Kutseseaduse eelnõu

1

EELNÕU 17.02.2026

Kutseseadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesolev seadus sätestab kutse- ja oskuste süsteemi toimimise ja korralduse ning haldusjärelevalve alused.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsenõuete väljatöötamine ning kutse

andmise alused on reguleeritud teiste seadustega. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Kutse- ja oskuste süsteem

(1) Kutse- ja oskuste süsteemi eesmärk on tagada kvalifikatsioonide riigisisene ja

rahvusvaheline võrreldavus ning ühiskonna ja tööturu oskuste vajaduse analüüs ja prognoos.

(2) Kutse- ja oskuste süsteem toetab inimeste kompetentsuse arendamist, hindamist ja tunnustamist elukestva õppe, tööturu ja ühiskonna vajaduste raames ning tööjõu ja oskuste vajaduse seostamist koolituspakkumisega.

(3) Kutse- ja oskuste süsteemi osad on tööjõu ja oskuste vajaduse analüüs, prognoos ja seire,

tööturul nõutavate kompetentside kirjeldamine kutsestandardites ja kompetentsiprofiilides ning isiku kompetentsuse hindamine.

(4) Kutse- ja oskuste süsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, ühendades kvalifikatsiooniraamistiku kaudu haridus- ja tööturupoliitika.

§ 3. Kompetentsus, kompetents ja kvalifikatsioon

(1) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside

kogumina. (2) Kompetents on teadmiste, oskuste ning kogemuste ja hoiakute kogum, mis võimaldab täita

kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.

(3) Kvalifikatsioon on pädeva asutuse hindamise tulemusena tunnustatud kompetentsus. § 4. Kvalifikatsiooniraamistik

(1) Kvalifikatsiooniraamistik on võrdlusraamistik, mis eristab kutse- ja haridustasemeid

omandatud teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel. (2) Kvalifikatsiooniraamistiku kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

2

(3) Kvalifikatsiooniraamistiku arendamist korraldab kutseasutus.

§ 5. Kutsetegevuse valdkond ja kutseala

(1) Kutsetegevuse valdkond on terviklik majandus- või ühiskonnaelu valdkond, mis hõlmab mitut omavahel seotud kutseala.

(2) Kutsetegevuse valdkondade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Kutseala on samalaadset kompetentsust eeldav kutsetegevus. § 6. Kutse, kutsetase, osakutse ja esmakutse

(1) Kutse on kutsestandardis kirjeldatud ja kutse andja otsusega tõendatud kompetentsus teatud

ametites tegutsemiseks. (2) Kutsetase on kvalifikatsiooniraamistikuga seotud kutsealase kompetentsuse tase, mis

määratakse kutsestandardis.

(3) Osakutse on kutsestandardis kirjeldatud osa kutsest, mis omab tööturul iseseisvat väljundit ning mille kvalifikatsiooniraamistiku tase määratakse kutsestandardis.

(4) Esmakutse on õppeasutuse otsusega tõendatud kompetentsus, et isik on omandanud kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid.

§ 7. Kutsestandard

(1) Kutsestandardis kirjeldatakse kutsealase kompetentsuse nõudeid vastaval kvalifikatsiooniraamistiku tasemel.

(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega.

(3) Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise täpsema korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega. § 8. Kompetentsiprofiil

(1) Kompetentsiprofiilis kirjeldatakse ameti, kutseala või kutsetegevuse valdkonna

kompetentse vastaval kvalifikatsiooniraamistiku tasemel või tasemetel. (2) Kompetentsiprofiil on õppe- ja koolituskavade koostamise alus.

(3) Ametialase kompetentsiprofiili alusel koostatud õppe- ja koolituskava lõpetamisel antakse

esmakutse kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametis tegutsemiseks. (4) Kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsema korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 9. Mikrokvalifikatsioon

3

(1) Mikrokvalifikatsiooni käsitatakse täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. (2) Kutsestandardis või kompetentsiprofiilis võib eristada vastaval kvalifikatsiooniraamistiku

tasemel kompetentsi või kompetentside kogumit, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja on mikrokvalifikatsiooni õppekava alus.

2. peatükk

Kutsesüsteemi osalised

§ 10. Kutseasutus

(1) Ühtse ja korrastatud kutse- ja oskuste süsteemi arendamist korraldav asutus (edaspidi kutseasutus) on Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmida

eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut.

(3) Kutseasutuse ülesanded on: 1) kutse- ja oskuste süsteemi arendamine ja rakendamine;

2) tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringute läbiviimiseks metoodika arendamine, valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute läbiviimine, uuringutulemuste tutvustamine ja tööjõu järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute elluviimise seire;

3) kutse- ja oskuste süsteemiga seotud dokumendivormide väljatöötamine; 4) kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite koostamise metoodika väljatöötamine ja

kehtestamine; 5) kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamine, uuendamine ja kehtestamine, arvestades valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning eksperthinnanguid;

6) kutse andja valimine; 7) kutse andmise korra kehtestamine;

8) kutse andmisega seotud kulude arvestamise põhimõtete ja kalkulatsiooni vormide kehtestamine; 9) kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu kehtestamine;

10) haldusjärelevalve teostamine kutse andja kutse andmise tegevuse üle; 11) tööjõu ja oskuste arendusnõukogu töö korraldamine;

12) valdkondlike eksperdikogude moodustamine, nende töö korraldamine ja töökorra kinnitamine ning tegevuse lõpetamine; 13) kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimise korra väljatöötamine ja kehtestamine;

14) Eesti kutse- ja oskuste süsteemi tutvustamine riigisiseselt ja rahvusvaheliselt; 15) kutse- ja oskuste süsteemi alane nõustamine ja koolituse korraldamine;

16) oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud Euroopa Liidu algatuste elluviimine; 17) muudest õigusaktidest tulenevad ülesanded.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel on kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmitud haldusleping, täidab eraõiguslik juriidiline isik käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2

sätestatud ülesannete täitmisel täidesaatva riigivõimu ülesandeid isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 tähenduses.

§ 11. Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu

(1) Vabariigi Valitsus moodustab Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu ja kinnitab selle koosseisu ning töökorra korraldusega.

4

(2) Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu moodustatakse tööjõu oskuste arendamise, konkurentsivõime edendamise ja elukestva õppe valdkonnaga seotud institutsioonide

esindajatest.

(3) Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu ülesanded on: 1) hariduse ja tööturu oskuste arendamisega seotud osapooltele ettepanekute tegemine kutse- ja oskuste süsteemi ning kvalifikatsiooniraamistiku arendamiseks ja rakendamiseks;

2) Vabariigi Valitsuse ja teiste töö- ning haridusvaldkonna osapoolte nõustamine inimeste teadmiste ja oskuste ning kvalifikatsiooniga seotud otsuste tegemisel;

3) ühiskonna tööjõu nõudluse ja pakkumise ning inimeste teadmiste ja oskustega seotud info ja valdkondliku eksperditeadmise koondamine; 4) strateegiliste prioriteetide seadmine tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire

uuringute läbiviimiseks; 5) ettepanekute tegemine tööturu osapooltele ja ametkondadele tööjõu järelkasvu tagamise

meetmete kavandamiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks, õppe- ja koolituskohtade loomiseks tasemeõppes ja täienduskoolituses ning riigieelarvest tehtavate hariduskulutuste otstarbekaks ja efektiivseks kasutamiseks.

§ 12. Valdkondlik eksperdikogu

(1) Valdkondlik eksperdikogu on kutseasutuse juures tegutsev sama kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi

esindajatest koosnev kutseasutust ja Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu nõustav kogu.

(2) Valdkondliku eksperdikogu eesmärk on kutsetegevuse valdkonna tööjõunõudluse ja pakkumise ning inimeste oskustega seotud info ja ekspertteadmise koondamine.

(3) Valdkondliku eksperdikogu ülesanded on: 1) ettepanekute tegemine kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamiseks ja

uuendamiseks; 2) eksperthinnangu andmine kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite kavanditele; 3) tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire uuringute järelduste kooskõlastamine

ning mõju hindamine valdkonna arengule, tuvastades valdkonnaga seotud kitsaskohti ja pakkudes lahendusi;

4) tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi, prognoosi ja seire uuringutes tehtud ettepanekute rakendamise seiramine.

(4) Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 13. Kutse andja

(1) Kutse andja on juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse.

(2) Kui kutsealale on kehtestatud kutsestandard, toimub kutse andja valimine avaliku konkursiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi teistkordsel luhtumisel täidab kutse andja

ülesandeid kutseasutus kuni uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi korras.

5

(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks aastaks ühele või mitmele avalikul konkursil valitud kutse andjale kutse või kutsete andmise kohta kutsetasemetel, mis on määratud kutse andja avaliku konkursi tingimustes.

(5) Kutseasutus annab kõrgkoolile kutse andja õiguse kõrgkooli avalduse alusel ilma käesoleva

paragrahvi lõikes 2 reguleeritud konkurssi korraldamata, kui õppekava vastab kutsestandardile ja kõrgkool on riiklikult tunnustatud. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse õppekava kutsestandardile vastavaks, kui õppekava õpiväljundites sisalduvad kõik kutsestandardis

esitatud kompetentsusnõuded.

§ 14. Kutse andja valimine

(1) Kutse andja konkursil osaleja peab vastama järgmistele tingimustele :

1) kutse andjal peavad olema vahendid ja võimalused kutse andmise korraldamiseks; 2) kutse andjal peab kutse andmiseks olema palgatud piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe

ja kogemustega töötajaid ning moodustatud kutsekomisjon; 3) kutse andja peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja kedagi diskrimineerimata.

(2) Kutse andjana tegutsemise õiguse taotlemiseks avalikul konkursil osalemise eest tasutakse

riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (3) Kutseasutus registreerib konkursi võitjaks kuulutatud kutse andja kutse- ja oskuste registris.

(4) Kutseasutus ei rahulda kutse andja konkursil osalemise taotlust, kui:

1) konkursil osaleja ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) konkursil osaleja ei ole esitanud nõutud dokumente; 3) konkursil osaleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

4) konkursil osalejal on ajatamata riiklike maksude võlgnevusi.

(5) Kutse andja valimise avaliku konkursi korraldamise täpsemad nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 15. Esmakutse andmise õigus

(1) Kutseasutus annab esmakutse andmise õiguse riiklikult tunnustatud õppeasutusele kutse andjana tegutsemiseks pärast õppekava registreerimist Eesti hariduse infosüsteemis, kui õppekava vastab ametialasele kompetentsiprofiilile.

(2) Riiklikult tunnustatuks loetakse õppeasutus, mis on läbinud kvaliteedi hindamise

kutseõppeasutuse seaduse alusel või institutsionaalse akrediteerimise kõrgharidusseaduse alusel ning on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis.

(3) Õppekava loetakse kompetentsiprofiilile vastavaks, kui õppekavaga kirjeldatud õpiväljundites sisalduvad kõik ametialases kompetentsiprofiilis esitatud kompetentsusnõuded.

Õppekava vastavust hindab õppekava registreerimisel Haridus- ja Teadusministeerium. (4) Õppekaval esmakutse andmise õigus antakse õppeasutustele vastaval õppekaval õppe

läbiviimise õiguse kehtivuse lõppemiseni.

§ 16. Kutse andja ülesanded

6

(1) Kutse andja ülesanded on: 1) kutsekomisjoni moodustamine ja selle töö korraldamine; 2) kutsekomisjoni töö kohta esitatud kaebuste lahendamine;

3) koostöös kutsekomisjoniga kutse andmise korra eelnõu välja töötamine ja selle kutseasutusele esitamine kutse andmise õiguse taotlemisel;

4) kutse andmise korra eelnõu, kompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise korraldamine; 5) kutseeksami läbiviimine kompetentsuse hindamiseks sobilikus õppe- või töökeskkonnas,

sealhulgas kutseõppe tasemeõppes õppijatele; 6) elektroonilise kutseeksami korraldamisel selle läbiviimine riiklikus eksamite infosüsteemis

või muus infosüsteemis, mis vastab isikuandmete kaitse seaduses kehtestatud turvanõuetele; 7) kutse taotlemise ja kutse taastõendamisega seotud kulude arvestus kooskõlas kutseasutuse välja töötatud põhimõtetega ja selle esitamine kutseasutusele;

8) kutse andmise väljakuulutamine vähemalt kaks korda aastas; 9) kutse andmisega seotud teabe avalikustamine;

10) kutset taotleva isiku avalduse ja dokumentide vastuvõtmine ning kutsekomisjonile otsustamiseks esitamine; 11) kutseasutusele kutse- ja oskuste registrisse kandmisele kuuluvate andmete edastamine;

12) kutse andmise korraldamise ning kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise aruande esitamine kutseasutusele vähemalt üks kord kalendriaastas.

(2) Esmakutse andmisel täidab õppeasutus kutse andjana järgmisi ülesandeid: 1) hindamisjuhendite ja teiste esmakutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine ja

kehtestamine; 2) kompetentsuse hindamine sobilikus õppe- või töökeskkonnas kaasates valdkonna tööandjaid;

3) esmakutse andmine; 4) esmakutse andmisega seonduvate andmete edastamine kutseasutusele kutse- ja oskuste registrisse kandmiseks.

(3) Õppeasutusele ei kohaldata esmakutse andmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1, käesoleva

seaduse §-s 19, § 20 lõikes 2 ja §-s 21 sätestatut. (4) Kutseõppeasutus viib esmakutse andmisel korraldatava elektroonilise kutseeksami läbi

riiklikus eksamite hindamissüsteemis.

§ 17. Kutse andja õiguse kehtetuks tunnistamine

(1) Kutseasutus võib tunnistada konkursil valitud kutse andja õiguse kehtetuks, kui kutse andja:

1) ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud kutse andja tingimustele; 2) on esitanud sellesisulise kirjaliku taotluse; 

3) ei võimalda teostada haldusjärelevalvet oma tegevuse üle kutse andmisel;  4) ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud kutseasutuse tehtud ettekirjutust;  5) on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud temale esitatud nõudeid või jätnud

täitmata temale pandud ülesandeid; 6) on esitanud konkursil osalemiseks valeandmeid; 

7) on tegevuse lõpetanud või on välja kuulutatud tema pankrot;  8) ei ole korraldanud kutse andmist ühe aasta jooksul; 9) tegevus on olnud peatunud vähemalt kuus kuud järjest. 

(2) Kutseasutus võib tunnistada õppeasutuse kutse andja õiguse esmakutse andmiseks

kehtetuks, kui:

7

1) õppeasutuse õppekasvatustöös on kutseõppeasutuse seaduse alusel kvaliteedi hindamise tulemusena avastatud olulised mittevastavused; 2) õppeasutus jääb kõrgharidusseaduse alusel institutsionaalsel akrediteerimisel

akrediteerimata; 3) õppekava ei vasta kutsestandardile või kompetentsiprofiilile.

3. peatükk

Kutse andmine

§ 18. Kutse andmise alused

(1) Kutse ja osakutse annab kutse andja otsusega, kui kutseeksam on sooritatud.

(2) Esmakutse annab õppeasutus otsusega ametialase kompetentsiprofiili alusel koostatud õppekava lõpetamisel.

(3) Kutse andja teeb kutse, osakutse ja esmakutse andmise otsuse kohta kande kutse- ja oskuste registris, mis kajastab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis või kompetentsiprofiilis

kehtestatud nõuetele ja osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele.

(4) Õppe lõpetamisel loetakse isikule kutse antuks kandega kutse- ja oskuste registris, kui: 1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud

reguleeritud kutsealal ja 2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on riiklikult

tunnustatud. (5) Kutse kande õigsuse eest kutse- ja oskuste registris vastutab kutse andja.

(6) Isikul on õigus taotleda kutse kande kohta kutse- ja oskuste registri paberkandjal väljavõtet.

(7) Isikul on õigus kasutada kutse kehtivuse ajal kutse- ja oskuste registri kandes märgitud kutsenimetust või selle lühendit.

(8) Kutse andmine ei tohi olla diskrimineeriv, sealhulgas ei või nõuda taotleja kuulumist või

mittekuulumist mistahes ühendusse või koolituste läbimist konkreetsetes õppe- ja koolitusasutustes.

§ 19. Kutse andmise kord

(1) Kutse andmise korraldust reguleerib kutse andmise kord. (2) Kutse andmise korra kehtestab kutseasutus.

(3) Kutse andmise korras peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

1) kutse andja nimetus; 2) kutsekomisjoni koosseis ning nõuded kutsekomisjoni liikmetele; 3) antavate kutsenimetuste ja -tasemete loetelu ning viide asjakohastele kutsestandarditele;

4) kutse taotlemise eeltingimused; 5) kutset taotleva isiku esitatavad dokumendid;

6) kutse andmise miinimumsagedus;

8

7) kindlaks määratud viisid, kuidas teavitatakse avalikkust kutse andmisega seotud tähtaegadest ja tingimustest; 8) kutse taotleja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid, mis sisaldavad muuhulgas

varasema õppe ja töökogemuse arvestamise aluseid kutse andmise eeltingimuste täitmisel ja kompetentside hindamisel;

9) kutse andmise korraldamise ja otsustamise kord; 10) kutse kehtivusaeg; 11) kutse taastõendamise tingimused ja kord;

12) nõuded hindamiskomisjoni liikmetele.

(4) Ühele kutsele kohaldatakse ühte kutse andmise korda. § 20. Kutseeksam ja hindamine

(1) Kutseeksam on protsess, mille käigus kutse andja hindab kutsestandardis või

kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsuste olemasolu kutse taotlejal. (2) Kutse taotleja kompetentsuse hindamine toimub kutsestandardi ja kutse andmise korra

alusel.

(3) Hindamisel arvestatakse kutse taotleja varasema õppe ja töökogemuse kaudu omandatud teadmisi ja oskuseid.

§ 21. Kutsekomisjon

(1) Kutse andja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapoolte erialaste teadmiste ja kogemustega esindajad.

(2) Kutsekomisjoni tööd korraldab konkursiga valitud kutse andja, selle puudumisel

kutseasutus. (3) Kutsekomisjoni ülesanded on:

1) kutse andmise korra eelnõu väljatöötamine; 2) kompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning muude kutse andmiseks

vajalike dokumentide väljatöötamine ja kinnitamine; 3) kutset taotleva isiku kompetentsuse kutsestandardi nõuetele vastavuse hindamine; 4) vajadusel hindamiskomisjoni moodustamine, kes hindab kutset taotleva isiku kompetentsuse

vastavust kutsestandardi nõuetele; 5) kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise otsustamine;

6) hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokolli koostamine ning selle esitamine kutse andjale; 7) hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebuste lahendamine.

(4) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku kompetentsuse hindamisel ega talle

kutse andmise otsustamisel, kui: 1) ta on vahetult seotud kutset taotlevale isikule kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega;

2) ta on kutset taotleva isiku tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest; 3) ta on osalenud hindamiskomisjoni töös või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema

erapooletuses.

9

(5) Kui kutsekomisjoni liikmel ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik vastata käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud kriteeriumitele, peab olema kutse andmise korras kirjeldatud, kuidas on tagatud erapooletu ja kvaliteetne hindamine.

§ 22. Hindamiskomisjon

(1) Kutse andja võib moodustada kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjoni.

(2) Hindamiskomisjoni ülesanded on:

1) kutset taotleva isiku kompetentsuse kutsestandardi nõuetele vastavuse hindamine; 2) hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokolli koostamine ning selle kutsekomisjonile esitamine.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ning vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega. (4) Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest. Kui hindamine toimub eksami

vormis automaatse testimissüsteemi kasutamisega, mille puhul inimene eksami hindamisse ei sekku, vaid ainult fikseerib tulemusi, võib hindamiskomisjonis olla üks liige.

(5) Hindamiskomisjoni liikmetele kohalduvad käesoleva seaduse § 21 lõigetes 4 ja 5 kehtestatud nõuded.

§ 23. Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine

(1) Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine on kutse andmise osa, mida rakendatakse kutse andmise eeltingimuste täitmisel ja kompetentside hindamisel.

(2) Kutse andmisel võib varasema õppe ja töökogemuse arvestamisel olla kutse taotleja

haridustase ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra madalam, kui on taotletav kutse tase. (3) Kutse andjal on kohustus välja töötada juhised ja korrad varasema õppe, sealhulgas

mitteformaalõppe, iseseisvalt õpitu ja töökogemuse arvestamiseks kooskõlas kutseasutuse kehtestatud juhistega.

§ 24. Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Kutse andjal on õigus kutsekomisjoni ettepanekul peatada kutse andmise otsuse kehtivus, kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele kuni peatamise

aluse äralangemiseni. (2) Kutse andjal on õigus teha kutsekomisjoni ettepanekul kutse andmise kehtetuks

tunnistamise otsus, kui: 1) kutse on saadud pettuse teel;

2) kutse on antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel; 3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele.

(3) Kutse andja teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsusest asjaomast isikut ja teeb selle kohta kande kutse- ja oskuste registris.

§ 25. Kutse taotlemisega seotud kulud

10

(1) Kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu on kulupõhine tasu, mille eesmärk on katta kutse andmisega vahetult seotud põhjendatud kulud ning mida ei või kasutada muude kulude

katmiseks.

