| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/26/4523-6 |
| Registreeritud | 06.02.2026 |
| Sünkroonitud | 09.02.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Jõhvi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõhvi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Jõhvi Vallavalitsus
Kooli tn 2
41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond
Teie 29.01.2026 nr 7-1.3/2058-29
Meie 06.02.2026 nr 7.2-2/26/4523-6
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava
T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning
lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja
Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringule (katastritunnused 25301:007:0128 ja
25301:007:0126, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused kaubandus-,
toitlustus- ja majutushoonete rajamiseks.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. Pargi tänav T9, T8, T2 DP_Seletuskiri 26_01_2026
2. Pargi tänav T9, T8, T2 DP_Põhijoonis tehnovõrkudega 26_01_2026
Kristi Kuuse
58603278, [email protected]
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
po s n
r.
kr un
di p
la ne
er itu
d pi
nd al
a (m
²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d ar
v kr
un di
l
ho on
et e
lu ba
tu d
m ax
m aa
pe al
ne k
or ru
se lis
us
ho on
et e
lu ba
tu d
m ax
m aa
-a lu
ne k
or ru
se lis
us
ho on
et e
lu ba
tu d
m ax
kõ rg
us m
aa pi
nn as
t n in
g m
ax a
bs ol
uu tn
e kõ
rg us
(m )
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
pl an
ee rit
av k
at as
tri ük
su se
si ht
ot st
ar ve
ja o
sa ka
al u
%
pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
no rm
at iiv
ne /
ka va
nd at
ud
pi ira
ng ud
1 4638 2300 1 8 / 3 (vt.
märkus 4) -2
28 (abs. 88.5) / 12 (abs. 72.5)
(vt. märkus 4)
ÄM 50...100% ÄK, ÄB 0...50%
EK 0...30%
Ä 70...100% E 0...30%
120 / 26
1*, 3*, 5*, 7*, 8*, 10*
2 7168 3600 2 8 / 3 (vt.
märkus 4) -2
28 (abs. 88.5) / 12 (abs. 72.5)
(vt. märkus 4)
ÄM 50...100% ÄK, ÄB 0...50%
EK 0...30%
Ä 70...100% E 0...30%
158 / 36 7*, 10*
3 3391 - - - - - LT 100% L 100% - 1*, 3*, 7*, 8*, 10*
4 5523 - - - - - LT 100% L 100% - 1* kuni 4*, 6*, 8* kuni 10*
5 595 - - - - - LT 100% L 100% - 1*, 2*, 10*
6 1703 - - - - - LT 100% L 100% - 1* kuni 4*, 9*, 10*
Arhitektuursed piirangud
- katusetüüp: määratakse arhitektuurse projektiga; - katusekalle 0…45°; - katusekatte materjal: kivi, plekk või bituumen; - Fassaadimaterjalina kasutada kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale. Tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida imiteerivate materjalide kasutamist. Profileeritud pleki kasutamine välisviimistluse põhimaterjalina on keelatud; - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis; - Planeeringuala arhitektuurne keskkond kavandada sarnane.
Y =
69 43
00
X=6584650
Y =
69 44
00
X=6584700
Y =
69 42
50
X=6584550
H=59.211
937
525
H=58.518
58.79
60.53
60.6161.01
61.20 61.05
61.12
61.19
61.60
59.90
60.0659.94
59.88
59.59
59.42 59.44
59.49
59.33
59.34
59.34
59.59 59.71
59.71
59.4759.56
59.52
59.64
59.98
59.97
60.18
59.91 59.98
60.08
59.99
60.06
60.26
60.18
60.09
60.16
60.16
60.22
60.58
60.24
60.27
60.05
60.00
60.39 60.60
60.4659.94
60.11
60.33
60.23 59.99
60.60
60.76 61.18
61.61 61.30
61.2861.35
61.19
61.12
60.95
60.66
60.73
60.41
60.43
61.45 61.39
61.35
61.40
61.37
61.10
60.8 6
60.25
60.27
60.15
60.36 60.52
60.50
60.32
60.20 60.01
59.97
59.91
59.77
59.91
59.84
59.82
59.78 59.87
59.76
59.49
59.71 59.71
59.73
59.61
59.53
59.67
59.72
59.67
60.51
60.47
60.12
59.57
59.46
59.4859.37
59.43
59.5659.39
58.64
58.86
58.79
59.18
58.83 58.68
58.64
58.36
58.84
58.69
58.84
58.83
58.76
58.59 58.7158.67
58.55
58.58
58.53
59.13
59.39
58.72
59.54
5 9 .6
6
59.46 59.3758.89
59 .1
459.78
59.48
59.69 59.63
59.77
59.85
59.60
59.87
59.99
60.16
59.36
59.33
59.34
59.45
59.79
59.83
59.81
59.80
59.79
59.71
59.58
59.82
59.52 59.65
59.42
59.35
60.51 60.46
60.37 60.25
60.29
60.80
60.67
60.46
60 .3
7
59 .9
1
60.20
60.05
59.45
59.26
5 9 .3
6
59.21
59.2959.19
59 .1
8
66.14
59.96
60 .6
760 .7
860 .8
4
60.59
60.58
60.49
60.45
60.55
60.47
60.40
60.53
60.38
60.35
60.44
60.40 60.37
60.40
60.17
60.24
60.30
60.11
59.99
60.16
60.12
59.94 60.02
59.91
59.84
59.91
59.78
59.66 59.75
59.67
59.50
59.60
59.53
59.43 59.49
59.40
59.29
59.41
59.32
P1
P2
Kr3
P3
Kr5
P4
P5
Kr6
60.36
60.49
60.10
vund
Rekl
pink
59.16
59 .1
5
59.13 59.18
59 .1
1
59.18
59.10
59.10
59 .2
4
59 .2
5
59 .3
3
5 9 .3
5
59.27
59.36
59.39 59.40
59.34
59.21
59.18
59.16
59.18
59.18
59.17
59.10
59.16
59.19
59.16
59.24
59.21 59.23
59.23
60.63
60.86
60.89
61.12
61.44
61.66
61.89 62.06
62.28
62.22
62.30
62.59
63.02
63.60
64.21
64.81
65.39
65.88
59.52 59.52
59.46
59.34
59.47
59.44
59.51
59.49 59.53
59.62
59.55
59.56
59.60
59.4759.40
59.70
59.49
59.47
59.83
59.85
59.62
59.54
59.66
59.95
59.72
59.88
59.89
59.78
59.54
59.48
59.74
59.93
59.85
59.81
59.93
60.02
59.80
59.71
59.87
59.63
59.48
59.48
59.41
59.70
59.70
59.77
59.88
59.83
60.06
60.07
60.10
60.3 6
60.21
60.36
60.56
60.20
60.16
60.07
60.02
59.81
59.99
59.95
59.81 59.73
59.71
59.73 59.57
59.56
59.66
59.64
59.84
59.78
59.81 60.00
60.06 60.08
60.16
59.97
60.16
59.85
59.73
59.5859.84
59.77
59.82
59.83
59.67
59.54
59.38
59.27
59.44
59.38 59.11
59.39
59.42
58.71
58.86
59.59
58.96
58.92
59.49
58.90
59.1259.41
59.53
59.74
59.42
59.60
59.47
59.62
59.68
59.55
59.78
59.90
57.70
57.38
56.75
55.91
55.39
55.18
55.31
55.13
59.35 59.56
59.65
59.49
59.59
59.61
59.82
59.82
59.98
58.74
59.30
59.15
58.79
59.11 59.66
59.92 59.83
59.91
59.80
59.44
58.87
58.90
59.44 59.20
59.20
59.08
59.1959.77
59.49
59.52
59.07
58.91
59.31
59.74
59.54
59.07
58.73
57.77
59.44
58.73
58.60
58.76
58.56 58.77
58.71
59.37
59.29
58.76
58.69
58.76
59.20
59.27
59.23
59.26 59.28
58.58
59.56 59.72
58.91
59.24
59.17
59.28
59.2959.34
59.22
59.20
Ø0.3
Ø0.6
Ø0.3
Ø0.8
Bet
tribüün
tribüün
Tp
or ie
nt
orient
orient
orient
orient
or ie
nt
or ie
nt
orient
59.24
59.15
59.10 59.21
59.15
59.35
59.36
59.81
59.91
59.91
5 9 .9
2 6 0 .0
4
60.18
60.29
60.16 60.27
60.3860.35 60.46
60.42
60 .5
0
60 .6
2
60.48 60.61
60.4360.4060.49
60.6560.79
60.60
60.59
60.70
60.68
60.82
60.6060.5560.68
60.71
60.62 60.56
60.53
59.9060.00
59.96
60.02 60.13
60.0360.13
59.97
59.92 60.02
59.77 59.88
59.81 59.8859.99
59.92 60.02
59.86 59.8159.82
59.6759.77
59.71
59.78 59.89
59.7759.87
59.69
59.62 59.63
59.56 59.66
59.61 59.6859.78
59.68 59.78
59.59
59.5059.63
59.4059.54
59.52
59.61 59.72
59.6159.70
59.53
59.46
59.45 59.5959.5059.53
59.66
59.51
59.78
59.78 59.72
59.86
59.81 59.81
59.80
59.66
59.74
59.8059.48
59.68
59.55
59.37
59.34 59.39
59.52
59.54
59.71 59.71
59.74
59.74
59.8059.78
59.84
59.84
59 .6
9 59
.6 9
59 .7
6
59 .7
6
60.09
60.02
59.86
59.9459.97
59.94
59.68
59.70
59.60
59.49
59.58 59.53
59.46
59.49
59.41
59.38
59.48 59.43
59.55
59.58
59.47
59.59
59.69 59.65
59.75
59.80
59.70
59.81
59.81
59.88 59.87 59.87
59.39
59.86
59.88
59.88
59.89
59.87 59.8059.80
59.58
59.59
59.56
59.55
59.60
59.60
58.99 59.00
58.9458.9358.97 58.97
58.14 58.15
58.11
58.12
58.17
58.16
57.4357.48 57.38
57.34
57.3557.35
56.69
56.68
56.76 56.74
55.90 55.92
55.8755.88
55.33
55.33
55.14
55.04
55.19
55.15
55.53
55.55 55.66
55.32
55.14
55.92
56.75
57.38
55.38
pink prügikast
pink prügikast
pink prügikast
pink prügikast
pink prügikast
pink prügikast or
ie nt
or ie
nt
X X
X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
aj
aj
6,0
8,0 4,0
S1
S1
S1
S1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
W2 W2
W2 W2
W2W2W2W2W2W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2W2W2 W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2 W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
Pargi tänav T9 25301:007:0128
Pargi tänav T8 25301:007:0126
Pargi tänav T2 25301:007:0118
Pargi tänav T3 25301:007:01318
Pargi tänav L3 25301:007:0132
Pargi tänav T6 25301:007:0123
3 Jõhvi-Tartu-Valga tee L10 25301:007:01193
Jõhvi raudteejaam 25301:001:0013
Pargi tn 1 25301:007:0102
Pargi tänav L5 25301:013:0074
Pargi tn 40 25301:008:0108
Pargi tänav 40k 25301:008:0114
Pargi tn 28 25301:008:0033
Pargi tn 40s 25301:008:0132
Säde tänav L1 25301:008:0144
P8
P16
P12
P26
3k / 12m
8k / 28m
8k / 28m 3k / 12m
P(jr)30
P(jr)20
P(jr)20
6,0
12 ,0
12 ,0
31 ,0
27 ,919
,8
23,6 12,0
0,0
6,1
6,1 2,5
2,5
2,5 6,1
6,0
4,0
Pos 1 ÄM 50...100%
ÄK, ÄB 0...50% EK 0...30%
28 / 12 2300 1
8 / 3 4638 m²
Pos 2 ÄM 50...100%
ÄK, ÄB 0...50% EK 0...30%
28 / 12 3600 2
8 / 3 7168 m²
Pos 4 LT 100%
- - -
- 5523 m²
Pos 5 LT 100%
- - -
- 595 m²
Pos 6 LT 100%
- - -
- 1703 m²
Pos 3 LT 100%
- - -
- 3391 m²
HÜDRANT JÕ133H
kaugküttetorustiku ühenduspunkt
Pargi tn 40u 25301:008:0130
Riikliku kõrgusvõrgu märk nr 94937 (vt märkus 3)
sidekaev JHV758
sidekaev JHV757 (orient. asukoht)
sidekaev JHV756 (orient. asukoht)
Pos 1 gaasitorustiku liitumispunkt
Pos 2 gaasitorustiku liitumispunkt
Pos 2 kaugküttetorustiku
liitumispunkt
Pos 1 kaugküttetorustiku
liitumispunkt
gaasitorustiku võimalik
ühenduspunkt
sisselõige olemasolevasse
kaabelliini
võimalik alajaama ja elektrikilpide asukoht
võimalik alajaama ja elektrikilpide asukoht
Pos 2 ühisveevärgi liitumispunkt
ühisveevärgi võimalik
ühenduspunkt
Pos 1 ühisveevärgi liitumispunkt
Pos 1 ühiskanalisatsiooni
liitumispunkt
Pos 2 ühiskanalisatsiooni
liitumispunkt
ühiskanalisatsiooni võimalik
ühenduspunkt
sademevee torustiku ühenduspunkt: kaev SK-29b
Pos 1 võimalik liitumispunkt sademevee
ühiskanalisatsiooniga
Pos 2 võimalik liitumispunkt sademevee
ühiskanalisatsiooniga
Vaade Pargi tänava poolt
12 m / 3 k
28 m / 8 k
viadukti kõrgus
max abs 88.50 m
max abs 72.50 m
Vaade viadukti poolt
28 m / 8 k
12 m / 3 k viadukti kõrgus
Pa rg
i t n
28 m / 8 k
max abs 88.50 m
max abs 72.50 m
max abs 88.50 m
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA
po s n
r.
kr un
di a
ad re
ss v
õi a
ad re
ss i
et te
pa ne
k
pl an
ee rit
ud k
at as
tri ük
su se
si ht
ot st
ar ve
kr un
di p
la ne
er itu
d pi
nd al
a (m
²)
m oo
du st
at ak
se k
in ni
st ut
es t
(n r)
lii de
ta va
te / l
ah ut
at av
at e
os ad
e su
ur us
ed (m
²)
os ad
e se
ni ne
k at
as tri
ük su
se si
ht ot
st ar
ve
1 - Ä 70...100% E 0...30% 4638
Pargi tänav T8 nr. 4876908 -2379 L 100%
Pargi tänav T9 nr. 4876808 -1753 L 100%
Pargi tänav T2 nr. 4744008 -506 L 100%
2 - Ä 70...100% E 0...30% 7168
Pargi tänav T8 nr. 4876908 -2059 L 100%
Pargi tänav T9 nr. 4876808 -5107 L 100%
Pargi tänav T2 nr. 4744008 -1 L 100%
3 Pargi tänav T8 L 100% 3391
Pargi tänav T8 nr. 4876908 859 L 100%
Pargi tänav T9 nr. 4876808 -2455 L 100%
Pargi tänav T2 nr. 4744008 -76 L 100%
4 Pargi tänav T2 L 100% 5523
Pargi tänav T2 nr. 4744008 5435 L 100%
Pargi tänav T8 nr. 4876908 -88 L 100%
5 Pargi tänav L3 L 100% 595 Pargi tänav L3 nr. 4873208 - L 100%
6 Pargi tänav T3 L 100% 1703 Pargi tänav T3 nr. 4749408 - L 100%
N
S
W E
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
26.01.2026 a. DP 21-25
Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn
1:500
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
Jõhvi Vallavalitsus
Märkused: 1) Planeeringuala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 1,0 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Riikliku kõrgusvõrgu märk nr 94937 tuleb võimalusel säilitada endises asukohas, tähistada ja kaitsta ehitustööde ajaks. Kui
kõrgusvõrgu märki ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb see vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse (sh mõõtmismetoodikate seisukohalt) kõrgusvõrgu märgiga.
