Sissetulevate investeeringute määrus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Silver Tammik

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Komisjoni ettepanek sissetulevate

investeeringute määruse kohta

Austatud härra Tammik

Rahandusministeerium on Riigikantselei 15.02.2024 resolutsiooni 2-5/24-00285 alusel

kutsutud andma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile sisend Euroopa Komisjoni

poolt algatatud välisinvesteeringute määruse (Proposal for a REGULATION OF THE

EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on the screening of foreign

investments in the Union and repealing Regulation (EU) 2019/452 of the European

Parliament and of the Council, COM(2024) 23) muudatusettepanekute kohta.

Kehtiv määrus on olnud jõus vaid kolm aastat. Selle peamine muudatus seisneb

välisinvesteeringu hindamismehhanismi kohustuslikuks muutmises kõikides liikmesriikides.

Eestis on selliste investeeringute loakohustus ja -menetlus sätestatud 2023. aastal jõustunud

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega. Lisaks üldise skriiningukohustuse

kehtestamisele sätestataks määruses senisest täpsemalt lubade läbivaatuse ja liikmesriigi ning

komisjoni vahelise teabevahetuse protseduur.

Üldise kommentaarina – praegune geopoliitiline olukord sunnib teatud sisenevate

investeeringute kontrolle varasemaga võrreldes veel tõsisemalt rakendama ning on loogiline,

et skriiningumenetlus peaks toimima ühetaoliselt kõikjal EL-is. Samuti peab see olema

koordineeritud ning koostoimiv. Teisalt muudavad sellised regulatsioonid riike järjest

„raskemaks“, kasvab halduskoormus, takistusi tekib ka heade kavatsustega

majandustegevusele. Vaenulike kavatsustega majandusagendid on regulaatoritest sageli

sammu võrra ees, saavad kasutada suuremaid ressursse (näiteks tegelike kasusaajate ja muude

seoste peitmiseks). Nii muutuvad piirangud halduskoormavaks esmajoones

seaduskuulekale turuosalisele ja regulaatoritele endile.

Kõige suurem praktiline küsimus on selle regulatsiooni koordineeritud, ühetaoline ja mõjus

rakendamine. Kui see õnnestub loodetud viisil sisse seada, siis suurema hüve (julgeolek,

avalik kord jne.) nimel tuleb kaasnevate kõrvalmõjudega leppida. Toetudes oma senisele

kogemusele omab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lisanduvast töökoormusest ja

meetmete mõjust parimat ülevaadet. Ettepanekust ei ole arusaadav kuidas konfidentsiaalsel

viisil raporteerimine komisjonile käima hakkaks. Kui sellise teabe edastamise ja haldamise

Teie 22.03.2024

Meie 24.03.2024 nr 11-3.1/1456-1

2

maht kasvab oluliselt, võib see olla kõigile liikmesriikidele üsna suur väljakutse. Lisaks tekib

liikmesriikidel võimalus esitada vastuväiteid mis võib tekitada ka asjatu venitamise,

pahatahtlikkuse ja protektsionismi.

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise vaatenurgast on igasugune skriining välisinvesteeringute

läbipaistvuse suurendamiseks positiivne. Siiski ei erine lisanduvad tegevused juba praegu

nõutust (taustakontroll, tegelike kasusaajate tuvastamine, kooskõla kehtestatud

sanktsioonidega jne.).

Meie arust tuleks veenduda, et esimese peatüki artikkel 2 (9) ei oleks tõlgendatav nii, et lisas

II loetletud tegevusaladel tegutsevaks sihtmärgiks loetakse ka näiteks pilveteenuste, asjade

internet (IoT), vesiniku, akude, droonide, elektroonilise raha, väärtpaberite

keskdepositooriumi jms kasutajad (Union target active or intending to be active in

technologies, assets, facilities, equipment, networks, systems, services and economic activities

of particular importance for the security or public order interests of the Union, listed in Annex

II, including through ownership, use, production or supply thereof).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Põder

Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja

Priit Potisepp 5301 8156

[email protected]