Eesti Panga presidendi määruse kooskõlastamine märkustega

1

Hr Ardo Hansson

Eesti Pank

Teie: 13.04.2018 nr 17.1/0312

Meie: 16.05.2018 nr 1-7/122-2

Eesti Panga presidendi määruse

kooskõlastamine märkustega

Austatud härra Hansson

Esitasite Siseministeeriumile kooskõlastamiseks määruse „Makseteenuse ja sularaharingluse

kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu. Siseministeerium kooskõlastab määruse eelnõu

järgmiste märkustega arvestamise korral.

1. Meie arvates vajab täiendamist määruse reguleerimisala. Hädaolukorra seaduse (edaspidi

HOS) § 37 lõike 3 punktides 1-8 täpsustatakse, mida tuleb täpsemalt kehtestatava

määrusega reguleerida. Kuna osade § 37 lõikes 3 loetletud asjaolude reguleerimine on

jäetud korraldava asutuse otsustada, siis selguse huvides tuleb reguleerimisalas täpselt

avada, mida määrusega reguleeritakse. Näiteks määruse eelnõust selgub, et sätestatakse

muuhulgas nõuded elutähtsa teenuse osutaja valmisolekule, põhitegevust toetavate teenuste

sisseostmiseks teistelt ettevõtetelt ning sätestatakse teenuse taastamisprioriteedid. Samas ei

ole see kajastatud määruse reguleerimisalas. Teeme ettepaneku täiendada määruse eelnõu

§ 1 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise

valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti

sätestatakse elutähtsa teenuse taastamise korraldus ja taastamise prioriteedid, nõuded

põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks ja tingimused, mille puhul on tegemist

elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud

hädaolukorraga, ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.“

2. Määruse eelnõu § 2 lõikega 1 kehtestate elutähtsa teenuse osutajate loetelu. Eesti Panga

pädevus kehtestada elutähtsa teenuse osutajate loetelu tuleneb krediidiasutuste seaduse

§ 3 lõikest 3. See, missugused krediidiasutused on elutähtsa teenuse osutajad tuleneb

krediidiasutuste seaduse § 3 lõikest 2. Eesti Pank kontrollib krediidiasutuste vastavust

seaduses loetletud kriteeriumitele ning täpsustab elutähtsa teenuse osutajate loetelu.

Määruse eelnõu lõikest 2 selgub, et Eesti Pank kohustub vaatama elutähtsa teenuse osutajate

loetelu üks kord aastas. Sellest võib järeldada, et krediidiasutuste vastavus krediidiasutuste

seaduses toodud elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumitele on ajas muutuv ning vajab

regulaarset ülevaatamist. Meie arvates ei ole mõistlik kehtestada elutähtsa teenuse osutajate

loetelu selle määruse eelnõuga, kuna muudatuste korral teenuseosutajate koosseisus, tuleb

muuta ka seda määrust. Elutähtsa teenuse osutajate loetelu ülevaatamine peaks toimuma

võimalikult lihtsalt. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda tänase olukorra säilitamist

2

ehk kehtestada elutähtsa teenuse osutajate loetelu eraldi Eesti Panga presidendi määrusega.

Alternatiivina teeme ettepaneku kaaluda teenuseosutajate loetelu kehtestamist Eesti Panga

presidendi käskkirjaga. Tingimused krediidiasutuse arvamiseks elutähtsa teenuse osutajaks

on loetletud krediidiasutuste seaduses ning elutähtsa teenuse osutajate loetelu kehtestamine

ei loo uut õigust. Eesti Pank üksnes kinnitab üle ühe või teise krediidiasutuse vastavust

seaduse tingimustele. Sellest tulenevalt on meie hinnangul ka käskkiri sobiv vorm

nimetatud loetelu kinnitamiseks.

3. Määruse eelnõu §-s 3 avate elutähtsate maksete sisu. Tulenevalt HOS § 37 lõike 3 punktist 1

tuleb määrusega kehtestada elutähtsa teenuse kirjeldus ehk tuua välja, mis osa

krediidiasutuste teenustest on elutähtis teenus. Määruse eelnõus ei ole see aga avatud. Selle

asemel on toodud välja elutähtsate makseteenuste loetelu, mis tekitab eksliku arusaama, et

lisaks elutähtsatele teenustele tuleb sisustada ka elutähtsaid makseid. Teeme ettepaneku

sätestada määruse eelnõus makseteenuse kui elutähtsa teenuse definitsioon sarnaselt

sularaharingluse definitsioonile ja sõnastada järgmiselt:

„Makseteenus kui elutähtis teenus on krediidiasutuste seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud

krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse filiaali (edaspidi elutähtsa teenuse osutaja)

osutatavad pangasisesed maksed, elutähtsa teenuse osutajate vahelised maksed ja elutähtsa

teenuse osutaja pakutavad kaardimaksed.“

4. Määruse eelnõu §-s 4 s on sätestatud sularaharingluse kui elutähtsa teenuse definitsioon.

Teeme ettepaneku tuua definitsioonis välja ka viide elutähtsa teenuse osutajale ning

sõnastada järgmiselt:

„Sularaharinglus kui elutähtis teenus on elutähtsa teenuse osutaja osutatav maksekontole

sularaha sissemaksmise ja maksekontolt sularaha väljavõtmise teenus.“

5. Teeme ettepaneku määruse eelnõu § 5 lõikes 1 kasutada sõnaühendi „makseteenuse või

sularaharingluse“ asemel mõistet „elutähtsa teenuse“, kuna määruse eelnõu § 1 lõikes 1 on

sätestatud, et edaspidi kasutatakse „makseteenuse ja sularaharingluse“ jaoks ühisnimetajat

„elutähtis teenus“. Meie kolmanda ja neljanda ettepaneku arvestamise korral piisab

viitamisest üksnes elutähtsa teenuse osutajale ning viitamine ühisnimetajale

„teenuseosutaja“ on liigne. Ettepaneku arvestamise korral tuleb vastav muudatus viia sisse

läbivalt kogu eelnõusse.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et § 5 lõike 1 loetelu vormistus ei ole kooskõlas hea õigusloome

ja normitehnika eeskirjaga (edaspidi HÕNTE), mida on soovitatav kohaldada ka Eesti

Panga presidendi määrustele. HÕNTE § 25 lõike 1 kohaselt koosmõjus §-ga 51 tuleb punkti

teksti alustada väikese tähega ja lõpetada semikooloniga, välja arvatud loetelu viimane

punkt, mis tuleb lõpetada punktiga. Määruse eelnõu lõikes 1 esitatud punktid lõppevad aga

komaga. Kokkuvõttes teeme ettepaneku sõnastada määruse § 5 lõige 1 järgmiselt:

(1) Elutähtsa teenuse osutaja peab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel ning

ennetavate meetmete kavandamisel arvestama vähemalt järgmiste võimalike ohtudega:

1) küberrünnak;

2) infosüsteemide ja seadmete rikked;

3) terroriakt;

4) tulekahju;

5) pikaajaline elektrikatkestus;

6) telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenuse ja andmesideteenuse katkestus;

7) tänavarahutus;

3

8) epideemia;

9) streik;

10) üleujutus.

6. Määruse eelnõu § 6 lõikes 1 on sätestatud, et elutähtsa teenuse osutaja peab hädaolukorras

järgima oluliste infosüsteemide ja seadmete toimepidevuse tagamiseks toimepidevuse

riskianalüüsi ja plaani. On ebaselge selle sätte eesmärk. Toimepidevuse riskianalüüsi ja

plaani koostamise ning plaani kasutuselevõtmise kord on reguleeritud HOS §-s 39 ja selle

lõike 5 alusel antavas määruses. Meie hinnangul määruse eelnõu § 6 lõige 1 dubleerib

seadust. Teeme ettepaneku jätta see eelnõust välja.

7. Määruse eelnõu § 6 lõikes 2 ja 3 on toodud nõuded elutähtsa teenuse tasemele ehk

missuguste teenuste toimimist hädaolukorras peavad elutähtsa teenuse osutajad tagama.

Nende sätete sissejuhatav osa on ühine, mis viitab sellele, et lõikeid 2 ja 3 on võimalik

ühendada üheks sätteks. Ühtlasi sisaldab määruse eelnõu § 6 lõige 2 mitmeid norme, mis

võiksid paikneda erinevates sätetes. Selguse huvides teeme ettepaneku struktureerida

määruse eelnõu §-i 6 ümber järgmiselt:

„(1) Hädaolukorras elutähtsa teenuse osutaja tagab:

1) vähemalt 10% sularaha väljastamise punktide töö ja vähemalt 70% teenuse keskmisest

mahust;

2) maksete toimimise teenuseosutaja juures avatud kontode vahel ja teiste elutähtsa

teenuse osutajate juures avatud kontode vahel vähemalt kord arvelduspäeva jooksul;

3) enda kesksüsteemide toimimise ja teeb koostööd teiste turuosalistega tagamaks

kaarditehingute toimimise.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja valib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud sularaha

väljastamise punktide asukohad arvestades piirkonna elanike tihedust ja tavapäraseid sularaha

väljavõtmise võimalusi.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud

sularaha väljastamise punktide asukohad Eesti Pangaga.“

8. Määruse eelnõu § 7 lõikes 3 viitate siseministri 21. juuni 2017. a määrusele nr 29 „Elutähtsa

teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani

kasutuselevõtmise nõuded ja kord“. Teeme ettepaneku viidata nimetatud määruse

volitusnormile. Siis ei pea siseministri määruse muutmisel igakordselt muutma ka Eesti

Panga presidendi määrust. Teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 7 lõiget 3

järgmiselt:

„(3) Elutähtsa teenuse osutaja arvutab hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel kehtestatud

määruses nimetatud elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse suhtarvu katkenud ja tagasilükatud

kliendipöördumiste arvu suhtena kliendipöördumiste koguarvust.“

Samasisuline ettepanek on ka määruse eelnõu § 8 lõike 1, § 8 lõike 4, § 11 lõike 4 kohta.

Juhime ka tähelepanu, et määruse eelnõu § 7 lõikes 3 on trükiviga. Sõnaühendi „§ 7 lõige 2

nimetatud“ asemel peaks olema „§ 7 lõikes 2 nimetatud“.

4

9. Määruse eelnõu § 8 lõikes 2 on sätestatud, et teenuse sisseostmine ei muuda HOS-ga

elutähtsa teenuse osutajale pandud ülesandeid ega vastutust. Tõenäoliselt on siin mõeldud

seda, et elutähtsa teenuse osutaja ei vabane elutähtsa teenuse osutaja ülesannetest ja

kohustustest tagada elutähtsa teenuse toimepidevus ka siis, kui ta ostab põhitegevust toetava

teenuse sisse. Meie hinnangul on praegune sõnastus ebatäpne ja võib eksitada. Teeme

ettepaneku sõnastada see järgmiselt:

„(2) Elutähtsa teenuse osutaja ei vabane teenuse sisseostmisel hädaolukorra seadusega ja

selle alusel kehtestatud õigusaktidega talle pandud ülesannetest ja vastutusest.“

10. Teeme ettepaneku jätta määruse eelnõust välja § 9 lõike 2 punkt 3. Punkti 3 kohaselt tuleb

hädaolukorras järgida lahendamist juhtiva asutuse korraldusi. Hädaolukorra juhtimist

reguleerib HOS. Määruse eelnõu § 9 lõike 2 punkt 3 dubleerib seadust. HOS § 14 lõike 1

kohaselt on hädaolukorda juhtivaks asutuseks muuhulgas ka elutähtsat teenust korraldav

asutus. Hädaolukorra lahendamise juhtimist ning lahendamisel osalevate asutuste ja isikute

koostööd reguleerib HOS § 14 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus.

Määruse § 2 lõike 2 punkt 7 täpsustab, et juhtiva asutuse ülesanne on võtta hädaolukorras

kasutusele hädaolukorra lahendamise plaan. HOS § 15 lõikes 2 kohaselt on hädaolukorra

lahendamise plaan koostöökokkulepe juhtiva asutuse ja kaasatud asutuste või isikute vahel,

kus lepitakse kokku lahendamise korraldus. Määruse § 5 lõikes 1 täpsustatakse, et

hädaolukorra lahendamise juhtimiseks ning asutuste ja isikute vahel koostöö tegemiseks

moodustatakse staap. Lõikest 4 tuleneb, et staapi juhib hädaolukorra juht või hädaolukorra

juhi määratud ametiisik. Lõike 7 kohaselt allub staabi liige hädaolukorra lahendamisel

staabi või staabigrupi juhile ja täidab juhi antud ülesandeid. Seega elutähtsa teenuse

katkestusest põhjustatud hädaolukorra korral moodustab staabi Eesti Pank. Staabi

liikmeteks on ka elutähtsa teenuse osutajate esindajad. Sellest tulenevalt peavad elutähtsa

teenuse osutajad alluma staabi juhi ehk Eesti Panga määratud isiku korraldustele.

Kui sellegipoolest leiate, et nimetatud põhimõtte rõhutamine määruses on vältimatult

vajalik, siis teeme ettepaneku sätestada see eraldi lõikena, kuna oma sisult ta ei sobi määruse

eelnõu § 9 lõike 2 koosseisu.

11. Määruse eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse, et sularaharingluse ulatuslikust või raskete

tagajärgedega katkestusest tingitud hädaolukorraks on olukord, mille puhul sularaha veod

ei toimu 48 tunni jooksul. Sellest saab järeldada, et kui sularahaveod toimuvad, kuid

tehnilistel põhjustel pangad ei suuda väljastada sularaha 48 tundi või enam, siis sellist

olukorda ei loeta hädaolukorraks. Ometigi selles olukorras elutähtis teenus ei ole tagatud.

Meie hinnangul ei oma tähtsust, mis põhjusel sularaharinglus katkeb. Oluline on fakt, et

teenus ei ole tarbijatele kättesaadav. Nõustume, et määravaks on siin katkestuse kestus,

kuna lühiajalised katkestused sularaharingluses ei ole tarbijatele tajutavad. Pikemaajalise

ulatusliku sularaharingluse katkestusega võivad aga kaasneda tõsisemad tagajärjed:

elanikud ei saa osta esmatarbekaupu, toitu ning kasvab rahutuste oht. Peame oluliseks tuua

määruses välja, et ka teenuse üleüldine pikaajaline katkestus võib tekitada hädaolukorra.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada määruse eelnõu § 10 lõiget 2 ja sõnastada

järgmiselt:

„(2) Sularaharingluse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest tingitud

hädaolukord on olukord, mille puhul 48 tunni jooksul elutähtsa teenuse osutajad ei suuda

osutada käesoleva määruse §-s 4 nimetatud teenust või sama kaua ei toimi sularaha veod.“

12. Määruse §-s 11 sätestatakse elutähtsa teenuse katkestusest teavitamise korraldus. Esitatud

korraldus on segane ja ei võimalda aru saada millal ja kuidas tuleb Eesti Panka teavitada.

5

Lõikest 1 tuleneb, et elutähtsa teenuse osutaja peab teavitama Eesti Panka vähemalt ühe

tunni kestvast elutähtsa teenuse katkestusest. Lõikes 4 täpsustatakse, et kui katkestust

lahendatakse nelja tunni jooksul, siis tuleb teavitada sündmusest järgmise päeva jooksul.

Lõike 5 kohaselt tuleb, kui olukorra lahendamiseks kulub üle neli tundi, teavitada esimesel

võimalusel ning esitada lõikes 2 nimetatud informatsiooni järgmise tööpäeva jooksul.

Esiteks juhime tähelepanu, et § 11 lõikes 2 reguleeritakse teavitamist, kui teavitamine e-

posti teel ei ole võimalik. Nõuded teavituse sisule on esitatud lõikes 3.

Teiseks peame oluliseks märkida, et hädaolukorrad võivad esineda ka nädalavahetusel.

Seepärast on oluline, et teavitus toimiks ka puhkepäevadel. Sellest tulenevalt teeme

ettepaneku asendada määruse eelnõu § 11 lõigetes 4 ja 5 kasutatavat sõna „tööpäev“ sõnaga

„päev“.

Kolmandaks meie hinnangul on lõiked 4 ja 5 vastuolus lõikega 1. Lõikes 1 on selgelt

sätestatud, et tuleb teavitada vähemalt ühe tunni kestvast katkestusest. Lõikes 1 sätestatu

kaotab mõtte, kuna lõiked 4 ja 5 reguleerivad teavitamist vähemalt nelja ja üle nelja tunni

kestva katkestuse korral. Vähemalt üks tund kestev katkestus mahub lõigetes 4 ja 5 toodud

kriteeriumite sisse. Seega on ebaselge vahe tegemise vajadus lõike 1 ning lõigete 4 ja 5

vahel. Meie arvates on teavitamise korraldus selgem, kui sätestada, et elutähtsa teenuse

osutaja peab teavitama viivitamata vähemalt ühe tunni kestvast katkestusest ja esitama

lõikes 3 toodud teabe. Üle nelja tunni kestva katkestuse korral esitatakse viivitamata lõikes

3 punktides 1 ja 2 esitatud teave ning ühe päeva jooksul kogu lõikes 3 nimetatud teave.

Ühtlasi teeme selguse tagamiseks ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 11 lõike 3 punkt 1

järgmiselt:

„1) katkestuse kestus ja toimumise aeg, sealhulgas kuupäev ja kellaaeg või ajavahemik.“

13. HÕNTE § 55 lõike 1 kohaselt tuleb määruse eelnõus tuua välja lisaks märkele „EELNÕU”,

eelnõu versiooni kuupäevale, määruse pealkirjale ja määruse tekstile ka määruse andja, akti

nimetus ning allkirjastaja nimi ja ametinimetus. Need elemendid esitatud määruse eelnõus

puuduvad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Anvelt

siseminister

Galina Danilišina 6125146

[email protected]