4) Krundi Pos 1 maksimaalsest ehitisealusest pinnast on kuni 1100 m² lubatud rajada kuni 8-korruselise ning maapinnast kuni 28 m kõrguse hoonena ning ülejäänud kuni 3-korruselise ning maapinnast kuni 12 m kõrguse hoonena. Krundi Pos 2 maksimaalsest ehitisealusest pinnast on kuni 1100 m² lubatud rajada kuni 8-korruselise ning maapinnast kuni 28 m kõrguse hoonena ning ülejäändud kuni 3-korruselise ning maapinnast kuni 12 m kõrguse hoonena.
5) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 6) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega.
P(jr)10
P10
PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR
JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
HOONESTUSALA
VÕIMALIK HOONE ASUKOHT TULEKINDEL TARIND (vajadusel)
KATENDIGA ALA HALJASALA
KERGLIIKLUSTEE NING JALAKÄIJATE ALA RAJATISTEGA (PINGID, TERRASSID, KATUSEALUSED JMS.) (Ala ulatus täpsustatakse ehitusprojektiga)
VÕIMALIK KERGLIIKLUSSILLA ASUKOHT VÕIMALIK TREPI ASUKOHT PIIRDEAED
PARKIMISKOHT JA ARV (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
JALGRATASTE PARKIMISKOHT JA ARV (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
INVAPARKIMISKOHT LIKVIDEERITAV OBJEKT
SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT KOHUSTUSLIKU KÕRGHALJASTUSE ALA KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT MADALA PÕÕSASHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT
SÄILITATAVAD / VAJADUSEL LIKVIDEERITAVAD PUUD
KESKPINGE KAABELLIIN
ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT ELEKTRIKILBI VÕIMALIK ASUKOHT SIDEKANALISATSIOON GAASITORUSTIK
KAUGKÜTTETORUSTIK VEETORU KANALISATSIOONITORU SADEMEVEE KANALISATSIOONITORU
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND / SERVITUUDIALA (sh perspektiivsete maakaablite paigaldamiseks vajalik koridor planeeritava tänava ääres)
PLANEERITAV
Katastriüksuse sihtotstarve: Ä - ärimaa E - elamumaa L - transpordimaa
Piirangud: 1* sideehitise kaitsevöönd; 2* maa-aluse soojatorustiku (alla 200 mm) kaitsevöönd; 3* elektripaigaldise kaitsevöönd (maakaabelliin); 4* A ja B kategooria gaasitorustiku kaitsevöönd; 5* riikliku kõrgusvõrgu märk nr 94937 (GPA ID 216077) ning selle kaitsevöönd; 6* kohaliku võrgu geodeetiline märk nr 525 (GPA ID 215968) ning selle kaitsevöönd; 7* 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee kaitsevöönd; 8* raudtee kaitsevöönd; 9* Jõhvi linna park ja allee (EELIS kood KLO1200574) kaitseala; 10* Eesti põlevkivimaardla Tammiku kaeveväli.
PLANEERITAV KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE:
ÄRIMAA (70...100%) / ELAMUMAA (0...30%) TRANSPORDIMAA
Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): ÄM - majutushoone maa ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄB - büroohoone maa EK - korterelamu maa LT - tee ja tänava maa-ala
Topo-geodeetiline mõõdistamine
Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa
Juhataja
Objekti asukoht:
Ida-Viru GEO Rakvere 18A, 41532 Jõhvi, Ida-Virumaa e-mail: [email protected]
Valeri Ivanov Leht 1 Lehti 1
Töö nimetus:
tel: 3356446, 51968583 Reg nr 11188679
Litsents: 565 MA; EEG000047
Kuupäev: 16.06.2025
Mõõtkava: 1:500Töö nr 3177-06-25
Töö tellija: JÕHVI VALD
Pargi tänav T8, T9, T2
Koordinaadid riiklikus süsteemis L-EST 97 ja kõrgustega EH2000 süsteemis Katastriüksuste piirid Maaametist 13.06.2025
KATASTRIÜKSUSE PIIR SÕIDUTEE PROMENAAD / KERGLIIKLUSTEE PIIRDEAED TEEPIIRE SIDE MAAKAABELLIIN KESKPINGE KAABELLIIN MADALPINGE KAABELLIIN VEETORU ISEVOOLNE SADEMEVEE KANALISATSIOON KANALISATSIOONI SURVETORU (SADEMEVESI)
GAASITORU
KAUGKÜTTETORUSTIK
KASUTUSEST VÄLJAS OLEV ELEKTRIMAAKAABELLIIN (AS Eesti Raudtee)
HÜDRANT TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND RAUDTEE KAITSEVÖÖND GEODEETILISE MÄRGI KAITSEVÖÖND KAITSEALA (KLO1200574 Jõhvi linna park ja allee)
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
KAVANDATAVA HOONESTUSE KÕRGUSTE SKEEMID (m 1:1000)
3 3
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:
1 - POSITSIOONI NUMBER
2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
3 - HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST
4 - HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE MAAPEALNE KORRUSELISUS
5 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL
7 - PLANEERITUD KRUNDI PINDALA
3 5 6
1 2
7 4
X
S1
T1
aj
W2 W2
Planeeringu
koostaja:
OÜ Ferrysan
Muskaadi 14
Saue linn 76506
Saue vald, Harjumaa
Reg.nr.11203491
MTR reg nr: EEP002230
Tel. +372 5221744
Töö nr: 21-25
Detailplaneeringu
koostamise
korraldaja: Jõhvi Vallavalitsus
Huvitatud
isik: Jõhvi Vallavalitsus
Kooli 2
Jõhvi linn 41595
Jõhvi vald
Ida-Virumaa
e-post: [email protected]
tel: +372 336 3741
IDA-VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, JÕHVI LINN
JÕHVI LINNA PARGI TÄNAVA T9, PARGI TÄNAVA T8
JA PARGI TÄNAVA T2 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING
Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc
Maastikuarhitekt-planeerija: Riiu Efert, MSc
TALLINN 2026
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
2
Sisukord
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused ......................................................................... 4 1.1. Planeeritava maa-ala asukoht ............................................................................. 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ............................................... 5 1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid ............................................................. 5
2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded .................................................................... 6 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus .................................................................................. 6
3.1. Planeeritava ala asukoht ..................................................................................... 6 3.2. Planeeringuala ja selle kontaktvööndi kirjeldus ................................................. 6 3.3. Maakasutus ja hoonestus .................................................................................... 7 3.4. Haljastus ja liiklus ............................................................................................... 8 3.5. Tehnovõrgud ....................................................................................................... 8 3.6. Piirangud planeeritaval alal ................................................................................ 8 3.7. Alal kehtiv maakonnaplaneering ........................................................................ 9 3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ............................................................. 9
3.8.1. Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek ja põhjendus ...................... 10 3.9. Alal kehtivad detailplaneeringud ...................................................................... 12
4. Detailplaneeringuga kavandatav ............................................................................... 13 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine .............................................................. 13 4.2. Hoonestuse paiknemine .................................................................................... 14 4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine ................. 14 4.4. Arhitektuursed tingimused ................................................................................ 15 4.5. Üldised tingimused ehitamisele ........................................................................ 16 4.6. Heakord, haljastus ja piirded ............................................................................ 16 4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ..... 17 4.8. Tehnovõrgud- ja rajatised ................................................................................. 20
4.8.1. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon ......................................................... 20 4.8.2. Sademevee lahendus ning vertikaalplaneerimine ...................................... 23 4.8.3. Elektrivarustus ........................................................................................... 23 4.8.4. Välisvalgustus ............................................................................................ 24 4.8.5. Sidevarustus ............................................................................................... 24 4.8.6. Gaasivarustus ............................................................................................. 25 4.8.7. Soojavarustus ............................................................................................. 25
4.9. Tuleohutuse tagamine ....................................................................................... 26 4.10. Keskkonnatingimused .................................................................................... 27
4.10.1. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte ............................................................... 27 4.10.2. Jäätmekäitluse põhimõtted ...................................................................... 29 4.10.3. Põhjavee kaitstus ..................................................................................... 30 4.10.4. Insolatsioon ja valgus .............................................................................. 30 4.10.5. Müra ja vibratsioon ................................................................................. 30 4.10.6. Radoon .................................................................................................... 32
4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ................................. 33 4.12. Piirangud ........................................................................................................ 33
4.12.1. Jõhvi linnapark ja allee ............................................................................ 33
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
3
4.12.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid .................................................................. 33 4.12.3. Geodeetilised märgid ............................................................................... 33 4.12.4. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ...................................................... 34 4.12.5. Raudtee kaitsevöönd ............................................................................... 34
5. Planeeringu elluviimine ............................................................................................ 35 5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............ 35 5.2. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ................. 35 5.3. Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................ 35
JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem 1:10 000
Joonis 2. Tugiplaan 1:500
Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega 1:500
LISAD
Lisa 1. Illustratsioon
Lisa 2. Liiklusskeem
Lisa 3. Jõhvi valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
4
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Detailplaneering on algatatud Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2024. a otsusega nr 205 „Jõhvi
linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“. Otsuse juurde kuuluvad
lisadena planeeritava maa-ala skeem, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
ja detailplaneeringu lähteseisukohad.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Jõhvi Vallavalitsus (registrikood
75033483).
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostajad on OÜ Ferrysan arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna
Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt-
planeerija Riiu Efert.
1.1. Planeeritava maa-ala asukoht
Planeeringualaks on Jõhvi vallas Jõhvi linnas paiknevad Pargi tänav T9 (katastritunnus
25301:007:0128), Pargi tänav T8 (katastritunnus 25301:007:0126), Pargi tänav T2
(katastritunnus 25301:007:0118), Pargi tänav T3 (katastritunnus 25301:007:0131) ja
Pargi tänav L3 (katastritunnus 25301:007:0132) katastriüksused.
Planeeritava maa-ala pindala on 23018 m² (algatamise lisades on märgitud planeeritava
maa-ala pindalaks 23017 m², käesolevaks ajaks on täpsustatud Pargi tänav T2 kinnistu
pindala).
planeeringuala piir
Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025).
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
5
Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused.
Jrk
nr
Katastriüksuse
nimetus
Katastriüksuse
tunnus
Maakasutuse
sihtotstarve Pindala
1 3 Jõhvi-Tartu-Valga
tee L10 25301:007:0119 transpordimaa 100% 11620 m²
2 Jõhvi raudteejaam 25301:001:0013 transpordimaa 100% 383963 m²
3 Pargi tn 1 25301:007:0102 üldkasutatav maa 100% 49425 m²
4 Pargi tänav L5 25301:013:0074 transpordimaa 100% 5922 m²
5 Pargi tn 40 25301:008:0108 ühiskondlike ehitiste
maa 100% 19471 m²
6 Pargi tn 40k 25301:008:0114 üldkasutatav maa 100% 8695 m²
7 Pargi tn 28 25301:008:0033 ärimaa 100% 1882 m²
8 Pargi tn 40u 25301:008:0130 transpordimaa 100% 75 m²
9 Pargi tn 40s 25301:008:0132 üldkasutatav maa 100% 367 m²
10 Säde tänav L1 25301:008:0144 transpordimaa 100% 2061 m²
11 Pargi tänav T6 25301:007:0123 transpordimaa 100% 2462 m²
1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
• Geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Ida-Viru OÜ 16.06.2025.a, töö nr 3177-
06-25.
1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid
- Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016
korraldusega nr 1-1/2016/278);
- Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr
127);
- Jõhvi valla arengukava 2024-2030;
- Jõhvi Vallavolikogu 26.06.2025 määrus nr 125 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja
korraldatud jäätmeveo kord“;
- Jõhvi Vallavolikogu 17.11.2022 määrus nr 35 „Jõhvi valla heakorraeeskiri“;
- Planeerimisseadus;
- Ehitusseadustik;
- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;
- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded”;
- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”;
- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
- Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
- Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812;
- EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
6
- teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad
õigusaktid ja standardid;
- Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (koostaja:
Svetlana Jürgens, Jõhvi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist).
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED
Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute piiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe
muutmine, ehitusõiguse määramine uute hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja
parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine, avalikult
kasutatava tee ja raudtee kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine.
Planeeringu lahendus sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala asub Jõhvi linna keskuses, Tallinn-Narva raudteest lõuna pool. Ala
külgneb põhja poolt raudteega, läänes 3 Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee viaduktiga,
lõunas Pargi tänavaga ning idas Jõhvi linnastaadioniga.
