Taotlus

1

Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindustusametile

Intervjuukavad

1. Individuaalintervjuud:

a. talituste juhtidega (v.a tugitalitus),

b. tugitalituse juhi/osakonna juhiga/Sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitikajuhiga

c. teenuseomanikega

2. Fookusgrupp-intervjuud spetsialistidega (sh teenusepakkujad, väravahoidjad):

a. teenusespetsiifilised fookusgrupid

b. väravahoidjate fookusgrupid

3. Individuaalintervjuud teenust kasutanud klientidega

Intervjuukavad kohandatakse iga konkreetse intervjuu ja sihtgrupi lõikes, sh võidakse küsimata jätta küsimused,

mis on dokumendianalüüsi, eelnevate intervjuude või eelnevate intervjuuküsimuste põhjal ammendava vastuse

saanud.

Talituste juhid ja teenuseomanikud

Individuaalintervjuud, 60 minutit (kokkuleppel võimalusel kuni 75 või 90 minutit)

1a. Talituste juhid (kriisitoe talitus, vägivallaohvrite teenuste talitus, piirkondliku ohvriabi teenuste talitus)

Talituse ülevaade ja teenuste sisu

1. Palun kirjeldage lühidalt oma talituse rolli ohvriabi süsteemis ja peamisi vastutusalasid.

2. Millised on teie talituse alla kuuluvate teenuste omavahelised seosed? Millised on seosed teiste ohvriabi

teenustega?

3. Kuidas erinevad teie talituse teenuste sihtgrupid ja nende vajadused?

4. Millised on klientide peamised vajadused, millele teie talituse teenused vastavad?

5. Millised klientide vajadused jäävad teie hinnangul praegu katmata? Miks?

Ohvriabi teenuste vaheline koordineerimine

6. Millised on kõige levinumad klienditeekonnad teie talituse korraldatavate teenuste puhul?

7. Milliste teiste Ohvriabi teenustega tehakse enim koostööd? Kuidas see koostöö (sh infovahetus) toimub?

8. Kus näete suurimaid kitsaskohti Ohvriabi-siseses teenuste koordineerimises?

9. Millised on kõige kriitilisemad hetked kliendi teekonnal, kus ta võib teenusest loobuda?

10. Kas ja milliseid teenuste kattuvusi olete täheldanud teiste ohvriabi teenustega?

Ohvriabi teenuse osutajate vaheline koostöö (SKA partnerid OA teenuse osutamisel)

11. Kuidas toimub koostöö Ohvriabi teenuse osutajatega väljaspool SKAd?

12. Kuidas toimub infovahetus Ohvriabi teenuse osutajatega väljaspool SKAd konkreetsete klientide osas?

13. Kus näete suurimaid kitsaskohti koostöös ohvriabi teenuse pakkujatega väljaspool SKAd?

14. Milliseid lünki olete märganud klientide liikumisel teekondadel, mis hõlmavad SKA-väliseid Ohvriabi

teenuse osutajaid? Kus võivad tekkida katkestused teekonnal?

Koostöö väliste osapooltega

2

15. Kas ja kuidas tehakse koostööd väliste osapooltega (täpsustada vastavalt asjakohastele teenustele, nt

politsei, päästeamet, kiirabi, prokuratuur, tervishoiuteenuse osutajad, kohalike omavalitsuste

sotsiaaltöötajad, lastekaitse) – nii ohvriabi teenusele sisenemisel/suunamisel kui ka sealt väljumisel?

16. Kuidas tagatakse info liikumine väliste osapoolte ja ohvriabi teenuste vahel?

17. Kui hästi toimib koostöö väliste osapooltega?

Kättesaadavus ja piirangud

18. Kas on kliente, kes peaksid ohvriabi teenuseid saama, kuid jäävad teie talituse teenustest kõrvale? Kes need

on ja miks? Kas nad saavad vajalikku tuge mujalt – teistest ohvriabi teenustest või väljastpoolt ohvriabi

süsteemi?

19. Millised piirkondlikud või praktilised piirangud mõjutavad teie teenuste kättesaadavust?

Seadusandlik raamistik

20. Kuidas hindate, mil määral vastavad teie talituse teenused ohvriabi seaduses ja teenuste kirjeldustes

määratule?

21. Milliseid puudujääke näete seaduse ja tegeliku praktika vahel?

22. Kuidas on 2023. aasta ohvriabi seaduse muudatused teie talituse poolt korraldatavaid teenuseid mõjutanud?

23. Mil määral on need muudatused praktikas rakendunud?

Tulevikuvaade ja kokkuvõte

24. Kui mõelda ideaalsetele klienditeekondale teie talituse teenustel, mis näeks välja teistmoodi?

25. Kui teil oleks võimalik muuta üks asi ohvriabi süsteemis tervikuna, mis see oleks?

26. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses klienditeekondadega ohvriabi teenustel, mida me intervjuu

jooksul ei ole käsitlenud?

1b. Tugitalituse juht, Ohvriabi osakonna juht, Sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitikajuht*

Erisused kahe kava vahel teises värvis (erisused tugitalituse juhile, osakonna juhile, poliitikajuhile).

Teenuste arendus ja kvaliteet / OA poliitikakujundus

1. Millised on peamised mõõdikud, mida jälgite teenuste arendusel ja kvaliteedi tagamisel? / Poliitikajuhile:

Millised on peamised mõõdikud, mida jälgite Ohvriabi poliitika kujundamisel ja teenuse kvaliteedi

tagamisel?

2. Kuidas kogutakse ja kasutatakse klientide tagasisidet teenuste arendamiseks? / Poliitikajuhile: Kas ja kuidas

kogutakse ja kasutatakse klientide tagasisidet poliitika kujundamisel?

Teenuste- ja talitustevaheline koostöö (ainult tugitalituse juhile ja osakonna juhile)

3. Kuidas toetate teenuste- või talitusteülest koostööd ja koordineerimist?

4. Millised on teie hinnangul peamised kitsaskohad talituste ja teenuste vahelises koostöös? Milliseid

võimalikke dubleeringuid olete märganud?

5. Kuidas lahendatakse olukordi, kus talituste ja teenuste vahel tekib vastutuse ebaselgus?

Andmete liikumine ja koostöö väliste osapooltega

6. Ainult tugitalituse juhilt: Kuidas on korraldatud kliendiandmete liikumine teenuste ja talituste vahel?

7. Kuidas on korraldatud koostöö ja andmete liikumine asjakohaste väliste osapooltega (täpsustada vastavalt

asjakohastele teenustele, nt politsei, päästeamet, kiirabi, prokuratuur, tervishoiuteenuse osutajad, kohalike

omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitse) – nii ohvriabi teenusele sisenemisel/suunamisel kui ka sealt

väljumisel? Millised on peamised keerukused koostöös väliste osapooltega?

8. Millised on peamised takistused andmete jagamisel (ohvriabi siseselt, väliselt)?

3

9. Kuidas tagatakse, et klient ei peaks oma lugu korduvalt rääkima erinevatele spetsialistidele?

10. Ainult tugitalituse juhilt: Millised andmed on olulised klienditeekonna jälgimiseks ja kuidas neid

kogutakse?

11. Ainult tugitalituse juhilt: Kuidas kasutatakse klienditeekondi kajastavaid andmeid teenuste arendamisel?

Süsteemne vaade klienditeekondadele ja seadusandlus

12. Millised on teie vaates kõige tõenäolisemad klienditeekonna katkemiskohad ohvriabi süsteemis?

13. Millised teenuste kattuvused tekitavad segadust või ebaefektiivsust?

14. Osakonna juhilt, poliitikajuhilt: Kuidas hindate, mil määral vastavad ohvriabi teenused ohvriabi seaduses

ja teenuste kirjeldustes määratule?

15. Osakonna juhilt, poliitikajuhilt: Milliseid puudujääke näete seaduse ja tegeliku praktika vahel?

16. Mil määral on 2023. aasta seadusemuudatused saavutanud oma eesmärke? Kuidas hindate nende

muudatuste mõju klienditeekondadele? Milles on veel puudujääke – sh kas ja millised seadusandlikud

muudatused oleksid veel vajalikud?

Tulevikuvaade ja kokkuvõte

17. Osakonna juhilt, poliitikajuhilt: Millised on suurimad strateegilised väljakutsed, millega ohvriabi süsteem

silmitsi seisab?

18. Kui teil oleks võimalik muuta üks asi ohvriabi süsteemis tervikuna, mis see oleks?

19. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses klienditeekondadega ohvriabi teenustel, mida me intervjuu

jooksul ei ole käsitlenud?

1c. Teenuseomanikud

Teenuse sisu ja sihtgrupid

1. Palun kirjeldage oma teenuse põhisisu ja olulisemaid komponente.

2. Millised on teie teenuse peamised sihtgrupid? Kas ja kuidas need on aja jooksul muutunud?

3. Millised on teie hinnangul klientide peamised vajadused, millele teenus vastab?

4. Millised klientide vajadused jäävad teie hinnangul praegu katmata? Miks? Kas esineb vajadusi, mida

te ei saa katta, kuna need ei ole ohvriabi seaduses ette nähtud? Milliseid?

