Täiendatud taotlus
| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2.-1/26/15-1 |
| Registreeritud | 16.02.2026 |
| Sünkroonitud | 17.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks |
| Toimik | 2.2.-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | L.T |
| Saabumis/saatmisviis | L.T |
| Vastutaja | Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Vastavalt meie 2. veebruaril toimunud kohtumisele saadan täiendatud isikuandmete töötlemise taotluse uuringu „Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections“ läbiviimiseks (vt manuses). Taotlusesse lisandunud osa on eristatud kollase taustavärviga. Taotluse arusaadavuse ja lugemise selguse huvides jätsime välja varasemaga võrreldes kustutatud kohad.
Selgitused taotluse täienduste kohta:
- Oleme läbivalt kasutanud mõistet „tööturuga nõrgalt seotud“ sihtrühmad/isikud (varasemalt oli lisaks kasutusel lisaks „haavatavad“).
- Selgitanud, miks on vajalik uuringus kaasata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele ka tööturuga tugevalt seotud sihtrühmad.
- Täpsustanud analüüsist välja jäetavaid isikuid puudutavat osa.
- Täpsustanud, et volitatud töötlejale OECD-le on uuringu läbiviimiseks kättesaadavad vaid pseudonümiseeritud andmed.
- Lisas 1 täiendanud andmetega seonduvaid põhjendusi ning üle vaadanud uuringu läbiviimiseks vajaliku andmekoosseisu, kus muudatused puudutavad punkti 12 ehk retseptiravimeid ning punkti 22 ehk EUROMODi andmeid (punktis 12 jätsime välja ortoose puudutavad andmed, kuivõrd näeme, et oleks olnud vajalik meditsiiniseadme retseptide osas andmete kaasamine sellest laiemalt; punkti 22 puhul jätsime välja tunnused, mille puhul oleksid need andnud uuringule lisandväärtust, kuid ei ole uuringu eesmärgi saavutamiseks hädavajalikud. Punktis 22 juurde kuuluvas tabelis on lisatud võrreldes eelmise korraga mõned tunnused, mis olid eespool uuringuks vajalike andmete loetelus küll olemas, kuid olid tabelist ekslikult välja jäänud).
Lugupidamisega
Liis Tammik
finants- ja analüüsiosakond
osakonnajuhataja asetäitja analüüsivaldkonnas
|
Toetame töö ja töötaja leidmisel! |
|
6148508 |
|
|
From: Liis
Tammik
Sent: Thursday, January 15, 2026 9:38 AM
To: info - AKI <[email protected]>
Cc: Kristi Suur <[email protected]>; Kirsti Melesk- MKM <[email protected]>; Kai Raku <[email protected]>
Subject: Taotlus - puuduste kõrvaldamine
Tere!
Lähtuvalt Teie 02.01.2026 kirjas nr 2.2.-1/26/51-4 esitatud tähelepanekutest saadame täiendatud isikuandmete töötlemise taotluse uuringu „Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections“ läbiviimiseks (vt manuses). Esialgses taotluses tehtud muudatused on algtekstist eristatud teise värviga.
Vastuseks Teie poolt tehtud tähelepanekutele:
1. Uuringu eesmärki on täiendatud konkreetsete uurimisküsimustega taotluse punktis 4.
2. Haavatavate sihtrühmade väljaselgitamiseks kasutatavad tunnused koos põhjendustega on toodud taotluse Lisas 1 (uurimisküsimus RQ1) ning kasutatav metoodika taotluse punktis 4.
3. Uuringus kasutatavat andmekoosseisu Lisas 1 on täpsustatud, toodud on seos uurimisküsimusega ja lisatud põhjendus. Uurimisküsimused on täpsemalt lahti seletatud taotluse punktis 4 ning valimi põhjendust täiendatud taotluse punktis 5. Uuringus kasutatavate andmete koosseis on põhjalikult läbi mõeldud, kaasatud andmed on valitud eesmärgipärasusest ning minimaalsusest lähtuvalt ning just seetõttu on uuringus andmed erineva detailsusastmega. Näitena toodud retseptide ning Tervisekassa teenuste puhul on lähtutud asjaolust, et retseptide puhul ei ole vajalik detailne info ehk see, mis retsept on isikule välja kirjutatud, vaid uuringusse on kaasatud ainult välja kirjutatud/väljaostetud retseptide arv üldisel tasemel, mis võimaldab kaudselt hinnata tervisest tulenevaid tööle liikumise takistusi. Teenuste puhul on oluline uuringu lähtepunktist see, millisel teenusel isik on osalenud ning seetõttu on seal põhjalikult kaalutletud ja konkreetselt välja toodud, milliste teenuste andmed on uuringuks vajalikud st pole kaasatud kõiki Tervisekassa poolt osutatud teenuseid. Uuringusse kaasatud sarnase sisuga (nn dubleerivate) tunnuste puhul andmed täiendavad oluliselt üksteist ning andmete kaasamisel uuringusse ainult ühest andmekogust jääks oluline info vaatluse alt välja. Näitena toodud hariduse andmete puhul sisaldavad Töötukassa andmekogu andmed kõrgeimat omandatud haridust ka nende isikute kohta, kes on omandanud hariduse välismaal või kes on omandanud hariduse enne Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) loomist. EHISe andmete puhul on vaatluse all vaid 2021.-2025. aastatel omandatud või omandamisel haridused ning hariduse katkestamised. EUROMODi andmed aga sisaldavad infot kõigi EUROMODi andmebaasi kuuluvate isikute omandatava ning kõrgeima haridustaseme kohta, andes ühtlustatud ja tervikliku pildi, mida täiendavad Eesti Töötukassa ning EHISe hariduse andmed.
4. Selgitus teiste seni läbiviidud uuringute sobivuse kohta käesoleva uuringu uurimisküsimustele vastamise osas on toodud taotluse punktis 6.
5. Täpsustus andmete kustutamise kohta on lisatud taotluse punkti 8.
6. Täpsustus andmete kustutamise kohta on lisatud taotluse punkti 10.3.
7. Info isikute teavitamise kohta on täpsustatud taotluse punktis 11.
8. Andmekaitsealase mõjuhinnangu osas on täiendatud taotluse Lisa 2.
Lugupidamisega
Liis Tammik
finants- ja analüüsiosakond
osakonnajuhataja asetäitja analüüsivaldkonnas
|
Toetame töö ja töötaja leidmisel! |
|
6148508 |
|
|
From: Liis
Tammik
Sent: Wednesday, December 17, 2025 10:51 AM
To: info - AKI <[email protected]>
Cc: Kristi Suur <[email protected]>; Kirsti Melesk- MKM <[email protected]>; Margit Paulus <[email protected]>;
Kai Raku <[email protected]>; Marion Pajumets - SOM <[email protected]>
Subject: FW: Taotlus
Tere!
Vastavalt sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee tagasisidele, mille kohaselt nad enam taotlusi läbi ei vaata (kuna oli moodustatud ajutiselt) ning kirjas välja toodud infole, mille kohaselt täidesaatva riigivõimu asutusel pole enam kohustust taotleda eetikakomiteelt kooskõlastust poliitika kujundamise uuringute läbiviimiseks, jääb taotlus esitatuks ainult Andmekaitse Inspektsioonile.
Lugupidamisega
Liis Tammik
analüüsiosakond
osakonnajuhataja asetäitja
|
Toetame töö ja töötaja leidmisel! |
|
6148508 |
|
|
From: Marion
Pajumets - SOM <[email protected]>
Sent: Tuesday, December 16, 2025 12:42 PM
To: Liis Tammik <[email protected]>; info - AKI <[email protected]>
Cc: Kristi Suur <[email protected]>; Kirsti Melesk- MKM <[email protected]>; Margit Paulus <[email protected]>;
Kai Raku <[email protected]>
Subject: RE: Taotlus
|
TÄHELEPANU: See kiri on sulle saadetud väljastpoolt meie organisatsiooni. Palun ära ava selles olevaid linke ja faile enne, kui oled veendunud nende ohutuses. |
|
|
Tere, Liis!
Tänan taotluse eest.
Kahjuks ei saa Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee seda menetlusse võtta.
Sotsiaalministeerium moodustas eetikakomitee ajutiselt kuni vajaduse äralangemiseni. TAIKSi muudatusega muudeti IKSi paragrahvi 6 järgnevalt:
1. sätestati, et eetikakomitee, mis eriliiki isikuandmete töötlemist kooskõlastab, peab olema seadusega või seaduse alusel moodustatud (IKS § 6 lõige 4). (Selgitan, et SoMi Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee ei vasta sellele tingimusele);
2. sätestati, et täidesaatva riigivõimu asutusel pole enam kohustust taotleda eetikakomiteelt kooskõlastust poliitika kujundamise uuringute läbiviimiseks (IKSi § 6 lõige (51);
3. AKI võib talle esitatud poliitikauuringute taotluste eetikanormidele vastavust arutada, alates 1. jaanuarist 2026. a, eetikakomiteega, mis tegutseb TAIKSi (§ 26) alusel ETAgi all (IKS § 6 lõige 52).
Need IKSi muudatused jõustusid 1. oktoobril 2025. a.
AKI ei võta oma kontrollmenetlustel arvesse pärast 10. detsembrit Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute komitee poolt menetlusse võetud taotlustele antavaid kooskõlastusi. Vastavalt IKSi § 6 lg 52 saate taotluse esitada AKIle ja AKI ise vaatab, kas pöördub taotluse uurimiseetiliste nüansside alaseks konsultatsiooniks ETAgi alla loodava komitee poole. Lihtsustades, Töötukassa taotlused ei pea enam läbima topeltmenetlust AKIs ja eetikakomitees nagu seni; see on hea uudis.
SoM saadab samasisulise ametliku kirja Töötukassale ja kõigile eetikakomiteega seotud koostöölepingu partneritele lähinädalail.
Vabandan segaduse pärast, mis Töötukassale tekkis seoses seadusmuudatustega ja SoMi Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee töö lõppemisega.
Ilusat päeva!
|
Marion Pajumets |
From: Liis
Tammik <[email protected]>
Sent: Thursday, December 11, 2025 9:37 AM
To: info - AKI <[email protected]>; Marion Pajumets - SOM <[email protected]>
Cc: Kristi Suur - MKM <[email protected]>; Kirsti Melesk- MKM <[email protected]>; Margit Paulus <[email protected]>;
Kai Raku <[email protected]>
Subject: Taotlus
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastame Andmekaitse Inspektsioonile ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele taotluse koos 2 lisaga isikuandmete töötlemiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Töötukassa koostöös tellitava uuringu „Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections“ raames. Kirjale lisatud taotlus on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Töötukassa koostöös ning allkirjastatud mõlema osapoole poolt.
Küsimuste korral palume pöörduda järgmiste kontaktisikute poole:
Margit Paulus, Eesti Töötukassa analüüsiosakonna juhataja ([email protected])
Liis Tammik, Eesti Töötukassa analüüsiosakonna juhataja asetäitja ([email protected])
Kristi Suur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna tööturuteenuste juht ([email protected])
Lugupidamisega
Liis Tammik
analüüsiosakond
osakonnajuhataja asetäitja
|
Toetame töö ja töötaja leidmisel! |
|
6148508 |
|
|
Digiallkirjad
Lisa 1. Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad
Uuringu sihtrühmaks on 16–65-aastased tööealised inimesed aastatel 2021–2025. Et andmed edastataks uuringu tegemiseks vaid uuringu läbiviimiseks vajaliku sihtrühma kohta, piiratakse käesolevas lisas välja toodud andmed sünniaasta alusel – uuringusse hõlmatakse isikud sünniaastatega 1956–2008. Punktides 13-22 on isikukoodi asemel uuringuks vajalike andmete loetelus nimetatud pseudonümiseeritud isikukood, kuna andmed on Statistikaametis juba pseudonümiseeritud kujul olemas.
1. Töötukassa andmekogu andmed registreeritud töötuse perioodide kohta
Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.
Põhjendus: Registreeritud töötuse andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Samuti on andmed vajalikud selleks, et arvestada, milline on töötukassa tugi nõustamiste näol ning selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid, kuna viimaseid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlusrühmana tööturubarjääride ja teenuste kättesaadavuse korrektseks tõlgendamiseks.
Periood: Registreeritud töötuse seisundid, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Registreeritud töötuse alguskuupäev • Registreeritud töötuse lõppkuupäev • Registreeritud töötuna arveloleku lõpu põhjus • Riskirühma kuulumine (16–24-aastane, 55-aastane kuni vanaduspensioniealine,
pikaajaline töötu, eesti keele mitteoskaja, tervisest tuleneva takistusega, vanglast vabanenu, hooldaja)
• Riskirühma kuulumise alguskuupäev • Riskirühma kuulumise lõppkuupäev • Kõrgeim omandatud haridustase registreeritud töötuse perioodil (täiendab Eesti
hariduse infosüsteemi ehk EHISe andmekogu andmeid nende juhtudel, kus haridus on omandatud enne EHISe loomist või kui haridus on omandatud välismaal, mis tähendab, et need andmed teistes andmekogudes puuduvad)
• Hõivesse liikumise tõenäosus registreeritud töötuse alguskuupäevast 180 päeva jooksul
• Hõivesse liikumise tõenäosust mõjutavad 10 peamist tegurit koos mõju suurusega (alla 1% mõjuga tegureid ei edastata)
• Arveloleku perioodil planeeritud töökesksete nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025)
• Arveloleku perioodil toimunud tegelike töökesksete nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025)
• Arveloleku perioodil toimunud tegelikest töökesksetest nõustamistest töötukassa esinduses läbiviidud nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025)
• Arveloleku perioodil toimunud tegelikest töökesksetest nõustamistest juhtumikorraldaja poolt läbiviidud nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021– 31.12.2025)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik registreeritud töötuse andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Registreeritud töötuse
alguskuupäev
RQ1 Kasutatakse töötusperioodide
tuvastamiseks ja nõrga tööturuseotuse
mõõtmiseks.
Registreeritud töötuse
lõppkuupäev
RQ1 Kasutatakse töötusperioodide
tuvastamiseks ja nõrga tööturuseotuse
mõõtmiseks.
Registreeritud töötuna
arveloleku lõpu põhjus
RQ1 Võimaldab eristada tööturule siirdumisi
muudest arveloleku lõpetamise põhjustest
(nt mitteaktiivsus).
Riskirühma kuulumine RQ2 Võimaldab tuvastada peamisi tööturule
sisenemise ja seal püsimise takistusi.
Riskirühma kuulumise
alguskuupäev
RQ2 Võimaldab analüüsida tööturule
sisenemise takistuste ajastust ja kestust.
Riskirühma kuulumise
lõppkuupäev
RQ2 Võimaldab analüüsida tööturule
sisenemise takistuste ajastust ja kestust.
Kõrgeim omandatud
haridustase registreeritud
töötuse perioodil
RQ2 Võimaldab tuvastada haridusega seotud
takistusi tööturule sisenemisel. (täiendab
EHIS andmekogu andmeid nendel
juhtudel, kus haridus on omandatud enne
EHISe loomist või kui haridus on
omandatud välismaal)
Hõivesse liikumise tõenäosus
registreeritud töötuse
alguskuupäevast 180 päeva
jooksul
RQ1, RQ2 Indikaator tööturust kauguse ja eeldatava
töölerakendumise kohta töötusperioodi
alguses.
Hõivesse liikumise tõenäosust
mõjutavad 10 peamist tegurit
koos mõju suurusega
RQ2 Annab teavet erinevate tööturule
sisenemise takistuste suhtelise olulisuse
kohta.
Arveloleku perioodil
planeeritud töökesksete
nõustamiste arv kokku
RQ3 Võimaldab hinnata töötutele kavandatud
teenuseid ja toetuste intensiivsust.
Arveloleku perioodil
toimunud tegelike
töökesksete nõustamiste arv
kokku
RQ3 Võimaldab hinnata tegelikult osutatud
teenuseid töötutele.
Arveloleku perioodil
toimunud tegelikest
töökesksetest nõustamistest
töötukassa esinduses
läbiviidud nõustamiste arv
kokku
RQ3 Võimaldab eristada teenuste osutamise viise
ja kanaleid.
Arveloleku perioodil
toimunud tegelikest
töökesksetest nõustamistest
juhtumikorraldaja poolt
läbiviidud nõustamiste arv
kokku
RQ3 Võimaldab hinnata individuaalse ja
juhtumipõhise toe intensiivsust tööturuga
nõrgalt seotud tööotsijatele.
2. Töötukassa andmekogu andmed tööturuteenuste ja -toetuste kohta
Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.
Põhjendus: Andmed tööturuteenustel osalemiste (või ettenähtud osalemiste) kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Tööturuga tugevalt seotud isikuid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlusrühmana, et hinnata, kas tööturuteenustel ja -toetustel osalemine erineb süstemaatiliselt tööturuga seotuse tugevuse lõikes. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks teenuste katvuse, sihitamise ega võimalike teenuselünkade korrektset hindamist.
Periood: Tööturuteenustel osalemised või ettenähtud osalemised (teenused, millel osalemine mingil põhjusel jäi ära), millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021– 31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Tööturuteenuse nimetus • Tööturuteenusel osalemise alguskuupäev • Tööturuteenusel osalemise planeeritud lõppkuupäev (ühepäevastel teenustel
võrdub osalemise alguskuupäevaga) • Tööturuteenusel osalemise tegelik lõppkuupäev • Tööturuteenusel osalemise tulemus • Tööturuteenusel osalemise planeeritud tundide maht (kui sellekohast infot
teenuse kohta sisestatakse) • Tööturuteenusel osalemise tegelik tundide maht (kui sellekohast infot teenuse
kohta sisestatakse) • Tööturukoolituse õppevaldkond • Kvalifikatsiooni saamise toetamise kvalifikatsiooni tüüp • Koolitustoetuse õppevaldkond • Tasemeõppetoetuse õppetase • Tasemeõppetoetuse õppekava kestus • Tasemeõppetoetuse õppevaldkond • Tööpraktika ametirühma 4-kohaline kood (ISCO-08 klassifikaator) • Palgatoetuse ametirühma 4-kohaline kood (ISCO-08 klassifikaator) • Tööalase rehabilitatsiooni käigus osutatud alamteenused • Tööalase rehabilitatsiooni käigus igal alamteenusel osaletud tundide maht
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tööturuteenustel osalemise andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Tööturuteenuse nimetus RQ3 Võimaldab tuvastada osutatud
tööturuteenuse liigi.
Tööturuteenusel
osalemise alguskuupäev
RQ3 Võimaldab määrata teenuse saamise
ajastust.
Tööturuteenusel
osalemise planeeritud
lõppkuupäev
RQ3 Võimaldab määrata teenuse kavandatud
kestust ja ajastust.
Tööturuteenusel
osalemise tegelik
lõppkuupäev
RQ3 Võimaldab määrata teenuse tegelikku
kestust ja lõpetamise aega.
Tööturuteenusel
osalemise tulemus
RQ3 Võimaldab hinnata teenusel osalemise
tulemust ja teenuse lõpetamise staatust.
Planeeritud tundide maht RQ3 Võimaldab hinnata teenuse kavandatud
intensiivsust.
Tegelik tundide maht RQ3 Võimaldab hinnata teenuse tegelikku
intensiivsust ja isiku kaasatust.
Tööturukoolituse
õppevaldkond
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ning teenuste kasutamise
mustreid tööotsijate tunnuste lõikes. Kvalifikatsiooni saamise
toetamise kvalifikatsiooni
tüüp
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ja intensiivsust.
Koolitustoetuse
õppevaldkond
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ning teenuste kasutamise
mustreid tööotsijate tunnuste lõikes.
Tasemeõppetoetuse
õppetase
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ja intensiivsust.
Tasemeõppetoetuse
õppekava kestus
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ja intensiivsust.
Tasemeõppetoetuse
õppevaldkond
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ning teenuste kasutamise
mustreid tööotsijate tunnuste lõikes.
Tööpraktika ametirühma
4-kohaline kood
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ning teenuste kasutamise
mustreid tööotsijate tunnuste lõikes.
Palgatoetuse ametirühma
4-kohaline kood
RQ3 Võimaldab analüüsida palgatoetuse kaudu
toetatud ametirühmi.
Tööalase rehabilitatsiooni
alamteenused
RQ3 Võimaldab tuvastada tööturuga nõrgalt
seotud isikutele osutatud
rehabilitatsiooniteenuste liike.
Tööalase rehabilitatsiooni
tundide maht
RQ3 Võimaldab hinnata osutatud
rehabilitatsiooniteenuste intensiivsust.
3. Töötukassa andmekogu andmed osalise või puuduva töövõimega isikute ja töövõime kestuse kohta
Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.
Põhjendus: Andmed osalise või puuduva töövõime ja töövõime kestuse kohta on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Osalise või puuduva töövõimega seotud teavet kasutatakse selleks, et hinnata, kas terviseseisundist tulenevad piirangud esinevad süstemaatiliselt sagedamini (ning kui palju sagedamini) tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas võrreldes tööturuga tugevalt seotud isikutega. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks tervisega seotud tööturubarjääride korrektset tuvastamist ega tõlgendamist, kuna neid saab hinnata üksnes võrdlusrühma abil.
Periood: Töövõime hinnangud, millest vähemalt üks päev töövõime hinnangu kehtivusest jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Hinnatud osalise või puuduva töövõime kehtivuse alguskuupäev • Hinnatud osalise või puuduva töövõime lõppkuupäev • Määratud töövõime ulatus (osaline või puuduv töövõime) • Osalise või puuduva töövõime kestus • Tegutsemise ja osalemise piirangud valdkonna lõikes (7 kategooriat, mis
põhinevad RFK klassifikaatoril) • Tegutsemise ja osalemise piirangute valdkonna raskusaste (skaalal 0-4)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töövõime hinnangute sidumiseks
teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil. Hinnatud osalise või
puuduva töövõime
kehtivuse alguskuupäev
RQ2 Võimaldab määrata tervisest tulenevate
tööturule sisenemise ja seal püsimise
takistuste ajastuse.
Hinnatud osalise või
puuduva töövõime
lõppkuupäev
RQ2 Võimaldab määrata tervisest tulenevate
tööturule sisenemise ja seal püsimise
takistuste kestuse ja ajastuse.
Määratud töövõime ulatus RQ2 Võimaldab eristada tervisest tulenevate
tööturubarjääride raskusastet ja nende mõju
tööturul osalemisele. Osalise või puuduva
töövõime kestus RQ2 Võimaldab mõõta perioodi, mil isiku
töövõime on olnud piiratud, ning hinnata
pikaajaliste barjääride olemasolu.
Tegutsemise ja osalemise
piirangud valdkonna
lõikes
RQ2 Võimaldab tuvastada tööalaseid ja
funktsionaalseid piiranguid, mis mõjutavad
tööturule sisenemist ja tööturul püsimist.
Tegutsemise ja osalemise
piirangute valdkonna
raskusaste
RQ2 Võimaldab hinnata funktsionaalsete
piirangute intensiivsust ja nende
potentsiaalset mõju tööalasele
toimetulekule.
4. Töötukassa andmekogu andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega inimeste eest
Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Eesti Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.
Põhjendus: Andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega (osalise või puuduva töövõimega isikud, sh kellel on tuvastatud vähemalt 40- protsendiline püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel) töötajate eest on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid kasutatakse selleks, et hinnata, kas vähenenud töövõimega töötajatega seotud toetusmeetmed esinevad sagedamini tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas ning kuidas need meetmed jaotuvad tööturul laiemalt. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks nende meetmete katvuse ega sihitamise korrektset hindamist, kuna nende kasutamist saab tõlgendada üksnes võrdlusrühma abil.
Periood: Ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodid vähenenud töövõimega töötajate kohta, kelle eest tööandja oli õigustatud saama sotsiaalmaksu hüvitamist.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodi alguskuupäev • Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodi lõppkuupäev • Perioodi eest makstud sotsiaalmaksu väljamaksete summa (väljamaksete kohta
perioodil 01.01.2021–31.12.2025)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise
andmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil. Erijuhtudel sotsiaalmaksu
maksmise perioodi
alguskuupäev
RQ3 Võimaldab määrata toetuse ajastuse
vähenenud töövõimega isikute töötamisel.
Erijuhtudel sotsiaalmaksu
maksmise perioodi
lõppkuupäev
RQ3 Võimaldab määrata toetuse kestuse ja
ajastuse.
Perioodi eest makstud
sotsiaalmaksu väljamaksete
summa
RQ3 Võimaldab hinnata toetuse rahalist mahtu ja
toetuse intensiivsust.
5. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed puude kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed puude kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade ja takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Puudega seotud näitajate tõlgendamiseks ning nende korrektseks hindamiseks on vajalik võrdlusrühm, et selgitada, kas vastavad piirangud esinevad sagedamini (ning kui palju sagedamini) tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas.
Periood: Inimesele on määratud puue vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021- 31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Puude liik • Puude raskusaste • Puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev • Puude raskusastme kehtivuse lõpukuupäev
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik puudeandmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Puude liik RQ2 Võimaldab tuvastada tervisest tulenevate
tööturubarjääride laadi.
Puude raskusaste RQ2 Võimaldab hinnata tervisest tulenevate
tööturubarjääride ulatust.
Puude raskusastme
kehtivuse alguskuupäev
RQ2 Võimaldab määrata tervisega seotud
tööturubarjääride ajastuse.
Puude raskusastme
kehtivuse lõpukuupäev
RQ2 Võimaldab määrata tervisega seotud
tööturubarjääride kestuse ja ajastuse.
6. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Teenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste katvust ja sihitamist.
Periood: Sotsiaalsel rehabilitatsiooni teenusel osalemised, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Meede: sotsiaalne rehabilitatsioon • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse esitanud ja suunamisotsuse saanud
isikud • Alammeede: osutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused • Teenuse alguskuupäev • Teenuse lõppemise kuupäev • Teenuse maht (tundides)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni
andmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Meede: sotsiaalne
rehabilitatsioon
RQ3 Võimaldab tuvastada sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse saamise.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse taotluse esitanud ja
suunamisotsuse saanud isikud
RQ3 Võimaldab tuvastada isikud, kes on
taotlenud sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenust ja saanud suunamisotsuse.
Alammeede: osutatud
sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenused
RQ3 Võimaldab eristada osutatud sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuste liike.
Teenuse alguskuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise
ajastust.
Teenuse lõppemise kuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise
kestust ja ajastust.
Teenuse maht (tundides) RQ3 Võimaldab hinnata osutatud toe
intensiivsust.
7. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed erihoolekande kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Teenuste kasutamist ja teenuse järjekorras olemist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata erihoolekande teenuste katvust ja sihitamist.
Periood: Erihoolekande teenusel osalemised või teenuse järjekorras olemised, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Meede: Erihoolekande teenus • Alammeede: järjekorras olija kohta, milliste teenuste järjekorras (teenuse liikide
lõikes, kõik teenused) • Alammeede: teenusel olijale osutatud erihoolekande teenused (teenuse liikide
lõikes, kõik teenused) • Teenusperioodi alguskuupäev, järjekorda suunamise otsuse kuupäev • Teenuse lõppemise kuupäev, järjekorra lõppemise otsuse kuupäev
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik erihoolekande teenuste andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Meede: erihoolekande
teenus
RQ3 Võimaldab tuvastada erihoolekande teenuse
saamise.
Alammeede: järjekorras
olija
RQ3 Võimaldab tuvastada rahuldamata
teenusevajaduse teenuse ootejärjekorras
olemise kaudu.
Alammeede: teenusel
osutatud teenused
RQ3 Võimaldab eristada erihoolekande teenuste
liike, mida isikule on osutatud.
Teenusperioodi algus /
järjekorda suunamise
otsus
RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise ja
ooteperioodide ajastust.
Teenuse lõppemise /
järjekorra lõppemise
kuupäev
RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise ja
ooteperioodide kestust ning ajastust.
8. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed abivahendi teenuse kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Abivahenditeenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata teenuste katvust ja sihitamist.
Periood: Abivahendi teenust on osutatud vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021– 31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • ISO kood • Tehingu liik (müük, rent) • Müügikuupäev • Rendiperioodi alguskuupäev • Rendiperioodi lõppkuupäev
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik abivahendi teenuse andmete sidumiseks
teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
ISO kood RQ3 Võimaldab tuvastada osutatud abivahendi liigi ja
teenuse saamise.
Tehingu liik RQ3 Võimaldab eristada abivahendi soetamise ja
rentimise vorme.
Müügikuupäev RQ3 Võimaldab määrata abivahendi teenuse
osutamise ajastuse.
Rendiperioodi
alguskuupäev
RQ3 Võimaldab määrata abivahendi renditeenuse
alguse ajastuse.
Rendiperioodi
lõppkuupäev
RQ3 Võimaldab määrata abivahendi renditeenuse
kestuse ja ajastuse.
9. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri (STAR) andmed osutatud teenuste kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate teenuste eest on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate sotsiaalteenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata teenuste katvust ja sihitamist.
Periood: Antud perioodil 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud abinõu rakendamised isikute kohta, kes on esitanud taotluse (ei edastata kirjeid, kus menetluse staatuseks on tagasi võetud, jätkamisest keeldutud, tagasilükatud).