3.2. Planeeringuala ja selle kontaktvööndi kirjeldus
Planeeringuala asub rahvarohkes ja intensiivse kasutusega piirkonnas. Lähedal (ca 250 m
raadiuses) on kontserdimaja, kaubanduskeskused, Jõhvi linna park, promenaad,
sõiduteed, põhimaantee viadukt, raudtee, bussijaam, jalgpallistaadion, parklad, garaažid
ning korterelamud. Linna keskväljakuni on mööda promenaadi ligikaudu 230 m,
rongijaam jääb ligikaudu 600 m kaugusele loode suunas.
Planeeringualale lähimad olemasolevad hooned on ligikaudu 50 m lõunas, teisel pool
Pargi teed paiknev kahekorruseline korterelamu, ning ligikaudu 50 m läänes, teisel pool
viadukti paiknevad garaažid. Valdav osa planeeringualast on aktiivsest kasutusest väljas
olev väheväärtuslik rohumaa, mida läbib kõvakattega tee.
Planeeringuala asub arendamispotentsiaaliga linnakeskuse piirkonnas, kus on võimalik
ära kasutada ning kvaliteetsemaks muuta juba olemasolevat tehnilist- ja sotsiaalset
infrastruktuuri. Planeeringuala on oma asukoha tõttu suure turismipotentsiaaliga ja
seetõttu on vajalik alale väärtuse andmine, mis haakuks piirkonna tervikliku ilmega.
Olemasolevate hoonete kõrguslik analüüs Jõhvi linnas ning planeeringuala
kontaktvööndis:
Kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt on Jõhvi linna keskuses domineeriv hoonete
kõrgus kuni 15 m (4 korrust). Erandiks on Veski tn 1 üheksakorruseline kortermaja (EHRi
andmetel kõrgus 25 m). Linna keskusesse, Vahe tn 3b kinnistule on planeeritud 9-
korruselised hooned (Jõhvi linna Vahe tn 3b ja 3c krundi detailplaneering, kehtest.
16.06.2005).
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
7
Planeeringuala lähedal, Tartu põik 5 kinnistul on 27,2 m kõrgune 6-korruseline hoone.
Keskusest veidi kaugemal Hariduse tn 10, 12, 14, 16 kinnistutel on 30 m kõrgused
üheksakorruselised kortermajad (EHRi andmetel).
Kõrge hoone kõrguse määramisel üldplaneeringus lähtuti sellest, et linna olulisem
maamärk – Mihkli kirik, jääks ka edaspidi linnapildis domineerima ning kõrge hoone
kõrgus ei ületaks maapinnast 27 m ehk Mihkli kiriku kiviosa kõrgust. Eesti
Entsüklopeedia teabevaramu andmetel on kiriku torni üldkõrgus 47,5 m
(http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5hvi_mihkli_kirik).
Planeeringuala lähipiirkonnas kehtivate detailplaneeringute kohaselt on raudteest põhja
poole lubatud ehitusõigus 9... 27 m kõrguste hoonete rajamiseks, planeeringualast ida
poole kuni 20 m kõrguste hoonete ehitamiseks, planeeringualast kagu poole 12...48 m
kõrguste hoonete ehitamiseks ning teisele poole viadukti 9...15 m kõrguste hoonete
ehitamiseks.
Kontaktvööndisse kavandatavate hoonete kõrguslikus analüüsis kasutati järgmiseid
kehtivaid detailplaneeringuid:
• Jõhvi linna Tallinn-Narva raudtee, Narva maantee ning Rakvere tänava ja Jõhvi-
Kose maantee vahelise maa-ala detailplaneering (kehtest. 16.09.2010 Jõhvi
Vallavolikogu otsusega nr 65);
• Jõhvi valla Jõhvi linna Uus tn 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtest. Jõhvi
Vallavalitsuse 27.05.2025 korraldusega nr 3476);
• Jõhvi linna jalgpallikeskuse maa-ala detailplaneering (kehtest. Jõhvi
Vallavalitsuse 05.12.2023 korraldusega nr 2013);
• Jõhvi valla Jõhvi linna Malmi tn 2b ja Malmi tn 2e kinnistute detailplaneeringu
kehtestamine (kehtest. Jõhvi Vallavalitsuse 17.09.2024 korraldusega nr 2819);
• Jõhvi linnapargi, Pargi tänava ja perspektiivse Puru tee vahelise maa-ala
detailplaneering (kehtest. Jõhvi Vallavalitsuse 28.01.2014 korraldusega nr 97);
• Jõhvi linna Puru tee 5 kinnistu detailplaneering (kehtest. Jõhvi Vallavalitsuse
03.03.2021 korraldusega nr 2896);
• Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme ja selle lähiala
detailplaneering (kehtest. Jõhvi Vallavolikogu 25.11.2010 otsusega nr 79);
• Jõhvi linna, Tartu mnt 11b krundi ja lähiala detailplaneering (kehtest. 27.01.2015).
Lisaks kasutati analüüsis Pargi tn 28 hotelli eelprojekti (ehitusluba nr. 2512271/11374
antud 18.06.2025) ning Jõhvi raamatukogu-kogukonnakeskuse ja ümbritseva väliala
arhitektuurivõistluse võidutöö ideekavandi „Lukukivi“ (arhitektuuribüroo ABMA)
materjale.
3.3. Maakasutus ja hoonestus
Pargi tänav T9
- katastritunnus: 25301:007:0128
- sihtotstarve: transpordimaa 100%
- kinnistu nr: 4876808
- pindala: 9315 m²
- munitsipaalomand
- hoonestus puudub
Pargi tänav T8
- katastritunnus: 25301:007:0126
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
8
- sihtotstarve: transpordimaa 100%
- kinnistu nr: 4876908
- pindala: 5386 m²
- munitsipaalomand
- hoonestus puudub
Pargi tänav T2
- katastritunnus: 25301:007:0118
- sihtotstarve: transpordimaa 100%
- kinnistu nr: 4744008
- pindala: 6019 m²
- munitsipaalomand
- hoonestus puudub
Pargi tänav T3
- katastritunnus: 25301:007:0131
- sihtotstarve: transpordimaa 100%
- kinnistu nr: 4749408
- pindala: 1703 m²
- munitsipaalomand
- hoonestus puudub
Pargi tänav L3
- katastritunnus: 25301:007:0132
- sihtotstarve: transpordimaa 100%
- kinnistu nr: 4873208
- pindala: 595 m²
- riigiomand
- hoonestus puudub
3.4. Haljastus ja liiklus
Planeeringuala on vähese kõrghaljastusega rohumaa. Ala idaosas kulgeb kaitsealune
Jõhvi pargi allee, kuhu on rajatud promenaad. Detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangu kohaselt ei ole planeeringuala oma praegusel kujul
maastikuliselt väärtuslik ala ( v.a Jõhvi pargi allee). Allee kõrghaljastust on uuendatud –
vanad ohtlikud puud on raiutud ja istutatud uued.
Juurdepääs planeeringualale on olemas Pargi tänava kaudu. Planeeringuala läbib
kõvakattega tee, mis võimaldab juurdepääsu teisel pool viadukti paiknevatele kinnistutele
(garaažid).
3.5. Tehnovõrgud
Alal paiknevad side maakaabelliinid, elektri maakaabelliinid, maa-alune
kaugküttetorustik, A ja B kategooria gaasitorustik, ühisveevärgi torustikud,
sademeveetorustikud.
3.6. Piirangud planeeritaval alal
▪ Tehnovõrkude kaitsevööndid lähtuvalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015
määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
9
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning kliimaministri 12.09.2023
määrusest nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.
▪ Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal ning kõrge või väga kõrge
radooniriskiga piirkonnas.
▪ Planeeringuala jääb Eesti põlevkivimaardla Tammiku kaevevälja passiivse tarbevaru
2. ja 9. plokile. Planeeringuala ei jää altkaevandatud maa-alale.
▪ Alal paiknevad riikliku kõrgusvõrgu märk nr 94937 (GPA ID 216077) ning kohaliku
võrgu geodeetiline märk nr 525 (GPA ID 215968). Geodeetilise märgi kaitsevöönd
on 3 meetrit märgi keskmest.
▪ Planeeringualale ulatub avalikult kasutatava tee (Jõhvi-Tartu-Valga tee) kaitsevöönd
– 50 meetrit sõiduraja välimisest servast.
▪ Planeeringualale ulatub raudtee kaitsevöönd – 30 meetrit äärmise rööpme teljest.
▪ Planeeringualale ulatub osaliselt looduskaitsealune Jõhvi linna park ja allee (EELIS
kood KLO1200574).
3.7. Alal kehtiv maakonnaplaneering
Planeeringualal kehtib Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+.
Jõhvi linn on ametlik maakonnakeskus, kuhu on koondunud töökohad ja haridusasutused,
regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed erasektori pakutavad
teenused. See on keskus, kuhu inimesed igapäevaselt, eelkõige töö- ja haridusalaselt,
liiguvad.
Maakonnaplaneeringu järgi on oluline linnaliste keskuste tiheduse ja kompaktsuse
tõstmine, et suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust, soodustada
mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist ja tekkimist ning hoida uue tehnilise ja
sotsiaalse taristu rajamisega kaasnevad kulutused võimalikult madalal tasemel.
Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+
põhimõtetega.
3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Planeeringualal kehtib Jõhvi valla üldplaneering. Üldplaneeringu järgi paikneb
planeeringuala liiklusmaa (L) juhtotstarbega maa-alal. Alale on lubatud rajada kuni 5-
korruselised ja kuni 18 m kõrgused hooned. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Jõhvi
valla üldplaneeringu muutmiseks.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
10
planeeritava ala piir
Joonis 2. Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringust.
3.8.1. Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek ja põhjendus
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Jõhvi valla üldplaneeringus Pargi tänav
T9 ja Pargi tänav T8 katastriüksuste ulatuses maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus-,
teenindus- ja büroohoone maa (BT). Samuti on detailplaneeringuga kavandatud
nimetatud kinnistutel hoonete kõrguse ja korruste arvu suurendamine. Alal, mis hõlmab
Pargi tänav T9 ja Pargi tänav T8 katastriüksuseid tehakse ettepanek määrata hoonete
lubatud maksimaalseks kõrguseks 28 m ning lubatud suurimaks korruselisuseks 8 korrust.
Lubatud on rajada kaks maa-alust korrust.
Kehtivas üldplaneeringus mõistetakse kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa all
eelkõige kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maad, majutushoone maad ning
kontori- ja büroohoone maad. Siia alla kuuluvad ka neid teenindavate infrastruktuuride
ehitamiseks ette nähtud alad. Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga kavandatav
territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või
kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone
maal on lubatud maa-ala teenindavad kõrvalsihtotstarbed kuni 30% ulatuses.
Detailplaneeringu eesmärkide elluviimine loob Jõhvi kesklinna uut lisandväärtust,
mitmekesistab piirkonna ettevõtlust ja suurendab linna atraktiivsust. See on kooskõlas
maakonnaplaneeringu ruumiliste arengu eesmärkidega. Keskväljaku vahetusse lähedusse
ning jalakäijate promenaadi kõrvale kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-,
meelelahutus-, büroo- ja/ või ühiskondliku funktsiooniga hoonete ehitamine hoiab
keskust elavana.
Jõhvi valla arengukavas 2024–2030 on esile tõstetud piisava majutuspinna puudumise
probleem, mis on nimetatud arengut takistavaks piiranguks. Kaasaegseid
majutusettevõtteid on eelkõige vaja Jõhvi valla turismi valdkonna arenguks ning spordi-
ja muude suurürituste korraldamiseks.
Detailplaneeringu koostamise algatamise otsusest nähtub, et majutusasutuse asukoha
kaalutlemisel on pööratud tähelepanu sellele, et majutusasutuse rajamisel on väga oluline
ligipääsetavus ja ümbritsev keskkond, mis ahendab võimalike kruntide valikut. Jõhvi
valla omanduses olevate maaüksuste võrdlemisel kujunes kõnealune asukoht praktiliselt
ainsaks, millel on potentsiaali äratamaks investorite huvi uue ning kvaliteetsema tasandi
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
11
majutusasutuse loomiseks. Jõhvi kesklinnas ning promenaadi piirkonnas kuuluvad
omavalitsusele veel mõned potentsiaalselt sobivad maa-alad, kuid nendega on seotud
muud omavalitsuse plaanid avaliku ruumi arendamisel.
Arvestades nõudlust kaasaegsete majutuspindade järele Jõhvi linnas ning spordiasutuste,
kaubandus- ja teeninduspindade olemasolu lähipiirkonnas, on asukoht majutusasutuse
ehitamiseks sobilik ning linna arengu aspektist perspektiivikas.
Hoonete lubatud maksimaalset kõrguse ja korruste arvu suurendatakse eesmärgiga teha
hoonestus viadukti taustal nähtavaks ja külastajatele atraktiivsemaks. Lähtuvalt Jõhvi
valla üldplaneeringust on kõrgete hoonete ehitamiseks suurema potentsiaaliga just
kesklinna piirkond. Linnakeskkond jaguneb kahe erineva ilmega piirkonnaks: Jõhvi
raudteest põhjapoolne osa, mis on juba valdavalt väljakujunenud struktuuriga tervik (peab
arvestama Mihkli kiriku ja Keskväljakuga) ning raudteest lõuna pool paiknev linnaosa,
mis on alles kujunemisjärgus (olemasolevaid väärtusi, millega kõrgete hoonete
planeerimisel arvestada, on vähesel määral).
Planeeringuala ehitusõiguse maksimaalsete kõrguste kavandamise alused:
1) Planeeringuala jääb üldplaneeringuga määratletud kesklinna piirkonna (kus kõrgete
hoonete ehitamiseks nähakse üldplaneeringu kohaselt suuremat potentsiaali) ning
Puru tee äärde kavandatud ülikõrgete hoonete ala vahele. Tegemist on
üldplaneeringu kohaselt linnaehituslikult oluliste aladega. Need on alad, mis on
olulised oma asukoha tõttu, kõrge turismipotentsiaaliga ja seetõttu vajaksid väärtuste
lisamist, heakorrastamist ja esinduslikumaks kujundamist. Sellised on näiteks linna
mainet kujundavad ja identiteeti loovad linna keskus, peatänavad jne.
2) Üldplaneeringu kohaselt on kõrgete hoonete ehitamiseks suurema potentsiaaliga
Jõhvi linna kesklinna piirkond. Planeeringuala külgneb kesklinna piirkonnaga.
