaanile lisada ka valgustite tähised (number, võimsus, masti kõrgus jne).

18. IKÕ plaanide tingmärkides peab olema näidatud need rajatavad objektid, millele

kasutusõigust taotletakse ja koormatav ala on joonistatud, muu on üleliigne, mis tuleks

IKÕ planailt kustutada. Palun vaadata plaanid üle ja korrigeerida.

19. Lisada, et kõrvale kalded on projektis keelatud.

20. T-15180 Sillaotsa-Tarbja km 0,7 teeületuskohale mitte projekteerida ÜKR

erivalgustust , kuna antud JJT lõigul ei ületa pimedal ajal sõiduteed 10 inimest tunnis.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rauno Rüütel

Hepta Group Energy OÜ

[email protected]

Mäealuse tn 2/1

12618, Tallinn, Harju maakond

Teie 08.01.2026

Meie 04.02.2026 nr 7.1-1/26/18762-6

Paide linnas Sillaotsa ja Tarbja külas jalgratta-

ja jalgtee eelprojekti kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Järva maakonnas Paide linna

haldusterritooriumil riigitee 15180 Sillaotsa - Tarbja (edaspidi riigitee 15180) tee vasemale poolele

km 0,00 kuni km 0,840 ja tee paremale poolele km 0,840 kuni km 2,637 ning riigitee nr 15159

Mäo - Tarbja - Eivere - Korba (edaspidi riigitee 15159) tee vasemale poolele km 6,248 kuni km

6,628 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale.

Projekti koostamisel on arvestatud meie 07.11.2025 nr 7.1-2/25/18762-3 esitatud projekti

koostamise nõuetes toodud põhimõtetega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 kooskõlastame Hepta Group Enery OÜ

koostatud töö nr 25287 „Paide linna Sillaotsa-Tarbja jalgratta- ja jalgtee projekteerimine, riigitee

nr 15180 Sillaotsa-Tarbka tee km 0,405-2,637; riigitee nr 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba tee

km 6,228-6,628, eelprojekt“ ja anname EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Kirjale on lisatud eelprojekti asendiplaanid (9 tk),

seletuskiri ja meie märkused projekti korrigeerimiseks projekteerimise järgmises etapis (lisad).

Palume esitada järgmises projekteerimise etapis (põhiprojekti staadiumis) koostatav JJT

põhiprojekt Transpordiametile kooskõlastamiseks. Põhiprojekti koostamisel tuleb arvestada lisas

3 toodud märkustega.

Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib kaks aastat allkirjastamise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herkki Rõõm

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

Lisa 1_asendiplaanid (9 tk)

Lisa 2_seletuskiri

Lisa 3_märkused projekti korrigeerimiseks

Herkki Rõõm

5219446, [email protected]