Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Riigikantselei
Rahukohtu 3
Tallinn 15161
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri
Avaliku arvamuse seireuuringute läbiviimine Riigikantseleile.
Viitenumber 297354
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)
või
X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud Andmekaitse-spetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Riigikantselei andmekaitsespetsialist – Kaire Karp, tel 693 5833,
[email protected]
AS Emor (volitatud töötleja andmekaitsespetsialist) –
Kelly Niinas, tel 5032223,
[email protected]
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Ei
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Jah
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Riigikantselei, 70004809
Rahukohtu 3, Tallinn 15161
Kristi Anniste, +372 55546846,
[email protected]
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Volitatud töötleja aadressil.
Vastutav töötleja on tellija ega töötle isikuandmeid.
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
AS Emor, 10076576
Maakri 21, Tallinn 10145
+372 626 8500,
[email protected]
[email protected], +372 5015009
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
X
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 60 lg 1 ning isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 6 lg 5.
Riigikantselei põhimääruse §-s 2 lg 7 sätestatud eesmärk planeerida üleriigilist strateegilist kommunikatsiooni.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Avaliku arvamuse seireuuringute läbiviimine Riigikantseleile 08.12.2026–08.12.2030 vastavalt hanke nr 297354 raamlepingule.
Raamlepingu esemeks on vastavalt Riigikantselei vajadustele viia läbi kiireid ja operatiivseid avaliku arvamuse seireid strateegilise kommunikatsiooni seisukohalt olulistes küsimustes. Seireuuringute tulemused teavitavad Eesti Vabariigi Valitsust, valitsuse kommunikatsioonibürood ning vajadusel ministeeriume või ametiasutusi avaliku arvamuse hetkeseisust või selle muutustest.
Tegemist on jätkuseirega varasematele Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse seiretele 2022-2025, vt https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2025-10/2025%2009%20AA%2024%20seire%20raport.pdf
Tavaolukorras on seire küsitluskordade sagedus üks kord kvartalis. Erandkordadel, nt kriisiolukorras vm põhjendatud juhul võib sagedus olla suurem (kuni üks kord nädalas). Seirevoorude küsimustikud on omavahel sisu poolest osaliselt või täielikult samad (jätkuküsitlused), kuid võivad puudutada täielikult erinevaid teemasid, st olla ühekordsed.
Küsimustiku koostab Riigikantselei. AS Emor korraldab seirelaine tööd 7 tööpäeva jooksul eeldusel, et sellesse ajavahemikku mahuvad kõik küsitlustöö etapid alates küsimustiku eestikeelse lõpliku versiooni väljatöötamisest tellija ja töövõtja koostöös, küsimustiku kinnitamisest tellija poolt, selle vene keelde tõlkimisest kuni andmekogumise ja kujundatud eestikeelse analüüsiraporti valmimiseni. Küsimustikus sisalduvate küsimuste arv võib varieeruda, sellele vastamise eeldatav kestus on kuni 15 minutit.
Seireuuringute sihtrühma on Eesti alalised elanikud vanuses 15+. Valimi suurus on vähemalt 1250 vastajat, sh Ida-Virumaa lisavalim 250 vastajat. Vajadusel võib valimi suurus tõusta kuni 2000 vastajani, sh muud piirkondlikud või muul põhimõttel (nt vanuserühm, rahvus) määratud lisavalimid. Valim ja lisavalimid peavad olema moodustatud proportsionaalsena Eesti elanikkonnale vastajate soo, vanuserühma, rahvuse, hariduse ning elukoha lõikes.
Andmete kogumine toimub veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil. Veebiküsitluses pöördutakse vastajate poole nii e-posti kui ka SMS-i teel, tagamaks andmekogumise operatiivsus. Iga e-kirja või telefoni teel saadetav kutselink on individuaalne, mis välistab võimaluse samal isikul mitu korda vastata. Välistada tuleb samade isikute sattumine järjestikuste seirevoorude valimitesse.