3) Tegemist on aktiivses kasutuses olevate piirkondade vahelise ja neid ühendava
promenaadi äärse alaga, millel käesoleval ajal puhkeväärtus puudub.
Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohaselt ei
ole planeeringuala oma praegusel kujul maastikuliselt väärtuslik ala ( v.a Jõhvi pargi
allee).
4) Planeeringuala ei asu miljööväärtuslikul alal.
5) Planeeringuala ei jää üldplaneeringus näidatud Mihkli kiriku vaatekoridoridesse.
6) Tegemist ei ole altkaevandatud alaga, mis seaks ehituslikke piiranguid.
7) Üldplaneeringu järgi tuleb hoonestuse rajamisel arvestada, et ühelt hoonestuse
kõrguselt teisele üleminek peab toimuma astmeliselt, et tagada üleminekuvöönd.
Teineteisest vähemalt kahe korruse kõrguse võrra erinevate hoonete minimaalne
vahekaugus võib olla 16 m.
8) Reeglite seadmisel kõrghoonete ehitamiseks lähtuti üldplaneeringus sellest, et linna
keskuse tänavad oleksid elavad nii õhtusel kui päevasel ajal, mistõttu on seatud
reegel, et hoonete alumistel korrustel peavad paiknema äripinnad ning ülemistele
korrustele on lubatud rajada elamispindu.
9) Üldplaneeringuga Puru tee äärde kavandatud ülikõrgete hoonete piirkonda tänaseks
kõrghooneid rajatud ei ole. Kuna käesoleva detailplaneeringu ala ning Puru tee äärset
piirkonda saab pidada üheks tervikuks, võib planeeringualale kanda üle
üldplaneeringuga Puru tee äärsele piirkonnale hoonete kavandamiseks seatud
kõrguslikke põhimõtteid: Uushoonestuse minimaalne korruselisus on kolm korrust.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
12
Maksimaalse kõrguse nõuet ei anta, kuna olemasolevaid väärtusi, millega kõrguste
andmisel arvestada, väljakujunevas linnaruumis pole. Soovituslik maksimaalne
korruselisus on 8 täiskorrust. Olulisem on, et uusehitised on kõrge arhitektuurse
väärtusega ja kvaliteetsetest materjalidest ning ehitatud kooskõlas Jõhvi linna
arenguvisioonidega 10-15 aasta perspektiivis.
Seega on planeeringuala on kiiresti arenevas ning intensiivse kasutusega piirkonnas.
Tegemist on sobiliku alaga hoonestuse tihendamiseks ning avalikkusele suunatud
teenuste pakkumise võimaldamiseks. Ühtlasi sobilik ala ka dominandi loomiseks kuna
on keskusalade ühenduspunkt, kuhu on sobilik luua linna mainet ja identiteeti toetavat
arhitektuurset lahendust. Planeeringuala jääb ühtlasi eemale linna olulisemast
maamärgist – Mihkli kirikust ning ei mõjuta olulisi vaateid kirikule.
Jõhvi valla üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis on lisatud detailplaneeringu
materjalidele.
3.9. Alal kehtivad detailplaneeringud
Käesoleva detailplaneeringuga hõlmataval alal varasemalt kehtestatud planeeringud:
1) Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva
raudtee vahelise ala detailplaneering, kehtestatud Jõhvi Linnavolikogu 19.05.2005
määrusega nr 84 (osaliselt kehtiv) (planID 3151, kovID DP-41)
Hõlmas teiste hulgas Pargi tänav T9, Pargi tänav T8 ja Pargi tänav T2
katastriüksuseid. Muutus nimetatud katastriüksuste osas kehtetuks Jõhvi linna,
Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala
detailplaneeringu, kehtestamisel 25.11.2010.
2) Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle
lähiala detailplaneering, kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 25.11.2010 otsusega nr 79
(planID 4123, kovID DP-124)
Eesmärk: Jõhvi liiklussõlme jaoks vajaliku maa-ala kruntideks jaotamine.
Pargi tänav T9 kinnistule on planeeringuga määratud kuni viie korruselise (lisaks üks
maa-alune korrus) parkimishoone ehitamine, mis käesoleval ajal ei ole enam
aktuaalne.
Planeering hõlmab muu hulgas tervet käesoleva detailplaneeringu ala. Pargi tänav
T9, Pargi tänav T8 ja Pargi tänav T2 katastriüksuste osas on planeering kehtiv. Pargi
tänav T3 ja Pargi tänav L3 katastriüksuste osas muutus kehtetuks Jõhvi linnapargi,
Pargi tänava ja perspektiivse Puru tee vahelise maa-ala detailplaneeringu
kehtestamisega 28.01.2014.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-
Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala
detailplaneering kehtetuks Pargi tänav T9, Pargi tänav T8 ja Pargi tänav T2
katastriüksuste osas.
3) Jõhvi linnapargi, Pargi tänava ja perspektiivse Puru tee vahelise maa-ala
detailplaneering, kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 28.01.2014 korraldusega nr 97
(planID 26787)
Eesmärk: maa-ala ümberkruntimine ja ehitusõiguse määramine äri-, majutus- ja
ühiskondlike hoonete ehitamiseks, sh ujula ja jäähalli püstitamiseks.
Hõlmab teiste hulgas Pargi tänav T3 ja Pargi tänav L3 katastriüksuseid.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
13
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub Jõhvi linnapargi, Pargi
tänava ja perspektiivse Puru tee vahelise maa-ala detailplaneering kehtetuks
Pargi tänav T3 ja Pargi tänav L3 katastriüksuste osas.
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute piiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe
muutmine, ehitusõiguse määramine uute hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja
parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine, avalikult
kasutatava tee ja raudtee kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine.
Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ning osaliselt Pargi tänav T2 katastriüksustest
moodustatakse kaks ärimaa katastriüksuse sihtotstarbega krunti, peamise eesmärgiga
majutushoonete ehitamiseks. Lisaks on võimalik kruntidele ehitada kaubandus-,
toitlustus-, teenindus- ja büroohoone ning korterelamu kasutusotstarbega hooneid.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek anda kavandatud ärimaa kruntidele ehitusõigus
kuni 28 m (abs. 88.5 m) kõrguse ja kuni 8-korruselise hoonestuse rajamiseks. Lähtuvalt
majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 57 „ Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused“ on ehitise kõrgus ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist
vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima
punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Ehitisel
paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning
välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.
Hoonestus tuleb kõrguslikult liigendada, et tagada üleminekuvöönd ühelt hoonestuse
kõrguselt teisele (nagu on soovitatud üldplaneeringus). Osaliselt kuni 3-korruselise
hoonemahu kavandamine võimaldab sujuvamat üleminekut piirkonnas olemasolevalt
hoonestuse kõrgustelt ning kavandatud kõrgemate hooneosade väljapaistvust (dominandi
loomine). Promenaadi poolsele hoonestusalale madalama hoonestuse rajamine arvestab
inimmõõtmelisusega ning võimaldab ala külastajatele mugavama keskkonna loomist.
Kõrgemate hooneosade ülemistele korrustele tuleks säilitada juurdepääs avalikkusele.
Seega on sinna soovituslik rajada vaateplatvorm ja restoran vms.
Kruntidele rajatavate hoonete ning olemasoleva promenaadi vaheline ala nähakse ette
avaliku alana, kuhu on võimalik paigaldada tänavamööblit ja rajada terrasse,
katusealuseid jms. Ala lahendus ning ulatus täpsustatakse ehitusprojektidega.
Pargi tänav T2, Pargi tänav T3 ja Pargi tänav L3 kruntidel säilitatakse katastriüksuse
sihtotstarve 100% transpordimaa. Jalakäijate ala arendatakse ning see muudetakse
inimestele mugavamaks ja turvalisemaks. Ala täiendatakse kergliikluse taristu rajatistega,
sh sildadega üle olemasoleva promenaadi.
Säilib olemasolev juurdepääs planeeringualale Pargi tänavalt.
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Pargi tänav T9, Pargi tänav T8 ning osaliselt Pargi tänav T2 katastriüksustest
moodustatakse kaks ärimaa katastriüksuse sihtotstarbega krunti. Pargi tänav T3 ja Pargi
tänav L3 katastriüksuste piire ei muudeta.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
14
4.2. Hoonestuse paiknemine
Kruntide hoonestusalad on kavandatud minimaalselt 4 kuni 8 meetrit krundipiirist
sissepoole ning kruntide Pos 1 ja Pos 2 vahelise piirini. Osaliselt jääb planeeritud
hoonestusala avalikult kasutatava tee ning raudtee kaitsevöönditesse.
Planeeritav hoonestusala on esitatud joonisel 3 (Põhijoonis). Joonisel on kujutatud
hooned maksimaalse lubatud ehitisealuse pinna ulatuses. Joonisel kujutatud hoonete
asukohad on soovituslikud. Hoonete mahud ja paiknemine täpsustatakse
ehitusprojekti(de)ga. Krundi hoonestusala on näidatud maksimaalsest lubatud
ehitisealusest pinnast suuremana, et võimaldada projekteerimisetapis hoonete lõplikku
asukohta paindlikumalt valida. Hooned peavad paiknema hoonestusalal.
4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine
Tabel 2. Krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused.
p o s
n r.
k ru
n d i
p la
n ee
ri tu
d p
in d al
a
(m ²)
h o o n et
e su
u ri
m l
u b
at u d
eh it
is ea
lu n e
p in
d (
m ²)
h o o n et
e su
u ri
m l
u b
at u d a
rv
k ru
n d il
h o o n e
lu b at
u d m
ax
m aa
p ea
ln e
k o rr
u se
li su
s
h o o n e
lu b at
u d m
ax m
aa -
al u n e
k o rr
u se
li su
s
h o o n e
lu b at
u d m
ax k
õ rg
u s
m aa
p in
n as
t n in
g m
ax
ab so
lu u tn
e k õ rg
u s
(m )
k ru
n d i
k as
u ta
m is
e
si h to
ts ta
rv e
ja o
sa k
aa lu
%
p la
n ee
ri ta
v k
at as
tr iü
k su
se
si h to
ts ta
rv e
ja o
sa k
aa lu
%
1 4638 2300 1 8 / 3* -2
28
(abs. 88.5) /
12
(abs. 72.5)*
ÄM 50...100%
ÄK, ÄB
0...50%
EK 0...30%
Ä 70...100%
E 0...30%
2 7168 3600 2 8 / 3* -2
28
(abs. 88.5) /
12
(abs. 72.5)*
ÄM 50...100%
ÄK, ÄB
0...50%
EK 0...30%
Ä 70...100%
E 0...30%
3 3391 - - - - - LT 100% L 100%
4 5523 - - - - - LT 100% L 100%
5 595 - - - - - LT 100% L 100%
6 1703 - - - - - LT 100% L 100%
* Krundi maksimaalsest ehitisealusest pinnast on kuni 1100 m² lubatud rajada kuni 8-
korruselise ning maapinnast kuni 28 m kõrguse hoonena ning ülejäänud kuni 3-
korruselise ning maapinnast kuni 12 m kõrguse hoonena.
Krundi kasutamise sihtotstarbed (Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013):
ÄM – majutushoone maa
ÄK – kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa
ÄB – büroohoone maa
EK – korterelamu maa
LT – tee ja tänava maa-ala
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
15
Katastriüksuse sihtotstarve:
Ä – ärimaa
E – elamumaa
L – transpordimaa
Tabel 3. Lubatud maksimaalse brutopinna arvutus
Pos nr
hooneosa max
lubatud
korruselisus
hooneosa max
lubatud
ehitisealune pind
(m²)
hooneosade
lubatud max
brutopind (m²)
lubatud max
brutopind kokku
(m²)
1 3 1200 3600
12400 8 1100 8800
2 3 2500 7500
16300 8 1100 8800
Kruntidele Pos 1 ja Pos 2 on lubatud rajada kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5,0
m kõrguseid ehitisi (nt jalgrataste parkla). Neid võib rajada ehitusõigusega määratud
suurima lubatud ehitisealuse pinna ulatuses ning lisaks hoonete suurimale lubatud arvule.
Selliseid väikeehitisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusala, arvestades arhitektuurse
sobivuse ning kujadega. Täpne asukoht määratakse ehitusprojektis.
Ehitisealuse pinna alla ei arvestata teid, platse, tehnorajatiste alust pinda ega varikatuseta
terrasse ning välistreppe. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada
ka väljaspoole hoonestusalasid.
Lubatud on püstitada reklaami hoonetel ning reklaam- ja infokandjaid maksimaalse
kõrgusega 12,0 m (maapinnast). Reklaam- ja infokandjad võivad asuda väljaspool
hoonestusala.
4.4. Arhitektuursed tingimused
▪ katusetüüp: määratakse arhitektuurse projektiga;
▪ katusekalle 0…45°;
▪ katusekatte materjal: kivi, plekk või bituumen;
▪ Fassaadimaterjalina kasutada kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale. Tohib
kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja
omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida
imiteerivate materjalide kasutamist. Profileeritud pleki kasutamine välisviimistluse
põhimaterjalina on keelatud;
▪ Kruntide kõrgemaid hooneosasid ei tohi projekteerida vahetult kõrvuti asetsevana
vaid selgelt tajutava vahemaaga üksteisest. Need ei tohi mõjuda ühtse mahuna.
Tagatud peab olema hooneosade vaadeldavus.
▪ Avatäited lahendatakse ehitusprojektis;
▪ Planeeringuala arhitektuurne keskkond kavandada sarnane;
▪ Jäätmekonteinerid paigaldada nii, et need oleksid visuaalselt varjatud. Vajadusel
rajada varjav haljastus või variseinad. Prügikonteinereid varjav ehitis peab
arhitektuuriliselt sobituma planeeritud keskkonda.
▪ Hoonete välispinnale kavandatavad tehnoseadmed peavad üldjuhul olema
paigaldatud nii, et need ei oleks avalikust tänavaruumist nähtavad. Seadmed peavad
olema integreeritud hoone arhitektuursesse lahendusse.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
16
▪ Sobivaima arhitektuurilahenduse leidmiseks tuleb läbi viia
arhitektuurikonkurss.
