Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Märt Mürk [email protected]

Meie 22.03.2024 nr 1.5-1.1/490-2

Vastus selgitustaotlusele

Lugupeetud Märt Mürk

Sotsiaalministeerium tänab Teid pöördumise eest seoses Maailma Terviseorganisatsiooni

(edaspidi WHO) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (edaspidi IHR) muudatuste ja kavandatava

pandeemialeppe ratifitseerimisega. Mõistame Teie kliendi muret seoses leppe ja

terviseeeskirjade läbirääkimisprotsessidega ja vastame teie poolt saadetud küsimustele.

Alustuseks soovime välja tuua, et igasuguse teema püstitamisel on aluseks õige ja asjakohane

info. Teie poolt viidatud joonealused märkused pandeemialeppe tekstiversioonide osas on

aegunud ning vahepeal on ilmunud mitu uut versiooni. Viimane versioon kavandatavast

pandeemialeppest on leitav 13. märtsi 2024. aasta seisuga WHO vastavalt veebilehelt.

Vastuseks Teie poolt esitatud küsimustele:

1. Palun selgitage, millised kohustused kaasnevad Eesti Vabariigile Maailma

Terviseorganisatsiooni tervise-eeskirjade muudatuste ja uue pandeemialepingu

ratifitseerimisega, võttes arvesse viimast teadaolevat infot.

Kavandatav pandeemialepe seab igale WHO liikmesriigile, kes selle leppe ratifitseerib,

kohustuse ennetada, valmistuda ja reageerida tulevastele pandeemiatele, arvestades riiklikke

võimeid. See tähendab muuhulgas seire-, järelevalve-, varajase hoiatamise süsteemide ja

riskide hindamise võimete tugevdamist, et ennetada pandeemiapotentsiaaliga patogeenide

esile kerkimise või taas levima hakkamise ohtu. Samuti tuleb võimaldada, mitte kohustada,

õigeaegset juurdepääsu tõhusale immuniseerimisele, mille eesmärk on vähendada

pandeemiariske. Edendada tuleb teadus- ja arendustegevust pandeemiaga seotud

tervisetoodete vallas, leida jätkusuutlik rahastus selle toetamiseks ning tagada võrdne

juurdepääs ka vähem arenenud riikidele. Lisaks tuleb valmis olla pandeemiaga seotud

tervishoiutoodete (nt isikukaitsevahendid, ravimid jne) valmistamiseks loodud tehnoloogiate ja

teadmiste jagamiseks teiste riikidega, et need tooted oleksid kõigile kättesaadavad ja

taskukohase hinnaga ning keegi ei jääks pandeemia olukorras hätta. Luuakse PABS (ingl k

Pathogen Access and Benefit Sharing) süsteem, mis kohustab jagama võimaliku

ohupotentsiaaliga patogeeni geneetilist järjestust teiste riikidega, edendamaks teadus- ja

arendustegevust, innovatsiooni, et kiiremini ja suuremas mahus tuua turule vastavaid

2

tervishoiutooteid konkreetse patogeeniga võitlemiseks. Võimaliku pandeemiaga seonduvalt

tuleb avalikkusega jagada tõenduspõhist informatsiooni ning leppe osapooled peavad tööd

tegema selle nimel, et tagatud oleks jätkusuutlik rahastus leppe rakendamiseks. Siinkohal

tuleb tähelepanu pöörata ja võimalusel pakkuda tuge vähem arenenud riikidele.

Rahvusvahelised tervise-eeskirjad, mis võeti vastu 2005. aastal, on alates selle jõustumisest

2007. aastal olnud kõigile WHO liikmesriikidele, sh Eestile, rahvusvaheliselt siduvad. IHR

eesmärgiks on tõkestada haiguste rahvusvahelist levikut, kaitstes esmalt inimesi ja seejärel ka

rahvusvahelise liikluse ja kaubanduse toimimist. Ettevalmistatavad IHR muudatused, mis

praeguse ajakava kohaselt võetakse vastu 2024. aastal toimuval Maailma Terviseassambleel,

võtavad eelkõige arvesse COVID-19 pandeemia kogemusi. Läbiräägitavad muudatus-

ettepanekud aitavad arendada riikidevahelist infovahetust ja ohtudest teavitamist, et oleks

võimalik neile kiiremini reageerida. Samuti vaadatakse üle rahvusvahelise tähtsusega tervise

hädaolukorra (ingl k Public Health Emergency of International Concern), mille alusel kuulutati

näiteks välja ka COVID-19 pandeemia, praegune definitsioon ning võimalus tuua hädaolukorra

välja kuulutamisele juurde erinevaid tasemeid (vt ka IHR muudatuste töögrupi detsembri

koosoleku raportit. Kõikide IHR muudatuste töögrupi (ingl k Working Group on Amendments

to the International Health Regulations) materjalid on leitavad vastaval WHO veebilehel. Peale

muudatuste sisse viimist ja nende jõustumist on IHR jätkuvalt kõigile WHO liikmesriikidele

samadel alustel siduv, sh ka Eestile.