(2) Kutseasutus kehtestab kutse taotlemise ja kutse taastõendamisega seotud kulude kalkulatsiooni kulukomponendid, nende lähtealused, sealhulgas kulude loetelu ning kriteeriumid ja vormi.

(3) Kutse andja esitab kutseasutusele kutse taotlemise ja kutse taastõendamise kulude

kalkulatsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vormil. Kutse andja avalikustab kulude kalkulatsiooni ja tasu kujunemise alused.

(4) Kutseasutus kehtestab kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu suuruse kutse andja esitatud kulude kalkulatsioonile tuginedes. Juhul kui avaliku konkursi tulemusena on mitu kutse

andjat, siis kehtestatakse neile ühesugune kutse taotlemise tasu. (5) Kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu kehtestamisel arvestab kutseasutus, et kutse

taotlemise ja taastõendamise tasu on põhjendatud, läbipaistev ja proportsionaalne ning kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kalkulatsiooni lähtealustega.

(6) Kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu ülemmäär on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kulude tegelik, põhjendatud ja tõendatud maksumus. Tasu ei või ületada nimetatud

kulude kogusummat.

(7) Samale kutsele ja sama ülesehituse ning keerukusega läbi viidavale kutseeksamile ei või kehtestada erinevas suuruses kutse taotlemise tasusid.

(8) Kutse taotlemisega seotud kuludeks loetakse: 1) kutse andmise ettevalmistamisega seotud kulud;

2) kutsekomisjoni tööga seotud kulud ; 3) hindamiskomisjoni tööga seotud kulud; 4) kutse andmise korraldamisega seotud kulud.

(9) Kutse andmise korraldamise ning kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise

kohta esitab kutse andja kutseasutusele vähemalt üks kord kalendriaastas aruande. (10) Kutse taotlemisega seotud kulud kaetakse:

1) kutse taotleja poolt; 2) töötajale täienduskoolituseks ettenähtud vahenditest;

3) Eesti Töötukassa poolt tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist; 4) riigieelarvest.

§ 26. Kutsestandardi alusel loodud õppekava tasemeõppe õpilastele kutse andmisega

seotud kulude katmine

(1) Kutseõppe tasemeõppe tegevustoetuse alusel moodustatud koolituskohal õppiva õpilase õppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud kaetakse riigieelarvest üks kord, kui õpilane

osaleb kutseeksamil õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist .

(2) Kutseeksami kulud hüvitatakse kutseeksami läbi viinud kutse andjale.

11

(3) Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude loetelu ja ülemmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami ülemmäärade kehtestamisel võib eristada kutseeksami väljatöötamise ja arendamisega seotud kulusid ning kutseeksami läbiviimisega

seotud kulusid. (5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli

kutseõppe tasemeõppe õpilastele kutse andmise kulude katmisel.

§ 27. Kutse andmise dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine

(1) Kutse andmisega seotud tegevus dokumenteeritakse kutseasutuse koostatud

dokumendivormide järgi ja kutseasutuse määratud ulatuses ning dokumente säilitatakse kutseasutuse kinnitatud arhiveerimiskorras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole

tähtaegu sätestatud. (2) Kutse andmisega seotud dokumendid on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või

saadud dokumendid, millele kohaldatakse arhiiviseaduses sätestatut.

4. peatükk

Kutse- ja oskuste register

§ 28. Kutse- ja oskuste register

(1) Kutse- ja oskuste register on andmekogu, mille eesmärk on anda kutsesüsteemi osalistele ja avalikkusele usaldusväärset teavet kutsealade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutse andjate ning antud kutsete kohta, sealhulgas isikute kutsealase pädevuse kajastamiseks,

statistika ja uuringute tegemiseks, poliitika kujundamiseks ning strateegiliseks juhtimiseks.

(2) Kutse- ja oskuste registrisse kogutakse andmeid kutsealade, kutsetegevuse valdkondade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutse andjate ja antud kutsete, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste, kutsetunnistuste ning valdkondlike eksperdikogude

kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmeid kogutakse kutse- ja oskuste registrisse kutsealade kohta, mille kutsenõuete väljatöötamine ja kutse andmise alused on reguleeritud käesoleva seadusega.

(4) Kutse- ja oskuste registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed; 2) isikule antud kutse; 3) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuse andmed;

4) kutsekomisjoni kuulumise andmed.

(5) Kutse- ja oskuste registris avalikustatakse kutsekomisjoni kuuluvate isikute eesnimi ja perenimi ning esindatav organisatsioon.

(6) Kutse- ja oskuste registrisse kogutud isikule antud kutset puudutavaid isikuandmeid säilitatakse kümne aasta möödumiseni isiku surmast.

12

(7) Kutsekomisjoni kuulumise isikuandmeid säilitatakse kuni isik kuulub vastavasse kutsekomisjoni.

(8) Kutse- ja oskuste registri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

(9) Kutse- ja oskuste registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 2) täpne andmekoosseis;

3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed ning andmekogusse kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tingimused ;

6) muud korralduslikud küsimused .

(10) Kutse- ja oskuste registri volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.

5. peatükk

Haldusjärelevalve

§ 29. Haldusjärelevalve teostaja

(1) Kutse andja tegevuse üle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud nõuete täitmisel teostab haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium või halduslepingu alusel volitatud sihtasutus (edaspidi järelevalveorgan).

(2) Kui kutseasutuse ülesannete täitmiseks on sõlmitud haldusleping, teostab haldusjärelevalvet kutseasutuse ülesandeid täitva asutuse üle Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 30. Haldusjärelevalve eesmärk ja sisu

(1) Haldusjärelevalve eesmärk on kontrollida kutse- ja oskuste süsteemi toimimise ja arendamise õiguspärasust.

(2) Järelevalveorganil on õigus:

1) kontrollida kohapeal õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist; 2) saada haldusjärelevalve teostamiseks vajalikku teavet; 3) tutvuda dokumentide originaalidega ning saada neist väljavõtteid ja ärakirju;

4) teha järelevalvatavale ettepanekuid kutse- ja oskuste süsteemi arendamiseks; 5) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud

nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ning rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks.

6. peatükk

Rakendussätted

§ 31. Kutseeksami kulude hüvitamine

(1) Kutseeksami kulusid hüvitatakse kuni 2029. aasta 30. juunini vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korrale.

13

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleeritud hüvitamist kohaldatakse nii konkursita valitud kutse andjale kui ka õppeasutusele, kellel on esmakutse andja õigus.

(3) Kutseeksami kulude hüvitamise ühtse rakendamise tagab kutseasutus, kes korraldab kulude

hüvitamise kõigile kutseeksami läbiviijatele võrdselt. (4) Kuni 2029. aasta 30. juunini käsitletakse kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseks korraldatavat

hindamist või kompetentsuse tõendamist, mis toimub kutsestandardile või kompetentsiprofiilile vastava õppekava alusel, kutseeksamina käesoleva seaduse § 20 lõike 1 tähenduses. Hindamise

ja kompetentsuse tõendamise kulud kaetakse riigieelarvest vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korrale.

(5) Kui kutseõppeasutus või kutseõpet andev rakenduskõrgkool tegutseb asjaomasel õppekaval konkursita valitud kutse andjana, kaetakse kuni 2029. aasta 30. juunini kutseeksami

väljatöötamise ja arendamisega seotud kulud konkursiga valitud kutse andjale ja kutseeksami läbiviimisega seotud kulud õppeasutusele.

(6) Kui kutseõppeasutusel või rakenduskõrgkoolil ei ole asjaomasel õppekaval konkursita valitud kutse andja õigust, kaetakse tegevustoetusest moodustatud kutseõppe tasemeõppe

koolituskohal õppijale kutseeksami kulud üks kord, kui ta on kutseeksamil osalenud õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kutseeksami kulud hüvitatakse kutseeksami läbi viinud kutse andjale kuni 2029. aasta 30. juunini.

(7) Kutseõppeasutuses, mille õppekava vastab kutsestandardile ning juhul, kui õppijal on õigus

õpe lõpetada kutseeksamiga, viib kutseeksami läbi ja annab esmakutse konkursiga valitud kutse andja, kellele hüvitatakse kutseeksamiga seotud kulud vastavalt kehtivale korrale. Konkursiga valitud kutse andja korraldab eksameid kuni kutse andja õiguste kehtivuse lõpuni, kuid mitte

kauem kui 2029. aasta 30. juunini.

§ 32. Kutse andja õiguse üleminek

(1) Kõrgkoolile, mille õppekava vastab kutsestandardile ja mis on enne käesoleva seaduse

jõustumist konkursita valitud kutse andja, antakse seaduse kehtima hakkamisel esmakutse andmise õigus.

(2) Kutseõppeasutusele, mille õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning mis on enne käesoleva seaduse jõustumist konkursita valitud kutse andja, antakse käesoleva

seaduse jõustumisel esmakutse andmise õigus. Kutseeksami läbiviimisega seotud kulud hüvitatakse konkursita valitud kutse andjale vastavalt kehtivale korrale, kuid mitte kauem kui

2029. aasta 30. juunini. (3) Käesoleva seaduse jõustumisel kutse andja õigust omavad kutse andjad tegutsevad kutse

andjana neile antud kutse andja õiguste kehtivuse lõpuni.

(4) Juhul, kui kutse andja õigused lõpevad enne 2029. aasta 31. augustit ning tasemeõppes on õppijaid, kellel on kohustus lõpetada õpe kutseeksamiga, korraldab kutseasutus kutse andja valimiseks avaliku konkursi. Uuele kutse andjale antakse õigused kuni 2029. aasta 31.

augustini.

§ 33. Õppeasutuse lõpetamisel antud kutse võrdsustamine esmakutsega

14

Enne käesoleva seaduse jõustumist kooli lõpetamisel antud kutse võrdsustatakse esmakutsega ning see kehtib tähtajatult, kui kutse ei ole seotud kvalifikatsiooninõuete täitmisega.

§ 34. Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogude volitused

Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogud tegutsevad kuni uute valdkondlike eksperdikogude moodustamiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 30. juunini.

§ 35. Kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide tegevuse üleminek

Kutsekomisjonide ning hindamiskomisjonide koosseisud viiakse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse ühe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 36. Kutsestandardite üleminek

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid kehtivad nende kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2028. aasta 31. detsembrini.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleeritud üleminekuperioodil võrdsustatakse õppekava aluseks olevates kutsestandardites kirjeldatud kompetentsid kompetentsiprofiilidega.

§ 37. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete kogumise alustamine

Käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete kogumist kutse- ja oskuste registrisse alustatakse 2029. aasta 1. detsembril.

