Võrumaa Rõuge vald Haanja küla Harjomäe ja Taltsi-Mäe katastriüksuste detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest teavitamine ning lähteseisukohtadele ettepanekute küsimine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 18.10.2023 09:09

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 7-1/2-13 Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe katastriüksuste DP algatamisest ja

KSH algatamata jätmisest teavitamine ning lähteseisukohtadele ettepanekute küsimine

koostöö asutustelt

Manused: Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe katastriüksuste DP algatamis.asice; Haanja

kulas Harjomae ja Taltsi-Mae katastriuksuste DP algatamisest ja KSH algatamata jatmisest

teavitamine ning lahteseisukohtadele ettepanekute kusimine koostoo asutustelt.pdf

Tere!

Edastan Rõuge Vallavalitsuse kirja nr 7-1/2-13.

Lugupidamisega,

Kariina Nesenko

planeeringuspetsialist

Rõuge Vallavalitsus

RÕUGE VALLAVALITSUS

Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529

Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009

66201 Võrumaa registrikood 77000217

Koostöö tegijad nimekirja alusel

Meie 17.10.2023 nr 7-1/2-13

Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe katastriüksuste

detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine,

lähteseisukohtadele ettepanekute küsimine

Rõuge Vallavolikogu algatas 26.09.2023 otsusega nr 1-3/38 Rõuge vallas Haanja külas

Harjomäe (katastritunnus 181:001:0213) ja Taltsi-Mäe (katastritunnus 18101:001:3870)

katastriüksuste detailplaneeringu ning jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Otsus on lisatud käesolevale kirjale ning on kättesaadav Rõuge valla dokumendiregistri avalikus

vaates ja eelneval kokkuleppel paberkandjal Rõuge vallamajas. Detailplaneeringu algataja,

vastuvõtja ja kehtestaja on Rõuge Vallavolikogu ning planeeringu koostamise korraldaja on

Rõuge Vallavalitsus (Ööbikuoru 4, Rõuge alevik, Rõuge vald, [email protected]).

Detailplaneeringu koostamise peamine eesmärk on katastriüksuste jagamine elamumaa

kruntideks ja üheks liiklusmaa krundiks ning elamutele, abihoonetele ja neid teenindavatele

ehitistele ehitusõiguse määramine. Planeeringu koostamisel selgitatakse välja hoonete

toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimalikud

asukohad. Tervikliku ruumilahenduse loomiseks määratakse haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtted, arhitektuursed tingimused ning keskkonnatingimused. Planeeringuala suurus on

ligikaudu 5,8 ha.

Planeeringuala asub piirkonnas kehtiva Haanja valla üldplaneeringu kohaselt kompaktse

asustusega alal ja selle vahetus läheduses. Planeeringusse hõlmatud katastriüksused paiknevad

osaliselt maatulundusmaa juhtfunktsiooniga alal, millest osa on täiendavalt reserveeritud

kasutamiseks ärimaana. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, et

võimaldada elamuarendust kompaktse asustusega ala vahetus läheduses, kus elamuala on

võimalik ühendada olemasolevate teede ja tehnovõrkudega. Planeeringu algatamine on

kooskõlas valla arenguvajadustega.

Detailplaneeringu osas on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse

eelhinnang, mille kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik,

kuivõrd planeeringu elluviimisega ei kaasne keskkonnaseisundit (sh Natura 2000 võrgustikku)

oluliselt kahjustavaid tegevusi. Planeeringuala suurusest ja kavandatavate tegevuste iseloomust

lähtuvalt ei seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringualal ei

esine Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärgiks olevaid liike, elupaiku või kooslusi.

Planeeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal on vajalik detailplaneeringu

koostamise aluskaardiks koostada planeeringuala kattev topo-geodeetiline uuring. Kui edasise

menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele

ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele

ettenähtud nõudeid, millest tulenevalt esitame käesolevaga planeerimisseaduse § 81 lõigete 1

ja 2 ning § 127 lõike 1 alusel detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu tutvumiseks ja

ettepanekute saamiseks valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb.

Palume esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvalt ettepanekud detailplaneeringu lähte-

seisukohtadele 30 päeva jooksul kirja kättesaamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Britt Vahter

vallavanem

Kariina Nesenko (520 6945, [email protected])

RÕUGE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Rõuge 26. september 2023 nr 1-3/38

Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe maaüksuste

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamine on vajalik Rõuge vallas Haanja külas Harjomäe (katastritunnus

18101:001:0213, registriosa nr 1571041, omanik OÜ Taltsi Talu) ja Taltsi-Mäe (katastritunnus

18101:001:3870, registriosa nr 1518741, omanik Ruth Vene) katastriüksuste jagamiseks

elamumaa kruntideks suurusega minimaalselt 0,5 ha ning üheks liiklusmaa krundiks

juurdepääsude lahendamise eesmärgil. Detailplaneeringuga soovitakse ehitusõigust

pereelamutele ja neid teenindavatele ehitistele ning maakasutuse sihtotstarvete määramist.

Planeeringu koostamisel selgitatakse välja hoonete toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja

rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimalikud asukohad. Tervikliku ruumilahenduse

loomiseks määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, arhitektuursed tingimused ning

vajadusel keskkonnatingimused.

Planeeritava ala suurus on ligikaudu 5,8 ha. Nii Harjomäe kui Taltsi-Mäe maaüksuse

olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning ehitisregistri andmetel

kinnistutel hoonestus puudub. Maaüksustele on juurdepääs avalikult kasutatavalt Rõuge-

Kurgjärve-Haanja teelt (tee nr 25148). Kehtivad detailplaneeringud alal puuduvad.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 1 punkti 1 kohaselt on detailplaneeringu

koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas

avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. PlanS § 125 lõike 2 alusel on

lisaks eeltoodule detailplaneeringu koostamine nõutav ka üldplaneeringuga määratud

detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Planeeringuala paikneb Haanja külas

alal, mis on piirkonnas kehtiva Haanja valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt määratud

detailplaneeringu kohustusega alaks.