Uuringute valim moodustatakse tellija soovil regiooni tasandil, kuid analüüsis tehakse järeldusi järgmistel tasanditel: kogu valim, sugu (mees, naine), vanuserühm (15-24, 25-34, 35-49, 50-64, 65-74, 75+), rahvus (eestlane, muu rahvus), regioon (Tallinn, Põhja-, Kesk-, Lääne-, Lõuna- ja Kirde-Eesti), asula tüüp (pealinn, suur linn, muu linn, maa-asula), haridustase (I, II, III taseme haridus).
Valimi põhiallikas seirelainetes on rahvastikuregister. Registri väljavõtul palume väljavõtu tingimusena registril kontrollida, et väljavõtus ei oleks samu isikuid kui eelmise seirelaine valimi väljavõtus.
Rahvastikuregistrist taotleme järgmised andmed: vastaja ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefon, sugu, vanus, rahvus/suhtluskeel, elukoht (maakond, asulatüüp) ning haridustase. Vastaja kontaktandmed on vajalikud ainult küsitlustöö läbiviimiseks. Need seotakse küsitluse lõppedes koheselt antud vastustest lahti ja kustutatakse, edasine töö toimub ainult anonümiseeritud andmetega.
Isiku ees- ja perekonnanimi on vajalik tagamaks, et küsitlusele vastab see inimene, kes oma taustaandmete järgi valimisse sattus, mitte inimene, kelle meiliaadress või telefoninumber on rahvastikuregistrisse teise inimese kontaktiks antud. Elukoha osas päritakse rahvastikuregistrist vaid asula tüüpi (pealinn, muu linn, maa-asula), mitte asula nime.
Küsitlustöö läbiviija AS Emor (volitatud töötleja) esitab andmete saamiseks päringu rahvastikuregistrile ning palub andmed edastada krüpteeritult otse uuringu läbiviija kontaktile. Kontaktandmeid säilitatakse piiratud ligipääsuõigusega võrgukettal. Kantar Emori valimiekspert teostab kontaktibaasides kvaliteedikontrolli, et ei oleks duplikaate.
Uuring toimub kombineerides veebi- ja telefoniküsitlust. Rahvastikuregistrist tulnud e-mailid või telefoninumbrid laetakse küsitlussüsteemi Nfield. Uuritavate poole pöördumiseks on kaks viisi: veebiküsitluse kutse, mis saadetakse nende meiliaadressile või telefoni teel tehtud pöördumine. osalemiseks. Rahvastikuregistri kontaktidelt küsitakse küsitluse alguses informeeritud nõusolek (nõusoleku vormid on taotlusele lisatud). IP-aadresse ei koguta ja küpsiseid ei kasutata. Vastaja saab vastamist katkestada ja tagasi ankeedi juurde pöörduda unikaalse lingi kaudu.
Kui esimese kutse põhjal uuringule ei vastata, saadetakse ca 2 päeva jooksul meeldetuletus, olenevalt uuringu edenemisest ning kvootide täituvusest. Kui valimi teatud alarühmades on juba piisavalt vastajaid, siis ei pruugi vastaja meeldetuletust üldse saada. Kõikidele kontaktidele saadame vähemalt ühe kirja kutsega uuringus osaleda. Telefoniküsitluse puhul pöördume kontaktide poole eri päevadel ja kellaaegadel vähemalt 3 korral.
Kui uuringus osalemisest keeldutakse, kannab Emori tootmise projektijuht vastava info kontaktibaasi, mis tähendab, et edaspidi me käesoleva uuringu raames antud e-maili aadressile või telefoninumbrile ei pöördu. Vastajal on võimalik “unsubscribe” nupuga edaspidisest Kantar Emori uuringutes osalemisest loobuda. Kui pöördume telefoni teel, on võimalik keelduda nii antud uuringus osalemisest kui ka üleüldse Emori uuringutes osalemisest, sel juhul kantakse telefoninumber “mitte kontakteeruda” andmebaasi ning kõnesid antud numbritele ei toimu. Kui uuringu käigus pöördub vastaja meie poole meili teel (kontaktmeil on vastamiskutses ja loetakse ette telefoniküsitluses) ning palub oma vastused kustutada, siis seda saab teha seni kuni andmed ei ole anonümiseeritud kujule viidud.