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Abinõu rakendamise alguse kuupäev • Abinõu rakendamise lõpu kuupäev • Abinõu rakendamise kogus • Abinõu ühik • Abinõu meede • Abinõu alammeede
Ainult soovitud meetmete ja alammeetmete kombinatsioonid: o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Eneseabigrupid o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Päevakeskuse kompleksteenus o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Sotsiaalsete ja toimetulekuoskuste
treening o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandamata munitsipaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandamata sotsiaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandatud sotsiaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluruumi tagamine (kohandamata eluruum) o Eluase ja majutus: Eluruumi tagamine (kohandatud eluruum) o Eluase ja majutus: Majutamine sotsiaalmajutusüksuses o Eluase ja majutus: Turvakoduteenus o Eluase ja majutus: Varjupaigateenus o Hooldamine kodus: Hooldusabi o Hooldamine kodus: Koduabi o Hooldamine kodus: Koduteenus o Hooldamine kodus: Koduteenus (Kord) o Koduväline hooldus: Dementsete hooldamine o Koduväline hooldus: Päevane üldhooldusteenus o Koduväline hooldus: Resotsialiseerimisteenus o Koduväline hooldus: Ööpäevaringne üldhooldusteenus o Nõustamine: Majandamisnõustamine o Nõustamine: Psühholoogiline nõustamine o Nõustamine: Võlanõustamisteenus o Toetavad teenused: Füsioteraapia o Toetavad teenused: Isikliku abistaja teenus o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus kuni 4 tundi ööpäevas
o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus (riiklikult rahastatav) o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus üle 4 tunni ööpäevas o Toetavad teenused: Omastehooldaja asendamise teenus o Toetavad teenused: RVK tugiisikuteenus o Toetavad teenused: Tugiisikuteenus o Toetavad teenused: Viipekeele tõlketeenus o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tellimusvedu km) o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tellimusvedu kord) o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tund) o Transporditeenus: Sotsiaaltransport (liinivedu)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik kohaliku omavalitsuse teenuste
andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Abinõu rakendamise
alguse kuupäev
RQ3 Võimaldab määrata kohaliku omavalitsuse
teenuse saamise ajastust.
Abinõu rakendamise
lõpu kuupäev
RQ3 Võimaldab määrata kohaliku omavalitsuse
teenuse saamise ajastust.
Abinõu rakendamise
kogus
RQ3 Võimaldab hinnata osutatud toetuse või
teenuse mahtu.
Abinõu ühik RQ3 Võimaldab korrektselt tõlgendada teenuse
mahtu ja intensiivsust.
Abinõu meede RQ3 Võimaldab tuvastada, millist liiki kohaliku
omavalitsuse teenust isik sai.
Abinõu alammeede RQ3 Võimaldab detailset kaardistamist konkreetsete
kohalike teenuste kohta, mis on olulised
tööturule lõimumisel.
10. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri (STAR) andmed toetuste kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed kohaliku omavalitsuse poolt välja makstud toetuste kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade tööle liikumise takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Toetuste saamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii tööturule liikumise takistuste tuvastamiseks kui ka toetuste katvuse ja
sihitamise hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et toetuste kasutamist korrektselt tõlgendada.
Periood: Antud perioodil 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud abinõu rakendamised isikute kohta, kes on esitanud taotluse (kinnitatud staatusega ja tagasimakseteta kulukirjed).
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Menetluses subjektide arv • Abinõu rakendamise alguse kuupäev • Abinõu rakendamise lõpu kuupäev • Tegeliku kulu summa • Tegeliku kulu periood • Abinõu meede • Abinõu alammeede
Ainult soovitud meetmete ja alammeetmete kombinatsioonid: o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Hooldekodutoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Majutustoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Ravimitoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Rehabilitatsiooni-ja
taastusraviteenuse toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Taastus-ja hooldusravi toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tehnilise abivahendi
omafinantseeringu toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tehnilise abivahendi toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tervisetoetus (üldine) o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tervishoiuteenuse toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Toimetulekutoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Eluasemetoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Eluruumi kohandamise toetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Puudega inimese toetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Ravimitoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest
16-17.a o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest
18 kuud-15.a o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus töötutele o Transporditoetus: Transporditoetus
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik kohaliku omavalitsuse toetuste andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Menetluses subjektide
arv
RQ2 Annab konteksti leibkonna või menetluse
struktuuri kohta, mis on seotud tööle liikumise
takistustega.
Abinõu rakendamise
alguse kuupäev
RQ3 Võimaldab määrata toetuse saamise ajastust.
Abinõu rakendamise
lõpu kuupäev
RQ3 Võimaldab määrata toetuse saamise ajastust.
Tegeliku kulu summa RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata tööle liikumisega seotud
toetuste rahalist mahtu.
Tegeliku kulu periood RQ3 Võimaldab toetuse saamise ajaperioodi täpset
määratlemist.
Abinõu meede RQ3 Võimaldab tuvastada, millist liiki kohaliku
omavalitsuse toetust isik sai.
Abinõu alammeede RQ3 Võimaldab detailset kaardistamist konkreetsete
toetuste kohta, mis on olulised tööturule
lõimumisel.
11. Tervisekassa andmekogu andmed osutatud teenuste kohta
Märkus: Andmed koondatakse Tervisekassa poolt ja edastatakse krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile kas e-maili teel või parooliga kokkupakitult Sharepoint’i keskkonna kaudu (lisaks parool eraldi e-mailiga krüpteeritult).
Põhjendus: Andmed tervisevaldkonna teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Tervisevaldkonna teenuste kasutamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii terviseseisundist tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks kui ka teenuste katvuse ja sihitamise hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et teenuste kasutamist korrektselt tõlgendada.
Periood: Tervisekassa teenuseid on osutatud vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021–
31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Teenuse nimetus ja koodid:
o füsioteraapia: 7050, 7051, 7052, 7056, 7057, 7060 o tegevusteraapia ja –nõustamine: 7053, 7054, 7061 o logopeediline abi: 7620, 7621, 7622, 7623, 7624, 7625, 7628 o psühholoogiline nõustamine: vaimse tervise õe vastuvõtt 3015, o psühholoog-nõustaja vastuvõtt 7638; psühholoog-nõustaja videovastuvõtt
eriarsti suunamisel 7640; psühholoog-nõustaja kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel 7639
o kliinilise psühholoogi vastuvõtt eriarsti suunamisel 7606, kliinilise psühholoogi kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel 7633, kliinilise psühholoogi videovastuvõtt eriarsti suunamisel 7637
o arsti (sh psühhiaatri) nõustamine: 3031, 3032, 3033 o õe vastuvõtt 3035 juhul, kui raviarvel on põhi- või kaasuvaks diagnoosiks mõni
F-diagnoosidest o eraldi §13 Statsionaarse taastusravi teenused: 8028, 8029, 8030, 8031 o alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine (sh AUDIT test): 3122, 3123,
3236, 3237, 3238, 3239, 3127, 3234, 3235 o alkoholitarvitamise häire nõustamine ja ravi: 3124, 3240, 3241, 9420, 9421
• Teenuse saamise aasta ja kuu • Teenuse kordade arv kuus
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tervishoiuteenuste andmete sidumiseks
teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Teenuse nimetus ja
koodid
RQ2, RQ3 Võimaldab tuvastada tervishoiuteenuste liike, mis
on seotud tööturule sisenemise ja seal püsimise
takistustega.
Teenuse saamise
aasta ja kuu RQ3 Võimaldab analüüsida tervishoiuteenuste
kasutamise ajastust ja sagedust.
Teenuse kordade
arv kuus
RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata tervishoiuteenuste kasutamise
intensiivsust seoses töövõime ja tööturul
osalemisega.
12. Retseptikeskuse andmed retseptiravimite kohta
Märkus: Andmed koondatakse Tervisekassa poolt ja edastatakse krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile kas e-maili teel või parooliga kokkupakitult Sharepoint’i keskkonna kaudu (lisaks parool eraldi e-mailiga krüpteeritult).
Põhjendus: Andmed retseptiravimite (andmed vaid retseptiravimite koguse ja regulaarsuse kohta. Retseptiravimite nimetusi ega liike andmed ei sisalda) kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade tööle liikumise takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud
isikuid. Retseptiravimite kasutamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii terviseseisundist tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks kui ka tervisevaldkonna toe kättesaadavuse hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et retseptide kasutusmustreid korrektselt tõlgendada.
Periood: Kõik väljakirjutatud retseptiravimid perioodil 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Retseptiravimi väljakirjutamise aasta ja kuu • Väljakirjutatud retseptiravimite arv kuus • Eelnevas punktis välja toodud väljakirjutatud retseptiravimitest väljaostetud
retseptiravimite arv (sõltumata väljaostmise ajast)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik retseptiandmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil.
Retsepti
väljakirjutamise
aasta ja kuu
RQ2 Võimaldab analüüsida retseptide väljakirjutamise
ajastust.
Väljakirjutatud
retseptide arv
kuus
RQ2 Võimaldab hinnata ravimikasutuse intensiivsust
seoses tööturul osalemisega.
Väljaostetud
retseptide arv
RQ2 Võimaldab hinnata tegelikku ravimite kasutamist. Väljaostetud retseptide arv täiendab väljakirjutatud
retseptide arvu, kajastades tegelikku
ravimikasutust. Osa isikuid ei pruugi
väljakirjutatud ravimeid välja osta ning erinevused
väljakirjutatud ja väljaostetud retseptide vahel
võivad viidata ligipääsu-, järgimis- või
terviseprobleemidele, mis on tööturul osalemise
seisukohalt olulised.
13. Töötamise registri andmed
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. RQ1 käsitlemiseks on kogu tööealist elanikkonda hõlmavad töötamise registri andmed vajalikud tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks, mis võimaldavad tööturuga nõrgalt seotud isikuid ühtsel ja suhtelisel
alusel tuvastada. RQ2 ja RQ3 puhul kasutatakse neid andmeid tööturubarjääride ja teenuste kasutamise suhteliseks tõlgendamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Kõik töösuhted, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Töötamise identifikaator • Töötamise kande oleku kood • Töötamise liik töötamise liikide klassifikaatori järgi • Töötamise alguse kuupäev • Töötamise lõpu kuupäev • Töötamise lõpetamise aluse kood • Tööaja määr • Ameti kood ametite klassifikaatori järgi • Töötamise peatamise alguse kuupäev • Töötamise peatamise lõpu kuupäev • Töötamise peatamise põhjus • Töökoha asukoha maakond • Kirje algversiooni ID • Kirje lõppversiooni ID • Töötamise muutmise aeg
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töötamise andmete sidumiseks
teiste pseudonümiseeritud andmetega
isiku tasandil.
Töötamise alguse kuupäev RQ1 Tuvastab tööperioodi
Töötamise lõpu kuupäev RQ1 Tuvastab tööperioodi
Töötamise liik RQ1 Võimaldab eristada töötamise vorme
seoses nõrga tööturuseotusega.
Tööaja määr RQ1 Võimaldab tuvastada mittetäistööaja
ja muud ebastandardsed töövormid.
Ameti kood RQ2, RQ3 Võimaldab siduda töökohad
ametirühmadega. Seda saab seostada
teenuste kasutuselevõtuga
Töötamise lõpetamise aluse
kood
RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida töötamise
lõppemise põhjuseid ja nendest
tulenevaid tööturutakistusi.
Töötamise peatamise kuupäevad
ja põhjus RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada töötamise
katkestusi ja nendega seotud takistusi.
Töökoha asukoha maakond RQ2 Võimaldab analüüsida piirkondlikke
erinevusi tööturule ligipääsus.
Töötamise identifikaator, kande
oleku kood, kirje ID-d, muutmise
aeg
Andmetöötluseks vajalikud tehnilised
tunnused
14. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) Lisa 1 ja Lisa 2 andmed
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid kasutatakse sissetulekul põhinevate tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks ning tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ehk tööturuga tugevalt seotud isikutega.
Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Tulu liik • Väljamakse summa (eurod) • Tasu maksmise aasta ja kuu
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tuluandmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Tulu liik RQ1 Võimaldab eristada töö- ja mittetöist tulu
tööturuga seotuse hindamiseks.
Väljamakse summa RQ1 Võimaldab hinnata sissetulekute taset seoses
nõrga tööturuseotusega.
Tasu maksmise aasta ja
kuu
RQ1 Võimaldab luua sissetulekute trajektoore, et
tuvastada nõrgalt tööturuga seotuse
perioode.
15. Eesti hariduse infosüsteemi andmed
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Hariduse infosüsteemi andmeid kasutatakse haridusega seotud tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks, tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks ning haridusest tulenevate tööturubarjääride hindamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana. Eesti hariduse infosüsteemi andmed täiendavad Eesti Töötukassa ning EUROMODi hariduse infot sisaldavaid andmeid – Eesti hariduse infosüsteemi puhul on vaatluse all kõik 2021.–2025. aastatel omandatud või omandamisel ning katkestatud haridused. Eesti hariduse infosüsteemi andmed täiendavad Eesti Töötukassa ja EUROMODi andmestikke eeskätt õppeperioodide ja õppekavade tuvastamiseks 2021. –2025. aastal. See võimaldab käsitleda haridustaset vaatlusalusel perioodil dünaamiliselt ning eristada tööturult eemaloleku perioode, mis on seotud hariduses osalemisega, perioodidest, mis viitavad nõrgale tööturuga seotusele.
Periood: Üld-, kõrg- ja kutsehariduse andmed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Õppe haridusliik • Õppima asumise kuupäev • Õpingute lõpetamise kuupäev • Koolist lahkumise kuupäev • Kutse ja kõrghariduses õppekaval õpisündmuse katkestamise kuupäev • Akadeemilise puhkuse alguse aeg • Akadeemilise puhkuse lõppemise aeg • Kooliaste • Õppevorm • Õppekavale vastav haridustase • Õppekava valdkonna nimetus
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik haridusandmete sidumiseks tööturu ja
teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Õppe haridusliik RQ2 Võimaldab tuvastada haridusega seonduvaid
tööturutakistusi.
Õppima asumise ja
lõpetamise kuupäevad
RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada hariduse omandamise
ajastust, tööturult eemalt olekut ja lõpetamist
ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi.
Vastav teave on kättesaadav ainult EHISest ja
täiendab Töötukassa andmetes sisalduvat
haridustaseme infot.
Lahkumise ja
katkestamise kuupäev
RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada hariduse omandamise
ajastust, tööturult eemalt olekut ja lõpetamist
ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi.
See teave täiendab Töötukassa andmeid,
võimaldades käsitleda haridusteid, mis ei lõpe
formaalse haridustaseme omandamisega.
Akadeemiline puhkus RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida õpiteekonna katkestusi,
tööturult eemalt olekut ja haridusega
seonduvaid tööturutakistusi. Seda teavet ei ole
võimalik tuletada üksnes haridustaseme
andmete põhjal ning see on kättesaadav ainult
EHISest.
Kooliaste, haridustase
ja õppevorm
RQ2 Võimaldab tuvastada haridustaseme ja
õpingute intensiivsuse ning haridusega
seonduvaid tööturutakistusi.
Õppekava valdkond RQ2 Võimaldab siduda õppevaldkonna tööturu
väljavaadetega.
16. Töötukassa andmekogu andmed hüvitiste ja toetuste kohta
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Hüvitiste ja toetuste saamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja tööturule sisenemise ning seal püsimisega seotud
takistuste tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Hüvitise või toetuse liik (töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise
korral, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral, töövõimetoetus, töötutoetus) • Hüvitise või toetuse väljamakse kuupäev • Hüvitise brutosumma/toetuse netosumma
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik hüvitiste ja toetuste andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Hüvitise või toetuse liik RQ2, RQ3 Võimaldab tuvastada sissetulekut
asendavaid hüvitisi, mis on seotud tööturule
sisenemise ja seal püsimise takistustega.
Hüvitise või toetuse
väljamakse kuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida hüvitiste ja toetuste
saamise ajastust seoses töötamisega.
Hüvitise brutosumma /
toetuse netosumma
RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata sissetulekutoetuste
mahtu seoses nõrga tööturuseotusega.
17. Tervisekassa andmekogu andmed töövõimetuslehtede kohta
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Sel eesmärgil on vaja kogu tööealist elanikkonda hõlmavaid töövõimetuslehtede andmeid. Töövõimetuslehtede andmeid tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja tööturule sisenemise ning seal püsimisega seotud tervisest tulenevate takistuste tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Töövõimetuslehed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021– 31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood
• Töövõimetuslehe liik • Töövõimetuslehe alguskuupäev • Töövõimetuslehe lõppkuupäev
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töövõimetuslehtede andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Töövõimetuslehe liik RQ2 Võimaldab tuvastada tervislikke takistusi
tööturul osalemisel.
Töövõimetuslehe
alguskuupäev
RQ2 Võimaldab määratleda tervislike takistute
ajaperioodi tööturul osalemisel.
Töövõimetuslehe
lõppkuupäev
RQ2 Võimaldab määratleda tervislike takistute
ajaperioodi tööturul osalemisel.
18. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed eestkoste kohta
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Eestkoste olemasolu tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning seda kasutatakse institutsionaalsetest või isiku võimekusest tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Eestkoste andmed, kus isikule on määratud eestkostja vähemalt üheks päevaks perioodil 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud eestkostetava isikukood • Eestkoste alguskuupäev • Eestkoste lõppkuupäev
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
eestkostetava isikukood
RQ2 Võimaldab tuvastada isikuid, kellel on
õiguslikud ja funktsionaalsed takistused
tööturul osalemisel.
Eestkoste alguskuupäev RQ2 Võimaldab ajastada tööturutakistuste
perioodi.
Eestkoste lõppkuupäev RQ2 Võimaldab ajastada tööturutakistuste
perioodi.
19. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed vangistuste kohta
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Vangistuses viibimise perioode tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse institutsionaalsetest piirangutest tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Vangistuses viibimise andmed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Vangistuse alguskuupäev • Vangistuse lõppkuupäev • Vaatlusaasta
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik vangistuse andmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Vangistuse
alguskuupäev
RQ2 Võimaldab määrata institutsionaalse takistuse
(vangistus) perioodi ajastuse
Vangistuse
lõppkuupäev
RQ2 Võimaldab määrata institutsionaalse takistuse
(vangistus) perioodi ajastuse
Vaatlusaasta RQ1 Võimaldab seostada vangistusperioode
aastapõhiste tööturunäitajatega.
20. Rahvastiku statistilise registri andmed
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Rahvastiku registri demograafilisi tunnuseid tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja võimalike tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: 01.2021–01.2025, iga aasta alguse seisuga.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Aasta, mille kohta andmed käivad • Emakeel • Sünniriik • Residentsus • Isiku viimase riiki saabumise aasta, kui ta on elanud välismaal
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik rahvastikuandmete sidumiseks tööturu
ja teenuste pseudonümiseeritud andmetega
isiku tasandil.
Aasta RQ1 Võimaldab ajastada isiku taustatunnused ja
analüüsida nende seoseid tööturu olukorraga
ajas.
Emakeel RQ2 Võimaldab tuvastada keelebarjääre tööturule
sisenemisel.
Sünniriik RQ2 Võimaldab tuvastada rändetaustaga seotud
takistusi.
Residentsus RQ2 Võimaldab tuvastada õiguslikke ja
halduslikke takistusi tööturule ligipääsul.
Viimase saabumise
aasta
RQ2 Võimaldab analüüsida rändeajastust seoses
tööturule lõimumisega.
21. Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Surmaandmed, mis hõlmavad kogu tööealist elanikkonda, on vajalikud tööturult püsivate väljumiste korrektseks tuvastamiseks.
Periood: Andmed surmade kohta perioodil 01.2021–12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Isiku surmaaasta ja kuu
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1 Vajalik vaatluste korrektseks lõpetamiseks
pikaajalistes andmetes.
Surmaaasta ja kuu RQ1 Võimaldab korrektselt määrata isiku
väljumise vaatlusalusest populatsioonist.
22. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed perioodil 2021–2024
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Samuti on andmed vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli sisendandmed, mis hõlmavad kogu tööealist elanikkonda, on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks ning tööturul toimetuleku ja tööturubarjääride tõlgendamise toetamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Andmed aastate 2021–2024 kohta.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood (sa_isik_id) • hh_id (tehniline) • Eraisiku liisitud liiklusvahendid • Eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (mopeedist rekkani) • Finantsvarad • Võlakirjad • Hoiused • Aktsiad ja osakud • Maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) • Kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab • Lapsehooldustasu • 7+ lapsega pere vanema toetus / lasterikka pere toetus
• Lapsetoetused kokku • Lapsetoetus • Elatisabi • Sünnitoetus • Üksikvanema lapse toetus • Muud lastetoetused • Puuetega inimeste sotsiaaltoetused • Õppimisega seotud hüvitised (sh õppelaenu kustutamine) • Doktoranditoetus • Muud õppimisega seotud hüvitised (sh töötukassa tasemeõppetoetus) • Pere- ja lastega seotud hüvitised • Kredex toetused • Energiahüvitis • Vanemahüvitis (v.a ema vanemahüvitis) • Ema vanemahüvitis • Kuud aastast, mil on saadud ema vanemahüvitist • Kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist • Rasedus- ja sünnitushüvitis (nüüd ema vanemahüvitis) • Sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised • Toimetulekutoetus • Vajaduspõhine peretoetus • Muud sotsiaaltoetused • Mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi • Hinnatõusu leevendamise toetus • Vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) • Riigi kood • Kodakondsus • Omandatav haridustase (ISCED) • Kõrgeim haridustase (ISCED) • Kõrgeim haridustase (detailne) • Kõrgeima haridustaseme omandamise aasta • Hariduse omandamise kestus (aastat) • Sugu • Töövõime • Eluaseme eest vastutav isik • Institutsionaalne leibkond • Sünnikuu • Perekonnaseis • Rahvus
• Maakond • Väikelinn • Maa • Asulatüüp (linn/maa)- > linn • Leibkonna tüüp (struktuur) • Leibkonna valimikaal • Isa pseudo-id • Leibkonna pseudo id • Ema pseudo-id • Leibkonna pseudo id (esialgne) • Indiviidi pseudo-id (esialgne) • Partneri pseudo-id • Indiviidi pseudo-id • Viide institutsioonieelsele tavaleibkonnale möödunud aastal • Avalik teenistuja (civil servant) • Sotsiaalmajanduslik seisund • Ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses) • Tavapärane töötundide arv nädalas • Tegevusala (detailne) • Tegevusala (detailne) - EMTAK • Mitmel kalendrikuul töötas täisajaga • Mitmel kalendrikuul töötas • Mitmel kalendrikuul töötas osaajaga • Kui kaua on töötanud (kuudes) • Ametiala • Ettevõte/asutuse omanditüüp • Töötu ja otsib aktiivselt tööd • Mitmel kalendrikuul oli pensionil • Töötamise vorm • Registreeritud FIE-na • Kas vahetas aasta jooksul töökohta • Mitmel kalendrikuul oli töötu • Registreeritud töötu (asendab lowas-e) • Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine • Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine • Toitjakaotusega seotud hüvitised • Mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi • Tulumaksu juurde-/tagasimaksed • Madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse
• Milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) • Eestis kinnipeetud tulumaks • Välisriigis kinnipeetud tulumaks • Tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed • Töötaja kohustusliku kogumispensioni maksed (kõik, v.a SKA) • Maamaks • Töötaja töötuskindlustusmaksed • Ekvivaliseeritud sissetuleku detsiil • Rahaline palgatulu (bruto) • Rahaline palgatulu (neto) • Rahaline palgatulu Eestist • Rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav, A8.8) • Rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav, A8.1) • Mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu • Varasem rahaline palgatulu • Töötasuhüvitis • Tunnipalk • Intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt • Dividendid • Intressid • Intressid (neto) • Kasum kapitaliinvesteeringutelt • Vara võõrandamine • Muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) • Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud • Kinnisvara või maa renditulu • Kinnisvara või maa renditulu (neto) • Eluruumi üüritulu • Litsentsitasud • Muu renditulu • Siirded teistelt leibkondadelt • Siirded teistelt leibkondadelt - elatis • Puhaskasum/-kahjum indiv. ettevõtlusest • Puhaskasum/-kahjum indiv. ettevõtlusest välismaalt • Tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) • Tasu loomingulise tegevuse eest (neto) • Mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtlusest • Tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest • Tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest
• Koondamishüvitised • Koondamishüvitis • Tööandja maksejõuetuse hüvitis • Koondamisega seotud tulud
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud isikukood
(sa_isik_id); hh_id (tehniline); Isa
pseudo-id; Ema pseudo-id; Partneri
pseudo-id; Leibkonna pseudo id;
Leibkonna pseudo id (esialgne);
Indiviidi pseudo-id; Indiviidi pseudo-id
(esialgne); Viide institutsioonieelsele
tavaleibkonnale möödunud aastal
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik EUROMODi
sisendandmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega
ning isiku- ja leibkonnatasandi
näitajate moodustamiseks.
Leibkonna tüüp (struktuur); Leibkonna
valimikaal; Eluaseme eest vastutav
isik; Institutsionaalne leibkond;
Perekonnaseis; Sugu; Vanus
(sissetulekute kalendriaasta lõpus);
Sünnikuu
RQ1, RQ2 Võimaldab kirjeldada leibkonna
koosseisu ja demograafilisi
tunnuseid, mis on olulised
tööturuga seotuse ja
tööturutakistuste analüüsimisel.
Riigi kood; Kodakondsus; Rahvus;
Maakond; Väikelinn; Maa; Asulatüüp
(linn/maa);
RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada rände-,
elukoha- ja piirkondlikke
tegureid, mis on seotud
tööturuga nõrga seotusega.
Omandatav haridustase (ISCED);
Kõrgeim haridustase (ISCED);
Kõrgeim haridustase (detailne);
Kõrgeima haridustaseme omandamise
aasta; Hariduse omandamise kestus
(aastat)
RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada
haridustaseme ja õpingute
intensiivsuse ning seostada neid
tööturule sisenemise valmisoleku
ja takistustega. Need tunnused
tagavad haridustaseme
ühtlustatud ja tervikliku käsitluse
EUROMODi raamistiku sees
ning võimaldavad siduda
hariduse sissetulekute, toetuste ja
tööturul saavutatud tulemustega.
EUROMODi andmed sisaldavad
haridustaseme infot kõigi
EUROMODi andmebaasi
kuuluvate isikute omandatava
ning kõrgeima haridustaseme
kohta, andes ühtlustatud ja
tervikliku pildi, mida täiendava
Eesti Töötukassa (eeskätt
kõrgeim omandatud haridus enne
EHISe loomist ja välismaal
omandatud haridustaseme
andmed) ning EHISe hariduse
andmed (eeskätt
haridussüsteemis viibitud
perioodide andmed).
Töövõime, Puuetega inimeste
sotsiaaltoetused
RQ2 Võimaldab tuvastada tervisest
tulenevaid tööturubarjääre ja nende
mõju tööturul osalemisele.
Võimaldab hinnata, kuidas tervisest
tulenevad piirangud seostuvad
tööturuseisundi ja toetuste
kasutamisega indiviidi tasandil.
Avalik teenistuja; Sotsiaalmajanduslik
seisund; Töötamise vorm;
Registreeritud FIE-na; Töötu ja otsib
aktiivselt tööd; Registreeritud töötu;
Mitmel kalendrikuul oli töötu; Mitmel
kalendrikuul oli pensionil
RQ1, RQ2 Võimaldab kirjeldada
tööturuseisundit ning tööturuga
seotuse vorme ja kestust,
tööturutakistusi.
Mitmel kalendrikuul töötas; Mitmel
kalendrikuul töötas täisajaga; Mitmel
kalendrikuul töötas osaajaga; Kui kaua
on töötanud (kuudes); Kas vahetas
aasta jooksul töökohta; Töötamisega
võrdsustatud tegevuse kuude arv
viimasel 3 aastal, sh töötamine;
Töötamisega võrdsustatud tegevuse
kuude arv viimasel 3 aastal, v.a
töötamine
RQ1, RQ2 Võimaldab mõõta tööturuga
seotuse kestust, tööturutakistusi,
intensiivsust ja dünaamikat ajas.
Ametiala; Ettevõtte/asutuse
omanditüüp; Ettevõtte töötajate arv
(kohalikus üksuses); Tavapärane
töötundide arv nädalas; Tegevusala
(detailne); Tegevusala (detailne) –
EMTAK
RQ1, RQ2 Annab teavet töökoha kvaliteedi
ja struktuursete tööhõive
tunnuste kohta.
Ekvivaliseeritud sissetuleku detsiil;
Rahaline palgatulu (bruto); Rahaline
palgatulu (neto); Rahaline palgatulu
Eestist; Rahaline palgatulu välismaalt
(maksustatav); Rahaline palgatulu
välismaalt (mittemaksustatav); Mitmel
kalendrikuul sai rahalist palgatulu;
Varasem rahaline palgatulu; Tunnipalk;
Töötasuhüvitis
RQ1 Võimaldab hinnata töötulu taset
ja stabiilsust, mis on olulised
tööturuga nõrga seotuse
tuvastamisel, sh olukordades,
kus isikul on küll töösuhe, kuid
sissetulek on ebaregulaarne või
madal.
Lapsehooldustasu; Lapsetoetus;
Lapsetoetused kokku; Üksikvanema
lapse toetus; Elatisabi; Sünnitoetus; 7+
lapsega pere vanema toetus; Muud
RQ1, RQ2, RQ3 Võimaldab analüüsida tööturul
osalemist, perekondlike
lastetoetused; Pere- ja lastega seotud
hüvitised kohustuste ja toetuste seoseid
tööturul osalemisega.