§ 38. Järelhindamine

Haridus- ja Teadusministeerium viib hiljemalt 2029. aastal läbi kutse- ja oskuste süsteemi rakendumise analüüsi, hinnates kutse- ja oskuste süsteemi osade lõimimise tulemuslikkust ning

õigusraamistiku ümberkujundamise mõju kutse- ja oskuste süsteemi toimimisele, kutse andmise menetlusele ning asjaomastele osapooltele.

§ 39. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 194 lõikes 1 ja lõike 2 sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „kutse- või

osakutsetunnistus” sõnadega „kutse või osakutse”;

2) paragrahvi 195 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kutse või osakutse andmine”;

3) paragrahvi 195 lõikes 1 asendatakse sõna „kutsetunnistuse” sõnaga „kutse”;

4) paragrahvi 195 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutse- või osakutsetunnistusega” sõnadega „kutsega või osakutsega”;

5) paragrahvi 195 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse §-s 10 nimetatud kutset andev

organ” sõnadega „kutseseaduses reguleeritud kutse andja”;

15

6) paragrahvi 198 lõikes 1 asendatakse sõnad „kutse- või osakutsetunnistust” sõnadega „kutset või osakutset”;

7) paragrahvi 222 punktis 3 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse §-s 6 nimetatud” tekstiosaga „kutseseaduse §-s 10 nimetatud”.

§ 40. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustiku § 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kutse või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutsega või pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks.”.

§ 41. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduse § 29 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 8 lõike 6 alusel moodustatud kutsenõukogule” sõnadega „kutseseaduse alusel tegutsevale kutseasutusele”.

§ 42. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 43. Investeerimisfondi seaduse muutmine

Investeerimisfondi seaduse § 373 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 3 tähenduses vastav kvalifikatsioon” sõnadega „kutseseadusele vastav kvalifikatsioon”.

§ 44. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduse § 41 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „kutsekvalifikatsioon” sõnaga „kvalifikatsioon”.

§ 45. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduse § 95 lõikes 3 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”.

§ 46. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „kutsetunnistusega” sõnaga „kutsega”;

2) paragrahvi 33 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „kutsetunnistust” sõnaga „kutset”.

§ 47. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

16

1) paragrahvi 141 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud kutsenõukogude esimeeste kogu” tekstiosaga „kutseseaduse §-s 12 reguleeritud vastav valdkondlik eksperdikogu”;

2) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õppekava paigutumise kvalifikatsioonitasemele määrab õppekava aluseks oleva kompetentsiprofiili või kutsestandardi või õppekavas kirjeldatud õpiväljundite paiknemine

Eesti kvalifikatsiooniraamistikus. Kutseõppe aluseks olevad kompetentsiprofiilid ja kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Kompetentsiprofiili ja

kutsestandardi puudumisel või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava kvalifikatsioonitaseme Haridus- ja Teadusministeerium, sõjaväeliste õppekavade puhul Kaitseministeerium ja sisekaitseliste õppekavade puhul Siseministeerium.”;

3) paragrahvi 24 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad esmakutsed, kutsed ja osakutsed.”;

4) paragrahvi 24 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jätkuõppe õppekava ja esmaõppe õppekava, millel puudub asjaomane riiklik õppekava, koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kompetentsiprofiili või kutsestandardi alusel.”;

5) paragrahvi 24 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sõjaväeliste ja sisekaitseliste erialade kooli õppekavad koostatakse kompetentsiprofiili või kutseharidusstandardi ja vastava kutsestandardi alusel, kui viimane on olemas.”.

§ 48. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõnad „kutse- või pädevustunnistust” sõnadega „kutset või pädevustunnistust”;

2) paragrahvi 17 lõikes 1, § 17 lõikes 3, § 18 lõikes 1, § 19 lõikes 1 ja § 20 lõikes 1 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”;

3) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõna „kutsetunnistusega” sõnaga „kutsega”;

4) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 50. Pädevustunnistuseta või kutseta töötamine

Käesoleva seaduse alusel nõutava pädevustunnistuseta või kutseta tegutsemise eest tegevusalal, millel nõutakse töötajalt pädevustunnistust või kutset, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”.

§ 49. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

17

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) andmed hariduse kohta, eelkõige kutse nõude korral kutse ja kutsetase, kutse andja, mõne muu standardile vastavust kinnitava tunnistuse, pädevustunnistuse või sertifikaadi number,

andmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg.”.

§ 50. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduse § 69 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”.

§ 51. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduse § 6 punktis 10 asendatakse sõnad „kutsetunnistusega isik” sõnadega „kutsega isik”.

§ 52. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse §-s 54 asendatakse tekstiosa „150 eurot” tekstiosaga „500 eurot”.

§ 53. Seadme ohutuse seaduse muutmine

Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsetunnistusega” sõnaga „kutsega”;

2) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse” vastavas käändes.

§ 54. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduse § 6 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsekvalifikatsioon” sõnaga „kutse”. § 55. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 41 lõigetes 1-3 ja lõikes 5, § 9 lõigetes 1 ja 2, § 111 lõigetes 4-6 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse” vastavas käändes;

2) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele

vastavuse kohta nõuda eksperthinnangut. Eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsega pottseppmeister, 5. taseme kutsega korstnapühkija-meister või vastava valitud kompetentsiga

6. taseme kutsega tuleohutusekspert. Eksperthinnangu koostanud isik esitab eksperthinnangu koostamise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperthinnangu päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates eksperthinnangu valmimisest.”.

§ 56. Turvategevuse seaduse muutmine

Turvategevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

18

1) paragrahvi 7 lõikes 6 asendatakse sõna „kvalifikatsioonitunnistus” sõnaga „kutse”;

2) paragrahvi 15 lõikes 12 asendatakse sõna „kvalifikatsioonitunnistus” sõnaga „kutse”.

§ 57. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 32 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsetunnistust”

sõnaga „kutset”.

§ 58. Kutseseaduse kehtetuks tunnistamine

Kutseseadus tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, …………..2026

________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………2026

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid Riigikantselei

Eesti Linnade ja Valdade Liit

18.02.2026 nr 8-1/26/1108

Seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kutseseaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa

Arvamuse avaldamiseks: SA Kutsekoda, Rahvusarhiiv, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda,

Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Töötukassa,

Statistikaamet, Riigi Infosüsteemide Amet

Külli All 735 0249

[email protected]

1

Kutseseaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga ajakohastatakse ja kujundatakse ümber kutsesüsteemi õiguslik raamistik, asendades senise kutsesüsteemi käsitluse laiema mõistega kutse- ja oskuste süsteem. Kehtiv kutseseadus

(edaspidi ka KuTS) keskendub peamiselt kutse andmisele, kutsestandarditele ja kutsenõukogudele ega kirjelda piisavalt paindlikult oskuste vajaduse analüüsi, oskuste

arendamist, prognoosimist ja tunnustamist olukorras, kus töömaailma ja tehnoloogia kiire muutumine nõuab oluliselt paindlikumat lähenemist elukestvale õppele ja kvalifikatsioonidele.

Eelnõu loob tervikliku kutse- ja oskuste süsteemi, mis:

• seob ühtsesse raamistikku tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi ning prognoosi, kutse- ja hariduskvalifikatsioonid ning kvalifikatsiooniraamistiku;

• täpsustab ja uuendab keskseid mõisteid (kompetentsus, kvalifikatsioon, kvalifikatsiooniraamistik, kutse, osakutse, esmakutse, kompetentsiprofiil, mikrokvalifikatsioon);

• korraldab ümber kutsesüsteemi juhtimise, määratledes kutseasutuse rolli, Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu ning valdkondlikud ekspertkogud ja nende ülesanded;

• eristab selgemalt tasemeõppe lõpetamisel saadava esmase kutse ja töömaailma kutse rollid ning loob esmakutse mõiste, et siduda kutseõpe ja töömaailma kutsekvalifikatsioonid loogiliseks õpiteeks;

• ajakohastab Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rolli ja sisu, tagades parema vastavuse Eesti haridus- ning kutse- ja oskuste süsteemi vajadustele ning Euroopa

kvalifikatsiooniraamistikule;

• muudab senise kutseregistri kutse- ja oskuste registriks, kus lisaks kutsetele on võimalik hallata ka oskuste, kompetentsiprofiilide ja mikrokvalifikatsioonidega seotud andmeid;

• ajakohastab viiteid teistes seadustes (kutseõppeasutuse seadus, riigilõivuseadus ning valdkondlikud eriseadused), et viited vastaksid uuele süsteemile ja terminoloogiale.

Kehtiv kutseseadus sätestab kutsesüsteemi loomise ja toimimise ning haldusjärelevalve alused,

keskendudes kutse andmise protsessidele ja kutsestandarditele. Eelnõuga laiendatakse ja ajakohastatakse seda regulatsiooni nii sisuliselt kui institutsionaalselt, luues Eesti

kvalifikatsioonisüsteemi osana ühtse kutse- ja oskuste süsteemi . Halduskoormus

Eelnõu ei too haldusevälistele isikutele kaasa uusi halduskoormust suurendavaid kohustusi. Halduskoormus väheneb mitmel olulisel viisil: (1) kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele kaob

dubleeriv kutseeksam ja selle asemele tuleb koolilõpukutse (esmakutse), mille saamiseks pole vaja enam sooritada kutseeksamit senisel kujul; (2) õppeasutuste halduskoormus väheneb, kuna esmakutse õiguse saamine toimub koos õppekava registreerimisega Eesti hariduse

infosüsteemis ning enam pole selleks vaja eraldi avaldust kutseasutusele; (3) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsused kantakse kutse- ja oskuste registrisse, vähendades

vajadust esitada tööandjale korduvaid tõendavaid dokumente; (4) kutsenõukogude ja OSKA valdkondlike eksperdikogude ühendamisega väheneb kutseasutuse halduskoormus ning ettevõtjate ja erialaliitude töökoormus.

Regulatsioonitasandi muudatused

2

Eelnõu toob kaasa senise regulatsioonitasandi lihtsustumise. Kehtivas kutseseaduses on mitmed tehnilised ja menetluslikud küsimused reguleeritud kas seadusega (nt kvalifikatsiooniraamist ik KutS § 4 lg 4 ja lisa 1) või Vabariigi Valitsuse määrustega. Eelnõu kohaselt jäävad Vabariigi

Valitsuse tasandile üksnes raamnormid, sealhulgas kvalifikatsiooniraamistik (eelnõu § 4 lg 2), kuid tehnilised korralduslikud küsimused reguleeritakse ministri tasandil (nt kutsestandardite

ja kutse andja konkursi kord, eelnõu § 7 lg 3 ja § 14 lg 5) või kutseasutuse tasandil (nt kutse andmise korra regulatsioon, eelnõu § 19 lg 2). Regulatsiooni allapoole toomine vähendab oluliselt riigi halduskoormust.