Kliendi jõudmine teenusele

5. Kirjeldage, kuidas kliendid teie teenuseni jõuavad. Millised on peamised kanalid?

6. Kui hästi teie arvates inimesed mõistavad, millist tuge neil on teie teenuselt võimalik saada?

7. Milliseid eksiarvamusi või teadmatust olete täheldanud väliste osapoolte hulgas, kes peaksid või

saaksid soosida abivajajate jõudmist teenustele (ehk nn väravahoidjate seas)?

8. Kuidas teie hinnangul mõjutab inimese valmisolekut abi otsida tema arusaam vägivalla või kahju

tõsidusest?

9. Millised on peamised takistused (sh häbimärgistamine, teadmatus, logistilised raskused), miks

potentsiaalsed kliendid ei jõua teenusteni?

10. Kuidas saaks soodustada abivajajate jõudmist teenusteni – nii väravahoidjate, lähedaste kui teenuse

osutajate poolt?

Teekonnad ja koostöö ohvriabi siseselt

11. Millised on kõige levinumad klienditeekonnad, mis hõlmavad teie teenust ja mõnda muud ohvriabi

teenust?

12. Kuidas on korraldatud kliendi suunamine teie teenuselt teistele ohvriabi teenustele ja vastupidi?

4

13. Kuidas on korraldatud kliendiandmete liikumine teenuste ja talituste vahel?

14. Millised on peamised takistused andmete jagamisel ohvriabi siseselt?

15. Kus näete suurimaid kitsaskohti teenuste- või talitustevahelises koostöös?

16. Milliseid ohvriabi teenuste kattuvusi olete täheldanud? Kuidas see klientidele mõjub?

Koostöö väliste osapooltega

17. Kas ja kuidas tehakse koostööd väliste osapooltega (täpsustada vastavalt asjakohastele teenustele, nt

politsei, päästeamet, kiirabi, prokuratuur, tervishoiuteenuse osutajad, kohalike omavalitsuste

sotsiaaltöötajad, lastekaitse) – nii ohvriabi teenusele sisenemisel/suunamisel kui ka sealt väljumisel?

18. Kuidas on korraldatud andmete liikumine asjakohaste väliste osapooltega (täpsustada vastavalt

asjakohastele teenustele, nt politsei, päästeamet, kiirabi, prokuratuur, tervishoiuteenuse osutajad,

kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitse) – nii ohvriabi teenusele sisenemisel/suunamisel

kui ka sealt väljumisel?

19. Millised on peamised keerukused või takistused andmete jagamisel väliste osapooltega?

20. Millised on kõige levinumad klienditeekonnad, mis hõlmavad teie teenust ja mõnda välist osapoolt?

21. Kui hästi toimib koostöö väliste osapooltega? Millised on peamised takistused?

Teekond ja kogemus kliendi vaates

22. Millised on kliendi teekonnal kõige kriitilisemad hetked – nii riskikohad loobumiseks kui võimalused

toetava kogemuse loomiseks?

23. Kus näete suurimaid parendusvõimalusi kliendi kogemuses, sh teenuste vahel liikumisel?

Kättesaadavus ja piirangud

24. Kas on kliente, kes peaksid ohvriabi teenuseid saama, kuid jäävad teie teenusest kõrvale? Kes need on

ja miks? Kas nad saavad vajalikku tuge mujalt – teistest ohvriabi teenustest või väljastpoolt ohvriabi

süsteemi?

25. Millised piirkondlikud või praktilised piirangud mõjutavad teie teenuse kättesaadavust?

Seadusandlik raamistik

26. Kuivõrd vastab teie teenus ohvriabi seadusele ja teenuste kirjeldustele? Milliseid puudujääke näete?

27. Kas ja kuidas on 2023. aasta seadusemuudatused teie tööd mõjutanud?

Tulevikuvaade ja kokkuvõte

28. Kui mõelda ideaalsetele klienditeekondale teie teenusel, mis näeks välja teistmoodi?

29. Kui teil oleks võimalik muuta üks asi ohvriabi süsteemis tervikuna, mis see oleks?

30. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses klienditeekondadega ohvriabi teenustel, mida me

intervjuu jooksul ei ole käsitlenud?

Spetsialistid (sh teenusepakkujad)

2a. Teenusespetsiifilised fookusgrupid spetsialistidega

Iga teenuse kohta toimub 1 fookusgrupp. Gruppidesse kaasatakse teenuse pakkumise ja koordineerimisega seotud

spetsialiste nii Sotsiaalkindlustusametist kui ka välistest teenuse osutajatest.

Klientide vajadused ja ootused

1. Millised on teie kogemuse põhjal [kõnealuse ohvriabi teenuse] klientide peamised ootused ja vajadused

teenusele pöördudes?

2. Kui hästi teie arvates inimesed mõistavad, millist tuge neil on teenuselt võimalik saada? Kuidas erinevad

klientide ootused teenusel pakutavatest tegelikest abivõimalustest?

5

3. Milliste vajaduste osas saadakse teenuselt enim abi?

4. Millised vajadused jäävad teie hinnangul praegu kõige enam katmata?

Kliendi teekond teenusele

5. Kirjeldage, kuidas kliendid tavaliselt teenuseni jõuavad. Millised on peamised kanalid?

6. Milliseid eksiarvamusi või teadmatust olete täheldanud väliste osapoolte hulgas, kes peaksid või saaksid

soosida abivajajate jõudmist teenustele (ehk nn väravahoidjate seas)?

7. Kui sageli teie hinnangul inimesed ei tea, et nad on õigustatud saama ohvriabi teenuseid? Millistel puhkusel

on see eriti levinud?

8. Kuidas te selgitate inimesele, millist kasu tal ohvriabi teenus(t)est võiks olla?

9. Millised on peamised takistused, miks inimesed ei jõua ohvriabi teenuseni?

10. Kas olete kogenud, et inimesed keelduvad suunamisest? Mis põhjuseid nad toovad?

Teenuste korraldus ja koostöö

11. Kuidas on korraldatud kliendi liikumine kõnealuse teenuse sees?

12. Kui ilmneb, et inimene vajab (täiendavalt või hoopis muud) ohvriabi teenust, siis kuidas on korraldatud

kliendi suunamine ühelt teenuselt teisele?

13. Kuidas on korraldatud koostöö ja andmete liikumine asjakohaste väliste osapooltega (täpsustada vastavalt

asjakohastele teenustele, nt politsei, päästeamet, kiirabi, prokuratuur, tervishoiuteenuse osutajad, kohalike

omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitse) – nii ohvriabi teenusele sisenemisel/suunamisel kui ka sealt

väljumisel? Millised on peamised keerukused koostöös väliste osapooltega?

14. Kuidas hindate eri ametkondade vahelist koostööd ohvriabi teenuste osutamisel?

15. Millised klienditeekonnad on teie kogemuse põhjal kõige sujuvamad? Mis soosib seda sujuvust?

16. Millised klienditeekonnad on kõige katkestatumad või probleemsemad? Milles see väljendub?

17. Kas ja milliseid kattuvusi ohvriabi teenuste sees olete täheldanud?

18. Kas ja milliseid lünki ohvriabi teenuste vahel olete märganud?

Kättesaadavus ja piirangud

19. Mida te näete teenuse peamise kitsaskohana?

20. Millised piirkondlikud või praktilised takistused raskendavad teenuse kättesaadavust?

Seadusandlik raamistik

Alateema alguses tutvustatakse pidepunktidena ohvriabi seadust ja 2023.a seaduse muudatust, vajadusel ka teenuse

kirjeldust

21. Kuivõrd vastab teie hinnangul teenus ohvriabi seadusele ja teenuse kirjeldustele? Milliseid puudujääke

näete?

22. Kas ja kuidas on 2023. aasta seadusemuudatused teie tööd mõjutanud?

Tulevikuvaade ja kokkuvõte

23. Kui mõelda ideaalsele klienditeekonnale sellel teenusel, mis näeks välja teistmoodi?

24. Kui teil oleks võimalik muuta üks asi ohvriabi süsteemis tervikuna, mis see oleks?

25. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses klienditeekondadega ohvriabi teenustel, mida me intervjuu

jooksul ei ole käsitlenud?

2b. Fookusgrupid väravahoidjatega

Kokku toimub 4 fookusgruppi, mille osalejateks on väravahoidjaid, kel on potentsiaalse märkaja ja suunaja roll

mitmete ohvriabi teenuste lõikes (nt politseinikud, perearstid ja -õed, vaimse tervise õed, prokuratuuri töötajad,

kohalike omavalitsuste ametnikud ja sotsiaaltöötajad jt asjakohaste ametite esindajad ja võrgustikutöö tegijad) ning

keskendutakse ohvriabi teenustele suunamise ja soodustamise protsesse terviklikumalt.

6

Kokkupuude sihtrühmaga ja teadlikkus ohvriabi teenustest

1. Kui sageli puutute oma töös kokku inimestega, kes on kogenud vägivalda?

2. Millised märgid viitavad teile, et inimene võib olla kogenud vägivalda või väärkohtlemist, isegi kui ta

seda otseselt ei ütle?

3. Kuidas hindate enda teadlikkust ohvriabiteenustest?

4. Märkmed jäädvustatakse Miro tahvlile: millistest ohvriabi teenustest olete teadlik? Kes ja millist abi

võib sealt saada? Kuidas antud teenusele pääseb?

5. Millistest kanalitest olete saanud infot ohvriabi teenuste kohta?

Suunamise praktikad

6. Kui sageli suunate inimesi ohvriabiteenusele? Peame silmas nii otsest suunamist inimese info

edastamise näol või soovitamist võimalikul abivajajal ise ohvriabi poole pöörduda.

