Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded - Eesti Panga presidendi määruse

Estonia pst 13 15095 TALLINN www.eestipank.ee

Telefon 668 0719 Faks 668 0836 [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Hr Andres Anvelt Siseministeerium [email protected]

13.04.2018 nr 17.1/312

Määruse eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Austatud härra Anvelt Esitame Teile arvamuse avaldamiseks Eesti Panga presidendi määruse „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded”. Palume Teie arvamust eelnõu kohta 20 tööpäeva jooksul käesoleva eelnõu kättesaamisest arvates. Lugupidamisega

Ardo Hansson president Lisad: 1. Määruse eelnõu 4 lehel 2. Seletuskiri 13 lehel Sama: Rahandusministeerium Finantsinspektsioon Eesti Pangaliit AS SEB Pank Swebank AS Luminor Bank AS Aalo Kukk 668 0923 [email protected]

EELNÕU 09.04.2018

1

Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ning krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 3

alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse makseteenuse ja sularaharingluse kui elutähtsate teenuste (edaspidi ühiselt elutähtis teenus) kirjeldused ja toimepidevuse nõuded ning elutähtsa teenuse osutajate loetelu. (2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse katkestuse ennetamiseks.

Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete

tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga ning hädaolukorrast või selle ohust

teavitamise korraldus.

§ 2. Elutähtsa teenuse osutajad

(1) Elutähtsa teenuse osutajad on:

1) AS SEB Pank,

2) Swedbank AS ja

3) Luminor Bank AS

(2) Eesti Pank vaatab elutähtsa teenuse osutajate loetelu üle vähemalt üks kord aastas.

§ 3. Makseteenused

Elutähtsad makseteenused on:

1) elutähtsa teenuse osutaja pangasisesed maksed;

2) maksed elutähtsa teenuse osutajate vahel;

3) elutähtsa teenuse osutaja pakutavad kaardimaksed.

§ 4. Sularaharinglus

Sularaharinglus kui elutähtis teenus on sularaha sissemakse maksekontole ja sularaha väljavõtmine

maksekontolt.

§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse ennetamise nõuded

(1) Makseteenuse või sularaharingluse eest vastutav elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi

teenuseosutaja) koostab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning kavandab elutähtsa teenuse

katkestuse ennetamiseks meetmeid vähemalt järgmiste ohtude kohta:

1) küberrünnak,

2) infosüsteemide ja seadmete rikked,

3) terroriakt,

4) tulekahju,

5) pikaajaline elektrikatkestus,

6) telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenuse ja andmesideteenuse katkestus,

7) tänavarahutus,

EELNÕU 09.04.2018

2

8) epideemia,

9) streik ja

10) üleujutus.

(2) Teenuse osutaja rakendab elutähtsa teenuse kriitiliste tegevuste toimimiseks vajalike oluliste

infosüsteemide ja seadmete toimepidevuse tagamiseks vähemalt järgmiseid meetmeid:

1) dubleeritud elektrisisendid erinevatest kaablitrassidest;

2) dubleeritud andmeside ühendus erinevatest kaablitrassidest ja dubleeritud andmesideteenuse

osutaja;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud dubleerivate ühenduste ümberlülitamine peab

toimuma automaatselt;

4) autonoomne elektertoitesüsteem, mis käivitub automaatselt ja tagab sõltumatu elektertoite

vähemalt 24 tunniks.

§ 6. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

(1) Hädaolukorras järgib teenuseosutaja oluliste infosüsteemide ja seadmete toimepidevuse

tagamiseks hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani;

(2) Hädaolukorras tagab teenuse osutaja vähemalt 10% sularaha väljastamise punktide töö ja tagab

vähemalt 70% teenuse keskmisest mahust. Teenuse osutaja valib sularaha väljastamise punktide

asukohad arvestades piirkonna elaniketihedust ja tavapäraseid sularaha väljavõtmise võimalusi.

Teenuseosutaja kooskõlastab nimetatud sularaha väljastamise punktide asukohad Eesti Pangaga.

(3) Hädaolukorras tagab teenuseosutaja:

1) maksed teenuseosutaja juures avatud kontode vahel ja teiste teenuseosutajate juures avatud

kontode vahel toimuvad vähemalt kord arvelduspäeva jooksul;

2) enda kesksüsteemide toimimise ja teeb koostööd teiste turuosalistega tagamaks kaarditehingute

toimimise.

§ 7. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud kestus

(1) Elutähtsa teenuse katkestus on olukord, kus teenuse tehingute arv jääb alla 20% eelneva sarnase

perioodi tehingute keskmisest arvust.

(2) Elutähtsa teenuse katkestuse maksimaalne lubatud kestus on 12 tundi.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja arvutab siseministri 21. juuni 2017. a määruse nr 29 „Elutähtsa

teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise

nõuded ja kord“ § 7 lõige 2 nimetatud suhtarvu katkenud ja tagasilükatud kliendipöördumiste

arvu suhtena kliendipöördumiste koguarvust.

§ 8. Põhitegevust toetavate teenuste sisse ostmise nõuded

(1) Elutähtsa teenuse osutaja põhitegevust toetavate teenuste sisseostmine (edaspidi teenuse

sisseostmine) on olukord, kus siseministri 21. juuni 2017. a määruse nr 29 „Elutähtsa teenuse

toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja

kord“ § 7 alusel väljaselgitatud kriitiline tegevus või selle osa täidetakse välise teenuse osutaja

poolt.

(2) Teenuse sisseostmine ei muuda hädaolukorra seadusega elutähtsa teenuse osutajale pandud

ülesandeid ega vastutust.

EELNÕU 09.04.2018

3

(3) Hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 1 punktides 1, 3, 5, 6 ja 7 nimetatud elutähtsate teenuste

sisseostmine on lubatud ainult elutähtsa teenuse osutajalt.