Üldplaneeringu alusel asuvad Harjomäe ja Taltsi-Mäe kinnistud osaliselt maatulundusmaa

juhtfunktsiooniga alal, millest osa on täiendavalt reserveeritud kasutamiseks ärimaana. Kuivõrd

elamuarendust üldplaneeringuga alale kavandatud ei ole, on taotluses esitatud tegevuste

elluviimine võimalik üksnes üldplaneeringut muutes. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib

detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut ning sama lõike punktis 1 on täpsustatud, et

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmise puhul on tegemist

üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega.

Valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on Rõuge Vallavolikogu

otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on vallavolikogu õigustatud varem

tehtud otsuseid muutma. Üldplaneeringu muutmine on vajalik, kuivõrd piirkonnas kehtiva

Haanja valla üldplaneeringu koostamisel määrati kinnistutele osaliselt ärimaa juhtotstarve

algatatud detailplaneeringu alusel, mille menetlemine on lõpetatud.

Rõuge valla rahvastik on kahanev ja vananev, mistõttu on oluline luua võimalused valla

keskustesse kolimiseks, kus taristu ja teenuste kättesaadavus on heal tasemel ega nõua

omavalitsusüksuselt aegkriitilisi täiendavaid investeeringuid. Haanja valla üldplaneeringuga on

antud soovitus elamualade arendamiseks eelkõige olemasolevate kompaktse hoonestusega alade

vahetus läheduses, kus on neid võimalik ühendada olemasolevate teede ja tänavate ning

tehnovõrkudega, mistõttu on käesoleva detailplaneeringu algatamise eesmärk kooskõlas

üldplaneeringust tuleneva soovitusega. Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81

kehtestatud Võru maakonnaplaneering 2030+ seab eesmärgiks suurendada piirkonna ruumilist

ja funktsionaalset sidusust ja soodustada mitmekesise elukeskkonna säilimist. Asustuse arengu

suunamise üldine huvi on, et asustuse areng ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja

sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil, kuid soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse

elukeskkonna säilimist.

Detailplaneeringuga kavandatu on kooskõlas Rõuge valla arengukavas 2030 esitatud

arenguvajadusega, mille alusel on heade elamistingimustega elamispindade (korterid, elamud,

krundid) puudus ning soovijatel on seetõttu keeruline valda kolida. Detailplaneeringu eesmärk

toetab Rõuge valla strateegilistest planeerimisdokumentidest tulenevate eesmärkide elluviimist,

mistõttu on elamuarendus planeeringualal põhjendatud.

PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi §

33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest. Rõuge Vallavalitsuse koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei ole KSH

algatamine vajalik, kuivõrd planeeringu elluviimisega ei kaasne keskkonnaseisundit (sh Natura

2000 võrgustikku) oluliselt kahjustavaid tegevusi. Planeeringuala suurusest ja kavandatavate

tegevuste iseloomust lähtuvalt ei seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Planeeringualal ei esine Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärgiks olevaid liike, elupaiku või

kooslusi. Keskkonnaamet on 15.09.2023 kirjaga nr 6-2/23/17028-2 andnud seisukoha, et

kavandatav tegevus tõenäoliselt ei avalda kaitsealale olulist mõju. Detailplaneeringu

koostamisel arvestatakse kaitsealuste objektide vajadustega.

Planeeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal on vajalik detailplaneeringu

koostamise aluskaardiks koostada planeeringuala kattev topo-geodeetiline uuring. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse

lisada.

Vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud

menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud

nõudeid. Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Rõuge Vallavolikogu.

Rõuge Vallavolikogu 30.01.2018 otsuse nr 1-3/8 „Rõuge Vallavalitsusele ülesannete

delegeerimine“ punkti 1.16 on Rõuge Vallavalitsusele delegeeritud planeerimisseaduses

kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesanded.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rõuge Vallavalitsus (Ööbikuoru 4, Rõuge alevik,

Rõuge vald, e-post [email protected]).

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, mis ei mõjuta kellegi õigusi.

Menetlustoiming on vaidlustatav koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise

või kehtestamata jätmise otsus.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 128 lõike 1 ja lõiked

5-8, § 142 lõike 1 punkti 1, lõike 2 ja lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, § 34 lõike 2 ja § 35 lõiked 3 ja 5

Rõuge Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe katastriüksuste detailplaneering asukohaga

Rõuge vald, Haanja küla, Harjomäe (katastritunnus 18101:001:0213) ja Rõuge vald, Haanja

küla, Taltsi-Mäe (katastritunnus 18101:001:3870) planeeritava ala suurusega ca 5,8 ha

vastavalt planeeringuala asukohaskeemile (lisa 1).

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Harjomäe ja Taltsi-Mäe maaüksustele

elamukruntide kavandamiseks ning neile ehitusõiguse, hoonete toimimiseks vajalike

ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku

asukoha määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Haanja valla

üldplaneeringu muutmiseks.

3. Jätta eelhinnangu (lisa 2) alusel algatamata Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe

katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Rõuge Vallavalitsusel:

4.1. korraldada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmisest teavitamine planeerimisseaduses ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud korras;

4.2. koostada detailplaneeringu lähteseisukohad ja viia läbi hange detailplaneeringu koostaja

leidmiseks;

4.3. sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga leping planeeringu

koostamise rahastamiseks.

5. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Rõuge valla veebilehel ja eelneval kokkuleppel

tööaegadel Rõuge vallamajas aadressil Ööbikuoru 4, Rõuge alevik, Rõuge vald.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mati Kuklane

volikogu esimees

Lisa 1

Rõuge Vallavolikogu 26.09.2023

otsusele nr 1-3/38

Planeeringuala asukohaskeem Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe maaüksuste detailplaneering

Maa-amet 2023. Planeeringuala markeeritud punase joonega.

1

Lisa 2

Rõuge Vallavolikogu 26.09.2023

otsusele nr 1-3/38

Eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kohta

Rõuge vallas Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe maaüksuste detailplaneeringule

Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe katastriüksustel soovitakse algatada detailplaneering

peamise eesmärgiga jagada olemasolevad maaüksused elamumaa kruntideks ja üheks liiklusmaa

krundiks ning anda ehitusõigused pereelamutele ja neid teenindavatele ehitistele.