Hoonete projekteerimisel järgida hoone energiatõhususe miinimumnõudeid (ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63).
Majutusasutuse planeerimisel tuleb arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
21.04.2021 määruses nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“ sätestatud nõuetega.
4.5. Üldised tingimused ehitamisele
Detailplaneeringu realiseerimise korral tagada, et masinad ning muud mehhanismid ei
satuks ehitustööde käigus planeeringu alalt raudteemaale.
Üldplaneeringuga seatakse järgnevad üldised ehitustingimused (ÜP p 2.3, lk 24):
▪ ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud
ehituslike põhimõtete järgi;
▪ ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, kõrge arhitektuurse tasemega ning linna
ja vallaruumi rikastav, ning sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama
väljakujunenud arhitektuurset olukorda;
▪ hooned ja rajatised tuleb projekteerida terviklikult koos hoonetevahelise ruumi,
haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega;
▪ detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada ümbritseva
miljöö, väljakujunenud ruumistruktuuri ja maastikuliste võimalustega;
▪ ehitis planeerida ja projekteerida nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste
vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude
avariide ja õnnetuste likvideerimiseks;
▪ ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel
ehitis asub.
Reeglid linnaehituslikult olulistel aladel ehitamiseks (Linnapargi piirkond) (ÜP p
2.3.2.1.2, lk 35):
▪ Jõhvi Linnapark koos alleega on kaitse all.
▪ Linnaehituslikult oluline asukoht nõuab, et piirkonda rajatavad uued hooned on igast
küljest vaadeldavad ja kõik fassaadid on lahendatud esinduslikena. Oluline on, et
uusehitised on kõrge arhitektuurse väärtusega ja kvaliteetsetest materjalidest.
▪ Autode parkimine tuleb lahendada hoonete maa-alustel korrustel, eraldi
parkimismajadena või kahetasandiliste parklatena.
▪ Uue hoonestuse rajamisel Puru tee või Pargi tänava äärde on soovitav piirdeid mitte
rajada.
▪ Vältida tuleb tehniliste rajatiste ja reklaami läbimõtlematut paigaldamist.
4.6. Heakord, haljastus ja piirded
Heakorranõuded kogu Jõhvi valla haldusterritooriumil olenemata omandi kuuluvusest on
kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu määrusega „Jõhvi valla heakorraeeskiri“. Eeskiri on
täitmiseks kohustuslik kõigile Jõhvi valla haldusterritooriumil elavatele, viibivatele ja/või
tegutsevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Üldplaneeringu kohaselt peab kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maadel planeeritud
krundi pindalast vähemalt 20% moodustama haljasala. Käesolevale detailplaneeringu
alale seatakse tingimus, et haljastuse minimaalne protsent maapinnal peab olema
vähemalt 12%. Kuni 8% ulatuses võib kohustusliku haljastuse lahendada maapinnaga
ühendamata katusehaljastuse, vertikaal-, konteiner- ja murukivihaljastusena jne.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
17
Detailplaneeringuga määratakse haljasalade minimaalseks kohustuslikus kõrghaljastuse
protsendiks 25%.
Olemasolev kõrghaljastus promenaadi ääres säilitatakse. Kaitsealuse Jõhvi pargi alleeni
kavandatud hoonestus ei ulatu. Kergliikluse sildade rajamisel üle olemasoleva
promenaadi säilitada allee kõrghaljastus. Samuti peab promenaadi madalhaljastust
säilitama nii palju, kui võimalik. Ehituse käigus rikutud või hävitatud madalhaljastus
tuleb asendada ja/või täiendada (nt istutamisega vabadesse kohtadesse). Pargi kaitsealal
on puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala
valitseja nõusolekuta keelatud.
Säilitatavate puude läheduses tehtavate ehitustööde korral tuleb võtta kasutusele
kõrghaljastuse kaitseabinõud: juurte juures kaevetööde tegemine käsitsi; kergesti
variseva pinnase korral tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist
pinnase nihkumise tagajärjel; üksikpuud või puude ja põõsaste grupid tuleb piirata piki
juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga; kuivaperioodil kasta kahjustatud juurtega
puid ning paljastunud juured katta (nt märja turbapinnasega). Liiklemise või materjalide
ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal tuleb maapind katta viisil, mis välistab pinnase
tihenemise (nt paigaldatakse geotekstiile killustiku-liivapadi).
Hoonetest ning platsidest vabad alad on soovituslik täiendavalt haljastada. Kruntide
haljastamisel kasutada mitmerindelist haljastust. Uushaljastuse rajamisel arvestada
taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike.
Detailplaneeringuga kavandatakse kohustuslik kõrghaljastus ärimaa kruntide maantee
ning raudtee poolsetele külgedele, et tekitada puhvertsoon liiklusest tingitud müra ja
õhusaaste vähendamiseks. Samuti tuleb rajada kõrghaljastus Pargi tänava äärde.
Kõrghaljastuse kavandamisel raudteemaaga piirnevale alale arvestada raudteeliikluse
ohutuse tagamiseks vajaliku nähtavusega. Arvestada, et täiskasvanud puude võrad ja
juured ei ulatuks raudteemaale. Eelistada väiksemakasvulisi ja püramiidja võraga liike.
Detailplaneeringu joonisel on näidatud haljastuse põhimõtteline lahendus. Kruntide
haljastus täpsustada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Hoone projekti koostamise
käigus tuleb hinnata krundil kasvavate puude tervislikku seisundit. Üksikpuu tervislikust
seisukorrast sõltub puu perspektiivsus ning tervisliku seisukorra hinnang on üheks
põhiliseks kriteeriumiks võimalike raiete määramisel. Vajadusel koostada
haljastusprojekt. Kavandatav haljastus ei tohi vähendada liiklusohutust ja varjata
jalakäijate vaatevälja. Üldreeglina ei tohi jalgteeäärne haljastus ületada ühte meetrit. See
ei tohiks segada valgustust ega pakkuda varjumisvõimalusi.
Lähtuvalt AS Eesti Raudtee poolt väljastatud tingimustele (nr 21-1/3253-2) tuleb
liiklusohutuse tagamiseks rajada raudteemaa ja planeeringu ala piirile katkematu piire
kogu raudteemaa ulatuses, et takistada nii sõidukite kui jalakäijate pääs raudteemaale
selleks mitte ettenähtud kohtades. Piirdeaia kavandamise korral arvestada, et
aluspinnasega ühendatud piirdeaia osad (aiapostid, aiavundament), samuti piirdeaia
elemendid ja konstruktsioonid ei ulatuks üle raudteemaa kinnistu piiri raudteemaale ning
piirdeaia minimaalne kõrgus oleks 1,5 m.
4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine
Juurdepääs planeeringualale Pargi tänavalt säilib. Planeeringualal olev tee liigutatakse
viadukti poole, et vähendada viadukti negatiivset mõju kavandatavale hoonestusele ning
moodustada kompaktsed hoonestusalad. Kavandatava sõidutee kõrvale nähakse ette
kergliiklustee. Lisaks nähakse ette kergtee rajamise võimalus kavandatava hoonestuse
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
18
ning raudteemaa vahelt. Raudteemaa eraldada kergliiklusteest haljastusega (vt p 4.6).
Kergliiklusteede lahendus antakse ehitusprojektiga. Krunti Pos 4 täiendatakse
kergliikluse taristu rajatistega, sh sildadega üle olemasoleva promenaadi. Rajatiste
asukohad täpsustatakse ehitusprojektiga. Kergliiklusteede, sõidutee ja parklate
lahendamisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest ja standarditest.
Parkimise miinimumnorm lähtub Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
Teenindavate ja üldkasutatavate hoonete ning vaba-aja veetmise kohtade juurde tuleb
kavandada jalgrattaparklad. Ehitusseadustiku järgi rakendatakse mitme kasutusotstarbega
hoone puhul elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule
kohalduvaid nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitisregistrisse kantud peamine
kasutusotstarve. Planeeringualale kavandatavate hoonete peamine kasutusotstarve on
mitteelamu, seega lähtuvalt Ehitusseadustiku §651 lg 4 punktist 2 tuleb parkimisalale
näha ette juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto
laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale. Juhul, kui parkimiskohtade arv on suurem,
kui 20 parkimiskohta, tuleb paigaldada parklasse liiva-õlipüüdur.
Kruntide parkimiskohtade arv on arvestatud maksimaalse brutopinna alusel.
Põhijoonisele on kantud osa arvutuslikust kohtade arvust. Täpne parkimiskohtade arv
selgitatakse välja igakordselt eraldi hoone projekteerimise käigus, lähtuvalt
projekteeritud hoonete brutopinnast, kasutusotstarvete osakaalust ja ettevõtete tegevusest
tulenevatest vajadustest. Parkimine tuleb suuremas osas lahendada hoonete siseselt või
eraldi parkimismajadena. Parkimist ei ole lubatud paigutada hoone alla selliselt, et
esimese korruse tasandile promenaadi ning Pargi tänava poole jäävad tummad seinad või
vaid hoonealune parkimisruum. Detailplaneeringus on näidatud põhimõtteline liiklus- ja
parkimislahendus, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
Parkimine tuleb lahendada planeeringuala piires. Äärmuslikul juhul (näiteks
geoloogilistel põhjustel vms) võib lähtuvalt üldplaneeringust ehitamisel kruntidele, kuhu
ei ole võimalik rajada ehitiste teenindamiseks vajalikul arvul parkimiskohti arendaja
garanteerida vajalike parkimiskohtade väljaehitamise mujal linnas, maksimaalselt 500 m
raadiuses rajatavast ehitisest, esitades ehitusloa taotlemisel koos ehitusprojektiga ka
eraldiasuvate parkimiskohtade ehitusprojekti ning esitades kasutusloa taotlemisel
valminud ehitise koos väljaehitatud eraldiasuvate parkimiskohtadega, või sõlmib
vallavalitsus krundi arendajaga kokkuleppe parkimiskohtade ehituse finantseerimiseks
mujal linnas arendaja poolt. Leping vajalike parkimiskohtade ehituse finantseerimiseks
sõlmitakse enne ehitusloa väljastamist.
Vajalike ehitiste finantseerimise leping (Teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise
kohustuse üleandmise leping) sõlmitakse enne ehitusloa väljastamist.
Tabel 4. Sõiduautode parkimiskohtade hinnanguline vajadus vastavalt EVS 843:2016
parkimisnormatiivi tabelile 9.1.
Pos
nr
ehitise otstarve ning
võimalik osakaal
brutopind*
standard
(suletud
brutopinna
m2 kohta)**
normatiivsete
parkimiskohtade
arvutus
planeeritud
parkimis-
kohtade arv
krundil***
1
hotell 50% 6200 1/180 6200/180≈ 35
26 kauplus 10% 1240 1/100 1240/100≈ 13
restoran, kohvik 5% 620 1/230 620/230≈ 3
asutus 5% 620 1/90 620/90≈ 7
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
19
(teenindus, büroo)
korterid 30% 3720 1/60 1570/60≈ 62
kokku: 120
2
hotell 50% 8150 1/180 8150/180≈ 46
36
kauplus 10% 1630 1/100 1630/100≈ 17
restoran, kohvik 5% 815 1/230 815/230≈ 4
asutus 5%
(teenindus, büroo) 815 1/90 815/90≈ 9
korterid 30% 4890 1/60 4890/60≈ 82
kokku: 158
* Hinnanguline maapealsete korruste brutopind, täpsustatakse ehitusprojektis (vt ka Tabel 3).
** Linnakeskus II kuni IV klass.
*** Tabelis on kajastatud lähtuvalt planeeringulahendusest parkimiskohtade arv väljaspool
hooneid. Parkimiskohtade arvu hulka on arvestatud liikumispuudega inimeste sõidukite
parkimiskohad ja elektriautode parkimiskohad.
Tabel 5. Jalgrataste parkimiskohtade hinnanguline vajadus vastavalt EVS 843:2016
parkimisnormatiivi tabelile 9.3.
Pos
nr
ehitise
otstarve
ning
võimalik
osakaal
brutopind* voodikoht* standard**
normatiivsete
parkimis-
kohtade
arvutus
planeeritud
parkimis-
kohtade arv
krundil
1
hotell 50% - 130 1/20 130/20≈ 7
30
kauplus
10% 1240 - 1/50 1240/50≈ 25
restoran,
kohvik 5% 620 - 1/50 620/50≈ 13
asutus 5%
(teenindus,
büroo)
620 - 1/100 620/100≈ 7
korterid
30% 3720 - 1/40 3720/40= 93
kokku: 145
2
hotell 50% - 180 1/20 180/20= 9
40
kauplus
10% 1630 - 1/50 1630/50≈ 33
restoran,
kohvik 5% 815 - 1/50 815/50≈ 17
asutus 5%
(teenindus,
büroo)
815 - 1/100 815/100≈ 9
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
20
korterid
30% 4890 - 1/40 4890/40≈ 123
kokku: 191
* Hinnanguline maapealsete korruste brutopind või voodikohtade arv, täpsustatakse
ehitusprojektis (vt ka Tabel 3).
** Keskuse klass: mujal.
4.8. Tehnovõrgud- ja rajatised
Detailplaneeringus on esitatud planeeritud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus.
Tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade
projektide koostamise käigus. Parima tulemuse saavutamiseks võib tehnovõrkude
projekteerimisetapis koostöös võrguvaldajatega detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude
lahendust muuta.
4.8.1. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon
Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama
sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ nõuetele.
Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahendus on koostatud lähtuvalt OÜ Järve
Biopuhastus poolt 15.12.2025 väljastatud tehnilistest tingimustest (kiri nr 2-1.2025/3633-
1).
Pargi tänav T9, Pargi tänav T8 ja Pargi tänav T2 kinnistute ja lähiala (edaspidi ka
Detailplaneering) koostamisel tuleb arvestada sellega, et planeeritaval alal asuvad
olemasolevad toimivad OÜ Järve Biopuhastus (edaspidi ka JBP) ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni torustikud (edaspidi ka ÜVK torustikud), mille kaudu tagatakse Jõhvi
valla piirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise. Tegemist on elutähtsa teenusega,
mille nõuetekohane toimimine tuleb tagada 24/7 (OÜ-l Järve Biopuhastus on kohustus
tagada tegevuspiirkondades pidev veevarustus ja reovee ärajuhtimine, OÜ Järve
Biopuhastus on hädaolukorra seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja (ÜVVKS § 7
lg 1¹) ning igasugune tegevus, mis võib seda mõjutada on keelatud.