IHR rakendamise üheks põhiprintsiibiks on vastutus luua tervisealasteks hädaolukordadeks

valmisoleku struktuurid ja võimed riikide endi poolt ning seda lähenemist läbiräägitavate

parandustega muuta ei kavatseta. IHR-is sätestatud soovitused ja suunised nakkushaiguste

puhangute või epideemiate ennetamisel ja neile reageerimisel on Eestile olnud oluliseks

sisendiks oma siseriikliku nakkushaiguste seire ja tõrje poliitika kujundamisel. Näiteks oleme

IHR juhiseid võtnud arvesse piiril nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajalike meetmete

kehtestamisel.1 Samuti oleme toetunud immuniseerimispassi formaadil praegu kehtiva IHR

lisas 6 esitatud vaktsineerimistõendi struktuurile.2

IHR-is täna sätestatud kohustused WHO liikmesriikidele on seotud eelkõige teiste riikide

teavitamisega mõne nakkushaiguse esinemisest ning milliseid haiguspuhangu tõrjemeetmeid

riik sel juhul rakendada plaanib. Selline info jagamine toimib juba täna praktikas näiteks WHO

vastava portaali kaudu, mille puhul on Eesti poolt kontaktasutuseks Terviseamet3. Hiljutine

pandeemia kogemus näitas, et andmete liikumine ei olnud kriisiolukorras nii kiire kui see

tegelikult oleks vajalik olnud. Hetkel läbiräägitavate IHR muudatuste käigus loodetakse

olemasolevaid infokanaleid paremini rakendada ning muuta teabe liikumist nende vahendusel

veelgi tõhusamaks.

2. Palun selgitage, kas Maailma Terviseorganisatsiooni tervise-eeskirjade muudatused

ja uus pandeemialeping on vastuolus mõne Eesti siseriikliku õigusaktiga, võttes

arvesse viimast teadaolevat infot.

Esmalt, tuleb mainida, et pandeemialeppe koostamisel ja tervise-eeskirjade muutmisel on ja

jäävad alati olulisteks põhimõteteks riikide suveräänsuse, solidaarsuse, õigluse ja inimõiguste

1 27.11.2003 a Vabariigi Valitsuse määrus nr 298 „Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused“ 2 23.12.2022 a tervise- ja tööministri määrus nr 94 „Immuniseerimise korraldamise nõuded“ lisa 1 ja lisa 2 3 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 18 lg 7

3

austamine. Eespool mainitud väärtused on kirjas ka ülal viidatud pandeemialeppe

tekstiversioonis. Kuna leppe tekst on alles läbirääkimisfaasis ning muutumises, siis ei ole

täielikku õigusliku analüüsi veel võimalik teha, milliste õigusaktidega see Eestis võib vastuolus

olla. Sarnases faasis on läbirääkimiste käimas olemise tõttu ka IHR muudatuste õiguslik

analüüs. Sellegi poolest, nagu selgitasime ka eelnevalt, on IHR-ile viited juba täna kehtivas

õiguses olemas ning esmasel hinnangul kavandatavad muudatused nendega vastuollu ei lähe.

Võime kinnitada, et nii pandeemialepe kui ka rahvusvahelised tervise-eeskirjad jagavad

väärtuseid, eesmärke ja tegevusi, mille oleme püstitanud rahvastiku tervise arengukavas

2020–2030 ning reguleerinud siseriiklikus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses.

3. Palun selgitage, millist mõju omab Maailma Terviseorganisatsiooni terviseeeskirjade

muudatuste ja uue pandeemialepingu ratifitseerimine Eesti õigusele, võttes arvesse

viimast teadaolevat infot.

Pandeemialeppe ratifitseerimine toimub tavapärasel moel nagu iga rahvusvahelise

konventsiooni üle võtmine Eesti õigussüsteemi. Kui pandeemialepe võetakse vastu maikuus

toimuval 77. Maailma Terviseassambleel, esitatakse see heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele

ning seejärel ratifitseerimiseks Riigikogule. See tähendab, et lõpliku otsuse leppe

vastuvõtmiseks teevad Eesti rahva poolt valitud esindajad. Nii pandeemialepe kui ka IHR-i

muudatused on veel läbirääkimisfaasis, kuid juba praegu võib öelda, et nendest kahest

instrumendist tulenev kasu aitab tulevikus paremini ennetada, valmis olla ja reageerida

järgmistele potentsiaalsetele pandeemiatele. Rääkides mõjust Eesti õigusruumile ning viidates

eelmiste küsimuste vastustele, siis juba praegu kehtib meil nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seadus, mis sisaldab endas erinevaid meetmeid nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks ning

milles on mh sätestatud ka kehtiva IHR rakendamine. Seega toetavad praeguses

läbirääkimisfaasis olevad instrumendid Eesti õigussüsteemis paika pandud reegleid

nakkushaigustest tingitud epideemiate ohjeldamiseks. Sellest hoolimata saame lõpliku

hinnangu anda vajalike muudatuste kohta Eesti õigussüsteemis alles siis, kui mõlemad tekstid

on kokkulepitud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Heli Laarmann Rahvatervise osakonna juhataja Kerli Reintamm [email protected]