Selgitustaotlus

Teie: Reg.kpv 18.02.2026 Viit 9.3-2/26/1472-1

Meie: Reg.kpv 26.03.2026 Viit 9.3-2/26/1472-2

Tere!

Täname Teid pöördumise eest, milles käsitlete Terviseameti praktikat detailplaneeringute kooskõlastamisel müra hindamise küsimustes.

Selgitame, et Terviseamet lähtub detailplaneeringute kooskõlastamisel kehtivatest õigusaktidest ning nende eesmärgist tagada tervist toetav keskkond. Müratasemete hindamisel ja normtasemete kohaldamisel juhindume eelkõige atmosfääriõhu kaitse seadusest ning selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti lähtume rahvatervishoiu seadusest ning sotsiaalministri 12.11.2025 määrusest nr 61, mis käsitleb müra ohutust hoonetes.

Lisaks tuleneb Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktist 12, et planeeringu koostamisel tehakse koostööd ning kooskõlastatakse planeering Terviseametiga juhul, kui käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra küsimusi. Sellest tulenevalt on Terviseametil kohustus hinnata, kas planeeringulahendus tagab terviseohutuse põhimõtteid.

Planeeringute kooskõlastamisel on Terviseametil kohustus hinnata, kas kavandatav lahendus tagab tervist toetava keskkonna. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lõikele 1 tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et nende elluviimisel ei ületata piirkonna jaoks kehtestatud müra normtasemeid. Samuti tuleneb § 56 lõikest 3, et planeeringust huvitatud isik peab tagama müra sihtväärtuste täitmise.

Kooskõlastamise menetluses lähtume põhimõttest, et esitatud materjalid peavad võimaldama hinnata tegelikku müraolukorda ning selle vastavust normidele. Seejuures ei eelista Terviseamet ühte kindlat hindamismeetodit – aktsepteerime nii arvutuslikke mudeleid kui ka mõõtmistulemusi, eeldusel et need on ajakohased, piisava detailsusega ning peegeldavad tegelikku olukorda.

Seejuures juhindume ka keskkonnaministri 03.10.2016 määrusest nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“, mis täpsustab mürahinnangu eesmärki. Määruse kohaselt koostatakse mürahinnang prognoositava müra leviku ulatuse ja olemasoleva müraga koosmõju määramiseks ja piiramise kavandamiseks. Samuti sätestab määrus, et müra mõõtmise kestus tuleb valida selliselt, et see hõlmaks müra kõiki iseloomulikke muutusi etteantud ajavahemikus ja asukohas.

Probleemid tekivad eelkõige juhtudel, kui kasutatakse vananenud või mittesobivaid lähteandmeid (näiteks muutunud liiklusolukorra korral), samuti siis, kui mõõtmistulemuste esitamisel ei ole üheselt arusaadav, kas tegemist on mõõdetud või hinnatud müratasemetega, või kui puudub piisav teave müraallikate, nende töörežiimide ning mõõtmistingimuste kohta. Sellistel juhtudel ei ole võimalik teha usaldusväärset järeldust müra normtasemete täitmise kohta ning planeeringut ei saa kooskõlastada enne, kui vastav info on täiendatud.

Rõhutame, et planeeringu kooskõlastamata jätmine ei ole suunatud arendustegevuse takistamisele, vaid osutab vajadusele täiendada esitatud lahendust või esitada täpsustavaid andmeid, mis võimaldavad hinnata planeeringu vastavust kehtivatele nõuetele. Praktikas on võimalik müra normtasemete tagamiseks rakendada erinevaid tehnilisi ja arhitektuurseid meetmeid, nagu hoonete paigutus, müratõkked, kõrgema heliisolatsiooniga konstruktsioonid jms.