Toimetulekutoetus; Vajaduspõhine
peretoetus; Sotsiaaltoetused ja
eluasemega seotud hüvitised; Muud
sotsiaaltoetused; Mitmel kalendrikuul
sai sotsiaaltoetusi; Üksi elava
pensionäri toetus; Hinnatõusu
leevendamise toetus; Kredex toetused;
Energiahüvitis; Toitjakaotusega seotud
hüvitised; Mitmel kalendrikuul sai
toitjakaotusega seotud hüvitisi
RQ3 Võimaldab kaardistada
sotsiaalabi saamist ning
haavatavuse ja teenuselünkade
mustreid. Sealhulgas hinnata
toetuste rolli leibkonna
sissetuleku struktuuris ja nende
võimalikku seost tööturul
osalemise ning sellest
kõrvalejäämise riskiga.
Vanemahüvitis (v.a ema
vanemahüvitis); Ema vanemahüvitis;
Kuud aastast, mil on saadud ema
vanemahüvitist; Kuud aastast, mil on
saadud jagatavat vanemahüvitist;
Rasedus- ja sünnitushüvitis (nüüd ema
vanemahüvitis)
RQ2 Võimaldab analüüsida vanemlusega
seotud ajutisi tööturult eemaloleku
perioode ning nende kestust.
Õppimisega seotud hüvitised; Muud
õppimisega seotud hüvitised;
Doktoranditoetus
RQ2, RQ3 Võimaldab analüüsida
haridusega seotud toetuste rolli
tööturul osalemisel ja oskuste
arendamisel.
Finantsvarad; Võlakirjad; Hoiused;
Aktsiad ja osakud; Maa suurus;
Kinnisvara omanik; Eraisiku
omanduses olevate liiklusvahendite
arv; Eraisiku liisitud liiklusvahendid
RQ2 Võimaldab hinnata majanduslikke
ressursse ja piiranguid.
Intressid; Intressid (neto); Dividendid;
Kasum kapitaliinvesteeringutelt; Vara
võõrandamine; Kinnisvara või maa
renditulu; Kinnisvara või maa renditulu
(neto); Eluruumi üüritulu;
Litsentsitasud; Muu renditulu;
Investeerimisriskiga
elukindlustuslepingud; Siirded teistelt
leibkondadelt; Siirded teistelt
leibkondadelt - elatis
RQ2 Võimaldab tuvastada töövälise
sissetuleku, mis võib mõjutada
tööturul osalemist.
Puhaskasum/-kahjum indiv.
ettevõtlusest; Puhaskasum/-kahjum
indiv. ettevõtlusest välismaalt; Tulu
registreeritud indiv. ettevõtlusest; Tulu
registreerimata indiv. ettevõtlusest;
Mitmel kalendrikuul sai tulu indiv.
ettevõtlusest; Tasu loomingulise
tegevuse eest (bruto); Tasu
RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida
alternatiivseid sissetulekuallikaid
ja ebastabiilseid töövorme.
loomingulise tegevuse eest (neto);
Muud sissetulekud
Tulumaksu juurde-/tagasimaksed;
Madala sissetulekuga töötava isiku iga-
aastane tagasimakse; Eestis kinnipeetud
tulumaks; Välisriigis kinnipeetud
tulumaks; Tulumaks ja
sotsiaalkindlustusmaksed; Töötaja
töötuskindlustusmaksed; Töötaja
kohustusliku kogumispensioni maksed;
Maamaks; Milliselt vormilt andmed
pärinevad
RQ1 Toetab netosissetuleku ja
tööturuseisundi korrektset
mõõtmist.
Koondamishüvitised;
Koondamishüvitis; Tööandja
maksejõuetuse hüvitis; Koondamisega
seotud tulud
RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada töösuhete
lõppemisega seotud toetusi.
Lisa 2. Andmekaitseline mõjuhinnang
Suures osas on andmekaitse mõjuhinnanguks vajalik info ära toodud taotluses isikuandmete
töötlemiseks teadusuuringuks (edaspidi taotlus).
Järgnevalt on välja toodud punktide kaupa, kus on info esitatud.
Töödeldavad isikuandmed ja nende säilitustähtajad
Uuringus töödeldavad isikuandmed ja nende allikad on ära toodud taotluse lisas 1.
Isikustatud andmete säilitamise tähtajad uuringu osas on ära toodud taotluse punktides nr 8 ja 10.3.
Andmete pärimise perioodi seletus on esitatud taotluse punktis 9.1 ja 5.
Isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus
Uuringu eesmärk, miks andmeid töödeldakse on ära toodud taotluse punktis 4 ja andmete töötlemise
õiguslik alus punktis 3.
Uuringus isikuandmete töötlejad
Uuringus isikuandmete töötlejad on ära toodud taotluse punktis 2. Täiendavalt töötlevad andmeid
algandmete andjad, kes on välja toodud taotluse lisas 1.
Andmetöötlus varad ja protsess
Andmetöötlus varad ja protsess on kirjeldatud taotluse punktides 8 ja 10.
Isikuandmete töötlemise turvalisus sh lepingulised suhted volitatud töötlejatega
Isikuandmete töötlemise turvalisus on läbi mõeldud ja kirjeldatud taotluse punktides 8 ja 10.
Andmeandjad edastavad andmed Statistikaametile turvalisel viisil, mis on toodud taotluse lisas 1 iga
andmekogu osas. Statistikaamet pseudonümiseerib talle edastatud andmestikud ning paneb kokku lisaks
uuringuks vajalikud Statistikaametil olemasolevad pseudonümiseeritud andmed, mida uuringu
eesmärgil töötleb uuringu põhiläbiviija OECD. Uuringu läbiviimine toimub turvalises Statistikaameti
keskkonnas (täpsemalt saab vaadata siit: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-
statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil#Kuidas-statistikaametis-
uuringuid-sailitatakse-4). Uuringu turvaliseks läbiviimiseks sõlmitud lepingud on toodud taotluse
punktides 3 ja 10.3. Eesti Töötukassa, Statistikaameti ja OECD vahel sõlmitakse leping
konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil pärast AKI uuringu loa saamist.
Andmetöötlusest teavitamine
Andmesubjekte teavitatakse läbi Eesti Töötukassa ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kodulehtede uuringu teostamisest sh uuringu eesmärgist, töödeldavatest isikuandmetest, uuringu
õiguslikust alusest ja kaasatud volitatud töötlejast.
Teavitamine on kirjeldatud ühtlasi taotluse punktis 11.2.
Uuringust teavitatakse eraldi st teavitamine ei ole asutuse andmekaitsetingimuste põhine. Uuringust
teavitus on lisatud taotluse lisana 3, mis avaldatakse Eesti Töötukassa ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtedel pärast AKI uuringu loa saamist.
Andmesubjekti õigusi ja vabadusi puudutavate ohtude hinnang ja õigused
Uuring ei too andmesubjektidele kaasa kohustuste suurenemist või muid kohustusi.
Teoreetiliselt võimalikud ohud seoses uuringuga andmesubjektile oleksid uuringus töödeldavate
isikuandmete leke kas IT tehnilise haavatavuse tõttu või inimliku tegevuse tõttu ning uuringu
andmekoosseisu kasutamine muul eesmärgil.
Uuringu läbiviimine on planeeritud tehniliselt turvaliselt (põhjalikumalt kirjeldatud AKI taotluse
põhiosas) tagamaks isikuandmete töötlemise turvalisus sh kasutatakse andmete pseudonümiseerimist
uuringu selles etapis, kus see on võimalik. Projekti läbiviimist rahastatakse 12.09.2025 Euroopa
Komisjoni ja OECD vahel sõlmitud lepingu alusel (REFORM/IM2025/012: 25EE04 – Improving the
employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections
(TSI2025/46.01)), mille raamleping (European Union Contribution Agreement) käsitleb muuhulgas
isikuandmete töötlemise tingimusi OECDs. OECD tegutseb vastavalt oma andmekaitse-eeskirjadele
ning tagab andmete konfidentsiaalsuse ja nende õigeaegse kustutamise.
Vastutavad töötlejad hindavad, et arvestades meetmeid (kirjeldatud taotluses), mis on võetud uuringu
turvalisuse tagamise osas, on risk aktsepteeritav. Uuringus isikuandmete leke oleks isikule suure
mõjuga, kuid võttes kasutusele kirjeldatud meetmeid ei ole andmete leke tõenäoline.
Isiku õigus teavitamisele tema isikuandmete töötlemisest on täidetud kodulehe teavituse kaudu. Isiku
õigus andmete kustutamisele ei kohaldu, sest andmeid töödeldakse õigusaktide alusel. Andmete
parandamine uuringu teostamise faasis enam ei ole asjakohane. Andmeid saab parandada andmebaasis,
kust andmed pärinevad. Uuringuks võetakse teatud aja hetkeseisuga andmed. Isikutel on võimalus
vajadusel pöörduda töötukassa või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
andmekaitsespetsialisti poole, kelle kontaktid on leitavad asutuste kodulehtedel.
Vastutavad töötlejad ei näe muid täiendavaid suuri ja tõenäolisi ohte andmesubjektile isikuandmete
töötlemisest uuringu kontekstis ning hindavad, et isiku õigused on tagatud.
Lisa 3. Teavitus
Uuring „Nõrgalt tööturuga seotud inimeste tööalaste väljavaadete ja sotsiaalse kaasatuse parandamine“ (“Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections”)
Uuringu tellija ja vastutav töötleja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa
Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Rahvusvaheline Majanduskoostöö ja arenguorganisatsioon (Organisation for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) ja Statistikaamet
Uuringu eesmärk:
Uuringu eesmärk on edendada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade (näiteks tervisepiirangutega või pikaajaliselt tööturult eemal olnud inimeste) võimalusi tööturule naasmiseks ja seal püsimiseks. Selleks viiakse läbi laiapõhjaline uuring, et kaardistada tööturule sisenemise ja tööturul püsimisega seotud barjääre, arvestades mh tervishoiu, sotsiaal- ja hariduse valdkonna meetmete kättesaadavusega.
Seejärel kaardistatakse olemasolevate tööturumeetmete efektiivsust ja tehakse ettepanekuid teenuste sisu, teenuse osutajate kompetentsinõuete, tulemuspõhise rahastuse ja mudeli piloteerimise osas.
Tegu on 2021. aasta OECD ja Sotsiaalministeeriumiga koostöös läbi viidud uuringu „Improving the provision of active labour market policies in Estonia“ jätku-uuringuga.
Uuringut rahastatakse Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk on toetada reformide elluviimist liikmesriikides (Technical Support Instrument Programs, Regulation (EU) 2021/240).
Uuringus kasutatavad isikuandmed:
Uurimisküsimustele vastamiseks kasutatakse juba olemasolevaid andmeid erinevatest andmekogudest ja andmestikest. Uusi andmeid uuringu raames ei koguta. Andmeandjad edastavad uuringus kasutatavad isikuandmed Statistikaametile, kes viib saadud andmed pseudonümiseeritud kujule ning lisab andmetele uuringuks vajalikud Statistikaametil olemasolevad pseudonümiseeritud andmed. Statistikaamet teeb andmed pseudonümiseeritud kujul OECD-le uuringu läbiviimiseks kättesaadavaks Statistikaameti turvalises keskkonnas. Uuringu eesmärgi saavutamiseks hõlmatakse uuringusse andmed ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2025 ning uuringu keskmes on kõik 16–65-aastased tööealised inimesed.
Uuringus kasutatakse järgmiste andmekogude ja andmestike andmeid:
1. Töötukassa andmekogu andmed (registreeritud töötuse perioodide andmed, tööturuteenuste ja -toetuste andmed, hüvitiste ja toetuste andmed, osalise või
puuduva töövõimega isikute töövõime kestuse ja ulatuse andmed, andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega inimeste eest);
2. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (puude, erihoolekande ja eestkoste andmed);
3. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed (kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate teenuste ja toetuste andmed);
4. Tervisekassa andmekogu andmed (osutatud teenuste ja töövõimetuslehtede andmed);
5. Retseptikeskuse andmed (väljakirjutatud retseptide andmed); 6. Töötamise registri andmed (töösuhete andmed); 7. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed
(palgaandmed); 8. Eesti hariduse infosüsteemi andmed (õpingute ja haridustaseme andmed); 9. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu
andmed (vangistuse andmed); 10. Rahvastiku statistilise registri andmed perioodil (andmed emakeele, sünniriigi,
residentsuse ja viimase riiki saabumise aasta kohta); 11. Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed (andmed surmade kohta); 12. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku
andmed (tööealiste inimeste andmed tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade ning neil esinevate tööturule sisenemise ja seal püsimise takistuste väljaselgitamiseks ning nende tööturu olukorra hindamiseks ja võrdluseks tööturuga tugevalt seotud sihtrühmadega);
Täpsem andmekoosseis sh selle säilitustähtajad koos selgitustega on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus, mille leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist (lisatakse lingina).
Kooskõlastused uuringu läbiviimiseks ja uuringu läbiviimise õiguslik alus:
Uuringu läbiviimine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga. Uuringu läbiviimise õiguslikud alused on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses. Nimetatud taotluse ja Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse uuringu läbiviimiseks leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist (lisatakse lingina).
Tulemuste avaldamine ja kasutamine:
Uuringuga tugevdatakse suutlikkust pakkuda tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele tõhusamaid tööturuteenuseid. Uuringu tulemusena suudab Eesti Töötukassa pakkuda sihipärasemat, vähem killustatud ja tulemustele orienteeritud aktiivset tööturupoliitikat nii töötavatele kui ka töötutele ning rakendada uut allhanke korras osutatavate teenuste rahastamismudelit. Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele, st ei analüüsita ühtegi inimest individuaalselt ega eraldi.
Uuringu tulemusena:
• tuvastatakse tööturu vaates tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad; • paraneb arusaam takistustest, mis tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmi
tööturule sisenemisel ja seal püsimisel mõjutavad; • kaardistatakse olemasolevad erinevate valdkondade tugimeetmed,
tuvastatakse nende omavahelised kattuvused ja lüngad ja koordineerimisega seotud murekohad;
• esitatakse ettepanekud teenuste paremaks sihitamiseks ja sisseostetavate teenuste tulemuspõhise rahastamise raamistiku kujundamiseks;
• töötatakse välja poliitikasoovitused, kuidas tõhustada abi osutamist koostöös (nt tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus) ja tugevdada valdkondadevahelist koordineerimist.
Uuringu tulemusi jagatakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes püüavad parandada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade integreerimist tööturule ja täiendada avalikke tööturuasutusi lepinguliste teenustega. Eestist saadud õppetundides tõstetakse esile tulemuspõhiste lepingute ülesehitust ja rakendamist, tööhõive-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vahelist koordineerimist ning strateegiaid, mille eesmärk on jõuda inimesteni, kes on tööturuga nõrgalt seotud.
Uuringu eeldatav lõputähtaeg on september 2027. a.
Küsimuste korral: [email protected]
Uuringuga seoses on isikul õigus pöörduda vastutavate töötlejate andmekaitsespetsialistide poole aadressidel [email protected] või [email protected] või esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või halduskohtule.
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
_____________________ (taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri Improving the employment prospects and social inclusion of people
with weak labour market connections
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)
või
Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
-
(uuring hõlmab eriliigilisi
isikuandmeid, valdkondlik
eetikakomitee on olemas) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka
eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud
andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Jah
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
andmekaitsespetsialisti kontakt:
Jaanus Põldmaa
Eesti Töötukassa
andmekaitsespetsialisti kontakt:
Katrin Uuetalu
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Taotlus esitatakse samaaegselt
sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute
eetikakomiteele.
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning
küsimustik või selle kavand.
Ei
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad.
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Kommunikatsiooniministeerium
70003158
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kontaktisik: Kristi Suur, tööhõive osakonna
tööturuteenuste juht
+372 5913 9212
Eesti Töötukassa
74000085
Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn
Kontaktisik: Margit Paulus, analüüsiosakonna
juhataja
+372 614 8504
Uuringut rahastatakse Euroopa Komisjoni
tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk
on toetada reformide elluviimist liikmesriikides
(Technical Support Instrument Programs,
Regulation (EU) 2021/240).
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
Organisation for Economic Co-operation
and Development (edaspidi OECD)
775 687 957 00016
2, rue André Pascal - 75775 Paris Cedex 16,
Prantsusmaa
Kontaktisik: Anne Lauringson, Senior Labour
Economist, Employability Division,
Directorate for Employment, Labour and
Social Affairs
+33 1 45 24 19 77
Statistikaamet
70000332
Tatari 51, Tallinn
Kontaktisik:
Ilona Reiljan
Tel 5331 1740
3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik
alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil
läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või
arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
1. Teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni korralduse seaduse § 9 lõige
2 punkti 2 kohaselt on kõigi
ministeeriumide ülesandeks oma
valitsemisalale tarviliku teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni
rahastamise korraldamine.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb
Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike
1 kohaselt kuulub ministeeriumi
valitsemisalasse muuhulgas riigi
majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja
tööturupoliitika kavandamine ja
elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna
korraldamine ning võrdse kohtlemise ja
soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja
koordineerimine ning vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine.
3. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002
määrus nr 323, edaspidi põhimäärus).
Põhimääruse §-s 10 on täpsustatud, et
ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua
eeldused Eesti majanduse
konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks,
töötades välja ja viies ellu riigi majandus-,
ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja
maakasutuspoliitikat.
4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade
põhiülesannete all § 17 punktis 18¹
sätestatud, et tööhõive osakonna
põhiülesanne on tööturupoliitika
kavandamine ja selle elluviimise
korraldamine, et tagada tööealise
elanikkonna suur tööga hõivatus ning
tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele, ja
valdkonda reguleerivate õigusaktide
eelnõude ettevalmistamine. Osakonnal on
juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja
tööhõivevõime arendamisel ning nende
poliitikavaldkondadega seotud
tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja
toetuste kujundamisel.
5. Taotluse esitaja lähtub oma töös
isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi
IKS) täidesaatvat riigivõimu puudutavatest
õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5
alusel on täidesaatval võimul võimalik
analüüsida andmeid poliitika kujundamise
eesmärgil. Teadusuuringuks on ka
täidesaatva riigivõimu analüüsid ja
uuringud, mis tehakse poliitika
kujundamise eesmärgil.
6. Eesti Töötukassa osaleb uuringu
läbiviimises töötuskindlustuse seaduse § 23
lõike 1 ja lõike 2 punktide 6 ja 7 ja
tööturumeetmete seaduse § 5 lg 1 alusel.
Töötukassa analüüsib oma eesmärgi
saavutamiseks tööturu olukorda ning
töötukassa tegevuse, sealhulgas
töötuskindlustuse ja rakendatavate
tööturumeetmete ning töövõime hindamise
ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust.
Samuti osaleb töötukassa oma eesmärgi
saavutamiseks töötuskindlustuse,
tööturumeetmete ja töötutoetuse ning
töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
planeerimisel ning avaldab arvamust
töötuskindlustusega, tööturuteenuste ja -
toetustega, töötutoetusega ning töövõime
hindamise ja töövõimetoetusega seotud
õigusaktide eelnõude kohta.
Tööturumeetmete pakkumise korraldab ja
tööturumeetmeid pakub samuti töötukassa.
Tööturuteenused on sätestatud tähtajalistes
tööhõiveprogrammides, mis on kinnitatud
Vabariigi Valitsuse määrustega või ministri
käskkirjadega kinnitatud toetuse andmise
tingimustes.
7. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni
tehnilise toe instrumendi kaudu, mille
eesmärk on toetada reformide elluviimist
liikmesriikides (Technical Support
Instrument Programs, Regulation (EU)
2021/240). Projekti taotlus Euroopa
Komisjonile esitati 06.09.2024
(taotlusvooru koordineeris Eestis Riigi
Tugiteenuste Keskus). Projekti
rahastusotsus tehti 31.03.2025, mil Euroopa
Komisjon võttis vastu otsuse: C(2025)1860,
COMMISSION IMPLEMENTING
DECISION on the financing of the
Technical Support Instrument and the
adoption of the work programme for 2025
[Link]. Projekti läbiviimist rahastatakse
12.09.2025 Euroopa Komisjoni ja OECD
vahel sõlmitud lepingu alusel
(REFORM/IM2025/012: 25EE04 –
Improving the employment prospects and
social inclusion of people with weak labour
market connections (TSI2025/46.01)).
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis
selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa
uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Projekti eesmärk on edendada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade (näiteks tervisepiirangutega
või pikaajaliselt tööturult eemal olnud inimeste) võimalusi tööturule naasmiseks ja seal püsimiseks.
Selleks viiakse läbi laiapõhjaline uuring, et kaardistada tööturule sisenemise ja tööturul püsimisega
seotud barjääre, arvestades mh tööturu, tervishoiu, sotsiaal- ja hariduse valdkonna meetmete
kättesaadavusega. Seejärel kaardistatakse olemasolevate tööturumeetmete efektiivsust ja tehakse
ettepanekuid teenuste sisu, teenuse osutajate kompetentsinõuete, tulemuspõhise rahastuse ja
mudeli piloteerimise osas.
Uuringu eesmärkide saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisküsimused:
RQ1. Kes on Eestis tööturuga nõrgalt seotud isikud – kui palju tööealisi inimesi on tööturuga
nõrgalt seotud (sealhulgas erinevate elanikkonna gruppide lõikes) ning mis on levinumad nõrga
seotuse tüübid?
See uurimisküsimus keskendub tööturuga nõrgalt seotud isikutele, lähtudes varasema OECD tööga
kooskõlas olevast definitsioonist. Analüüs hõlmab järgmisi aspekte:
• Tööturuga seotuse staatus: kas isik on täielikult tööta, töötab katkendlikult, on hõivatud
ebakindlates töösuhetes või teenib madalat töötasu.
• Püsivus ja dünaamika: tööturuga nõrga seotuse kestus ja kordumine ajas.
• Sotsiaal-demograafiline profiil: vanuse grupp, sugu, haridustase, leibkonna tüüp, rändetaust
ja elukoht linna- või maapiirkonnas.
• Tööturuajalugu: varasemad tööhõive, töötuse ja mitteaktiivsuse mustrid.
RQ2. Milliseid tööturule sisenemise ja seal püsimise takistusi kogevad tööturuga nõrgalt seotud
isikud ning kui suurt osa tööturuga nõrgalt seotud isikutest erinevat tüüpi takistused mõjutavad?
See uurimisküsimus kasutab sisendina esimese uurimisküsimuse (RQ1) tulemusi, lisades
täiendavalt tööturu takistuste aspekti ehk käsitleb takistusi, mis piiravad tööturuga nõrgalt seotud
isikute tööturule lõimumist. Analüüs keskendub järgmistele mõõtmetele:
• Takistuste laad: tervisest tulenevad piirangud, puue, hoolduskohustused, madalad oskused,
keelebarjäärid, varasem vangistus või muud struktuursed tegurid.
• Takistuste raskusaste: puude raskusaste, vähenenud töövõime ulatus, terviseprobleemide
või funktsionaalsete piirangute intensiivsus.
• Ajastus ja püsivus: tööturubarjääride tekkimise aeg, kestus ja kordumine ajas.
• Takistuste suhteline olulisus: erinevate takistuste seos tööturuga nõrga seotusega; takistuste
esinemise sagedus võrreldes tööturuga tugevalt seotud isikute hulgas.
RQ3. Milliseid tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning seotud toetusi saavad tööturuga
nõrgalt seotud isikud ning kas saadav tugi on vastavuses isikute tööturutakistustega?
See uurimisküsimus kaardistab tööturuga nõrgalt seotud isikutele osutatava toe tööturu-, sotsiaal-
ja tervishoiusüsteemides, keskendudes seejuures nendele konkreetsetele teenustele, mis on
olulisemad tööturule lõimumise seisukohast. Uurimusküsimus kasutab sisendina esimese (RQ1) ja
teise (RQ2) uurimusküsimuse tulemusi, mis määratlevad ära, kes Eesti tööealistest elanikest on
tööturuga nõrgalt seotud ning millised tööturutakistused neil on. Analüüs hõlmab järgmisi aspekte:
• Teenuste mitmekesisus: saadud tööturuteenused, sotsiaalteenused, tervishoiuteenused ja
rahalised toetused.
• Toe intensiivsus: teenuste ja toetuste kestus, sagedus ja maht.
• Ajastus ja järjestus: teenuste saamise seos tööhõive- ja töötusperioodidega.
• Teenuste kättesaadavus ja tööturutakistustele vastavus sihtrühmade lõikes: erinevused
teenuste kasutamises eri elanikkonnarühmade vahel, näiteks tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud
isikute või konkreetsete tööturubarjääridega inimeste puhul.
• Lüngad ja kattuvused: valdkonnad, kus teenused võivad olla ebapiisavad, kattuvad või
omavahel nõrgalt koordineeritud.
Metoodika
Analüüs põhineb üksnes kirjeldaval statistikal ning kasutab omavahel seotud registriandmeid, et
tuvastada tööturuga nõrgalt seotud isikud, kirjeldada nende tööturule sisenemise ja seal püsimise
takistusi ning kaardistada neile osutatavaid teenuseid. Analüüsi metoodikas ei kasutata
profileerimist ega tehisintellekti abi.
• RQ1 (Kes on tööturuga nõrgalt seotud?) käsitlemiseks jaotatakse tööealine elanikkond vas-
tastikku välistavatesse tööturuga seotuse rühmadesse, järgides OECD (2021) poolt välja
töötatud metoodikat. Isik loetakse tööturuga nõrgalt seotuks, kui ta vastas vähemalt ühele
järgmistest tingimustest kalendriaasta jooksul: (i) tal puudus registreeritud töösuhe ja re-
gistreeritud töötulu; (ii) ta töötas vaid osa aastast ning oli vähemalt kolm kuud ilma töösuh-
teta; (iii) ta töötas valdavalt ebakindlates töösuhetes; või (iv) tema sissetulek jäi alla 50%
mediaanpalgast. Tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgast jäetakse välja isikud, kes pole
eeldatavalt valmis tööturule sisenema, sealhulgas õppurid, hiljuti sünnitanud emad, kes saa-
vad sünnitushüvitist, institutsioonides viibivad isikud, raske terviseseisundiga isikud, kõrge
sissetulekuga leibkondade liikmed ning pensionärid.
Tööturuga nõrga seotuse määratlemine ning tööturuga nõrgalt seotud inimeste arvu ja
osakaalu hindamine eeldab kogu tööealise elanikkonna käsitlemist. Nõrk seotus on
määratletud suhteliselt, tuginedes tööga hõivatuse, töösuhete stabiilsuse ja sissetulekute
mustritele kogu elanikkonnas, ning seda ei ole võimalik tuvastada isoleeritult üksnes
piiratud valimi alusel. Kogu tööealise elanikkonna hõlmamine on vajalik uuringu
läbiviimise esimeses etapis (uurimisküsimus RQ1), et rakendada ühtseid kriteeriume
eristamaks tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud isikud ning tuvastamaks isikud, kes ei ole
valmis tööturule sisenema. Tööealise elanikkonna eelnev piiramine ei võimaldaks
vastastikku välistavate tööturuga seotuse rühmade korrektset moodustamist ning kahjustaks
uuringu tulemuste valiidsust. Samuti on uuringus oluline hinnata tööturuga nõrgalt ja
tugevalt seotud gruppide kogusuurus tööealises elanikkonnas, et võrrelda neid
uurimisküsimuses RQ3 teenuste pakkumise mahtudega, hindamaks tööturul osalemist
toetavate teenuste kättesaadavuse ulatust ja sihitatust Eestis.
Andmeid isikute kohta, kes ei ole kogu uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema –
näiteks täiskoormusega õppijad, hiljuti sünnitanud emad, kes saavad sünnitushüvitist,
institutsioonides viibivad isikud, raske terviseseisundiga isikud, mitteaktiivsed kõrge
sissetulekuga leibkonnaliikmed ning pensionärid – kasutatakse üksnes vastavate isikute
tuvastamiseks andmekogumis ja tööturuga seotuse rühmadest väljaarvamiseks. Kui
eelnevalt välja toodud grupid on andmekogumis tuvastatud, siis neid vaatlusi edasiseks
analüüsiks ei kasutata ning andmeanalüüsi läbiviija OECD eemaldab nende vaatlustega
seotud andmed andmekogumist.
Nende isikute välja jätmine andmestikest enne andmete edastamist Statistikaametile ei ole
andmete edastamise minimeerimise põhimõttega vastavuses, kuna eeldaks täiendavat
andmetöötlust iga andmeandja (vt täpsemalt taotluse punkt 8) poolt ning tähendab, et
andmeandjatele edastatakse isikute kohta tundlikku infot isikustatud kujul (kuivõrd on
teada, et info edastataks vaid uuringust välja jäetavate isikute kohta, kes pole kogu
uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema, ning andmetöötluseks oleks vajalik
isikukood, mis võimaldaks andmeandjatel vastavad isikud andmestikest välja jätta).