Kokkuvõtlikult tähendab kavandatav regulatsioonitaseme muudatus, et mitme kehtiva määruse

reguleerimise tase muutub: Kvalifikatsiooniraamistik viiakse seaduse lisast Vabariigi Valitsuse määruse tasandile, mis võimaldab raamistikku ajakohastada ilma seadust muutmata.

Kutsetegevuse valdkondade ja kutsenõukogude regulatsioon jääb Vabariigi Valitsuse tasandile. Kutsenõukogude asemel hakkavad tegutsema valdkondlikud eksperdikogud.

Vabariigi Valitsuse määrus reguleerib edaspidi üksnes valdkondade loetelu ja valdkondlike eksperdikogude nimetamise, moodustamise ja lõpetamise korra. Töökorralduslikud küsimused viiakse kutseasutuse tasandile.

Kutseregistri põhimäärus viiakse Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri tasandile ning register kujundatakse ümber kutse- ja oskuste registriks.

Kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide regulatsioon jääb ministri tasemele ja viiakse vastavusse uue kutse- ja oskuste süsteemiga. OSKA senist koordinatsioonikogu puudutav regulatsioon tõstetakse ministri tasandilt

Vabariigi Valitsuse tasandile, moodustades Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu ja arvestades nõukogule antud strateegilist rolli.

Kutse andja valimise konkursi kord jääb ministri tasandile, sisu ajakohastatakse vastavalt uuele regulatsioonile. Kutseõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad sätestatakse jätkuvalt ministri

määrusega, ajakohastades viiteid ja struktuuri. Kutsetunnistuse statuut ja vorm muutub kehtetuks, sest kutse olemasolu kajastab

registrikanne, mitte kutsetunnistus. Muudatused loovad paindlikuma ja ajakohastatava süsteemi, vähendades Vabariigi Valitsuse

ja ministeeriumi õigusloomekoormust ning võimaldades kutse- ja oskuste süsteemi kiiremat ajakohastamist. Samas säilitatakse seaduse tasandil põhimõttelised garantiid nagu

kutsetegevuse valdkonna mõiste, kvalifikatsiooniraamistiku üldised alused ning kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide roll.

Tasakaalustamise reegel Kuna eelnõu ei loo uusi halduskoormust suurendavaid norme ning mitmed koormust tekitavad

menetluslikud nõuded viiakse madalamale regulatsioonitasandile, on halduskoormuse tasakaalustamise reegel kooskõlas Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 41 lõike 2 punktiga 3.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi ([email protected]), oskuste poliitika valdkonna juht Külli

All (kü[email protected]) ning oskuste poliitika valdkonna eksperdid Kadi Rebassoo ([email protected]) ja Sigrid Ester Tani ([email protected]).

3

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected]) ja andmekaitsealase ekspertiisi on teinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik-andmekaitsespetsialist Mirjam Reinthal ([email protected]).

Eelnõu koostamisse panustas Haridus- ja Teadusministri moodustatud laiapõhjaline

kutsesüsteemi olulisimaid partnereid kaasav töörühm, mida juhtis Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ([email protected]). Töörühma kuulusid järgmiste asutuste

esindajad: 1) Haridus- ja Teadusministeerium;

2) Kliimaministeerium; 3) Kultuuriministeerium; 4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

5) Siseministeerium; 6) Sotsiaalministeerium;

7) Eesti Ametiühingute Keskliit; 8) Eesti Ehitusettevõtjate Liit; 9) Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit;

10) Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit; 11) Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda;

12) Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing; 13) Eesti Linnade ja Valdade Liit; 14) Eesti Masinatööstuse Liit;

15) Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit; 16) Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda;

17) Eesti Tööandjate Keskliit; 18) Eesti Töötukassa; 19) Eesti Üliõpilaskondade Liit;

20) SA Kutsekoda; 21) Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu;

22) Rektorite Nõukogu. Olulisemateks analüütilisteks alusdokumentideks eelnõu koostamisel on muuhulgas järgmised

analüüsid ja uuringud: Levellab OÜ 2023. aasta uuring „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“1; Õunapuu, Raun, Visnapuu ja Lauringsoni 2025. aasta uuring „Eesti kvalifikatsiooniraamis tiku

rakendamise analüüs“2; Balti Uuringute Instituudi 2021. aasta raport „Mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmise võimalused Eesti haridus- ja kutsesüsteemis rahvusvahelisele praktikale toetudes“3; Sille Uusna-Rannapi 2022. aasta analüüs „Kõrgharidustaseme õpiväljundite

reguleerimine riiklikul tasandil“4 ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta raport „Implementing the 2012 Council Recommendation on the validation of non-formal and

informal learning. One-off report of Estonia“5, mis käsitleb varasema õppe ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtteid ning praktikat.

6. jaanuaril 2025 saatis Haridus- ja Teadusministeerium kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse6 arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks partneritele, sh

1 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023- 12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf 2 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-11/L%C3%B5pparuanne_EKR.pdf 3 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/aruanne_mikrokvalifikatsioonid_2021.pdf 4 https://haka.ee/wp-content/uploads/O%cc%83piva%cc%88ljundite-analu%cc%88u%cc%88s_2022-1.pdf 5 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-12/VNIL%20one%20off%20report%20Estonia%202023.pdf 6 https://eelnoud.valitsus.ee/main#UGOwCnvL

4

ministeeriumidele, Eesti Töötukassale, Kutsekojale, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Rektorite Nõukogule, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale ning Tööandjate Keskliidule.

Kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele andsid jaanuarist märtsini

2025 tagasisidet kokku 35 asutust ja organisatsiooni, sh-s Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Keeleamet, Eesti Töötukassa,

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Kutsekoda, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite

Nõukogu. Arvamust avaldasid ka asutused, kellele eelnõud eelnevalt kooskõlastamiseks ei saadetud. Tagasisides toetasid erinevad organisatsioonid kutsesüsteemi tõhustamise eesmärki ning vajadust tugevdada haridus- ja töömaailma sidusust. Partnerid nõustusid vajadusega

ajakohastada süsteemi ning tagada, et see toetaks paremini tööjõuvajadustele vastavat õpet. Selle saavutamiseks rõhutati tagasisides vajadust laiapõhjalise koostöö säilitamiseks

kutsesüsteemi arendamisel. Samuti toodi tagasisides välja töömaailma sisendi säilimise tähtsust hariduses, mis peab säilima ka kutsesüsteemi muudatuste järel. Tagasisides juhiti tähelepanu ka vajadusele uute mõistete toomisel süsteemi need osapooltega läbi rääkida ning selgelt

defineerida. Tagasiside andnud organisatsioonid ei toetanud VTK-s toodud eraraha kaasamise ettepanekuid kutsesüsteemi toimimise tagamiseks.

Märtsist septembrini 2025 jätkas tööd kutseseaduse muutmiseks moodustatud laiapõhjaline töörühm, mis koondas kutsesüsteemi erinevaid osapooli. Töörühma kuulusid

Kliimaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja,

Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Kutsekoja, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja kutsenõukogude ning kutset andvate organisatsioonide esindajad. Töörühm arutas

kutsesüsteemi struktuuri muutmist, kutsestandardite koostamise aluseid ja kompetentsiprofiilide lisandumist süsteemi, kutsehariduse lõpetamisel kutseeksamite

asendamist teiste tööandjate kaasamise viisidega õpiväljundite hindamisel ja Eesti kvalifikatsiooniraamistiku uuendamist.

Eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaja Merle Pomberg-Kepp.

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

2023–2027 tegevusprogrammis ette nähtud kutseseaduse uuendamisega. Tegevusprogramm näeb ette õpetaja karjäärimudeli kooskõlla viimise õpetaja kutsestandardi kutsetasemetega ning

karjäärimudeli rakendamiseks kutseseaduse muutmise tähtajaga 31.märts 2027. Eelnõu toetab õpetaja karjäärimudeli rakendamist, loob võimalused paindlikult õpetaja kvalifikatsiooninõuete täitmiseks ning toetab õpetajate liikumist ühelt kutsetasemelt teisele. Eelnõu loob võimaluse

mitme kutse andja valimiseks ühel kutsealal, mis tõhustab kutse andmise protsessi, kus kvalifikatsiooninõuetel vastavust on vajalik hinnata korraga paljude kutse taotlejate puhul nagu

seda on õpetaja kutse. Lisaks laiendab eelnõu võimalikke kutse andjate ringi luues võimaluse taotleda kutse andja õigust kohaliku omavalitsuse üksustel, kes on tööandjad reguleeritud kutsetel.

Eelnõuga esitatakse uus kutseseaduse terviktekst, mis asendab 22. mail 2008 vastu võetud

kutseseadust (RT I 13.03.2019, 10). Lähtudes HÕNTE § 1 lõikest 1 eelnes eelnõu koostamisele

5

väljatöötamiskavatsuse koostamine7, mis sisaldas normitehnika eeskirja kohast probleemide analüüsi ja mõjude hindamist.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone: 1) Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 02.10.2025, 18 );

2) Ehitusseadustik (RT I, 21.11.2025, 15); 3) Energiamajanduse korralduse seadus (RT I, 10.10.2024, 6); 4) Halduskoostöö seadus (RT I, 08.07.2025, 24);

5) Investeerimisfondi seadus (RT I, 11.11.2025, 4); 6) Kalapüügiseadus (RT I, 30.06.2023, 23)

7) Kiirgusseadus (RT I, 08.07.2025, 22); 8) Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (RT I, 04.12.2024, 10); 9) Kutseõppeasutuse seadus (RT I, 23.12.2024, 3);

10) Lõhkematerjaliseadus (RT I, 12.12.2024, 9); 11) Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (RT I, 02.01.2025, 26);

12) Muinsuskaitseseadus (RT I, 12.07.2025, 20); 13) Planeerimisseadus (RT I, 08.07.2025, 37); 14) Riigilõivuseadus (RT I, 21.11.2025, 10);

15) Seadme ohutuse seadus (RT I, 30.04.2024, 12); 16) Spordiseadus (RT I, 10.07.2025, 5);

17) Tuleohutuse seadus (RT I, 29.06.2024, 7); 18) Turvategevuse seadus (RT I, 01.03.2023, 2); 19) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 08.07.2025, 60).

Eeltoodud seadustes tehakse valdavalt terminoloogilisi muudatusi. Senine kutsetunnistuse

mõiste asendub kutse mõistega (kutsetunnistuse asemel on kanne registris) ja kutsenõukogude asemel tegutsevad valdkondlikud eksperdikogud.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälteenamust, sest eelnõuga muudetavate seaduste hulgas ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõikes 2 loetletud

seadusi, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008 soovitusega Euroopa

kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, Euroopa Nõukogu 16. juuni 2022 soovitusega, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast

konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele (ELT C 243,27.6.2022, lk 10–25), Euroopa Nõukogu 12. detsembri 2012 soovitusega mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ, 7.

septembrist 2005 kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, Nõukogu otsus, 13. juuli 2010, (2010/416/EL).