(4) Siseministri 21. juuni 2017. a määruse nr 29 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja

plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ § 7 alusel

väljaselgitatud kriitilise teenuse, mille kriitilisuse aste on 16 või suurem, sisseostmisel peab selle

teenuse osutaja täitma hädaolukorra seaduse § 41 lõige 3 alusel kehtestatud infosüsteemide ja

nendega seotud infovarade turvameetmeid.

§ 9. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus ja prioriteedid

(1) Elutähtsa teenuse osutaja käivitab elutähtsa teenuse katkestuse ja elutähtsa teenuse katkestuse

ohu korral toimepidevuse plaani taastekavas kirjeldatud tegevused olukorra lahendamiseks ning

kaasab sellesse elutähtsa teenuse taastamisega seotud asutused ja isikud ning elutähtsast

teenusest oluliselt sõltuvad partnerid.

(2) Elutähtsa teenuse taastamisel lähtub elutähtsa teenuse osutaja võimalusel järgmistest

prioriteetidest:

1) elutähtis teenus taastatakse esmalt suurema asustustihedusega piirkondades;

2) elutähtis teenus tehakse kättesaadavaks esmajärjekorras teistele elutähtsa teenuste osutajatele;

3) hädaolukorras järgitakse hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse korraldusi.

§ 10. Hädaolukorrad

(1) Makseteenuste ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest tingitud hädaolukord on

pankadevahelise arveldussüsteemi mittetoimimine ulatuses, mis ei võimalda elutähtsa teenuse

osutajal täita maksejuhiseid ühe arvelduspäeva jooksul.

(2) Sularaharingluse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest tingitud hädaolukord on

olukord, mille puhul sularaha veod ei toimu 48 tunni jooksul.

§ 11. Elutähtsa teenuse katkestusest teavitamine

(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab elutähtsa teenuse katkestusest kestusega 1 tund ja enam,

katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest ja sellise

sündmuse toimumise vahetust ohust e-postiga aadressil [email protected].

(2) Juhtumil, kui e-posti teenus ei tööta teavitab elutähtsa teenuse osutaja Eesti Panka käesoleva

paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud sündmustest hädaolukorra lahendamise plaanides näidatud

kontaktidel;

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama järgmist informatsiooni:

1) katkestuse toimumise aeg sealhulgas kuupäev, kellaaeg või ajavahemik;

2) sündmuse lühikirjeldus ning teadaolev või oletatav põhjus;

3) teenuse taastamiseks ja teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad

meetmed;

4) teadaolevad andmed prognoositava kahju kohta teenuse kasutajatele;

5) teadaolevad andmed prognoositava mõju kohta elutähtsate teenuste toimepidevusele.

(4) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukord on lahendatud ja mõju elutähtsale

teenusele on likvideeritud 4 tunni jooksul saadab elutähtsa teenuse osutaja käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud informatsiooni hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul.

EELNÕU 09.04.2018

4

(5) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukord ei ole lahendatud 4 tunni jooksul või

oht elutähtsa teenuse katkemiseks kestab saadab elutähtsa teenuse osutaja käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud informatsiooni eelteavituse vormis esimesel võimalusel ja täies

mahus hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul. Eelteavituse vormis edastatakse vähemalt käesoleva

paragrahvi lõikes 2 punktides 1 ja 2 kirjeldatud informatsioon ning prognoos häire kestusele.

(6) Juhul kui elutähtsa teenuse osutaja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud

informatsiooni Eesti Pangale mõne muu õigusakti alusel toimuva teavitamise raames, loetakse

käesolevas paragrahvis kirjeldatud teavituskohustus täidetuks.

§ 12. Määruse rakendamine

Paragrahv 6 lõige 2 rakendub 2020. aasta 1. juulil.

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

1

Eesti Panga presidendi määruse „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded” seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eesti Panga presidendi määrus „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded” (edaspidi eelnõu) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi

HOS) § 37 lõigete 2 alusel ning krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 3 alusel. Määrusega

kehtestatakse makseteenuse ja sularaharingluse kui elutähtsate teenuste (edaspidi ühiselt

elutähtis teenus) kirjeldused ja toimepidevuse nõuded ning elutähtsa teenuse osutajate

loetelu. Määrus on üks osa elutähtsa teenuse toimepidevuse ja hädaolukorra lahendamise

korraldusest ning on seotud teiste sama valdkonna regulatsioonidega (vt osa 1.2).

Eelnõu asendab kehtinud Eesti Panga presidendi 08.03.2013. a määruse nr 4

„Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded”.

Eelnõu täiendab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldust võrreldes varasemaga tänu

sellele, et uus HOS annab elutähtsa teenuse korraldavale asutusele laiemad volitused ning

sätestab täiendavad ülesanded.

1.2. Seotud õigusaktid

Eelnõu on seotud 1. juulil 2017. a jõustunud HOS-iga ja siseministri 21. juunil 2017. a määrusega

„Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani

kasutuselevõtmise nõuded ja kord“.

1.3. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Eesti Panga riskijuht Aalo Kukk. Õigusliku analüüsi tegi

administratiivosakonna õigusteenistuse juhataja Marek Feldman ja keeletoimetuse

rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna keele- ja trükiteenuste allosakonna toimetaja

2. Määruse eesmärk

Eelnõu eesmärk on makseteenuse ja sularaharingluse katkestuste ennetamine ja tõhus taastamine

kriisi olukordades ning hädaolukorra lahendamisel. Eelnõu täiendab HOS kriisireguleerimise

süsteemi ja suurendab selle mõjusust.

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

2

3. Eelnõu sisu

Eelnõu paragrahvi 1 kohaselt kehtestab määrus makseteenuse ja sularaharingluse kui elutähtsate

teenuste kirjeldused ja toimepidevuse nõuded ning elutähtsa teenuse osutajate loetelu. Määruses

sätestatakse ka nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti

sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete

tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga ning hädaolukorrast või selle ohust

teavitamise korraldus.

Eelnõu paragrahv 2 sätestab, et elutähtsa teenuse osutajad on AS SEB Pank, Swedbank AS ja

Luminor Bank AS. Elutähtsa teenuse osutajate loetelu vaadatakse üle vähemalt kord aastas.