Taotleme luba avaliku arvamuse seireuuringute läbiviimisel rahvastikuregistri andmete kaasamiseks kvartaliuuringutes 2026–2030. Igaks uuringuks taotletakse rahvastikuregistrist uued kontaktid, mis ei kattu viimase laine valimite kontaktidega.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Isikuandmed on vajalikud saavutamaks esinduslik Eestis ja Ida-Virumaal kogu valimi tasandil vanuse, rahvuse, elukoha regiooni ja asulatüübi ning haridustaseme lõikes.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Uuringu läbiviimine aitab täita Riigikantselei põhimääruse §-s 2 lg 7 sätestatud eesmärki planeerida üleriigilist strateegilist kommunikatsiooni. Avaliku arvamuse regulaarne seire on strateegilise kommunikatsiooni toimimiseks hädavajalik. See aitab õigel ajal märgata, kui ühiskonnas kasvab usaldamatus, ärevus või vastandumine, mis võib hakata mõjutama ühiskonna sidusust. See annab strateegilisele kommunikatsioonile adekvaatse pildi inimeste hoiakutest ja tunnetest, et riik saaks oma sõnumeid ja samme selgitada arusaadavalt ja sihipäraselt. Regulaarne seire aitab eristada laiemat meelsust üksikutest valjuhäälsetest arvamustest ning vähendab otsustamist pelgalt kõlapinna põhjal. Nii on avaliku arvamuse mõistmine osa riigi vastupidavusest, sest see annab võimaluse tegutseda teadlikult ja õigeaegselt, et hoida ühiskonda sidusana ka keerulisematel aegadel.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Uuringute läbiviimisel kasutame teadusuuringu nõuetele vastavaid andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise viise ning kvaliteedinõudeid. Selle tagab kogenud meeskond, mille liikmetel on kogemused nii teadus- kui ka rakendusuuringute läbiviimisega. Lisaks on AS Emor tegevus kooskõlas ESOMAR/ICC turundus- ja sotsiaaluuringute korraldamise rahvusvaheliste reeglitega.
AS Emoril on olemas isikuandmete kaitse eest vastutav isik. Samuti on Emor välja töötatud ja rakendatud andmekaitse füüsilised, infotehnoloogilised ja organisatoorsed põhimõtted (näiteks on valimibaasi kontaktid kättesaadavad ainult nendega otseselt töötavatele spetsialistidele). Projektimeeskonna liikmed käsitlevad andmeid vajaliku konfidentsiaalsusega ning välistatud on andmete töötlemine projektiga mitteseotud mittevolitatud isikute poolt.
Eetilised aspektid
Uuritavate autonoomia respekteerimine – osavõtt uuringust on vabatahtlik. Selleks teavitatakse uuritavat läbi informeeritud nõusoleku lehe, kus on kirjas, et uuringus osalejad annavad oma nõusoleku uuringus osalemiseks vabatahtlikkuse alusel ning saavad igal hetkel osalusest loobuda võttes selleks Emoriga ühendust spetsiaalsel meiliaadressil või telefonitsi. Samuti teavitatakse uuritavat uuringu eesmärgist, mida uuring endast kujutab, kelle poolt on uuring läbiviidud, milliseid andmeid kogutakse ja kuidas neid käideldakse.
Mittekahjustamise printsiip – uuring on mitteinvasiivne ja ei kujuta riski inimese tervisele. Uuritaval palutakse vastata küsimustele, mis puudutavad avalikku arvamust, hoiakuid ja arvamusi.
Heategemise printsiip – uurimistööst saadav kasu võib uuritava jaoks olla nii otsene kui ka kaudne. Otsene, kuna uuring võib vastajat panna mõtlema usaldus- jt aktuaalsetele teemadele ning suurendada inimeste kaasatust. Uuringust saab kasu ka Eesti Vabariik, kuna uuringu abil kaardistame ja mõõdame inimeste usalduse, probleemide jmt muutumist võrreldes varasemate uuringutega. See aitab riigil sätestada eesmärgid ja meetmed edasiseks strateegiliseks kommunikatsiooniks.