Planeeritavate tehnovõrkude ristumisel ÜVK torustikega tuleb tagada vertikaalne kaugus
(puhas vahe) vähemalt 0,3 m. Planeeritavate tehnovõrkude paralleelsel kulgemisel
olemasolevate ÜVK torustikega tuleb järgida nõudeid kaitsevöönditele.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida ÜVK torustike paigaldussügavusnõudeid
[maa(tee-) pinnast], st vertikaalplaneering ei tohi halvendada olemasolevat olukorda
ÜVK torustike paigaldussügavuse osas (sh ÜVK torustike kaitsevööndites ei tohi
vertikaalplaneering muutuda olemasoleva maapinna taseme alandamiseks).
Järgnevas tabelis on esitatud joogivee ja reovee arvutuslikud vooluhulgad lähtuvalt
planeeritavate hoonete hinnangulisest brutopinnast ja võimalikust kasutusest.
Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni vajalikud arvutuslikud vooluhulgad (l/s,
m³/h, m³/d) tuleb täpsustada projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga
Järve Biopuhastus.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
21
Tabel 6. Joogivee ja reovee arvutuslikud vooluhulgad
Pos
nr Tüüp
Bruto-
pind
Pindala
elaniku/
töötaja/
voodikoha
kohta
m2/in
Inimesi/
töötajaid/
voodikohti
Vee eritarve
(EVS
835:2022)
l/d*in
Arvutuslik vooluhulk
Vesi (EVS
835:2022)
Kanal (EVS
846:2021)
m3/d l/s* m3/d l/s**
1
Hotell 6200 30 207 300 62,1
7,0
62,1
13,9
Korterid 3720 62 60 250 15,0 15
Toitlustus 620 10 62 20 1,2 1,24
Kauplus 1240 50 25 30 0,8 0,75
Asutus 620 15 42 20 0,8 0,84
kokku: 80 7 80 14
2
Hotell 8150 30 272 300 81,6
8,2
81,6
15,5
Korterid 4890 82 60 250 15 15
Toitlustus 815 10 82 20 1,64 1,64
Kauplus 1630 50 33 30 0,99 0,99
Asutus 815 15 55 20 1,1 1,1
kokku: 100 8 100 16
* Tegemist ühiskondliku hoonega, veetarve arvestamisel lähtutud vee kogutarbest taandatuna
korteripõhise veetarbe arvutusele, kus ühe korteri veetarve on 0,25 m3/d ja normvooluhulkade
summa 0,8 l/s
** Tegemist ühiskondliku hoonega, veetarve arvestamisel lähtutud vee kogutarbest taandatuna
korteripõhise veetarbe arvutusele, kus ühe korteri veetarve on 0,25 m3/d ja normvooluhulkade
summa 2,4 l/s
Ühenduspunktiks ühisveevärgiga on iga punkt olemasoleva veetorustiku De280 PE lõigul
A – B (vt tehniliste tingimuste Lisa 1). Ühenduspunkti täpne asukoht tuleb määratleda
projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus. Planeeritavate uute
kruntide Pos 1, Pos 2 joogiveega varustamiseks ühisveevärgist tuleb hinnata olemasoleva
ühisveevärgi reserv ühenduspunktis A – B, mille tulemusel osutub võimalikuks määrata
ühenduspunktis A – B tagatavad maksimaalsed joogivee vooluhulgad (l/s, m3/h, m3/d).
Ühisveevärgi ühenduspunkti kõrvale tuleb planeeritavale veetorustikule ette näha
veemõõdukaev (väljapoole ühisveevärgi torustiku kaitsevööndit), mille lahendus ja
asukoht tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve
Biopuhastus.
Ühenduspunktiks ühiskanalisatsiooniga on iga punkt olemasoleva reoveetorustiku Dn400
Bet lõigul KK-1 – KK-3 (vt tehniliste tingimuste Lisa 1). Ühenduspunkti täpne asukoht
tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
Planeeritavatelt kruntidelt Pos 1, Pos 2 reovee ärajuhtimiseks tuleb hinnata olemasoleva
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
22
ühiskanalisatsiooni vastuvõtuvõimet ühenduspunktis KK-1 – KK-3, mille tulemusel
osutub võimalikuks määrata ühenduspunktis KK-1 – KK-1 vastuvõetavad maksimaalsed
reovee vooluhulgad (l/s, m3/h, m3/d).
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jaoks projekteeritud ja ehitatud rajatised tuleb üle anda
üleandmisevastuvõtmise aktiga OÜ-le Järve Biopuhastus. Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni jaoks projekteeritud ja ehitatud rajatiste üleandmiseks OÜ-le Järve
Biopuhastus tuleb esitada ehitatud rajaiste kohta täitedokumentatsioon ja kasutusluba
ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni talumiseks selle asukoha kinnistule (või
kinnistutele) tuleb seada sundvaldus või isiklik kasutusõigus OÜ Järve Biopuhastus
kasuks.
Tuleb arvestada sellega, et detailplaneeringuga moodustatud kinnistute Pos 1, Pos 2 eraldi
(individuaalsete) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingute sõlmimine OÜ-ga
Järve Biopuhastus on võimalik ainult juhul, kui nimetatud kinnistute piirideni
üldkasutatavale maale rajatud vee- ja reoveetorustikud on kogu ulatuses üle antud OÜ-le
Järve Biopuhastus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste jaoks ning ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni talumiseks selle asukoha kinnistule (või kinnistutele) on seatud
sundvaldus või isiklik kasutusõigus OÜ Järve Biopuhastus kasuks.
Ühenduspunktideni paigaldatavate vee- ja reoveetorustike diameetrid ja pikiprofiilid
tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
Tuleb vältida projekteeritavate äärekivide paigaldamist olemasolevatele vee- ja
reoveekaevudele, st peab kaevu korpus (sh kaevu luuk) jääma äärekivist väljapoole ilma
äärekivi katkestamiseta.
Veevarustuse teenuse arvestus toimub joogivee mõõturi alusel. Veemõõdusõlm tuleb
paigaldada vastavalt mõõteseadusele ja OÜ Järve Biopuhastus nõuetele. Projekteerimise
käigus määratleda ja kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus veemõõdusõlme asukoht.
Üldjuhul on mõõdusõlm tarbimiskoha veevärgi osa.
OÜ Järve Biopuhastus ei vastuta veekvaliteedi ja töörõhu eest väljaspool ühisveevärki.
Tuleb arvestada sellega, et ühisveevärgi liitumispunktis tagatakse tavaolukorras vabarõhk
3,0 bar, mistõttu tuleb 3-8 korruseliste hoonete veevärgi projekteerimisel planeeritavatel
kruntidel Pos 1, Pos 2 ette näha vajaliku rõhu tagamiseks survetõstepumplad.
Rasvu või õlijäätmete olemasolul tuleb enne reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni reovesi
lokaalselt puhastada (rasva- ja õlipüüdur). Reovesi peab vastama järgmistele nõuetele:
rasvad – piirnäit 50 mg/l ja naftasaadused, õlid – piirnäit 2,3 mg/l.
Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida kontsentreeritud reovee ja reostushulki; tinglikult
puhast heitvett; lokaalsetest puhastusseadmetest (restidelt) kogutud jäätmeid, olmeprügi,
ehitusprahti, tööstusjäätmeid jne; heitvett, mille temperatuur ületab 35 kraadi C; sademe-
ja drenaaživett. Reoainete kontsentratsioonid ei tohi ületada ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi, ega kahjustada
ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ja/või põhjustada puhastusprotsessi häireid.
Piirnäitajad ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele:
BHT 266 mg/l;
KHT 557 mg/l;
Nüld 58 mg/l;
Püld 11 mg/l;
Heljum 299 mg/l;
Kloriidid 284 mg/l;
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
23
Sulfaadid 296 mg/l;
Sulfiidid 9 mg/l.
Tuleb tagada esinduslik proovivõtt ja ligipääs proovivõtu kohale.
Kõik liitumisega seotud kulud ja riskid (projekteerimine, ehitus, ehitus- ja kasutusload,
isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud, kooskõlastuste hankimine jne) kannab Pargi
tänav T9, Pargi tänav T8, Pargi tänav T2 kinnistute omanik ja/või detailplaneeringu
koostamisest huvitatud isik.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise soovi korral peab liituja peale
detailplaneeringu kehtestamist taotlema OÜ Järve Biopuhastus liitumistingimusi (Jõhvi
valla ÜVK liitumise eeskirja kohaselt).
4.8.2. Sademevee lahendus ning vertikaalplaneerimine
Piirkonnas olevad sademetorustikud kuuluvad Jõhvi vallale. Planeeringuala
sademeveetorustiku ühenduspunktiks olemasoleva sademeveekanalisatsiooniga on kaev
SK-29b.
Sademe- ja drenaaživett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni (OÜ Järve Biopuhastus
tehniliste tingimuste ja Jõhvi valla ÜVK eeskirja kohaselt).
Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga, kõrguste vahemik on abs. +55.31 kuni
+61.60 m. Planeeringuala põhjaosas laskub promenaad tunnelisse, moodustades alale
nõlva, kus kõrguste vahemik on kuni 5 m.
Hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Krundi
maapinda oluliselt mitte tõsta. Vältida sademevee valgumist naaberkatastriüksustele, sh
raudteemaale.
Suublasse (sh pinnasesse) juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri
08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Sademevee minimeerimise
osa peab vastama veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele.
4.8.3. Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Elektrilevi OÜ poolt 12.11.2025
väljastatud tehnilistest tingimustest nr 505934.
Detailplaneeringu alale kavandatakse koht kahele uuele komplektalajaamale võimalikult
koormuskeskme lähedusse, tee äärde. Alajaama teenindamiseks peab jääma
ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide planeeritakse 6 kV maakaabelliiniga
sisselõikena olemasolevast kaabelliinist, mis asub Pargi tänaval. Tarbimiskohtadele
nähakse ette planeeritavatest alajaamadest 0,4 kV maakaabelliinid. Tarbimiskohtade
võrguühendustele nähakse ette kinnistute piiridele liitumiskilbid (soovitatavalt
mitmekohalistena) ning jaotuskilbid. Liitumiskilbid tuleb planeerida ligipääsetavasse
asukohta eelistatult kinnistute piiridele juurdepääsutee lähedusse või külgnevate
kinnistute tarbeks nende vahelistele piiridele üldkasutatavale- ja/või transpordimaale.
Alates 630 A madalpinge võrguühendus näha ette alajaama 0,4 kV jaotusseadmes.
Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Planeeritava tänava
äärde on kavandatud perspektiivsete maakaablite paigaldamiseks vajalik koridor.
Detailplaneeringu joonisel on kujutatud ka väljaspool detailplaneeringu ala kulgema
hakkavate kaablitrasside servituudialad.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
24
Detailplaneeringu kohaste võrguühenduste loomiseks tuleb esitada liitumistaotluse(d),
sõlmida liitumislepingu(d) ja maksta liitumistasu. Elektrilevi projekteerib ja ehitab peale
planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu maksmist elektrivõrgu
tarbimiskohtade liitumispunktideni (sh paigaldab liitumiskilbid) ja asub selle võrgu
kaudu võrguteenust osutama.
4.8.4. Välisvalgustus
Planeeringualale tuleb rajada välisvalgustus. Valgustusel on oluline osa linnakeskkonna
turvalisemaks muutmisel. Valgustus ei tohi tekitada ümbruskonda häirivat valgusreostust
ega tekitada pimedaid nurgataguseid. Planeeringuala välisvalgustuse lahenduste
kavandamisel ja projekteerimisel arvestada, et see ei tohi halvendada veeremijuhi
rongiliikluse signaaltulede nähtavust raudteel. Välisvalgustus lahendatakse
projekteerimise etapis.
4.8.5. Sidevarustus
Sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Telia Eesti AS poolt 10.11.2025
väljastatud tehnilistest tingimustest nr 39980559.
Telia Eesti kaablivõrguga ühenduse saamiseks rajatavatele hoonetele projekteerida ja
ehitada sidekanalisatsiooni (100mm UPOTEL PVC torust/ multitorust) alates JHV756,
JHV757 või JHV758 sidekaevust. Igale hoonele/kinnistule näha ette individuaalsed
sidekanalisatsiooni sisendid (50mm/100mm UPOTEL PVC/mikrotoru tuvastustraadiga)
koos vajalikumahulise optilise kaabli ning jätkudega. Vastavalt vajadusele kasutada
KKS1 või KKS2 tüüpi sidekaeve. Optiline kaabel (magistraal, vähemalt 24 kiuline)
paigaldada olemasoleva sidetorustiku kaudu alates JPR võrgusõlmest kuni JHV756,
JHV757 või JHV578 sidekaevuni, sidekaevu paigaldada muhv, optilised kaablid
ühendada jätkumuhvi. Sidekaevu jätta kaablivaru ca 15m. Hoonetes otsastada optiline
kaabel nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Kiudude ühendamise skeem kooskõlastada
Teliaga enne paigaldustööde teostamist.
Hoone sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada hoonesse
vajalikumahuline andmesidejaotla. Sisevõrk rajada jaotlast iga korterini/äripinnani SM
tüüpi optiliste kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Optilised kaablid otsastada
SC/APC adapteritega. Korterite/äripindade sisevõrk lahendada cat5/cat6 sidekaablitega.
Korterite/äripindade sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete
ühendamiseks 230V elektrivõrguga. Telia dokument: Valguskaabli sisevõrkude
ehitamine korter- ja ärimajades.
Näha ette kõik meetmed olemasolevate liinirajatiste kaitseks tagamaks nende säilivus
ehitustööde käigus. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2003 nõuetega. Teede
ja tänavate alla jäävad sidekaablid kaitsta poolitatavate kaablikaitsetorudega või
paigaldada reservtoru kaablite kõrvale kaevust kaevuni. Kogu piirkonnas näha ette
olemasolevate liinirajatiste säilitamine (vajadusel välja tõstmine, reservtorude lisamine,
sidekaevude rekonstrueerimine/lisamine koos luukide vahetusega). Juhul, kui on vajalik
Telia liinirajatisi ümber paigutada, siis projekti koostaja peab leidma lahenduse ja
koostama projekti selliselt, et tagada Telia Eesti AS-i töötavate ühenduste toimimise.