7. Kirjeldage, kuidas te tavaliselt inimesi ohvriabi teenustele suunate.

Vajadusel täpsustavad küsimused vastavalt intervjuus osalejate profiilile, nt:

- Politseinikud: kuidas toimub ohvriabi info jagamine vägivalla- või kuriteoohvritega

sündmuskohal?

- Prokuratuur: Kuidas toimub koostöö ohvriabiga kriminaalmenetluse raames? Kuidas hindate

kannatanute teavitamist nende õigustest ohvriabi teenustele?

- Tervishoiutöötajad: Mil määral kasutate 2023. aasta seadusega loodud õigust patsiente ohvriabi

teenustele suunata?

- Lastekaitse spetsialistid: Kuidas toimub koostöö ohvriabiga, kui laps on otsene või kaudne

vägivalla ohver?

8. Millised olukorrad või märgid panevad teid otsustama, et on vajalik ohvriabi kaasata? Millistel

puhkudel on teil tööalaselt kohustus ohvriabi teavitada?

9. Kas olete teadlik, millistel (teistel) asutustel või spetsialistidel ja kuidas on võimalik ohvriabi kaasata?

10. Kuidas te selgitate inimesele, miks või millisest ohvriabi teenusest võiks talle kasu olla?

11. Kui kindlalt tunnete end inimese ohvriabi teenusele suunamisel?

12. Millist lisainfot vajaksite, et paremini suunata inimesi ohvriabi teenustele?

Takistused suunamisel:

13. Millised on peamised takistused, miks inimesed ei jõua ohvriabi teenuseni?

14. Kas on sihtrühmi, kes võiksid ohvriabi teenustest kasu saada, kuid jäävad kõrvale? Kes need on ja

miks? Kas nad saavad vajalikku tuge mujalt – teistest ohvriabi teenustest või väljastpoolt ohvriabi

süsteemi?

15. Kas olete kogenud, et inimesed keelduvad suunamisest? Mis põhjuseid nad tavaliselt toovad?

16. Millised piirangud või keerukused on teie töös võimalike abivajajate suunamisel ohvriabisse (nt aeg,

teadmised, oskused, infovahetus, konfidentsiaalsus)?

17. Missugused uskumused või hoiakud võivad takistada kliendi jõudmist teenusele? Kelle uskumused või

hoiakud need on?

Koostöö ohvriabi teenustega

18. Oma seniste kokkupuudete põhjal – kuidas hindate enda tööalast koostööd ohvriabi teenuste

pakkujatega? Mis on hästi, mis vajab parandamist?

19. Kui hästi toimib asutustevaheline infovahetus seoses inimese suunamisega ohvriabi teenustele?

20. Kas olete saanud tagasisidet (teenusepakkujalt, inimeselt endalt) pärast inimese suunamist ohvriabi

teenusele?

7

21. Kui teil oleks võimalik muuta üks asi ohvriabi süsteemis tervikuna, mis see oleks?

22. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses ohvriabi teenustega, mida me intervjuu jooksul ei ole

käsitlenud?

Kliendid

3. Teenust kasutanud kliendid

Individuaalintervjuud, 60–90 minutit (pikem intervjuu mitme teenusega kokkupuute korral)

Intervjuud sissejuhatavas osas tutvustatakse uuringut, konfidentsiaalsust ja osalemise vabatahtlikkust ning tuuakse

välja, et võib teha pause ning kõigile küsimustele ei pea vastama. Samuti piiritletakse, et intervjuu käigus

keskendume ainult kogemustele ohvriabiteenusel, mitte kogemusele, mis tekitas vajaduse seda teenust saada. Iga

teenuse puhul kohaldatakse üldist kava, vastamaks paremini teenuse spetsiifikale, sh ei pruugita küsida kõiki

küsimusi. Intervjuu jooksul kasutab intervjueerija selguse tagamiseks konkreetsetest teenustest rääkides

asjakohasusel konkreetseid nimesid või nimetusi (nt MARAC, hingehoiu telefon, Ohvriabi teenus, Naiste tugikeskus

jne) – intervjuukavas on lihtsuse eesmärgil kasutatud üldist terminit ohvriabi teenus(ed), et mitte esitada 12 eri

versiooni.

Teenusele jõudmine

1. Palun rääkige oma kogemusest [ohvriabi teenu(s)tega].

2. Palun meenutage, kuidas te esimest korda saite teada Ohvriabi teenustest. /vastus/ Ja kuidas saite teada

[konkreetsest ohvriabi teenusest, mille valimisse osaleja kuulub]?.

3. Kuidas mõistsite, et võiksite abi vajada? Kui kaua läks aega pöördumiseni? Kui teil oli kõhklusi, siis milles

need seisnesid?

4. Mis aitas teil lõplikult otsustada abi otsida? (nt vestlus kellegagi, infoallikas, mõni sündmus)

5. Millist rolli mängisid abi otsimisel teised inimesed või spetsialistid väljaspool ohvriabi?

6. Kui selge oli teile enne [teenuse] kasutamist, millist abi on võimalik saada ja mida selleks peab tegema?

Kust olite leidnud sellealast infot?

Ootused ja vajadused

7. Millist kasu või tuge te lootsite [ohvriabi teenuselt] saada?

8. Kas ja kuidas vastas [teenus] teie ootustele? Kui esines puudujääke, siis milles?

Kogemused teenusel

9. Palun kirjeldage oma esimest kokkupuudet [ohvriabi teenusega].

10. Kuivõrd arusaadavalt selgitati teile selle teenuse sisu ja võimalusi?

11. Kuidas kirjeldate spetsialistide käitumist ja hoiakuid teenuse pakkumisel?

12. Millised osad teenusest olid teie jaoks kõige kasulikumad või toetavamad? (tuua teenusespetsiifilisi näiteid

erinevatest teenuste osadest) Mis tegi need kasulikuks või toetavaks?

13. Millistest teenuse osadest oli teie jaoks kõige vähem kasu? Mis põhjusel?

14. Teenuse spetsiifikast lähtuvad küsimused, nt:

a. Naiste tugikeskused: Kuidas tundsite end tugikeskuse keskkonnas? Kuidas toetati teid igapäevaelu

küsimustes (eluase, töö, lapsed)?

b. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused: Kuidas hindaksite esmase vastuvõtu kiirust ja kättesaadavust?

c. Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi: Kuidas hindaksite teenusele jõudmise kiirust?

Kuidas tundsite end teenusel?

d. Inimkaubandusohvrite tugiteenus: Kuidas toetati teid praktilistes küsimustes (eluase, dokumendid,

töö)? Kas ja kuidas aidati teil end turvalisemalt tunda?

8

e. Psühhosotsiaalne kriisiabi: Kuidas hindaksite abi kiirust kriisiolukorras? Kuidas toimus üleminek

kriisiabilt pikemaajalisele toele?

f. Taastava õiguse teenus: Kuidas tundsite end protsessiks ettevalmistamise käigus? Kuidas

hindaksite oma turvalisust ja heaolu protsessi jooksul?

g. Vägivallast loobumise toetamise teenus: Mis motiveeris teid teenusel osalema? Kuidas on teenus

mõjutanud teie käitumist ja suhteid?

h. Kriisitelefon / Emotsionaalse toe liin / Veebinõustamine: Kuidas hindaksite teenuse kättesaadavust

hetkel, kui seda vajasite? Kas ja kuidas suunati teid edasi teistele teenustele?

i. MARAC võrgustik: Kuidas selgitati teile MARAC-i protsessi ja teie rolli selles? Kuidas tundsite

end protsessi jooksul, sh kui teie juhtumit arutasid mitmed spetsialistid?

15. Milline oli teie jaoks kõige keerulisem samm [teenuselt] abi saamise teekonnal? Mis pakkus selle tegemisel

tuge?

16. Kas oli midagi, millega oleksite soovinud [teenuse] raames veel tuge saada? Kui jah, siis mille?

Teenuste vahel liikumine (kui on mitut teenust saanud klient; sellekohane info olemas enne intervjuud – nt

nõusolekuvormis markeerituna)

17. Milliseid ohvriabi teenuseid olete veel kasutanud? Kuidas jõudsite nendeni?

18. Kas [ühelt teenuselt] [teisele teenusele] jõudmine oli pigem sujuv või keerukas?

a. Kas [esimese teenuse] pakkuja pakkus teile sinna jõudmisel tuge? Kui jah, siis kuidas? Kas [teise

teenuse] pakkuja võttis teiega ise ühendust?

19. Kas pidite oma lugu korduvalt rääkima erinevatele spetsialistidele? Kuidas see teid mõjutas?

20. Kas esines olukordi, kus te tundsite, et teenused kattusid või dubleerisid teineteist? Millised need olukorrad

olid?

Soovitused ja kokkuvõte

21. Kuidas saaksid spetsialistid pakkuda paremat tuge selliseid olukordi kogenud inimestele? Mida saaksid

silmas pidada spetsialistid, kes saaksid soosida ohvriabisse pöördumist (nt perearstid, vaimse tervise

spetsialistid)? Ja mida saaksid silmas pidada ohvriabi töötajad?