Detailplaneeringut, mille osas käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

eelhinnang on koostatud, menetletakse üldplaneeringut muutvana tulenevalt detailplaneeringu

eesmärgist, mille elluviimiseks on vaja kehtivas Haanja valla üldplaneeringus määratud ala

juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) lg 142 p-le 6

tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH koostamise vajadust lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg-des 3-5 sätestatud

asjakohastest kriteeriumitest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS §

33 lg 2 p 1 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui

§ 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Kui strateegilne

planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille puhul objektiivse teabe alusel ei ole välistatud

ebasoodsa mõju avaldumine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, on KeHJS § 33 lg 1 p

4 kohaselt KSH algatamine vajalik.

KSH on asjaomaste asutuste ja avalikkuse osalusel korraldatav hindamine strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks,

alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete

leidmiseks. KSH eesmärk on keskkonnakaalutluste arvestamine, kõrgetasemelise

keskkonnakaitse tagamine ja säästliku arengu edendamine. Käesolev eelhinnang KSH vajaduse

kohta on koostatud eesmärgiga välja selgitada, kas detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste

elluviimisega võib kaasneda olulisi keskkonnamõjusid, millest tulenevalt otsustatakse KSH

läbiviimise vajadus.

KSH eelhinnangu koostamisel on aluseks võetud detailplaneeringu algatamise taotluses ja selle

lisades esitatud teave, kehtivad strateegilised planeerimisdokumendid ning teave eelhinnangu

koostamise hetkel olemasoleva olukorra kohta planeeringualal ja selle läheduses. Kavandatava

tegevuse täpsed detailid ei ole antud etapis teada ning selguvad planeeringu koostamise käigus,

arvestades piiranguid planeeringualal ning Rõuge valla ruumilise arengu eesmärke.

Eelhindamisel on lähtutud KeHJS-s toodud KSH algatamise vajaduse hindamisele esitatud

kriteeriumitest.

2

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab, võtab vastu ja kehtestab Rõuge

Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamist korraldab Rõuge Vallavalitsus.

1. Planeeritava ala andmed

Asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Haanja küla

planeeringuala suurus ligikaudu 5,8 ha

Katastriüksused: Harjomäe (katastritunnus 18101:001:0213, registriosa nr 1571041,

suurus 3,64 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%)

Kõlvikuline koosseis: metsamaa 2,02 ha, haritav maa 0,19 ha,

looduslik rohumaa 0,90 ha, muu maa 0,53 ha.

Taltsi-Mäe (katastritunnus 18101:001:3870, registriosa nr

1518741, suurus 2,11 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%)

Kõlvikuline koosseis: looduslik rohumaa 1,62 ha, metsamaa 0,35

ha, muu maa 0,14 ha.

Olemasolevad ehitised: Hooned puuduvad, rajatised (sh tehnovõrgud) puuduvad.

Kitsendused: Haanja looduspark, keskusala piiranguvöönd;

Natura 2000 loodus- ja linnuala;

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

2. Detailplaneeringu eesmärk ja kavandatav tegevus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Harjomäe ja Taltsi-Mäe maaüksuste jaotamine 11-

ks pereelamumaa krundiks (suurusega minimaalselt 0,5 ha) ja üheks liiklusmaa krundiks,

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, kujade määramine, hoonete toimimiseks vajalike

tehnovõrkude ja rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine,

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, arhitektuursete tingimuste määramine,

kinnistutele maakasutuse sihtotstarvete määramine ning vajadusel keskkonnatingimuste

seadmine. Detailplaneering on kehtestamise järgselt lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

Elamukruntidele kavandatakse kuni kolme hoone ehitusõigus (elamu ja kaks abihoonet).

Hoonetele soovitakse kolme korrust, millest üks on maa-alune ning hoonete maksimaalseks

kõrguseks soovitakse kuni 9 meetrit, mis võimaldaks ehitada kaks maapealset korrust.

Maaüksustel puuduvad olemasolevad tehnovõrgud. Taotluse alusel soovitakse võimalusel

liituda ühisveevarustusega, kanalisatsioon lahendada kas lokaalselt või liitudes

ühiskanalisatsioonivõrguga ning soojusvarustus planeeritakse lahendada maasoojuspumbaga.

Planeeringuala koosneb kahest kõrvuti asuvast maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksusest. Juurdepääsud elamukruntidele lahendatakse planeeritavalt teemaa krundilt,

milleni viivad 25148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja tee olemasolevad mahasõidud. Ala asub

3

Haanja külas ning paikneb Haanja valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt kompaktse

asustusega alas ja osaliselt hajaasustusalas.

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti maainfo kaardist. Planeeringuala tähistatud punase joonega.

3. Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Rõuge valla arengukava 2035+ kohaselt positsioneerib Rõuge vald end rohelise ja

maalähedast eluviisi toetava vallana, kus looduskeskkonda peetakse oluliseks

konkurentsieeliseks. Arengukavas on esitatud valla arenguvajadused, milleks mh on heade

elamistingimustega elamispindade (korterid, elamud, krundid) tekitamine, mis looks eelduse

valda kolimiseks. Rõuge vallas on vähenev ja vananev rahvastik ning arengukava kohaselt on

valda kolimine puuduvate vabade elupindade tõttu raskendatud. Ruumilise arengu peatükis

on märgitud, et loodust ja maastikku hinnatakse kõrgelt. Detailplaneeringu koostamine

kasutuseta maaüksuste jagamise eesmärgil elamukruntideks toetab arengukavalise eesmärgi

elluviimist, hooldamata kinnistutele antakse otstarbekam kasutus ning loodust ja maastikku

kavandatavad tegevused ei kahjusta.

Üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” kohaselt on Eesti ruumilise arengu visioon: “Eesti

on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud

riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised

külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi

inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane

keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik.” Üleriigilises planeeringus on esitatud

ruumilise arengu põhisuunad ja eesmärgid, milleks mh on tasakaalustatud ja kestlik asustuse

areng, mis eeldab olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi

4

pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamist ning rohevõrgustiku sidusus ja

maastikuväärtuste hoidmine. Detailplaneeringu algatamine on üleriigilise planeeringu

põhisuundadega kooskõlas, planeeringuga kavandatakse asustust olemasoleva kompaktselt

asustatud ala vahetusse lähedusse, kus infrastruktuur on toimiv ja tekib sidusus keskusega.

