Harjumaa Harku vald Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek

1

O T S U S

Meriküla 29. jaanuar 2026 nr 14

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleks maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine

Harku Vallavolikogule on esitatud vastuvõtmiseks Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleks (katastritunnus 19801:011:052) ja Puhkehoone alajaam (katastritunnus

19801:011:0101) maaüksusete ning lähiala detailplaneering vastavalt K-Projekt Aktsiaselts poolt

(rg-kood 12203754) koostatud tööle nr 22130.

Harku Vallavolikogu algatas detailplaneeringu koostamise 02. mai 2024 otsusega nr 28.

Harku Vallavolikogu 02. mai 2024 otsusega nr 29 jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringu

lahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12 elamumaa krunti, kolm tootmismaa krunti, üks

transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa

kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete

püstitamiseks. Tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus ala teenindavate tehnohoonete ja –

rajatiste püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse

tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus 23. august 2024 - 23. september 2024.

Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) ja avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik

arutelu toimus Harku vallamajas 07. novembril 2024.

Planeeritav ala, suurusega u 11,51 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes edelast, läänest, loodest, põhjast ja kirdest

Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga,

idast Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse kuuluva üldkasutatava

maaga ning kagust ja lõunast Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva

maatulundusmaaga. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi

riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse. Maaüksuse kasutamist kitsendavad elektripaigaldiste

kaitsevööndid, 3,92 m2 ulatuses vääriselupaik (VEP nr.205865) ja 1,17 m2 ulatuses kohaliku

omavalitsuse kaitstav loodusobjekt Vääna-Jõesuu metsa maastikukaitseala.

2

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks maaüksus, suurusega 115051 m2 , on 80% ühiskondlike

ehitiste maa ja 20% elamumaa sihtotstarbega. Ehitisregistri andmetel paiknevad maaüksusel

endise lastelaagri hooned. Tegelikkuses paiknevad maaüksusel endiste laagrihoonete

vundamentide jäänukid ning maaüksus on kogu ulatuses kaetud kõrghaljastusega. Planeeritaval

alal paiknes ajalooliselt Vääna-Jõesuu laager, mis esimese Eesti Vabariigi ajal oli skaudilaager ja

Nõukogude Liidu perioodil oli üks suuremaid pioneerilaagreid Eestis, kus asus ka Eesti Raudtee

muuseumi filiaal.

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks, 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20% elamumaa

sihtotstarbega, maaüksus on moodustatud Harku Vallavolikogu 28.11.2002 otsusega nr 99

kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee

pioneerilaager) detailplaneeringu (AS Entec töö nr 279) alusel. Detailplaneeringuga moodustati

põhijoonise kohaselt üks krunt (pos nr 1), mille sihtotstarbeks määrati 2% transpordimaa, 20%

elamumaa ja 78% sotsiaalmaa. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt määrati krundi pos nr 1

sihtotstarbeks 50% ärimaa, 45% ühiskondlike hoonete maa ja 5% elamumaa. Detailplaneeringu

seletuskirja kohaselt määrati krundile pos nr 1 ehitusõigus kuni 50 (põhijoonisel on suurimaks

ehitiste arvuks määratud 35) kuni kahekorruselise hoone püstitamiseks. Lubatud

täisehitusprotsendiks määrati 10%, suurimaks ehitusaluseks pinnaks määrati 17730 m2

(põhijoonise kohaselt 15370 m2). Lisaks kavandati üks sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt pos nr 3

(munitsipaalomandis olev Männipargi maaüksus), üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt pos

nr 4 (riigiomandis olev Männiääre maaüksus), üks tootmismaa krunt pos nr 2 alajaama tarvis

(eraomandis olev Puhkehoone alajaama maaüksus). Kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas on

planeeringulahenduse osas kirjutatud: „Hoonestusalad kavandati hajutatult krundil ja on osaliselt

määratud olemasoleva hoonestuse juurde. Uued hoonestusalad on vajalikud neljast-viiest

kämpingust koosneva grupi, kämpingu ja telkimisala sanitaarruumide rajamiseks. Lisaks on vaja

rajada staadion ja parkla. Olemasolevad renoveeritavad elamukorpused, rajatavad kämpingud ja

telkimisala on ette nähtud kuni 500 laagris viibiva elaniku majutamiseks. Maa-ala teepoolsele

osale on planeeritud 112-kohaline sõiduautode parkla. Ülejäänud osa krundist on looduslik

metsaala, kus on võimalik rajada terviserada ja jalutusrajad. Käesolevas planeeringus käsitletav

krunt 1 on vajalik aiaga terviklikult piirata, et tagada laagri turvalisus. Piirdeaia rajamisel peab

arvestama ümbritseva loodusega ning seepärast peab aed olema tagasihoidliku kujundusega ja

sulama sisse ümbritsevasse olustikku. Krundile on keelatud rajada piirdeaedadena kõrgeid,

massiivseid kiviaedu ja plankaedu, soovitav oleks rajada võrkaed.“

Vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringuga moodustatakse ühiskondlike ehitiste maa ja

elamumaa sihtotstarbega krundist 12 elamumaa, 3 tootmismaa, 2 üldkasutatava maa ja 1

transpordimaa krunti. Vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse kompaktse asustuse

põhimõttel elamumaa kruntide (pos nr 1 – pos nr 2) suuruseks 2233 - 5887 m2, tootmismaa

kruntide (pos nr 16 – pos nr 18) suuruseks 60 - 591 m2, üldkasutatava maa kruntide (pos nr 14 ja

pos nr 15) suuruseks 40927 m2 ja 17692 m2 ja transpordimaa krundi (pos nr 13) suuruseks 10623

m2.