Loetelusse arvamise ja sealt välja arvamise aluseks on krediidiasutuste seaduses sätestatud

kriteeriumid1, mida täpsustab Eesti Panga poolt koostatud raamistik2.

Eelnõu paragrahvid 3 ja 4 kehtestavad elutähtsa teenuse mõiste. Makseteenus kui elutähtis

teenus on pangasisesed maksed, maksed elutähtsa teenuse osutajate vahel ja elutähtsa teenuse

osutaja pakutavad kaardimaksed.

Eesti Panga maksestatistika kohaselt moodustavad Eestis suurema osa makseteenustest

kaardimaksed (64%) ja maksekorraldused (36%), millest omakorda suurema osa moodustavad

interneti teel tehtavad maksed (internetipank, pangalink ja telepank) (vt tabel 1).

Eestis on kasutuses umbes 1,5 mln maksekaarti ja umbes 20 tuh makseterminalidega varustatud

müügikohta. Päevas tehakse keskmiselt 700 tuh kaardimakset (vt tabel 1). Kaardimaksete tippajad

on nii tööpäeviti kui nädalavahetusel 11.00 kuni 19.00. Kalendaarselt ja sesoonselt on tippajad kuu

alguses (palgapäev, pensionipäev), pühade eel ja ajal (jaanipäev, jõulud, aastavahetus) ja turismi

hooaegadel (suvi, jõulud, aastavahetus, kruiisilaevade saabumine jne).

Tabel 1. Riigisisesed maksed (päeva keskmised 2017 aastal)

Maksete arv (tuh tk)

osatähtsus kõikidest

maksetest

Käive (miljon eurot)

osatähtsus kõikidest

maksetest

riigisisesed makstavad maksed kokku 1 173

378

sh kaardimaksed 764 65% 13 3%

sh maksekorraldused 402 34% 324 86%

sh internetipanga maksekorraldused 226

237

1 Krediidiasutuste seadus § 3 lõige 2

2 Elutähtsa teenuse osutaja nimetamise raamistik

https://www.eestipank.ee/sites/eestipank.ee/files/files/Maksesysteemid/et/48_lisa_eto_nimetamise_raamistik_27.

11.2017.pdf

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

3

sh e-arve püsimaksekorraldused 55

3

sh pangalingi maksekorraldused 54

3

sh telepanga maksekorraldused 42 55

sh muu (sularaha, deebet- tüüpi maksekorraldused jm) 7 1% 42 11%

Tööpäevadel mõjutab kaardimaksete katkestus kõige rohkem tarbijaid (kauplused, teenuspunktid)

ja ettevõtjaid (nt tanklad). Kaubandus ja teenindusettevõtted peavad kaardimaksete katkestuse

ajal valmis olema sularahamakseteks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2015/751on defineeritud kaardipõhine

maksetehing kui maksekaardisüsteemi infrastruktuuril ja ärireeglitel põhinev teenus maksetehingu

tegemiseks mis tahes kaardi, telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-seadme või tarkvara abil, kui

selle tulemuseks on deebet- või krediitkaarditehing.

Erinevates pankades ja kaupmeestel on kaardipõhised maksetehindud üles ehitatud erineva

struktuuri ja tegevustega, mida Pangaliit on kirjeldanud mitmetest osadest koosneva mudelina (vt

joonis 1).

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

4

Joonis 1. Kaardipõhise maksetehingu infrastruktuur (allikas Eesti Pangaliit)

Täpsema teenuse ülesehituse kirjelduse annab elutähtsa teenuse osutaja kriitilise tegevuse

kirjeldamise kaudu. Kriitilise tegevuse kirjeldamise sätestab siseministri 21. juuni 2017. a määrus

nr 29 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani

kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ paragrahv 7. Elutähtsa teenuse osutaja esitab kriitiliste

tegevuste loetelu elutähtsat teenust korraldavale asutusele riskianalüüsi koosseisus vähemalt kord

kahe aasta jooksul (§ 4 lõige 1).

Kaardimakse teenuse analüüsil tuleb arvestada, et elutähtsa teenuse osutaja ei kontrolli ise kõiki

joonisel 1 kirjeldatud infrastruktuuri osi. Üldjuhul täidab elutähtsa teenuse osutaja „issuer“ ja/või

„acquirer“ funktsiooni, muud ahela osad võivad olla seotud teiste pankade või teenuse

osutajatega. Reeglina valib kaupmees partneri, kes talle „acquirer“, PSP ja POS-teenuseid osutavad

ning vastavalt Euroopa ühisturureeglitele elutähtsa teenuse osutaja seda valikut mõjutada ei

 Acquirer kesksüsteem ehk kaupmeeste platvorm ja ühendus kaarditehingute vahendaja juurde võivad asuda juriidilise Acquirer i või tema lepingulise teenusepakkuja juures.

Kaarditehingute vahendaja

Acquirer kesksüsteem

PSP

Kaupmees

Makse- terminal

Panga- kaart

 Payment Service Provider ehk kaupmehe partner makseüsteemide osas ja tehingute vahendamiseks Acquirer pangale.

 Issuer kesksüsteem ehk kaartide platvorm ja ühendus kaarditehingute vahendaja juurde võivad asuda juriidilise Issueri või tema lepingulise teenusepakkuja juures.

 Kohalik (nt. Nets, Wordline) ja / või rahvusvaheline (VISA, MC) kaarditehingute vahendaja.

Issuer kesksüsteem

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

5

saa.Elutähtsa teenuse osutaja tagab kaardimaksete korral teenuse osutamise enda ja lepingulise

protsessori kesksete süsteemide tasandil osutatava teenuse (issuer / acquirer) piires.

Eestis tehakse keskmiselt 200 tuh internetimakset päevas, millest umbes 20 % on

pankadevahelised maksed. Internetimaksete tippajad on tööpäeviti 9.00 kuni 17.00.