Õigluse printsiip – uuringuga ei kaasne olulist ebavõrdse kohtlemise riski. Kõigil uuringu sihtrühma liikmetel on võrdne võimalus sattuda uuringu valimisse. Uuringu kaudsed kasud puudutavad ka neid sihtrühma liikmeid, kes uuringus ise ei osale.
Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute läbiviimine. Küsitluse tulemusel valmiv küsitlusandmete fail on anonümiseeritud, st küsitlusele vastanute nimesid ja kontaktandmeid ei viida kokku nende poolt küsitluse käigus antud vastustega.
Uuringu läbiviija edastab küsitluste tulemuste anonümiseeritud üksikvastuste faili Riigikantseleile ning koostab andmefaili pealt üldistatud uuringu aruande. Üksikvastuste failis on vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Selleks, et vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Riigikantseleile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule viitavad tunnused (nimi, e-maili aadress, telefoninumber). Vastajate kaudse tuvastamise vältimiseks esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena (väiksemad grupid on ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on sedavõrd detailne, et tema isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab järgnevaid tunnuseid: vanus (ei esitata täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (koondatakse kategooriateks I, II ja III taseme haridus), rahvus (eestlane, muu rahvus).
Rahvastikuregistrist tehakse päring küsitlustöö läbiviimiseks vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta, ning valim päritakse (minimaalses) suuruses, mis võimaldab saavutada hanketingimustele vastava lõppvalimi.
Isikuandmeid sisaldavad failid (rahvastikuregistrist saadud valimid) kustutatakse hiljemalt üks kuu pärast uuringu tulemuste (nt uuringu aruande) üleandmist tellijale. Selle käigus kustutatakse kogu rahvastikuregistrist saadud andmestik (sh taustatunnused) ning Nfield küsitluskeskkonda üles laetud isikuandmed. Isikuandmed kustutatakse orienteeruvalt järgmisteks kuupäevadeks: 30.04, 31.07, 31.10, 31.01 2026/2027/2028/2029/2030.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Isikuandmete allikaks teatud elanikkonnarühmade lõikes on rahvastikuregister.
Riigikantselei on läbi viinud seireuuringute hankemenetluse ja sõlminud töövõtulepingu AS Emori kui eduka pakkujaga. Raamlepingu kestvus on 48 kuud. Teadusuuringu läbiviijaks ja isikuandmete volitatud töötlejaks on AS Emor. Riigikantselei uuringu tellijana ei oma ega töötle isikuandmeid. Riigikantselei sõlmis uuringu läbiviijaga andmetöötluse lepingu andmete kaitseks ning uuringu järgseks isikustud andmete, sh kontaktandmete hävitamiseks. Andmetöötluse leping on taotlusele lisatud.
Riigikantselei volitab AS Emorit iga uuringu eelselt esitama taotlust rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis (https://rr-taotlus.smit.ee/). Saadud andmeid kasutab AS Emor ainult antud küsitluse käigus valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku saamiseks ja küsitlemiseks. Isikuandmeid sisaldav valim edastatakse krüpteerituna uuringu läbiviija volitatud töötaja e-maili aadressile.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Küsitlus viiakse läbi Eesti alalise elanikkonna seas vanuses 15+. Minimaalne lõplik vastajate arv on 1250 inimest, sh 250 Ida-Virumaa elanikku. Mõnes seirelaines võivad valimis olla eraldi sihtrühmaks teiste Eesti piirkondade elanikud või mõne vanus- või muu rühma esindajad.
Soovime teha Rahvastikuregistrist valimikontaktide väljavõtud:
• Vanusrühm 15+, valimi lõppsuurus 1000 vastajat. 15-17 aasta vanuste noorte puhul on kontaktiks lapsevanem, kellelt küsime luba ta 15-17 aasta vanuse lapse uuringus osalemiseks Lastevanemate kontakte 500. 18+ vastajate kontakte 11500;
• Ida-Virumaa lisabaas suurusega 3000, valimi lõppsuurus 250 vastajat. 15-17 aasta vanuste noorte puhul on kontaktiks lapsevanem, kellelt küsime luba ta 15-17 aasta vanuse lapse uuringus osalemiseks. Lastevanemate kontakte 120. 18+ vastajate kontakte 2880.