Elamumaa kruntidele pos nr 1 – pos nr 12 vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse

ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 340 –

550 m2. Üksikelamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m, 2

maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Abihoone suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast

on planeeritud kuni 5 m ja 1 maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-

5º.

Tootmismaa kruntidele pos nr 16 ja pos nr 17 vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse

ehitusõigus vastavalt 1 alajaama ja 1 veetöötlushoone püstitamiseks mõlemad ehitisealuse pinnaga

3

kuni 20 m2. Tootmishoone suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 4 m ja 1

maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-5º. Tootmismaa krundile pos

nr 18 ehitusõigust ei määrata, krundi moodustamise eesmärk on rajada maaüksusele

reoveekanalisatsiooni pumpla.

Üldkasutatava maa krundid pos nr 14 ja pos nr 15 ja transpordimaa krunt pos nr 13 vastavalt

detailplaneeringu põhijoonisele võõrandatakse tasuta vallale.

Juurdepääs krundile on lahendatud Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi riigiomandis

oleva Männiääre maaüksuse, millele seatakse juurdepääsuservituut.

Planeeringuala veevarustus on kavandatud lahendada planeeritava puurkaevu baasil, sest alal

puudub tehniliselt mõistlik liitumisvõimalus olemasoleva või perspektiivse OÜ Strantum

ühisveevärgiga. Planeeringualale kavandatud reoveesüsteem on võimalik rajada peale

reoveesüsteemi eesvoolu (Naage – Vääna-Jõesuu reovee survetorustik) rajamist vastavalt

Strantum OÜ väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Peale ÜVK kohase veetrassi väljaehitamist

piirkonda on maaüksuste igakordne omanik kohustatud 2 aasta jooksul veetrassi väljaehitamisest

arvates liituma veetrassiga vee-ettevõtja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu

liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel. Pärast tsentraalse veetrassiga liitumist tuleb puurkaev

lammutada. Ehitusseadustiku § 128 lg 1 alusel on puurkaevu või -augu omanik või maaomanik

kohustatud lammutama kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu. Ehitusseadustiku § 129 kohaselt

puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta

kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest Keskkonnaametit ja kohaliku

omavalitsuse üksust.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal, u 7,71 ha suurune ala paikneb

elamumaa juhtfunktsiooniga alal, u 1,9 ha suurune ala paikneb tee perspektiivses

sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik

haljasmaa ning u 1,9 ha suurune ala paikneb range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu

tuumalal. Rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka kogu planeeringuala

ümbritsev maa-ala.

Planeerimisseaduse § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav

territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile

edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda

omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima

kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine

kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud

juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik

saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne

arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi

detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis

asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise

tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal.

Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,

4

mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt

on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus,

s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid

niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine

hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel,

mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke

maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi

teemaplaneering) seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega.

Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega

seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist: - hajaasustusalal on lubatud

üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete ja rajatiste

püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem hoonete paigutus võib olla elamu või talu

hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas). Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada

kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid; - ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või

maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000 kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m²

suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud

elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab

olema põhjendatud ning ratsionaalne. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarve ei näe

otsesesõnu ette muu hoonestuse kui elamute rajamist eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega

ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale.

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga

loodusliku haljasmaa osas märgitud järgmist:

- käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid

(valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud

haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on

võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse

põhimõttel;

- range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning

kaitsealadega;

- range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud va tehniliste

kommunikatsioonide rajamine;

- valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul

haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning

kasutustingimused“ on kitsamalt Vääna-Jõesuu tuumala osas märgitud, et Vääna-Jõesuu tuumala

on ligikaudu 750 ha suurune metsamassiiv, mis on oluline suurulukite elupaik. Tuumala teljeks on

seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik. Tuumala roll on oluline nii elustiku

populatsioonide toetajana kui ka lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja

ja inimestele puhkevõimaluste pakkujana. Tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2 ha

lageraielanke ning majade lähedusse jäävates metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja

sellega vähendada loomade varjevõimalusi.

Planeeritavast alast u 1,9 ha suurune maa-ala asub ka 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga

nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel

5

rohevõrgustiku tuumalal. Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt

ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende

majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku

ruumistruktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja

taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku

tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku

toimimise. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul

arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi

looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest

võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei

häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste

kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja

toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt

olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi

hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m,

kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Harku valla üldplaneeringuga ega ka

teemaplaneeringuga ei ole täpsustatud Vääna-Jõesuu tuumalas ehitamise võimalust, kuid

vastuvõetava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kavandada Vääna-Jõesuus tuumalale jäävale

maaüksuse osale ühiskondliku haljasmaa krunt. Sellise lahendusega on tagatud rohelise võrgustiku

funktsioneerimiseks vajaliku loodusliku ala säilimine.