Võru maakonnaplaneering 2030+ kohaselt tuleb asustuse arengu suunamisel lähtuda

olemasolevast asustusstruktuurist ning maakonna arengu kavandamisel arvestatakse

kaitstavate muinsus- ja loodusväärtustega. Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et

asustuse areng ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja

ekspluatatsioonil, kuid soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Sellise

arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade

ruumilist ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele

ja nende lähialadele ning säilitada väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses.

Detailplaneeringu koostamine kavandatud eesmärkidel ja kavandatud alal toetab asustuse

suunamise eesmärgi elluviimist.

Maakonnaplaneeringu alusel paikneb planeeringuala riikliku tähtsusega Rõuge-Haanja-

Kütiorg väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku Haanja tuumalal. Maakonnaplaneeringus on

esitatud põhimõtted väärtuslike maastike säilitamiseks, millest antud planeeringu puhul on

olulisemad soovitus kasutada ehitamisel looduslikke materjale, traditsioonilise maakasutuse

ja maastike hoidmine, miljööliste väärtuste hoidmine. Ka annab maakonnaplaneering

suunise, mille kohaselt nimetatud alal uute rajatiste kavandamisel tuleb tagada olemasolevate

väärtuste säilimine ning maastikarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku ajaloolis-

kultuurilise taustaga. Kuivõrd rohevõrgustiku määramise eesmärgiks on tagada Võrumaale

iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike

ökosüsteemide kaitsmine, tuleb veenduda, et rohevõrgustikku ei kahjustataks, oluline on

mitte läbi lõigata rohekoridore ning võimalusel kasutada ehitamisel looduslikke materjale.

Detailplaneeringuga ei kavandata rohevõrgustikule negatiivset mõju avaldavaid tegevusi.

Haanja valla üldplaneering, mis koostati enne omavalitsusreformi, kuid on jätkuvalt kehtiv,

annab soovituse elamualade arendamiseks eelkõige olemasolevate kompaktse hoonestusega

alade vahetus läheduses, kus on neid võimalik ühendada olemasolevate teede ja tänavate ning

tehnovõrkudega. Üldplaneeringuga on planeeringualale osaliselt ette nähtud maatulundusmaa

juhtotstarve ning osaliselt on ala reserveeritud ärimaaks.

Olles kooskõlas valla arengu eesmärkide ja soovitusega üldplaneeringus ning teiste

strateegiliste planeerimisdokumentidega, tehakse detailplaneeringuga ettepanek

üldplaneeringu muutmiseks, et võimaldada maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist ja

detailplaneeringu eesmärgi elluviimist, mis toetab Rõuge valla arengueesmärke.

Üldplaneeringu muutmise vajadus on põhjendatud ajas muutunud piirkonna

arenguvajadustest lähtuvalt. Rõuge vallas on vähenev ja vananev rahvastik, mistõttu on

oluline luua eeldused kolimiseks valla keskustesse, kus taristu ja teenuste kättesaadavus on

heal tasemel. Planeeringuala on keskusega funktsionaalselt hästi seotud ning omab

potentsiaali atraktiivse elukohana. Koostamisel olevas Rõuge valla üldplaneeringus on ala

5

arengupotentsiaali arvestatud ning arenduste paindlikkuse tagamiseks on planeeringualas

olevatele kinnistutele kavandatud segaotstarbelise juhtfunktsiooni määramist.

Väljavõte Haanja valla üldplaneeringust. Planeeringuala tähistatud musta joonega. Rohelise

täitega ala juhtotstarve on maatulundusmaa, punane viirutus tähistab ärimaana kasutuseks

reserveeritud ala.

Kavandataval planeeringualal kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Taltsi-Mäe

naaberkinnistul on kehtestatud Käo KÜ detailplaneering, lähipiirkonnas on kehtestatud

Haanja Suusakeskuse ja lasketiiru detailplaneering ning Haanja Puhke- ja Spordikeskuse

detailplaneering. Lähialal kehtivaid detailplaneeringuid tuleb kõnealuse planeeringu

koostamisel arvestada, et tagada terviklik ning hästi toimiv ruumilahendus.

Kokkuvõtvalt saab järeldada, et antud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

algatamine on põhjendatud ja asjakohane.

4. Võimalikud mõjud keskkonnale

Igasugune ehitustegevus avaldab mõju olemasolevale keskkonnale. Koostamisel oleva

detailplaneeringu puhul ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud

olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Vastavalt PlanS § 142 lg-le 6 tuleb

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel

anda eelhinnang ja kaaluda KSH koostamise vajadust. Omavalitsusel tuleb anda eelhinnang,

kas planeeritaval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Sotsiaalsele keskkonnale planeeringu elluviimine olulist mõju eeldavalt ei avalda.

Lühiajalised ja lokaalse iseloomuga negatiivsed mõjud, nagu ehitusaegne müra, mõningane

vibratsioon ja liikluskoormuse tõus on tõenäolised, kuid tegemist ei ole olulisi häringuid

6

tekitavate mõjudega. Detailplaneeringu elluviimise järgselt võib tekkida lisanduvate elanike

võrra suurenenud liikluskoormus, mis märkimisväärset mõju keskkonnale ei avalda.

Positiivselt mõjutab sotsiaalset keskkonda asjaolu, et eraomandis olevad maa-alad saavad

otstarbeka kasutuse. Planeeringulahenduse realiseerimisel tekivad Haanja küla keskusesse

seni kasutuseta maaüksustele korrastatud krundid, mille hoonestamisel võib potentsiaalselt

piirkonda kolida uusi elanikke, mis võib avaldada positiivset mõju sotsiaalsele kapitalile.

Ajalooline asustus ja kultuuripärand on käsitletav sotsiaalse keskkonna komponendina.

Planeeringualal ega selles vahetus läheduses ei paikne teadaolevalt muinsuskaitselisi või

pärandkultuuri objekte. Kinnistul olemasolevad hooned ja rajatised puuduvad, samuti

puuduvad märgid varasema hoonestuse kohta.