Meie kogemus näitab, et rahvastikuregistrist pärit kontaktide puhul on vastamismäär umbes 10%, lisaks oleme arvestanud 2% ulatuses ebakvaliteetsete kontaktide või selliste kontaktidega, kes on keelanud ühenduse võtmise uuringuteks.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Andmed päritakse rahvastikuregistrist päringu tegemise seisuga.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
andmed
kasutusviis
elukoha andmed maakonna ning asulatüübi täpsusega
moodustamaks maakonnapõhist valimit. Asulatüübi puhul kasutatakse elanikkonna uuringus jaotust pealinn, muu linna, maa-asula. Ida- Virumaal on suurendatud lisavalim.
isikunimi (ees- ja perekonnanimi)
on vajalik tagamaks, et küsitlusele vastab see inimene, kes oma taustaandmete järgi valimisse sattus, mitte inimene, kelle meiliaadress või telefoninumber on rahvastikuregistrisse teise inimese kontaktiks antud. Lisaks suurendab nimeline pöördumine vastamisaktiivsust.
kontaktandmed (e-post, telefon)
e-posti aadress uuringut tutvustava kirja ja digitaalse küsitluslingi saatmiseks, telefoni number telefoniküsitluse läbiviimiseks ja vajadusel SMS kutse saatmiseks.
sugu
saavutamaks proportsionaalset valimit maakonna/Eesti tervikuna vaatest
vanus
vanuse andmed rahvastikuregistrile taotluse esitamise või jooksva seisuga, saavutamaks proportsionaalset valimit maakonna/Eesti tervikuna vaatest
rahvus (selle puudumisel emakeel)
saavutamaks proportsionaalset valimit elanikkonna jaotumisest rahvuse/keele põhiselt
haridus
saavutamaks proportsionaalset valimit elanikkonna jaotumisest haridustaseme põhiselt ning planeerimaks täpsemalt ja paremini vastajale lähenemise kanaleid: kõrgema haridustasemega vastajad on paremini kättesaadavad veebiküsitluses; madalama haridustasemega vastajateni jõudmiseks on parem telefoniküsitlus
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
Rahvastikuregister
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Ei ole suhelnud, kuid arvestades, et Riigikantselei varasemate seireuuringutes on valimi allikana kasutatud rahvastikuregistrit, võib eeldada, et rahvastikuregister on valmis soovitud andmeid väljastama.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Rahvastikuregistrist saadud isikuandmeid ei kasutata tulemuste esitamisel. Uuringu käigus kogutud vastused anonümiseeritakse volitatud töötleja ehk uuringu läbiviija poolt ja uuringu läbiviija edastab Riigikantseleile juba anonümiseeritud üksikvastuste faili ning üldistatud analüüsi põhjal koostatud aruande. Pseudonümiseerimine ei ole vajalik, sest puudub vajadus hilisemaks vastajate identifitseerimiseks.
Üksikvastuste failis on vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Selleks, et vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Riigikantseleile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule viitavad tunnused (e-maili aadress, telefoninumber). Vastajate kaudse tuvastamise vältimiseks esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena (väiksemad grupid on ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on sedavõrd detailne, et tema isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab järgnevaid tunnuseid: vanus (ei esitata täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (koondatakse kategooriateks I, II ja III taseme haridus), rahvus (eestlane, muu rahvus).
Volitatud töötleja anonümiseerib andmed järgnevalt:
• Uuringu valimiinfo ehk valimifail, mis sisaldab potentsiaalsete vastajate kontakte (e-maili aadresse, telefoninumbrit) laetakse Nfield küsitlussüsteemi.
• Nfield küsitlussüsteem saadab potentsiaalsetele vastajatele e-maili kutsega vastata uuringule või helistab neile telefoniküsitleja süsteemi poolt etteantud numbrile.
• Vastajad, kes on nõus uuringus osalema, täidavad ankeedi Nfield süsteemis või sisestab nende vastused telefoniküsitleja.
• Küsitlusperioodi lõppedes laetakse Nfield küsitlussüsteemist alla fail vastajate vastustega. Selles failis ei ole vastaja e-maili aadressi ega telefoninumbrit, kuid on unikaalne ID.
• Nfieldi küsitlussüsteemist kustutatakse kontaktandmed ühekorraga kohe peale küsitlustöö lõppu.
• Valimiinfole ja unikaalse IDga andmetele on ligipääs ainult konkreetsel andmetöötlusspetsialistil, kellele on vastav õigus omistatud.
• Andmetöötluse esimeses etapis nimetatud ID eemaldatakse ning edasistes analüüsides ja töötlustes kasutatakse faili, mis ei sisalda viidet konkreetsele vastajale. Sellest hetkest peale ei ole küsimustiku vastused enam mitte kellegi jaoks kokkuviidavad isikuandmetega.
Tellijale esitatavas Excel ja Power BI formaadis andmefailis on ainult kirjed vastustega küsimustikule, kuid mitte vastaja nime ega kontaktandmetega. Küsitlus on ainult elektroonne ning paberkandjal küsimustikke ei ole. Vabaväljaga vastatud küsimused töötatakse läbi uuringu analüütiku poolt eesmärgiga eemaldada ebasobivad täitmised (nt suvaliselt sisestatud tähed, ebasünnis keelekasutus, vihakõne). Vabaväljaga küsimused ei küsi vastaja kontakte ega nime. Kui seal peaks olema spetsiifiliselt isiku tuvastamist võimaldavat infot, siis see kustutatakse.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
-
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
-
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
-
11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Kõik andmesubjektid kaasatakse küsitlusse ja neile saadetakse küsimustiku kutse, kus neid teavitatakse küsitluse läbiviimisel andmete päritolust, vastamise vabatahtlikkusest ning edasises uuringuandmete analüüsis anonüümitud andmete kasutamisest, uuringu tellijast ning andmete edastamisest teistele osapooltele.
Taotleja kinnitab, et kõik IKS § 6 lõike 3 loetletud tingimused on käesoleva uuringu puhul täidetud. Vastavalt IKS § 6 lõikele 3 on teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada;
2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi;
3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.
Nimetatud tingimused on täidetud ning alus töötlemiseks tuleneb IKS § 6 lõikest 5.
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused6?
AS-i Emor kodulehelt eesti ja vene keeles:
https://www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika/
https://www.kantaremor.ee/principy-konfidencialnosti/
12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse7
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Otseselt ei edastata, kuid uuringu küsitluse läbiviimisel kasutab volitatud töötleja järgmisi allhankijaid:
Veebiküsitluse läbiviimisel:
- Nfield Online veebiküsitluste lahendust pakub Hollandi firma NIPO Software B.V. Admin ligipääs on Nipo töötajatel Hollandist ja Hispaaniast. Nfield Online alltöövõtjad on Microsoft Azure pilvelahendus asukohaga Amsterdamis, georeplikeeritud Iirimaale ja Elastic Email, mis võimaldab teenuseid pakkuda regioonide põhiselt, Euroopa klientide puhul kasutatakse andmekeskust Prantsusmaal (Pariisis).
Telefoniküsitluse läbiviimisel:
- Nfield CATI telefoniüsitluste lahendust pakub Hollandi firma NIPO Software B.V., kasutatava telefoniküsitluste süsteemi serverid paiknevad AS Emor serverikeskuses.
-telefoninumbrite eelvalimiseks kasutatakse Suurbritannia firma Invade International Ltd, dialler-teenuseid. Nimetatud teenuse serverid paiknevad AS Emor serverikeskuses.
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
-
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad:
Lisa 1: Hankeleping ja andmetöötlusleping
x
Lisa 2: Nõusoleku võtmise vorm
x
Lisa 3: Uuringu küsimustik
x
Lisa 4: Projekti andmekaitsetingimused uuringus
x