Säilitamaks suures ulatuses reljeefset kõrghaljastusega kaetud maastikku tehakse

detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kavandades kompaktse asustuse

põhimõttelt elamumaa krundid maaüksust läbiva asfaltkattega tee äärde, kus paikevad ka endise

lastelaagri hoonete vundamendid. Üks 40927 m2 suurusega ühiskondliku haljasmaa krunt

kavandatakse alale, kus puudub varasem hoonestus (üldplaneeringu kohaselt elamumaa

juhtfunktsiooniga alale). Üldplaneeringu muudatus seisneb käsitletaval juhul maakasutuse

juhtotstarbe muutmises kavandades kompaktse asustuse põhimõttel elamumaa krundid osaliselt

leebe režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondliku haljasmaa maaüksus

üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide

1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu

ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude

muutmine.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte

kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

- planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi

ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et lastelaager ei

tegutse antud alal juba palju aastaid ning kohalik omavalitsus ei soovi ka alale varasemalt

kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määrati

6

alale ehitusõigus, mis ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul piirkonda sobilik ning on keskkonda

liigselt koormav. Lisaks võimaldab kehtiv detailplaneering sulgeda piirdeaiaga kogu Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleks u 11,51 ha suuruse maaüksuse.

Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohas põhjendatud, kuna

tegemist on olemasoleva laagri territooriumiga, mille senine sihtotstarbe kohane kasutuselevõtt ei

ole enam majanduslikult otstarbekas ning varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringuga

määratud ehitusõiguse realiseerimine ei ole kohalikule omavalitsuse vastuvõetav.

Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama

planeeringuala hõlmav detailplaneering ning lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu

kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seega

on kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud koostada Vääna-Jõesuus puhkehoonete

kompleks maaüksusel sellist detailplaneeringut, mis käsitleb tasakaalustatult varasemalt ehitatud

keskkonda ja olemasolevat roheala ning arvestab sealjuures ka asukohast tulenevaid asjaolusid.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt kavandatakse Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi

maaüksusele 2 ühiskondliku haljasmaa krunti, mis moodustavad kogu alast 51 %. Üks 40927 m2

suurune ühiskondliku haljasmaa krunt kavandatakse kõrghaljastusega kaetud reljeefse maastikuga

alale (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale) ning teine 17692 m2 suurusega

ühiskondliku haljasmaa krunt moodustatakse üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku Vääna-

Jõesuu tuumalale. 12 elamumaa krunti kavandatakse alale, kus paiknevad endise laagri

juurdepääsutee ja hoonete vundamendid. Osaliselt kavandatakse hoonestus ka maaüksuse osale,

mis paikneb tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Samas on kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete

kompleksi maaüksus ja seda ümbritsev ala kaetud kõrghaljastusega ning elamute krundipiirid on

määratud selliselt, et perspektiivsete elamute ja maantee vahelisel alal säilib metsaala üle 150 m

ulatuses. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse 2022. aasta strateegilisele mürakaardile

ulatub, olenevalt asukohast, 90 km/h piirkiirusega sõiduteel müranormidele mittevastav

liiklusmüra (üle 55 dB) maanteega külgneval alal u 100-150 m kaugusele maanteest. Lisaks saab

Harku Vallavolikogu hinnangul kavandatava elamumaa ja maantee vahelisel alal paiknevat

kõrghaljastust käsitleda osaliselt kaitsehaljastusena maanteelt tulenevate keskkonnahäiringute

(maanteel olevast liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastega kaasnev negatiivne mõju)

leevendamiseks. Seega saab järeldada, et liiklusmüra normid on planeeritavatel elamumaade alal

täidetud.

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Harku Vallavolikogu

hinnangul saab varasemalt hoonestatud loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alale elamute

kavandamist kompaktse asustuse põhimõttel lugeda kooskõlas olevaks elukeskkonna parendamise

põhimõttega, mille järgi tuleb tagada kasutajasõbralik ja turvaline elukeskkond ning säilitada

olemasolevaid väärtusi. Kuna ala asub piirkonna elamutest eemal, eraldatult metsa sees, siis on

kompaktse asustuse põhimõttel elamumaade kavandamine antud asukohas põhjendatud, et tagada

alale turvaline elukeskkond võimaldades korraldada pidevat naabrivalvet. Kehtiva üldplaneeringu

kompaktse asustuse põhimõte seisneb mh selles, et elamumaa krundid võivad olla minimaalselt

2000 m2 suurused, mistõttu on võimalik planeeringualale kavandada mitu krunti, mis loob

turvalise elamupiirkonna. Samuti soodustab planeerimisettepanek varem kasutuses olnud ja

ebapiisavalt kasutatud ala otstarbekamat kasutamist.

Volikogu on algatamise otsuses leidnud, et planeeringu koostamisel on kindlasti oluline pöörata

tähelepanu asjaolule, et kogu planeeritav ala on kaetud männimetsaga, mille võimalikult suures

osas säilitamisega tuleb planeeringus ka arvestada. Planeeringuala on eriilmelise reljeefiga, seal

on tasast maad ja künkaid. Säilitamaks ala omanäolist reljeefi ja kõrghaljastust on

7

detailplaneeringu käigus viidud alal läbi dendroloogiline hindamine kinnistu piiride ja võimalike

hoonestusalade määramiseks. Detailplaneeringu lahenduses on arvestatud olemasoleva

kõrghaljastusega, mis väljendub väikeste hoonestusalade määramisega ja hoonestusalade

kavandamisega vanade hoonete vundamentide kohale seal kus võimalik, et tagada kõrghaljastuse

maksimaalne säilimine. Lisaks seatakse detailplaneeringuga järgmine tingimus hoonestusaladele:

hoonestusalasid hiljem projekteerimistingimustega muuta ei saa, sest hoonestusalad on määratud

põhimõttega, et säilitada kõrghaljastust. Kuna tegemist on männimetsa elamute püstitamisega,

siis on detailplaneeringu lahendusega tagatud maksimaalselt kõrghaljastuse säilitamine.