Teie pöördumises käsitletud juhtumite osas selgitame täiendavalt:

Priisle tee 22, Tallinn

Esitatud müramõõtmiste aruandest ei olnud võimalik üheselt aru saada, kas tegemist on hinnatud müratasemetega või üksnes mõõdetud hetkväärtustega. Samuti puudus selgus, milliseid müraallikaid mõõtmised hõlmasid (nt kas arvesse oli võetud naaberkinnistu laadimistegevus, tehnoseadmed või muu äritegevus).

Arvestades, et potentsiaalsed müraallikad paiknevad planeeritavatele müratundlikele hoonetele väga lähedal, on oluline, et mürahinnang kajastaks nende tegelikku mõju. Ilma selge infota müraallikate ja mõõtmistingimuste kohta ei ole võimalik hinnata, kas kavandatav lahendus vastab nõuetele või milliseid leevendusmeetmeid oleks vaja rakendada.

Täiendavate selgituste laekumisel on müraolukord muutunud arusaadavamaks ning planeering on esitatud uuesti kooskõlastamiseks.

Jaama tn 1c, Keila

Detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamisel puudus mürahinnang täielikult ning tugineti vananenud mürakaardile, mis ei kajastanud tegelikku olukorda. Arvestades, et planeeringuala paikneb nii raudtee kui ka äritegevuse mõjupiirkonnas, on vajalik hinnata mitme erineva müraallika koosmõju.

Ka täiendatud materjalides jäi ebaselgeks, millised on konkreetsed müraallikad kõrvalkinnistul, milline on nende töötsükkel ning kas esitatud mõõtmised iseloomustavad kogu ööpäevast olukorda. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik hinnata ei keskmisi ega maksimaalseid müratasemeid ega teha järeldusi normtasemete täitmise kohta.

Sellises olukorras ei saa Terviseamet anda hinnangut, kas planeeringuga kavandatav vastab nõuetele.

Viljandi mnt 43a, Tallinn

Esialgsed mõõtmised viidi läbi lühikese ajavahemiku jooksul ning perioodil, mis ei pruukinud kajastada liikluse tüüpilist intensiivsust (suvine aeg, tipptundide väline periood). Samuti puudus sidumine liiklussageduse andmetega, mistõttu ei olnud võimalik hinnata, kas tulemused on esinduslikud.

Arvestades, et tegemist on olulise liiklusmagistraali mõjupiirkonnaga ning piirkonnas on toimunud liikluskorralduslikke muudatusi, on oluline tugineda andmetele, mis peegeldavad tegelikku ja ajakohast müraolukorda.

Täiendatud müramõõtmisprotokoll, milles on määratud hinnatud müratasemed vastavalt nõuetele, on Terviseameti hinnangul piisav. Täiendatud detailplaneeringu dokumente ei ole ametile kooskõlastamiseks hetkel uuesti esitatud.

Nendest näidetest nähtub, et Terviseamet ei sea nõudeid mõõtmiste tegemiseks iseenesest, vaid vajadus täiendavate andmete järele tuleneb olukordadest, kus olemasolev info ei võimalda hinnata müra normtasemete täitmist ega planeeringulahenduse sobivust.

Terviseamet ei delegeeri oma järelevalveülesandeid planeeringust huvitatud isikutele. Samas on planeeringu koostaja kohustus esitada piisav ja asjakohane info, mis võimaldab hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid. Kui olemasolev müraolukord ei ole piisavalt selge, võib selle täpsustamiseks olla vajalik täiendavate andmete kogumine.

Kokkuvõtvalt rõhutame, et Terviseameti eesmärk on tagada, et uute planeeringute elluviimisel oleks tagatud tervist toetav keskkond. Selleks peavad planeeringu materjalid võimaldama teha põhjendatud ja usaldusväärse hinnangu müraolukorra kohta.

Oleme valmis jätkama konstruktiivset koostööd nii arendajate kui ka kohalike omavalitsustega, et leida lahendusi, mis on ühtaegu tervisekaitseliselt põhjendatud ja praktiliselt teostatavad.

Heade soovidega

Margus Korsjukov

teenuse juht

keskkonnatervise osakond

7943500 | 53432468

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.