Nädalavahetusel ja pühade ajal on internetipanga kasutamine väike. Kalendaarselt on kõige

suurema mõjuga palgapäev (tavaliselt kuu algus), pensionipäev (iga kuu 5. kuupäev), riiklike

maksude laekumise tähtajad (iga kuu 10. ja 20. kuupäev, 31. märts jt)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul

definitsiooni kohaselt on kaugmaksetehing maksetehing, mis on algatatud interneti teel või

seadme kaudu, mida võib kasutada sidevahendina.

Sarnaselt kaardipõhise maksetehinguga annab täpsema teenuse kirjelduse elutähtsa teenuse

osutaja kriitilise tegevuse kirjeldamise kaudu ja esitab selle Eesti Pangale toimepidevuse

riskianalüüsi koosseisus.

Paragrahv 4 kohaselt on sularaharinglus kui elutähtis teenus sularaha sissemakse maksekontole ja

sularaha väljavõtmine maksekontolt.

Eestis toimub kuus keskmiselt umbes 3,5 mln sularaha automaadist väljastamise tehingut.

Sularaha-automaadi kasutamise tippajad on tööpäeviti 7.00 kuni 9.00 ja 17.00 kuni 19.00 (reedeti

kuni 21.00). Laupäeval ja pühapäeval on tippaeg 11.00 kuni 14.00. Pühadele eelnev päev sarnaneb

reedega. Kalendaarselt ja sesoonselt on tippajad kuu alguses (palgapäev, pensionipäev), pühade

eel ja pärast pühi (jaanipäev, jõulud, aastavahetus jne) ja turismi hooaegadel (suvi, jõulud,

aastavahetus, kruiisilaevade saabumine jne).

Sularaha väljastamiseks on Eestis kokku 750 sularahaautomaati. Lisaks automaatidele saavad

kliendid sularaha oma kodupanga kontoritest, millest 58 tegeleb sularaha tehingutega ning 37-st

kauplusest, mis paiknevad maakohtades üle Eesti (vt ka tabel 2).

Tabel 2. Pangakontorid ja sularahaautomaadid seisuga mai 2017

Kontorite arv Sularaha automaadid

Kauplused, kus

väljastatakse sularaha

Kokku Sh sularahaga

tegelevad kontorid

Kokku Sh sularaha

sissemaksega automaadid

SEB Pank 19 6 232 46 -

Swedbank 34 24 402 104 40

Luminor Pank (Nordea ja DNB)

12 12 100 27 -

COOP pank (endine krediidipank)

15 9 - - Hetkel ei ole

veel teada

Teised pangad (LHV, Citadele, Äripank, Handelsbanken, Versobank,

9 5 19 19 -

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

6

OP Bank )

Sularaha väljastamise kohti kokku

89 56 753 196 40

*info seisuga 31.12.2017 tuginedes pankade poolt esitatud andmetele

Allikas: Eesti Pank

Sarnaselt kaardipõhise maksetehingu ja kaugmaksetehinguga annab täpsema teenuse kirjelduse

elutähtsa teenuse osutaja kriitilise tegevuse kirjeldamise kaudu ja esitab selle Eesti Pangale

toimepidevuse riskianalüüsi koosseisus.

Eelnõu paragrahv 5 sätestab nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks.

HOS sätestatud elutähtsaid teenuseid ohustavate sündmuste ja stsenaariumide loetelu

avaldatakse Siseministeeriumi veebilehel. Eesti Pank täpsustab ja täiendab ohtude loetelu ning

sätestab selle käesolevas määruses. Eelnõus on toodud minimaalne ohtude ja stsenaariumide

loetelu:

 küberrünnak,

 infosüsteemide ja seadmete rikked,

 terroriakt,

 tulekahju,

 pikaajaline elektrikatkestus,

 telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenuse ja andmesideteenuse katkestus,

 tänavarahutus,

 epideemia,

 streik ja

 üleujutus.

Tulenevalt elutähtsa teenuse osutamise asukohast, teenuse osutamise spetsiifikast jms

asjaoludest tuleb elutähtsa teenuse osutajal hinnata ja kirjeldada täiendavad ohud ning nendega

arvestada toimepidevuse riskianalüüsis, plaani koostamisel ja ennetavate meetmete valikul.

Eelnõu kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud rakendama vähemalt järgmiseid

ennetavaid meetmeid:

1) dubleeritud elektrisisendid erinevatest kaablitrassidest;

2) dubleeritud andmeside ühendus erinevatest kaablitrassidest ja andmesideteenuse osutaja;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud dubleerivate ühenduste ümber lülitamine peab

toimuma automaatselt;

4) autonoomne elektertoitesüsteem, mis käivitub automaatselt ja tagab sõltumatu elektritoite

kuni 24 tunniks.

Nii elektervarustuse kui andmeside osas peavad olema dubleeritud ühendustrassid. Lisaks sellele

peab olema andmesideteenus ostetud kahe erineva teenuse osutaja käest. Automaatsed

monitooringu ja lülitussüsteemid peavad tagama selle, et ühenduse või teenuse katkemisel

toimuks ümberlülitamine viivitusteta. Elutähtsa teenuse osutaja kriitilised infosüsteemid ja

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

7

seadmed peavad olema varustatud autonoomse elektritoitesüsteemiga, mis käivitub väliste

toiteühenduste katkemisel automaatselt ja tagab sõltumatu töö kuni 24 tunniks.

Üldised nõuded infosüsteemide turvalisuse tagamiseks kehtestatakse küberturvalisuse seaduse

alusel.3

Eelnõu paragrahv 6 sätestab nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks teiste

elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras. Kriitiliste infosüsteemide ja seadmete

taastamise töökorraldus ja teenuse tasemed peavad olema kirjeldatud taasteplaanides.

Hädaolukorras peab teenuseosutaja tagama 10% sularaha väljastamise punktide töö selliselt, et

oleks tagatud sularaha väljavõtmise teenus vähemalt 70% ulatuses võrreldes tavapärase teenuse

mahuga (§ 6 lõige 2). Teenuseosutaja saab valida teenuse pakkumise kohaks pangakontori,

pangaautomaadi, pangabussi vm teenuspunkti, kus koostöös elektertoite teenuse osutaja, ruumi

haldajaga ja teiste partneritega on tagatud autonoomne elektertoide ning muu vajalik. Sularaha

väljastamise punktide asukohtade valikul lähtub teenuse osutaja piirkonna elaniketihedusest, kuid

see ei ole absoluutne kriteerium ja teenuse osutaja jätkab sularaha väljastamist tavapärastes

kohtades (pangakontor, pangautomaat jne). Määrus ei reguleeri sularaha väljastamise punktide

tööaegasid. Juhtumil, kui selline punkt asub nt kaubanduskeskuse hoones sõltub sellele

juurdepääs hoone valdaja otsustest ja tegevusest hädaolukorras. Sätte kohaselt tagavad elutähtsa

teenuse osutajad 50 kuni 60 elutähtsa teenuse osutamise koha töö ka hädaolukorra tingimustes.

Kuna pankadel ja nende partneritel kulub aeg lahenduste projekteerimiseks ja väljaehitamiseks,

siis on sätte rakendumise ajaks määratud 1. juuli 2020. a.

Lisaks elektertoitele on pangateenused suures sõltuvuses ka andmesidest, kuid andmeside

teenuse toimepidevuse üheks suurimaks riskiks on samuti elektertoide. Seega on tegemist

ristsõltuvusega, millega elutähtsa teenuse nõuete määratlemisel arvestada tuleb (HOS § 37 lg 3 p

2). Ulatusliku elektrikatkestuse olukorras on asjakohane eeldada, et andmeside teenus tagatakse

või taastatakse vastava elutähtsa teenuseosutaja poolt. Juhtumiteks, kui andmeside katkestus on

tingitud muudest põhjustest kirjeldab elutähtsa teenuseosutaja või partneri alternatiivsed

tegevused ja/või leevendavad meetmed olukorra lahendamiseks (siseministri määruse „Elutähtsa

teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise

nõuded ja kord“ § 15 lg 3 p-d 5 ja 6).

Eelnõu § 6 lõige 3 seab makseteenuste osas nõude, et pangasisesed maksed ja pankade vahelised

maksed peavad elutähtsa teenuse osutajatel hädaolukorras toimuma vähemalt kord

arvelduspäeva4 jooksul. Kaardimaksete osas kindlustavad elutähtsa teenuse osutajad enda

kesksüsteemide toimimise ning teevad koostööd teiste turuosaliste ja kaupmeestega tagamaks

kaarditehingute toimimise maksimaalses võimalikus ulatuses.

Ulatuslike teenuse katkestuste puhul on võimalik pangateenuste asendamine teise teenusega, mis

3 Küberturvalisuse seaduse rakendumiseni kehtivad HOS § 41 lõige 3 alusel kehtestatud turvameetmed.

4 Arvelduspäev on päev, mil maksja makseteenuse pakkuja või maksetehingu täitmisega seotud saaja

makseteenuse pakkuja, sealhulgas maksevahendaja, on maksetehingu tegemiseks vajalikuks arvelduseks avatud. Võlaõigusseadus § 709 lõige 10.

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

8

leevendab katkestuse võimalikku mõju. Näiteks on kaardimaksete kasutajad kokku puutunud

olukorraga kui kaupluses või teenindusasutuses ei ole võimalik mingil põhjusel maksekaarti

kasutada. Üldiselt on kaupmehed ja teenuse pakkujad valmis sellistel puhkudel arveldama

sularahas ning klientidel on kujunenud välja hea tava mõningase koguse sularaha kaasas

kandmiseks. Sarnane maksevahendi asendamine toimub ka vastupidi (nt juhul kui kaupmehel

puudub tagastamiseks vajalik sularaha kogus vms). Sarnaselt toimub asendatavus maksekaardi ja

sularaha vahel ka kriisiolukordades, mis leevendab katkestuse mõju ja ulatust. Samas ei ole kõik

makseteenused omavahel asendatavad. Näiteks ei ole kontolt kontole arveldusi võimalik tõhusalt

teiste teenustega asendada. Samuti ei ole kliendil võimalik kaarditehinguid sooritada või sularaha

välja võtta, kui tema sissetulekut ei ole võimalik kontole kanda.

Eelnõu paragrahv 7 sätestab elutähtsa teenuse katkestuse definitsiooni ning maksimaalse lubatud

kestuse kestuse. Elutähtsa teenuse võimalik katkestus avaldab märgatavat mõju mitmetele

huvigruppidele ja selle mõju kasvab koos katkestuse pikkusega.

Riigile avaldab makseteenuse katkemine mõju eelkõige seoses häiretega tulude laekumises.

Makseteenuse katkestus maksude laekumise tähtaegadel (iga kuu 10. ja 20. kuupäev, 31. märts)

võib tekitada probleeme riigikassale riigi kohustuste haldamisel. Õigeaegselt teostamata nõuete ja

arvete tasumine võivad põhjustada viiviseid, trahve ja maine kahju. Viivitused ülekannetega (nt

pensionid, sotsiaaltoetused, riigiametnike palgad, kinnipeetavate vabanemistoetus) võivad

põhjustada ühiskonna rahulolematust ja maine kahju.

Ettevõtluses mõjutab internetipanga katkestus maksete saajaid ja võib tekitada neile likviidsuse

probleeme. Maksekohuslasele võib makseviivitus kaasa tuua viivise intressi ja/või mainekahjustuse

(võlglaste nimekirjad).

Suuremad grupid, keda makseteenuse katkestus mõjutab on riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt

hüvede ja toetuste saajad: vanaduspensionärid (üle 300 tuh inimese), töövõimetuspensioni saajad

(ca 100 tuh inimest), puudega inimesed (ca 150 tuh inimest), töötukindlustushüvitise saajad (ca 30

tuh inimest) jt. Pensionid ja toetused kantakse asutuste poolt regulaarselt klientide arvetele.