2. Seaduse eesmärk

Kutseseaduse eelnõu eesmärk on parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning korraldada terviklikult ümber kutsesüsteem, et see toetaks eri sihtrühmade oskuste arendamist ja karjääri

kujundamist ning elukestvat õpet. Muudatustega soovitakse tõhustada kutsesüsteemi protsesse ja juhtimismudelit. Samuti soovitakse toetada tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimise ja seire ning oskuste kirjeldamise ja hindamise paremat lõimimist. Ühtlasi tagatakse

kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjelduste vastavus Eesti haridus- ja kutsesüsteemi vajadustele.

7 https://eelnoud.valitsus.ee/main#UGOwCnvL

6

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 kolmanda strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“8 saavutamiseks on vajalik

hariduse ja töömaailma koostöö, mis lähtub oskuste seirest ning oskuste vajaduse ja inimeste oskuste hindamisest, samuti individuaalse õpi- ja karjääritee kujundamisest mh suurandmetele

põhinedes. Arengukavas tuuakse välja, et tööjõu oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA on kutsesüsteemi osana edukalt käivitunud, kuid kutsete süsteemi täiendamine sisult ajakohaseks, erinevate osapoolte vajadusi arvestavaks, toimivaks ja jätkusuutlikuks eeldab

süsteemi terviklikku ümberkorraldamist ja uuendamist. Samuti juhitakse tähelepanu, et parendamist vajavad haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid ja oskuste ja

kutsete andmise protsess peab olema märkimisväärselt tõhusam ja paindlikum. 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus

Seaduseelnõu algatamise vajadus tuleneb vajadusest ajakohastada kutsesüsteemi, et see vastaks

paremini muutuva tööturu ja ühiskonna ootustele ning tagaks inimeste oskuste ja teadmiste tõhusa arendamise ja tunnustamise. Eelnõu eesmärk on luua selgem ja tõhusam kutsesüsteemi raamistik, mis toetab kompetentsuse arendamist ning võimaldab kutsekvalifikatsioonide

usaldusväärset hindamist ja võrdlemist nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Samuti soovitakse seadusega tagada vajalike oskuste analüüs ja prognoos ning nende sidumine haridussüsteemi ja

töömaailma vajadustega. 2023. aastal tellis Haridus- ja Teadusministeerium uuringu „Kutsesüsteemi rakendumise

analüüs"9 eesmärgiga välja selgitada, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused ja valmisolek kutsesüsteemi reformiks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks, samuti saada ülevaade

plaanitud uuenduste võimalikest kitsaskohtadest ja rakendumise riskidest. Uuringu viis läbi Levellab OÜ. Nii uuringu tulemused kui ka huvigruppidelt ja esindusorganisatsioonidelt saadud sisend osutavad, et kuigi Eesti kutsesüsteemi tugevuseks on hästi toimiv ja laiapõhjaline

koostöö ettevõtjate, haridusasutuste ja kutsenõukogude vahel, iseloomustavad olemasolevat süsteemi liigne jäikus, bürokraatia ja puudulik ajakohasus. Uuringus esitati soovitused

kutsesüsteemi uuendamiseks, et muuta süsteem tervikuna oskuste põhisemaks ning paindlikumaks, sh selle paremaks sidumiseks tööturu vajadustega.

Uuringu tulemusena tehti järgmised ettepanekud kutsesüsteemi uuendamiseks: • jätta reguleerimata kutsete puhul kutse hindamine õppeasutuste pädevusse;

• eristada oskuste kirjeldamisel ja hindamisel reguleeritud ning reguleerimata kutseid; • luua koos oskuste registriga isikutele enesehindamise võimalused oma kompetentside

hindamiseks ning tulemuste kasutamiseks karjääriotsuste planeerimisel või

vastavushindamise taotlemisel (abistav tööriist varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) protsessis);

• kombineerida ühte kutsestandardisse kokku eri kvalifikatsioonitasemel olevad kutsed; • loobuda kutsestandardite ajakohastamise kiirendamiseks kutsestandardi kehtivusajast; • ühendada tänased kutsenõukogud ja OSKA valdkondlikud eksperdikogud, et vältida olukorda,

kus samad isikud tegutsevad mõlemas kogus ning nende rollid võivad omavahel kattuda; • luua kutsestandardite muudatuste esitamise ja kooskõlastamise e-keskkond.

8 Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-

09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf 9 Raun, M. jt. 2023.Kutsesüsteemi rakendumise analüüs. Lõpparuanne. Levellab OÜ.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf

7

Nii nagu haridussüsteemi arengukava sedastas ning uuring kinnitas, on kehtiv õigusraamistik osutunud killustatuks, ajamahukaks ja ebaefektiivseks, sisaldades liigselt erinevaid juhtimistasandeid ja otsustuskogusid. Senine kutsesüsteem on liiga bürokraatlik ja vähem

paindlik, kui muutuva tööturu vajadused eeldavad. Üksnes kutsestandarditel põhinev süsteem ei ole andnud piisavalt paindlikku alust õppekavade loomiseks ning kutse andmise protsessid

on olnud ajamahukad. Eelnõuga kavandatakse kutsesüsteemi ümberkorraldamine, sealhulgas kutsenõukogude ja OSKA eksperdikogude ühendamine valdkondlikeks eksperdikogudeks ning senise Kutsenõukogu Esimeeste Kogu ja OSKA koordinatsioonikogu baasil uue Tööjõu ja

oskuste arendusnõukogu loomine. Samuti täpsustatakse kutseasutuse (HTM või tema volitatud asutus) rolli ja volitusi, sealhulgas antakse sellele õigus kehtestada kutsestandardeid ja valida

kutse andjad. Seaduse eesmärgid on kooskõlas haridus- ja tööhõivepoliitika strateegiliste

alusdokumentidega, eelkõige haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035 ning strateegiaga „Eesti 2035“, kus seatakse sihiks hariduse ja töömaailma sidususe tugevdamine, täiskasvanute

elukestvas õppes osalemise määra tõstmine ja tööjõu tootlikkuse kasv. Samuti toetab eelnõu Euroopa Liidu Nõukogu 2024. aasta soovitustega Eestile seatud eesmärke oskuste nappuse vähendamiseks, ümber- ja täiendusõppe võimaluste laiendamiseks ning kvalifikatsioonide

läbipaistvuse suurendamiseks.

Seaduseelnõu eesmärk on ajakohastada ja ümber kujundada kutsesüsteem selliselt, et see: 1) parandab haridus- ja töömaailma sidusust; 2) tugevdab tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi ja seiret;

3) tagab kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja võrreldavuse; 4) muudab kutsesüsteemi juhtimise ja protsessid tõhusamaks;

5) eristab selgemalt koolilõpukutse ja töömaailma kutse ning vähendab dubleerimist. Samuti puudutab eelnõu Euroopa Komisjoni avaldatud soovitusi Eesti majandus-, sotsiaal-,

tööhõive-, struktuuri ja eelarvepoliitika kohta10 , milles juhitakse Eesti tähelepanu oskuste nappusele ja mittevastavusele tööturu vajadustele ning sellele, et Eestil tuleks suurendada

haridus- ja koolitussüsteemi vastavust tööturu vajadustele, laiendada ümber- ja täiendusõppevõimalusi ning paremini prognoosida oskuste vajadusi. Eestil soovitatakse parandada tööviljakust ning oskuste pakkumist täiendus-ja ümberõppe ja talentide parema

ligimeelitamise ning hoidmise kaudu.

Kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu tugineb 2023. aastal valminud seaduse väljatöötamiskavatsusele (VTK) ning selle koostamise käigus läbi viidud ulatuslikule kooskõlastusringile ja partnerite kaasamisele.

Kooskõlastamise ajal saadud tagasiside kinnitas, et kutsesüsteem on seni toiminud tugeva

koostööplatvormina erinevate osapoolte (tööandjad, õppeasutused, erialaliidud, kutsenõukogud) vahel ning tagasisides rõhutati vajadust säilitada sisuline koostöö ka pärast süsteemi struktuurimuudatusi. Eelnõu arvestab sellega, nähes ette senisest sisulisema

valdkondliku koostöö eksperdikogudes ning kaasates tööandjaid jätkuvalt nii kutsestandardite kui ka kompetentsiprofiilide väljatöötamisse.

Olulisemad muutused:

10 Euroopa Komisjon, 2024. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus Eesti majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri-

ja eelarvepoliitika kohta. https://eur-

lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX%3A52024DC0606&qid=1719326118501

8

• Eelnõu muudab kutsestandardite kasutuse sihitumaks ja keskendub nende rakendamisele ainult juhtudel kui kutse olemasolu on vajalik tagamaks kutsealast ligipääsu tööturule või

ametialaste hüvede taotlemiseks, millega väheneb oluliselt kutsestandardite arv.

• Et säiliks töömaailma sisend õppekavadesse, luuakse võimalus koostada tööandjate ja õppeasutuste koostööna ameti- ja kutsealaseid ning valdkondlikke kompetentsiprofiile

õppekavade aluseks.

• Koolilõpetajatele nähakse ette koolilõpukutse (esmakutse ehk initial professional qualification) andmine õppeasutuse lõpetamisel, loobudes senistest dubleerivatest tööandjate läbiviidud kutseeksamitest kutseõppeasutuse lõpetamisel reguleerimata

kutsealadel.

• Samuti kehtestatakse selgem kutsete liigitus ja kehtivuspõhimõtted. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu sisuliste lahenduste kujundamisel on tuginetud eelpoolnimetatud uuringute peamistele järeldustele. Kutsesüsteemi rakendumise analüüs11 tõi esile eelkõige süsteemi killustatuse,

kutsestandardite ajamahuka uuendamise ja kutse andjate piiratud ligipääsu ning kutsesüsteemi rahastuse jätkusuutmatuse. Mikrokvalifikatsioonide uuring ja varasema õppe ning töökogemuse arvestamist käsitlev raport rõhutasid vajadust oskuspõhiste, väiksemas mahus ja

paindlikult kombineeritavate õpiradade ning enesehindamise ja VÕTA võimaluste süsteemsemaks rakendamiseks. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüs12 ning S.

Uusna-Rannapi kõrghariduse õpiväljundeid käsitlev uurimus13 osutasid, et kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldused tuleb siduda tihedamalt Eesti haridus- ja kutsesüsteemi tegelike vajadustega ning tagada parem vastavus Euroopa

kvalifikatsiooniraamistikule. Järgnevalt kirjeldatakse, kuidas eelnõu normitehnilised lahendused neid probleeme lahendavad.

1. peatükk

Üldsätted

Kehtiv kutseseadus sätestab kutsesüsteemi loomise ja toimimise ning haldusjärelevalve alused

ning määrab kutsesüsteemi eesmärgiks kutsete andmise tervikliku süsteemi loomise ja toimimise tagamise. Uues regulatsioonis kirjeldatakse kutse- ja oskuste süsteemi eesmärke: inimeste kompetentsuse arendamine, hindamine ja tunnustamine; elukestva õppe toetamine;

tööjõu oskuste arengu ja oskuste vajaduse analüüs ning prognoos; kvalifikatsioonide võrdlus ja sidusus Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga.

Eelnõuga laiendatakse reguleerimisala kutse- ja oskuste süsteemile, mis hõlmab lisaks kutsetele ka tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimist, kirjeldamist, prognoosimist ja hindamist.

Sätestatakse, et seadus reguleerib kutse- ja oskuste süsteemi korraldust ja haldusjärelevalvet ning et süsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist. Samuti nähakse ette, et seadust ei

kohaldata kutsealadel, mille kutsenõuded ja kutse andmise alused tulenevad teistest seadustest.

11 Raun, M. jt. 2023. „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“. Levellab .

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf 12 Õunapuu, T. jt. 2025 „Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüs“. Levellab .

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-11/L%C3%B5pparuanne_EKR.pdf 13 Uusna-Rannap, S. (2022). Kõrgharidustaseme õpiväljundite reguleerimine riiklikul tasandil. Tallinn: Eesti

Hariduse Kvaliteediagentuur. https://haka.ee/wp-content/uploads/O%CC%83piva%CC%88ljundite-

analu%CC%88u%CC%88s_2022-1.pdf

9

Muudatuse eesmärk on ajakohastada kutsesüsteemi käsitlust vastavalt töömaailma ja haridussüsteemi muutunud vajadustele ning siduda see selgemalt Eesti kvalifikatsioonisüsteemiga. Kutse- ja oskuste süsteemi laiendatud käsitlus võimaldab paremini

kirjeldada ja arendada tööturul vajalikke oskusi ning toetada nende hindamist ja tunnustamist.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

Paragrahv määratleb seaduse üldise ulatuse ning õigusraamistiku, mille alusel kutse- ja oskuste

süsteem toimib. Võrreldes kehtiva kutseseadusega laiendatakse seaduse reguleerimisala, et hõlmata lisaks kutsesüsteemile ka oskuste süsteem. Muudatuse eesmärk on tagada, et õiguslik

raamistik toetaks üha olulisemaks muutuvat oskuspõhist lähenemist hariduses ja tööturupoliitikas ning looks sidusa aluse kutsestandardite, kompetentsiprofiilide ja oskuste kirjelduste arendamisele.

Lõige 1 sätestab, et seadus reguleerib kutse- ja oskuste süsteemi toimimist, korraldust ning

haldusjärelevalve aluseid. Oskuste süsteem hõlmab tööturu ja hariduse vajadust kirjeldavaid oskusnõudeid, kompetentsiprofiile, mikrokvalifikatsioone ja muid oskuste kirjeldusi, mis ei eelda alati formaalse kutse olemasolu. Senine kutseseadus reguleeris kutsetega seotud tegevusi:

kutsestandardite koostamist, kutse andmist ja kutse andja rolli. Tööturu muutustest tulenevalt ei ole see reguleerimisala enam piisav: oskused on muutunud olulisemaks kui kutse kui „üks

tervik“, ning suur osa tööturust ei kasuta kutsetunnistusi, kuid vajab selget raamistikku oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks.

Reguleerimisala laiendamisega luuakse tingimused, et: • kirjeldada tööturul vajalikke oskusi ühtses süsteemis;

• toetada õppekavade kaasajastamist kompetentsiprofiilide kaudu; • võimaldada mikrokvalifikatsioonide sidumist kvalifikatsiooniraamistikuga; • arendada paindlikumat tagasisidet haridus- ja töömaailma vahel;

• koondada kutsete ja oskuste andmestik ühtsesse registrisse.

Lõige 2 sätestab, et seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsenõuded või kutse andmise kord tuleneb eriseadusest. Säte kordab sisuliselt kehtiva kutseseaduse põhimõtet, kuna mitmes valdkonnas on kutsepõhised kvalifikatsiooninõuded reguleeritud eriseadustega (näiteks

advokatuuriseadus, audiitortegevuse seadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus).

Lõikega 3 kinnitatakse, et seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 2. Kutse- ja oskuste süsteem

Lõige 1: täiendatakse kutsesüsteemi eesmärki kvalifikatsioonide võrreldavuse, oskuste vajaduse analüüsi ja prognoosi ning kompetentsuse tunnustamise aspektidega.

Eelnõuga luuakse selge õiguslik alus tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi (OSKA) uuringute läbiviimiseks, sätestades, et vastavate uuringute tegemine on kutsesüsteemi eesmärk ning

kutseasutuse ülesanne. Vastavalt Haridusvaldkonna arengukavale 2021-2035 on tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosimise ja seiresüsteem üks tegevussuundadest arengukava eesmärgi „õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ saavutamiseks.

Lõigetes 2-4 rõhutatakse elukestva õppe toetamist ning seotust kvalifikatsiooniraamistikuga,

sidudes haridus- ja tööturupoliitika.

10

Kehtiv kutseseadus ei käsitle piisavalt paindlikult oskuste arendamist ja tunnustamist, mis on vajalik kiiresti muutuvas töömaailmas. Uue sõnastuse kaudu luuakse alus süsteemile, mis võimaldab paremini reageerida tööturu vajadustele, toetada individuaalseid õpiteekondi ning

tagada kvalifikatsioonide võrreldavus nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Lõikes 3 loetletakse kutse- ja oskuste süsteemi osad ning tuuakse võrreldes kehtiva süsteemiga juurde tööjõu- ja

oskuste vajaduse analüüs ja seire ning kompetentsiprofiilide loomine. Muudatus toetab ka Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärke ning Euroopa

Komisjoni soovitusi Eesti haridussüsteemi ja tööturu sidususe parandamiseks. Oodatav mõju

• Õiguslik selgus: süsteemi reguleerimisala ja eesmärgid on täpsemalt määratletud. • Hariduse ja tööturu sidusus: tugevneb koostöö haridussüsteemi ja tööandjate vahel. • Kvalifikatsioonide võrreldavus paraneb nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

• Elukestev õpe: toetatakse mitmekesiste õpivõimaluste ja mikrokvalifikatsioonide arendamist.

§ 3. Kompetentsus, kompetents ja kvalifikatsioon

Paragrahv 3 ühendab ja laiendab kehtiva kutseseaduse § 4 sisu, tuues selgelt esile kolm keskset mõistet: kompetentsus, kompetents ja kvalifikatsioon.

Muudatuse eesmärk on selgitada ja eristada kutsesüsteemi keskseid mõisteid ning toetada kvalifikatsioonide võrreldavust ja läbipaistvust nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega

Lõige 1 Kompetentsus määratletakse samas tähenduses kui kehtivas seaduses, kuid tuuakse selgemalt esile kui kutsesüsteemi alus ehk kompetentsus on tõendatud suutlikkus kasutada

teadmisi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina.

Lõige 2 määratleb uue mõistena kompetentsi kui teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumi, mis võimaldab täita kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.

Kompetentsid moodustavad kompetentsuse.

Lõige 3 täpsustatud kvalifikatsiooni mõiste toob välja selle seose hindamisega, õppekavade, kutsestandardite ja kompetentsiprofiilidega, sätestades, et kvalifikatsioon on pädeva asutuse hindamise tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsiooni mõiste pädeva asutuse

hindamisega sidumine loob seose hindamise, õppekavade, kutsestandardite ja kompetentsiprofiilidega. Kuna kvalifikatsioon on pädeva asutuse hindamise tulemus, siis võib

kvalifikatsioon olla tõendatud diplomiga, tunnistusega või kutsega. Uues kutseseaduses sätestatud kvalifikatsiooni mõiste on vastavuses Euroopa

kvalifikatsiooniraamistiku soovituses esitatud kvalifikatsiooni mõistega: Kvalifikatsioon on hindamis- ja valideerimisprotsessi formaalne tulemus, mis saadakse, kui pädev asutus otsustab,

et isik on saavutanud vastava standardi kohased õpiväljundid. § 4. Kvalifikatsiooniraamistik

Paragrahv 4 reguleerib kvalifikatsiooniraamistiku halduslikke aluseid ja rolli kutse- ja oskuste

süsteemis.

11

Eesti kutsesüsteemi üheks oluliseks alustalaks on elukestvat õpet, tööjõu oskuste arengut ja õpivõimaluste mitmekesisust toetav kvalifikatsiooniraamistik, nagu on määratletud eelnõu § 2 lõikes 2 ning § 3 sätetes. Eesti kvalifikatsiooniraamistik (EKR) võimaldab võrrelda kutse- ja

haridustasemeid omandatud teadmiste, oskuste ning vastutuse ja iseseisvuse alusel, moodustades sidusa struktuuri, mis seob haridus- ja tööturupoliitika ühtsesse süsteemi.

Senine kvalifikatsiooniraamistik loodi Eestis 2008. aastal Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF) tuginedes. Selle aluseks on kaheksa kvalifikatsioonitaset, mis katavad üld -, kutse- ja

kõrghariduse ning kutsesüsteemi. Kuigi EQF-i ülevõtmine toetas süsteemide rahvusvahelist võrreldavust, ei ole raamistik piisavalt kohandunud Eesti kontekstiga ning ei paku sisulist tuge

õpiväljundite selgel ja eesmärgipärasel kirjeldamisel. Probleem on ilmnenud eriti kõrghariduses ja kutsehariduses, kus väljundid on sageli sõnastatud liiga madalal kognitiivsel tasemel või üldpädevuste osas ebapiisavalt eristatud 14.

Kutseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses (probleem 9) tuuakse selgelt välja, et

praegune raamistik takistab õppijate ja tööandjate vaates kvalifikatsioonide mõistmist ja sobivate õpiradade kujundamist, raskendades samas ka varasemate õpingute ja töökogemuse tunnustamist (VÕTA). Samuti ei ole raamistikus seni tagatud ühtseid ja läbipaistvaid aluseid

mikrokvalifikatsioonide kirjeldamiseks, mis on üha olulisemad elukestvas õppe ja tööturu paindlikkuse tagamiseks.

Lisaks näitavad Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE15 uuringu tulemused, et kutsekeskhariduses on väljundipõhiste õppekavade rakendamine olnud osaline. Õpetajate

kogemused viitavad sellele, et kuigi väljundipõhisus andis osale õpetajatest pedagoogilise vabaduse, ei olnud lävendite sõnastamine üheselt selge ning üldainete õpetajad kogesid rohkem

raskusi õpiväljundite rakendamisel. See viitab vajadusele selgema ja ühtsema raamistikulise aluse järele.