22. (Positiivsemale; toimetulekule fookust suunav küsimus): Mis on aidanud teil sellel teekonnal vastu pidada

või millest olete saanud tuge? See võib olla nii mõni inimene, tegevus, loom, mõte või midagi muud

23. Millised sõnumid võiksid teie arvates paremini julgustada inimesi abi otsima või vastu võtma? Mis kanalite

kaudu jõuaksid need kõige paremini kohale?

24. Kas teil on veel mõtteid või ettepanekuid seoses [teenus(t)e] või muude ohvriabi teenustega, mida me

intervjuu jooksul ei ole käsitlenud?

Vastused küsimustele

1. Isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 6 lg 5 võimaldab teha uuringuid poliitika kujundamise

eesmärgil. Taotluse punktis 3 on toodud uuringu läbiviimise õigusliku alusena lisaks IKS § 6 lõikele 5

ohvriabi seaduse § 14, mis sätestab SKA ülesanded ohvriabi korraldamiseks. Sättest ei tulene SKA-le

poliitika kujundamise pädevust. Palun täiendada taotlust viitega SKA poliitika kujundamise

õiguslikule alusele, nt põhimääruses sätestatud ülesanne.

Lisatud täiendus taotluses punktis 3

2. Palun läbi mõelda ja taotluses terviklikult selgitada uuringu metoodikat ja valikuid, arvestades

järgnevat:

2.1. taotluse punktis 9.2. on loetletud isikuandmete koosseis ja punktis 9.3. isikuandmete allikad.

Ebaselge on, mis andmeid ja millisel eesmärgil töödeldakse (nt kuidas on uuringuga seotud

kõnekeskus IZALL ja TEHIKu broneerimissüsteem). Selgitada metoodikat seostes andmekoosseisu ja -

allikatega.

Lisatud täiendus taotluses punktis 9.3

2.2. põhjendada vajadust intervjuude videosalvestamiseks ja säilitamiseks, arvestades, et tegemist

on tundlikust teemast tulenevalt intervjueeritava heaolu olulise riivega. Vastutav töötleja peab

kasutama vastajat vähim riivivaid meetmeid. Lisaks on nõusolekulehel vastuoluline teave salvestise

kasutamise kohta: täpsete märkmete tegemine vs intervjuu sisuline analüüs.

Täname tähelepanu juhtimast! Kaalusime ja uuringu seisukohalt piisab ka helisalvestistest. Oleme

vastavalt taotlust kohandanud ja loobume videosalvestistest. Täiendasime ka nõusolekuvormi -

esiteks täpsustasime, et tekivad vaid helisalvestised, mitte videosalvestised ja teiseks täpsustasime,

et helisalvestised on intervjueerijale vajalikud nii täpsemate märkmete tegemiseks kui märkmete

pinnalt hiljem analüüsi panustamiseks.

2.3. uuringusse kaasatakse isikud, kes ei ole teenusesaajad, nt teenusepakkujad, teenuseomanikud,

jm spetsialistid. AKI selgitab, et ka nende isikute tööalaste kontaktide töötlemine on isikuandmete

töötlemine. Lisada nende andmete töötlemise kirjeldus. - Ka nende isikute andmeid töödeldakse

sarnasel alusel nagu teenusesaajate andmeid ning kogutud andmed on hoiustatud sarnaselt

turvaliselt.

Täiendasime punkti 8 infoga, mis puudutab spetsialistide tööalaste kontaktide töötlemist. Vaatasime

üle ka muud punktid, kuid seal on spetsialistide isikuandmeid puudutav välja toodud ning andmete

hoiustamist ja kustutamist puudutav kehtib kõigile uuringu raames kogutavatele isikuandmetele.

3. Nõusolekuvormil on välja toodud, et uuring on saanud kooskõlastuse nii Andmekaitse

Inspektsioonilt kui ka eetikakomiteelt. Palun edastage eetikakomitee otsus Andmekaitse

Inspektsioonile juhul, kui see olemas on.

Hetkel me eetikakomitee kooskõlastust taotlenud ei ole. Hindame kooskõlastuse vajalikuks ning

konsulteerisime Eesti Teadusagentuuri ja Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteede esindajatega selles

osas, kuidas peaks kooskõlastuse taotlemine käima, kuivõrd hetkel on eetikakomiteede tööd ümber

struktureeritud. Saime mõlemast kohast hinnangu, et meie poliitikakujundamise uuringu puhul

peaksime esitama taotluse Andmekaitse Inspektsioonile, kes vajadusel konsulteerib eetikakomiteega

ise. Nõusolekuvormis oli kirjas, et oleme saanud kooskõlastuse eetikakomiteelt, aga kui AKI ei hinda

kooskõlastuse taotlemist vajalikuks, siis seda me sinna ei lisa. Lisame vastava klausli (kust on

kooskõlastus saadud) enne nõusolekuvormide saatmist valimisse valitutele. Oleme tänulikud info

eest, kui AKI hinnangul peaks kooskõlastuse taotlemine meie poliitikakujundamise uuringu puhul

käima kuidagi eelkirjeldatust erinevalt - praegu tuginesime Sotsiaalministeeriumi ja Eesti

Teadusagentuuri antud infole.

4. Nõusoleku vormil küsitakse korraga kolm erinevat nõusolekut. Isikuandmete töötlemiseks antava

nõusoleku kehtivuse tagamiseks tuleb erinevad nõusolekud selgelt eristada, mida osaleja peab

saama eraldi otsustada. Palun nõusolekuvormi täiendada.

Nõusoleku vorm täiendatud

Informeeritud nõusoleku vorm osalemiseks uuringus “Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindlustusametile ”

Uuringu läbiviija ja eesmärk

Kutsume Teid osalema Haap Consulting OÜ läbiviidavas uuringus „Ohvriabi klienditeekonna

uuring Sotsiaalkindlustusametile”. Uuringu eesmärgiks on kaardistada ohvriabi teenuste

kasutajate kogemused, vajadused ja ootused, et parandada ohvriabi teenuste pakkumist ja

korraldust ning uuring viiakse läbi koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.

Uuringus osalemine

Uuringu käigus palutakse Teil kirjeldada oma kogemust ohvriabi teenuse või teenustega

veebiintervjuu käigus. Intervjuu kestvuseks on kuni 60 minutit ning see toimub Microsoft Teams

keskkonnas. Teie loal vestluse heli salvestatakse, kuid salvestist kuuleb vaid intervjuu läbi viinud

analüütik, kes kasutab salvestist täpsete märkmete tegemiseks, mida kasutatakse analüüsis.

Salvestamisest võib keelduda ja see ei too Teile kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi. Intervjuul

ja uuringus osalemine on vabatahtlik ja Te võite igal ajal põhjendamata keelduda küsimustele

vastamisest või katkestada osalemise. Osalemisest loobumine või osalemise katkestamine ei too

teile kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi ega mõjuta kuidagi Teie võimalusi saada teenuseid

tulevikus. Tänutäheks Teie aja eest intervjuu andmisel saadame Teile e-posti aadressile

kinkekaardi vääringus 20 eurot.

Uuringu sisu ja uuringust saadav kasu

Otsest kasu Teie uuringust ei saa. Teie osalemine uuringus aitab teha ettepanekuid ohvriabi

teenuste paremaks korraldamiseks.

Milliseid andmeid kogutakse

Intervjuu käigus kogutakse andmeid Teie kogemuste, vajaduste ja hinnangute kohta seoses

ohvriabi teenustega. Samuti võivad kogutavad andmed sisaldada tundlikku teavet (nt vägivalla

kogemus, terviseandmed). Uuringu lõpparuandes on kõik andmed anonüümitud kujul ja neid ei

ole võimalik seostada Teie isikuga. Uuringusse on kutsutud isikud, kes on saanud ohvriabi

teenuseid perioodil 01.2024-02.2026.

Andmete kasutamine ja säilitamine

Kogutud andmeid kasutatakse üksnes teaduslikuks ja teenuste arendamise eesmärgil ja neid ei

edastata ühelegi kolmandale osapoolele. Helisalvestisi kasutatakse üksnes intervjuudest

märkmete tegemiseks ja intervjuude sisuliseks analüüsiks ning neid ei kasutata koolitus-, esitlus-

ega muudel kõrvaleesmärkidel. Andmeid töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse

(EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadusega. Andmeid (helisalvestised, intervjuude

märkmed, kontaktandmed, nõusolekuvormid) säilitatakse maksimaalselt kuni 10.03.2027, mis on

uuringu lõppemise tähtajaks. Pärast seda kõik andmed kustutatakse.

Uuringuandmete analüüsi põhjal valmib tulemustest kokkuvõte, mis avaldatakse

Sotsiaalkindlustusameti veebilehel. Kokkuvõttes võime kasutada ka Teie tsitaate, kuid selliselt, et

nende baasil ei ole võimalik isiku tuvastamine.

Teie õigused

 Teil on õigus küsida uuringus Teie kohta kogutud andmete kohta lisainfot, andmeid

parandada või nõuda nende kustutamist.

 Teil on õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile (www.aki.ee), kui leiate, et Teie

andmeid on töödeldud ebaseaduslikult.

 Täpsem info Teie õiguste kohta on kättesaadav aadressil:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-

teave/isikuandmete-tootlemine#kogutud-andmed

Kontakt

Kui Teil on küsimusi uuringu või andmete töötlemise kohta, palume võtta ühendust uuringu

Sotsiaalkindlustusameti poolse projektijuhiga – Ailen Lang,

[email protected], 54730111.