Nimetatud gruppide toimetulek on sissetuleku regulaarsusest tugevasti sõltuv ja maksete

hilinemine on nende jaoks märgatav probleem.

Eesti elanikkonna finantskäitumise uuringu kohaselt kasutab 70% inimestest igapäevaostudeks

enamasti maksekaarti sh 12% inimesi kasutab ainult maksekaarti.5 Seega mõjutab kaardimakse

teenuse katkestus või häire igapäevaselt suurt hulka elanikkonnast. Kaardimakse teenuse

katkestuseks on elanikkonnal võimalik valmis olla sellega, et hoitakse kaasas igapäevasteks

ostudeks vajalik sularaha kogus. Finantskäitumise uuringu kohaselt on inimestel peamiseks

sularaha kasutamise põhjuseks kaardimakse võimaluse puudumine, seega peaks 88%

elanikkonnast valmis olema sularahaga arveldamiseks (mingis mahus) ka juhtumil kui

kaardimaksed ei tööta. Tulenevalt kaardimaksete laiast levikust on kaubandus- ja

teenindusettevõtted orienteerunud peamiselt arvelduseks maksekaardiga, kuid peavad arvestama

vajadusega arveldada klientidega sularahas.

5 Turu-uuringute ASi „Finantskäitumise uuring 2017“ kohaselt ei kasuta sularaha 12% elanikest.

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

9

Sularaha kasutab Eestis igapäevaselt 16% üle 18-aastasest elanikkonnast (umbes 170 tuh inimest),

kelle puhul on tõenäoline, et neil puudub võimalus muude maksevahendite kasutamiseks (pole

pangakaarti, puudub kontol raha, ei mäleta kasutajanime või parooli jne).6 Sularaha automaatidest

väljastatakse sularaha päevas keskmiselt 120 tuh korral. Nende numbrite põhjal saab öelda, et

sularaha kasutab igapäevaselt suur hulk Eesti elanikke ja sularaharingluse katkemine või häire

tekitab ühiskonnas märgatavat mõju. Sularaharingluse olulisus tõuseb hüppeliselt juhul kui esineb

häireid kaardimaksetega. Sellisel juhul pöördub tavapärasest rohkem inimesi sularaha

automaatide ja pangakontorite poole ja suurendab nende käivet.

Eelnõu sätestab, et elutähtis teenus loetakse katkenuks kui tehingute arv jääb alla 20% eelneva

sarnase perioodi tehingute keskmisest arvust. Sarnase perioodi all on mõeldud teenuse kasutajate

käitumises sarnast aega (nädalapäev, kellaaeg, ostukampaania jne). Elektroonsete teenuste puhul

tähendab see, et igast viiest päringust üks täidetakse. Selline olukord võib tekkida nt küberrünnaku

olukorras. Praktikas ei ole sellised piiratud ulatusega katkestused stabiilsed. Küberründe puhul on

võimalik, et rünne tõrjutakse ja teenuse osutamine jätkub tavamahus või teenus katkeb täielikult

ning see tuleb taastada.

Teenuste statistika näitab, et paragrahvides 3 ja 4 kirjeldatud teenuste kasutusaktiivsus langeb

oluliselt pärast kella 23 ning tõuseb alates kella 8-st hommikul. Öist aega kasutavad teenuse

osutajad vajadusel plaanilisteks hooldusteks ja infosüsteemide uuenduste tegemiseks, mille ajal on

teenus osaliselt või täielikult katkenud. Plaanilistest katkestustest antakse kasutajatele teada ja

need ei ole seni kasutajatele olulisi negatiivseid mõjusid kaasa toonud. Sellepärast ei ole plaaniliste

katkestuste aja reguleerimist määruses peetud asjakohaseks.

Eelnõu kohaselt on nii makseteenuse kui sularaharingluse katkestuse maksimaalne lubatud kestus

12 tundi, mis sisuliselt tähendab, et katkestus peab olema likvideeritud päeva jooksul (juhtumil kui

katkestus tekkis ennelõunasel ajal) või hiljemalt järgmiseks päevaks (juhtumil kui katkestus leidis

aset päeva teises pooles).

Alates 2013. aastast esitatud elutähtsa teenuse katkestuse aruannete ja analüüside põhjal oli

keskmine intsidendi kestus 38 minutit ja maksimaalne 1 tund ja 14 minutit.7 Tüüpiliseks intsidendi

põhjuseks oli puudulik tarkvara uuenduste testimine. Küberrünnetest tingitud intsidentide mõju

on olnud väike. Seega võib elutähtsa teenuse osutajate ja nende partnerite senist võimekust

tehnilist laadi intsidentide lahendamiseks hinnata heaks. Arvestades võimalikke ohtusid, mille

mõju elutähtsa teenuse toimepidevusele on suurem (nt terroriakti puhul võib olla mitmeks tunniks

takistatud ligipääs töökohtadele) on põhjendatud kehtestada makseteenuse ja sularaharingluse

teenuse katkestuse maksimaalne lubatud kestus 12 tunnile sarnaselt varasemaga.

Siseministri määruse „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise

ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ § 7 lõige 2 kohaselt annab korraldav asutus juhise,

kuidas arvutada kriitilise tegevuse katkestuse ulatuse suhtarv. Tegemist on siseministri määruse

6 Turu-uuringute ASi „Finantskäitumise uuring 2017“ kohaselt kasutab 16% üle 18-aastasest elanikkonnast

igapäevaselt sularaha ja 7% elanikkonnast saab sissetulekuid ainult sularahas. Eestis tervikuna on sularaha kasutamine igapäevaostudeks püsinud samal tasemel. 7 Allikas Eesti Pank

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

10

lisas 1 tabelis 2 esitatud suhtarvuga ja eelnõu sätestab, et selleks on katkenud ja tagasilükatud

kliendipöördumiste arvu suhtena kliendipöördumiste koguarvust.

Eelnõu paragrahv 8 sätestab põhitegevust toetavate teenuste sisseostmine nõuded. HOS

paragrahv 37 lõige 3 punkt 5 kohaselt sätestab elutähtsa teenuse korraldaja vajaduse korral

nõuded elutähtsa teenuse osutaja põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt

ettevõttelt. Eelnõu täpsustab, et teenuse sisseostmine on kriitilise teenuse või selle osa

sisseostmine. Kokkuvõttes ei saa elutähtsa teenuse osutaja sisse osta elutähtsat teenust tervikuna

ja sisseost ei muuda HOSist tulenevaid elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid ega vastutust.

Eelnõu sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja võib sisse osta teisi elutähtsaid teenuseid (nt

elektriga varustamine, andmesideteenus) ainult HOS alusel nimetatud elutähtsa teenuse osutajalt,

kelle teenus vastab elutähtsa teenuse korraldaja poolt sätestatud nõuetele ja mille suhtes toimub

HOSis kehtestatud järelevalve. Elektriga varustamise osas on elutähtsa teenuse osutajad Elering

AS, Enefit Energiatootmine AS, Elektrilevi OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ ja AS Imatra Elekter.

Telefoniteenus, mobiiltelefoniteenuse ja andmesideteenuste osas on elutähtsa teenuse osutajad

Telia Eesti AS, Tele2 Eesti AS, AS STV, Elisa Eesti AS ja Citic Telecom CPC Estonia OÜ. Vedelkütusega

varustamise teenuse osas on elutähtsa teenuse osutajad AS Alexela Oil, AS Olerex, Circle K Eesti

AS, Krooning AS, Neste Eesti AS, AS TARTU TERMINAL, AS JETOIL ja Sevenoil EST AS.

Eelnõu viitab siseministri määrusele, mille alusel elutähtsa teenuse osutaja on hinnanud kriitilise

tegevuse olulisust iseloomustava kriitilisuse astme. Elutähtsa teenuse osutaja võib piiranguta sisse

osta selliseid kriitilisi tegevusi või nende osi, mille kriitilisuse aste on alla 16ne. Selline on näiteks

tegevus, mis mõjutab teenuse toimimist kuni 80% ulatuses ja katkestuse mõju ilmneb päeva

möödudes. Näiteks toimub sularahaautomaatide hooldus, tühjendamine ja täitmine üks kord

päevas või harvemini ning seda teenust ei vaja kõik automaadid korraga. Seega saab

sularahaautomaatide kriitilisuse astme hinnata 12le (vastavalt määruse lisa 1 tabelile 1 on

katkestuseni kuluv aeg päevades st aste 3 ja katkestuse ulatus 80% e aste 4 ning nende korrutis

annab tegevuse kriitilisuse astmeks 12). Juhul kui sisseostetava tegevuse kriitilisuse aste on 16 või

suurem, peab kriitilise teenuse osutaja täitma hädaolukorra seaduse § 41 lõige 3 alusel

kehtestatud infosüsteemide ja nendega seotud infovarade turvameetmeid. Näiteks kasutavad

ETOd kaardimaksete töötlemisel partnerfirmade teenuseid (nt Nets Estonia AS), mille katkestuse

mõju teenusele võib olla 100% ja mõju võib avalduda praktiliselt hetkega. Ülalviidatud metoodikat

kasutades saame teenuse kriitilisuse astmeks 25 (katkestuseni kuluv aeg on sekundid või minutid e

aste 5 ja katkestuse ulatus on 100% e aste 5).

Eelnõu paragrahv 9 sätestab elutähtsa teenuse taastamise korralduse ja prioriteedid. Kesksete

infosüsteemide ja seadmete toimepidevuse tagamiseks rakendab elutähtsa teenuse osutaja

ennetavaid meetmeid, mille kohta on sätestatud nõuded eelnõu paragrahvis 5 lõikes 4. Lisaks

sellele on HOS § 38 lõige 3 punkt 2 kohaselt elutähtsa teenuse osutaja kohustatud rakendama

elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest

elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest

tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite

dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende

varumise ning muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja edastab ülevaate rakendatud

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

11

ennetavate meetmete kohta Eesti Pangale toimepidevuse riskianalüüsi koosseisus.

Eelnõu sätestab, et elutähtsa teenuse korraldaja käivitab elutähtsa teenuse katkestuse ja elutähtsa

teenuse katkestuse ohu korral taastekavas kirjeldatud tegevused olukorra lahendamiseks ning

kaasab sellesse elutähtsa teenuse taastamisega seotud asutused ja isikud.

Hädaolukorra seadus annab elutähtsat teenust korraldavale asutusele pädevuse määrata

prioriteedid elutähtsa teenuse taastamiseks (HOS § 37 lg 3 punkt 4). Makseteenuse osutaja tagab

teenuse kättesaadavuse kesksete infosüsteemide ja seadmete abil ning teenus jõuab kasutajani

andmesidevõrkude kaudu. Võimalikud lokaalsed teenuse katkestused on tingitud enamasti

andmesideteenuste, elektriga varustamisest või kasutaja seadmete ja süsteemide tõrgetest. Seega

lokaalsete makseteenuse katkestuste likvideerimine sõltub eelkõige loetletud teenuse osutajate

või kasutaja enda taasteplaanidest ja nende rakendamise võimekusest. Suuremate kriiside

lahendamisele on kaasatud ka teised elutähtsa teenuse osutajad, kelle teenuseid konkreetne kriis

mõjutab ja sellistel juhtudel on pangal kui elutähtsa teenuse osutajal võimalik kaasa rääkida taaste

planeerimisele ning sellistel juhtudel peab pank silmas pidama eelnõus sätestatud elutähtsa

teenuse taastamise prioriteete. Juhtumil, kui tegemist on hädaolukorra lahendamisega vastutab

olukorra lahendamise eest selleks määratud ministeerium või muu asutus ja pank peab arvestama

hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse suuniseid.

Eelnõu sätestab, et elutähtsa teenuse taastamise prioriteedid on järgmised:

1) elutähtis teenus taastatakse esmalt suurema asustustihedusega piirkondades;

2) elutähtis teenus tehakse kättesaadavaks esmalt kriitiliste teenuste osutajatele (vedelkütuse

müük, transpordisõlmed);

3) hädaolukorras järgitakse hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse suuniseid.

Elutähtsa teenuse osutaja peab tegema kõik endast oleneva, et eelnõus sätestatud prioriteete

elutähtsa teenuse taastamisel järgitakse.

Eelnõu paragrahv 10 kirjeldab sündmuseid, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust

või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga ja mille lahendamist korraldab

Eesti Pank või mõni muu hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus.

Hädaolukorra lahendamiseks tuleb HOS § 15 alusel koostada vastav plaan. Eesti Panga poolt

lahendatavad hädaolukorrad on pankadevahelise arveldussüsteemi mittetoimimine

makseteenuste osas ja sularaha veo katkestus sularaharingluse osas. Nende sündmuste

ennetamiseks või lahendamiseks ei ole elutähtsa teenuse osutajal piisavalt võimalusi ega

vahendeid ja nende sündmustega tõhusaks toimetulekuks on vajalik koostöö teiste osapooltega sh

Eesti Pangaga.

Elutähtsa teenuse osutaja võidakse kaasata ka muude hädaolukordade lahendamisel. Selline

hädaolukord võib olla näiteks ulatuslik küberintsident, mille lahendamist juhib Riigi Infosüsteemi

Amet.

Vabariigi Valitsus on kehtestanud loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse hädaolukorra

lahendamise plaan (HOS § 15 lõige 3). Sellised olukorrad on näiteks transpordiõnnetus

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

12

(päästesündmus), massiline korratus ja rünnak objektile (politseisündmused) ning küberintsident.

Lisaks neile määratlevad elutähtsat teenust kordavad asutused need hädaolukorrad, mille

lahendamist nad juhivad. Seega on kümneid võimalikke hädaolukordi, mille lahendamine vajab

erinevate asutuste ja partnerite vahelist koostööd. Vaatamata sellele, et plaanide koostamisele

eelneb riskianalüüs ja plaanide paikapidavust testitakse ei osata kõiki võimalikke kriisi

stsenaariume ja eskalatsioone lõpuni ette näha. Üks näide on 2017. aasta lõpus ID-kaardi

turvariskist tulenenud olukord, mida selleks ajaks ei olnud hädaolukorra lahendamise plaanides

käsitletud. Hädaolukordade lahendamise plaanidega on kaetud kõige tõenäolisemad ja

hinnanguliselt suurema mõjuga sündmused. Konkreetse kriisi ilmnemisel ja lahendamise käigus

võivad aga selguda täiendavad probleemid, mis jooksvalt lahendamist vajavad.

Eelnõu paragrahv 11 sätestab elutähtsa teenuse katkestuses teavitamise korralduse. Eelnõu

kohaselt teavitab elutähtsa teenuse osutaja Eesti Panka elutähtsa teenuse katkestusest,

katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest ja sellise

sündmuse toimumise vahetust ohust e-postiga aadressil [email protected]. Tegemist on

Eesti Panga sisese meililistiga, kuhu kuuluvad töötajad, kes on seotud elutähtsa teenuse ja

kriisikommunikatsiooniga.

Elutähtsa teenuse katkestuse ja katkestuse ohu teade peab sisaldama vähemalt järgmist:

1) katkestuse toimumise aeg (kuupäev, kellaaeg või ajavahemik);

2) sündmuse lühikirjeldus ning teadaolev või oletatav põhjus;

3) teenuse taastamiseks ja/või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja

rakendatavad meetmed;

4) teadaolevad andmed prognoositava kahju kohta teenuse kasutajatele (võimaluse korral

rahalises väärtuses);

5) teadaolevad andmed prognoositava mõju kohta elutähtsate teenuste toimepidevusele.

Juhul kui teenus on häiritud enam kuni 4 tundi peab elutähtsa teenuse osutaja teatama elutähtsa

teenuse katkestuse ohust esimesel võimalusel eelteavituse vormis. Eelteavituse vormis edastatakse

vähemalt katkestuse aeg ja sündmuse lühikirjeldus ning prognoos häire kestusele. Täies mahus

teavitamine peab toimuma hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul.

Elutähtsa teenuse osutajal on teenuse katkestusest ja selle ohust teavitamise kohustus lisaks HOSile

veel mitme erineva regulatsiooni alusel ja teavitused tuleb saata erinevatele asutustele8. Nende

teavituste eesmärk ja sisu on erinevad, kuid teatud juhtudel võib tekkida kattuvus käesolevas

määruses kirjeldatud teavitusega. Sellisel juhul ei pea elutähtsa teenuse osutaja saatma Eesti

Pangale teavitust määruses kirjeldatud vormi kohaselt vaid võib muus regulatsioonis kirjeldatud

teavituse saata ka Eesti Pangale.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tegemist on riigisisese õigusaktiga, mis ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

8 Nt suunised olulisest intsidendist direktiivi (EL) 2015/2366 kohaselt teavitamise kohta, küberturvalisuse

seadus, Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Nõuded finantsjärelevalve subjekti talitluspidevuse protsessi korraldamisele“

MÄÄRUSE SELETUSKIRI 09.04.2018

13

5. Määruse mõju

Teenuse kasutajatele suurendab määrus kindlustunnet makseteenuste ja sularaharingluse teenuste jätkusuutlikuks osutamiseks ning lisab selgust olukordadeks, kui teenus on häiritud või katkeb. Partnerite jaoks annab määrus selgust elutähtsa teenuse osutajatega koostöö korraldamiseks ja enda teenuste ja tegevuste toimepidevuse planeerimiseks. Määruse rakendamine ei vaja olulisi täiendavaid tegevusi ega oluliste täiendavate kulude tegemist elutähtsa teenuse osutajatele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangaliidule, Swedbank AS-le, AS-le SEB Pank ja Luminor Bank AS-le.