Looduskeskkonnale avalduvate võimalikele mõjudele eelhinnangu andmisel nähtub, et

ebasoodsate mõjude avaldumine ei ole tõenäoline. Hinnangu andmisel tuleb arvestada

mitmeid asjaolusid ja looduskaitselisi piiranguid:

• Paiknemine Natura 2000 võrgustiku Võru maakonna Haanja loodusalal

(EE0080613). Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on loodud

loodus- ja linnudirektiivide alusel eesmärgiga kaitsta haruldaste või ohustatud

loomade, taimede, seente elupaiku ja kasvukohti. Haanja loodusalal on kaitstavad

elupaigatüübid liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised

mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved

(3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud

(3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),

allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230),

liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel

(sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0). Natura 2000 kaitse-eesmärgiks olevad liigid Haanja loodusalal

on harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik

(Triturus cristatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp

(Unio crassus), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa),

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica).

Harjomäe ja Taltsi-Mäe maaüksustel ei paikne EELIS andmebaasi

kohaselt nimetatud kaitse-eesmärke. Planeeringuala suurusest, kavandatavatest

tegevustest ja ala paiknevusest lähtuvalt ei esine ebasoodsat mõju Natura 2000

võrgustiku loodusalale ega võrgustiku sidususele.

• Paiknemine Natura 2000 võrgustiku Võru maakonna Haanja linnualal

(EE0080613), kus liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg

7

(Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum).

Planeeringualal ei esine EELIS andmebaasi kohaselt nimetatud kaitse-eesmärke.

Planeeringuala suurusest, kavandatavatest tegevustest ja ala paiknevusest

lähtuvalt ei esine ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku linnualale ega

võrgustiku sidususele.

• Paiknemine Haanja looduspargis, kus Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määruse nr

10 „Haanja looduspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi eeskiri) kohaselt tuleb tegevuse

kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades ka Natura 2000

võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Eeskirja § 6 p 1 ja 3-7 kohaselt on kaitseala

valitseja nõusolekuta Haanja looduspargis keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute

piire ja sihtotstarvet, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda

nõusolekut väikeehitiste ehitamiseks või ehitusluba, anda projekteerimistingimusi

ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei

ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

Haanja looduspargi kaitseala valitseja on eeskirja § 3 kohaselt Keskkonnaamet.

Eeskirja kohaselt on Keskusala piiranguvööndi kaitse-eesmärk maastikuilme

säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Keskusala

piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul ehitiste püstitamine lubatud.

Kinnistuid katab looduslik rohumaa, põõsastik ja mets, kaitsealuseid liike ja nende

elupaiku planeeringualal ei paikne. Uute üksikelamute ja nende teenindamiseks

vajalike tehnorajatiste rajamine kompaktse asustuse alal ja selle vahetus

läheduses paiknevale planeeringualale ei ole kaitse-eesmärke kahjustav. Ala ei

läbi oja ega jõgi ning seal pole ka teisi veekogusid, mis võiksid detailplaneeringu

realiseerimise järgselt mõjutada kogu looduspargi ökosüsteeme ja alade sidusust.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb juhinduda keskkonnakaitselistest nõuetest.

• Ehitustööde käigus tuleb vältida võimalikke lekkeid pinnasesse ja põhjavette.

Planeeringu elluviimisega mõjutavad pinnast hoonestuse ja teenindavate rajatiste

püstitamisega seonduv ehitustegevus ning pinnasesse juhitav sademevesi. Ehitiste

rajamisel tuleb vältida liigset pinnase eemaldamist või lisamist. Ehitustööde käigus

võib mõju pinnasele avalduda ka kütuse- või määrdeainete avariilise lekke puhul.

Tööde läbiviimisel peab järgima keskkonnaohutuse nõudeid ohtlike ainete, sh kütuste,

hoidmisel ja kasutamisel. Võimalikult palju tuleb pöörata tähelepanu

avariiolukordade vältimisele. Reostuse tekkimisel rakendada viivitamatult selle

likvideerimismeetmed. Eeldatavalt ei kaasne kavandatava tegevuse käigus olulist

mõju pinnasele.

Olulist ohtu inimese varale või tervisele planeeringu realiseerimine endast ei kujuta.

Hoonete ja rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimalike avariiohtudega

ning neid vältida. Ehitamisel on oluline pidada kinni ohutusnõuetest. Ehitustöödega kaasnev

mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita

väljaspool asukoha territooriumi.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

8

KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisel tuleb arvestada asjakohaste asutuste

seisukohtadega. Keskkonnaamet kaitseala valitsejana on 15.09.2023 kirjaga nr 6-2/23/17028-2

väljastanud seisukoha, et kavandatav tegevus tõenäoliselt ei avalda kaitsealale olulist mõju, kuid

Haanja maratoni trassi äärset ala tuleb käsitleda Haanja looduspargi esindusalana ning trassi

kulgemine planeeringualal tuleb läbi mõelda. Seisukohaga arvestatakse detailplaneeringu

koostamisel. Samuti on Keskkonnaamet juhtinud tähelepanu, et planeeringu kehtestaja peab

olema veendunud, et Natura 2000 võrgustikule, ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele ei

avaldu ebasoodsaid mõjusid.

KOKKUVÕTE

Arvestades kavandatud tegevuste mahtu, iseloomu, planeeringuala paiknevust ning Natura 2000

võrgustiku ja Haanja looduspargi kaitse-eesmärke, ei kaasne eeldatavasti planeeringu

elluviimisega olulisi keskkonnamõjusid planeeritava ala ja selle lähiümbruse

keskkonnatingimustele, sh Natura 2000 võrgustiku sidususele ja kaitstavatele

loodusväärtustele, millest tulenevalt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

vajalik. Kui planeeringu koostamisel ilmneb vajadus täiendavate uuringute järele, tuleb vastavad

uuringud ellu viia ning tulemustega arvestada planeeringulahenduse väljatöötamisel ja ellu

viimisel.

Koostajad:

Kariina Nesenko, planeeringuspetsialist

Margit Päkk, keskkonnaspetsialist

RÕUGE VALLAVALITSUS

Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529

Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009

66201 Võrumaa registrikood 77000217

Koostöö tegijad nimekirja alusel

Meie 17.10.2023 nr 7-1/2-13

Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe katastriüksuste

detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine,

lähteseisukohtadele ettepanekute küsimine

Rõuge Vallavolikogu algatas 26.09.2023 otsusega nr 1-3/38 Rõuge vallas Haanja külas

Harjomäe (katastritunnus 181:001:0213) ja Taltsi-Mäe (katastritunnus 18101:001:3870)

katastriüksuste detailplaneeringu ning jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Otsus on lisatud käesolevale kirjale ning on kättesaadav Rõuge valla dokumendiregistri avalikus

vaates ja eelneval kokkuleppel paberkandjal Rõuge vallamajas. Detailplaneeringu algataja,

vastuvõtja ja kehtestaja on Rõuge Vallavolikogu ning planeeringu koostamise korraldaja on

Rõuge Vallavalitsus (Ööbikuoru 4, Rõuge alevik, Rõuge vald, [email protected]).