Nõusolek

Mõistan, et osalemine on vabatahtlik ning iga nõusolek eraldi on vabatahtlik ja mul on õigus oma

nõusolek igal ajal tagasi võtta ilma põhjendust esitamata.

Nõusoleku tagasivõtmiseks võin pöörduda kas uuringu läbiviija (Haap Consulting OÜ) või

Sotsiaalkindlustusameti kontaktisiku poole e-posti teel, telefoni teel või anda sellest teada

intervjuu käigus. Nõusoleku tagasivõtmine ei too mulle kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi ega

mõjuta minu õigust saada edaspidi teenuseid.

Olen nõus osalema ohvriabi klienditeekonna uuringu intervjuus.

(märkige ristikesega):

Jah_____ Ei_____

Olen nõus, et intervjuu salvestatakse helisalvestisena täpsete

märkmete tegemiseks, mida kasutatakse analüüsis. (märkige

ristikesega):

Jah_____ Ei_____

Olen nõus, et Sotsiaalkindlustusamet edastab minu kontaktandmed

uuringu läbiviijale Haap Consulting OÜ-le intervjuu

kokkuleppimiseks. (märkige ristikesega):

Jah_____ Ei_____

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindlustusametile

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)

või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub

valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja

kontaktandmed)?

Jah. Ainike Alla

[email protected] .

tel 53310765

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku

alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand

ning küsimustik või selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalkindlustusamet, 70001975, Paldiski mnt

80, Tallinn; kontaktisikuks: Ailen Lang;

[email protected], 54730111

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

1) Haap Consulting OÜ, 14383016, Telliskivi

57, Tallinn; kontaktisikuks: Marleen Pedjasaar,

[email protected], 5515011

2) HI Advisory OÜ, 17059612; kontaktisikuks

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

uuringu raames volituse alusel: Marleen

Pedjasaar, [email protected], 5515011

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Ohvriabiseadus paragrahv 14 lõige 1 sätestab,

et ohvriabi korraldab Sotsiaalkindlustusamet.

Uuring on tellitud Sotsiaalkindlustusameti

ülesande täitmise raames ning ei ole iseseisev

teadusuuring akadeemilises tähenduses, vaid

poliitikakujundamist toetav rakendusuuring.

Andmete töötlemist on täpsemalt kirjeldatud

taotluse järgnevates osades. Andmete esmaseks

töötlemiseks (sobivate isikute tuvastamine ja

neile kutse edastamine) on õiguslikuks aluseks

IKS § 6 lg 5 (poliitikakujundamise uuring).

Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks

andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja

intervjuu läbiviimiseks.

Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus §6 lg 14

kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti üks

ülesanne: „osalemine tegevusvaldkonnaga

seotud poliitika ning strateegiate, arengukavade

ja õigusaktide väljatöötamisel ja

rahvusvahelistes projektides“. Uuring

teostatakse ohvriabi teenuste arendamise

eesmärgil ning selle läbiviimine on

kooskõlastatud ka Sotsiaalministeeriumi

poliitikajuhiga.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Tellitava uurimuse eesmärk on ohvriabi teenuste ning kliendi teekonna kaardistamine ja

analüüsimine. Uuring panustab ohvriabi teenuse pakkumise ja koordineerimise hetkeseisu

mõistmisse ja 2023. aastal vastuvõetud ohvriabiseaduse rakendamise hindamisse ning

kliendisõbralikemate teenuste ja protsesside arendamisse tulevikus.

Uurimisküsimused, millele vastuseid otsitakse, on järgmised:

Milline on ohvriabi teenuste sisu, sihtgrupid ja ulatus?

Milline on olemasolevate teenuste omavaheline koordineeritus?

Kuidas on korraldatud kliendi suunamine ühelt teenuselt teisele?

Kas esineb teenuste omavahelisi kattuvusi? Milliseid?

Kas esineb teenuste vahel lünki? Milliseid?

Millised on klientide abivajadused?

Millised on klientide ootused ohvriabi teenustele? Kuivõrd arusaadav on klientidele, millist abi ja

millises ulatuses saab pakkuda ohvriabi? Kuidas kirjeldavad kliendid spetsialistide käitumist ja

hoiakuid teenuse pakkumisel? Mil määral ilmneb selles ohvriabi põhimõtete tundmine ja

järgimine?

Kuidas jõuavad kliendid teenusteni (nt suunamine, isepöördumisel info leidmine)? Mil määral

kasutavad meditsiinitöötajad ja/või KOV ametnikud seadusega loodud õigust inimesi

ohvriabiteenusteni suunata? Millised on klientide kogemused teenustele sisenemisel?

Millised on klientide kogemused üleminekutel ühelt teenuselt teisele?

Millised takistused esinevad teenuste leidmisel ja kasutamisel ning üleminekutel ühelt teenuselt

teisele?

Millised on sotsiaal-demograafiliste tunnuste kaupa erinevused abivajadustes, ootustes, teenustele

sisenemisel, kogemustel teenustega, ühelt teenuselt teisele liikumisel ning takistuste kogemisel?

Millised on klientide teekonnad ohvriabi teenuste kasutamisel?

Millised teenuse osad on klientide hinnangul lähtuvalt nende abivajadusest olnud kõige

väärtuslikumad ja millised kõige vähem kasulikud?

Kuivõrd ohvriabi pakutavad teenused, teenuste süsteem ja klientide tegelikud teekonnad vastavad

ohvriabi seaduses ja teenuste kirjeldustes määratule ja milliseid puudujääke esineb?

Kuivõrd ohvriabi pakutavad teenused vastavad klientide abivajadustele ja milliseid puudujääke

esineb? Millised on erinevused sihtgruppide kaupa?

Millise osa kliendi abivajadustest, mis täna ei ole kaetud, saaks katta teenuste pakkumise ja nende

korralduse parandamisega ning milline osa vajadusest ei ole praegu seaduses toodud teenustega

kaetud? Kuidas tuleks selleks teenuste pakkumist ja nende korraldust muuta?

Neile küsimustele vastamiseks ei piisa vaid dokumendianalüüsist, vaid tuleb viia läbi intervjuud

eri osapooltega – ohvriabi talituste juhtidega, teenuseomanikega, ohvriabi spetsialistide ja

teenuseväliste märkajate-suunajatega ning teenuse saajatega. Küsime kõigilt intervjueeritavatelt

nõusoleku. Nõusolekuvormide ning intervjuukavade kavandid on lisatud taotlusele.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikut tuvastamist võimaldavad andmed on vajalikud intervjuude läbiviimise, nõusoleku haldamise

ja andmete kvaliteedi tagamise eesmärgil. Intervjuude korraldamine eeldab intervjueeritavate

kontaktandmete ajutist töötlemist, samuti nõusolekute seostamist konkreetsete intervjuudega. See

on vajalik muuhulgas andmesubjektide õiguste tagamiseks (nt nõusoleku tagasivõtmise korral).

Klienditeekondade kaardistamine eeldab teenuste kasutamise ajalist ja sisulist järjestamist

konkreetse isiku vaates. Klienditeekondade analüüs tähendab erinevate teenustega

kokkupuutepunktide, üleminekute, katkestuste ja korduvate pöördumiste seostamist ühe ja sama

kliendi kogemuseks. Ilma isikut tuvastavate tunnusteta ei ole võimalik usaldusväärselt eristada,

millised teenusekontaktid kuuluvad sama kliendi teekonda ning millised erinevate isikute

kogemustesse. Anonüümseks muudetud üksikandmed ei võimalda teenuste vaheliste liikumiste ja

kogemuste sidusat rekonstrueerimist.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Esiteks on ohvriabi teenused otseselt seotud inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, sealhulgas

õigusega elule, kehalisele ja vaimsele puutumatusele, inimväärikusele ning tõhusale abile pärast

kuritegu või vägivalda. Ohvriabi teenuste eesmärk on toetada inimesi olukordades, kus nad on

kogenud rasket traumat, vägivalda või muud õigusrikkumist ning vajavad riigi sekkumist ja kaitset.

Selliste teenuste toimivuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi süsteemne hindamine on avalikes huvides,

kuna see mõjutab otseselt abivajajate turvalisust ja taastumist.

Teiseks on uuringu eesmärk hinnata 2023. aastal vastuvõetud ohvriabiseaduse rakendamist.

Seadusandja tahte kohaselt on riigil kohustus tagada, et seadusega kehtestatud teenused ja õigused

toimiksid praktikas ning jõuaksid sihtgruppideni. Seaduse rakendamise tegeliku mõju hindamine

ei ole võimalik ilma empiirilise teadmuseta teenuste kasutamise, koordineerituse ja klientide

kogemuste kohta. Avalik huvi seisneb selles, et õigusaktide rakendamine oleks sisuline, tõhus ja

kooskõlas seaduse eesmärgiga, mitte üksnes formaalne.

Tõhus ohvriabi aitab ka vähendada vägivalla ja kuritegevuse pikaajalisi sotsiaalseid, tervise- ja

majanduskulusid. Varajane ja hästi koordineeritud abi võib ennetada korduvvägivalda, vaimse

tervise süvenevaid probleeme, töövõime langust ja sotsiaalset tõrjutust, mis on laiem küsimus

ühiskonna turvalisusest ja sotsiaalsest sidususest.