Projekti koostamisel teostada vajalikud uuringud, täpsustada liinirajatiste paiknemine
looduses, s.h liinirajatiste sügavused ja teostada Telia Eesti AS-i järelevalve esindajaga
objekti ülevaatus, liinirajatiste paiknemise kohta edastada oma küsimused eelnevalt
([email protected]). Geoloogiliste uuringute tarbeks tehtavate puuraukude asukohad
kooskõlastada Telia Eesti AS-ga. Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks ja materjalid hangib
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
25
töövõtja omal kulul. Siderajatiste ümbertõstmiseks tuleb projekti koosseisus esitada eraldi
kaustana olemasolevate sidekaablite ümberlülitusprojekt. Soovitavalt olemasolevate
liinirajatiste uuringud ja ümberlülitustööd tellida Enersense Eesti AS-lt. Siderajatiste
ümberpaigaldamisel ümberpaigutatud siderajatised tasuta Telia Eesti AS-ile üle anda
asendusrajatisena (s.h reservtorud). Ümberpaigaldatavatele liinirajatistele näidata
servituudialad. Telia Eesti AS-i liinirajatiste (sidekanal, kaablid ja jaotusseadmed)
väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse
(servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul,
vastavalt „Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15”. Rekonstrueeritavad liinirajatised
jäävad Telia-Eesti AS-i omandisse. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku
loatakeelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Tööde lõppedes esitada
dokumentatsioon Telia ehitaja portaali geopank.elion.ee. Täiendav info nõuete kohta
paikneb aadressil: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia
järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 513 7842. Telia Eesti AS ei võta
väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
4.8.6. Gaasivarustus
Gaasivarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt AS Gaasivõrk poolt 10.10.2025
väljastatud tehnilistest tingimustest nr 3-6/252-25.
Planeeringuala kruntideks jaotamisel uute kinnistute gaasiga varustamiseks planeerida
„B“-kategooria gaasitorustik alates olemasolevast gaasitorustikust Pargi tänav T2
(25301:007:0118) kinnistul. Uute moodustatavate kinnistute jaoks planeerida kinnistu
piirile võimalikult lähedale nõuetele (sh õigusaktidele, standarditele) vastava
liitumispunktina maakraan, kuid mitte lähemale kui 1 meeter teiste kommunikatsioonide
liitumis- ja sõlmpunktidest ning mitte sissesõiduteede alla.
Gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest
gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde
tellija kulul. Gaasitorustiku kaitsevööndisse ei ole lubatud planeerida puid, põõsaid, lilli,
rajatisi jne.
Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk
kodulehelt.
4.8.7. Soojavarustus
Võimalik lahendus kaugküttega liitumiseks on koostatud lähtuvalt GREN Viru AS poolt
11.11.2025 väljastatud tehnilistest tingimustest.
1) Krundid on võimalik soojusenergiaga varustada olemasolevast soojuskambrist
(liitumise asukoht täpsustatakse projekteerimise käigus).
2) Jaotusvõrgu hoonete soojasõlmedeni projekteerib ja ehitab GREN Viru maa-alusest
soojustrassist alates ühenduspunktist LP.
3) Kaugküttevõrguga on võimalik liituda peale liitumislepingu sõlmimist GREN
Viruga, kus lepitakse kokku liitumise väljaehitamise tähtaeg ja liitumise maksumus
liituja jaoks.
4) Soojussõlme projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused GREN Viru-lt.
5) Soojussõlme projekt tuleb kooskõlastada GREN Viru AS esindajaga.
6) Kütesüsteem ja ventilatsiooni ühendusskeem – kinnine (soojusvahetitega).
7) Sooja tarbevee varustuse skeem – kinnine (soojusvahetitega);
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
26
8) Liitumistööd peavad olema üldjuhul tehtud suveperioodil (ajavahemikus 01.05-
30.09). Kütteperioodil on võimalik erandkorras liituda kaugküttega, kuid eelduseks
on liitumistööde teostamise aja ja tööde teostaja kooskõlastamine AS-ga GREN Viru.
Tulenevalt ilmastikuoludest ja muudest tehnilistest tingimustest, mis võivad
mõjutada teiste klientide varustatust soojusenergiaga, võib GREN Viru AS vajadusel
nõuda liitumisaja muutmist.
9) Antud tehnilised tingimused kehtivad kuni 30.11.2026.a.
Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele peab tehnorajatise (soojustrassi)
võõrale kinnistule ehitamiseks olema isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõigusleping
sõlmitud enne ehitamise algust. Tehnorajatise paigutamisel maale, mis ei ole kantud
kinnistusraamatuse, peab olema maa kasutaja kirjalik nõusolek.
4.9. Tuleohutuse tagamine
Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides
siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.
Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab
vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Juhul,
kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike
või muude abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule
levikut. Kuja nõuet ei ole, kui hooned paiknevad ühel kinnistul ja on samast
tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete
kogupindala on ≤ 800 m².
Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga.
Planeeringualal, promenaadi Pargi tänava poolses osas, paikneb hüdrant (nr JÕ133H).
Hüdrant jääb kavandatud hoonestusaladest ligikaudu 27 m kaugusele. Lisaks paiknevad
planeeringualast vähem kui 200 meetri kaugusel (mõõdetuna mööda päästetehnikaga
sõidetavaid teid) hüdrandid Säde tänava kergliiklustunneli juures (nr JÕ132H) ning Pargi
ja Malmi tänavate ristmikul (nr JÕ139H).
Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas määratakse hoone suurima
eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi. Kuna detailplaneeringu koostamise
etapis ei ole kavandatavate hoonete eripõlemiskoormust võimalik täpselt määrata,
arvutatakse veevooluhulk lähtudes siseministri 18.02.2021 a. määrusest nr 10
eripõlemiskoormuse järgi, mis on üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta. Seega on
planeeringualal vajalik veevooluhulk veevõtukohas 30 l/s. Veevooluhulk peab olema
tagatud kolme tunni jooksul. Vajalikud tulekustutusvee veevooluhulgad täpsustuvad
ehitusprojekti koostamisel lähtuvalt hoonete kasutusviisist ning tuletõkkesektsioonide
pindaladest.
OÜ Järve Biopuhastuse juhib väljastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tehnilistes
tingimustes tähelepanu sellele, et kuna kogu olemasolev Jõhvi linna ühisveevärk on
projekteeritud (sh olemasoleva ühisveevärgi rajatised dimensiooneeritud) ja ehitatud
eesmärgiga tagada Jõhvi linnas asuvatest hüdrantidest tulekustutusvee vooluhulka 15 l/s
(st vajalik kustutusvee kogus ühele hüdrandile on 15 l/s ja samaaegsete tulekahjude
arvuks piirkonnas on arvestatud 1), mis on 2012. aastal kooskõlastatud OÜ Järve
Biopuhastus joogiveeprojekti (Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
27
Asulasiseste peatorustike rekonstrueerimine II. Osa III. Jõhvi valla peatorustike
projekteerimis- ehitustööd) käigus Päästeametiga, siis ei ole võimalik garanteerida 3 tunni
jooksul suuremat veevooluhulka hüdrantidest kui 15 l/s.
Välise tulekustutusvee vajalik kogus ja lahendus tuleb täpsustada ehitusprojekti
koostamise käigus lähtuvalt hoonete kasutusviisist ning tuletõkkesektsioonide
pindaladest. Juhul, kui vajalikku tulekustutusvee normvooluhulka ei ole võimalik tagada
olemasoleva ühisveevärgi baasil, siis tuleb projekteerimise käigus tuleb näidata
alternatiivsed lahendused,
Planeeringualale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende
ümberpööramise võimalused.
4.10. Keskkonnatingimused
Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.
Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju
omavaid tegevusi ette ei näe. Detailplaneeringu algatamise otsuse lisana omavalitsuse
poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust nähtub, et
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
KSH eelhinnangust järeldub, et detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad
keskkonnamõjud on seotud peamiselt ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm).
Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed ja lühiajalised.
Kasutusaegsetest võimalikest mõjudest on esile toodud müra teke ja valgustusreostus.
4.10.1. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada
detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega
seonduvat täiendavat olulist negatiivset keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele
loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide suhtes positiivse mõjuga, eriti
linna arengu jaoks. Planeeritud ei ole tegevusi, millega kaasneksid täiendavad olulised
keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;
4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse
03.03.2006 määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-
eeskiri” § 1 lõikes 2 nimetatud komponentidele;
5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,
heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse,
mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete
saastetasemete esinemist;
6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega
jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid
kavandatavale maakasutusele;
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
28
7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse,
valgusreostusega seotud olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju
ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad tingimused:
1) Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala kasutusaegsed
müratasemed ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri
16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud
asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need
oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
2) Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Planeerimisel
arvestada, et detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud vastava mürakategooria liiklusmüra
normtasemeid.
3) Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
4) Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt
jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, on soovitatav enne
ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Kui
planeeringualale rajatakse tööruume, siis tuleb detailplaneeringu koostamisel
arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu
radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja
kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ §s 3 toodud radooni
viitetaseme nõuetega. Sama määruse lisa 1 kohaselt asub Jõhvi vald kõrgendatud
radooniriskiga maa-alade loetelus, seega oleks detailplaneeringu kehtestamisel
asjakohane juba ennetavalt viidata võimalikule radooniohule ning nõuda enne
hoonete projekteerimist pinnaseõhu radooniuuringu korraldamist ning vajadusel
radoonitõkke meetmete rakendamist.
5) Ehitusperioodil tuleb valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate
elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada
leevendavaid meetmeid.
6) Majutusasutuse planeerimisel tuleb arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
21.04.2021 määruses nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“ sätestatud nõuetega.
7) Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama
sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded
ning analüüsimeetodid“ nõuetele.
8) Hoonete planeerimisel on soovitav arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“ ja EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus
hoonetes“ nõuetega.
9) Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, tuleks vältida hoonete
planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse.
10) Juhul, kui parkimiskohtade arv on suurem, kui 20 parkimiskohta, tuleb paigaldada
parklasse liiva-õlipüüdur.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
29
11) Kaitseala Jõhvi linna park ja allee (registrikood KLO1200574) kõrghaljastust peab
säilitama.
12) Juhul, kui tekkib vajadus trepi või jalakäiatee ehituseks, peab selle võimalusel
planeerima kohtadesse, kuhu mikrobioota ei ole istutatud.
13) Ehituse käigus rikutud või hävitatud mikrobiootad tuleb asendada ja/või täiendada
(nt istutamisega vabasse kohtadesse).
14) Ehitus- ja kaevetöö korraldamisel peab rakendama kõrghaljastuse kaitseabinõusid.
4.10.2. Jäätmekäitluse põhimõtted
Jäätmekäitlusel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ning määrusest „Jõhvi valla
jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord“ (Jõhvi Vallavolikogu 26.06.2025
määrus nr 125).
Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid
tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega
võrreldes ülemäära kulukas. Jäätmevaldaja on kohustatud koguma jäätmeid liigiti,
käitlema või andma jäätmed üle jäätmekäitlejale, kellel on vastav keskkonnakaitseluba,
korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale, kellega
vallavalitsus on sõlminud korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni lepingu.
Planeeritavale alale paigaldatakse jäätmemahutid. Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja
seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
Jäätmed koguda eraldi mahutitesse, mis paiknevad jäätmevedajale kättesaadavas kohas.
Mahuti asukoht peab olema valitud selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult
vähemalt 10 meetri kaugusele mahutist. Jäätmekonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed
nendeni tuleb hoida korras. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks
mitteettenähtud kohtadesse. Konteinerite või prügimaja täpne asukoht esitatakse
ehitusprojektis.
Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite
ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust.
Äri-, tootmis- teenindus- ja ühiskondlike hoonetega kinnistutel tuleb paberit ja kartongi
koguda liigiti. Liigiti kogutud paberit ja kartongi peab üle andma jäätmekäitluskohtadesse
või jäätmevedajale. Juhul, kui äri-, tootmis- teenindus- ja ühiskondlike hoonetega
kinnistutel tekib paberi ja kartongi jäätmeid üle 50 kilogrammi nädalas, tuleb need
koguda jäätmemahutisse ja üle anda jäätmevedajale.
Biolagunevad jäätmed tuleb koguda eraldi ning kasutada kompostimiseks või paigutada
selleks ettenähtud jäätmemahutisse ja üle anda jäätmevedajale.
Ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu tuleb ette näha spetsiaalsetesse
ladustamiskohtadesse.
Krundil ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete
konteiner. Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu,
kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat jäätmeluba
omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud
rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks.
Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete
taaskasutamiseks.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
30
4.10.3. Põhjavee kaitstus
Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse põhjavee kaitstuse teemakaardi kohaselt asub
planeeringuala kaitsmata põhjaveega alal. Lähtuvalt KSH eelhinnangust ei avalda
majutusasutuse ja selle taristu rajamine põhjaveele olulist mõju.
Ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa kasutamisel tuleb potentsiaalsed
reostusallikad pinnasest isoleerida.
4.10.4. Insolatsioon ja valgus
Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda standardist EVS-EN
17037:2019+A1:2021" Päevavalgus hoonetes" ning EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“. Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus,
hoonestusalad ning soovituslikud hoonete asukohad, siis insolatsiooniarvutused tehakse
vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega.
Valgusreostuse vältimiseks kasutada üldiseid valgusreostuse piiramise põhimõtteid
(Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituudi poolt koostatud aruande „Valgusreostuse
pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis
(2012))“:
▪ Esemete ja objektide valgustamist peab teostama selliselt, et valgus ei leviks
horisondile, otse taevasse, elamute akendest sisse, kaitstavate liikidega asustatud
aladele ja looduslikesse veekogudesse.
▪ Välisvalgustuse projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb valida sobiv valgustuse
intensiivsus, ajastus, kestvus ja spektraalne jaotus selliselt, et see ei häiriks silma
kohanemist pimedatel aladel, ei mõjutaks teiste liikide elurütme, ei suurendaks
terviseriske, oleks tagatud ohutus liiklemisel ja oleks garanteeritud maksimaalne
energia kokkuhoid.
▪ Valgusreostuse vähendamiseks tuleb kehtestada öine ajakava (23.00-07.00), millest
võib kõrvale kalduda teatud juhtudel, kui valgustus on nõutav ohutuse või erinevate
avalike tegevuste läbiviimise tagamiseks.
▪ Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mittetekitavaid valgusteid,
mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia
minimaalne tarbimine ja valguse mittelevimine sihtkohtadest eemale.
▪ Valgusreostuse sätteid ei kehtestata turvavalgustusele, signaalvalgustusele, tava- ja
eriotstarbelistele töötuledele, sadamavalgustusele ja ehisvalgustusele (1. detsembrist
kuni 15. jaanuarini).
4.10.5. Müra ja vibratsioon
Planeeringuala piirneb põhja poolt raudteega ning lääne poolt põhimaanteega. Selle tõttu
tuleb alale kavandatud tegevuse elluviimisel (sh hoonete projekteerimisel) arvestada
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,
õhusaaste). Vajadusel näha ette hoonete projekteerimisel leevendavate meetmete
rakendamine.
Müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”
Lisa 1 normtasemeid. Käesolev planeeringuala on sobilik paigutada atmosfääriõhu kaitse
seaduse kohase müratundlike alade III kategooriasse (keskuse maa-alad). Kuna
planeeringuga kavandatav muudab üldplaneeringut, tuleb planeeringualal arvestada müra
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
31
sihtväärtustega. III kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 50
dB öösel (Ln).
Lähtuvalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse mürakaardist ulatub planeeringuala
maanteepoolsele osale maantee liiklusest tingitult kuni 65–69 dB suurune ööpäevane
müratase ja öisel ajal kuni 55–59 dB suurune müratase.
Joonis 3. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse mürakaardist, ööpäevane müratase
(Lden).
Joonis 4. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse mürakaardist, öine müratase (Lnight).
Müraalases seadusandluses ei ole konkreetselt ärimaadele (sh majutusasutused) välisõhu
müra normtasemeid kehtestatud ning võrdlus välisõhu normtasemetega on pigem
informatiivne.
Käesoleva detailplaneeringuala maantee ning raudtee poolsele osale on mõistlik
kavandada parklad, mille puhul välisõhu normtasemete rakendamine ei ole asjakohane.
Alad, mis on mõeldud välisõhus viibimiseks või puhkamiseks on sobilik kavandada
planeeritud hoonestusest promenaadi poole. Liiklusest tuleneva mõju vähendamiseks on
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
32
planeeritud hoonestuse ja maantee ning raudtee vahele kavandatud kohustusliku
kõrghaljastusega puhvervöönd.
Majutusasutuse rajamisel ärimaale on eelkõige oluline heade tingimuste tagamine hoone
siseruumides. Hoonete sees leviv müra ning vibratsioon on reguleeritud Rahvatervishoiu
seadusega (§ 16 lg 5). Arvestada tuleb sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
hindamise kord“ sätestatuga. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes
muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Võimalikud leevendusmeetmed müra vähendamiseks:
▪ jätta müraallika ja müratundliku objekti vahele võimalikult suur vahemaa;
▪ kavandada müraallika ja müratundliku objekti vahele mitmerindeline haljastus;
▪ müratundlikke ruume ja suuri klaasavasid müraallikapoolsele küljele projekteerida
minimaalselt;
▪ hoonete välispiirde konstruktsioonid müraallika poolsel küljel näha ette massiivsete
tarinditena;
▪ arvestada hoonete fassaadide projekteerimisel müra võimaliku peegeldusega;
▪ akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra
suhtes;
▪ rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus;
▪ välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks
ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid
välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase
ruumis oleks ületatud;
▪ hoonetele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul
ja paigutamisel arvestada lähialadel paiknevate müratundlike hoonete asukohtadega.
Ventilatsiooniagregaate, kliimaseadmeid ja muid potentsiaalseid müraallikaid mitte
paigaldada müratundlike hoonete poolsele fassaadile.
Ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt
mitte halvendavad. KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne planeeringulahenduse
realiseerimisega lisanduvat müra, mis on olulise negatiivse mõjuga.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Leevendavate meetmete rakendamata jätmise korral ei võta aktsiaselts Eesti Raudtee
endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks.
4.10.6. Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub
planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonnas. Hoonete projekteerimisel
ja ehitamisel tuleb sellega arvestada ning kasutusele võtta ehituslikke meetmeid
radooniohu vähendamiseks. Lähtuda standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Probleemi ennetamiseks on
soovitatav projekteerimise raames läbi viia radooniuuring.
Kui planeeringualale rajatakse tööruume, siis tuleb projektide koostamisel arvestada
keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud
radooniriskiga töökohtadel“ § 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
33
4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.
Kuritegevuse riske vähendavad:
▪ elav keskkond;
▪ selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;
▪ ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui
ka õuealal;
▪ õueala valgustatus;
▪ lukustatud sisenemisruumid;
▪ tugevad ukse- ja aknaraamid;
▪ alarmseadmete paigaldamine.
Üldplaneeringus on välja toodud, et atraktiivne tänavakujundus, naabrustunde
kujundamine, elamute ja üldkasutatavate alade vaheline nähtavus, avatud
juurdepääsuvõimalused (alternatiivsed liikumisteed, piiratud juurdepääs võõrastele,
atraktiivsus) vähendavad kuriteo riske. Hooned tuleb projekteerida nii, et piirkonnast
tekiks hea ülevaade.
4.12. Piirangud
4.12.1. Jõhvi linnapark ja allee
Kavandatav planeeringuala jääb osaliselt Jõhvi linna pargi ja allee kaitsealale, kus kehtib
looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 03.03.2006
määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“
sätestatud erisustega. Lähtudes kaitse-eeskirja § 1 lõikest 2 on pargi kaitse-eesmärk
ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt,
esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste
kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.
Planeeringualale jäävale pargi alleele on rajatud promenaad. Planeeringuga ajaloolist
pargiosa ei käsitleta. Olemasolev kõrghaljastus promenaadi servas säilitatakse.
Ehitamisel tuleb rakendada ebasoodsat keskkonnamõju leevendavaid meetmed (vt p 4.6
ning 4.10.1).
4.12.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid
Olemasolevatele ja planeeritud tehnovõrkudele kehtivad kaitsevööndid lähtuvalt
Ehitusseadustikust, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“ ning kliimaministri 12.09.2023 määrusest nr 57 „Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.
4.12.3. Geodeetilised märgid
Alal paiknevad riikliku kõrgusvõrgu märk nr 94937 (GPA ID 216077) ning kohaliku
võrgu geodeetiline märk nr 525 (GPA ID 215968). Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 3
meetrit märgi keskmest. Kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus
geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust.
Kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemine on reguleeritud keskkonnaministri
28.06.2013.a määrusega nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi
tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
34
tegutsemiseks loa taotlemise kord" § 17. Geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma
geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada
geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase
tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade
rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Kui töid teostatakse geodeetilise märgi
kaitsevööndis, siis tuleb peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised.
Riikliku kõrgusvõrgu märk nr 94937 tuleb võimalusel säilitada endises asukohas,
tähistada ja kaitsta ehitustööde ajaks. Kui nimetatud kõrgusvõrgu märki ei ole võimalik
säilitada ning edaspidi on raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb see
vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning
asendada samaväärse (sh mõõtmismetoodikate seisukohalt) kõrgusvõrgu märgiga.
Kohaliku võrgu geodeetiline märk nr 525 tuleb säilitada endises asukohas, tähistada ja
kaitsta ehitustööde ajaks.
4.12.4. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
Planeeringualale ulatub avalikult kasutatava tee (Jõhvi-Tartu-Valga tee) kaitsevöönd – 50
meetrit sõiduraja välimisest servast. Tegevused maantee kaitsevööndis on reguleeritud
vastavalt EhS § 70 ja § 72.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
4.12.5. Raudtee kaitsevöönd
Planeeringualale ulatub raudtee kaitsevöönd – 30 meetrit äärmise rööpme teljest.
Tegevused kaitsevööndis on reguleeritud vastavalt EhS § 70 ja § 73.
Raudtee kaitsevööndis keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel. Raudtee
kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri
09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee
ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud
piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad
olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee
kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega,
sh võimaliku vibratsiooniga.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
raudtee kaitsevööndis tuleb lisaks raudtee omaniku nõusolekule esitada Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile loa saamiseks. Loa taotlemiseks TTJA-lt saata vähemalt
30 päeva enne tööde algust aadressile [email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek,
projekti seletuskiri ning asendiplaan.
Raudteemaale, raudtee ja/või raudtee kommunikatsioonide kaitsevööndisse rajatiste
kavandamisel tuleb detailplaneeringu realiseerimise korral ehitusprojektide koostamise
etapis taotleda aktsiaseltsilt Eesti Raudtee tehnilised tingimused koos eskiislahendusega
e-posti aadressil [email protected].
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
35
5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringulahenduse elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud on hinnatud
algatamisotsuse lisana koostatud KSH eelhinnangus. Seletuskirja käesolevas peatükis on
kokkuvõtvalt välja toodud planeeringulahenduse elluviimisega kaasneda võivad
majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.
Planeeringulahenduse elluviimisel on pigem positiivsed majandusliku mõjud. Kaasaegse
majutusasutuse jt äripindade rajamine suurendab linna atraktiivsust ja konkurentsivõimet,
mitmekesistab majanduskeskkonda ning soodustab piirkonna jätkusuutlikust. See
avaldab positiivset mõju ka lähiümbruse kinnisvara väärtusele ning äritegevusele.
Planeeringulahendus on maakasutuslikult mõistlik ka seetõttu, et võimalik on ära
kasutada olemasolevat infrastruktuuri (teed ja tehnovõrgud).
Detailplaneeringuga kavandatu avaldab ümbruskonnale pigem positiivset sotsiaalset
mõju. Lahenduse elluviimisega luuakse uusi töökohti ning võimalusi võistluste ja ürituste
korraldamiseks linnas. Võttes kasutusele rahvarohkes ja intensiivse kasutusega
piirkonnas paiknev kasutuseta seisev maa-ala muutub kogu ümbruskond
ligitõmbavamaks. Planeeringulahenduses on arvestatud nii autode, busside, jalgratturite
kui ka jalakäijate ligipääsetavusega alale.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning
kulutuurimälestised. Seega planeeringulahenduse elluviimisega avalduda võiv
kultuuriline mõju puudub.
Kavandatav planeeringuala jääb osaliselt Jõhvi linna pargi ja allee kaitsealale.
Detailplaneeringu KSH eelhinnangu kohaselt ei ole väljaspoole kaitseala jääv
planeeringuala oma praegusel kujul maastikuliselt väga väärtuslik. Sealne taimkate ei ole
enamasti looduslik ja väärtuslik ning seetõttu selle säilimine olemasoleval kujul ei ole
oluline. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada selle elupaigaks.
Järgides planeeringus kirjeldatud ebasoodsat keskkonnamõju leevendavaid meetmed ei
kaasne planeeringulahenduse elluviimisega olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale
(sh mõju põhja- ja pinnasveele ning välisõhule).
Kokkuvõtvalt saab öelda, et planeeringualale kavandatav tegevus on alale sobilik.
5.2. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringulahenduse elluviimisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele.
Tuleb tagada, et kavandatav tegevus ei kahjustaks naaberkinnistuid ning nende
kasutamise võimalusi nii planeeringualale ehitamise kui ka hilisema kasutamise käigus.
Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitajaks on kinnistu
igakordne omanik. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad
hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele.
5.3. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 25 lõike 3 kohaselt tuleb enne MaaRS alusel
munitsipaalomandisse antud maa võõrandamist ja hoonestusõigusega koormamist välja
selgitada kinnisasja vajalikkus riigile vastavalt Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 33
lõikele 11. RVS § 33 lõike 1¹ kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus mõistliku aja
jooksul enne RVS § 33 lõike 1 punkti 1 või 3¹ või MaaRS alusel omandatud kinnisasja
võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile.
Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 21-25, 26.01.2026
OÜ Ferrysan
36
Riigil on õigus kinnisasja tasuta omandamiseks kui see on vajalik tema ülesannete
täitmiseks. Riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on
kinnisasja oluliselt parendatud.
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Tegevuskava:
1) Moodustatakse detailplaneeringus ettenähtud krundid;
2) katastritoimingud ning kinnistusraamatukanded (sh vajadusel servituutide
seadmine);
3) tehniliste tingimuste taotlemine ehitusprojektide koostamiseks tehnovõrgu
valdajatelt;
4) vajadusel finantseerimislepingu sõlmimine eraldiasuvate parkimiskohtade
väljaehitamiseks mujal linnas;
5) ehitusprojektide koostamine ning ehituslubade taotlemine;
6) avalikult kasutatava taristu ehitamine;
7) hoonete, tehnovõrkude, juurdepääsutee ning parkimisalade väljaehitamine;
8) kasutuslubade taotlemine.
Vajalike ehitiste finantseerimise leping (Teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise
kohustuse üleandmise leping) sõlmitakse enne ehitusloa väljastamist.
Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased
ehitised (sh teed ja tehnovõrgud), tagada nende korrashoid ning rajada haljastus.
Kavandatavad transpordimaa sihtotstarbega krundid jäävad avalikku kasutusse.
Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös.
Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud
detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Jõhvi linn Pargi tänav T9, Pargi tänav T8 ja Pargi tänav T2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks | 29.01.2026 | 1 | 7.2-2/26/4523-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Jõhvi Vallavalitsus |
| Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu eelnõu(eskiisi) ja lähteseisukohtade avalikustamisest | 28.08.2025 | 1 | 7.2-2/25/4523-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Jõhvi Vallavalitsus |
| Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine | 05.07.2024 | 3 | 7.2-2/24/4523-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Jõhvi Vallavalitsus |
| Ida-Virumaa Jõhvi linn Pargi tänav T9, Pargi tänav T8 ja Pargi tänav T2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine | 28.03.2024 | 4 | 7.2-2/24/4523-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Jõhvi Vallavalitsus |