Detailplaneeringu koostamise peamine eesmärk on katastriüksuste jagamine elamumaa

kruntideks ja üheks liiklusmaa krundiks ning elamutele, abihoonetele ja neid teenindavatele

ehitistele ehitusõiguse määramine. Planeeringu koostamisel selgitatakse välja hoonete

toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimalikud

asukohad. Tervikliku ruumilahenduse loomiseks määratakse haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtted, arhitektuursed tingimused ning keskkonnatingimused. Planeeringuala suurus on

ligikaudu 5,8 ha.

Planeeringuala asub piirkonnas kehtiva Haanja valla üldplaneeringu kohaselt kompaktse

asustusega alal ja selle vahetus läheduses. Planeeringusse hõlmatud katastriüksused paiknevad

osaliselt maatulundusmaa juhtfunktsiooniga alal, millest osa on täiendavalt reserveeritud

kasutamiseks ärimaana. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, et

võimaldada elamuarendust kompaktse asustusega ala vahetus läheduses, kus elamuala on

võimalik ühendada olemasolevate teede ja tehnovõrkudega. Planeeringu algatamine on

kooskõlas valla arenguvajadustega.

Detailplaneeringu osas on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse

eelhinnang, mille kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik,

kuivõrd planeeringu elluviimisega ei kaasne keskkonnaseisundit (sh Natura 2000 võrgustikku)

oluliselt kahjustavaid tegevusi. Planeeringuala suurusest ja kavandatavate tegevuste iseloomust

lähtuvalt ei seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringualal ei

esine Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärgiks olevaid liike, elupaiku või kooslusi.

Planeeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal on vajalik detailplaneeringu

koostamise aluskaardiks koostada planeeringuala kattev topo-geodeetiline uuring. Kui edasise

menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele

ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele

ettenähtud nõudeid, millest tulenevalt esitame käesolevaga planeerimisseaduse § 81 lõigete 1

ja 2 ning § 127 lõike 1 alusel detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu tutvumiseks ja

ettepanekute saamiseks valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb.

Palume esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvalt ettepanekud detailplaneeringu lähte-

seisukohtadele 30 päeva jooksul kirja kättesaamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Britt Vahter

vallavanem

Kariina Nesenko (520 6945, [email protected])

1

Lähteseisukohad Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe katastriüksuste

detailplaneeringu koostamiseks

1. Lähteseisukohtade koostamise alus

Rõuge Vallavolikogu algatas 26.09.2023 otsusega nr 1-3/38 Haanja külas Harjomäe ja Taltsi-Mäe

katastriüksuste detailplaneeringu ning jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH). Planeeringu koostamine algatati lähtuvalt huvitatud isiku taotlusest ja Rõuge valla

ruumilise arengu eesmärkidest.

Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad

planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu

koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida

planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning

annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu

koostamisse kaasatavatest isikutest.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik Harjomäe ja Taltsi-Mäe katastriüksuste jagamiseks

elamumaa kruntideks ja üheks liiklusmaa krundiks ning pereelamutele ja neid teenindavatele

ehitistele ehitusõiguste määramiseks.

2. Planeeringuala andmed

Asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Haanja küla

planeeringuala suurus ligikaudu 5,8 ha

Katastriüksused: Harjomäe (katastritunnus 18101:001:0213, registriosa nr 1571041,

suurus 3,64 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, eraomand)

Kõlvikuline koosseis: metsamaa 2,02 ha, haritav maa 0,19 ha,

looduslik rohumaa 0,90 ha, muu maa 0,53 ha.

Taltsi-Mäe (katastritunnus 18101:001:3870, registriosa nr 1518741,

suurus 2,11 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, eraomand)

Kõlvikuline koosseis: looduslik rohumaa 1,62 ha, metsamaa 0,35 ha,

muu maa 0,14 ha.

Olemasolevad ehitised: Hooned puuduvad;

Ala läbib veetrass (seisukord teadmata), muud rajatised puuduvad.

Kitsendused: Haanja looduspark, Keskusala piiranguvöönd;

Natura 2000 Haanja loodus- ja linnuala;

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (Rõuge-Kurgjärve-Haanja

25148);

Ala läbib Haanja maratoni rada;

Asub rohelise võrgustiku tugialal;

Riiklikult tähtis väärtuslik maastik.

2

3. Detailplaneeringu eesmärk ja kavandatav tegevus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Harjomäe ja Taltsi-Mäe maaüksuste jaotamine 11-ks

pereelamumaa krundiks (suurusega minimaalselt 0,5 ha) ja üheks liiklusmaa krundiks,

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, kujade määramine, hoonete toimimiseks vajalike

tehnovõrkude ja rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine,

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, arhitektuursete tingimuste määramine,

kinnistutele maakasutuse sihtotstarvete määramine ning keskkonnatingimuste seadmine.

Planeeringuala paikneb Haanja valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt kompaktse asustusega alas

ja osaliselt hajaasustusalas.

Elamukruntidele kavandatakse kuni kolme hoone ehitusõigust (elamu ja kaks abihoonet).

Hoonetele kavandatakse kuni kolme korrust, millest üks on maa-alune ning hoonete

maksimaalseks kõrguseks kuni 9 meetrit. Planeeringualal paikneva veetrassi seisukord pole teada,

muud tehnovõrgud ja -rajatised puuduvad. Võimalusel liidetakse elamud ühisveevärgi ning -

kanalisatsiooniga. Vastava võimekuse puudumisel lahendatakse alternatiivina veeühendus ja

reoveekäitlus lokaalselt. Soojusvarustus planeeritakse lahendada maasoojuspumbaga.

Planeeringuala koosneb kahest kõrvuti asuvast katastriüksusest. Juurdepääsud jagamise teel

tekkivatele elamukruntidele lahendatakse planeeritavalt teemaa krundilt, milleni pääseb 25148

Rõuge-Kurgjärve-Haanja tee olemasolevalt mahasõidult.

4. Lähtematerjalid

• Võru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/81);

• Võru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“;

• Haanja valla üldplaneering (kehtestatud Haanja Vallavolikogu 29.12.2011 otsusega nr 19);

• Rõuge valla arengukava 2030 (vastu võetud Rõuge Vallavolikogu 25.10.2022 määrusega

nr 14);

• Lähedal asuvad ja kehtivad detailplaneeringud:

o Naaberkinnistul kehtestatud Haanja külas Kõo kinnistu detailplaneering

(kehtestatud Haanja Vallavalitsuse 27.02.2009 korraldusega nr 6);

o Haanja külas Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste

detailplaneering (kehtestatud Haanja Vallavolikogu 26.11.2009 otsusega nr 38);

o Haanja küla tehislume tootmissüsteemi detailplaneering (kehtestatud Rõuge

Vallavalitsuse 09.01.2019 korraldusega nr 2-3/13).

• Muud asjakohased õigusaktid ja standardid;

• Keskkonnaameti kiri (täieneb)……..

• Transpordiameti kiri……..

• Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri……

• Päästeameti kiri……..

5. Uuringute vajadus

Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on aktuaalne (olemasolevat situatsiooni tõeselt

kajastav, sh tehnovõrgud jms) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500,

kus on esitatud andmed koostaja kohta (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg.

Topo-geodeetiline uuring peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34

3

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Geodeetiline

alusplaan peab täies mahus katma detailplaneeringu ala ja minimaalselt 2 meetri ulatuses ka

planeeringuala piirist väljapoole ulatuvat ala. Alusplaan koostada EH2000 kõrgussüsteemis.

Vajadusel tuleb detailplaneeringu koostamise käigus ilmnenud asjaoludel teostada täiendavaid

uuringuid või analüüse.

6. Nõuded planeeringu koosseisule ja vormistusele

Planeering tuleb koostada arvestades Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrust nr 50 "Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded". Detailplaneering koosneb seletuskirjast,

joonistest ja lisadest. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised täiendavad üksteist ning

moodustavad ühtse terviku. Joonised ja seletuskiri peavad võimaldama nende edasist töötlemist

juhuks, kui on vaja planeeringusse sisse viia muudatusi. Dokumendid allkirjastatakse vastutava

spetsialisti poolt.

Detailplaneeringu seletuskirja ülesehitus peab olema süstematiseeritud ning loogiliselt liigendatud

teemade kaupa. Peatükid sisaldavad sisulist teavet, kaalutlusi ja lahenduste põhjendusi. Kõik

detailplaneeringu tingimused kantakse seletuskirja (sh kooskõlastustest tulenevad tingimused).

Detailplaneering esitada järgnevas koosseisus:

• Detailplaneeringu seletuskiri

• Asukohaskeem (jooniselt peab nähtuma planeeringuala piir ja paiknemine)

• Lähipiirkonna funktsionaalsed seosed

• Olemasolev olukord M 1:500

• Planeeringu põhijoonis M 1:500

• Maakasutus ja kitsendused M 1:500

• Tehnovõrkude joonis M 1:500

• Detailplaneeringu lahendust illustreeriv 3-mõõtmeline joonis.

Planeeringu maakasutus ja kitsendused ning tehnovõrgud võivad olla esitatud ka põhijoonisel, kui

joonis sellisel kujul loetav. Jooniste esituskujul märgitakse ning eristatakse planeeringulahenduse

ja alusandmete leppemärgid. Joonistelt on selgelt arusaadav, milline osa graafilisest

informatsioonist kajastab olemasolevat olukorda ning milline osa informatsioonist on

detailplaneeringuga kehtestatav. Joonised koostatakse digitaalsete failidena. Kaardimaterjal peab

olema loetav või teisendatav kaardiprogrammi AutoCAD, ArcGIS ja MapInfo.

Planeeringus esitada vähemalt:

Olemasoleva olukorra iseloomustus:

• planeeritava ala krundi piirid;

• maa kasutamise sihtotstarve;

• planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

• olemasolev situatsioon (naaberkruntidele juurdepääsu teed, suusa- ja matkarajad, muud

varasemad kokkulepped, olemasolevad tehnovõrgud ja –trassid jne).

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed:

• naaberkinnistute kontaktvööndi funktsionaalsed seosed;

• naaberkinnistutel olemasolevate ja planeeritavate ehitiste ja -rajatiste mõjud

planeeringualale;

• planeeritavate ehitiste ning planeeringualalt väljuvate ehitisete mõju ja muud

4

mõjud naaberkinnistutele;

• lähiümbruses olemasolev ja planeeritav liiklusskeem.

Ehitusõigused:

• jaotada maa-ala kuni kümneks elamumaa krundiks (minimaalse suurusega 0,5 ha) ja

üheks liiklusmaa krundiks juurdepääsude kavandamise eesmärgil;

• määrata hoonestusala;

• määrata maa kasutamise sihtotstarbed;

• määrata hoonete suurim lubatud arv krundil arvestades hoonete teenindamiseks vajalikke

rajatisi;

• määrata suurim lubatud ehitusalune pindala;

• määrata krundi täisehituse protsent;

• määrata ehitiste vahelised kujad vastavalt kehtestatud nõuetele;

• määrata arhitektuurinõuded ehitistele selliselt, et oleks tagatud piirkonnale omane

hoonestuslaad ja keskkonda sobituvad materjalid.

Juurdepääs:

• mahasõit lahendada olemasoleva riigitee kaudu 252148 Rõuge-Kurgjärve-Haanja teelt;

• tagada Haanja maratoni radadele vaba ligipääs;

• määrata maksimaalne parkimiskohtade arv krundil;

• vajadusel kajastada servituudi seadmise vajadus, hilisemad vaidlused teekasutuse osas

tuleb välistada.

Tehnovõrgud ja -rajatised:

• määrata hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalike tehnovõrkudega varustatuse

põhimõtteline lahendus ja asukoht (vesi, soojus, elekter, välisvalgustus, side jms) kuni

olemasoleva võrguni;

• planeerida eelistatud lahendusena liitumine ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga;

• vajadusel planeerida alternatiivina veevarustus ja reoveekäitlus lokaalsena;

• esitada tuletõrje veevõtukohad;

• vajadusel esitada erinevad lahenduste variandid ja tuua välja lubamatud.

Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:

• määrata säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus, säilitada põlispuud ja likvideerida

olemasolevat kõrghaljastust minimaalselt;

• määrata vertikaalplaneerimise põhimõtted, maastikupilti muuta minimaalselt;

• määrata kuritegevuse riske/avariiohtu vähendavad meetmed (sh krundi piirete vajadus

arvestades sobivust keskkonda).

Keskkonnatingimused:

• lahendada jäätmekäitluse korraldus;

• analüüsida planeeritava tegevusega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi,

sotsiaalseid ja looduskeskkonnale (Haanja looduspark, rohevõrgustik, Natura 2000)

avalduvaid mõjusid.

Planeeringu rakendamine:

• märkida, et planeeringulahenduse elluviimisel tekkivad kahjud hüvitab krundi igakordne

omanik;

• märkida, et Rõuge vald ei võta mistahes kohustusi planeeringulahenduse elluviimisega

seoses;

• planeeringu elluviimiskava – võimalused, vajalikud tegevused ja järjekord.

Planeeringu koostamisel tuleb välja selgitada kõik seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad

kitsendused, märkida joonisele ja nendega arvestada planeeringulahenduse väljatöötamisel.

5

7. Koostöö, kaasamine ja kooskõlastamine

Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel, avalike väljapanekute ja avalike arutelude

korraldamine toimub vastavalt planeerimisseadusele (PlanS). Planeeringulahenduse

väljatöötamisel tehakse koostööd ja kooskõlastatakse planeering vastavalt Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“.

Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja teede omanikega või valdajatega. Kokkuvõte

tehtud koostööst kajastatakse seletuskirjas ning koostöö kinnitus esitatakse vajadusel kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Planeeringu koostaja hangib tehnilised tingimused

asjassepuutuvatelt tehnovõrkude valdajatelt.

Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses

asuvate kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse

elluviimine võib mõjutada. Kooskõlastused ja arvamused esitatakse tabelina seletuskirja juures.

Isikud ja valitsusasutused, keda detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada

või kellel võib olla põhjendatud huvi antud detailplaneeringu vastu, on esitatud alljärgnevas

tabelis. Tabelis esitatud isikute ja asutuste kaasamine toimub e-posti teel. Planeeringu koostamise

käigus võib selguda täiendavaid kaasatavaid või koostöö tegijaid.

KOOSTÖÖ TEGIJAD

Asutus/isik Põhjendus

Transpordiamet Planeeringuala külgneb riigimaanteega,

planeering hõlmab tegevusi avalikult

kasutatava riigitee kaitsevööndis (PlanS § 127

lg 1)

Päästeamet Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid (PlanS

§ 127 lg 1)

Keskkonnaamet Planeeringuala paikneb Haanja looduspargi

Keskusala piiranguvööndis (PlanS § 127 lg 1)

KAASATAVAD ISIKUD

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Valdkonna eest vastutav minister (PlanS § 76

lg 2)

Elektrilevi OÜ Planeeringualal või läheduses asuvate

taristuobjektide omanikud/valdajad (PlanS §

127 lg 2)

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Telia Eesti AS

Võru Vesi AS

Planeeringuala naaberkinnistute omanikud Isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada

(PlanS 127 lg 2)

PlanS rakendamise ja info laialdase leviku eesmärgil kasutatakse lisaks eelnevas tabelis kajastatud

e-posti teavitustele infokanalitena ka Rõuge vallalehte Mägede Hääl, maakondliku levikuga

ajalehte Võrumaa Teataja, ametlike teadaannete infosüsteemi Ametlikud Teadaanded, Rõuge valla

veebilehte www.rougevald.ee, Rõuge valla sotsiaalmeedialehte www.facebook.com/rougevald

ning Rõuge valla e-kirja põhist infolisti [email protected].

6

8. Planeeringu esitamine

Detailplaneeringu eelnõu esitatakse digitaalselt:

• eskiisi läbivaatamiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks;

• vastuvõtmiseks ja avalikustamise korraldamiseks;

• kehtestamiseks.

Avaliku väljapaneku korraldamiseks esitatakse planeering nii digitaalselt kui ühes eksemplaris

paberkandjal. Planeering esitatakse allkirjastatult.

Kehtestamiseks esitatud planeering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestatud nõuetele. Planeeringu

koostaja esitab joonised dwg ja pdf formaadis. Menetlusdokumendid komplekteerib Rõuge

Vallavalitsus planeeringu koostamise korraldajana.

Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut,

mistõttu detailplaneeringu koosseisu peab kuuluma üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa

muudatuse ettepanekut.

Kui detailplaneeringus tehakse muudatusi või parandusi detailplaneeringu menetluse käigus, siis

esitab detailplaneeringu koostaja detailplaneeringu eskiisvahenduse ja/või detailplaneeringu

lahenduse uuesti parandatud kujul Rõuge Vallavalitsusele.

9. Ajakava

Detailplaneering peab olema esitatud vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul ning

kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest. Detailplaneeringuga

kavandatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, millest tulenevalt

rakendatakse planeeringu menetlemisele vastavalt PlanS § 142 lg 2 üldplaneeringu koostamisele

ettenähtud menetlust (sh menetlustähtaegasid) ning koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu

koostamisele ettenähtud nõudeid.

10. Planeeringu lähteseisukohtadele ja KSH eelhinnangule laekunud ettepanekud

LAEKUNUD ETTEPANEKUD RÕUGE VALLAVALITSUSE SEISUKOHTADEGA

Esitaja ja kuupäev Ettepanek/seisukoht/küsimus Arvestamine/mitte-

arvestamine

Keskkonnaamet…

(täieneb)

Tabel täieneb vastavalt

seisukohtadele

Päästeamet

Transpordiamet

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium

Lähteseisukohad koostas:

Kariina Nesenko, planeeringuspetsialist

Kinnitatud Rõuge Vallavalitsuse …………….(täieneb) protokollilise otsusega.