Oluline on hinnata teenuste omavahelist koordineeritust ja asutustevahelist koostööd, et tagada

avalike vahendite kasutamise mõistlikkus ja eesmärgipärasus ning vältida võimalikku dubleerimist.

Uuringu väljundina koostatavad soovitused ja ettepanekud aitavad parandada süsteemi tervikuna,

millest saavad kasu kõik potentsiaalsed teenusekasutajad tulevikus. Uuring ei keskendu

üksikisikute juhtumite lahendamisele.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Esiteks toimub isikuandmete töötlemine vabatahtlikkuse ja teadliku nõusoleku alusel. Kõik

uuringus osalevad isikud annavad enne intervjuud selgesõnalise, teadliku ja vabatahtliku

nõusoleku. Andmesubjektidele selgitatakse arusaadavas keeles uuringu eesmärki, andmete

töötlemise ulatust, säilitamise aega ning nende õigusi, sh õigust keelduda vastamast üksikutele

küsimustele või katkestada osalemine igal ajal ilma negatiivsete tagajärgedeta. Uuringus osalemine

ei ole seotud ühegi teenuse saamise, jätkumise ega kvaliteediga.

Teiseks rakendatakse andmete minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kogutakse ainult

selliseid isikuandmeid, mis on vältimatult vajalikud uurimisküsimustele vastamiseks.

Isikuandmeid ei koguta „igaks juhuks“ ega tulevaste määratlemata eesmärkide tarbeks. Eriti

delikaatseid andmeid käsitletakse üksnes juhul ja ulatuses, milles see on vältimatu

klienditeekondade ja abivajaduste mõistmiseks.

Lõpparuanded ja uuringu väljundid ei sisalda teavet, mis võimaldaks andmesubjekte otseselt või

kaudselt tuvastada.

Saadud isikuandmed pseudonüümitakse volitatud töötleja poolt uuringu käigus (täpsemalt

kirjeldatud järgmistes punktides). Uuringu lõpus valmivas raportis on kõik andmed anonüümitud

kujul.

Tagatud on andmete turvaline töötlemine ja piiratud juurdepääs. Isikuandmetele on ligipääs ainult

uuringu läbiviimisega otseselt seotud isikutel ning ainult ulatuses, mis on vajalik nende

tööülesannete täitmiseks. Andmeid säilitatakse turvalistes keskkondades ning need kustutatakse

pärast uuringu eesmärkide saavutamist vastavalt kehtestatud säilitustähtaegadele.

Andmete volitatud töötleja kasutab andmetega töötamisel Microsoft 365 Business Premium

paketti. Selle raames on tagatud, et andmete salvestamisel ja edastamisel kasutatakse andmete

turvalist autentimist, autoriseerimist ja krüptimist. See pakub ka üksikasjalikku

juurdepääsukontrolli, mis võimaldab administraatoritel määrata õigusi erinevatele kasutajatele ja

rühmadele.

Lisaks pakub Microsoft 365 varundus- ja taastamisvõimalusi, mis võimaldab vältida andmete

kogemata kustutamist. Veel on Microsoft 365-l mitmeid sisseehitatud turvafunktsioone, mis

kaitsevad andmeid volitamata juurdepääsu eest. Nendest funktsioonidest kasutatakse

mitmefaktorilist autentimist, andmelekete vältimist ja pahavarakaitset. Andmeid säilitatakse ning

töödeldakse Euroopa Liidus. Andmekaitse nõuete tagamise eest vastutab uuringu projektijuht.

Uuring ei muuda andmesubjektide õiguslikku ega faktilist olukorda ega suurenda nende kohustusi.

Uuring ei too kaasa täiendavaid nõudeid, kohustusi ega otsuseid andmesubjektide suhtes. Kogutud

andmeid ei kasutata üksikjuhtumite hindamiseks, teenuste osutamise üle otsustamiseks ega

järelevalvemeetmete rakendamiseks. Uuringu eesmärk on süsteemne analüüs ja arendustegevus,

mitte individuaalne hindamine.

Andmesubjektidele on tagatud õigus saada teavet, õigus tutvuda enda kohta käivate andmetega,

õigus nõusolek tagasi võtta ning õigus nõuda andmete kustutamist seaduses lubatud ulatuses.

Nende õiguste kasutamise kord on selgelt kirjeldatud nõusolekuvormis.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Teenusesaajad

 Andmete edastamine isikuandmete allikalt vastutavale töötlejale

Vastutav töötleja (SKA) rakendab organisatsioonilisi juurdepääsupiiranguid ja andmete

minimeerimist enne andmete edastamist.

Valimisse valitute isikuandmed, millele on SKA-l endal ligipääs, võtab allikast päringu alusel

välja isik, kellel on oma tööülesannete täitmiseks andmetele ligipääs. Andmed seejärel

hoiustatakse turvalisel võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas. Naiste tugikeskused ning

seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (haiglad) võtavad päringu alusel valimisse valitud isikute

andmed enda allikatest ja edastavad SKA kontaktisiku isikukoodile ID kaardi tarkvaraga

krüpteeritud dokumendis e-posti teel. SKA kontaktisik dekrüpteerib andmed ning hoiustab

samuti turvalisel võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas. Kõik andmete edastamise e-kirjad

kustutatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksule peale saatmist/vastu võtmist. Päringutega

võetakse andmeallikatest välja isikute kohta vaid need andmed, mis on uuringu läbiviimiseks

vajalikud (kirjeldatud punktis 9.2)

Selleks, et minimeerida isikuandmete töötlejate arvu, määrab SKA kolm töötajat, kes

kontakteeruvad valimisse valitud isikutega ning küsib neilt nõusolekut uuringus osalemiseks.

Määratud töötajad on endised ohvriabi töötajad, st neil on vajalik ettevalmistus, oskused ja

kogemus traumateadlikult kliendiaga suhelda. Kui valimisse valitu on nõus uuringus osalema

ja allkirjastab nõusolekuvormi, salvestatakse see samuti piiratud ligipääsuga kausta turvalisel

võrgukettal. Nõusolekud edastatakse e-kirja teel. Allkirjastatud nõusolekud säilitatakse kuni

uuringu lõpuni ehk kuni 10.03.2027.

 Nõusoleku võtmine ja haldamine.

Arvestades uuringu tundlikku iseloomu ning ohvriabi teenuseid kasutanud isikute haavatavat

positsiooni, võtab uuringus osalemise nõusoleku vastutav töötleja (Sotsiaalkindlustusamet)

ohvriabi valdkonna väljaõppega töötaja kaudu. Selline lähenemine tagab, et esmane kontakt

ja nõusoleku küsimine toimub andmesubjekti jaoks turvalises ja usaldusväärses keskkonnas

ning vähendab võimalikku survet või arusaamatust uuringus osalemise osas. Eelistatult

palutakse teenusesaajal uuringus osalemise nõusolekuvorm digiallkirjastada, kuid kui

digiallkirjastamine ei ole võimalik, aga teenusesaaja soovib uuringus osaleda, hindame

piisavalt selgeks nõusoleku väljendamiseks ka seda, kui teenusesaaja kinnitab oma

valmisolekut e-kirjas, mille ta saadab samalt aadressilt, kuhu saadeti kutse uuringus

osalemiseks. Vastutav töötleja säilitab allkirjastatud nõusolekuvorme ja väljavõtteid e-

kirjadest ning edastab volitatud töötlejale üksnes nende isikute andmed, kes on andnud

nõusoleku uuringus osalemiseks. Volitatud töötleja töötleb andmeid üksnes uuringu

läbiviimiseks ja vastavalt vastutava töötlejaga sõlmitud lepingule.

 Andmete edastamine uuringu läbiviijale

SKA kontaktisik edastab uuringus osalemiseks nõusoleku vormi allkirjastanud isikute

andmed ning allkirjastatud nõusolekuvormid uuringu läbiviija kontaktisiku isikukoodile ID

kaardi tarkvaraga krüpteeritud dokumendis e-posti teel. Kõik andmete edastamise e-kirjad

kustutatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksule peale saatmist/vastu võtmist.

Teenuseosutajad ja välised koostööpartnerid

Uuringusse kaasatakse lisaks teenusesaajatele ka spetsialistid, sh ohvriabi talituste juhatajad,

teenuseomanikud, Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid ning teenusevälised koostööpartnerid (nt

politsei, prokuratuur, KOV spetsialistid, meditsiinitöötajad).

Nende isikute puhul töödeldakse üksnes tööalaseid kontaktandmeid ja tööalast rolli kirjeldavaid

andmeid (ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus, tööalane e-posti aadress,

töötelefon).

Spetsialistide isikuandmete töötlemise eesmärk on:

 nendega kontakteerumine intervjuu kokkuleppimiseks,

 nende tööalase rolli konteksti mõistmine teenuse korralduse analüüsimisel.

SKA kontaktisik võtab ühendust nii SKA töötajate/ametnike ja seksuaalvägivalla

kriisiabikeskustes ning naiste tugikeskustes töötavate spetsialistidega, kes on valimisse valitud,

ning teavitab uuringu eesmärgist, andmete töötlemise ulatusest ning nende õigustest. Intervjuu

läbiviimiseks küsitakse spetsialistidelt nõusolek intervjuus osalemiseks ja vestluse

salvestamiseks. Spetsialistide teavitamise ning intervjuus osalemise nõusoleku saamise järgselt

edastab SKA kontaktisik nende andmed (ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus,

tööalane e-posti aadress, töötelefon) uuringu teostajale. Teenuseväliste koostööpartnerite andmed

saab uuringu teostaja interneti otsingu teel ning võtab ise ühendust uuringust teavitamiseks ja

nõusoleku küsimiseks või kui teenusevälise koostööpartneri andmed ei ole internetis leitavad,

edastab SKA kontaktisik need uuringu teostajale pärast seda, kui spetsialisti on uuringust

teavitatud ja saadud nõusolek uuringus osaleda.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Ohvriabi teenuseid saanud kliendid - kokku 108 klienti (individuaalintervjuud).