Selleks, et vastavad isikud enne analüüsi läbiviimist tuvastada, oleks volitatud töötlejal
OECD-l esiteks vajalik erinevatest andmekogudest kokku koondada andmed, mille alusel
isikud arvata uuringust välja jäetavate isikute hulka (nn pseudonümiseeritud isikukoodide
nimekiri). Erinevate andmekogude andmete kasutamine ja koondamine on vajalik selleks,
et ainult ühe andmestiku põhjal ei pruugi isik uuringust välja jäetavasse gruppi kuuluda (nt
ühe andmestiku põhjal ei pruugi selguda, et isik pole kogu uuringuperioodi vältel valmis
tööturule sisenema). Edasine eeldaks pseudonümiseeritud isikukoodide
depseudonümiseerimist ning isikukoodide edastamist Statistikaameti poolt andmeandjatele,
mille alusel oleks andmeandjatel võimalik vastavad isikud edastatavatest andmestikest välja
jätta (andmeandjatel see info puudub, kuna sellekohane info asub erinevates
andmekogudes). Seega saab info nende inimeste tööturule sisenemise mittevalmisoleku
kohta ebavajalikult teatavaks nii Statistikaametile kui ka uuringus osalevatele teistele
andmeandjatele. See tähendab ka, et andmed ei liiguks enam vaid ühtepidi ehk ainult
Statistikaametile, vaid ka teistpidi ehk Statistikaametilt teistele andmeandjatele koos
tundliku teabe ehk infoga, et tegemist on isikutega, kes on vajalik välja jätta põhjusel, et
nad ei ole valmis tööturule sisenema. Seega andmete minimeerimise printsiip on paremini
tagatud uuringu jaoks vajalike andmete ühesuunalise liikumise puhul Statistikaametile (vt
täpsemalt taotluse punkt 8), kuna piirab tundliku info ebavajalikku edastamist asutuste
vahel, ning asjaoluga, et kui uurimisküsimuse RQ1 analüüsi käigus on tuvastatud grupid,
kes ei ole kogu uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema, siis eemaldatakse need
vaatlused volitatud töötleja OECD poolt andmekogumist.
• RQ2 (Milliseid tööturubarjääre nad kogevad?) käsitlemiseks tuletatakse tööturutakistuste
indikaatorid, mis põhinevad kirjeldaval statistikal, arvestades sotsiaal-demograafilisi tun-
nuseid, leibkonna koosseisu, tervisenäitajaid, haridustaset, keelelist tausta ning varasemat
tööturuajalugu. Näiteks kõrge haiguspäevade või ravimiretseptide arv viitavad, et inimesel
võivad olla terviseseisundist tulenevad takistused tööturul. Leibkonna tüüp, kus on väiksed
lapsed, puudega lapsed või puudega täiskasvanud, viitab hoolduskoormusele, mis võib ras-
kendada isikul sobiva töökoha leidmist. Arvutatud indikaatorite esinemissagedusi võrrel-
dakse tööturuga nõrgalt seotud isikute ja tugeva tööturuga seotusega isikute vahel kirjelda-
vate tabelite ja risttabelite abil. See võimaldab tuvastada tööturuga nõrka seotust põhjenda-
vaid peamisi ja kattuvaid takistusi.
Iga tööturutegurit käsitletakse barjäärina üksnes juhul, kui see esineb süstemaatiliselt
sagedamini tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas võrreldes tööturuga tugevalt seotud
isikutega. Tööturuga nõrgalt seotud isikute eraldiseisev vaatlus ei võimalda hinnata, kas
konkreetne tunnus kujutab endast barjääri, kuna selle esinemissagedust ei saa tõlgendada
ilma võrdlusrühmata. Seetõttu on tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamine võrdlus-
rühmana vältimatu, et eristada tegelikke ebasoodsate tööturutulemustega seotud takistusi
tunnustest, mis on elanikkonnas laiemalt levinud.
Näiteks juhul, kui kolmandik tööturuga nõrgalt seotud isikutest elab leibkonnas, kus on
kolm või enam last, ei võimalda see teave iseenesest järeldada, et suur laste arv kujutab
endast tööturubarjääri. Kui aga samal ajal elab tööturuga tugevalt seotud isikutest sellistes
leibkondades vaid viiendik, on suur laste arv sagedasem tööturuga nõrgalt seotud isikute
hulgas ning seda võib põhjendatult käsitleda barjäärina. Vastupidisel juhul, kui sarnane või
suurem osakaal tööturuga tugevalt seotud isikutest elab suurtes leibkondades, ei tõlgendata
leibkonna suurust barjäärina, isegi kui see on tööturuga nõrgalt seotud isikute seas levinud.
Sama loogikat rakendatakse ka teiste analüüsis käsitletavate tunnuste puhul, sealhulgas
tervisepiirangud, haridustase, keeleline taust ja katkendlik tööturuajalugu. Kõigil juhtudel
eeldab tööturubarjääride korrektne tuvastamine nende tunnuste leviku võrdlemist tööturuga
nõrgalt ja tugevalt seotud isikute vahel. Samuti võimaldab tööturubarjääride võrdlus nende
kahe rühma vahel hinnata erinevate barjääride olulisust (milliste barjääride puhul on
esinemissageduste käärid kõige suuremad). Seetõttu on kogu valimi kasutamine
analüüsietapis vajalik, et tagada tulemuste korrektne tõlgendatavus ja tähenduslikkus
poliitikakujundamise seisukohalt.
• RQ3 (Milliseid teenuseid nad saavad?) käsitlemiseks kasutatakse kirjeldavat statistikat, et
kaardistada tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja seotud toetuste kasutamine, kesken-
dudes teenustele ja toetustele, mis on kõige olulisemad tööturule lõimumise seisukohast. Teenuste kaardistamine hõlmab erinevate Eesti asutuste poolt pakutavate tööturul osalemist
toetavate teenuste tervikvaate loomist, et saada ülevaade olemasolevatest teenustest, tuvas-
tada võimalikud lüngad teenuste pakkumisel ning hinnata teenuste kattuvusi või vastas-
tikust täiendavust erinevate teenusesüsteemide vahel. Teenuste kasutamise mustreid ana-
lüüsitakse eeskätt erinevate tööturutakistuse lõikes, et uurida teenuste tüübi ja takistuste
vastavust. Samuti võrreldakse teenuste kättesaadavust tööturuga seotuse tugevuse ja tüü-
pide lõikes. Analüüs hõlmab muu hulgas teenustes osalemise ja toetuste saamise määrasid,
kestust ja mahtu tööealise elanikkonna rühmade lõikes. Analüüs ei hõlma üksikjuhtumite
käsitlemist ega individuaalsete trajektooride detailset kirjeldamist ning tulemused esita-
takse üksnes koondatud kujul.
Teenuste kasutamise sisukaks tõlgendamiseks on vajalik võrrelda tööturuga nõrgalt ja
tugevalt seotud isikuid. Üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikute teenusekasutuse vaatlus
võimaldab hinnata, kas teenuseid kasutatakse, kuid ei võimalda hinnata, kas teenustele
ligipääs on madal, piisav või kõrge võrreldes ülejäänud elanikkonnaga. Ilma võrdlus-
rühmata ei ole võimalik hinnata, kas olemasolevad teenused jõuavad tööturuga nõrgalt
seotud isikuteni suuremal, väiksemal või sarnasel määral kui tööturuga tugevalt seotud
isikuteni.
Näiteks juhul, kui viis protsenti tööturuga nõrgalt seotud isikutest osaleb koolitustel, samas
kui tööturuga tugevalt seotud isikutest osaleb koolitustel kümme protsenti, viitab see sellele,
et tööturuga nõrgalt seotud isikud osalevad koolitustel harvemini. See võib osutada sellele,
et koolitusteenused on sellele rühmale vähem kättesaadavad või et olemasolevad
suunamis-, kvalifitseerumise või teavitamise mehhanismid ei eelista piisaval määral
tööturuga nõrgemalt seotud isikuid. Vastupidisel juhul, kui tööturuga nõrgalt seotud isikute
osalemismäär on kõrgem kui tööturuga tugevalt seotud isikutel, viitab see sellele, et
koolitusteenustele jõuavad sagedamini suurema vajadusega isikud, mis on kooskõlas
teenuste suunamisega ettenähtud sihtrühmale. Just selline võrdlus võimaldab teha
poliitikakujundamise seisukohalt asjakohaseid järeldusi selle kohta, kas teenused jõuavad
nendeni, kelle toetamiseks need on kavandatud.
Analüüs ei hõlma üksikjuhtumite käsitlemist ega individuaalsete trajektooride detailset
kirjeldamist. Tööturuga tugevalt seotud isikuid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlus-
rühmana. Kõik tulemused esitatakse ja levitatakse üksnes koondatud kujul ning analüüsi
sisuline fookus ja poliitikasoovitused keskenduvad tööturuga nõrgalt seotud isikutele.
Juhul kui ligipääs teenuste kasutamise andmetele oleks piiratud üksnes tööturuga nõrgalt
seotud isikutega, oleks uuringu ulatus paratamatult oluliselt kitsam. Sellisel juhul oleks
võimalik kirjeldada teenustele ligipääsu taset, kuid mitte hinnata teenuste sihitamist või
suunamist võrreldes ülejäänud elanikkonnaga. See piiraks oluliselt võimalust teha
poliitikakujundamise seisukohalt asjakohaseid järeldusi teenuste sihitamise, suunamise,
teavitustegevuse või teenuselünkade kohta.
Projekti oodatav tulemus on Eesti Töötukassa tugevnenud suutlikkus pakkuda tõhusaid
tööturuteenuseid (edaspidi teenus) ja parem valdkondadeülene koostöö. Projekti tulemusena:
• tuvastatakse tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad;
• paraneb arusaam takistustest, mis tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmi tööturule sisenemisel
ja seal püsimisel mõjutavad;
• kaardistatakse olemasolevad erinevate valdkondade tugimeetmed, tuvastatakse nende
omavahelised kattuvused ja lüngad ja koordineerimisega seotud murekohad;
• esitatakse ettepanekud teenuste paremaks sihitamiseks ja sisseostetavate teenuste
tulemuspõhise rahastamise raamistiku kujundamiseks;
• töötatakse välja poliitikasoovitused, kuidas tõhustada abi osutamist koostöös (nt tervishoid,
sotsiaalhoolekanne, haridus) ja tugevdada valdkondadevahelist koordineerimist.
Tegu on 2021. aasta OECD ja Sotsiaalministeeriumiga koostöös läbi viidud uuringu „Improving
the provision of active labour market policies in Estonia“ jätkuprojektiga.
Projekti ülevaade on välja toodud ka OECD kodulehel.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Uuringu üheks eesmärgiks on välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud ehk haavatavad sihtrühmad
(nt pikaajalised töötud, ebaregulaarse sissetulekuga töötajad jm) ning välja tuua, millised takistused
neil tööturule sisenemisel või seal püsimisel esinevad. Lisaks hinnatakse tööturuga nõrgalt seotud
sihtrühmade suurused.
Seejärel analüüsitakse, millist tuge (teenused ja toetused) tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele
pakutakse, kuidas on pakutav tugi kooskõlas nende inimeste tööturutakistustega, kui palju seda
tuge kasutatakse ja kui suured on kattuvused või puudujäägid olemasolevate teenuste pakkumises.
Kokkuvõttes antakse hinnang, kas olemasolev tugi ja teenused vastavad sihtrühmade vajadustele.
On oluline, et analüüsi aluseks oleks terviklik vaade indiviidile ehk analüüsitaks kombineeritult
erinevaid valdkondi, et mõista, millised takistused inimesel tööturul esinevad ning millist tuge ta
on saanud, st võttes arvesse nii töötukassa kui ka teiste asutuste poolt pakutavaid teenuseid ja
toetusi. Oluline on kaasata andmed nii tööturuvaldkonnast, tervisevaldkonnast, sotsiaalvaldkonnast
kui ka haridusvaldkonnast, millel võib olla potentsiaalne mõju inimese väljavaadetele tööturul.
Sealhulgas saab välja tuua, et need andmed asuvad erinevates andmekogudes. Riiklike
andmekogude andmete kasutamist toetab ka asjaolu, et uuritavad sihtrühmad võivad olla väga
väikesed ning näiteks küsitlusuuringutega neid välja selgitada poleks võimalik. Uuringu raames on
vajalik seega erinevate riiklike andmekogude andmete ühendamine indiviidi tasemel, et analüüsida
takistusi koos saadud teenuste ja toetuste ning väljunditega tööturul.
Tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade väljaselgitamiseks ning nende poolt olemasolevate toetuste
ning teenuste kasutamise ja nende piisavuse hindamiseks on vajalik võtta vaatluse alla võimalikult
palju tunnuseid, mis võivad mõjutada inimeste käitumist ja väljavaateid tööturul. Analüüsi
kaasatavate tunnuste vähendamisega suureneb risk, et andmeanalüüsi käigus ei ole võimalik
tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmasid ning nende tööturuga seonduvaid takistusi välja selgitada
või ei suudeta tuvastada olemasolevate teenuste ja toetuste kattuvusi/puudujääke ning sellest
tulenevalt hinnata nende piisavust sihtrühmade vajadustele. Nende riskide vähendamine on oluline,
et uuringu tulemusena võimalikult hästi mõista, milline tugi tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade
jaoks puudu on ning et uuringu tulemusena antavad poliitikasoovitused (nt vajadus uute teenuste
loomiseks või ettepanekud olemasolevate teenuste muutmiseks) vastaksid võimalikult täpselt
sihtrühmade vajadustele. Ettepanekuid ja poliitikasoovitusi tehakse nii tööturu- kui ka teistele
valdkondadele eesmärgiga suurendada pakutavate meetmete tõhusust ning valdkondadevahelist
koostööd.
Punktis 4 toodud uurimisküsimustele vastamiseks on analüüsi läbiviimiseks vajalikud
registriandmed, mis vastavad järgmistele tingimustele:
1. Laiapõhjaline teenuste ja toetuste katvus eri valdkondades.
Projekti eesmärk on kaardistada tööturuga nõrgalt seotud isikutele osutatavate tööturu-,
sotsiaal-, ja tervishoiuteenuste täielik ulatus. See eeldab andmeid mitte üksnes Eesti
Töötukassa, vaid ka teiste avaliku sektori asutuste poolt osutatavate teenuste ja toetuste
kohta.
2. Piisavalt lai hõlmatus, et võimaldada sisukaid võrdlusi.
Tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamine eeldab tööealise elanikkonna kui terviku
vaatlemist, et (i) tuvastada tööturuga nõrgalt seotud grupi (ja alagruppide) suurus ehk
kaardistada probleemi ulatus, (ii) grupeerida isikud nende tööturuga seotuse alusel ning (iii)
võrrelda teenuste kasutamist, toetuste saamist ja tööturu tulemusi tööturuga nõrgalt seotud
isikute ja tugeva tööturuga seotusega isikute vahel.
3. Piisav ajavahemik tööturu dünaamika ja teenuste kasutamise trajektooride
jälgimiseks.
Viieaastane vaatlusaeg on vajalik, et hõlmata ajas kujunevaid tööturuprotsesse, sealhulgas
tööle sisenemist ja tööturult lahkumist, töötuse ja mitteaktiivsuse perioode, korduvaid või
pikaajalisi töötusperioode ning Eesti Töötukassas töötuna arveloleku perioode. Samuti
võimaldab see analüüsida teenustes osalemise ja toetuste saamise ajastust, kestust ja
järjestust seoses tööturul toimuvate sündmustega (nt kas teenused eelnevad
töötusperioodidele, langevad nendega kokku või järgnevad neile). Lühemad vaatlused ei
võimaldaks neid dünaamikaid usaldusväärselt analüüsida. Ideaalis annaks veelgi pikem
ajaraam veelgi parema ülevaate teenuste kasutamise tajektooridest, aga ajaraam on piiratud
COVID-19 pandeemiale järgneva perioodiga, sest tööturudünaamika ja teenuste
pakkumine pandeemia ajal oli erakorraline ja ei võimalda teha ulatuslikemaid järeldusi.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, et registrite
alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla
aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste
elukvaliteeti ja suurendada teenuste tõhusust. Seetõttu ei ole vastutava töötleja hinnangul vähem
oluline, et andmekogude põhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks
hindamaks inimeste väljavaateid tööturul, sealhulgas võttes arvesse seda mõjutavad
taustatunnused, takistavad ja soodustavad tegurid, teenused ja toetused.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Alates COVID-19 pandeemiast on tööpuuduse määr Eestis püsinud kõrgel. 2024. aastal oli
tööpuuduse määr 7,6%, olles 1,7 protsendipunkti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. See viitab, et
teatud sihtrühmadel on keeruline tööturul rakendust leida. OECD on varasemalt välja toonud, et
arvestatav hulk inimesi on Eestis tööturuga nõrgalt seotud – neil puudub töökoht või nad töötavad
vaid mõned kuud aastas, teenivad madalat palka või nende töölepingud on mittepüsivad (OECD
2021). Lisaks on Eestis hulk inimesi, kes on tööturul mitteaktiivsed (2024. a andmetel 92 tuhat
inimest vanuses 20–65. a). Keerulised väljavaated tööturul võivad viia vaesusriski või sotsiaalse
tõrjutuseni. 2024. aastal oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskis olevate inimeste osakaal 21,7%
(18-aastased ja vanemad; EL keskmine 18%). Lisaks on väljakutseks Eesti vananev rahvastik,
millel on oluline mõju nii riigi eelarvele kui ka tööjõu hulgale.
Eestis viib tööpoliitikat ellu töötukassa eesmärgiga vähendada töötust ja lühendada selle kestust,
ennetada töötust ning toetada tööhõives püsimist ja kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu
pakkumist ning toetada kaasavat ja kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi
tööturumeetmete abil. Selleks toetab töötukassa inimesi pakkudes erinevaid teenuseid ja toetusi.
Töötukassa registreeritud töötute klientide hulgas on suur hulk inimesi, kes kuuluvad mõnda
riskirühma. 2024. aastal kuulus keskmiselt vähemalt ühte riskirühma ligi 71% töötutest (35,5 tuhat
inimest), sealhulgas pikaajalisi töötuid oli arvel keskmiselt 18,7 tuhat ja tervisest tuleneva
takistusega4 keskmiselt 10,2 tuhat inimest. Paljud registreeritud töötud kuuluvad korraga mitmesse
riskirühma. See võib viidata, et töötukassa ei pruugi pakkuda piisavat ning süsteemset tuge
klientidele, kellel on keerulised tööturu väljavaated. Lisaks registreeritud töötutele pakub
töötukassa teenuseid ka teistele tööturul nõrgemate väljavaadetega sihtrühmadele – näiteks
töötavatele inimestele suunatud töötust ennetavad teenused või teenused, kus saavad osaleda ka
töötavad tervisest tuleneva takistusega inimesed. Hetkel puuduvad uuringud, mis tooks välja,
kuidas mõjutavad töötukassa teenused ja toetused inimeste hõive väljavaateid võttes arvesse ka
teenused ja toetused, mida pakutakse tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.
Kuigi Eestis on läbi viidud mitmeid teemaga seonduvaid uuringuid, ei käsitle ükski neist töötukassa
teenuste ja toetuste mõju inimeste hõiveväljavaadetele terviklikult koos tervise-, sotsiaal- ja
haridusvaldkonnas pakutavate teenuste ja toetustega, ega selle tervikpaketi vastavust inimeste
teenusevajadusele tulenevalt komplekssetest tööturubarjääridest.
Eesti asutuste ja ministeeriumide poolt läbi viidud uuringud pakuvad väärtuslikke teadmisi
sotsiaalkaitse, tervishoiu ja tööturupoliitika üksikute aspektide kohta, vaadates teenuste pakkumist
pigem eraldiseisvate silodena ning tihti keskendudes ainult ühele tööhõivebarjäärile korraga.
Samas võivad inimestel olla mitmed tööturubarjäärid korraga, mis vajavad erinevat tüüpi teenuseid
üheaegselt, ning samuti peab erinevate teenuste pakkumine olema koordineeritud positiivse mõju
saavutamiseks. Näiteks Sotsiaalministeeriumi uuringud asendussissetulekute samaaegse maksmise
kohta või täiskasvanute puude raskusastme hindamise reformi kohta keskenduvad konkreetsete
toetuste kujundusele, haldamisele ja rahalistele seostele. Samuti annavad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud uuringud, nagu tööga seotud haiguste
diagnoosimise ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamise süsteemi uuring, põhjaliku ülevaate
konkreetsetest terviseriskidest ja institutsionaalsetest korraldustest, kuid ei käsitle
tööturubarjääridele vastavat koordineeritud teenusepakkumist laiemalt.
Need uuringud on oma ulatuselt valdkonnaspetsiifilised, ega ole kavandatud tööturu-, sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste ning toetuste ühiseks analüüsimiseks indiviidi tasandil, ega selleks, et hinnata,
kuidas eri süsteemidest saadud tugi seostub tööturuga seotuse ja tööturul liikumise trajektooridega.
Seetõttu ei võimalda nende tulemused vastata käesoleva uuringu uurimisküsimustele:
• tuvastada tööturuga nõrgalt seotud isikuid, kasutades ajas järjepidevat definitsiooni;
• analüüsida samaaegselt mitmeid kattuvaid tööturubarjääre (nt tulenevalt tervisest,
oskustest, hoolduskohustustest või vähesest töökogemusest);
• kaardistada teenuste ja toetuste kombineeritud kasutamist eri valdkondades (tööturg,
sotsiaalkaitse, tervishoid, haridus);
4 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 "Tööhõiveprogramm 2024–2029" § 6 punktile 7 on tervisest
tulenev takistus – seisund, millest tulenevalt on inimesele määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse
tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui
talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal
on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel.
• hinnata, kuidas erinevate süsteemide teenused ja toetused seostuvad isikute tööturuseisundi
ja tööturul liikumise trajektooridega.
Käesoleva projekti uurimisküsimused eeldavad selgesõnaliselt integreeritud, isikukeskset
lähenemist, mis seob tööturul toimuvaid muutusi mitmest haldussüsteemist saadud teenuste ja
toetustega. Sellist analüüsi ei ole võimalik läbi viia olemasolevate uuringute avaldatud tulemuste
või koondandmete põhjal, kuna need ei sisalda vajalikku detailsust, andmete ühtlustatust ega
valdkondadeülest seostatust.
Uuringus vaadatakse tuge tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele laiemalt (sealhulgas neile, kes ei
ole registreeritud töötuna), et välja selgitada kohad, mille osas teenuste pakkumine kattub ning
tehakse ettepanekuid ja soovitusi, milliseid muudatusi peaks töötukassa või ka teised seotud
valdkonnad tegema (nt muudatused olemasolevates teenustes või uute teenuste pakkumine,
valdkondadeülese koostöö parandamisvõimalused jms), et tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade
tööhõivet suurendada ning tagada selle jätkusuutlikkus.
Ülekaalukas huvi on põhjendatud vajadusega teha kindlaks tuge vajavad tööturuga nõrgalt seotud
sihtrühmad ning hinnata olemasolevate meetmete sobivust ja piisavust sihtrühmadele eesmärgiga
suurendada nende tööturul osalemist ja hõive stabiilsust. Uuringu tulemusena antakse vajadusel
soovitused olemasolevate teenuste ümberdisainimiseks ning uute teenuste loomiseks, mis oleksid
tõhusad, sidusad ja tulemuspõhised ning arvestaksid laiemat teenuste ja toetuste süsteemi (ehk
võtaksid arvesse ka teenused, mida osutatakse tervise-, sotsiaal- ja haridussektoris). Sobiva toe
pakkumine tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele aitab parandada nende elukvaliteeti ja
väljavaateid tööturul, vähendada nende sõltuvust sotsiaalkaitsest ning sellega kaasneb positiivne
mõju riigieelarvele (väiksemad sotsiaalkulud, suuremad maksutulud) ning väheneb tööjõupuudus.
Uuring toetab mitmete strateegiliselt seatud eesmärkide täitmist:
• Heaolu arengukava 2023-2030, mis seab eesmärgiks tõsta tööhõive määr 81,3%-ni aastaks
2030;
• Vabariigi Valitsuse tegevuskava „Eesti 2035“, mis lisaks töötutele pöörab tähelepanu ka
tööturul nõrgemas olukorras olevatele inimestele;
• Eesti Töötukassa arengukava 2024-2027, kus üheks tulemusindikaatoriks on seatud
eelnevalt mitteaktiivsete uute registreeritud töötute (va vähenenud töövõimega inimesed)
tööle rakendumine 2027. aastal 30%;
• Euroopa Liidu Nõukogu soovitus majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja
eelarvepoliitika kohta ning selle juurde kuuluv komisjoni töödokument, kus rõhutatakse
vajadust vähendada vaesusriski või sotsiaalse tõrjutuse määra Eestis ja parandada ligipääsu
tööturule;
• Eesti taaste- ja vastupidavuskavas seatud eesmärkide täitmise toetamine (Reform 6.8.
Pikaajaline hooldus; Investeering 6.6: Noorte tööpuudust vähendavate tööturumeetmete
pakkumine).
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et andmete liikumise tee oleks võimalikult lühike
ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Analüüs viiakse läbi Statistikaameti
turvalisel töökohal.
Osa analüüsiks vajalikke andmeid on Statistikaametil olemas. Teiste andmete puhul, mis
Statistikaametil puuduvad, edastab iga andmeandja (täpne loetelu andmeandjatest, andmetest ja
andmeallikatest on toodud Lisas 1) andmed statistiliseks analüüsiks vajaliku kokkulepitud
minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus: IKÜM artikkel 5 lõige 1
punktid b ja c) Statistikaametile (vt Lisa 1). Statistikaamet pseudonümiseerib saadetud andmed ja
teeb volitatud töötlejale OECD koos muude Statistikaametil juba olemasolevate kokkulepitud
pseudonümiseeritud registriandmetega kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi
pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate andmekogude andmeid omavahel ühendada.
Andmete töötlemine volitatud töötleja OECD poolt toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas
(vt täpsemalt https://stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend). Andmetöötleja
lähtub andmete töötlemisel Andmekaitse inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud
andmete töötlemise põhimõtetest (https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-
tootleja-uldjuhend).
Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,
kuna analüüsi lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul ning neid analüüsitakse statistiliselt, st
ei analüüsita ühtegi inimest individuaalselt ega eraldi. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms)
läbivad enne volitatud töötlejale OECD väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi
Statistikaameti töötaja.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)
töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Iga andmeandja edastab uuringu läbiviimiseks vajalikud kokkulepitud koosseisus isikuandmed (vt
Lisa 1) turvalisel viisil Statistikaametile. Statistikaamet pseudonümiseerib saadetud andmed, paneb
kokku pseudonümiseeritud andmestikud juba Statistikaametis olemasolevatest uuringu
läbiviimiseks vajalikest ja kokkulepitud andmetest ning teeb pseudonümiseeritud andmestikud
kättesaadavaks volitatud töötlejale OECD Statistikaameti teadlaste keskkonnas kujul, mis
võimaldab läbi pseudonümiseeritud koodi vajalike andmekogude andmeid omavahel ühendada.
Andmetöötlust Statistikaameti teadlaste keskkonnas viib läbi OECD. Taotluse Lisas 1 on
kirjeldatud täpsemalt, milliste andmekogude andmeid ja tunnuseid soovitakse uuringus kasutada.
Pseudonümiseeritud andmestike moodustamiseks kasutatakse Statistikaametis loodud koodivõtit,
mis tugineb Statistikaameti poolt loodud metoodikal. Isikukoodidega andmestikke ega koodivõtit
ei tehta OECD-le kättesaadavaks. Pseudonümiseerimine Statistikaametis tagab, et kõik andmed
pseudonümiseeritakse sama koodiga ning nii moodustub andmestik, mille alusel on võimalik
analüüsi läbiviijal vastata uuringu uurimusküsimustele ja täita uuringule seatud eesmärk.
Andmeandjate poolt andmete pseudonümiseerimisel enne Statistikaametile esitamist ei oleks
Statistikaametil võimalik andmeid siduda ning uuringule seatud eesmärki ei oleks võimalik
saavutada. Andmeid töötleb ainult OECD, vastutavatele töötlejatele pseudonümiseeritud
andmestikke kättesaadavaks ei tehta. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistiliselt üldistatud
kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.
Andmete liikumise protsess on järgmine:
• Vastutavad töötlejad (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa) on
5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava
keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite
44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
leppinud kokku, et Eesti Töötukassa esitab taotluse konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks
teaduslikul eesmärgil Statistikaametile koos Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) ja
eetikakomitee loaga.
• Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu positiivse otsuse korral:
o Edastab Eesti Töötukassa andmed töötukassa andmekogust Statistikaametile AKI poolt kinni-
tatud koosseisus
o Esitab Statistikaamet päringud Sotsiaalkindlustusametile ja Tervisekassale AKI poolt kinnita-
tud koosseisus andmete edastamiseks Statistikaametile
Uuringu läbiviimiseks kokku pandud ja edastatud andmestikud kustutab iga andmekogu pidaja
hiljemalt 31.12.2026. Oluline on säilitada loodud andmestikke mõnda aega pärast andmete saat-
mist ja pseudonümiseeritud kujul analüüsimiseks ettevalmistamist, et vajadusel kontrollida, kas
lõplikud analüüsiks kasutatavad andmestikud on korrektsed. Eesti Töötukassa palub peale
31.12.2026 kuupäeva möödumist e-kirja teel saata kinnitus andmete kustutamise kohta.
• Statistikaamet pseudonümiseerib Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassa poolt
edastatud andmetes olevad isikukoodid.
• Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed volitatud töötlejale OECD kättesaadavaks kujul,
mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud koodi erinevate analüüsi hõlmatavate andmestike andmeid
omavahel ühendada.
• Lisaks eelnevalt välja toodud andmekogude (Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet,
Tervisekassa) poolt edastatud andmetele teeb Statistikaamet OECD-le pseudonümiseeritud kujul
kättesaadavaks andmed AKI poolt kinnitatud andmekoosseisu alusel käesoleva taotluse Lisas 1
nimetatud andmekogudest ja andmestikest.
• OECD-le ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikke ega anta võtit isikukoodide
taastamiseks.
• Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud OECD-le analüüsiks kasutatavasse kausta
Statistikaameti teadlaste keskkonnas.
• OECD ühendab pseudonümiseeritud koodi abil erinevate pseudonümiseeritud andmestike
andmed ja analüüsib neid Statistikaameti teadlaste keskkonnas.
• Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne OECD-le väljastamist konfidentsiaalsuse
kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja.
Seega edastavad Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervisekassa isikukoodi sisaldavad
andmestikud (vastavalt Lisas 1 toodud andmekoosseisule) Statistikaametile, kes asendab andmetes
isikukoodi pseudonümiseeritud koodiga. Statistikaamet võtab välja lisaks Statistikaametil
olemasolevad uuringu läbiviimiseks vajalikud andmed (vastavalt Lisas 1 toodud
andmekoosseisule) pseudonümiseeritud kujul. Statistikaamet teeb OECD-le andmeanalüüsi
läbiviimiseks kättesaadavaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas vaid pseudonümiseeritud
andmestikud, mille põhjal OECD-l on võimalik uurimisküsimustele vastata.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Uuringu keskmes on 16–65-aastased tööealised inimesed. Kokku hõlmab analüüs 2021.–2025.
aastate keskmise rahvaarvu andmetel seega ca 860 tuhat inimest, kelle andmed uuringu läbiviimisse
kaasatakse. Valimi suurust ei ole võimalik piirata, kuna uuringu üheks eesmärgiks on välja selgitada
tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ja nende suurused ning selleks on vajalik analüüsida tööealiste
inimeste kogumit tervikuna eesmärgiga parandada nende väljavaateid tööturul. Seetõttu ei ole
teatud tunnuste põhjal andmete piiritlemine enne analüüsi eesmärgipärane. Andmekaitsealase
mõjuhinnangu osad on kajastatud taotluse erinevates punktides ning täiendav osa on toodud lisas
2.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Isikuandmete päring tehakse aastate 2021–2025 kohta, selleks, et oleks võimalik jälgida inimeste
käekäiku tööturul ning saadud toetuseid ja teenuseid pikema perioodi jooksul.
Andmekogude lõikes on päringu perioodid järgnevad:
• Töötukassa andmekogu andmed perioodil 2021–2025
• Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed perioodil 2021–2025
• Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed perioodil 2021–2025
• Tervisekassa andmekogu andmed perioodil 2021–2025
• Retseptikeskuse andmed perioodil 2021–2025
• Töötamise registri andmed perioodil 2021–2025
• Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) andmed perioodil
2021–2025
• Eesti hariduse infosüsteemi andmed perioodil 2021–2025
• Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed
perioodil 2021–2025
• Rahvastiku statistilise registri andmed perioodil 2021–2025
• Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed 2021–2025
• EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed
perioodil 2021–2024
Täpsem loetelu uuringus kasutatavatest isikuandmetest koos perioodide, allikate, andmeandjate ja
selgitustega on toodud taotluse Lisas 1.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks
just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Töödeldavate isikuandmete koosseis on kirjeldatud taotluse Lisas 1.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
Täpne loetelu isikuandmete allikatest on toodud taotluse Lisas 1.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Jah, andmeandjatega on andmekoosseisu ja andmete väljastamise osas läbi räägitud.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Analüüsis hõlmatud andmekogude andmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi
Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (volitatud töötleja OECD)
kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsessi, taotluse punkt 8).
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Töödeldavate isikuandmete koosseis on toodud taotluse Lisas 1.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks
kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele
kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonümiseerimise
metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Volitatud töötlejal OECD kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast
uuringu lõppu (10.09.2027). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud
vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale.
Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja OECD vahel kokku andmete
kasutuslepingus, milleks on 10.09.2027.
Statistikaamet kustutab kõik andmeandjatelt saadud algandmed ning nende põhjal loodud
pseudonümiseeritud andmestikud sh Statistikaameti enda poolt uuringu raames kokku pandud
andmestikud peale uuringu lõppu hiljemalt 10.09.2027. Eesti Töötukassa palub peale 10.09.2027
kuupäeva möödumist Statistikaametilt e-kirja teel saata kinnitus andmete kustutamise kohta.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse
isikuandmete töötlemisest? Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas
teavitatakse.
Andmesubjekte teavitatakse läbi Eesti
Töötukassa ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtede
uuringu teostamisest sh uuringu eesmärgist,
töödeldavatest isikuandmetest, uuringu
õiguslikust alusest ja kaasatud volitatud
töötlejast. Kodulehtedele lisatav teavitus on
toodud Lisas 3.
Kvantitatiivanalüüsis oleks ebamõistlikult raske
osalejate arvu vaadates kõiki osalejaid
eraldiseisvalt teavitada. Lisaks nõuaks see eraldi
lisanduvat andmetöötlust kontaktandmete näol,
mida ei koguta ning mille kogumine ei ole
eraldiseisvalt põhjendatud, mistõttu inimesi
teavitatakse kodulehe kaudu.
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused7?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
andmekaitsetingimused on leitavad siit.
Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused on
leitavad siit.
OECD andmekaitsetingimused on leitavad siit.
6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.
Statistikaameti andmekaitsetingimused on
leitavad siit.
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
-
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad10:
Lisa 1: Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad
Lisa 2: Andmekaitseline mõjuhinnang
Lisa 3: Teavitus
8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud
taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.
Digiallkirjad
Lisa 1. Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad
Uuringu sihtrühmaks on 16–65-aastased tööealised inimesed aastatel 2021–2025. Et andmed edastataks uuringu tegemiseks vaid uuringu läbiviimiseks vajaliku sihtrühma kohta, piiratakse käesolevas lisas välja toodud andmed sünniaasta alusel – uuringusse hõlmatakse isikud sünniaastatega 1956–2008. Punktides 13-22 on isikukoodi asemel uuringuks vajalike andmete loetelus nimetatud pseudonümiseeritud isikukood, kuna andmed on Statistikaametis juba pseudonümiseeritud kujul olemas.
1. Töötukassa andmekogu andmed registreeritud töötuse perioodide kohta
Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.
Põhjendus: Registreeritud töötuse andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Samuti on andmed vajalikud selleks, et arvestada, milline on töötukassa tugi nõustamiste näol ning selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid, kuna viimaseid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlusrühmana tööturubarjääride ja teenuste kättesaadavuse korrektseks tõlgendamiseks.
Periood: Registreeritud töötuse seisundid, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Registreeritud töötuse alguskuupäev • Registreeritud töötuse lõppkuupäev • Registreeritud töötuna arveloleku lõpu põhjus • Riskirühma kuulumine (16–24-aastane, 55-aastane kuni vanaduspensioniealine,
pikaajaline töötu, eesti keele mitteoskaja, tervisest tuleneva takistusega, vanglast vabanenu, hooldaja)
• Riskirühma kuulumise alguskuupäev • Riskirühma kuulumise lõppkuupäev • Kõrgeim omandatud haridustase registreeritud töötuse perioodil (täiendab Eesti
hariduse infosüsteemi ehk EHISe andmekogu andmeid nende juhtudel, kus haridus on omandatud enne EHISe loomist või kui haridus on omandatud välismaal, mis tähendab, et need andmed teistes andmekogudes puuduvad)
• Hõivesse liikumise tõenäosus registreeritud töötuse alguskuupäevast 180 päeva jooksul
• Hõivesse liikumise tõenäosust mõjutavad 10 peamist tegurit koos mõju suurusega (alla 1% mõjuga tegureid ei edastata)
• Arveloleku perioodil planeeritud töökesksete nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025)
• Arveloleku perioodil toimunud tegelike töökesksete nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025)
• Arveloleku perioodil toimunud tegelikest töökesksetest nõustamistest töötukassa esinduses läbiviidud nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025)
• Arveloleku perioodil toimunud tegelikest töökesksetest nõustamistest juhtumikorraldaja poolt läbiviidud nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021– 31.12.2025)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik registreeritud töötuse andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Registreeritud töötuse
alguskuupäev
RQ1 Kasutatakse töötusperioodide
tuvastamiseks ja nõrga tööturuseotuse
mõõtmiseks.
Registreeritud töötuse
lõppkuupäev
RQ1 Kasutatakse töötusperioodide
tuvastamiseks ja nõrga tööturuseotuse
mõõtmiseks.
Registreeritud töötuna
arveloleku lõpu põhjus
RQ1 Võimaldab eristada tööturule siirdumisi
muudest arveloleku lõpetamise põhjustest
(nt mitteaktiivsus).
Riskirühma kuulumine RQ2 Võimaldab tuvastada peamisi tööturule
sisenemise ja seal püsimise takistusi.
Riskirühma kuulumise
alguskuupäev
RQ2 Võimaldab analüüsida tööturule
sisenemise takistuste ajastust ja kestust.
Riskirühma kuulumise
lõppkuupäev
RQ2 Võimaldab analüüsida tööturule
sisenemise takistuste ajastust ja kestust.
Kõrgeim omandatud
haridustase registreeritud
töötuse perioodil
RQ2 Võimaldab tuvastada haridusega seotud
takistusi tööturule sisenemisel. (täiendab
EHIS andmekogu andmeid nendel
juhtudel, kus haridus on omandatud enne
EHISe loomist või kui haridus on
omandatud välismaal)
Hõivesse liikumise tõenäosus
registreeritud töötuse
alguskuupäevast 180 päeva
jooksul
RQ1, RQ2 Indikaator tööturust kauguse ja eeldatava
töölerakendumise kohta töötusperioodi
alguses.
Hõivesse liikumise tõenäosust
mõjutavad 10 peamist tegurit
koos mõju suurusega
RQ2 Annab teavet erinevate tööturule
sisenemise takistuste suhtelise olulisuse
kohta.
Arveloleku perioodil
planeeritud töökesksete
nõustamiste arv kokku
RQ3 Võimaldab hinnata töötutele kavandatud
teenuseid ja toetuste intensiivsust.
Arveloleku perioodil
toimunud tegelike
töökesksete nõustamiste arv
kokku
RQ3 Võimaldab hinnata tegelikult osutatud
teenuseid töötutele.
Arveloleku perioodil
toimunud tegelikest
töökesksetest nõustamistest
töötukassa esinduses
läbiviidud nõustamiste arv
kokku
RQ3 Võimaldab eristada teenuste osutamise viise
ja kanaleid.
Arveloleku perioodil
toimunud tegelikest
töökesksetest nõustamistest
juhtumikorraldaja poolt
läbiviidud nõustamiste arv
kokku
RQ3 Võimaldab hinnata individuaalse ja
juhtumipõhise toe intensiivsust tööturuga
nõrgalt seotud tööotsijatele.
2. Töötukassa andmekogu andmed tööturuteenuste ja -toetuste kohta
Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.
Põhjendus: Andmed tööturuteenustel osalemiste (või ettenähtud osalemiste) kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Tööturuga tugevalt seotud isikuid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlusrühmana, et hinnata, kas tööturuteenustel ja -toetustel osalemine erineb süstemaatiliselt tööturuga seotuse tugevuse lõikes. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks teenuste katvuse, sihitamise ega võimalike teenuselünkade korrektset hindamist.
Periood: Tööturuteenustel osalemised või ettenähtud osalemised (teenused, millel osalemine mingil põhjusel jäi ära), millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021– 31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Tööturuteenuse nimetus • Tööturuteenusel osalemise alguskuupäev • Tööturuteenusel osalemise planeeritud lõppkuupäev (ühepäevastel teenustel
võrdub osalemise alguskuupäevaga) • Tööturuteenusel osalemise tegelik lõppkuupäev • Tööturuteenusel osalemise tulemus • Tööturuteenusel osalemise planeeritud tundide maht (kui sellekohast infot
teenuse kohta sisestatakse) • Tööturuteenusel osalemise tegelik tundide maht (kui sellekohast infot teenuse
kohta sisestatakse) • Tööturukoolituse õppevaldkond • Kvalifikatsiooni saamise toetamise kvalifikatsiooni tüüp • Koolitustoetuse õppevaldkond • Tasemeõppetoetuse õppetase • Tasemeõppetoetuse õppekava kestus • Tasemeõppetoetuse õppevaldkond • Tööpraktika ametirühma 4-kohaline kood (ISCO-08 klassifikaator) • Palgatoetuse ametirühma 4-kohaline kood (ISCO-08 klassifikaator) • Tööalase rehabilitatsiooni käigus osutatud alamteenused • Tööalase rehabilitatsiooni käigus igal alamteenusel osaletud tundide maht
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tööturuteenustel osalemise andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Tööturuteenuse nimetus RQ3 Võimaldab tuvastada osutatud
tööturuteenuse liigi.
Tööturuteenusel
osalemise alguskuupäev
RQ3 Võimaldab määrata teenuse saamise
ajastust.
Tööturuteenusel
osalemise planeeritud
lõppkuupäev
RQ3 Võimaldab määrata teenuse kavandatud
kestust ja ajastust.
Tööturuteenusel
osalemise tegelik
lõppkuupäev
RQ3 Võimaldab määrata teenuse tegelikku
kestust ja lõpetamise aega.
Tööturuteenusel
osalemise tulemus
RQ3 Võimaldab hinnata teenusel osalemise
tulemust ja teenuse lõpetamise staatust.
Planeeritud tundide maht RQ3 Võimaldab hinnata teenuse kavandatud
intensiivsust.
Tegelik tundide maht RQ3 Võimaldab hinnata teenuse tegelikku
intensiivsust ja isiku kaasatust.
Tööturukoolituse
õppevaldkond
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ning teenuste kasutamise
mustreid tööotsijate tunnuste lõikes. Kvalifikatsiooni saamise
toetamise kvalifikatsiooni
tüüp
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ja intensiivsust.
Koolitustoetuse
õppevaldkond
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ning teenuste kasutamise
mustreid tööotsijate tunnuste lõikes.
Tasemeõppetoetuse
õppetase
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ja intensiivsust.
Tasemeõppetoetuse
õppekava kestus
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ja intensiivsust.
Tasemeõppetoetuse
õppevaldkond
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ning teenuste kasutamise
mustreid tööotsijate tunnuste lõikes.
Tööpraktika ametirühma
4-kohaline kood
RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise
mitmekesisust ning teenuste kasutamise
mustreid tööotsijate tunnuste lõikes.
Palgatoetuse ametirühma
4-kohaline kood
RQ3 Võimaldab analüüsida palgatoetuse kaudu
toetatud ametirühmi.
Tööalase rehabilitatsiooni
alamteenused
RQ3 Võimaldab tuvastada tööturuga nõrgalt
seotud isikutele osutatud
rehabilitatsiooniteenuste liike.
Tööalase rehabilitatsiooni
tundide maht
RQ3 Võimaldab hinnata osutatud
rehabilitatsiooniteenuste intensiivsust.
3. Töötukassa andmekogu andmed osalise või puuduva töövõimega isikute ja töövõime kestuse kohta
Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.
Põhjendus: Andmed osalise või puuduva töövõime ja töövõime kestuse kohta on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Osalise või puuduva töövõimega seotud teavet kasutatakse selleks, et hinnata, kas terviseseisundist tulenevad piirangud esinevad süstemaatiliselt sagedamini (ning kui palju sagedamini) tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas võrreldes tööturuga tugevalt seotud isikutega. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks tervisega seotud tööturubarjääride korrektset tuvastamist ega tõlgendamist, kuna neid saab hinnata üksnes võrdlusrühma abil.
Periood: Töövõime hinnangud, millest vähemalt üks päev töövõime hinnangu kehtivusest jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Hinnatud osalise või puuduva töövõime kehtivuse alguskuupäev • Hinnatud osalise või puuduva töövõime lõppkuupäev • Määratud töövõime ulatus (osaline või puuduv töövõime) • Osalise või puuduva töövõime kestus • Tegutsemise ja osalemise piirangud valdkonna lõikes (7 kategooriat, mis
põhinevad RFK klassifikaatoril) • Tegutsemise ja osalemise piirangute valdkonna raskusaste (skaalal 0-4)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töövõime hinnangute sidumiseks
teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil. Hinnatud osalise või
puuduva töövõime
kehtivuse alguskuupäev
RQ2 Võimaldab määrata tervisest tulenevate
tööturule sisenemise ja seal püsimise
takistuste ajastuse.
Hinnatud osalise või
puuduva töövõime
lõppkuupäev
RQ2 Võimaldab määrata tervisest tulenevate
tööturule sisenemise ja seal püsimise
takistuste kestuse ja ajastuse.
Määratud töövõime ulatus RQ2 Võimaldab eristada tervisest tulenevate
tööturubarjääride raskusastet ja nende mõju
tööturul osalemisele. Osalise või puuduva
töövõime kestus RQ2 Võimaldab mõõta perioodi, mil isiku
töövõime on olnud piiratud, ning hinnata
pikaajaliste barjääride olemasolu.
Tegutsemise ja osalemise
piirangud valdkonna
lõikes
RQ2 Võimaldab tuvastada tööalaseid ja
funktsionaalseid piiranguid, mis mõjutavad
tööturule sisenemist ja tööturul püsimist.
Tegutsemise ja osalemise
piirangute valdkonna
raskusaste
RQ2 Võimaldab hinnata funktsionaalsete
piirangute intensiivsust ja nende
potentsiaalset mõju tööalasele
toimetulekule.
4. Töötukassa andmekogu andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega inimeste eest
Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Eesti Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu.
Põhjendus: Andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega (osalise või puuduva töövõimega isikud, sh kellel on tuvastatud vähemalt 40- protsendiline püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel) töötajate eest on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid kasutatakse selleks, et hinnata, kas vähenenud töövõimega töötajatega seotud toetusmeetmed esinevad sagedamini tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas ning kuidas need meetmed jaotuvad tööturul laiemalt. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks nende meetmete katvuse ega sihitamise korrektset hindamist, kuna nende kasutamist saab tõlgendada üksnes võrdlusrühma abil.
Periood: Ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodid vähenenud töövõimega töötajate kohta, kelle eest tööandja oli õigustatud saama sotsiaalmaksu hüvitamist.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodi alguskuupäev • Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodi lõppkuupäev • Perioodi eest makstud sotsiaalmaksu väljamaksete summa (väljamaksete kohta
perioodil 01.01.2021–31.12.2025)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise
andmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil. Erijuhtudel sotsiaalmaksu
maksmise perioodi
alguskuupäev
RQ3 Võimaldab määrata toetuse ajastuse
vähenenud töövõimega isikute töötamisel.
Erijuhtudel sotsiaalmaksu
maksmise perioodi
lõppkuupäev
RQ3 Võimaldab määrata toetuse kestuse ja
ajastuse.
Perioodi eest makstud
sotsiaalmaksu väljamaksete
summa
RQ3 Võimaldab hinnata toetuse rahalist mahtu ja
toetuse intensiivsust.
5. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed puude kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed puude kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade ja takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Puudega seotud näitajate tõlgendamiseks ning nende korrektseks hindamiseks on vajalik võrdlusrühm, et selgitada, kas vastavad piirangud esinevad sagedamini (ning kui palju sagedamini) tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas.
Periood: Inimesele on määratud puue vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021- 31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Puude liik • Puude raskusaste • Puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev • Puude raskusastme kehtivuse lõpukuupäev
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik puudeandmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Puude liik RQ2 Võimaldab tuvastada tervisest tulenevate
tööturubarjääride laadi.
Puude raskusaste RQ2 Võimaldab hinnata tervisest tulenevate
tööturubarjääride ulatust.
Puude raskusastme
kehtivuse alguskuupäev
RQ2 Võimaldab määrata tervisega seotud
tööturubarjääride ajastuse.
Puude raskusastme
kehtivuse lõpukuupäev
RQ2 Võimaldab määrata tervisega seotud
tööturubarjääride kestuse ja ajastuse.
6. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Teenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste katvust ja sihitamist.
Periood: Sotsiaalsel rehabilitatsiooni teenusel osalemised, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Meede: sotsiaalne rehabilitatsioon • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse esitanud ja suunamisotsuse saanud
isikud • Alammeede: osutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused • Teenuse alguskuupäev • Teenuse lõppemise kuupäev • Teenuse maht (tundides)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni
andmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Meede: sotsiaalne
rehabilitatsioon
RQ3 Võimaldab tuvastada sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse saamise.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse taotluse esitanud ja
suunamisotsuse saanud isikud
RQ3 Võimaldab tuvastada isikud, kes on
taotlenud sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenust ja saanud suunamisotsuse.
Alammeede: osutatud
sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenused
RQ3 Võimaldab eristada osutatud sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuste liike.
Teenuse alguskuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise
ajastust.
Teenuse lõppemise kuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise
kestust ja ajastust.
Teenuse maht (tundides) RQ3 Võimaldab hinnata osutatud toe
intensiivsust.
7. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed erihoolekande kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Teenuste kasutamist ja teenuse järjekorras olemist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata erihoolekande teenuste katvust ja sihitamist.
Periood: Erihoolekande teenusel osalemised või teenuse järjekorras olemised, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Meede: Erihoolekande teenus • Alammeede: järjekorras olija kohta, milliste teenuste järjekorras (teenuse liikide
lõikes, kõik teenused) • Alammeede: teenusel olijale osutatud erihoolekande teenused (teenuse liikide
lõikes, kõik teenused) • Teenusperioodi alguskuupäev, järjekorda suunamise otsuse kuupäev • Teenuse lõppemise kuupäev, järjekorra lõppemise otsuse kuupäev
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik erihoolekande teenuste andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Meede: erihoolekande
teenus
RQ3 Võimaldab tuvastada erihoolekande teenuse
saamise.
Alammeede: järjekorras
olija
RQ3 Võimaldab tuvastada rahuldamata
teenusevajaduse teenuse ootejärjekorras
olemise kaudu.
Alammeede: teenusel
osutatud teenused
RQ3 Võimaldab eristada erihoolekande teenuste
liike, mida isikule on osutatud.
Teenusperioodi algus /
järjekorda suunamise
otsus
RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise ja
ooteperioodide ajastust.
Teenuse lõppemise /
järjekorra lõppemise
kuupäev
RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise ja
ooteperioodide kestust ning ajastust.
8. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed abivahendi teenuse kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Abivahenditeenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata teenuste katvust ja sihitamist.
Periood: Abivahendi teenust on osutatud vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021– 31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • ISO kood • Tehingu liik (müük, rent) • Müügikuupäev • Rendiperioodi alguskuupäev • Rendiperioodi lõppkuupäev
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik abivahendi teenuse andmete sidumiseks
teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
ISO kood RQ3 Võimaldab tuvastada osutatud abivahendi liigi ja
teenuse saamise.
Tehingu liik RQ3 Võimaldab eristada abivahendi soetamise ja
rentimise vorme.
Müügikuupäev RQ3 Võimaldab määrata abivahendi teenuse
osutamise ajastuse.
Rendiperioodi
alguskuupäev
RQ3 Võimaldab määrata abivahendi renditeenuse
alguse ajastuse.
Rendiperioodi
lõppkuupäev
RQ3 Võimaldab määrata abivahendi renditeenuse
kestuse ja ajastuse.
9. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri (STAR) andmed osutatud teenuste kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate teenuste eest on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate sotsiaalteenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata teenuste katvust ja sihitamist.
Periood: Antud perioodil 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud abinõu rakendamised isikute kohta, kes on esitanud taotluse (ei edastata kirjeid, kus menetluse staatuseks on tagasi võetud, jätkamisest keeldutud, tagasilükatud).
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Abinõu rakendamise alguse kuupäev • Abinõu rakendamise lõpu kuupäev • Abinõu rakendamise kogus • Abinõu ühik • Abinõu meede • Abinõu alammeede
Ainult soovitud meetmete ja alammeetmete kombinatsioonid: o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Eneseabigrupid o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Päevakeskuse kompleksteenus o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Sotsiaalsete ja toimetulekuoskuste
treening o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandamata munitsipaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandamata sotsiaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandatud sotsiaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluruumi tagamine (kohandamata eluruum) o Eluase ja majutus: Eluruumi tagamine (kohandatud eluruum) o Eluase ja majutus: Majutamine sotsiaalmajutusüksuses o Eluase ja majutus: Turvakoduteenus o Eluase ja majutus: Varjupaigateenus o Hooldamine kodus: Hooldusabi o Hooldamine kodus: Koduabi o Hooldamine kodus: Koduteenus o Hooldamine kodus: Koduteenus (Kord) o Koduväline hooldus: Dementsete hooldamine o Koduväline hooldus: Päevane üldhooldusteenus o Koduväline hooldus: Resotsialiseerimisteenus o Koduväline hooldus: Ööpäevaringne üldhooldusteenus o Nõustamine: Majandamisnõustamine o Nõustamine: Psühholoogiline nõustamine o Nõustamine: Võlanõustamisteenus o Toetavad teenused: Füsioteraapia o Toetavad teenused: Isikliku abistaja teenus o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus kuni 4 tundi ööpäevas
o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus (riiklikult rahastatav) o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus üle 4 tunni ööpäevas o Toetavad teenused: Omastehooldaja asendamise teenus o Toetavad teenused: RVK tugiisikuteenus o Toetavad teenused: Tugiisikuteenus o Toetavad teenused: Viipekeele tõlketeenus o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tellimusvedu km) o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tellimusvedu kord) o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tund) o Transporditeenus: Sotsiaaltransport (liinivedu)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik kohaliku omavalitsuse teenuste
andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Abinõu rakendamise
alguse kuupäev
RQ3 Võimaldab määrata kohaliku omavalitsuse
teenuse saamise ajastust.
Abinõu rakendamise
lõpu kuupäev
RQ3 Võimaldab määrata kohaliku omavalitsuse
teenuse saamise ajastust.
Abinõu rakendamise
kogus
RQ3 Võimaldab hinnata osutatud toetuse või
teenuse mahtu.
Abinõu ühik RQ3 Võimaldab korrektselt tõlgendada teenuse
mahtu ja intensiivsust.
Abinõu meede RQ3 Võimaldab tuvastada, millist liiki kohaliku
omavalitsuse teenust isik sai.
Abinõu alammeede RQ3 Võimaldab detailset kaardistamist konkreetsete
kohalike teenuste kohta, mis on olulised
tööturule lõimumisel.
10. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri (STAR) andmed toetuste kohta
Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile.
Põhjendus: Andmed kohaliku omavalitsuse poolt välja makstud toetuste kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade tööle liikumise takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Toetuste saamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii tööturule liikumise takistuste tuvastamiseks kui ka toetuste katvuse ja
sihitamise hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et toetuste kasutamist korrektselt tõlgendada.
Periood: Antud perioodil 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud abinõu rakendamised isikute kohta, kes on esitanud taotluse (kinnitatud staatusega ja tagasimakseteta kulukirjed).
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Menetluses subjektide arv • Abinõu rakendamise alguse kuupäev • Abinõu rakendamise lõpu kuupäev • Tegeliku kulu summa • Tegeliku kulu periood • Abinõu meede • Abinõu alammeede
Ainult soovitud meetmete ja alammeetmete kombinatsioonid: o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Hooldekodutoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Majutustoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Ravimitoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Rehabilitatsiooni-ja
taastusraviteenuse toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Taastus-ja hooldusravi toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tehnilise abivahendi
omafinantseeringu toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tehnilise abivahendi toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tervisetoetus (üldine) o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tervishoiuteenuse toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Toimetulekutoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Eluasemetoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Eluruumi kohandamise toetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Puudega inimese toetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Ravimitoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest
16-17.a o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest
18 kuud-15.a o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus töötutele o Transporditoetus: Transporditoetus
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik kohaliku omavalitsuse toetuste andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Menetluses subjektide
arv
RQ2 Annab konteksti leibkonna või menetluse
struktuuri kohta, mis on seotud tööle liikumise
takistustega.
Abinõu rakendamise
alguse kuupäev
RQ3 Võimaldab määrata toetuse saamise ajastust.
Abinõu rakendamise
lõpu kuupäev
RQ3 Võimaldab määrata toetuse saamise ajastust.
Tegeliku kulu summa RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata tööle liikumisega seotud
toetuste rahalist mahtu.
Tegeliku kulu periood RQ3 Võimaldab toetuse saamise ajaperioodi täpset
määratlemist.
Abinõu meede RQ3 Võimaldab tuvastada, millist liiki kohaliku
omavalitsuse toetust isik sai.
Abinõu alammeede RQ3 Võimaldab detailset kaardistamist konkreetsete
toetuste kohta, mis on olulised tööturule
lõimumisel.
11. Tervisekassa andmekogu andmed osutatud teenuste kohta
Märkus: Andmed koondatakse Tervisekassa poolt ja edastatakse krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile kas e-maili teel või parooliga kokkupakitult Sharepoint’i keskkonna kaudu (lisaks parool eraldi e-mailiga krüpteeritult).
Põhjendus: Andmed tervisevaldkonna teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Tervisevaldkonna teenuste kasutamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii terviseseisundist tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks kui ka teenuste katvuse ja sihitamise hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et teenuste kasutamist korrektselt tõlgendada.