Eesti kvalifikatsiooniraamistiku analüüsi16 tulemused kinnitavad, et kuigi EKR tasemekirjeldused toetavad haridusstandardite ja kutsesüsteemi sidusust, on nende suurim

kitsaskoht suur üldistusaste, mis ei toeta piisavalt hästi õppekavade ja kutsestandardite arendamist, tekitades liigset tõlgendamisruumi ja järjekindlusetust õpiväljundite sõnastamisel. Tasemete võrdlus näitas üldjoontes head vastavust, ent rõhuasetused on erinevad: näiteks 6.–8.

tasemel rõhutab EKR tugevalt juhtimist ja vastutust, samas kui kõrgharidusstandard toob enam esile uurimis- ja meeskonnatööoskused ning 2.–5. tasemel vajab selgemat eristamist konteksti

keerukus ja iseseisvuse ulatus. Praeguste tasemekirjelduste puudustena on välja toodud ka vähest konteksti kajastamist eri tasemetel ning tegevusverbide puudumist teadmiste ja oskuste dimensioonides.

Uuendatud EKRis on ühendatud teadmiste ja oskuste dimensioonid ning täpsustatud

tasemekirjelduste struktuuri nii, et teadmised, oskused ja vastutus on seostatud konteksti mõõtme kaudu. Vähendatud on üldsõnalisust, et tegevusverbide järjekindla kasutuse kaudu toetada mõõdetavate õpiväljundite sõnastamist ning teravdatud 4.-6. tasemete eristusjooni.

14 Kumpas-Lenk, K., Haavapuu, H., Mere, L., Lauri, L., Laansoo, K. ja Mattisen, H. (2022). „Väljundipõhiste

õppekavade rakendamine Eesti kõrgkoolides: välisekspertide vaade“. Eesti Hariduse

Kvaliteediagentuur.https://eaqa.ee/sites/default/files/2022-

06/V%C3%A4ljundip%C3%B5histe%20%C3%B5ppekavade%20rakendamine%20Eesti%20k%C3%B5rgkooli

des.pdf 15 Urmann, H., Roos, L., Tubelt, E., Remmik., M., Trasberg, K., Eller, D. 2024 “Kutsekeskhariduse õppekavade

rakendumise analüüs“ Tartu Ülikool RAKE https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2025-

02/Kutsekesk_l%C3%B5pparuanne.pdf 16 Õunapuu, T. jt. 2025 „Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüs“. Levellab.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-11/L%C3%B5pparuanne_EKR.pdf

12

Uuendatud EKR muudab tasemed arusaadavamaks nii õppekavade arendajatele kui ka tööandjatele ning toetab kvalifikatsioonide võrreldavust.

Uuendused toetavad ka mikrokvalifikatsioonide arendamist ning VÕTA praktikate ühtsemat

rakendumist kõigil haridustasemetel ja kutsesüsteemis, võimaldades õpiväljundite saavutamise hindamist selgemate tasemekriteeriumite alusel.

Eelnõuga nähakse ette Eesti kvalifikatsiooniraamistiku ajakohastamine selliselt, et see: • koosneb jätkuvalt kaheksast kvalifikatsioonitasemest;

• liigitab kvalifikatsioonid selgelt omandatud teadmiste, oskuste, vastutuse ja iseseisvuse kriteeriumite järgi;

• tugineb Eesti haridusstandardites kirjeldatud õpiväljunditele;

• seob kõik haridustasemed ja kutsesüsteemi ühtsesse raamistikku, võimaldades läbipaistvamat ja loogilisemat liikumist haridus- ja karjääriteel;

• kehtestatakse Vabariigi valitsuse määrusega (eelnõu § 4 lg 2 ), mis tagab senisest suurema paindlikkuse ja ajakohasuse.

Lõige 1 sisustab kvalifikatsiooniraamistiku mõiste, määratledes selle võrdlusraamistikuna, mis liigitab ja eristab kutse- ja haridustasemeid teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse

alusel. Lõikega 2 antakse kvalifikatsiooniraamistiku kehtestamise volitus Vabariigi Valitsusele.

Kehtivas seaduses on kvalifikatsiooniraamistik kehtestatud kutseseaduse lisaga. Raamistiku kehtestamise volituse Vabariigi Valitsusele andmine loob paindlikuma võimaluse vajadusel

raamistikku muuta. Lõige 3 sätestab kvalifikatsiooniraamistiku arendamise ja ajakohastamise kutseasutuse

ülesandena.

§ 5. Kutsetegevuse valdkond ja kutseala

Paragrahv 5 täpsustab kutsesüsteemi struktuuri, määratledes selgelt mõisted „kutsetegevuse

valdkond“ ja „kutseala“.

Lõige 1 defineerib kutsetegevuse valdkonna kui tervikliku majandus- või ühiskonnaelu valdkonna, mis hõlmab mitut omavahel seotud kutseala. Lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kutsetegevuse valdkondade loetelu. Ka kehtiva seaduse kohaselt on kutsetegevuse

valdkondade loetelu kehtestamine Vabariigi Valitsuse ülesanne.

Kehtivas kutseseaduses puudub eraldi paragrahv, mis defineeriks „kutseala“ mõiste. Uue seaduse lõige 3 määratleb kutseala uue mõistena samalaadset kompetentsust eeldava kutsetegevusena, mida võib olla mitu.. Nii kuuluvad õpetamise kutseala sisse õpetaja,

kutseõpetaja, sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi kutsetegevused.

Muudatuse eesmärk on luua selgem ja ühtsem raamistik kutsealade ja kutsetegevuse valdkondade määratlemiseks, et toetada kutsesüsteemi läbipaistvust, võrreldavust ja paindlikkust. Muudatused ja täiendused mõistetes aitavad paremini struktureerida kutsete ja

kvalifikatsioonide seoseid ning toetavad kutse- ja haridussüsteemi sidusust.

13

Kutsetegevuse valdkonnad seotakse Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori EMTAK koodidega ja Oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori ESCO hierarhia ja koodidega, et tagada ühtne klassifikatsioon ja sidus regulatsioon kutsealade vahel.

Kutsesüsteemi rakendumise analüüs ja OSKA uuringud on näidanud, et senine kutsealade ja

valdkondade määratlus on olnud ebaselge ja killustunud. See on raskendanud kutsestandardite koostamist, kutse andmist ja õppekavade arendamist. Uus ja selgem struktuur võimaldab paremat koordineerimist, valdkondlikku planeerimist ja tööjõuvajaduse prognoosimist .

Muudatus toetab ka kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite sidumist kvalifikatsiooniraamistikuga ning loob aluse kutsete ja õppekavade süsteemsemaks

arendamiseks. Oodatav mõju

• Õiguslik selgus: kutseala ja kutsetegevuse valdkonna mõisted on üheselt määratletud.

• Süsteemi paindlikkus: võimalus määratleda kutsetasemeid kutsealade kaupa.

• Tõhusam juhtimine: Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatav valdkondade loetelu võimaldab paremat koordineerimist ja strateegilist planeerimist.

• Hariduse ja töömaailma sidusus: kutsealade ja valdkondade selge määratlus toetab õppekavade arendamist ja tööjõuvajaduse seiret.

§ 6. Kutse, kutsetase, osakutse ja esmakutse

Paragrahv 6 koondab ja täpsustab mõisted, mis varasemalt olid hajutatud mitme paragrahvi vahel: „kutse“, „kutsetase“, „osakutse“ ja „esmakutse“. Muudatusega täpsustatakse nende

mõistete tähendust, seotust kutsestandardiga ja kvalifikatsiooniraamistikuga ning lisatakse uus mõiste „esmakutse“.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada ja selgemalt määratleda kutsesüsteemi kesksed mõisted ning eristada selgelt erinevat laadi kvalifikatsioone (nt töömaailma kutse vs koolilõpukutse).

Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega.

Lõige 1 määratleb kutse kutsestandardis kirjeldatud ja kutse andja tõendatud kompetentsusena, mitte pelgalt kutseeksami tulemusena. See rõhutab kutse sisulist seotust kompetentsusnõuetega.

Lõikes 2 defineeritakse kutsetase kvalifikatsiooniraamistiku kaudu, sätestades, et see on

kvalifikatsiooniraamistikuga seotud kutsealase kompetentsuse tase, mis määratakse kutsestandardis.

Muudatus loob selgema struktuuri kutsealade sisesele kvalifikatsiooniraamistiku tasemelisele eristusele.

Lõikes 3 määratletakse samaselt kehtiva kutseseadusega, et osakutse on kutsestandardis kirjeldatud osa kutsest, mis omab tööturul iseseisvat väljundit. Täpsustatakse, et selle tase

määratakse kutsestandardis.

Lõikes 4 tuuakse uue mõistena sisse esmakutse (initial professional qualification). Esmakutse viitab õppeasutuse tõendatud kutsekvalifikatsioonile pärast ametialase kompetentsiprofiilil põhineva õppekava läbimist. See loob selge erisuse kooli lõpetamisel saadava esmase kutse ja

töömaailma kutse vahel.

14

Kui õppekava aluseks on kutsestandard, siis sooritatakse kutseeksam ja saadakse kutse. Kui õppekava aluseks on kompetentsiprofiil ja õppija on saavutanud kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid, siis saadakse õppeasutuse lõpetamisel

esmakutse.

Kehtivas seaduses on mõisted osaliselt kattuvad, ebaselged või killustunud. Näiteks „kutse“ ja „kvalifikatsioon“ on määratletud sarnaselt, kuid nende seos kutsestandardiga ja hindamise protsessiga ei ole üheselt mõistetav. Samuti puudub praegu selge erisus koolilõpukutse ja

töömaailma kutse vahel, mis on tekitanud segadust kutsetunnistuste kehtivuse ja väärtuse osas.

Esmakutse mõiste toomine seadusesse võimaldab selgelt eristada formaalhariduses omandatud kutsekvalifikatsiooni töömaailma antavast kutsest. See toetab ka kutseõppe reformi, kus vastavalt uuendatud kutseharidusstandardile toimub tööturule siirdumiseks vajalike

kutseoskuste hindamine praktilises tööolukorras oskuste demonstratsioonil, mis võib toimuda kutseeksamina ja osade kaupa kogu õppe jooksul.

Õppeasutuses kompetentsiprofiili alusel loodud tasemeõppe õppekava edukal läbimisel omandatakse edaspidi esmane kutsekvalifikatsioon ehk koolilõpukutse ehk esmakutse.

Esmakutse andjaks on õppeasutus ning esmakutse saadakse vaid juhul, kui on tõendatud kõik ametialase kompetentsiprofiili kompetentsusnõuded. