Kiri

---------- Forwarded message --------- Saatja: Karmen Põld <[email protected]> Date: T, 27. jaanuar 2026 kell 15:52 Subject: Vs: Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering To: [email protected] <[email protected]> Cc: [email protected] <[email protected]>

Tere

Saatsite Terviseametile (edaspidi amet) ning Keila linnale omapoolsed selgitused Terviseameti kirjale (viitate 17.11.2025 saadetud kirjale, kuid ilmselt on mõeldud 16.12.2025 kirja nr 9.3-1/25/6214-4).

Juhin tähelepanu, et amet kaastakse planeeringusse kooskõlastajana kui planeeringus käsitletakse müra, vibratsiooni ja teisi tervisekaitsenõuetega seotud norme. Detailplaneeringu kooskõlastajana saab amet hinnata müraolukorda vastavalt asjakohastele mõõtmis- või modelleerimistulemustele ning nende puudumisel juhib amet tähelepanu nende koostamise vajadusele.

Amet kirjutas eelnevalt nimetatud kirjas, et jääb selgusetuks, kas mõõtmisprotokollis on välja toodud müra mõõdetud või hinnatud tasemed. Oma vastuses toote välja, et tegemist on mõõdetud tulemustega. Juhin tähelepanu, et keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 1) § 11 lg 2 kohaselt ei tohi müra hinnatud tase ületada määruse lisas 1 esitatud müra normtaset ning § 11 lg 1 kohaselt on müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Eelnevale tuginedes ei ole võimalik ametil anda enda poolt kooskõlastust, kuna mõõtmistulemusi ei ole võimalik kehtivate normtasemetega võrrelda (sellele viitate ka ise punktis C). KeM määrus 71 § 3 kohaselt on liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Juhul, kui raudteed kasutavad ka kaubarongid, tuleks selgitada välja ka nende poolt tekitatavad maksimaalsed müratasemed.

Kõrval kinnistul toimuva äri- ja kaubandustegevuse puhul on mõõtmised teostatud neljas asukohas kestvusega kuni tund. Hetkel ei ole dokumentides kirjeldatud, millised on müraallikad on ning millal need töötavad, seega ei ole ametil võimalik selle põhjal öelda, et see iseloomustaks hetkel esinevat olukorda. Juhul kui seadmete töö ning

kinnistul toimuvad tegevused (mis on seotud äri- ja kaubandustegevusega) on kogu päeva vältel muutumatud ning mõõtmistega on seda hinnatud, tuleks seda kajastada ka mürahinnangus/seletuskirjas.

Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muuhulgas müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Juhul kui müratasemed planeeringualal ületavad lubatud normtasemeid ning planeeringuga ei planeerita ka tõestatud leevendavaid meetmeid, ei kooskõlasta amet planeeringulahendust.

Lugupidamisega

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

+372 5484 0193

[email protected]

Terviseamet

+372 794 3500

[email protected] www.terviseamet.ee

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 20. jaanuar 2026 12:43 Adressaat: Karmen Põld <[email protected]>; [email protected] Teema: Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere päevast.

Saadame omapoolsed selgitused Terviseameti 17.11.2025 kirjale.

1. Mõõtmisprotokoll Kajaja Acoustics OÜ, 29.09.2025, töö nr 25403-01

a. küsimus: Hetkel jääb selgusetuks, kas mõõtmisprotokollis on välja toodud müra mõõdetud või hinnatud tasemed.

b. vastus:

i. mõõtmisprotokolli tabelis 6 on esitatud üksikute rongide põhjustatud helirõhutasemete mõõtmistulemused, kus on esitatud mürasündmuse ajaline kestus ja mõõteperioodi ekvivalentne helirõhutase ja maksimaalne helirõhutase

ii. mõõtmisprotokolli tabelis 7 on esitatud pikema perioodi mõõtmistulemused - ajaline kestus on näidatud tabeli vasakpoolse veerus (POS 2 25min, POS 3 20 min, POS 4 1h, POS 5 1h), pealkiri “mõõdetud” veerus on

toodud vastava ajaperioodi ekvivalentne helirõhutase ja maksimaalne helirõhutase ning siis täiendav märkus

iii. protokollis on esitatud mõõdetud tulemused nii nagu on see ka protokollis kirjas.

iv. Esimesel juhul oli mõõtmiste eesmärk oli fikseerida üksikute rongide helirõhutasemed ja teisel juhul milline on üldine mürafoon.

v. Keskkonnaministri määrus nr 71 § 10 lõige (4) ütleb, et “Mürataseme mõõtmise kestus valitakse olenevalt müra allikast, iseloomust, olukorrast ja mõõtmise metoodikast.” - sellest ongi lähtutud.

vi. Mõõtmiste eesmärgiks ei olnud hinnata milline on päevase või öise ajavahemiku müra hinnatud tase; seetõttu ei ole ka aasta keskmise rongiliikluse sageduse väljatoomine vajalik.

c. Terviseameti lause: "Juhul kui vaadelda esitatud liiklusmüra mõõtmiste tulemusi (jättes välja signaalid) ning käsitleda neid kui hinnatud tasemeid, võib öelda, et liiklusmüra lubatud normtaset ületatakse nii öösel kui ka päeval."

i. Vastus: protokollis on üheselt kirjas, et tegemist on mõõdetud suurustega ja toodud ka nende ajaline kestus sekundites (14-36 s). Selliselt lühiaegsete mõõtmistulemuste võrdlemine kogu päeva või öö müra normtasemetega on ekslik ja viib ebaõigetele järeldustele. Seetõttu kirjas toodud järeldus normtasemete ületamise kohta ei ole õige.

d. Äri- ja kaubandustegevuse osas on teostatud helirõhutasemete mõõtmised, mis ajaline kestus oli vahemikus 20 minutit kuni 1 h, mida ei saa pidada lühiaegseks mõõtmiseks. Lähtudes määruse nr 71 nõuetest püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit. Protokollis on toodud välja selgitus maksimaalse mürataseme põhjustaja osas. Mürahinnangu sõnastust saame täiendada, kuid see ei muuda mõõtmistulemusi.

e. Samas juhime Terviseameti tähelepanu, et kui nende hinnangul on mõõtmiste alusel Jaama tn 1c elamumaa kinnistul naaberkinnistu poolt põhjustatud müra normtasemete ületamine või selline olukord võib seal olla tekkinud, siis nad peavad alustama menetlust naaberkinnistu suhtes ja tagama, et normtasemete ületamine Jaama tn 1c kinnistul lõpetatakse ja kinnistu omanik saaks realiseerida oma õiguseid. Jaama tn 1c kinnistu detailplaneeringu raames ei nähta ette äri- ja kaubandustegevust, laadimistegevusi jne, mille müra hindamist Terviseamet nõuab.

f.

g. Vastavalt Rahvatervisehoiu seaduse § 16. Nõuded elukeskkonna füüsikalistele ohuteguritele on kehtestatud järgmine põhimõte: „(3) Füüsikalise ohuteguri allika valdaja tagab allika vastavuse kehtestatud nõuetele.“. Jaama tn 1c kinnistu omanik ei saa vastutada selle eest kui tema kinnistule levib Terviseameti hinnangul ülenormatiivne müratase. Elamumaa kinnistu omanik saab eeldada, et kõik kehtivad nõuded on täidetud ja ta saab selle olukorraga arvestada.

Lugupidamisega

Ivar Aru

Juhatuse liige

1C Arendus OÜ

24436-02 17.02.2026

Kajaja Acoustics OÜ Reg.kood 11485414 Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected] www.kajaja.ee

+372 5626 4614

Kellele: Terviseamet Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn [email protected]

Koopia: Sotsiaalministeerium [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Õiguskantsleri Kantselei [email protected]

Lugupeetud Terviseameti peadirektor

Pöördun Teie poole seoses Terviseameti Põhja regionaalosakonna viimase aja väljakujunenud praktikaga detailplaneeringute kooskõlastamisel (me ei ole täheldanud analoogset praktikat teiste Terviseameti regionaalosakondade poolt). Oleme täheldanud süsteemset mustrit, kus Terviseamet seab planeeringu kooskõlastamise eeltingimuseks nõude, et planeeringust huvitatud isik peab teostama naaberkinnistutel asuvate müraallikate või üldise müraolukorra suhtes (pikaajalisi) helirõhutasemete mõõtmised müra hinnatud taseme määramiseks lähtudes keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 711 käsitlusest.