Periood: Tervisekassa teenuseid on osutatud vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021–
31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Teenuse nimetus ja koodid:
o füsioteraapia: 7050, 7051, 7052, 7056, 7057, 7060 o tegevusteraapia ja –nõustamine: 7053, 7054, 7061 o logopeediline abi: 7620, 7621, 7622, 7623, 7624, 7625, 7628 o psühholoogiline nõustamine: vaimse tervise õe vastuvõtt 3015, o psühholoog-nõustaja vastuvõtt 7638; psühholoog-nõustaja videovastuvõtt
eriarsti suunamisel 7640; psühholoog-nõustaja kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel 7639
o kliinilise psühholoogi vastuvõtt eriarsti suunamisel 7606, kliinilise psühholoogi kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel 7633, kliinilise psühholoogi videovastuvõtt eriarsti suunamisel 7637
o arsti (sh psühhiaatri) nõustamine: 3031, 3032, 3033 o õe vastuvõtt 3035 juhul, kui raviarvel on põhi- või kaasuvaks diagnoosiks mõni
F-diagnoosidest o eraldi §13 Statsionaarse taastusravi teenused: 8028, 8029, 8030, 8031 o alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine (sh AUDIT test): 3122, 3123,
3236, 3237, 3238, 3239, 3127, 3234, 3235 o alkoholitarvitamise häire nõustamine ja ravi: 3124, 3240, 3241, 9420, 9421
• Teenuse saamise aasta ja kuu • Teenuse kordade arv kuus
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tervishoiuteenuste andmete sidumiseks
teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Teenuse nimetus ja
koodid
RQ2, RQ3 Võimaldab tuvastada tervishoiuteenuste liike, mis
on seotud tööturule sisenemise ja seal püsimise
takistustega.
Teenuse saamise
aasta ja kuu RQ3 Võimaldab analüüsida tervishoiuteenuste
kasutamise ajastust ja sagedust.
Teenuse kordade
arv kuus
RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata tervishoiuteenuste kasutamise
intensiivsust seoses töövõime ja tööturul
osalemisega.
12. Retseptikeskuse andmed retseptiravimite kohta
Märkus: Andmed koondatakse Tervisekassa poolt ja edastatakse krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile kas e-maili teel või parooliga kokkupakitult Sharepoint’i keskkonna kaudu (lisaks parool eraldi e-mailiga krüpteeritult).
Põhjendus: Andmed retseptiravimite (andmed vaid retseptiravimite koguse ja regulaarsuse kohta. Retseptiravimite nimetusi ega liike andmed ei sisalda) kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade tööle liikumise takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud
isikuid. Retseptiravimite kasutamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii terviseseisundist tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks kui ka tervisevaldkonna toe kättesaadavuse hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et retseptide kasutusmustreid korrektselt tõlgendada.
Periood: Kõik väljakirjutatud retseptiravimid perioodil 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Isikukood • Retseptiravimi väljakirjutamise aasta ja kuu • Väljakirjutatud retseptiravimite arv kuus • Eelnevas punktis välja toodud väljakirjutatud retseptiravimitest väljaostetud
retseptiravimite arv (sõltumata väljaostmise ajast)
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik retseptiandmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil.
Retsepti
väljakirjutamise
aasta ja kuu
RQ2 Võimaldab analüüsida retseptide väljakirjutamise
ajastust.
Väljakirjutatud
retseptide arv
kuus
RQ2 Võimaldab hinnata ravimikasutuse intensiivsust
seoses tööturul osalemisega.
Väljaostetud
retseptide arv
RQ2 Võimaldab hinnata tegelikku ravimite kasutamist. Väljaostetud retseptide arv täiendab väljakirjutatud
retseptide arvu, kajastades tegelikku
ravimikasutust. Osa isikuid ei pruugi
väljakirjutatud ravimeid välja osta ning erinevused
väljakirjutatud ja väljaostetud retseptide vahel
võivad viidata ligipääsu-, järgimis- või
terviseprobleemidele, mis on tööturul osalemise
seisukohalt olulised.
13. Töötamise registri andmed
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. RQ1 käsitlemiseks on kogu tööealist elanikkonda hõlmavad töötamise registri andmed vajalikud tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks, mis võimaldavad tööturuga nõrgalt seotud isikuid ühtsel ja suhtelisel
alusel tuvastada. RQ2 ja RQ3 puhul kasutatakse neid andmeid tööturubarjääride ja teenuste kasutamise suhteliseks tõlgendamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Kõik töösuhted, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Töötamise identifikaator • Töötamise kande oleku kood • Töötamise liik töötamise liikide klassifikaatori järgi • Töötamise alguse kuupäev • Töötamise lõpu kuupäev • Töötamise lõpetamise aluse kood • Tööaja määr • Ameti kood ametite klassifikaatori järgi • Töötamise peatamise alguse kuupäev • Töötamise peatamise lõpu kuupäev • Töötamise peatamise põhjus • Töökoha asukoha maakond • Kirje algversiooni ID • Kirje lõppversiooni ID • Töötamise muutmise aeg
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töötamise andmete sidumiseks
teiste pseudonümiseeritud andmetega
isiku tasandil.
Töötamise alguse kuupäev RQ1 Tuvastab tööperioodi
Töötamise lõpu kuupäev RQ1 Tuvastab tööperioodi
Töötamise liik RQ1 Võimaldab eristada töötamise vorme
seoses nõrga tööturuseotusega.
Tööaja määr RQ1 Võimaldab tuvastada mittetäistööaja
ja muud ebastandardsed töövormid.
Ameti kood RQ2, RQ3 Võimaldab siduda töökohad
ametirühmadega. Seda saab seostada
teenuste kasutuselevõtuga
Töötamise lõpetamise aluse
kood
RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida töötamise
lõppemise põhjuseid ja nendest
tulenevaid tööturutakistusi.
Töötamise peatamise kuupäevad
ja põhjus RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada töötamise
katkestusi ja nendega seotud takistusi.
Töökoha asukoha maakond RQ2 Võimaldab analüüsida piirkondlikke
erinevusi tööturule ligipääsus.
Töötamise identifikaator, kande
oleku kood, kirje ID-d, muutmise
aeg
Andmetöötluseks vajalikud tehnilised
tunnused
14. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) Lisa 1 ja Lisa 2 andmed
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid kasutatakse sissetulekul põhinevate tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks ning tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ehk tööturuga tugevalt seotud isikutega.
Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Tulu liik • Väljamakse summa (eurod) • Tasu maksmise aasta ja kuu
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tuluandmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Tulu liik RQ1 Võimaldab eristada töö- ja mittetöist tulu
tööturuga seotuse hindamiseks.
Väljamakse summa RQ1 Võimaldab hinnata sissetulekute taset seoses
nõrga tööturuseotusega.
Tasu maksmise aasta ja
kuu
RQ1 Võimaldab luua sissetulekute trajektoore, et
tuvastada nõrgalt tööturuga seotuse
perioode.
15. Eesti hariduse infosüsteemi andmed
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Hariduse infosüsteemi andmeid kasutatakse haridusega seotud tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks, tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks ning haridusest tulenevate tööturubarjääride hindamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana. Eesti hariduse infosüsteemi andmed täiendavad Eesti Töötukassa ning EUROMODi hariduse infot sisaldavaid andmeid – Eesti hariduse infosüsteemi puhul on vaatluse all kõik 2021.–2025. aastatel omandatud või omandamisel ning katkestatud haridused. Eesti hariduse infosüsteemi andmed täiendavad Eesti Töötukassa ja EUROMODi andmestikke eeskätt õppeperioodide ja õppekavade tuvastamiseks 2021. –2025. aastal. See võimaldab käsitleda haridustaset vaatlusalusel perioodil dünaamiliselt ning eristada tööturult eemaloleku perioode, mis on seotud hariduses osalemisega, perioodidest, mis viitavad nõrgale tööturuga seotusele.
Periood: Üld-, kõrg- ja kutsehariduse andmed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Õppe haridusliik • Õppima asumise kuupäev • Õpingute lõpetamise kuupäev • Koolist lahkumise kuupäev • Kutse ja kõrghariduses õppekaval õpisündmuse katkestamise kuupäev • Akadeemilise puhkuse alguse aeg • Akadeemilise puhkuse lõppemise aeg • Kooliaste • Õppevorm • Õppekavale vastav haridustase • Õppekava valdkonna nimetus
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik haridusandmete sidumiseks tööturu ja
teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Õppe haridusliik RQ2 Võimaldab tuvastada haridusega seonduvaid
tööturutakistusi.
Õppima asumise ja
lõpetamise kuupäevad
RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada hariduse omandamise
ajastust, tööturult eemalt olekut ja lõpetamist
ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi.
Vastav teave on kättesaadav ainult EHISest ja
täiendab Töötukassa andmetes sisalduvat
haridustaseme infot.
Lahkumise ja
katkestamise kuupäev
RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada hariduse omandamise
ajastust, tööturult eemalt olekut ja lõpetamist
ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi.
See teave täiendab Töötukassa andmeid,
võimaldades käsitleda haridusteid, mis ei lõpe
formaalse haridustaseme omandamisega.
Akadeemiline puhkus RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida õpiteekonna katkestusi,
tööturult eemalt olekut ja haridusega
seonduvaid tööturutakistusi. Seda teavet ei ole
võimalik tuletada üksnes haridustaseme
andmete põhjal ning see on kättesaadav ainult
EHISest.
Kooliaste, haridustase
ja õppevorm
RQ2 Võimaldab tuvastada haridustaseme ja
õpingute intensiivsuse ning haridusega
seonduvaid tööturutakistusi.
Õppekava valdkond RQ2 Võimaldab siduda õppevaldkonna tööturu
väljavaadetega.
16. Töötukassa andmekogu andmed hüvitiste ja toetuste kohta
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Hüvitiste ja toetuste saamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja tööturule sisenemise ning seal püsimisega seotud
takistuste tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Hüvitise või toetuse liik (töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise
korral, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral, töövõimetoetus, töötutoetus) • Hüvitise või toetuse väljamakse kuupäev • Hüvitise brutosumma/toetuse netosumma
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik hüvitiste ja toetuste andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Hüvitise või toetuse liik RQ2, RQ3 Võimaldab tuvastada sissetulekut
asendavaid hüvitisi, mis on seotud tööturule
sisenemise ja seal püsimise takistustega.
Hüvitise või toetuse
väljamakse kuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida hüvitiste ja toetuste
saamise ajastust seoses töötamisega.
Hüvitise brutosumma /
toetuse netosumma
RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata sissetulekutoetuste
mahtu seoses nõrga tööturuseotusega.
17. Tervisekassa andmekogu andmed töövõimetuslehtede kohta
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Sel eesmärgil on vaja kogu tööealist elanikkonda hõlmavaid töövõimetuslehtede andmeid. Töövõimetuslehtede andmeid tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja tööturule sisenemise ning seal püsimisega seotud tervisest tulenevate takistuste tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Töövõimetuslehed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021– 31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood
• Töövõimetuslehe liik • Töövõimetuslehe alguskuupäev • Töövõimetuslehe lõppkuupäev
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töövõimetuslehtede andmete
sidumiseks teiste pseudonümiseeritud
andmetega isiku tasandil.
Töövõimetuslehe liik RQ2 Võimaldab tuvastada tervislikke takistusi
tööturul osalemisel.
Töövõimetuslehe
alguskuupäev
RQ2 Võimaldab määratleda tervislike takistute
ajaperioodi tööturul osalemisel.
Töövõimetuslehe
lõppkuupäev
RQ2 Võimaldab määratleda tervislike takistute
ajaperioodi tööturul osalemisel.
18. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed eestkoste kohta
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Eestkoste olemasolu tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning seda kasutatakse institutsionaalsetest või isiku võimekusest tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Eestkoste andmed, kus isikule on määratud eestkostja vähemalt üheks päevaks perioodil 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud eestkostetava isikukood • Eestkoste alguskuupäev • Eestkoste lõppkuupäev
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
eestkostetava isikukood
RQ2 Võimaldab tuvastada isikuid, kellel on
õiguslikud ja funktsionaalsed takistused
tööturul osalemisel.
Eestkoste alguskuupäev RQ2 Võimaldab ajastada tööturutakistuste
perioodi.
Eestkoste lõppkuupäev RQ2 Võimaldab ajastada tööturutakistuste
perioodi.
19. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed vangistuste kohta
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Vangistuses viibimise perioode tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse institutsionaalsetest piirangutest tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Vangistuses viibimise andmed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Vangistuse alguskuupäev • Vangistuse lõppkuupäev • Vaatlusaasta
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik vangistuse andmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega isiku
tasandil.
Vangistuse
alguskuupäev
RQ2 Võimaldab määrata institutsionaalse takistuse
(vangistus) perioodi ajastuse
Vangistuse
lõppkuupäev
RQ2 Võimaldab määrata institutsionaalse takistuse
(vangistus) perioodi ajastuse
Vaatlusaasta RQ1 Võimaldab seostada vangistusperioode
aastapõhiste tööturunäitajatega.
20. Rahvastiku statistilise registri andmed
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Rahvastiku registri demograafilisi tunnuseid tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja võimalike tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: 01.2021–01.2025, iga aasta alguse seisuga.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Aasta, mille kohta andmed käivad • Emakeel • Sünniriik • Residentsus • Isiku viimase riiki saabumise aasta, kui ta on elanud välismaal
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik rahvastikuandmete sidumiseks tööturu
ja teenuste pseudonümiseeritud andmetega
isiku tasandil.
Aasta RQ1 Võimaldab ajastada isiku taustatunnused ja
analüüsida nende seoseid tööturu olukorraga
ajas.
Emakeel RQ2 Võimaldab tuvastada keelebarjääre tööturule
sisenemisel.
Sünniriik RQ2 Võimaldab tuvastada rändetaustaga seotud
takistusi.
Residentsus RQ2 Võimaldab tuvastada õiguslikke ja
halduslikke takistusi tööturule ligipääsul.
Viimase saabumise
aasta
RQ2 Võimaldab analüüsida rändeajastust seoses
tööturule lõimumisega.
21. Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Surmaandmed, mis hõlmavad kogu tööealist elanikkonda, on vajalikud tööturult püsivate väljumiste korrektseks tuvastamiseks.
Periood: Andmed surmade kohta perioodil 01.2021–12.2025.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood • Isiku surmaaasta ja kuu
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud
isikukood
RQ1 Vajalik vaatluste korrektseks lõpetamiseks
pikaajalistes andmetes.
Surmaaasta ja kuu RQ1 Võimaldab korrektselt määrata isiku
väljumise vaatlusalusest populatsioonist.
22. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed perioodil 2021–2024
Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.
Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Samuti on andmed vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli sisendandmed, mis hõlmavad kogu tööealist elanikkonda, on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks ning tööturul toimetuleku ja tööturubarjääride tõlgendamise toetamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana.
Periood: Andmed aastate 2021–2024 kohta.
Uuringuks vajalike andmete loetelu:
• Pseudonümiseeritud isikukood (sa_isik_id) • hh_id (tehniline) • Eraisiku liisitud liiklusvahendid • Eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (mopeedist rekkani) • Finantsvarad • Võlakirjad • Hoiused • Aktsiad ja osakud • Maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) • Kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab • Lapsehooldustasu • 7+ lapsega pere vanema toetus / lasterikka pere toetus
• Lapsetoetused kokku • Lapsetoetus • Elatisabi • Sünnitoetus • Üksikvanema lapse toetus • Muud lastetoetused • Puuetega inimeste sotsiaaltoetused • Õppimisega seotud hüvitised (sh õppelaenu kustutamine) • Doktoranditoetus • Muud õppimisega seotud hüvitised (sh töötukassa tasemeõppetoetus) • Pere- ja lastega seotud hüvitised • Kredex toetused • Energiahüvitis • Vanemahüvitis (v.a ema vanemahüvitis) • Ema vanemahüvitis • Kuud aastast, mil on saadud ema vanemahüvitist • Kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist • Rasedus- ja sünnitushüvitis (nüüd ema vanemahüvitis) • Sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised • Toimetulekutoetus • Vajaduspõhine peretoetus • Muud sotsiaaltoetused • Mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi • Hinnatõusu leevendamise toetus • Vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) • Riigi kood • Kodakondsus • Omandatav haridustase (ISCED) • Kõrgeim haridustase (ISCED) • Kõrgeim haridustase (detailne) • Kõrgeima haridustaseme omandamise aasta • Hariduse omandamise kestus (aastat) • Sugu • Töövõime • Eluaseme eest vastutav isik • Institutsionaalne leibkond • Sünnikuu • Perekonnaseis • Rahvus
• Maakond • Väikelinn • Maa • Asulatüüp (linn/maa)- > linn • Leibkonna tüüp (struktuur) • Leibkonna valimikaal • Isa pseudo-id • Leibkonna pseudo id • Ema pseudo-id • Leibkonna pseudo id (esialgne) • Indiviidi pseudo-id (esialgne) • Partneri pseudo-id • Indiviidi pseudo-id • Viide institutsioonieelsele tavaleibkonnale möödunud aastal • Avalik teenistuja (civil servant) • Sotsiaalmajanduslik seisund • Ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses) • Tavapärane töötundide arv nädalas • Tegevusala (detailne) • Tegevusala (detailne) - EMTAK • Mitmel kalendrikuul töötas täisajaga • Mitmel kalendrikuul töötas • Mitmel kalendrikuul töötas osaajaga • Kui kaua on töötanud (kuudes) • Ametiala • Ettevõte/asutuse omanditüüp • Töötu ja otsib aktiivselt tööd • Mitmel kalendrikuul oli pensionil • Töötamise vorm • Registreeritud FIE-na • Kas vahetas aasta jooksul töökohta • Mitmel kalendrikuul oli töötu • Registreeritud töötu (asendab lowas-e) • Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine • Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine • Toitjakaotusega seotud hüvitised • Mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi • Tulumaksu juurde-/tagasimaksed • Madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse
• Milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) • Eestis kinnipeetud tulumaks • Välisriigis kinnipeetud tulumaks • Tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed • Töötaja kohustusliku kogumispensioni maksed (kõik, v.a SKA) • Maamaks • Töötaja töötuskindlustusmaksed • Ekvivaliseeritud sissetuleku detsiil • Rahaline palgatulu (bruto) • Rahaline palgatulu (neto) • Rahaline palgatulu Eestist • Rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav, A8.8) • Rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav, A8.1) • Mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu • Varasem rahaline palgatulu • Töötasuhüvitis • Tunnipalk • Intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt • Dividendid • Intressid • Intressid (neto) • Kasum kapitaliinvesteeringutelt • Vara võõrandamine • Muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) • Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud • Kinnisvara või maa renditulu • Kinnisvara või maa renditulu (neto) • Eluruumi üüritulu • Litsentsitasud • Muu renditulu • Siirded teistelt leibkondadelt • Siirded teistelt leibkondadelt - elatis • Puhaskasum/-kahjum indiv. ettevõtlusest • Puhaskasum/-kahjum indiv. ettevõtlusest välismaalt • Tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) • Tasu loomingulise tegevuse eest (neto) • Mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtlusest • Tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest • Tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest
• Koondamishüvitised • Koondamishüvitis • Tööandja maksejõuetuse hüvitis • Koondamisega seotud tulud
Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus
Pseudonümiseeritud isikukood
(sa_isik_id); hh_id (tehniline); Isa
pseudo-id; Ema pseudo-id; Partneri
pseudo-id; Leibkonna pseudo id;
Leibkonna pseudo id (esialgne);
Indiviidi pseudo-id; Indiviidi pseudo-id
(esialgne); Viide institutsioonieelsele
tavaleibkonnale möödunud aastal
RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik EUROMODi
sisendandmete sidumiseks teiste
pseudonümiseeritud andmetega
ning isiku- ja leibkonnatasandi
näitajate moodustamiseks.
Leibkonna tüüp (struktuur); Leibkonna
valimikaal; Eluaseme eest vastutav
isik; Institutsionaalne leibkond;
Perekonnaseis; Sugu; Vanus
(sissetulekute kalendriaasta lõpus);
Sünnikuu
RQ1, RQ2 Võimaldab kirjeldada leibkonna
koosseisu ja demograafilisi
tunnuseid, mis on olulised
tööturuga seotuse ja
tööturutakistuste analüüsimisel.
Riigi kood; Kodakondsus; Rahvus;
Maakond; Väikelinn; Maa; Asulatüüp
(linn/maa);
RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada rände-,
elukoha- ja piirkondlikke
tegureid, mis on seotud
tööturuga nõrga seotusega.
Omandatav haridustase (ISCED);
Kõrgeim haridustase (ISCED);
Kõrgeim haridustase (detailne);
Kõrgeima haridustaseme omandamise
aasta; Hariduse omandamise kestus
(aastat)
RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada
haridustaseme ja õpingute
intensiivsuse ning seostada neid
tööturule sisenemise valmisoleku
ja takistustega. Need tunnused
tagavad haridustaseme
ühtlustatud ja tervikliku käsitluse
EUROMODi raamistiku sees
ning võimaldavad siduda
hariduse sissetulekute, toetuste ja
tööturul saavutatud tulemustega.
EUROMODi andmed sisaldavad
haridustaseme infot kõigi
EUROMODi andmebaasi
kuuluvate isikute omandatava
ning kõrgeima haridustaseme
kohta, andes ühtlustatud ja
tervikliku pildi, mida täiendava
Eesti Töötukassa (eeskätt
kõrgeim omandatud haridus enne
EHISe loomist ja välismaal
omandatud haridustaseme
andmed) ning EHISe hariduse
andmed (eeskätt
haridussüsteemis viibitud
perioodide andmed).
Töövõime, Puuetega inimeste
sotsiaaltoetused
RQ2 Võimaldab tuvastada tervisest
tulenevaid tööturubarjääre ja nende
mõju tööturul osalemisele.
Võimaldab hinnata, kuidas tervisest
tulenevad piirangud seostuvad
tööturuseisundi ja toetuste
kasutamisega indiviidi tasandil.
Avalik teenistuja; Sotsiaalmajanduslik
seisund; Töötamise vorm;
Registreeritud FIE-na; Töötu ja otsib
aktiivselt tööd; Registreeritud töötu;
Mitmel kalendrikuul oli töötu; Mitmel
kalendrikuul oli pensionil
RQ1, RQ2 Võimaldab kirjeldada
tööturuseisundit ning tööturuga
seotuse vorme ja kestust,
tööturutakistusi.
Mitmel kalendrikuul töötas; Mitmel
kalendrikuul töötas täisajaga; Mitmel
kalendrikuul töötas osaajaga; Kui kaua
on töötanud (kuudes); Kas vahetas
aasta jooksul töökohta; Töötamisega
võrdsustatud tegevuse kuude arv
viimasel 3 aastal, sh töötamine;
Töötamisega võrdsustatud tegevuse
kuude arv viimasel 3 aastal, v.a
töötamine
RQ1, RQ2 Võimaldab mõõta tööturuga
seotuse kestust, tööturutakistusi,
intensiivsust ja dünaamikat ajas.
Ametiala; Ettevõtte/asutuse
omanditüüp; Ettevõtte töötajate arv
(kohalikus üksuses); Tavapärane
töötundide arv nädalas; Tegevusala
(detailne); Tegevusala (detailne) –
EMTAK
RQ1, RQ2 Annab teavet töökoha kvaliteedi
ja struktuursete tööhõive
tunnuste kohta.
Ekvivaliseeritud sissetuleku detsiil;
Rahaline palgatulu (bruto); Rahaline
palgatulu (neto); Rahaline palgatulu
Eestist; Rahaline palgatulu välismaalt
(maksustatav); Rahaline palgatulu
välismaalt (mittemaksustatav); Mitmel
kalendrikuul sai rahalist palgatulu;
Varasem rahaline palgatulu; Tunnipalk;
Töötasuhüvitis
RQ1 Võimaldab hinnata töötulu taset
ja stabiilsust, mis on olulised
tööturuga nõrga seotuse
tuvastamisel, sh olukordades,
kus isikul on küll töösuhe, kuid
sissetulek on ebaregulaarne või
madal.
Lapsehooldustasu; Lapsetoetus;
Lapsetoetused kokku; Üksikvanema
lapse toetus; Elatisabi; Sünnitoetus; 7+
lapsega pere vanema toetus; Muud
RQ1, RQ2, RQ3 Võimaldab analüüsida tööturul
osalemist, perekondlike
lastetoetused; Pere- ja lastega seotud
hüvitised kohustuste ja toetuste seoseid
tööturul osalemisega.
Toimetulekutoetus; Vajaduspõhine
peretoetus; Sotsiaaltoetused ja
eluasemega seotud hüvitised; Muud
sotsiaaltoetused; Mitmel kalendrikuul
sai sotsiaaltoetusi; Üksi elava
pensionäri toetus; Hinnatõusu
leevendamise toetus; Kredex toetused;
Energiahüvitis; Toitjakaotusega seotud
hüvitised; Mitmel kalendrikuul sai
toitjakaotusega seotud hüvitisi
RQ3 Võimaldab kaardistada
sotsiaalabi saamist ning
haavatavuse ja teenuselünkade
mustreid. Sealhulgas hinnata
toetuste rolli leibkonna
sissetuleku struktuuris ja nende
võimalikku seost tööturul
osalemise ning sellest
kõrvalejäämise riskiga.
Vanemahüvitis (v.a ema
vanemahüvitis); Ema vanemahüvitis;
Kuud aastast, mil on saadud ema
vanemahüvitist; Kuud aastast, mil on
saadud jagatavat vanemahüvitist;
Rasedus- ja sünnitushüvitis (nüüd ema
vanemahüvitis)
RQ2 Võimaldab analüüsida vanemlusega
seotud ajutisi tööturult eemaloleku
perioode ning nende kestust.
Õppimisega seotud hüvitised; Muud
õppimisega seotud hüvitised;
Doktoranditoetus
RQ2, RQ3 Võimaldab analüüsida
haridusega seotud toetuste rolli
tööturul osalemisel ja oskuste
arendamisel.
Finantsvarad; Võlakirjad; Hoiused;
Aktsiad ja osakud; Maa suurus;
Kinnisvara omanik; Eraisiku
omanduses olevate liiklusvahendite
arv; Eraisiku liisitud liiklusvahendid
RQ2 Võimaldab hinnata majanduslikke
ressursse ja piiranguid.
Intressid; Intressid (neto); Dividendid;
Kasum kapitaliinvesteeringutelt; Vara
võõrandamine; Kinnisvara või maa
renditulu; Kinnisvara või maa renditulu
(neto); Eluruumi üüritulu;
Litsentsitasud; Muu renditulu;
Investeerimisriskiga
elukindlustuslepingud; Siirded teistelt
leibkondadelt; Siirded teistelt
leibkondadelt - elatis
RQ2 Võimaldab tuvastada töövälise
sissetuleku, mis võib mõjutada
tööturul osalemist.
Puhaskasum/-kahjum indiv.
ettevõtlusest; Puhaskasum/-kahjum
indiv. ettevõtlusest välismaalt; Tulu
registreeritud indiv. ettevõtlusest; Tulu
registreerimata indiv. ettevõtlusest;
Mitmel kalendrikuul sai tulu indiv.
ettevõtlusest; Tasu loomingulise
tegevuse eest (bruto); Tasu
RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida
alternatiivseid sissetulekuallikaid
ja ebastabiilseid töövorme.
loomingulise tegevuse eest (neto);
Muud sissetulekud
Tulumaksu juurde-/tagasimaksed;
Madala sissetulekuga töötava isiku iga-
aastane tagasimakse; Eestis kinnipeetud
tulumaks; Välisriigis kinnipeetud
tulumaks; Tulumaks ja
sotsiaalkindlustusmaksed; Töötaja
töötuskindlustusmaksed; Töötaja
kohustusliku kogumispensioni maksed;
Maamaks; Milliselt vormilt andmed
pärinevad
RQ1 Toetab netosissetuleku ja
tööturuseisundi korrektset
mõõtmist.
Koondamishüvitised;
Koondamishüvitis; Tööandja
maksejõuetuse hüvitis; Koondamisega
seotud tulud
RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada töösuhete
lõppemisega seotud toetusi.
Lisa 2. Andmekaitseline mõjuhinnang
Suures osas on andmekaitse mõjuhinnanguks vajalik info ära toodud taotluses isikuandmete
töötlemiseks teadusuuringuks (edaspidi taotlus).
Järgnevalt on välja toodud punktide kaupa, kus on info esitatud.
Töödeldavad isikuandmed ja nende säilitustähtajad
Uuringus töödeldavad isikuandmed ja nende allikad on ära toodud taotluse lisas 1.
Isikustatud andmete säilitamise tähtajad uuringu osas on ära toodud taotluse punktides nr 8 ja 10.3.
Andmete pärimise perioodi seletus on esitatud taotluse punktis 9.1 ja 5.
Isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus
Uuringu eesmärk, miks andmeid töödeldakse on ära toodud taotluse punktis 4 ja andmete töötlemise
õiguslik alus punktis 3.
Uuringus isikuandmete töötlejad
Uuringus isikuandmete töötlejad on ära toodud taotluse punktis 2. Täiendavalt töötlevad andmeid
algandmete andjad, kes on välja toodud taotluse lisas 1.
Andmetöötlus varad ja protsess
Andmetöötlus varad ja protsess on kirjeldatud taotluse punktides 8 ja 10.
Isikuandmete töötlemise turvalisus sh lepingulised suhted volitatud töötlejatega
Isikuandmete töötlemise turvalisus on läbi mõeldud ja kirjeldatud taotluse punktides 8 ja 10.
Andmeandjad edastavad andmed Statistikaametile turvalisel viisil, mis on toodud taotluse lisas 1 iga
andmekogu osas. Statistikaamet pseudonümiseerib talle edastatud andmestikud ning paneb kokku lisaks
uuringuks vajalikud Statistikaametil olemasolevad pseudonümiseeritud andmed, mida uuringu
eesmärgil töötleb uuringu põhiläbiviija OECD. Uuringu läbiviimine toimub turvalises Statistikaameti
keskkonnas (täpsemalt saab vaadata siit: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-
statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil#Kuidas-statistikaametis-
uuringuid-sailitatakse-4). Uuringu turvaliseks läbiviimiseks sõlmitud lepingud on toodud taotluse
punktides 3 ja 10.3. Eesti Töötukassa, Statistikaameti ja OECD vahel sõlmitakse leping
konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil pärast AKI uuringu loa saamist.
Andmetöötlusest teavitamine
Andmesubjekte teavitatakse läbi Eesti Töötukassa ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kodulehtede uuringu teostamisest sh uuringu eesmärgist, töödeldavatest isikuandmetest, uuringu
õiguslikust alusest ja kaasatud volitatud töötlejast.
Teavitamine on kirjeldatud ühtlasi taotluse punktis 11.2.
Uuringust teavitatakse eraldi st teavitamine ei ole asutuse andmekaitsetingimuste põhine. Uuringust
teavitus on lisatud taotluse lisana 3, mis avaldatakse Eesti Töötukassa ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtedel pärast AKI uuringu loa saamist.
Andmesubjekti õigusi ja vabadusi puudutavate ohtude hinnang ja õigused
Uuring ei too andmesubjektidele kaasa kohustuste suurenemist või muid kohustusi.
Teoreetiliselt võimalikud ohud seoses uuringuga andmesubjektile oleksid uuringus töödeldavate
isikuandmete leke kas IT tehnilise haavatavuse tõttu või inimliku tegevuse tõttu ning uuringu
andmekoosseisu kasutamine muul eesmärgil.
Uuringu läbiviimine on planeeritud tehniliselt turvaliselt (põhjalikumalt kirjeldatud AKI taotluse
põhiosas) tagamaks isikuandmete töötlemise turvalisus sh kasutatakse andmete pseudonümiseerimist
uuringu selles etapis, kus see on võimalik. Projekti läbiviimist rahastatakse 12.09.2025 Euroopa
Komisjoni ja OECD vahel sõlmitud lepingu alusel (REFORM/IM2025/012: 25EE04 – Improving the
employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections
(TSI2025/46.01)), mille raamleping (European Union Contribution Agreement) käsitleb muuhulgas
isikuandmete töötlemise tingimusi OECDs. OECD tegutseb vastavalt oma andmekaitse-eeskirjadele
ning tagab andmete konfidentsiaalsuse ja nende õigeaegse kustutamise.
Vastutavad töötlejad hindavad, et arvestades meetmeid (kirjeldatud taotluses), mis on võetud uuringu
turvalisuse tagamise osas, on risk aktsepteeritav. Uuringus isikuandmete leke oleks isikule suure
mõjuga, kuid võttes kasutusele kirjeldatud meetmeid ei ole andmete leke tõenäoline.
Isiku õigus teavitamisele tema isikuandmete töötlemisest on täidetud kodulehe teavituse kaudu. Isiku
õigus andmete kustutamisele ei kohaldu, sest andmeid töödeldakse õigusaktide alusel. Andmete
parandamine uuringu teostamise faasis enam ei ole asjakohane. Andmeid saab parandada andmebaasis,
kust andmed pärinevad. Uuringuks võetakse teatud aja hetkeseisuga andmed. Isikutel on võimalus
vajadusel pöörduda töötukassa või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
andmekaitsespetsialisti poole, kelle kontaktid on leitavad asutuste kodulehtedel.
Vastutavad töötlejad ei näe muid täiendavaid suuri ja tõenäolisi ohte andmesubjektile isikuandmete
töötlemisest uuringu kontekstis ning hindavad, et isiku õigused on tagatud.
Lisa 3. Teavitus
Uuring „Nõrgalt tööturuga seotud inimeste tööalaste väljavaadete ja sotsiaalse kaasatuse parandamine“ (“Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections”)
Uuringu tellija ja vastutav töötleja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa
Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Rahvusvaheline Majanduskoostöö ja arenguorganisatsioon (Organisation for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) ja Statistikaamet
Uuringu eesmärk:
Uuringu eesmärk on edendada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade (näiteks tervisepiirangutega või pikaajaliselt tööturult eemal olnud inimeste) võimalusi tööturule naasmiseks ja seal püsimiseks. Selleks viiakse läbi laiapõhjaline uuring, et kaardistada tööturule sisenemise ja tööturul püsimisega seotud barjääre, arvestades mh tervishoiu, sotsiaal- ja hariduse valdkonna meetmete kättesaadavusega.
Seejärel kaardistatakse olemasolevate tööturumeetmete efektiivsust ja tehakse ettepanekuid teenuste sisu, teenuse osutajate kompetentsinõuete, tulemuspõhise rahastuse ja mudeli piloteerimise osas.
Tegu on 2021. aasta OECD ja Sotsiaalministeeriumiga koostöös läbi viidud uuringu „Improving the provision of active labour market policies in Estonia“ jätku-uuringuga.
Uuringut rahastatakse Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk on toetada reformide elluviimist liikmesriikides (Technical Support Instrument Programs, Regulation (EU) 2021/240).
Uuringus kasutatavad isikuandmed:
Uurimisküsimustele vastamiseks kasutatakse juba olemasolevaid andmeid erinevatest andmekogudest ja andmestikest. Uusi andmeid uuringu raames ei koguta. Andmeandjad edastavad uuringus kasutatavad isikuandmed Statistikaametile, kes viib saadud andmed pseudonümiseeritud kujule ning lisab andmetele uuringuks vajalikud Statistikaametil olemasolevad pseudonümiseeritud andmed. Statistikaamet teeb andmed pseudonümiseeritud kujul OECD-le uuringu läbiviimiseks kättesaadavaks Statistikaameti turvalises keskkonnas. Uuringu eesmärgi saavutamiseks hõlmatakse uuringusse andmed ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2025 ning uuringu keskmes on kõik 16–65-aastased tööealised inimesed.
Uuringus kasutatakse järgmiste andmekogude ja andmestike andmeid:
1. Töötukassa andmekogu andmed (registreeritud töötuse perioodide andmed, tööturuteenuste ja -toetuste andmed, hüvitiste ja toetuste andmed, osalise või
puuduva töövõimega isikute töövõime kestuse ja ulatuse andmed, andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega inimeste eest);
2. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (puude, erihoolekande ja eestkoste andmed);
3. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed (kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate teenuste ja toetuste andmed);
4. Tervisekassa andmekogu andmed (osutatud teenuste ja töövõimetuslehtede andmed);
5. Retseptikeskuse andmed (väljakirjutatud retseptide andmed); 6. Töötamise registri andmed (töösuhete andmed); 7. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed
(palgaandmed); 8. Eesti hariduse infosüsteemi andmed (õpingute ja haridustaseme andmed); 9. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu
andmed (vangistuse andmed); 10. Rahvastiku statistilise registri andmed perioodil (andmed emakeele, sünniriigi,
residentsuse ja viimase riiki saabumise aasta kohta); 11. Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed (andmed surmade kohta); 12. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku
andmed (tööealiste inimeste andmed tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade ning neil esinevate tööturule sisenemise ja seal püsimise takistuste väljaselgitamiseks ning nende tööturu olukorra hindamiseks ja võrdluseks tööturuga tugevalt seotud sihtrühmadega);
Täpsem andmekoosseis sh selle säilitustähtajad koos selgitustega on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus, mille leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist (lisatakse lingina).
Kooskõlastused uuringu läbiviimiseks ja uuringu läbiviimise õiguslik alus:
Uuringu läbiviimine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga. Uuringu läbiviimise õiguslikud alused on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses. Nimetatud taotluse ja Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse uuringu läbiviimiseks leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist (lisatakse lingina).
Tulemuste avaldamine ja kasutamine:
Uuringuga tugevdatakse suutlikkust pakkuda tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele tõhusamaid tööturuteenuseid. Uuringu tulemusena suudab Eesti Töötukassa pakkuda sihipärasemat, vähem killustatud ja tulemustele orienteeritud aktiivset tööturupoliitikat nii töötavatele kui ka töötutele ning rakendada uut allhanke korras osutatavate teenuste rahastamismudelit. Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele, st ei analüüsita ühtegi inimest individuaalselt ega eraldi.
Uuringu tulemusena:
• tuvastatakse tööturu vaates tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad; • paraneb arusaam takistustest, mis tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmi
tööturule sisenemisel ja seal püsimisel mõjutavad; • kaardistatakse olemasolevad erinevate valdkondade tugimeetmed,
tuvastatakse nende omavahelised kattuvused ja lüngad ja koordineerimisega seotud murekohad;
• esitatakse ettepanekud teenuste paremaks sihitamiseks ja sisseostetavate teenuste tulemuspõhise rahastamise raamistiku kujundamiseks;
• töötatakse välja poliitikasoovitused, kuidas tõhustada abi osutamist koostöös (nt tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus) ja tugevdada valdkondadevahelist koordineerimist.
Uuringu tulemusi jagatakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes püüavad parandada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade integreerimist tööturule ja täiendada avalikke tööturuasutusi lepinguliste teenustega. Eestist saadud õppetundides tõstetakse esile tulemuspõhiste lepingute ülesehitust ja rakendamist, tööhõive-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vahelist koordineerimist ning strateegiaid, mille eesmärk on jõuda inimesteni, kes on tööturuga nõrgalt seotud.
Uuringu eeldatav lõputähtaeg on september 2027. a.
Küsimuste korral: [email protected]
Uuringuga seoses on isikul õigus pöörduda vastutavate töötlejate andmekaitsespetsialistide poole aadressidel [email protected] või [email protected] või esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või halduskohtule.
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
_____________________ (taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri Improving the employment prospects and social inclusion of people
with weak labour market connections
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)
või
Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
-
(uuring hõlmab eriliigilisi
isikuandmeid, valdkondlik
eetikakomitee on olemas) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka
eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud
andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Jah
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
andmekaitsespetsialisti kontakt:
Jaanus Põldmaa
Eesti Töötukassa
andmekaitsespetsialisti kontakt:
Katrin Uuetalu
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Taotlus esitatakse samaaegselt
sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute
eetikakomiteele.
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning
küsimustik või selle kavand.
Ei
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad.
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Kommunikatsiooniministeerium
70003158
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kontaktisik: Kristi Suur, tööhõive osakonna
tööturuteenuste juht
+372 5913 9212
Eesti Töötukassa
74000085
Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn
Kontaktisik: Margit Paulus, analüüsiosakonna
juhataja
+372 614 8504
Uuringut rahastatakse Euroopa Komisjoni
tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk
on toetada reformide elluviimist liikmesriikides
(Technical Support Instrument Programs,
Regulation (EU) 2021/240).
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
Organisation for Economic Co-operation
and Development (edaspidi OECD)
775 687 957 00016
2, rue André Pascal - 75775 Paris Cedex 16,
Prantsusmaa
Kontaktisik: Anne Lauringson, Senior Labour
Economist, Employability Division,
Directorate for Employment, Labour and
Social Affairs
+33 1 45 24 19 77
Statistikaamet
70000332
Tatari 51, Tallinn
Kontaktisik:
Ilona Reiljan
Tel 5331 1740
3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik
alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil
läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või
arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
1. Teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni korralduse seaduse § 9 lõige
2 punkti 2 kohaselt on kõigi
ministeeriumide ülesandeks oma
valitsemisalale tarviliku teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni
rahastamise korraldamine.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb
Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike
1 kohaselt kuulub ministeeriumi
valitsemisalasse muuhulgas riigi
majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja
tööturupoliitika kavandamine ja
elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna
korraldamine ning võrdse kohtlemise ja
soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja
koordineerimine ning vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine.
3. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002
määrus nr 323, edaspidi põhimäärus).
Põhimääruse §-s 10 on täpsustatud, et
ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua
eeldused Eesti majanduse
konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks,
töötades välja ja viies ellu riigi majandus-,
ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja
maakasutuspoliitikat.
4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade
põhiülesannete all § 17 punktis 18¹
sätestatud, et tööhõive osakonna
põhiülesanne on tööturupoliitika
kavandamine ja selle elluviimise
korraldamine, et tagada tööealise
elanikkonna suur tööga hõivatus ning
tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele, ja
valdkonda reguleerivate õigusaktide
eelnõude ettevalmistamine. Osakonnal on
juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja
tööhõivevõime arendamisel ning nende
poliitikavaldkondadega seotud
tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja
toetuste kujundamisel.
5. Taotluse esitaja lähtub oma töös
isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi
IKS) täidesaatvat riigivõimu puudutavatest
õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5
alusel on täidesaatval võimul võimalik
analüüsida andmeid poliitika kujundamise
eesmärgil. Teadusuuringuks on ka
täidesaatva riigivõimu analüüsid ja
uuringud, mis tehakse poliitika
kujundamise eesmärgil.
6. Eesti Töötukassa osaleb uuringu
läbiviimises töötuskindlustuse seaduse § 23
lõike 1 ja lõike 2 punktide 6 ja 7 ja
tööturumeetmete seaduse § 5 lg 1 alusel.
Töötukassa analüüsib oma eesmärgi
saavutamiseks tööturu olukorda ning
töötukassa tegevuse, sealhulgas
töötuskindlustuse ja rakendatavate
tööturumeetmete ning töövõime hindamise
ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust.
Samuti osaleb töötukassa oma eesmärgi
saavutamiseks töötuskindlustuse,
tööturumeetmete ja töötutoetuse ning
töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
planeerimisel ning avaldab arvamust
töötuskindlustusega, tööturuteenuste ja -
toetustega, töötutoetusega ning töövõime
hindamise ja töövõimetoetusega seotud
õigusaktide eelnõude kohta.
Tööturumeetmete pakkumise korraldab ja
tööturumeetmeid pakub samuti töötukassa.
Tööturuteenused on sätestatud tähtajalistes
tööhõiveprogrammides, mis on kinnitatud
Vabariigi Valitsuse määrustega või ministri
käskkirjadega kinnitatud toetuse andmise
tingimustes.
7. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni
tehnilise toe instrumendi kaudu, mille
eesmärk on toetada reformide elluviimist
liikmesriikides (Technical Support
Instrument Programs, Regulation (EU)
2021/240). Projekti taotlus Euroopa
Komisjonile esitati 06.09.2024
(taotlusvooru koordineeris Eestis Riigi
Tugiteenuste Keskus). Projekti
rahastusotsus tehti 31.03.2025, mil Euroopa
Komisjon võttis vastu otsuse: C(2025)1860,
COMMISSION IMPLEMENTING
DECISION on the financing of the
Technical Support Instrument and the
adoption of the work programme for 2025
[Link]. Projekti läbiviimist rahastatakse
12.09.2025 Euroopa Komisjoni ja OECD
vahel sõlmitud lepingu alusel
(REFORM/IM2025/012: 25EE04 –
Improving the employment prospects and
social inclusion of people with weak labour
market connections (TSI2025/46.01)).
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis
selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa
uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Projekti eesmärk on edendada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade (näiteks tervisepiirangutega
või pikaajaliselt tööturult eemal olnud inimeste) võimalusi tööturule naasmiseks ja seal püsimiseks.
Selleks viiakse läbi laiapõhjaline uuring, et kaardistada tööturule sisenemise ja tööturul püsimisega
seotud barjääre, arvestades mh tööturu, tervishoiu, sotsiaal- ja hariduse valdkonna meetmete
kättesaadavusega. Seejärel kaardistatakse olemasolevate tööturumeetmete efektiivsust ja tehakse
ettepanekuid teenuste sisu, teenuse osutajate kompetentsinõuete, tulemuspõhise rahastuse ja
mudeli piloteerimise osas.
Uuringu eesmärkide saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisküsimused:
RQ1. Kes on Eestis tööturuga nõrgalt seotud isikud – kui palju tööealisi inimesi on tööturuga
nõrgalt seotud (sealhulgas erinevate elanikkonna gruppide lõikes) ning mis on levinumad nõrga
seotuse tüübid?
See uurimisküsimus keskendub tööturuga nõrgalt seotud isikutele, lähtudes varasema OECD tööga
kooskõlas olevast definitsioonist. Analüüs hõlmab järgmisi aspekte:
• Tööturuga seotuse staatus: kas isik on täielikult tööta, töötab katkendlikult, on hõivatud
ebakindlates töösuhetes või teenib madalat töötasu.
• Püsivus ja dünaamika: tööturuga nõrga seotuse kestus ja kordumine ajas.
• Sotsiaal-demograafiline profiil: vanuse grupp, sugu, haridustase, leibkonna tüüp, rändetaust
ja elukoht linna- või maapiirkonnas.
• Tööturuajalugu: varasemad tööhõive, töötuse ja mitteaktiivsuse mustrid.
RQ2. Milliseid tööturule sisenemise ja seal püsimise takistusi kogevad tööturuga nõrgalt seotud
isikud ning kui suurt osa tööturuga nõrgalt seotud isikutest erinevat tüüpi takistused mõjutavad?
See uurimisküsimus kasutab sisendina esimese uurimisküsimuse (RQ1) tulemusi, lisades
täiendavalt tööturu takistuste aspekti ehk käsitleb takistusi, mis piiravad tööturuga nõrgalt seotud
isikute tööturule lõimumist. Analüüs keskendub järgmistele mõõtmetele:
• Takistuste laad: tervisest tulenevad piirangud, puue, hoolduskohustused, madalad oskused,
keelebarjäärid, varasem vangistus või muud struktuursed tegurid.
• Takistuste raskusaste: puude raskusaste, vähenenud töövõime ulatus, terviseprobleemide
või funktsionaalsete piirangute intensiivsus.
• Ajastus ja püsivus: tööturubarjääride tekkimise aeg, kestus ja kordumine ajas.
• Takistuste suhteline olulisus: erinevate takistuste seos tööturuga nõrga seotusega; takistuste
esinemise sagedus võrreldes tööturuga tugevalt seotud isikute hulgas.
RQ3. Milliseid tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning seotud toetusi saavad tööturuga
nõrgalt seotud isikud ning kas saadav tugi on vastavuses isikute tööturutakistustega?
See uurimisküsimus kaardistab tööturuga nõrgalt seotud isikutele osutatava toe tööturu-, sotsiaal-
ja tervishoiusüsteemides, keskendudes seejuures nendele konkreetsetele teenustele, mis on
olulisemad tööturule lõimumise seisukohast. Uurimusküsimus kasutab sisendina esimese (RQ1) ja
teise (RQ2) uurimusküsimuse tulemusi, mis määratlevad ära, kes Eesti tööealistest elanikest on
tööturuga nõrgalt seotud ning millised tööturutakistused neil on. Analüüs hõlmab järgmisi aspekte:
• Teenuste mitmekesisus: saadud tööturuteenused, sotsiaalteenused, tervishoiuteenused ja
rahalised toetused.
• Toe intensiivsus: teenuste ja toetuste kestus, sagedus ja maht.
• Ajastus ja järjestus: teenuste saamise seos tööhõive- ja töötusperioodidega.
• Teenuste kättesaadavus ja tööturutakistustele vastavus sihtrühmade lõikes: erinevused
teenuste kasutamises eri elanikkonnarühmade vahel, näiteks tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud
isikute või konkreetsete tööturubarjääridega inimeste puhul.
• Lüngad ja kattuvused: valdkonnad, kus teenused võivad olla ebapiisavad, kattuvad või
omavahel nõrgalt koordineeritud.
Metoodika
Analüüs põhineb üksnes kirjeldaval statistikal ning kasutab omavahel seotud registriandmeid, et
tuvastada tööturuga nõrgalt seotud isikud, kirjeldada nende tööturule sisenemise ja seal püsimise
takistusi ning kaardistada neile osutatavaid teenuseid. Analüüsi metoodikas ei kasutata
profileerimist ega tehisintellekti abi.
• RQ1 (Kes on tööturuga nõrgalt seotud?) käsitlemiseks jaotatakse tööealine elanikkond vas-
tastikku välistavatesse tööturuga seotuse rühmadesse, järgides OECD (2021) poolt välja
töötatud metoodikat. Isik loetakse tööturuga nõrgalt seotuks, kui ta vastas vähemalt ühele
järgmistest tingimustest kalendriaasta jooksul: (i) tal puudus registreeritud töösuhe ja re-
gistreeritud töötulu; (ii) ta töötas vaid osa aastast ning oli vähemalt kolm kuud ilma töösuh-
teta; (iii) ta töötas valdavalt ebakindlates töösuhetes; või (iv) tema sissetulek jäi alla 50%
mediaanpalgast. Tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgast jäetakse välja isikud, kes pole
eeldatavalt valmis tööturule sisenema, sealhulgas õppurid, hiljuti sünnitanud emad, kes saa-
vad sünnitushüvitist, institutsioonides viibivad isikud, raske terviseseisundiga isikud, kõrge
sissetulekuga leibkondade liikmed ning pensionärid.
Tööturuga nõrga seotuse määratlemine ning tööturuga nõrgalt seotud inimeste arvu ja
osakaalu hindamine eeldab kogu tööealise elanikkonna käsitlemist. Nõrk seotus on
määratletud suhteliselt, tuginedes tööga hõivatuse, töösuhete stabiilsuse ja sissetulekute
mustritele kogu elanikkonnas, ning seda ei ole võimalik tuvastada isoleeritult üksnes
piiratud valimi alusel. Kogu tööealise elanikkonna hõlmamine on vajalik uuringu
läbiviimise esimeses etapis (uurimisküsimus RQ1), et rakendada ühtseid kriteeriume
eristamaks tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud isikud ning tuvastamaks isikud, kes ei ole
valmis tööturule sisenema. Tööealise elanikkonna eelnev piiramine ei võimaldaks
vastastikku välistavate tööturuga seotuse rühmade korrektset moodustamist ning kahjustaks
uuringu tulemuste valiidsust. Samuti on uuringus oluline hinnata tööturuga nõrgalt ja
tugevalt seotud gruppide kogusuurus tööealises elanikkonnas, et võrrelda neid
uurimisküsimuses RQ3 teenuste pakkumise mahtudega, hindamaks tööturul osalemist
toetavate teenuste kättesaadavuse ulatust ja sihitatust Eestis.
Andmeid isikute kohta, kes ei ole kogu uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema –
näiteks täiskoormusega õppijad, hiljuti sünnitanud emad, kes saavad sünnitushüvitist,
institutsioonides viibivad isikud, raske terviseseisundiga isikud, mitteaktiivsed kõrge
sissetulekuga leibkonnaliikmed ning pensionärid – kasutatakse üksnes vastavate isikute
tuvastamiseks andmekogumis ja tööturuga seotuse rühmadest väljaarvamiseks. Kui
eelnevalt välja toodud grupid on andmekogumis tuvastatud, siis neid vaatlusi edasiseks
analüüsiks ei kasutata ning andmeanalüüsi läbiviija OECD eemaldab nende vaatlustega
seotud andmed andmekogumist.
Nende isikute välja jätmine andmestikest enne andmete edastamist Statistikaametile ei ole
andmete edastamise minimeerimise põhimõttega vastavuses, kuna eeldaks täiendavat
andmetöötlust iga andmeandja (vt täpsemalt taotluse punkt 8) poolt ning tähendab, et
andmeandjatele edastatakse isikute kohta tundlikku infot isikustatud kujul (kuivõrd on
teada, et info edastataks vaid uuringust välja jäetavate isikute kohta, kes pole kogu
uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema, ning andmetöötluseks oleks vajalik
isikukood, mis võimaldaks andmeandjatel vastavad isikud andmestikest välja jätta).
Selleks, et vastavad isikud enne analüüsi läbiviimist tuvastada, oleks volitatud töötlejal
OECD-l esiteks vajalik erinevatest andmekogudest kokku koondada andmed, mille alusel
isikud arvata uuringust välja jäetavate isikute hulka (nn pseudonümiseeritud isikukoodide
nimekiri). Erinevate andmekogude andmete kasutamine ja koondamine on vajalik selleks,
et ainult ühe andmestiku põhjal ei pruugi isik uuringust välja jäetavasse gruppi kuuluda (nt
ühe andmestiku põhjal ei pruugi selguda, et isik pole kogu uuringuperioodi vältel valmis
tööturule sisenema). Edasine eeldaks pseudonümiseeritud isikukoodide
depseudonümiseerimist ning isikukoodide edastamist Statistikaameti poolt andmeandjatele,
mille alusel oleks andmeandjatel võimalik vastavad isikud edastatavatest andmestikest välja
jätta (andmeandjatel see info puudub, kuna sellekohane info asub erinevates
andmekogudes). Seega saab info nende inimeste tööturule sisenemise mittevalmisoleku
kohta ebavajalikult teatavaks nii Statistikaametile kui ka uuringus osalevatele teistele
andmeandjatele. See tähendab ka, et andmed ei liiguks enam vaid ühtepidi ehk ainult
Statistikaametile, vaid ka teistpidi ehk Statistikaametilt teistele andmeandjatele koos
tundliku teabe ehk infoga, et tegemist on isikutega, kes on vajalik välja jätta põhjusel, et
nad ei ole valmis tööturule sisenema. Seega andmete minimeerimise printsiip on paremini
tagatud uuringu jaoks vajalike andmete ühesuunalise liikumise puhul Statistikaametile (vt
täpsemalt taotluse punkt 8), kuna piirab tundliku info ebavajalikku edastamist asutuste
vahel, ning asjaoluga, et kui uurimisküsimuse RQ1 analüüsi käigus on tuvastatud grupid,
kes ei ole kogu uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema, siis eemaldatakse need
vaatlused volitatud töötleja OECD poolt andmekogumist.
• RQ2 (Milliseid tööturubarjääre nad kogevad?) käsitlemiseks tuletatakse tööturutakistuste
indikaatorid, mis põhinevad kirjeldaval statistikal, arvestades sotsiaal-demograafilisi tun-
nuseid, leibkonna koosseisu, tervisenäitajaid, haridustaset, keelelist tausta ning varasemat
tööturuajalugu. Näiteks kõrge haiguspäevade või ravimiretseptide arv viitavad, et inimesel
võivad olla terviseseisundist tulenevad takistused tööturul. Leibkonna tüüp, kus on väiksed
lapsed, puudega lapsed või puudega täiskasvanud, viitab hoolduskoormusele, mis võib ras-
kendada isikul sobiva töökoha leidmist. Arvutatud indikaatorite esinemissagedusi võrrel-
dakse tööturuga nõrgalt seotud isikute ja tugeva tööturuga seotusega isikute vahel kirjelda-
vate tabelite ja risttabelite abil. See võimaldab tuvastada tööturuga nõrka seotust põhjenda-
vaid peamisi ja kattuvaid takistusi.
Iga tööturutegurit käsitletakse barjäärina üksnes juhul, kui see esineb süstemaatiliselt
sagedamini tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas võrreldes tööturuga tugevalt seotud
isikutega. Tööturuga nõrgalt seotud isikute eraldiseisev vaatlus ei võimalda hinnata, kas
konkreetne tunnus kujutab endast barjääri, kuna selle esinemissagedust ei saa tõlgendada
ilma võrdlusrühmata. Seetõttu on tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamine võrdlus-
rühmana vältimatu, et eristada tegelikke ebasoodsate tööturutulemustega seotud takistusi
tunnustest, mis on elanikkonnas laiemalt levinud.
Näiteks juhul, kui kolmandik tööturuga nõrgalt seotud isikutest elab leibkonnas, kus on
kolm või enam last, ei võimalda see teave iseenesest järeldada, et suur laste arv kujutab
endast tööturubarjääri. Kui aga samal ajal elab tööturuga tugevalt seotud isikutest sellistes
leibkondades vaid viiendik, on suur laste arv sagedasem tööturuga nõrgalt seotud isikute
hulgas ning seda võib põhjendatult käsitleda barjäärina. Vastupidisel juhul, kui sarnane või
suurem osakaal tööturuga tugevalt seotud isikutest elab suurtes leibkondades, ei tõlgendata
leibkonna suurust barjäärina, isegi kui see on tööturuga nõrgalt seotud isikute seas levinud.
Sama loogikat rakendatakse ka teiste analüüsis käsitletavate tunnuste puhul, sealhulgas
tervisepiirangud, haridustase, keeleline taust ja katkendlik tööturuajalugu. Kõigil juhtudel
eeldab tööturubarjääride korrektne tuvastamine nende tunnuste leviku võrdlemist tööturuga
nõrgalt ja tugevalt seotud isikute vahel. Samuti võimaldab tööturubarjääride võrdlus nende
kahe rühma vahel hinnata erinevate barjääride olulisust (milliste barjääride puhul on
esinemissageduste käärid kõige suuremad). Seetõttu on kogu valimi kasutamine
analüüsietapis vajalik, et tagada tulemuste korrektne tõlgendatavus ja tähenduslikkus
poliitikakujundamise seisukohalt.
• RQ3 (Milliseid teenuseid nad saavad?) käsitlemiseks kasutatakse kirjeldavat statistikat, et
kaardistada tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja seotud toetuste kasutamine, kesken-
dudes teenustele ja toetustele, mis on kõige olulisemad tööturule lõimumise seisukohast. Teenuste kaardistamine hõlmab erinevate Eesti asutuste poolt pakutavate tööturul osalemist
toetavate teenuste tervikvaate loomist, et saada ülevaade olemasolevatest teenustest, tuvas-
tada võimalikud lüngad teenuste pakkumisel ning hinnata teenuste kattuvusi või vastas-
tikust täiendavust erinevate teenusesüsteemide vahel. Teenuste kasutamise mustreid ana-
lüüsitakse eeskätt erinevate tööturutakistuse lõikes, et uurida teenuste tüübi ja takistuste
vastavust. Samuti võrreldakse teenuste kättesaadavust tööturuga seotuse tugevuse ja tüü-
pide lõikes. Analüüs hõlmab muu hulgas teenustes osalemise ja toetuste saamise määrasid,
kestust ja mahtu tööealise elanikkonna rühmade lõikes. Analüüs ei hõlma üksikjuhtumite
käsitlemist ega individuaalsete trajektooride detailset kirjeldamist ning tulemused esita-
takse üksnes koondatud kujul.
Teenuste kasutamise sisukaks tõlgendamiseks on vajalik võrrelda tööturuga nõrgalt ja
tugevalt seotud isikuid. Üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikute teenusekasutuse vaatlus
võimaldab hinnata, kas teenuseid kasutatakse, kuid ei võimalda hinnata, kas teenustele
ligipääs on madal, piisav või kõrge võrreldes ülejäänud elanikkonnaga. Ilma võrdlus-
rühmata ei ole võimalik hinnata, kas olemasolevad teenused jõuavad tööturuga nõrgalt
seotud isikuteni suuremal, väiksemal või sarnasel määral kui tööturuga tugevalt seotud
isikuteni.
Näiteks juhul, kui viis protsenti tööturuga nõrgalt seotud isikutest osaleb koolitustel, samas
kui tööturuga tugevalt seotud isikutest osaleb koolitustel kümme protsenti, viitab see sellele,
et tööturuga nõrgalt seotud isikud osalevad koolitustel harvemini. See võib osutada sellele,
et koolitusteenused on sellele rühmale vähem kättesaadavad või et olemasolevad
suunamis-, kvalifitseerumise või teavitamise mehhanismid ei eelista piisaval määral
tööturuga nõrgemalt seotud isikuid. Vastupidisel juhul, kui tööturuga nõrgalt seotud isikute
osalemismäär on kõrgem kui tööturuga tugevalt seotud isikutel, viitab see sellele, et
koolitusteenustele jõuavad sagedamini suurema vajadusega isikud, mis on kooskõlas
teenuste suunamisega ettenähtud sihtrühmale. Just selline võrdlus võimaldab teha
poliitikakujundamise seisukohalt asjakohaseid järeldusi selle kohta, kas teenused jõuavad
nendeni, kelle toetamiseks need on kavandatud.
Analüüs ei hõlma üksikjuhtumite käsitlemist ega individuaalsete trajektooride detailset
kirjeldamist. Tööturuga tugevalt seotud isikuid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlus-
rühmana. Kõik tulemused esitatakse ja levitatakse üksnes koondatud kujul ning analüüsi
sisuline fookus ja poliitikasoovitused keskenduvad tööturuga nõrgalt seotud isikutele.
Juhul kui ligipääs teenuste kasutamise andmetele oleks piiratud üksnes tööturuga nõrgalt
seotud isikutega, oleks uuringu ulatus paratamatult oluliselt kitsam. Sellisel juhul oleks
võimalik kirjeldada teenustele ligipääsu taset, kuid mitte hinnata teenuste sihitamist või
suunamist võrreldes ülejäänud elanikkonnaga. See piiraks oluliselt võimalust teha
poliitikakujundamise seisukohalt asjakohaseid järeldusi teenuste sihitamise, suunamise,
teavitustegevuse või teenuselünkade kohta.
Projekti oodatav tulemus on Eesti Töötukassa tugevnenud suutlikkus pakkuda tõhusaid
tööturuteenuseid (edaspidi teenus) ja parem valdkondadeülene koostöö. Projekti tulemusena:
• tuvastatakse tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad;
• paraneb arusaam takistustest, mis tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmi tööturule sisenemisel
ja seal püsimisel mõjutavad;
• kaardistatakse olemasolevad erinevate valdkondade tugimeetmed, tuvastatakse nende
omavahelised kattuvused ja lüngad ja koordineerimisega seotud murekohad;
• esitatakse ettepanekud teenuste paremaks sihitamiseks ja sisseostetavate teenuste
tulemuspõhise rahastamise raamistiku kujundamiseks;
• töötatakse välja poliitikasoovitused, kuidas tõhustada abi osutamist koostöös (nt tervishoid,
sotsiaalhoolekanne, haridus) ja tugevdada valdkondadevahelist koordineerimist.
Tegu on 2021. aasta OECD ja Sotsiaalministeeriumiga koostöös läbi viidud uuringu „Improving
the provision of active labour market policies in Estonia“ jätkuprojektiga.
Projekti ülevaade on välja toodud ka OECD kodulehel.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Uuringu üheks eesmärgiks on välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud ehk haavatavad sihtrühmad
(nt pikaajalised töötud, ebaregulaarse sissetulekuga töötajad jm) ning välja tuua, millised takistused
neil tööturule sisenemisel või seal püsimisel esinevad. Lisaks hinnatakse tööturuga nõrgalt seotud
sihtrühmade suurused.
Seejärel analüüsitakse, millist tuge (teenused ja toetused) tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele
pakutakse, kuidas on pakutav tugi kooskõlas nende inimeste tööturutakistustega, kui palju seda
tuge kasutatakse ja kui suured on kattuvused või puudujäägid olemasolevate teenuste pakkumises.
Kokkuvõttes antakse hinnang, kas olemasolev tugi ja teenused vastavad sihtrühmade vajadustele.
On oluline, et analüüsi aluseks oleks terviklik vaade indiviidile ehk analüüsitaks kombineeritult
erinevaid valdkondi, et mõista, millised takistused inimesel tööturul esinevad ning millist tuge ta
on saanud, st võttes arvesse nii töötukassa kui ka teiste asutuste poolt pakutavaid teenuseid ja
toetusi. Oluline on kaasata andmed nii tööturuvaldkonnast, tervisevaldkonnast, sotsiaalvaldkonnast
kui ka haridusvaldkonnast, millel võib olla potentsiaalne mõju inimese väljavaadetele tööturul.
Sealhulgas saab välja tuua, et need andmed asuvad erinevates andmekogudes. Riiklike
andmekogude andmete kasutamist toetab ka asjaolu, et uuritavad sihtrühmad võivad olla väga
väikesed ning näiteks küsitlusuuringutega neid välja selgitada poleks võimalik. Uuringu raames on
vajalik seega erinevate riiklike andmekogude andmete ühendamine indiviidi tasemel, et analüüsida
takistusi koos saadud teenuste ja toetuste ning väljunditega tööturul.
Tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade väljaselgitamiseks ning nende poolt olemasolevate toetuste
ning teenuste kasutamise ja nende piisavuse hindamiseks on vajalik võtta vaatluse alla võimalikult
palju tunnuseid, mis võivad mõjutada inimeste käitumist ja väljavaateid tööturul. Analüüsi
kaasatavate tunnuste vähendamisega suureneb risk, et andmeanalüüsi käigus ei ole võimalik
tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmasid ning nende tööturuga seonduvaid takistusi välja selgitada
või ei suudeta tuvastada olemasolevate teenuste ja toetuste kattuvusi/puudujääke ning sellest
tulenevalt hinnata nende piisavust sihtrühmade vajadustele. Nende riskide vähendamine on oluline,
et uuringu tulemusena võimalikult hästi mõista, milline tugi tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade
jaoks puudu on ning et uuringu tulemusena antavad poliitikasoovitused (nt vajadus uute teenuste
loomiseks või ettepanekud olemasolevate teenuste muutmiseks) vastaksid võimalikult täpselt
sihtrühmade vajadustele. Ettepanekuid ja poliitikasoovitusi tehakse nii tööturu- kui ka teistele
valdkondadele eesmärgiga suurendada pakutavate meetmete tõhusust ning valdkondadevahelist
koostööd.
Punktis 4 toodud uurimisküsimustele vastamiseks on analüüsi läbiviimiseks vajalikud
registriandmed, mis vastavad järgmistele tingimustele:
1. Laiapõhjaline teenuste ja toetuste katvus eri valdkondades.
Projekti eesmärk on kaardistada tööturuga nõrgalt seotud isikutele osutatavate tööturu-,
sotsiaal-, ja tervishoiuteenuste täielik ulatus. See eeldab andmeid mitte üksnes Eesti
Töötukassa, vaid ka teiste avaliku sektori asutuste poolt osutatavate teenuste ja toetuste
kohta.
2. Piisavalt lai hõlmatus, et võimaldada sisukaid võrdlusi.
Tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamine eeldab tööealise elanikkonna kui terviku
vaatlemist, et (i) tuvastada tööturuga nõrgalt seotud grupi (ja alagruppide) suurus ehk
kaardistada probleemi ulatus, (ii) grupeerida isikud nende tööturuga seotuse alusel ning (iii)
võrrelda teenuste kasutamist, toetuste saamist ja tööturu tulemusi tööturuga nõrgalt seotud
isikute ja tugeva tööturuga seotusega isikute vahel.
3. Piisav ajavahemik tööturu dünaamika ja teenuste kasutamise trajektooride
jälgimiseks.
Viieaastane vaatlusaeg on vajalik, et hõlmata ajas kujunevaid tööturuprotsesse, sealhulgas
tööle sisenemist ja tööturult lahkumist, töötuse ja mitteaktiivsuse perioode, korduvaid või
pikaajalisi töötusperioode ning Eesti Töötukassas töötuna arveloleku perioode. Samuti
võimaldab see analüüsida teenustes osalemise ja toetuste saamise ajastust, kestust ja
järjestust seoses tööturul toimuvate sündmustega (nt kas teenused eelnevad
töötusperioodidele, langevad nendega kokku või järgnevad neile). Lühemad vaatlused ei
võimaldaks neid dünaamikaid usaldusväärselt analüüsida. Ideaalis annaks veelgi pikem
ajaraam veelgi parema ülevaate teenuste kasutamise tajektooridest, aga ajaraam on piiratud
COVID-19 pandeemiale järgneva perioodiga, sest tööturudünaamika ja teenuste
pakkumine pandeemia ajal oli erakorraline ja ei võimalda teha ulatuslikemaid järeldusi.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, et registrite
alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla
aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste
elukvaliteeti ja suurendada teenuste tõhusust. Seetõttu ei ole vastutava töötleja hinnangul vähem
oluline, et andmekogude põhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks
hindamaks inimeste väljavaateid tööturul, sealhulgas võttes arvesse seda mõjutavad
taustatunnused, takistavad ja soodustavad tegurid, teenused ja toetused.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Alates COVID-19 pandeemiast on tööpuuduse määr Eestis püsinud kõrgel. 2024. aastal oli
tööpuuduse määr 7,6%, olles 1,7 protsendipunkti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. See viitab, et
teatud sihtrühmadel on keeruline tööturul rakendust leida. OECD on varasemalt välja toonud, et
arvestatav hulk inimesi on Eestis tööturuga nõrgalt seotud – neil puudub töökoht või nad töötavad
vaid mõned kuud aastas, teenivad madalat palka või nende töölepingud on mittepüsivad (OECD
2021). Lisaks on Eestis hulk inimesi, kes on tööturul mitteaktiivsed (2024. a andmetel 92 tuhat
inimest vanuses 20–65. a). Keerulised väljavaated tööturul võivad viia vaesusriski või sotsiaalse
tõrjutuseni. 2024. aastal oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskis olevate inimeste osakaal 21,7%
(18-aastased ja vanemad; EL keskmine 18%). Lisaks on väljakutseks Eesti vananev rahvastik,
millel on oluline mõju nii riigi eelarvele kui ka tööjõu hulgale.
Eestis viib tööpoliitikat ellu töötukassa eesmärgiga vähendada töötust ja lühendada selle kestust,
ennetada töötust ning toetada tööhõives püsimist ja kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu
pakkumist ning toetada kaasavat ja kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi
tööturumeetmete abil. Selleks toetab töötukassa inimesi pakkudes erinevaid teenuseid ja toetusi.
Töötukassa registreeritud töötute klientide hulgas on suur hulk inimesi, kes kuuluvad mõnda
riskirühma. 2024. aastal kuulus keskmiselt vähemalt ühte riskirühma ligi 71% töötutest (35,5 tuhat
inimest), sealhulgas pikaajalisi töötuid oli arvel keskmiselt 18,7 tuhat ja tervisest tuleneva
takistusega4 keskmiselt 10,2 tuhat inimest. Paljud registreeritud töötud kuuluvad korraga mitmesse
riskirühma. See võib viidata, et töötukassa ei pruugi pakkuda piisavat ning süsteemset tuge
klientidele, kellel on keerulised tööturu väljavaated. Lisaks registreeritud töötutele pakub
töötukassa teenuseid ka teistele tööturul nõrgemate väljavaadetega sihtrühmadele – näiteks
töötavatele inimestele suunatud töötust ennetavad teenused või teenused, kus saavad osaleda ka
töötavad tervisest tuleneva takistusega inimesed. Hetkel puuduvad uuringud, mis tooks välja,
kuidas mõjutavad töötukassa teenused ja toetused inimeste hõive väljavaateid võttes arvesse ka
teenused ja toetused, mida pakutakse tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.
Kuigi Eestis on läbi viidud mitmeid teemaga seonduvaid uuringuid, ei käsitle ükski neist töötukassa
teenuste ja toetuste mõju inimeste hõiveväljavaadetele terviklikult koos tervise-, sotsiaal- ja
haridusvaldkonnas pakutavate teenuste ja toetustega, ega selle tervikpaketi vastavust inimeste
teenusevajadusele tulenevalt komplekssetest tööturubarjääridest.
Eesti asutuste ja ministeeriumide poolt läbi viidud uuringud pakuvad väärtuslikke teadmisi
sotsiaalkaitse, tervishoiu ja tööturupoliitika üksikute aspektide kohta, vaadates teenuste pakkumist
pigem eraldiseisvate silodena ning tihti keskendudes ainult ühele tööhõivebarjäärile korraga.
Samas võivad inimestel olla mitmed tööturubarjäärid korraga, mis vajavad erinevat tüüpi teenuseid
üheaegselt, ning samuti peab erinevate teenuste pakkumine olema koordineeritud positiivse mõju
saavutamiseks. Näiteks Sotsiaalministeeriumi uuringud asendussissetulekute samaaegse maksmise
kohta või täiskasvanute puude raskusastme hindamise reformi kohta keskenduvad konkreetsete
toetuste kujundusele, haldamisele ja rahalistele seostele. Samuti annavad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud uuringud, nagu tööga seotud haiguste
diagnoosimise ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamise süsteemi uuring, põhjaliku ülevaate
konkreetsetest terviseriskidest ja institutsionaalsetest korraldustest, kuid ei käsitle
tööturubarjääridele vastavat koordineeritud teenusepakkumist laiemalt.
Need uuringud on oma ulatuselt valdkonnaspetsiifilised, ega ole kavandatud tööturu-, sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste ning toetuste ühiseks analüüsimiseks indiviidi tasandil, ega selleks, et hinnata,
kuidas eri süsteemidest saadud tugi seostub tööturuga seotuse ja tööturul liikumise trajektooridega.
Seetõttu ei võimalda nende tulemused vastata käesoleva uuringu uurimisküsimustele:
• tuvastada tööturuga nõrgalt seotud isikuid, kasutades ajas järjepidevat definitsiooni;
• analüüsida samaaegselt mitmeid kattuvaid tööturubarjääre (nt tulenevalt tervisest,
oskustest, hoolduskohustustest või vähesest töökogemusest);
• kaardistada teenuste ja toetuste kombineeritud kasutamist eri valdkondades (tööturg,
sotsiaalkaitse, tervishoid, haridus);
4 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 "Tööhõiveprogramm 2024–2029" § 6 punktile 7 on tervisest
tulenev takistus – seisund, millest tulenevalt on inimesele määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse
tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui
talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal
on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel.
• hinnata, kuidas erinevate süsteemide teenused ja toetused seostuvad isikute tööturuseisundi
ja tööturul liikumise trajektooridega.
Käesoleva projekti uurimisküsimused eeldavad selgesõnaliselt integreeritud, isikukeskset
lähenemist, mis seob tööturul toimuvaid muutusi mitmest haldussüsteemist saadud teenuste ja
toetustega. Sellist analüüsi ei ole võimalik läbi viia olemasolevate uuringute avaldatud tulemuste
või koondandmete põhjal, kuna need ei sisalda vajalikku detailsust, andmete ühtlustatust ega
valdkondadeülest seostatust.
Uuringus vaadatakse tuge tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele laiemalt (sealhulgas neile, kes ei
ole registreeritud töötuna), et välja selgitada kohad, mille osas teenuste pakkumine kattub ning
tehakse ettepanekuid ja soovitusi, milliseid muudatusi peaks töötukassa või ka teised seotud
valdkonnad tegema (nt muudatused olemasolevates teenustes või uute teenuste pakkumine,
valdkondadeülese koostöö parandamisvõimalused jms), et tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade
tööhõivet suurendada ning tagada selle jätkusuutlikkus.
Ülekaalukas huvi on põhjendatud vajadusega teha kindlaks tuge vajavad tööturuga nõrgalt seotud
sihtrühmad ning hinnata olemasolevate meetmete sobivust ja piisavust sihtrühmadele eesmärgiga
suurendada nende tööturul osalemist ja hõive stabiilsust. Uuringu tulemusena antakse vajadusel
soovitused olemasolevate teenuste ümberdisainimiseks ning uute teenuste loomiseks, mis oleksid
tõhusad, sidusad ja tulemuspõhised ning arvestaksid laiemat teenuste ja toetuste süsteemi (ehk
võtaksid arvesse ka teenused, mida osutatakse tervise-, sotsiaal- ja haridussektoris). Sobiva toe
pakkumine tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele aitab parandada nende elukvaliteeti ja
väljavaateid tööturul, vähendada nende sõltuvust sotsiaalkaitsest ning sellega kaasneb positiivne
mõju riigieelarvele (väiksemad sotsiaalkulud, suuremad maksutulud) ning väheneb tööjõupuudus.
Uuring toetab mitmete strateegiliselt seatud eesmärkide täitmist:
• Heaolu arengukava 2023-2030, mis seab eesmärgiks tõsta tööhõive määr 81,3%-ni aastaks
2030;
• Vabariigi Valitsuse tegevuskava „Eesti 2035“, mis lisaks töötutele pöörab tähelepanu ka
tööturul nõrgemas olukorras olevatele inimestele;
• Eesti Töötukassa arengukava 2024-2027, kus üheks tulemusindikaatoriks on seatud
eelnevalt mitteaktiivsete uute registreeritud töötute (va vähenenud töövõimega inimesed)
tööle rakendumine 2027. aastal 30%;
• Euroopa Liidu Nõukogu soovitus majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja
eelarvepoliitika kohta ning selle juurde kuuluv komisjoni töödokument, kus rõhutatakse
vajadust vähendada vaesusriski või sotsiaalse tõrjutuse määra Eestis ja parandada ligipääsu
tööturule;
• Eesti taaste- ja vastupidavuskavas seatud eesmärkide täitmise toetamine (Reform 6.8.
Pikaajaline hooldus; Investeering 6.6: Noorte tööpuudust vähendavate tööturumeetmete
pakkumine).
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et andmete liikumise tee oleks võimalikult lühike
ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Analüüs viiakse läbi Statistikaameti
turvalisel töökohal.
Osa analüüsiks vajalikke andmeid on Statistikaametil olemas. Teiste andmete puhul, mis
Statistikaametil puuduvad, edastab iga andmeandja (täpne loetelu andmeandjatest, andmetest ja
andmeallikatest on toodud Lisas 1) andmed statistiliseks analüüsiks vajaliku kokkulepitud
minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus: IKÜM artikkel 5 lõige 1
punktid b ja c) Statistikaametile (vt Lisa 1). Statistikaamet pseudonümiseerib saadetud andmed ja
teeb volitatud töötlejale OECD koos muude Statistikaametil juba olemasolevate kokkulepitud
pseudonümiseeritud registriandmetega kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi
pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate andmekogude andmeid omavahel ühendada.
Andmete töötlemine volitatud töötleja OECD poolt toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas
(vt täpsemalt https://stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend). Andmetöötleja
lähtub andmete töötlemisel Andmekaitse inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud
andmete töötlemise põhimõtetest (https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-
tootleja-uldjuhend).
Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,
kuna analüüsi lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul ning neid analüüsitakse statistiliselt, st
ei analüüsita ühtegi inimest individuaalselt ega eraldi. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms)
läbivad enne volitatud töötlejale OECD väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi
Statistikaameti töötaja.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)
töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Iga andmeandja edastab uuringu läbiviimiseks vajalikud kokkulepitud koosseisus isikuandmed (vt
Lisa 1) turvalisel viisil Statistikaametile. Statistikaamet pseudonümiseerib saadetud andmed, paneb
kokku pseudonümiseeritud andmestikud juba Statistikaametis olemasolevatest uuringu
läbiviimiseks vajalikest ja kokkulepitud andmetest ning teeb pseudonümiseeritud andmestikud
kättesaadavaks volitatud töötlejale OECD Statistikaameti teadlaste keskkonnas kujul, mis
võimaldab läbi pseudonümiseeritud koodi vajalike andmekogude andmeid omavahel ühendada.
Andmetöötlust Statistikaameti teadlaste keskkonnas viib läbi OECD. Taotluse Lisas 1 on
kirjeldatud täpsemalt, milliste andmekogude andmeid ja tunnuseid soovitakse uuringus kasutada.
Pseudonümiseeritud andmestike moodustamiseks kasutatakse Statistikaametis loodud koodivõtit,
mis tugineb Statistikaameti poolt loodud metoodikal. Isikukoodidega andmestikke ega koodivõtit
ei tehta OECD-le kättesaadavaks. Pseudonümiseerimine Statistikaametis tagab, et kõik andmed
pseudonümiseeritakse sama koodiga ning nii moodustub andmestik, mille alusel on võimalik
analüüsi läbiviijal vastata uuringu uurimusküsimustele ja täita uuringule seatud eesmärk.
Andmeandjate poolt andmete pseudonümiseerimisel enne Statistikaametile esitamist ei oleks
Statistikaametil võimalik andmeid siduda ning uuringule seatud eesmärki ei oleks võimalik
saavutada. Andmeid töötleb ainult OECD, vastutavatele töötlejatele pseudonümiseeritud
andmestikke kättesaadavaks ei tehta. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistiliselt üldistatud
kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.
Andmete liikumise protsess on järgmine:
• Vastutavad töötlejad (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa) on
5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava
keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite
44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
leppinud kokku, et Eesti Töötukassa esitab taotluse konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks
teaduslikul eesmärgil Statistikaametile koos Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) ja
eetikakomitee loaga.
• Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu positiivse otsuse korral:
o Edastab Eesti Töötukassa andmed töötukassa andmekogust Statistikaametile AKI poolt kinni-
tatud koosseisus
o Esitab Statistikaamet päringud Sotsiaalkindlustusametile ja Tervisekassale AKI poolt kinnita-
tud koosseisus andmete edastamiseks Statistikaametile
Uuringu läbiviimiseks kokku pandud ja edastatud andmestikud kustutab iga andmekogu pidaja
hiljemalt 31.12.2026. Oluline on säilitada loodud andmestikke mõnda aega pärast andmete saat-
mist ja pseudonümiseeritud kujul analüüsimiseks ettevalmistamist, et vajadusel kontrollida, kas
lõplikud analüüsiks kasutatavad andmestikud on korrektsed. Eesti Töötukassa palub peale
31.12.2026 kuupäeva möödumist e-kirja teel saata kinnitus andmete kustutamise kohta.
• Statistikaamet pseudonümiseerib Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassa poolt
edastatud andmetes olevad isikukoodid.
• Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed volitatud töötlejale OECD kättesaadavaks kujul,
mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud koodi erinevate analüüsi hõlmatavate andmestike andmeid
omavahel ühendada.
• Lisaks eelnevalt välja toodud andmekogude (Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet,
Tervisekassa) poolt edastatud andmetele teeb Statistikaamet OECD-le pseudonümiseeritud kujul
kättesaadavaks andmed AKI poolt kinnitatud andmekoosseisu alusel käesoleva taotluse Lisas 1
nimetatud andmekogudest ja andmestikest.
• OECD-le ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikke ega anta võtit isikukoodide
taastamiseks.
• Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud OECD-le analüüsiks kasutatavasse kausta
Statistikaameti teadlaste keskkonnas.
• OECD ühendab pseudonümiseeritud koodi abil erinevate pseudonümiseeritud andmestike
andmed ja analüüsib neid Statistikaameti teadlaste keskkonnas.
• Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne OECD-le väljastamist konfidentsiaalsuse
kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja.
Seega edastavad Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervisekassa isikukoodi sisaldavad
andmestikud (vastavalt Lisas 1 toodud andmekoosseisule) Statistikaametile, kes asendab andmetes
isikukoodi pseudonümiseeritud koodiga. Statistikaamet võtab välja lisaks Statistikaametil
olemasolevad uuringu läbiviimiseks vajalikud andmed (vastavalt Lisas 1 toodud
andmekoosseisule) pseudonümiseeritud kujul. Statistikaamet teeb OECD-le andmeanalüüsi
läbiviimiseks kättesaadavaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas vaid pseudonümiseeritud
andmestikud, mille põhjal OECD-l on võimalik uurimisküsimustele vastata.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Uuringu keskmes on 16–65-aastased tööealised inimesed. Kokku hõlmab analüüs 2021.–2025.
aastate keskmise rahvaarvu andmetel seega ca 860 tuhat inimest, kelle andmed uuringu läbiviimisse
kaasatakse. Valimi suurust ei ole võimalik piirata, kuna uuringu üheks eesmärgiks on välja selgitada
tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ja nende suurused ning selleks on vajalik analüüsida tööealiste
inimeste kogumit tervikuna eesmärgiga parandada nende väljavaateid tööturul. Seetõttu ei ole
teatud tunnuste põhjal andmete piiritlemine enne analüüsi eesmärgipärane. Andmekaitsealase
mõjuhinnangu osad on kajastatud taotluse erinevates punktides ning täiendav osa on toodud lisas
2.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Isikuandmete päring tehakse aastate 2021–2025 kohta, selleks, et oleks võimalik jälgida inimeste
käekäiku tööturul ning saadud toetuseid ja teenuseid pikema perioodi jooksul.
Andmekogude lõikes on päringu perioodid järgnevad:
• Töötukassa andmekogu andmed perioodil 2021–2025
• Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed perioodil 2021–2025
• Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed perioodil 2021–2025
• Tervisekassa andmekogu andmed perioodil 2021–2025
• Retseptikeskuse andmed perioodil 2021–2025
• Töötamise registri andmed perioodil 2021–2025
• Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) andmed perioodil
2021–2025
• Eesti hariduse infosüsteemi andmed perioodil 2021–2025
• Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed
perioodil 2021–2025
• Rahvastiku statistilise registri andmed perioodil 2021–2025
• Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed 2021–2025
• EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed
perioodil 2021–2024
Täpsem loetelu uuringus kasutatavatest isikuandmetest koos perioodide, allikate, andmeandjate ja
selgitustega on toodud taotluse Lisas 1.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks
just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Töödeldavate isikuandmete koosseis on kirjeldatud taotluse Lisas 1.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
Täpne loetelu isikuandmete allikatest on toodud taotluse Lisas 1.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Jah, andmeandjatega on andmekoosseisu ja andmete väljastamise osas läbi räägitud.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Analüüsis hõlmatud andmekogude andmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi
Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (volitatud töötleja OECD)
kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsessi, taotluse punkt 8).
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Töödeldavate isikuandmete koosseis on toodud taotluse Lisas 1.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks
kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele
kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonümiseerimise
metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Volitatud töötlejal OECD kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast
uuringu lõppu (10.09.2027). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud
vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale.
Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja OECD vahel kokku andmete
kasutuslepingus, milleks on 10.09.2027.
Statistikaamet kustutab kõik andmeandjatelt saadud algandmed ning nende põhjal loodud
pseudonümiseeritud andmestikud sh Statistikaameti enda poolt uuringu raames kokku pandud
andmestikud peale uuringu lõppu hiljemalt 10.09.2027. Eesti Töötukassa palub peale 10.09.2027
kuupäeva möödumist Statistikaametilt e-kirja teel saata kinnitus andmete kustutamise kohta.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse
isikuandmete töötlemisest? Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas
teavitatakse.
Andmesubjekte teavitatakse läbi Eesti
Töötukassa ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtede
uuringu teostamisest sh uuringu eesmärgist,
töödeldavatest isikuandmetest, uuringu
õiguslikust alusest ja kaasatud volitatud
töötlejast. Kodulehtedele lisatav teavitus on
toodud Lisas 3.
Kvantitatiivanalüüsis oleks ebamõistlikult raske
osalejate arvu vaadates kõiki osalejaid
eraldiseisvalt teavitada. Lisaks nõuaks see eraldi
lisanduvat andmetöötlust kontaktandmete näol,
mida ei koguta ning mille kogumine ei ole
eraldiseisvalt põhjendatud, mistõttu inimesi
teavitatakse kodulehe kaudu.
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused7?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
andmekaitsetingimused on leitavad siit.
Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused on
leitavad siit.
OECD andmekaitsetingimused on leitavad siit.
6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.
Statistikaameti andmekaitsetingimused on
leitavad siit.
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
-
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad10:
Lisa 1: Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad
Lisa 2: Andmekaitseline mõjuhinnang
Lisa 3: Teavitus
8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud
taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus | 18.02.2026 | 1 | 2.2.-1/26/15-2 | Otsus | aki |