Harku Vallavolikogu hinnangul on vajalik varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringu

ümberplaneerimine, et tagada võimalikult suures ulatuses ala avalik kasutus piirkonnas elavatele

inimestele. Samuti peab kohalik omavalitsus ruumilise planeerimise kaudu looma eeldused

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,

kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning

majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Eeltoodut arvestades on

detailplaneeringu lahenduses näha, et lisaks 12 elamumaa krundile on alale kavandatud ka kaks

ühiskondliku haljasmaa krunti, millest üks krunt on suurusega 40927 m² ja teine krunt suurusega

17692 m2 . Seega moodustab ühiskondlik haljasala 51 % planeeritavast alast. Täisväärtuslikuks

eluks vajab inimene lisaks tehnilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile ka rohelist infrastruktuuri,

mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada

inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise vahel. Arvestades

olemasolevat olukorda, alale varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusõigust

ning asukohast tulenevaid asjaolusid soodustab Harku Vallavolikogu hinnangul planeeritavast

alast u 51 % suuruse ühiskondliku haljasmaa ja kuni 12 elamumaa krundi kavandamine ala

otstarbekamat kasutamist ning käsitleb tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja olemasolevat

roheala.

Detailplaneeringuga hõlmatud alale on juurdepääs Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt

läbi riigiomandis oleva Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) maaüksuse. Juurdepääs

planeeringualale jääb kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjekti Vääna-Jõesuu metsa

maastikukaitsealale. Harku Vallavolikogu hinnangul ei halvenda või kahjusta detailplaneeringuga

kavandatav tegevus metsa seisundit ja kohaliku omavalitsuse kaitseala kaitse-eesmärkide

saavutamist. Tegemist on olemasoleva teega, millel paikneb amortiseerunud asfaltkate, mis tagas

juurdepääsu endisele lastelaagri alale. Detailplaneeringu realiseerumisel ehitatakse tee

nõuetekohaseks sõiduteeks. Juurdepääsu kasutusintensiivsus võrreldes praegusega muutub, kuid

sellega ei kaasne olulist mõju metsale, mis võiks ohustada kohaliku omavalitsuse kaitseala kaitse-

eesmärke.

Kokkuvõtvalt on Harku Vallavolikogu seisukohal, et Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks

maaüksusele 12 elamumaa krundi, kolme tootmismaa krundi, ühe transpordimaa krundi ning kahe

ühiskondliku haljasmaa krundi kavandamine ei avalda piirkonna arengule olulist mõju, ei sea ohtu

inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringuga kavandatud tegevusega ei

kaasne keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja

mürataseme suurenemist. Samuti ei sea kavandatav tegevus takistusi üldplaneeringu edasisel

elluviimisel.

Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Harku

Vallavolikogu hinnangul arvestab vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringu lahendus

eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega.

8

Planeerimisseaduse § 3 lg 5 sätestab, et ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu

kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse

korral nende järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord lisatakse

hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist on kohustuslik järgida detailplaneeringu realiseerimise ehk

elluviimise kava:

1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi

kandmine kinnistusraamatusse;

3) transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 13 suurusega 10623 m² ja üldkasutatava maa

sihtotstarbega kruntide pos nr 14 suurusega 40927 m² ja pos nr 15 suurusega 17692 m2

tasuta võõrandamine vallale;

4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja –

rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi

kavandatud liitumispunktideni;

5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud

krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud

hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1;

6) kohustus liituda ÜVK kohase ühisveega selle valmimisel kahe aasta jooksul trassi valdaja

poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja

alusel.

Harku Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isiku ja planeeringu koostajaga sõlminud 26. märts

2024 lihtkirjaliku lepingu nr 5-9/96/24 detailplaneeringu koostamise ja koostamise tellimise

kulude kandmiseks, detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja

väljaehitamise rahastamiseks.

Detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Detailplaneeringu

koostamise lähteandmed, olemasoleva olukorra iseloomustus ja planeeringu sisulised lahendused

on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas. Seletuskirja ja teiste planeeringu dokumentidega on

võimalik tutvuda Harku Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonnas.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 124

lõike 10, § 134 ja 135 lõike 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla

ehitusmäärus” § 5 lõike 1 punkti 2 alusel Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Võtta vastu Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks (katastritunnus

19801:011:052) ja Puhkehoone alajaam (katastritunnus 19801:011:0101) maaüksusete ning

lähiala detailplaneering vastavalt K-Projekt Aktsiaselts poolt (rg-kood 12203754) koostatud

tööle nr 22130.

2. Vallavalitsusel korraldada planeeringu avalikustamine.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

1 Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on

rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud

kasutusload.

9

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Graverson

vallavolikogu esimees

1

O T S U S

Meriküla 29. jaanuar 2026 nr 14

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleks maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine

Harku Vallavolikogule on esitatud vastuvõtmiseks Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleks (katastritunnus 19801:011:052) ja Puhkehoone alajaam (katastritunnus

19801:011:0101) maaüksusete ning lähiala detailplaneering vastavalt K-Projekt Aktsiaselts poolt

(rg-kood 12203754) koostatud tööle nr 22130.

Harku Vallavolikogu algatas detailplaneeringu koostamise 02. mai 2024 otsusega nr 28.

Harku Vallavolikogu 02. mai 2024 otsusega nr 29 jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringu

lahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12 elamumaa krunti, kolm tootmismaa krunti, üks

transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa

kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete

püstitamiseks. Tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus ala teenindavate tehnohoonete ja –

rajatiste püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse

tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus 23. august 2024 - 23. september 2024.

Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) ja avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik

arutelu toimus Harku vallamajas 07. novembril 2024.

Planeeritav ala, suurusega u 11,51 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes edelast, läänest, loodest, põhjast ja kirdest

Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga,

idast Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse kuuluva üldkasutatava

maaga ning kagust ja lõunast Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva

maatulundusmaaga. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi

riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse. Maaüksuse kasutamist kitsendavad elektripaigaldiste

kaitsevööndid, 3,92 m2 ulatuses vääriselupaik (VEP nr.205865) ja 1,17 m2 ulatuses kohaliku

omavalitsuse kaitstav loodusobjekt Vääna-Jõesuu metsa maastikukaitseala.

2

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks maaüksus, suurusega 115051 m2 , on 80% ühiskondlike

ehitiste maa ja 20% elamumaa sihtotstarbega. Ehitisregistri andmetel paiknevad maaüksusel

endise lastelaagri hooned. Tegelikkuses paiknevad maaüksusel endiste laagrihoonete

vundamentide jäänukid ning maaüksus on kogu ulatuses kaetud kõrghaljastusega. Planeeritaval

alal paiknes ajalooliselt Vääna-Jõesuu laager, mis esimese Eesti Vabariigi ajal oli skaudilaager ja

Nõukogude Liidu perioodil oli üks suuremaid pioneerilaagreid Eestis, kus asus ka Eesti Raudtee

muuseumi filiaal.

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks, 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20% elamumaa

sihtotstarbega, maaüksus on moodustatud Harku Vallavolikogu 28.11.2002 otsusega nr 99

kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee

pioneerilaager) detailplaneeringu (AS Entec töö nr 279) alusel. Detailplaneeringuga moodustati

põhijoonise kohaselt üks krunt (pos nr 1), mille sihtotstarbeks määrati 2% transpordimaa, 20%

elamumaa ja 78% sotsiaalmaa. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt määrati krundi pos nr 1

sihtotstarbeks 50% ärimaa, 45% ühiskondlike hoonete maa ja 5% elamumaa. Detailplaneeringu

seletuskirja kohaselt määrati krundile pos nr 1 ehitusõigus kuni 50 (põhijoonisel on suurimaks

ehitiste arvuks määratud 35) kuni kahekorruselise hoone püstitamiseks. Lubatud

täisehitusprotsendiks määrati 10%, suurimaks ehitusaluseks pinnaks määrati 17730 m2

(põhijoonise kohaselt 15370 m2). Lisaks kavandati üks sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt pos nr 3

(munitsipaalomandis olev Männipargi maaüksus), üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt pos

nr 4 (riigiomandis olev Männiääre maaüksus), üks tootmismaa krunt pos nr 2 alajaama tarvis

(eraomandis olev Puhkehoone alajaama maaüksus). Kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas on

planeeringulahenduse osas kirjutatud: „Hoonestusalad kavandati hajutatult krundil ja on osaliselt

määratud olemasoleva hoonestuse juurde. Uued hoonestusalad on vajalikud neljast-viiest

kämpingust koosneva grupi, kämpingu ja telkimisala sanitaarruumide rajamiseks. Lisaks on vaja

rajada staadion ja parkla. Olemasolevad renoveeritavad elamukorpused, rajatavad kämpingud ja

telkimisala on ette nähtud kuni 500 laagris viibiva elaniku majutamiseks. Maa-ala teepoolsele

osale on planeeritud 112-kohaline sõiduautode parkla. Ülejäänud osa krundist on looduslik

metsaala, kus on võimalik rajada terviserada ja jalutusrajad. Käesolevas planeeringus käsitletav

krunt 1 on vajalik aiaga terviklikult piirata, et tagada laagri turvalisus. Piirdeaia rajamisel peab

arvestama ümbritseva loodusega ning seepärast peab aed olema tagasihoidliku kujundusega ja

sulama sisse ümbritsevasse olustikku. Krundile on keelatud rajada piirdeaedadena kõrgeid,

massiivseid kiviaedu ja plankaedu, soovitav oleks rajada võrkaed.“

Vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringuga moodustatakse ühiskondlike ehitiste maa ja

elamumaa sihtotstarbega krundist 12 elamumaa, 3 tootmismaa, 2 üldkasutatava maa ja 1

transpordimaa krunti. Vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse kompaktse asustuse

põhimõttel elamumaa kruntide (pos nr 1 – pos nr 2) suuruseks 2233 - 5887 m2, tootmismaa

kruntide (pos nr 16 – pos nr 18) suuruseks 60 - 591 m2, üldkasutatava maa kruntide (pos nr 14 ja

pos nr 15) suuruseks 40927 m2 ja 17692 m2 ja transpordimaa krundi (pos nr 13) suuruseks 10623

m2.

Elamumaa kruntidele pos nr 1 – pos nr 12 vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse

ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 340 –

550 m2. Üksikelamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m, 2

maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Abihoone suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast

on planeeritud kuni 5 m ja 1 maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-

5º.

Tootmismaa kruntidele pos nr 16 ja pos nr 17 vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse

ehitusõigus vastavalt 1 alajaama ja 1 veetöötlushoone püstitamiseks mõlemad ehitisealuse pinnaga

3

kuni 20 m2. Tootmishoone suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 4 m ja 1

maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-5º. Tootmismaa krundile pos

nr 18 ehitusõigust ei määrata, krundi moodustamise eesmärk on rajada maaüksusele

reoveekanalisatsiooni pumpla.

Üldkasutatava maa krundid pos nr 14 ja pos nr 15 ja transpordimaa krunt pos nr 13 vastavalt

detailplaneeringu põhijoonisele võõrandatakse tasuta vallale.

Juurdepääs krundile on lahendatud Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi riigiomandis

oleva Männiääre maaüksuse, millele seatakse juurdepääsuservituut.

Planeeringuala veevarustus on kavandatud lahendada planeeritava puurkaevu baasil, sest alal

puudub tehniliselt mõistlik liitumisvõimalus olemasoleva või perspektiivse OÜ Strantum

ühisveevärgiga. Planeeringualale kavandatud reoveesüsteem on võimalik rajada peale

reoveesüsteemi eesvoolu (Naage – Vääna-Jõesuu reovee survetorustik) rajamist vastavalt

Strantum OÜ väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Peale ÜVK kohase veetrassi väljaehitamist

piirkonda on maaüksuste igakordne omanik kohustatud 2 aasta jooksul veetrassi väljaehitamisest

arvates liituma veetrassiga vee-ettevõtja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu

liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel. Pärast tsentraalse veetrassiga liitumist tuleb puurkaev

lammutada. Ehitusseadustiku § 128 lg 1 alusel on puurkaevu või -augu omanik või maaomanik

kohustatud lammutama kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu. Ehitusseadustiku § 129 kohaselt

puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta

kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest Keskkonnaametit ja kohaliku

omavalitsuse üksust.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal, u 7,71 ha suurune ala paikneb

elamumaa juhtfunktsiooniga alal, u 1,9 ha suurune ala paikneb tee perspektiivses

sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik

haljasmaa ning u 1,9 ha suurune ala paikneb range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu

tuumalal. Rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka kogu planeeringuala

ümbritsev maa-ala.

Planeerimisseaduse § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav

territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile

edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda

omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima

kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine

kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud

juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik

saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne

arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi

detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis

asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise

tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal.

Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,

4

mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt

on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus,

s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid

niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine

hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel,

mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke

maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi

teemaplaneering) seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega.

Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega

seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist: - hajaasustusalal on lubatud

üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete ja rajatiste

püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem hoonete paigutus võib olla elamu või talu

hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas). Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada

kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid; - ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või

maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000 kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m²

suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud

elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab

olema põhjendatud ning ratsionaalne. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarve ei näe

otsesesõnu ette muu hoonestuse kui elamute rajamist eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega

ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale.

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga

loodusliku haljasmaa osas märgitud järgmist:

- käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid

(valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud

haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on

võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse

põhimõttel;

- range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning

kaitsealadega;

- range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud va tehniliste

kommunikatsioonide rajamine;

- valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul

haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning

kasutustingimused“ on kitsamalt Vääna-Jõesuu tuumala osas märgitud, et Vääna-Jõesuu tuumala

on ligikaudu 750 ha suurune metsamassiiv, mis on oluline suurulukite elupaik. Tuumala teljeks on

seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik. Tuumala roll on oluline nii elustiku

populatsioonide toetajana kui ka lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja

ja inimestele puhkevõimaluste pakkujana. Tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2 ha

lageraielanke ning majade lähedusse jäävates metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja

sellega vähendada loomade varjevõimalusi.

Planeeritavast alast u 1,9 ha suurune maa-ala asub ka 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga

nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel

5

rohevõrgustiku tuumalal. Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt

ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende

majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku

ruumistruktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja

taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku

tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku

toimimise. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul

arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi

looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest

võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei

häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste

kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja

toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt

olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi

hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m,

kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Harku valla üldplaneeringuga ega ka

teemaplaneeringuga ei ole täpsustatud Vääna-Jõesuu tuumalas ehitamise võimalust, kuid

vastuvõetava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kavandada Vääna-Jõesuus tuumalale jäävale

maaüksuse osale ühiskondliku haljasmaa krunt. Sellise lahendusega on tagatud rohelise võrgustiku

funktsioneerimiseks vajaliku loodusliku ala säilimine.

Säilitamaks suures ulatuses reljeefset kõrghaljastusega kaetud maastikku tehakse

detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kavandades kompaktse asustuse

põhimõttelt elamumaa krundid maaüksust läbiva asfaltkattega tee äärde, kus paikevad ka endise

lastelaagri hoonete vundamendid. Üks 40927 m2 suurusega ühiskondliku haljasmaa krunt

kavandatakse alale, kus puudub varasem hoonestus (üldplaneeringu kohaselt elamumaa

juhtfunktsiooniga alale). Üldplaneeringu muudatus seisneb käsitletaval juhul maakasutuse

juhtotstarbe muutmises kavandades kompaktse asustuse põhimõttel elamumaa krundid osaliselt

leebe režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondliku haljasmaa maaüksus

üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide

1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu

ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude

muutmine.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte

kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

- planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi

ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et lastelaager ei

tegutse antud alal juba palju aastaid ning kohalik omavalitsus ei soovi ka alale varasemalt

kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määrati

6

alale ehitusõigus, mis ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul piirkonda sobilik ning on keskkonda

liigselt koormav. Lisaks võimaldab kehtiv detailplaneering sulgeda piirdeaiaga kogu Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleks u 11,51 ha suuruse maaüksuse.

Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohas põhjendatud, kuna

tegemist on olemasoleva laagri territooriumiga, mille senine sihtotstarbe kohane kasutuselevõtt ei

ole enam majanduslikult otstarbekas ning varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringuga

määratud ehitusõiguse realiseerimine ei ole kohalikule omavalitsuse vastuvõetav.

Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama

planeeringuala hõlmav detailplaneering ning lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu

kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seega

on kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud koostada Vääna-Jõesuus puhkehoonete

kompleks maaüksusel sellist detailplaneeringut, mis käsitleb tasakaalustatult varasemalt ehitatud

keskkonda ja olemasolevat roheala ning arvestab sealjuures ka asukohast tulenevaid asjaolusid.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt kavandatakse Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi

maaüksusele 2 ühiskondliku haljasmaa krunti, mis moodustavad kogu alast 51 %. Üks 40927 m2

suurune ühiskondliku haljasmaa krunt kavandatakse kõrghaljastusega kaetud reljeefse maastikuga

alale (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale) ning teine 17692 m2 suurusega

ühiskondliku haljasmaa krunt moodustatakse üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku Vääna-

Jõesuu tuumalale. 12 elamumaa krunti kavandatakse alale, kus paiknevad endise laagri

juurdepääsutee ja hoonete vundamendid. Osaliselt kavandatakse hoonestus ka maaüksuse osale,

mis paikneb tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Samas on kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete

kompleksi maaüksus ja seda ümbritsev ala kaetud kõrghaljastusega ning elamute krundipiirid on

määratud selliselt, et perspektiivsete elamute ja maantee vahelisel alal säilib metsaala üle 150 m

ulatuses. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse 2022. aasta strateegilisele mürakaardile

ulatub, olenevalt asukohast, 90 km/h piirkiirusega sõiduteel müranormidele mittevastav

liiklusmüra (üle 55 dB) maanteega külgneval alal u 100-150 m kaugusele maanteest. Lisaks saab

Harku Vallavolikogu hinnangul kavandatava elamumaa ja maantee vahelisel alal paiknevat

kõrghaljastust käsitleda osaliselt kaitsehaljastusena maanteelt tulenevate keskkonnahäiringute

(maanteel olevast liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastega kaasnev negatiivne mõju)

leevendamiseks. Seega saab järeldada, et liiklusmüra normid on planeeritavatel elamumaade alal

täidetud.

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Harku Vallavolikogu

hinnangul saab varasemalt hoonestatud loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alale elamute

kavandamist kompaktse asustuse põhimõttel lugeda kooskõlas olevaks elukeskkonna parendamise

põhimõttega, mille järgi tuleb tagada kasutajasõbralik ja turvaline elukeskkond ning säilitada

olemasolevaid väärtusi. Kuna ala asub piirkonna elamutest eemal, eraldatult metsa sees, siis on

kompaktse asustuse põhimõttel elamumaade kavandamine antud asukohas põhjendatud, et tagada

alale turvaline elukeskkond võimaldades korraldada pidevat naabrivalvet. Kehtiva üldplaneeringu

kompaktse asustuse põhimõte seisneb mh selles, et elamumaa krundid võivad olla minimaalselt

2000 m2 suurused, mistõttu on võimalik planeeringualale kavandada mitu krunti, mis loob

turvalise elamupiirkonna. Samuti soodustab planeerimisettepanek varem kasutuses olnud ja

ebapiisavalt kasutatud ala otstarbekamat kasutamist.

Volikogu on algatamise otsuses leidnud, et planeeringu koostamisel on kindlasti oluline pöörata

tähelepanu asjaolule, et kogu planeeritav ala on kaetud männimetsaga, mille võimalikult suures

osas säilitamisega tuleb planeeringus ka arvestada. Planeeringuala on eriilmelise reljeefiga, seal

on tasast maad ja künkaid. Säilitamaks ala omanäolist reljeefi ja kõrghaljastust on

7

detailplaneeringu käigus viidud alal läbi dendroloogiline hindamine kinnistu piiride ja võimalike

hoonestusalade määramiseks. Detailplaneeringu lahenduses on arvestatud olemasoleva

kõrghaljastusega, mis väljendub väikeste hoonestusalade määramisega ja hoonestusalade

kavandamisega vanade hoonete vundamentide kohale seal kus võimalik, et tagada kõrghaljastuse

maksimaalne säilimine. Lisaks seatakse detailplaneeringuga järgmine tingimus hoonestusaladele:

hoonestusalasid hiljem projekteerimistingimustega muuta ei saa, sest hoonestusalad on määratud

põhimõttega, et säilitada kõrghaljastust. Kuna tegemist on männimetsa elamute püstitamisega,

siis on detailplaneeringu lahendusega tagatud maksimaalselt kõrghaljastuse säilitamine.

Harku Vallavolikogu hinnangul on vajalik varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringu

ümberplaneerimine, et tagada võimalikult suures ulatuses ala avalik kasutus piirkonnas elavatele

inimestele. Samuti peab kohalik omavalitsus ruumilise planeerimise kaudu looma eeldused

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,

kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning

majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Eeltoodut arvestades on

detailplaneeringu lahenduses näha, et lisaks 12 elamumaa krundile on alale kavandatud ka kaks

ühiskondliku haljasmaa krunti, millest üks krunt on suurusega 40927 m² ja teine krunt suurusega

17692 m2 . Seega moodustab ühiskondlik haljasala 51 % planeeritavast alast. Täisväärtuslikuks

eluks vajab inimene lisaks tehnilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile ka rohelist infrastruktuuri,

mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada

inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise vahel. Arvestades

olemasolevat olukorda, alale varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusõigust

ning asukohast tulenevaid asjaolusid soodustab Harku Vallavolikogu hinnangul planeeritavast

alast u 51 % suuruse ühiskondliku haljasmaa ja kuni 12 elamumaa krundi kavandamine ala

otstarbekamat kasutamist ning käsitleb tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja olemasolevat

roheala.

Detailplaneeringuga hõlmatud alale on juurdepääs Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt

läbi riigiomandis oleva Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) maaüksuse. Juurdepääs

planeeringualale jääb kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjekti Vääna-Jõesuu metsa

maastikukaitsealale. Harku Vallavolikogu hinnangul ei halvenda või kahjusta detailplaneeringuga

kavandatav tegevus metsa seisundit ja kohaliku omavalitsuse kaitseala kaitse-eesmärkide

saavutamist. Tegemist on olemasoleva teega, millel paikneb amortiseerunud asfaltkate, mis tagas

juurdepääsu endisele lastelaagri alale. Detailplaneeringu realiseerumisel ehitatakse tee

nõuetekohaseks sõiduteeks. Juurdepääsu kasutusintensiivsus võrreldes praegusega muutub, kuid

sellega ei kaasne olulist mõju metsale, mis võiks ohustada kohaliku omavalitsuse kaitseala kaitse-

eesmärke.

Kokkuvõtvalt on Harku Vallavolikogu seisukohal, et Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks

maaüksusele 12 elamumaa krundi, kolme tootmismaa krundi, ühe transpordimaa krundi ning kahe

ühiskondliku haljasmaa krundi kavandamine ei avalda piirkonna arengule olulist mõju, ei sea ohtu

inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringuga kavandatud tegevusega ei

kaasne keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja

mürataseme suurenemist. Samuti ei sea kavandatav tegevus takistusi üldplaneeringu edasisel

elluviimisel.

Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Harku

Vallavolikogu hinnangul arvestab vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringu lahendus

eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega.

8

Planeerimisseaduse § 3 lg 5 sätestab, et ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu

kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse

korral nende järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord lisatakse

hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist on kohustuslik järgida detailplaneeringu realiseerimise ehk

elluviimise kava:

1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi

kandmine kinnistusraamatusse;

3) transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 13 suurusega 10623 m² ja üldkasutatava maa

sihtotstarbega kruntide pos nr 14 suurusega 40927 m² ja pos nr 15 suurusega 17692 m2

tasuta võõrandamine vallale;

4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja –

rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi

kavandatud liitumispunktideni;

5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud

krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud

hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1;

6) kohustus liituda ÜVK kohase ühisveega selle valmimisel kahe aasta jooksul trassi valdaja

poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja

alusel.

Harku Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isiku ja planeeringu koostajaga sõlminud 26. märts

2024 lihtkirjaliku lepingu nr 5-9/96/24 detailplaneeringu koostamise ja koostamise tellimise

kulude kandmiseks, detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja

väljaehitamise rahastamiseks.

Detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Detailplaneeringu

koostamise lähteandmed, olemasoleva olukorra iseloomustus ja planeeringu sisulised lahendused

on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas. Seletuskirja ja teiste planeeringu dokumentidega on

võimalik tutvuda Harku Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonnas.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 124

lõike 10, § 134 ja 135 lõike 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla

ehitusmäärus” § 5 lõike 1 punkti 2 alusel Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Võtta vastu Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks (katastritunnus

19801:011:052) ja Puhkehoone alajaam (katastritunnus 19801:011:0101) maaüksusete ning

lähiala detailplaneering vastavalt K-Projekt Aktsiaselts poolt (rg-kood 12203754) koostatud

tööle nr 22130.

2. Vallavalitsusel korraldada planeeringu avalikustamine.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

1 Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on

rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud

kasutusload.

9

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Graverson

vallavolikogu esimees