Kuigi Terviseamet oma kirjades ei määratle alati otsesõnu mõõtmise kestust, eeldab „müra hinnatud taseme“ määramine vastavalt määruse nr 71 metoodikale vähemalt 24h mõõtmist, kui tegemist on iseloomult müraolukordadega, mis päeva lõikes muutuvad (ärihoone, kaubandushoone, laadimistegevused, tehnosüsteemid töötavad päevases ja öises töörežiimis jne). Ainult selliselt on võimalik määrata müra hinnatud taset mõõtmiste teel, et oleks võimalik välja arvutada päevase Ld (07-23) ja öise Ln (23-07) ajavahemiku müra hinnatud tasemed. Sealhulgas on oluline ka lisada, et üks juhuslikult valitud 24h periood ei iseloomusta aasta keskmist müraolukorda. Määruse § 10 (4) luba teostada lühiaegseid mõõtmisi vähemalt pikkusega 3-5 minutit.

Terviseamet on põhjendanud nõuet vajadusega tuvastada olemasolevat müraolukorda, väites, et vastasel juhul ei ole võimalik planeeringulahenduse üle otsustada.

Leiame, et selline nõue ei ole kooskõlas kehtiva õigusruumiga, eelkõige Planeerimisseaduse2 (PlanS) eesmärkide ja keskkonnaministri määruste nr 71 ja nr 323 rakenduspraktikaga.

Toon alljärgnevalt kolm iseloomulikku näidet menetluses olevatest planeeringutest, kus antud mõõtmiste teostamise nõue on takistuseks saanud:

• Juhtum A (Tehnosüsteemid, laadimistegevus jms – Priisle tn 22, Tallinn): Detailplaneeringu raames nõutakse naaberkinnistul asuva ärihoone tehnosüsteemide, võimalike laadimistegevuste jm tegevuse müra hinnatud taseme määramist (viide: Terviseameti kiri 12.02.2026 nr 9.3-1/25/4126-4, Lisa 1). Terviseamet nõuab kinnistu omanikult naaberhoone tehnosüsteemide müra mõõtmist, et "veenduda tegelikus olukorras", kuigi naaberhoonel (Priisle tn 18, Tallinn) on kehtiv kasutusluba ja puuduvad teadaolevad kaebused.

Terviseameti kirjas: Esitatud materjalides ei selgu, kas planeeritavale alale levivad müratasemed vastavad KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele ning millised tegevused teostatud mõõtmiste ajal aset leidsid. Seetõttu ei kooskõlasta amet detailplaneeringut.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025037?leiaKehtiv 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/105102016004

24436-02

2/5

• Juhtum B (Kompleksne müra – Jaama tn 1c, Keila): Olemasoleva 100% elamumaa detailplaneering, mille eesmärk rajada 2 eluhoonet. Planeeringuala mõjutavad naaberkinnistute tehnosüsteemid (Jaama 1, Keila – Jaama kauplus, Omniva postkontor), laadimistegevus ning Tallinn-Paldiski suunaline Keila linna läbiv raudteeliiklus. Nõutakse kõigi nende allikate (sh avaliku raudtee ja eraettevõtete äritegevuse) müra hinnatud tasemete määramist planeeringu koostaja kulul (viide: Terviseameti e-kiri 27.01.2026, Lisa 2). Raudteeliiklusest põhjustatud müra mõjude hindamiseks ja võimalike müra normtasemete ületamise analüüsiks Keila linnas tuleb Terviseametil suhelda kohaliku omavalitsuse või raudtee valdajaga ja mitte panna seda ühe 1307 m2 suuruse kinnistu omaniku kohustuseks (analoogsetes tingimustes elamumaa kinnistuid on Keila linnas sadakond).

Terviseameti kirjas: Juhul kui müratasemed planeeringualal ületavad lubatud normtasemeid ning planeeringuga ei planeerita ka tõestatud leevendavaid meetmeid, ei kooskõlasta amet planeeringulahendust.

• Juhtum C (Maanteeliiklus – Viljandi mnt 43a, Tallinn): Olemasoleva hoonestatud elamumaa detailplaneering, mille eesmärk olemasoleva eluhoone asemel rajada 2 eluhoonet. Müraallikaks on Tallinna-Rapla-Türi tee. Nõue esitada müra hinnatud tasemed päevasel ja öisel ajal magistraaltänava ääres, põhjendusega, et lühiaegne 1h pikkune liiklusmüra mõõtmine ei ole piisav detailplaneeringu raames hindamiseks (viide: Terviseameti kirjadest väljavõtted, Lisa 3).

Leiame, et selline halduspraktika, kus detailplaneeringu menetluse raames nõutakse planeeringust huvitatud isikult sisuliselt järelevalveliste toimingute tegemist kolmandate isikute või avalike taristuobjektide müraallikate suhtes, on õigusvastane, ebaproportsionaalne ja vastuolus hea halduse tavaga alljärgnevatel põhjustel:

1. Keskkonnaministri määruste eesmärk: uue müraallika tekitamine vs. olemasolev olukord

Keskkonnaministri 03.12.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 2 sätestab mürahinnangu eesmärgi. Määruse loogika kohaselt on planeeringu mürahinnangu esmane ülesanne tuvastada, kas planeeritav tegevus ise tekitab uut müra või kas planeeritavale alale on võimalik rajada müratundlikke hooneid.

Kui detailplaneeringuga kavandatakse uut müraallikat (nt tootmishoonet, uut teed, kaubanduskeskuse jahutusseadmeid), on arendaja kohustus tõestada (vajadusel modelleerimise teel), et see uus allikas ei hakka ületama keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud normtasemeid piirnevatel aladel.

Kui aga planeeringuga kavandatakse müratundlikku hoonet (nt elamut) olemasolevasse keskkonda, on arendaja kohustus hinnata olemasolevat mürataset, et projekteerida hoonele sobivad fassaadilahendused ja leida puhkealadeks sobilikud asukohad oma kinnistul.

Terviseameti nõue teostada naaberkinnistu seadmete osas müraalast seiret väljub määruse nr 32 raamest. Määruse eesmärk on veenduda planeeringulahenduse teostatavuses (kas hoonet saab sinna ehitada), mitte auditeerida naabrite hetkelist vastavust määrusele nr 71. Viimane on riikliku järelevalve, mitte planeerimismenetluse objekt.

2. Planeerimisseadus ja mõjude hindamise piisavus

Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 kohaselt tuleb planeeringu koostamisel selgitada välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud. Seadusandja ja kohtupraktika on asunud seisukohale, et mõjude hindamine peab olema piisav otsuse tegemiseks, kuid mitte ülemäära koormav (proportsionaalsuse põhimõte).

Tava- ja tunnustatud praktika kohaselt on müraolukorra hindamisel "piisavaks" meetodiks valideeritud arvutusmudelite kasutamine (mida aktsepteerib ka määrus nr 32 § 3 lg 4). Arvutusmudelid (nt liiklusmüra või tööstusmüra leviku kaardid) on planeerimisfaasis sageli täpsemad ja konservatiivsemad kui ühekordne 24h mõõtmine, kuna mudelid võtavad arvesse seadmete helivõimsustasemeid ja aasta keskmist liiklussagedust, välistades juhuslikud tegurid (nt naaberkinnistu seade ei tööta mõõtmise päeval, tuule suund on vale).

Nõudes arvutusmudelite või lühiaegsete helirõhutasemete mõõtmiste asemel pikaajalist mõõtmist müra hinnatud taseme määramiseks, eirab Terviseamet proportsionaalsuse põhimõtet, asetades planeeringust huvitatud isikule ebamõistliku koormuse ja kulutuse, mis ei anna planeeringulahenduse seisukohalt (hoone paigutus ja kaitse) paremat sisendit kui mudel.

Juhime tähelepanu, et isegi olukorras, kus välisõhus leviv müra ületab teatud piirkondades sihtväärtusi või piirväärtusi, ei peaks see automaatselt välistama ehitusõiguse andmist. Vastavalt väljakujunenud praktikale on sellisel juhul planeeringulahenduse osaks ehitustehnilised leevendusmeetmed (nt kõrgema heliisolatsiooniga

24436-02

3/5

fassaadid, hoone paigutus), mis tagavad siseruumides ja puhkealadel nõuetele vastava mürataseme. Nõudes "ideaalset" väliskeskkonda enne planeeringu kehtestamist, eirab Terviseamet võimalust lahendada olukord leevendusmeetmete kaudu, mis ongi detailplaneeringu ja ehitusprojekti üks eesmärke.

3. Määruse nr 71 rakendamine ja "saastaja maksab" printsiip

Keskkonnaministri määrus nr 71 kehtestab normtasemed, mida ei tohi ületada. Kui Terviseamet nõuab arendajalt naaberkinnistu mõõtmist, eeldab Terviseamet vaikimisi, et naaber võib rikkuda määrust nr 71.

Juhime tähelepanu, et kui naaberkinnistu (või tänav, raudtee, trammitee) tekitab normatiivsest kõrgemat müra, on tegemist olukorraga, kus müraallika valdaja rikub keskkonnanõudeid. Planeerimisseadus ega keskkonnaseadustik ei pane kinnistu omanikule kohustust tõendada naabri või avaliku taristuobjekti õiguskuulekust.

Kui Terviseametil on kahtlus määruse nr 71 täitmise osas naaberkinnistult lähtuva müra osas, peab amet rakendama riiklikku järelevalvet. Planeeringu menetlus ei ole asendusmeede tegemata järelevalvele.

Soovime rõhutada Terviseameti praeguse praktika põhimõttelist vastuolu õigusriigi põhimõtetega olukorras, kus otsesed helirõhutasemete mõõtmised (või arvutusmudelid) peaksidki fikseerima normide ületamise. Kui detailplaneeringu menetluse käigus tuvastatakse, et naaberkinnistu tehnoseadmed või tänavaliiklus tekitavad planeeringualal normatiivsest kõrgemat müra, on tegemist tõendatud rikkumisega müraallika valdaja poolt. Sellises olukorras peaks Terviseamet vastavalt oma põhimäärusele algatama riikliku järelevalvemenetluse müra tekitaja (naaberettevõte, teeomanik) suhtes, et viia olukord normidega vastavusse.

Terviseamet kasutab kolmanda isiku poolt toime pandud rikkumist alusena, et keelduda detailplaneeringu kooskõlastamisest. Selline lähenemine on käsitletav kinnistu omaniku karistamisena teise isiku tegevuse (või tegevusetuse) eest. On õiguslikult vastuvõetamatu olukord, kus naaberkinnistu valdaja poolt normide rikkumine (näiteks paigaldab mürarikkama soojuspumba) annab talle sisuliselt vetoõiguse naabri arendustegevuse üle.

Terviseamet ei saa seada planeeringu kehtestamise tingimuseks olukorda, kus kinnistu omanik peab "kannatama" seni, kuni riik või omavalitsus suudab (või soovib) tagada keskkonnanormide täitmise müraallika juures. Planeeringut ei saa jätta kooskõlastamata põhjendusega, et "keskkond on rikutud", vaid planeeringuga tuleb ette näha leevendusmeetmed (hoone paigutus, fassaadi isolatsioon), mis kaitsevad tulevasi elanikke olemasoleva (ja riigi poolt tolereeritud) olukorra eest.

Olukord, kus ühe isiku (naabri) võimalik õigusvastane käitumine (müra normide ületamine) piirab teise isiku põhiseaduslikku õigust oma omandit vabalt vallata ja kasutada (Põhiseadus4 § 32), on lubamatu. Riik ei saa lükata oma tegematajätmistest (puudulik järelevalve) tulenevat koormist kinnistuomaniku õlgadele, seades omandiõiguse realiseerimise sõltuvusse kolmandate isikute suvast või rikkumistest.

4. Riikliku järelevalve kohustuse õigusvastane delegeerimine

Terviseameti põhimääruse § 6 lg 2 p 4 kohaselt on Terviseameti, mitte eraisiku või kinnistu omaniku, ülesanne, teostada riiklikku järelevalvet ja kontrollida normidest kinnipidamist. Nõudes detailplaneeringu koostajalt naaberkinnistu (kolmanda isiku) tekitatava müra või naaberkinnistul valitseva müraolukorra helirõhutasemete mõõtmist, delegeerib haldusorgan sisuliselt oma põhimäärusest tuleneva järelevalvefunktsiooni eraõiguslikule isikule.

Detailplaneeringu eesmärk on lahendada konkreetse kinnistu ehitusõigus ja ruumiline lahendus, mitte viia läbi kontrolli ümbritseva keskkonna (sh naabrite seadmete või tegevuse) seaduslikkuse üle. Kui Terviseametil on kahtlus, et naaberkinnistul ületatakse müra normtasemeid, on ametil kohustus algatada järelevalvemenetlus ja teostada mõõtmised ise või nõuda seda müraallika valdajalt (AÕKS alusel), mitte panna seda koormust planeeringust huvitatud isikule.

Eeltoodud kahe näite (B ja C) puhul on planeeringualal tegemist olemasolevate elamumaadega, mis asuvad väljakujunenud hoonestusega piirkonnas teiste eluhoonete vahel. Naaberkinnistul asuvatel ärihoonetel (A ja B) on kehtivad kasutusload, mis eeldab, et need vastavad nõuetele. Planeeringu menetluses tuleb eeldada õiguspärast olukorda. Ei ole asjakohane nõuda, et uue planeeringu raames hakataks kontrollima naaberkinnistute aastatetaguseid ehituslubasid või kasutusloaga fikseeritud seadmete vastavust tänastele

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv

24436-02

4/5

normidele läbi kulukate mõõtmiste. See looks ohtliku pretsedendi, kus iga uue planeeringu algatamine tooks kaasa naabruskonna totaalse tehnilise auditeerimise kinnistuomaniku kulul.

Haldusmenetluse seaduse § 6 sätestab uurimispõhimõtte, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Kui Terviseamet leiab, et naaberkinnistute müra on menetluse seisukohalt määrav, peab amet need andmed ise riikliku järelevalve käigus hankima, mitte nõudma menetlusosaliselt tõendeid, mille hankimine ei ole tema võimuses.

5. Volitusnormi puudumine ja omandiõiguse riive

Haldusmenetluse seaduse5 § 3 lg 1 kohaselt võib haldusorgan teostada toiminguid ainult seaduse alusel. Puudub õigusnorm, mis kohustaks detailplaneeringust huvitatud isikut teostama või tellima järelevalve iseloomule vastavaid mõõtmisi võõral kinnistul asuva tegevuse või seadmete suhtes.

Samuti puudub planeeringu koostajal õiguslik alus siseneda naaberkinnistule, paigaldada sinna mõõteseadmeid või nõuda naabrilt seadmete töötamist maksimaalvõimsusel mõõtmise ajal või esitada andmeid mürahinnangu koostamiseks (olemasoleva keerukate tehnosüsteemidega hoone või laadimistegevuste jms eeldab helirõhutasemete mõõtmiste teostamist müraallikate läheduses müra hinnangu koostamiseks). Lisaks juhime tähelepanu, et planeeringust huvitatud isikul puudub õiguslik alus ja faktiline kontroll naaberkinnistutel asuvate müraallikate töörežiimide üle. Terviseameti nõue asetab kinnistu omaniku olukorda, kus haldusakti täitmine eeldab potentsiaalset eraelu puutumatuse või omandiõiguse riivet kolmandate isikute suhtes, milleks kinnistu omanikul puuduvad volitused.

6. Vastuolu Õiguskantsleri seisukohtadega ja hea halduse tavaga

Viitame Õiguskantsleri korduvatele seisukohtadele (nt 14.04.2023 nr 7-4/230171/2302082 ja üldised suunised järelevalve osas), milles on rõhutatud, et inimestel on õigus eeldada, et riik tagab kehtestatud normide täitmise.

Olukord on paradoksaalne:

• Stsenaarium A: Kui Terviseametile on laekunud kaebusi või on info, et naaberkinnistul paiknevad müraallikad või avalikud taristuobjekti on põhjustanud müra normtasemete ületamise, on see ameti tegemata järelevalve. Amet ei saa seada planeeringu kehtestamise eeltingimuseks seda, et kinnistu omanik fikseerib ameti eest rikkumise oma kinnistul, mis välistab edasise menetluse.

• Stsenaarium B: Kui kaebusi ei ole ja probleemid ei ole teada, on müra hinnatud taseme määramiseks pikaajaliste helirõhutasemete mõõtmise nõudmine "igaks juhuks" käsitatav halduskiusuna ja bürokraatliku takistusena, mis venitab menetlust ja tekitab põhjendamatuid kulusid. Kui Terviseametil puudub info rikkumise kohta, tuleb eeldada, et kasutusloaga hooned ja seadmed töötavad nõuetele vastavalt (õiguspärase ootuse printsiip).

Õiguskantsler on märkinud, et haldusorgan ei tohi veeretada oma tööülesandeid ega halduskoormust kodanikele. Nõue teostada naaberkinnistu suhtes "järelevalvelist laadi" mõõtmisi on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3 lg 2), kuna eesmärki (müraolukorra hindamine) on võimalik saavutada vähem koormavate meetmetega (nt arvutuslik modelleerimine olemasolevate andmete baasil või lühiaegsed helirõhutasemete mõõtmised), mida on siiani detailplaneeringutes aktsepteeritud.

Olukord, kus Terviseamet keeldub planeeringu kooskõlastamisest (või peatab menetluse) põhjendusega, et "me ei tea, kas naaber teeb müra", on käsitatav haldusomavolina. See on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3 lg 2).

Kokkuvõte:

Planeeringu fookus: Detailplaneeringu mürahinnangu eesmärk on hinnata planeeritava olukorra vastavust ja kavandada leevendusmeetmed (määrus nr 32), mitte teostada järelevalvet olemasoleva olukorra üle.

Järelevalve pädevus: Nõue teostada naaberkinnistutel toimuva või avalike taristuobjektide osas pikaajalisi helirõhutasemete mõõtmisi väljub planeeringu koostaja kohustustest ja kuulub Terviseameti riikliku järelevalve pädevusse.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031?leiaKehtiv

24436-02

5/5

Palume Terviseametil:

1. Loobuda nõudest teostada naaberkinnistu müraallikate või mürataseme pikaajalist mõõtmist müra hinnatud tasemete määramiseks. Pikaajaline mõõtmine võib olla mõistlik vajalike lähteandmete saamiseks planeeringu koostamisel väga selgetel juhtudel, kuid see ei saa toimuda meelevaldselt Terviseameti poolse soovi alusel kooskõlastamise protsessis viimasel hetkel.

2. Aktsepteerida müraolukorra hindamist arvutuslike mudelite ja/või lühiajaliste helirõhutasemete mõõtmiste baasil, nagu on tavapärane praktika.

3. Eelpoolt kirjeldatud põhjenduste alusel peaks Terviseamet kõikides hetkel menetluses olevates detailplaneeringutes vastavatest mõõtmiste nõudmistest loobuma, mis on seotud naaberkinnistutelt või taristuobjektilt tuleneva müra kontrollimisega planeeringualal (käsitlus on eriti kriitiline olemasolevatel elamumaadel). Kui mõõtmised on ka tehtud, siis ei saa see olla alus detailplaneeringu mitte kooskõlastamiseks Terviseameti poolt.

4. Juhul kui Terviseametil on põhjendatud kahtlus naaberkinnistult või avalikelt taristuobjektidelt lähtuva müra normtasemete rikkumise osas olemasolevatel hoonestatud elamumaadel (nt Keila linna läbiva raudteeliikluse osas), palume ametil teostada vastav riiklik järelevalve oma pädevuse piires, sõltumatult käimasolevate detailplaneeringute menetlusest.

Lugupidamisega, Marko Ründva | juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa 1. Terviseameti kiri 12.02.2026 nr 9.3-1/25/4126-4,

Lisa 2. Terviseameti e-kiri 27.01.2026

Lisa 3. Terviseameti kirjadest väljavõtted

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 13.01.2026 nr 3-2/25/1288 - 6

Meie 12.02.2026 nr 9.3-1/25/4126-4

Priisle tee 22 kinnistu detailplaneering

Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse §

127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Priisle tee

22 kinnistu detailplaneeringu. Amet on detailplaneeringu kooskõlastamata jätnud 05.06.2025

kirjaga nr 9.3-1/25/4126-2, sest müratasemeid ei olnud piisava põhjalikkusega hinnatud.

Planeeritud on ühe elamu- ja ärimaa krundi ning ühe transpordimaa krundi moodustamine.

Kavandatud positsioon nr 1 krundile on määratud ehitusõigus kahe äriruumidega korterelamu

hoone ja alajaama ehitamiseks. Korterelamu esimesele korrusele on võimalik kavandada

äriruumid. Korterelamute korruselisus on 2-4 maapealset korrust ning kaks maa-alust korrust.

Planeeringuala suuruseks on määratud 2,44 ha. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu maakasutus- ja ehitustingimustega.

Planeeritaval alal on läbi viidud helirõhutasemete mõõtmised (Kajaja Acoustics OÜ,

01.10.2025, töö nr 25426-01). Mõõtmiste eesmärgiks oli fikseerida Tallinnas, Lasnamäe

linnaosas Priisle 22 kinnistul helirõhutasemed. Mõõtmised teostati ühes mõõtepunktis

25.09.2025 kell 15:20-16:20.

Esitatud materjalidest ei selgu, et mõõdetud keskmisi müratasemeid oleks hinnatud. Amet

selgitab, et keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

kohaselt on müra hinnatud tase etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase,

millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid

tegureid. KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemed on hinnatud müratasemed,

seega ei saa läbi viidud helirõhutasemete mõõtmiste aruandes toodud mõõdetud keskmisi

müratasemeid eelnimetatud määrusega kõrvutada.

Esitatud materjalidest selgus, et mõõdetud maksimaalne helirõhutase oli 65 dB, mida põhjustas

auto ukse sulgemine. Esitatud materjalidest ei selgu aga millised tegevused naaberkinnistul,

Priisle tee 18 toimuvad ning milliseid tegevusi teostatud helirõhutasemete mõõtmistel

mõõdeti. Näiteks ei selgu, kas mõõdeti liiklusmüra, tööstusmüra, äritegevuse müra,

tehnoseadmete müra või muud müra. Amet selgitab, et eelnimetatud müra liikidele on KeM

määruses nr 71 kehtestatud erinevad väärtused. Lisaks juhib amet tähelepanu, et juhul kui kõrval

kinnistul mürarikkaid tegevusi ei toimu, siis ka selline info peaks olema kooskõlastamiseks

esitatud materjalides toodud.

2 / 2

Esitatud materjalides ei selgu, kas planeeritavale alale levivad müratasemed vastavad

KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele ning millised tegevused teostatud mõõtmiste

ajal aset leidsid. Seetõttu ei kooskõlasta amet detailplaneeringut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]

Tänan kirja ja selgituse eest. Paraku amet jääb oma 29. jaanuari vastuskirjas (lisan) siiski seisukohale, et tehtud mõõtmised (Kajaja Acoustics OÜ, 07.08.2025, töö nr 25323-01) on puudulikud.

Detailplaneeringu alal teostatud mõõtmiste (Kajaja Acoustics OÜ, 07.08.2025, töö nr 25323-01) puhul on tegemist mõõdetud tulemustega. Juhin tähelepanu, et KeM määrus nr 71 § 11 lg 2 kohaselt ei tohi müra hinnatud tase ületada määruse lisas 1 esitatud müra normtaset ning § 11 lg 1 kohaselt on müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Eelnevale tuginedes ei ole võimalik ametil anda enda poolt kooskõlastust, kuna mõõtmistulemusi ei ole võimalik kehtivate normtasemetega võrrelda. KeM määrus 71 § 3 kohaselt on liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel.

… Esitatud materjalid sisaldavad muuhulgas liiklusmüra mõõtmisi detailplaneeringu maa- alal (Kajaja Acoustics OÜ, 07.08.2025, töö nr 25323-01). Mõõtmised on teostatud 24.07.2025 kell 10:36-11:36. Mõõtmiste eesmärgiks oli fikseerida Viljandi mnt 43a kinnistul autoliiklusest põhjustatud helirõhutasemed. Mõõtmised viidi läbi kahes mõõtepositsioonis. Mõõtepunktis MP01 oli mõõdetud LA,eq,T 53 dB ja mõõdetud LA,max 68 dB. Mõõtepunktis MP02 mõõdetud LA,eq,T 51 dB ja mõõdetud LA,max 66 dB. KeM määrus nr 71 § 3 defineerib liiklusmüra kui müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. KeM määrus nr 71 § 11 lg 3 kohaselt ei tohi müra hinnatud tase ületada käesoleva määruse lisas 1 esitatud müra normtaset ning lg 1 kohaselt on müra hinnatud tase etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Lisaks juhib amet tähelepanu KeM määrus nr 71 § 10 lg 5, mille kohaselt peab mõõtmisprotokollis märgitud see, kui liiklusmüra tasemete mõõtmistulemuste esitamisel ei ole arvestatud aasta keskmist liiklussagedust. Ameti hinnangul ei ole teostatud mõõtmiste põhjal võimalik hinnata alal esinevat liiklusmüra olukorda, kuna mõõtmised on teostatud väga lühikese aja jooksul, lisaks väljaspool tipptundi. Lisaks võib mõõtmistulemusi mõjutada ka suvine periood, mil paljud inimesed puhkavad ning liiklust on vähem.

---------- Forwarded message --------- Saatja: Karmen Põld <[email protected]> Date: T, 27. jaanuar 2026 kell 15:52 Subject: Vs: Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering To: [email protected] <[email protected]> Cc: [email protected] <[email protected]>

Tere

Saatsite Terviseametile (edaspidi amet) ning Keila linnale omapoolsed selgitused Terviseameti kirjale (viitate 17.11.2025 saadetud kirjale, kuid ilmselt on mõeldud 16.12.2025 kirja nr 9.3-1/25/6214-4).

Juhin tähelepanu, et amet kaastakse planeeringusse kooskõlastajana kui planeeringus käsitletakse müra, vibratsiooni ja teisi tervisekaitsenõuetega seotud norme. Detailplaneeringu kooskõlastajana saab amet hinnata müraolukorda vastavalt asjakohastele mõõtmis- või modelleerimistulemustele ning nende puudumisel juhib amet tähelepanu nende koostamise vajadusele.

Amet kirjutas eelnevalt nimetatud kirjas, et jääb selgusetuks, kas mõõtmisprotokollis on välja toodud müra mõõdetud või hinnatud tasemed. Oma vastuses toote välja, et tegemist on mõõdetud tulemustega. Juhin tähelepanu, et keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 1) § 11 lg 2 kohaselt ei tohi müra hinnatud tase ületada määruse lisas 1 esitatud müra normtaset ning § 11 lg 1 kohaselt on müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Eelnevale tuginedes ei ole võimalik ametil anda enda poolt kooskõlastust, kuna mõõtmistulemusi ei ole võimalik kehtivate normtasemetega võrrelda (sellele viitate ka ise punktis C). KeM määrus 71 § 3 kohaselt on liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Juhul, kui raudteed kasutavad ka kaubarongid, tuleks selgitada välja ka nende poolt tekitatavad maksimaalsed müratasemed.

Kõrval kinnistul toimuva äri- ja kaubandustegevuse puhul on mõõtmised teostatud neljas asukohas kestvusega kuni tund. Hetkel ei ole dokumentides kirjeldatud, millised on müraallikad on ning millal need töötavad, seega ei ole ametil võimalik selle põhjal öelda, et see iseloomustaks hetkel esinevat olukorda. Juhul kui seadmete töö ning

kinnistul toimuvad tegevused (mis on seotud äri- ja kaubandustegevusega) on kogu päeva vältel muutumatud ning mõõtmistega on seda hinnatud, tuleks seda kajastada ka mürahinnangus/seletuskirjas.

Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muuhulgas müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Juhul kui müratasemed planeeringualal ületavad lubatud normtasemeid ning planeeringuga ei planeerita ka tõestatud leevendavaid meetmeid, ei kooskõlasta amet planeeringulahendust.

Lugupidamisega

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

+372 5484 0193

[email protected]

Terviseamet

+372 794 3500

[email protected] www.terviseamet.ee

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 20. jaanuar 2026 12:43 Adressaat: Karmen Põld <[email protected]>; [email protected] Teema: Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere päevast.

Saadame omapoolsed selgitused Terviseameti 17.11.2025 kirjale.

1. Mõõtmisprotokoll Kajaja Acoustics OÜ, 29.09.2025, töö nr 25403-01

a. küsimus: Hetkel jääb selgusetuks, kas mõõtmisprotokollis on välja toodud müra mõõdetud või hinnatud tasemed.

b. vastus:

i. mõõtmisprotokolli tabelis 6 on esitatud üksikute rongide põhjustatud helirõhutasemete mõõtmistulemused, kus on esitatud mürasündmuse ajaline kestus ja mõõteperioodi ekvivalentne helirõhutase ja maksimaalne helirõhutase

ii. mõõtmisprotokolli tabelis 7 on esitatud pikema perioodi mõõtmistulemused - ajaline kestus on näidatud tabeli vasakpoolse veerus (POS 2 25min, POS 3 20 min, POS 4 1h, POS 5 1h), pealkiri “mõõdetud” veerus on

toodud vastava ajaperioodi ekvivalentne helirõhutase ja maksimaalne helirõhutase ning siis täiendav märkus

iii. protokollis on esitatud mõõdetud tulemused nii nagu on see ka protokollis kirjas.

iv. Esimesel juhul oli mõõtmiste eesmärk oli fikseerida üksikute rongide helirõhutasemed ja teisel juhul milline on üldine mürafoon.

v. Keskkonnaministri määrus nr 71 § 10 lõige (4) ütleb, et “Mürataseme mõõtmise kestus valitakse olenevalt müra allikast, iseloomust, olukorrast ja mõõtmise metoodikast.” - sellest ongi lähtutud.

vi. Mõõtmiste eesmärgiks ei olnud hinnata milline on päevase või öise ajavahemiku müra hinnatud tase; seetõttu ei ole ka aasta keskmise rongiliikluse sageduse väljatoomine vajalik.

c. Terviseameti lause: "Juhul kui vaadelda esitatud liiklusmüra mõõtmiste tulemusi (jättes välja signaalid) ning käsitleda neid kui hinnatud tasemeid, võib öelda, et liiklusmüra lubatud normtaset ületatakse nii öösel kui ka päeval."

i. Vastus: protokollis on üheselt kirjas, et tegemist on mõõdetud suurustega ja toodud ka nende ajaline kestus sekundites (14-36 s). Selliselt lühiaegsete mõõtmistulemuste võrdlemine kogu päeva või öö müra normtasemetega on ekslik ja viib ebaõigetele järeldustele. Seetõttu kirjas toodud järeldus normtasemete ületamise kohta ei ole õige.

d. Äri- ja kaubandustegevuse osas on teostatud helirõhutasemete mõõtmised, mis ajaline kestus oli vahemikus 20 minutit kuni 1 h, mida ei saa pidada lühiaegseks mõõtmiseks. Lähtudes määruse nr 71 nõuetest püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit. Protokollis on toodud välja selgitus maksimaalse mürataseme põhjustaja osas. Mürahinnangu sõnastust saame täiendada, kuid see ei muuda mõõtmistulemusi.

e. Samas juhime Terviseameti tähelepanu, et kui nende hinnangul on mõõtmiste alusel Jaama tn 1c elamumaa kinnistul naaberkinnistu poolt põhjustatud müra normtasemete ületamine või selline olukord võib seal olla tekkinud, siis nad peavad alustama menetlust naaberkinnistu suhtes ja tagama, et normtasemete ületamine Jaama tn 1c kinnistul lõpetatakse ja kinnistu omanik saaks realiseerida oma õiguseid. Jaama tn 1c kinnistu detailplaneeringu raames ei nähta ette äri- ja kaubandustegevust, laadimistegevusi jne, mille müra hindamist Terviseamet nõuab.

f.

g. Vastavalt Rahvatervisehoiu seaduse § 16. Nõuded elukeskkonna füüsikalistele ohuteguritele on kehtestatud järgmine põhimõte: „(3) Füüsikalise ohuteguri allika valdaja tagab allika vastavuse kehtestatud nõuetele.“. Jaama tn 1c kinnistu omanik ei saa vastutada selle eest kui tema kinnistule levib Terviseameti hinnangul ülenormatiivne müratase. Elamumaa kinnistu omanik saab eeldada, et kõik kehtivad nõuded on täidetud ja ta saab selle olukorraga arvestada.

Lugupidamisega

Ivar Aru

Juhatuse liige

1C Arendus OÜ

24436-02 17.02.2026

Kajaja Acoustics OÜ Reg.kood 11485414 Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected] www.kajaja.ee

+372 5626 4614

Kellele: Terviseamet Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn [email protected]

Koopia: Sotsiaalministeerium [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Õiguskantsleri Kantselei [email protected]

Lugupeetud Terviseameti peadirektor

Pöördun Teie poole seoses Terviseameti Põhja regionaalosakonna viimase aja väljakujunenud praktikaga detailplaneeringute kooskõlastamisel (me ei ole täheldanud analoogset praktikat teiste Terviseameti regionaalosakondade poolt). Oleme täheldanud süsteemset mustrit, kus Terviseamet seab planeeringu kooskõlastamise eeltingimuseks nõude, et planeeringust huvitatud isik peab teostama naaberkinnistutel asuvate müraallikate või üldise müraolukorra suhtes (pikaajalisi) helirõhutasemete mõõtmised müra hinnatud taseme määramiseks lähtudes keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 711 käsitlusest.

Kuigi Terviseamet oma kirjades ei määratle alati otsesõnu mõõtmise kestust, eeldab „müra hinnatud taseme“ määramine vastavalt määruse nr 71 metoodikale vähemalt 24h mõõtmist, kui tegemist on iseloomult müraolukordadega, mis päeva lõikes muutuvad (ärihoone, kaubandushoone, laadimistegevused, tehnosüsteemid töötavad päevases ja öises töörežiimis jne). Ainult selliselt on võimalik määrata müra hinnatud taset mõõtmiste teel, et oleks võimalik välja arvutada päevase Ld (07-23) ja öise Ln (23-07) ajavahemiku müra hinnatud tasemed. Sealhulgas on oluline ka lisada, et üks juhuslikult valitud 24h periood ei iseloomusta aasta keskmist müraolukorda. Määruse § 10 (4) luba teostada lühiaegseid mõõtmisi vähemalt pikkusega 3-5 minutit.

Terviseamet on põhjendanud nõuet vajadusega tuvastada olemasolevat müraolukorda, väites, et vastasel juhul ei ole võimalik planeeringulahenduse üle otsustada.

Leiame, et selline nõue ei ole kooskõlas kehtiva õigusruumiga, eelkõige Planeerimisseaduse2 (PlanS) eesmärkide ja keskkonnaministri määruste nr 71 ja nr 323 rakenduspraktikaga.

Toon alljärgnevalt kolm iseloomulikku näidet menetluses olevatest planeeringutest, kus antud mõõtmiste teostamise nõue on takistuseks saanud:

• Juhtum A (Tehnosüsteemid, laadimistegevus jms – Priisle tn 22, Tallinn): Detailplaneeringu raames nõutakse naaberkinnistul asuva ärihoone tehnosüsteemide, võimalike laadimistegevuste jm tegevuse müra hinnatud taseme määramist (viide: Terviseameti kiri 12.02.2026 nr 9.3-1/25/4126-4, Lisa 1). Terviseamet nõuab kinnistu omanikult naaberhoone tehnosüsteemide müra mõõtmist, et "veenduda tegelikus olukorras", kuigi naaberhoonel (Priisle tn 18, Tallinn) on kehtiv kasutusluba ja puuduvad teadaolevad kaebused.

Terviseameti kirjas: Esitatud materjalides ei selgu, kas planeeritavale alale levivad müratasemed vastavad KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele ning millised tegevused teostatud mõõtmiste ajal aset leidsid. Seetõttu ei kooskõlasta amet detailplaneeringut.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025037?leiaKehtiv 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/105102016004

24436-02

2/5

• Juhtum B (Kompleksne müra – Jaama tn 1c, Keila): Olemasoleva 100% elamumaa detailplaneering, mille eesmärk rajada 2 eluhoonet. Planeeringuala mõjutavad naaberkinnistute tehnosüsteemid (Jaama 1, Keila – Jaama kauplus, Omniva postkontor), laadimistegevus ning Tallinn-Paldiski suunaline Keila linna läbiv raudteeliiklus. Nõutakse kõigi nende allikate (sh avaliku raudtee ja eraettevõtete äritegevuse) müra hinnatud tasemete määramist planeeringu koostaja kulul (viide: Terviseameti e-kiri 27.01.2026, Lisa 2). Raudteeliiklusest põhjustatud müra mõjude hindamiseks ja võimalike müra normtasemete ületamise analüüsiks Keila linnas tuleb Terviseametil suhelda kohaliku omavalitsuse või raudtee valdajaga ja mitte panna seda ühe 1307 m2 suuruse kinnistu omaniku kohustuseks (analoogsetes tingimustes elamumaa kinnistuid on Keila linnas sadakond).

Terviseameti kirjas: Juhul kui müratasemed planeeringualal ületavad lubatud normtasemeid ning planeeringuga ei planeerita ka tõestatud leevendavaid meetmeid, ei kooskõlasta amet planeeringulahendust.

• Juhtum C (Maanteeliiklus – Viljandi mnt 43a, Tallinn): Olemasoleva hoonestatud elamumaa detailplaneering, mille eesmärk olemasoleva eluhoone asemel rajada 2 eluhoonet. Müraallikaks on Tallinna-Rapla-Türi tee. Nõue esitada müra hinnatud tasemed päevasel ja öisel ajal magistraaltänava ääres, põhjendusega, et lühiaegne 1h pikkune liiklusmüra mõõtmine ei ole piisav detailplaneeringu raames hindamiseks (viide: Terviseameti kirjadest väljavõtted, Lisa 3).

Leiame, et selline halduspraktika, kus detailplaneeringu menetluse raames nõutakse planeeringust huvitatud isikult sisuliselt järelevalveliste toimingute tegemist kolmandate isikute või avalike taristuobjektide müraallikate suhtes, on õigusvastane, ebaproportsionaalne ja vastuolus hea halduse tavaga alljärgnevatel põhjustel:

1. Keskkonnaministri määruste eesmärk: uue müraallika tekitamine vs. olemasolev olukord

Keskkonnaministri 03.12.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 2 sätestab mürahinnangu eesmärgi. Määruse loogika kohaselt on planeeringu mürahinnangu esmane ülesanne tuvastada, kas planeeritav tegevus ise tekitab uut müra või kas planeeritavale alale on võimalik rajada müratundlikke hooneid.

Kui detailplaneeringuga kavandatakse uut müraallikat (nt tootmishoonet, uut teed, kaubanduskeskuse jahutusseadmeid), on arendaja kohustus tõestada (vajadusel modelleerimise teel), et see uus allikas ei hakka ületama keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud normtasemeid piirnevatel aladel.

Kui aga planeeringuga kavandatakse müratundlikku hoonet (nt elamut) olemasolevasse keskkonda, on arendaja kohustus hinnata olemasolevat mürataset, et projekteerida hoonele sobivad fassaadilahendused ja leida puhkealadeks sobilikud asukohad oma kinnistul.

Terviseameti nõue teostada naaberkinnistu seadmete osas müraalast seiret väljub määruse nr 32 raamest. Määruse eesmärk on veenduda planeeringulahenduse teostatavuses (kas hoonet saab sinna ehitada), mitte auditeerida naabrite hetkelist vastavust määrusele nr 71. Viimane on riikliku järelevalve, mitte planeerimismenetluse objekt.

2. Planeerimisseadus ja mõjude hindamise piisavus

Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 kohaselt tuleb planeeringu koostamisel selgitada välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud. Seadusandja ja kohtupraktika on asunud seisukohale, et mõjude hindamine peab olema piisav otsuse tegemiseks, kuid mitte ülemäära koormav (proportsionaalsuse põhimõte).

Tava- ja tunnustatud praktika kohaselt on müraolukorra hindamisel "piisavaks" meetodiks valideeritud arvutusmudelite kasutamine (mida aktsepteerib ka määrus nr 32 § 3 lg 4). Arvutusmudelid (nt liiklusmüra või tööstusmüra leviku kaardid) on planeerimisfaasis sageli täpsemad ja konservatiivsemad kui ühekordne 24h mõõtmine, kuna mudelid võtavad arvesse seadmete helivõimsustasemeid ja aasta keskmist liiklussagedust, välistades juhuslikud tegurid (nt naaberkinnistu seade ei tööta mõõtmise päeval, tuule suund on vale).

Nõudes arvutusmudelite või lühiaegsete helirõhutasemete mõõtmiste asemel pikaajalist mõõtmist müra hinnatud taseme määramiseks, eirab Terviseamet proportsionaalsuse põhimõtet, asetades planeeringust huvitatud isikule ebamõistliku koormuse ja kulutuse, mis ei anna planeeringulahenduse seisukohalt (hoone paigutus ja kaitse) paremat sisendit kui mudel.

Juhime tähelepanu, et isegi olukorras, kus välisõhus leviv müra ületab teatud piirkondades sihtväärtusi või piirväärtusi, ei peaks see automaatselt välistama ehitusõiguse andmist. Vastavalt väljakujunenud praktikale on sellisel juhul planeeringulahenduse osaks ehitustehnilised leevendusmeetmed (nt kõrgema heliisolatsiooniga

24436-02

3/5

fassaadid, hoone paigutus), mis tagavad siseruumides ja puhkealadel nõuetele vastava mürataseme. Nõudes "ideaalset" väliskeskkonda enne planeeringu kehtestamist, eirab Terviseamet võimalust lahendada olukord leevendusmeetmete kaudu, mis ongi detailplaneeringu ja ehitusprojekti üks eesmärke.

3. Määruse nr 71 rakendamine ja "saastaja maksab" printsiip

Keskkonnaministri määrus nr 71 kehtestab normtasemed, mida ei tohi ületada. Kui Terviseamet nõuab arendajalt naaberkinnistu mõõtmist, eeldab Terviseamet vaikimisi, et naaber võib rikkuda määrust nr 71.

Juhime tähelepanu, et kui naaberkinnistu (või tänav, raudtee, trammitee) tekitab normatiivsest kõrgemat müra, on tegemist olukorraga, kus müraallika valdaja rikub keskkonnanõudeid. Planeerimisseadus ega keskkonnaseadustik ei pane kinnistu omanikule kohustust tõendada naabri või avaliku taristuobjekti õiguskuulekust.

Kui Terviseametil on kahtlus määruse nr 71 täitmise osas naaberkinnistult lähtuva müra osas, peab amet rakendama riiklikku järelevalvet. Planeeringu menetlus ei ole asendusmeede tegemata järelevalvele.

Soovime rõhutada Terviseameti praeguse praktika põhimõttelist vastuolu õigusriigi põhimõtetega olukorras, kus otsesed helirõhutasemete mõõtmised (või arvutusmudelid) peaksidki fikseerima normide ületamise. Kui detailplaneeringu menetluse käigus tuvastatakse, et naaberkinnistu tehnoseadmed või tänavaliiklus tekitavad planeeringualal normatiivsest kõrgemat müra, on tegemist tõendatud rikkumisega müraallika valdaja poolt. Sellises olukorras peaks Terviseamet vastavalt oma põhimäärusele algatama riikliku järelevalvemenetluse müra tekitaja (naaberettevõte, teeomanik) suhtes, et viia olukord normidega vastavusse.

Terviseamet kasutab kolmanda isiku poolt toime pandud rikkumist alusena, et keelduda detailplaneeringu kooskõlastamisest. Selline lähenemine on käsitletav kinnistu omaniku karistamisena teise isiku tegevuse (või tegevusetuse) eest. On õiguslikult vastuvõetamatu olukord, kus naaberkinnistu valdaja poolt normide rikkumine (näiteks paigaldab mürarikkama soojuspumba) annab talle sisuliselt vetoõiguse naabri arendustegevuse üle.

Terviseamet ei saa seada planeeringu kehtestamise tingimuseks olukorda, kus kinnistu omanik peab "kannatama" seni, kuni riik või omavalitsus suudab (või soovib) tagada keskkonnanormide täitmise müraallika juures. Planeeringut ei saa jätta kooskõlastamata põhjendusega, et "keskkond on rikutud", vaid planeeringuga tuleb ette näha leevendusmeetmed (hoone paigutus, fassaadi isolatsioon), mis kaitsevad tulevasi elanikke olemasoleva (ja riigi poolt tolereeritud) olukorra eest.

Olukord, kus ühe isiku (naabri) võimalik õigusvastane käitumine (müra normide ületamine) piirab teise isiku põhiseaduslikku õigust oma omandit vabalt vallata ja kasutada (Põhiseadus4 § 32), on lubamatu. Riik ei saa lükata oma tegematajätmistest (puudulik järelevalve) tulenevat koormist kinnistuomaniku õlgadele, seades omandiõiguse realiseerimise sõltuvusse kolmandate isikute suvast või rikkumistest.

4. Riikliku järelevalve kohustuse õigusvastane delegeerimine

Terviseameti põhimääruse § 6 lg 2 p 4 kohaselt on Terviseameti, mitte eraisiku või kinnistu omaniku, ülesanne, teostada riiklikku järelevalvet ja kontrollida normidest kinnipidamist. Nõudes detailplaneeringu koostajalt naaberkinnistu (kolmanda isiku) tekitatava müra või naaberkinnistul valitseva müraolukorra helirõhutasemete mõõtmist, delegeerib haldusorgan sisuliselt oma põhimäärusest tuleneva järelevalvefunktsiooni eraõiguslikule isikule.

Detailplaneeringu eesmärk on lahendada konkreetse kinnistu ehitusõigus ja ruumiline lahendus, mitte viia läbi kontrolli ümbritseva keskkonna (sh naabrite seadmete või tegevuse) seaduslikkuse üle. Kui Terviseametil on kahtlus, et naaberkinnistul ületatakse müra normtasemeid, on ametil kohustus algatada järelevalvemenetlus ja teostada mõõtmised ise või nõuda seda müraallika valdajalt (AÕKS alusel), mitte panna seda koormust planeeringust huvitatud isikule.

Eeltoodud kahe näite (B ja C) puhul on planeeringualal tegemist olemasolevate elamumaadega, mis asuvad väljakujunenud hoonestusega piirkonnas teiste eluhoonete vahel. Naaberkinnistul asuvatel ärihoonetel (A ja B) on kehtivad kasutusload, mis eeldab, et need vastavad nõuetele. Planeeringu menetluses tuleb eeldada õiguspärast olukorda. Ei ole asjakohane nõuda, et uue planeeringu raames hakataks kontrollima naaberkinnistute aastatetaguseid ehituslubasid või kasutusloaga fikseeritud seadmete vastavust tänastele

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv

24436-02

4/5

normidele läbi kulukate mõõtmiste. See looks ohtliku pretsedendi, kus iga uue planeeringu algatamine tooks kaasa naabruskonna totaalse tehnilise auditeerimise kinnistuomaniku kulul.

Haldusmenetluse seaduse § 6 sätestab uurimispõhimõtte, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Kui Terviseamet leiab, et naaberkinnistute müra on menetluse seisukohalt määrav, peab amet need andmed ise riikliku järelevalve käigus hankima, mitte nõudma menetlusosaliselt tõendeid, mille hankimine ei ole tema võimuses.

5. Volitusnormi puudumine ja omandiõiguse riive

Haldusmenetluse seaduse5 § 3 lg 1 kohaselt võib haldusorgan teostada toiminguid ainult seaduse alusel. Puudub õigusnorm, mis kohustaks detailplaneeringust huvitatud isikut teostama või tellima järelevalve iseloomule vastavaid mõõtmisi võõral kinnistul asuva tegevuse või seadmete suhtes.

Samuti puudub planeeringu koostajal õiguslik alus siseneda naaberkinnistule, paigaldada sinna mõõteseadmeid või nõuda naabrilt seadmete töötamist maksimaalvõimsusel mõõtmise ajal või esitada andmeid mürahinnangu koostamiseks (olemasoleva keerukate tehnosüsteemidega hoone või laadimistegevuste jms eeldab helirõhutasemete mõõtmiste teostamist müraallikate läheduses müra hinnangu koostamiseks). Lisaks juhime tähelepanu, et planeeringust huvitatud isikul puudub õiguslik alus ja faktiline kontroll naaberkinnistutel asuvate müraallikate töörežiimide üle. Terviseameti nõue asetab kinnistu omaniku olukorda, kus haldusakti täitmine eeldab potentsiaalset eraelu puutumatuse või omandiõiguse riivet kolmandate isikute suhtes, milleks kinnistu omanikul puuduvad volitused.

6. Vastuolu Õiguskantsleri seisukohtadega ja hea halduse tavaga

Viitame Õiguskantsleri korduvatele seisukohtadele (nt 14.04.2023 nr 7-4/230171/2302082 ja üldised suunised järelevalve osas), milles on rõhutatud, et inimestel on õigus eeldada, et riik tagab kehtestatud normide täitmise.

Olukord on paradoksaalne:

• Stsenaarium A: Kui Terviseametile on laekunud kaebusi või on info, et naaberkinnistul paiknevad müraallikad või avalikud taristuobjekti on põhjustanud müra normtasemete ületamise, on see ameti tegemata järelevalve. Amet ei saa seada planeeringu kehtestamise eeltingimuseks seda, et kinnistu omanik fikseerib ameti eest rikkumise oma kinnistul, mis välistab edasise menetluse.

• Stsenaarium B: Kui kaebusi ei ole ja probleemid ei ole teada, on müra hinnatud taseme määramiseks pikaajaliste helirõhutasemete mõõtmise nõudmine "igaks juhuks" käsitatav halduskiusuna ja bürokraatliku takistusena, mis venitab menetlust ja tekitab põhjendamatuid kulusid. Kui Terviseametil puudub info rikkumise kohta, tuleb eeldada, et kasutusloaga hooned ja seadmed töötavad nõuetele vastavalt (õiguspärase ootuse printsiip).

Õiguskantsler on märkinud, et haldusorgan ei tohi veeretada oma tööülesandeid ega halduskoormust kodanikele. Nõue teostada naaberkinnistu suhtes "järelevalvelist laadi" mõõtmisi on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3 lg 2), kuna eesmärki (müraolukorra hindamine) on võimalik saavutada vähem koormavate meetmetega (nt arvutuslik modelleerimine olemasolevate andmete baasil või lühiaegsed helirõhutasemete mõõtmised), mida on siiani detailplaneeringutes aktsepteeritud.

Olukord, kus Terviseamet keeldub planeeringu kooskõlastamisest (või peatab menetluse) põhjendusega, et "me ei tea, kas naaber teeb müra", on käsitatav haldusomavolina. See on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3 lg 2).

Kokkuvõte:

Planeeringu fookus: Detailplaneeringu mürahinnangu eesmärk on hinnata planeeritava olukorra vastavust ja kavandada leevendusmeetmed (määrus nr 32), mitte teostada järelevalvet olemasoleva olukorra üle.

Järelevalve pädevus: Nõue teostada naaberkinnistutel toimuva või avalike taristuobjektide osas pikaajalisi helirõhutasemete mõõtmisi väljub planeeringu koostaja kohustustest ja kuulub Terviseameti riikliku järelevalve pädevusse.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031?leiaKehtiv

24436-02

5/5

Palume Terviseametil:

1. Loobuda nõudest teostada naaberkinnistu müraallikate või mürataseme pikaajalist mõõtmist müra hinnatud tasemete määramiseks. Pikaajaline mõõtmine võib olla mõistlik vajalike lähteandmete saamiseks planeeringu koostamisel väga selgetel juhtudel, kuid see ei saa toimuda meelevaldselt Terviseameti poolse soovi alusel kooskõlastamise protsessis viimasel hetkel.

2. Aktsepteerida müraolukorra hindamist arvutuslike mudelite ja/või lühiajaliste helirõhutasemete mõõtmiste baasil, nagu on tavapärane praktika.

3. Eelpoolt kirjeldatud põhjenduste alusel peaks Terviseamet kõikides hetkel menetluses olevates detailplaneeringutes vastavatest mõõtmiste nõudmistest loobuma, mis on seotud naaberkinnistutelt või taristuobjektilt tuleneva müra kontrollimisega planeeringualal (käsitlus on eriti kriitiline olemasolevatel elamumaadel). Kui mõõtmised on ka tehtud, siis ei saa see olla alus detailplaneeringu mitte kooskõlastamiseks Terviseameti poolt.

4. Juhul kui Terviseametil on põhjendatud kahtlus naaberkinnistult või avalikelt taristuobjektidelt lähtuva müra normtasemete rikkumise osas olemasolevatel hoonestatud elamumaadel (nt Keila linna läbiva raudteeliikluse osas), palume ametil teostada vastav riiklik järelevalve oma pädevuse piires, sõltumatult käimasolevate detailplaneeringute menetlusest.

Lugupidamisega, Marko Ründva | juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa 1. Terviseameti kiri 12.02.2026 nr 9.3-1/25/4126-4,

Lisa 2. Terviseameti e-kiri 27.01.2026

Lisa 3. Terviseameti kirjadest väljavõtted

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 13.01.2026 nr 3-2/25/1288 - 6

Meie 12.02.2026 nr 9.3-1/25/4126-4

Priisle tee 22 kinnistu detailplaneering

Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse §

127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Priisle tee

22 kinnistu detailplaneeringu. Amet on detailplaneeringu kooskõlastamata jätnud 05.06.2025

kirjaga nr 9.3-1/25/4126-2, sest müratasemeid ei olnud piisava põhjalikkusega hinnatud.

Planeeritud on ühe elamu- ja ärimaa krundi ning ühe transpordimaa krundi moodustamine.

Kavandatud positsioon nr 1 krundile on määratud ehitusõigus kahe äriruumidega korterelamu

hoone ja alajaama ehitamiseks. Korterelamu esimesele korrusele on võimalik kavandada

äriruumid. Korterelamute korruselisus on 2-4 maapealset korrust ning kaks maa-alust korrust.

Planeeringuala suuruseks on määratud 2,44 ha. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu maakasutus- ja ehitustingimustega.

Planeeritaval alal on läbi viidud helirõhutasemete mõõtmised (Kajaja Acoustics OÜ,

01.10.2025, töö nr 25426-01). Mõõtmiste eesmärgiks oli fikseerida Tallinnas, Lasnamäe

linnaosas Priisle 22 kinnistul helirõhutasemed. Mõõtmised teostati ühes mõõtepunktis

25.09.2025 kell 15:20-16:20.

Esitatud materjalidest ei selgu, et mõõdetud keskmisi müratasemeid oleks hinnatud. Amet

selgitab, et keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

kohaselt on müra hinnatud tase etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase,

millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid

tegureid. KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemed on hinnatud müratasemed,

seega ei saa läbi viidud helirõhutasemete mõõtmiste aruandes toodud mõõdetud keskmisi

müratasemeid eelnimetatud määrusega kõrvutada.

Esitatud materjalidest selgus, et mõõdetud maksimaalne helirõhutase oli 65 dB, mida põhjustas

auto ukse sulgemine. Esitatud materjalidest ei selgu aga millised tegevused naaberkinnistul,

Priisle tee 18 toimuvad ning milliseid tegevusi teostatud helirõhutasemete mõõtmistel

mõõdeti. Näiteks ei selgu, kas mõõdeti liiklusmüra, tööstusmüra, äritegevuse müra,

tehnoseadmete müra või muud müra. Amet selgitab, et eelnimetatud müra liikidele on KeM

määruses nr 71 kehtestatud erinevad väärtused. Lisaks juhib amet tähelepanu, et juhul kui kõrval

kinnistul mürarikkaid tegevusi ei toimu, siis ka selline info peaks olema kooskõlastamiseks

esitatud materjalides toodud.

2 / 2

Esitatud materjalides ei selgu, kas planeeritavale alale levivad müratasemed vastavad

KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele ning millised tegevused teostatud mõõtmiste

ajal aset leidsid. Seetõttu ei kooskõlasta amet detailplaneeringut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]

Tänan kirja ja selgituse eest. Paraku amet jääb oma 29. jaanuari vastuskirjas (lisan) siiski seisukohale, et tehtud mõõtmised (Kajaja Acoustics OÜ, 07.08.2025, töö nr 25323-01) on puudulikud.

Detailplaneeringu alal teostatud mõõtmiste (Kajaja Acoustics OÜ, 07.08.2025, töö nr 25323-01) puhul on tegemist mõõdetud tulemustega. Juhin tähelepanu, et KeM määrus nr 71 § 11 lg 2 kohaselt ei tohi müra hinnatud tase ületada määruse lisas 1 esitatud müra normtaset ning § 11 lg 1 kohaselt on müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Eelnevale tuginedes ei ole võimalik ametil anda enda poolt kooskõlastust, kuna mõõtmistulemusi ei ole võimalik kehtivate normtasemetega võrrelda. KeM määrus 71 § 3 kohaselt on liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel.

… Esitatud materjalid sisaldavad muuhulgas liiklusmüra mõõtmisi detailplaneeringu maa- alal (Kajaja Acoustics OÜ, 07.08.2025, töö nr 25323-01). Mõõtmised on teostatud 24.07.2025 kell 10:36-11:36. Mõõtmiste eesmärgiks oli fikseerida Viljandi mnt 43a kinnistul autoliiklusest põhjustatud helirõhutasemed. Mõõtmised viidi läbi kahes mõõtepositsioonis. Mõõtepunktis MP01 oli mõõdetud LA,eq,T 53 dB ja mõõdetud LA,max 68 dB. Mõõtepunktis MP02 mõõdetud LA,eq,T 51 dB ja mõõdetud LA,max 66 dB. KeM määrus nr 71 § 3 defineerib liiklusmüra kui müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. KeM määrus nr 71 § 11 lg 3 kohaselt ei tohi müra hinnatud tase ületada käesoleva määruse lisas 1 esitatud müra normtaset ning lg 1 kohaselt on müra hinnatud tase etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Lisaks juhib amet tähelepanu KeM määrus nr 71 § 10 lg 5, mille kohaselt peab mõõtmisprotokollis märgitud see, kui liiklusmüra tasemete mõõtmistulemuste esitamisel ei ole arvestatud aasta keskmist liiklussagedust. Ameti hinnangul ei ole teostatud mõõtmiste põhjal võimalik hinnata alal esinevat liiklusmüra olukorda, kuna mõõtmised on teostatud väga lühikese aja jooksul, lisaks väljaspool tipptundi. Lisaks võib mõõtmistulemusi mõjutada ka suvine periood, mil paljud inimesed puhkavad ning liiklust on vähem.