Teenus Intervjueeritavate

klientide arv

Ohvriabi põhiteenuse kliendid 20

Naiste tugikeskuste kliendid 15

Traumast taastumist toetava vaimse

tervise abi kliendid

10

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste

kliendid

10

Inimkaubandusohvrite tugiteenuse

kliendid

5

Psühhosotsiaalse kriisiabi kliendid 5

Taastava õiguse teenus kliendid 10

Vägivallast loobumise toetamise

teenuse kliendid

5

Kriisitelefoni kliendid 10

Emotsionaalse toe liini kliendid 5

Veebinõustamise kliendid 10

MARAC võrgustiku kliendid 3

Kokku 108

Valimi koostamiseks on vastutaval töötlejal vajalik töödelda lõpliku intervjueeritute hulgaga

võrreldes suurema hulga klientide andmeid. Ootuspärane intervjuuga nõustumise määr võib

konservatiivsel hinnangul olenevalt teenusest olla umbes 5-18%. Kasutatakse kvootvalimit, mis on

kihistatud asukoha ja soo järgi ning järjestatud teenusesaamise aja järgi (alustades hiliseimatest

klientidest). Andmete töötlemisel järgitakse andmete minimeerimise põhimõtet, tehes päringuid ja

kutsete edastamist etapiviisiliselt – teenusepakkujad teevad esmalt päringu viimase 3 või 6 kuu

klientide kohta (olenevalt teenuse kliendimahust, suurema kliendimahuga teenuste puhul väiksem

ajavahemik). Kui esimese ringi vastamismäär ei võimalda kvoote täita, tehakse täiendav päring

eelneva 3 või 6 kuu kohta; kõige väiksemate kliendimahtudega teenuste puhul võib osutuda

vajalikuks ka kolmas päringuring.

Valimi koostamisel saab eristada kolme andmete töötlemise tasandit:

1) Sobivate klientide tuvastamine; tehakse andmepäringud kuni ~6500 kliendi andmetele

(andmeid töötleb vastutav töötleja)

2) Nõusoleku küsimine; võetakse ühendust nõusoleku küsimiseks kuni ~1600 kliendiga

(andmeid töötleb vastutav töötleja)

3) Nõusoleku andnud klientide kontaktandmete edastamine vastutavalt töötlejalt volitatud

töötlejale; edastatakse 108-130 uuringus osalemiseks nõusoleku andnud kliendi

kontaktandmed intervjuu kokkuleppimiseks.

Andmete suuremahuline päring on vältimatu ja põhjendatud, kuna uuringu sihtrühmad on väikesed,

teenusepõhised ja nõusoleku andmise määr eeldatavalt madal. Ilma etapilise ja kvootidel põhineva

valimita ei ole võimalik tagada teenuste ja sihtrühmade esindatust ega saavutada uuringu eesmärke.

Teenusepakkujate osas on valim järgnev:

Ohvriabi talituse juhatajad - kokku 4 juhatajat (individuaalintervjuud).

Ohvriabi teenuseomanikud/teenuseomaniku ülesandeid täitvad töötajad - kokku 9

teenuseomanikku (individuaalintervjuud).

Teenuse spetsialistid nii Sotsiaalkindlustusametist kui muudest abi pakkumisel võrgustikutööd

tegevatest asutustest (1-2 spetsialisti iga fookusgrupi kohta) - kuni 12 fookusgrupiintervjuud, igal

intervjuul maksimaalselt 8 inimest.

Ohvriabi teenuse välised spetsialistid ehk nn väravahoidjad, kes on potentsiaalsed abivajaduse

märkajad või teenusele suunajad (näiteks politseinikud, prokuratuuride töötajad, kohalike

omavalitsuste sotsiaaltöö ja laste heaolu spetsialistid ja meditsiinitöötajad) - kuni 4

fookusgrupiintervjuud.

Kõik intervjuud nii teenusesaajate kui spetsialistidega viiakse läbi veebiteel Microsoft Teams

keskkonnas. Failid salvestatakse Microsoft 365 keskkonnas kaustadesse, kuhu on tagatud

kaheastmelise autentimise kaudu vaid intervjuud läbi viinud isiku ligipääs. Intervjuu läbi viinud

isik kustutab kõik helifailid hiljemalt 10.03.2027 ja kinnitab kustutamist projektijuhile.

Helisalvestisi kasutatakse üksnes intervjuude sisuliseks analüüsiks ning neid ei kasutata koolitus-,

esitlus- ega muudel kõrvaleesmärkidel.

Helifaile säilitatakse maksimaalselt kuni 10.03.2027, mis on kõigi uuringus kogutud andmete

hiliseim kustutamise tähtaeg. Failide kustutamist kinnitatakse vastava kinnituse allkirjastamisega

uuringu projektijuhi poolt. Kinnitus sisaldab Microsoft 365 auditilogi andmeid ning järgnevaid

kinnitusi:

 Kõik projektiga seotud ja tööde teostamisel kasutatud isikuandmed on jäädavalt

kustutatud ja neid ei ole võimalik taastada;

 Isikuandmetest puuduvad organisatsiooni valdusesse jäävad koopiad, väljatrükid või

muud taas-esitused;

 Kustutamine toimus vastavalt projekti tellinud vastutava töötleja seatud andmekaitse

nõuetele ja seadusest tulenevatele organisatsioonile kehtivatele kohustustele;

 Isikuandmeid ei säilitatud kauem kui oli tarvilik vastutava töötleja tellitud

projekti/tööde elluviimiseks, isikuandmete säilitusperioodi ei ole ületatud;

 Isikuandmed kustutati tähtaegselt/mõistliku aja jooksul pärast teada saamist, et andmete

töötlemiseks puudub õiguslik alus;

 Tõend (logiväljavõte) andmete kustutamise toimingust on säilitatud, tagamaks

kustutamise dokumentaalne tõendamine.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Pärime andmeid isikute kohta, kes on teenuseid saanud vahemikus 01.2024-02.2026.

Teenuseosutajate, ametnike ja tugispetsialistide puhul pärime andmed nende inimeste kohta, kes

hetkel ametis on.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Teenusesaajate kohta töötleme järgmisi isikuandmeid:

 ees- ja perekonnanimi – vajalik isikuga kontakteerumiseks, et küsida tema nõusolekut

uuringus osalemiseks ning vajalik nõusoleku seostamiseks isikuga (et säiliks võimalus ka

nõusolek tagasi võtta)

 e-posti aadress ja/või telefoninumber (võimalusel) - vajalik isikuga kontakteerumiseks

nii uuringus osalemise nõusoleku küsimisel kui ka intervjuu kokkuleppimiseks. Kõigi

isikute kohta ei pruugi olla teada nii e-postiaadress kui ka telefoninumber, seetõttu

edastatakse need andmed, mis on olemas

 teenuse kasutamise piirkond (võimalusel) - vajalik valimi koostamisel, et tagada

piirkondade esindatus valimis ning samuti hiljem uuringu tulemuste tõlgendamisel

tuvastada piirkondlike erisusi. Kõik teenused aga ei ole piirkondlikud (näiteks telefoni

tugiliinid) ja seetõttu edastatakse teenuse kasutamise piirkond juhul, kui see on asjakohane

ja need andmed on olemas

 suhtluskeel (võimalusel) – vajalik isikuga kontakteerumiseks nii uuringus osalemise

nõusoleku küsimisel kui ka intervjuu kokkuleppimiseks. Kuna uuringus osalemise

nõusoleku andmine peab olema isikule täielikult arusaadav, peab see toimuma talle sobivas

suhtluskeeles. Kõigi teenuste andmestikes ei ole suhtluskeele andmeid

 millist teenust või teenuseid isik kasutas – vajalik intervjuu planeerimiseks ning

sisustamiseks küsimustega, mis puudutavad ainult neid teenuseid, mida isikud kasutasid

 teenuste kasutamise aeg – vajalik valimi koostamisel eelistada hiljutisi teenuse kasutamise

olukordi, et saada kõige värskem ülevaade teekondadest. Samas, olenevalt teenuse

iseloomust, tuleb välistada teenuse kasutamised, millest pole möödas piisavalt pikk aeg

ning kannatanu võib olla endiselt ohuolukorras (näiteks MARAC ohvrid), mistõttu ei tohi

uuringuga seonduvalt ühendust võtta

 vanus – vajalik, et välistada valimist alaealised teenusesaajad

 sugu (võimalusel) – vajalik, et tagada valimi piisav mitmekesisus

SKA töötajate ja teiste teenust saanud isikuid toetavate spetsialistide osas töötleme järgmisi

isikuandmeid: ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus, tööalane e-posti aadress,

töötelefon. Spetsialistide isikuandmete töötlemise eesmärk on:

 nendega kontakteerumine intervjuu kokkuleppimiseks,

 nende tööalase rolli konteksti mõistmine teenuse korralduse analüüsimisel.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Andmete allikad varieeruvad teenuseti, kuid kõigi teenuste puhul töödeldakse punktis 9.2 loetletud

isikuandmeid (kõigil teenustel ei pruugi olla olemas kõiki punktis 9.2 loetletud isikuandmeid ja sel

juhul on märgitud punktis 9.2 märgitud, et töödeldakse võimalusel). Uuringu lõpparuandes

kajastuvad teenusesaajate teekonnad muuhulgas teenuste lõikes eraldi, mistõttu on tarvis

isikuandmeid iga teenuse kohta eraldi.

Kuna teenused on erinevalt üles ehitatud, tuleb uuringuks vajalikke isikuandmeid teenusesaajate

kohta pärida eri allikatest. Need allikad on järgnevad:

 Enne 2025. a juhtumid – Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) - ohvriabi põhiteenus,

vägivallast loobumise toetamise teenus, inimkaubandusohvrite tugiteenus,

psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.

 Enne 2025. a juhtumid - Delta dokumendiregister ja Sotsiaalkindlustusameti turvatud

võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas - vägivallast loobumise toetamise teenus,

inimkaubandusohvrite tugiteenus, psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.

 Alates 2025. a juhtumid - sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR2)-

Ohvriabi põhiteenus, vägivallast loobumise toetamise teenus, inimkaubandusohvrite

tugiteenus, psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.

 Naiste tugikeskuste eraldisesivad andmebaasid - iga naiste tugikeskus, kellega on SKA-

l leping, kogub ja hoiustab eraldi oma tugikeskusesse pöördunute andmed. Kokku on 14

tugikeskust. Naiste tugikeskustesse pöördunute isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse

päringuga igast naiste tugikeskusest.

 Haiglate seksuaalvägivalla kriisiabikeskused – iga haigla, kellega on SKA-l leping,

kogub ja hoiustab eraldi pöördunute andmed. Kokku on 5 haiglat, kus asub

seksuaalvägivalla kriisiabikeskus. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunute

isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse päringuga igalt haiglalt, kus asub

seksuaalvägivalla kriisiabikeskus.

 Delta dokumendiregister ja Sotsiaalkindlustusameti turvatud võrgukettal piiratud

ligipääsuga kaustas - Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi saanute isikuandmed

(toodud punktis 9.2) saadakse nendest allikatest.

 kõnekeskus iZAll – Tugiliinid (kriisitelefon; emotsionaalse toe ja hingehoiuliin). Punktis

9.2 kirjeldatud isikuandmed asuvad kõnekeskuse süsteemis, mille andmeid hoiustatakse

TEHIKu lokaalses serveris. Seetõttu saadakse isikuandmed päringuga kõnekeskusest.

 TEHIKu (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) broneerimissüsteem

nõustamisele registreerimiseks (registreerunute andmeid hoiustatakse TEHIKu

serveris) – Vaimse tervise veebinõustamist saanute isikuandmed (toodud punktis 9.2)

saadakse sellest TEHIKu broneerimissüsteemist.

Isikuandmed võivad tulla ka intervjuudest, kui isikud ise andmeid jagavad.

Teenuseosutajate isikuandmed

Spetsialistidega läbiviidavate intervjuude jaoks saame uuringus kasutatavad isikuandmed

(spetsialisti ametinimetus, e-posti aadress ja telefoninumber) kas internetiotsingu kaudu või

edastab SKA kui vastutav töötleja need andmed volitatud töötlejale.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kõnekeskus IZALL võimaldab SKA töötajal (teenuse juhtivspetsialist) vaadata kõnekeskuses

helistajate telefoninumbreid.

Naiste tugikeskuseid on teavitatud ning viidud läbi veebikonsultatsioon nende küsimustele

vastamiseks.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunute andmeid omavaid haiglaid on teavitatud ja

vajadusel konsulteeritud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Volitatud töötleja pseudonümiseerib vastutavalt töötlejalt saadud isikuandmed. Kui SKA vastutava

töötlejana on saanud eri teenuste kohta isikuandmed, edastab ta need volitatud töötleja poolsele

esindajale, kes viib konkreetse teenuse saajatega läbi intervjuud. Eri teenuste saajatega viivad

intervjuusid läbi eri töötajad, kellel kõigil tekib ligipääs vaid ühe konkreetse teenuse raames tuge

saanud isikute andmetele. See töötaja pseudonümiseerib saadud isikuandmed andmete edasiseks

töötlemiseks uuringus teiste analüütikute poolt. Ta pseudonümiseerib intervjuu pinnalt tehtud

märkmed ja nende märkmete pinnalt isiku tuvastamine on võimalik ainult temal läbi koodivõtme,

mille ta on loonud ja millele ainult temal on ligipääs. Ülejäänud uuringumeeskond töötab

andmetega edasi pseudonüümitud kujul. Helisalvestisi (millele on ligipääs vaid intervjuu läbi

viinud isikul) hoiustatakse turvaliselt sarnaselt kõigi teiste andmetega, mida on täpsemalt

kirjeldatud punktis 7 ning loob koodivõtme, millele ainult temal on ligipääs. Ülejäänud

uuringumeeskond töötab andmetega edasi pseudonümiseeritud kujul.

Uuringuaruandes on kõik kogutud andmed anonümiseeritud kujul - selles etapis tagab andmete

anonümiseerimise volitatud töötleja.

Vastutav andmetöötleja ei pseudonümiseeri ega anonümiseeri andmeid enne nende edastamist

volitatud andmetöötlejale.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Vastutav töötleja ei pseudonümiseeri andmeid enne volitatud töötlejale edastamist, kuna volitatud

töötlejal on vaja isikuandmeid valimiisikutega ühenduse võtmiseks ja intervjuude läbiviimiseks,

mille käigus on isik paratamatult tuvastatav.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Volitatud töötleja intervjuusid läbi viinud konkreetne töötaja pseudonümiseerib andmed enne

andmete jagamist ülejäänud volitatud töötleja töötajatele. Selles etapis pseudonümiseeritakse kõik

isikut tuvastada võimaldavad tunnused – ees- ja perekonnanimi, vanus, kontaktandmed

(meiliaadress, telefoninumber), teenuse saamise täpne periood, viited spetsiifilistele isikutele või

olukordadele, mis võimaldaksid isikut tuvastada.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Isikuandmed pseudonümiseerib volitatud töötleja. Protsess näeb välja järgmiselt:

1) Vastutav töötleja pärib isikuandmed asjakohastelt andmeandjatelt (eri teenuste puhul asuvad

andmed eri kohtades, täpsemalt kirjeldatud eelnevates punktides);

2) Vastutav töötleja edastab volitatud töötlejale kokkulepitud andmed ohvriabi teenuseid saanud

isikute kohta. Andmed edastatakse iga teenuse kohta eraldi ja konkreetselt sellele volitatud töötleja

töötajale, kes vastavat teenust saanud isikutega kontakteerub ja nendega intervjuud läbi viib.

Andmed edastatakse krüpteeritult e-kirja teel;

3) Volitatud töötleja töötaja pseudonümiseerib saadud isikuandmed ja loob koodivõtme, mille abil

ainult tema saab tuvastada konkreetseid isikuid. Koodivõti sisaldab isiku ees- ja perekonnanime

ning kontaktandmeid. Koodivõtit säilitatakse kuni 6 kuud intervjuu toimumisest, kuid

maksimaalselt vastutava ja volitatud töötleja omavahelise lepingu lõppemiseni (10.03.2027).

Koodivõtit säilitatakse seni, kuni toimub kogutud andmete analüüsimine;

4) Analüüsiprotsessis töötatakse pseudonümiseeritud andmetega, mis uuringi lõpparuandesse

jõuavad anonümiseeritud kujul.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Kõik andmed kustutatakse volitatud ja vastutava töötleja poolt hiljemalt 10 päeva möödumisel

vastutava ja volitatud töötleja omavahelise lepingu lõppemisest ehk hiljemalt 10.03.2027.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Andmesubjekte ei teavitata isikuandmete

töötlemisest hetkel, mil nende andmeid

andmekogudest päritakse, kuid teavitatakse

neid isikuid, kes on sattunud intervjuude

valimisse ja kellega ühendust võetakse.

Andmete esmaseks töötlemiseks (sobivate

isikute tuvastamine ja neile kutse edastamine)

on õiguslikuks aluseks IKS § 6 lg 5

(poliitikakujundamise uuring).

Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks

andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja

intervjuu läbiviimiseks.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata isikuandmete

töötlemisest hetkel, mil nende andmeid

andmekogudest päritakse, kuid teavitatakse

neid isikuid, kes on sattunud intervjuude

valimisse ja kellega ühendust võetakse.

Andmete esmaseks töötlemiseks (sobivate

isikute tuvastamine ja neile kutse edastamine)

on õiguslikuks aluseks IKS § 6 lg 5

(poliitikakujundamise uuring).

Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks

andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja

intervjuu läbiviimiseks.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjektidel palutakse intervjuule

eelnevalt tutvuda uuringu nõusolekuvormiga

(lisatud taotlusele) ja kinnitada kas e-kirja teel

või digiallkirjaga uuringus osalemist.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Andmekaitsetingimused on leitavad uuringu

nõusolekuvormilt.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on

olemas) -

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus x

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand x

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand x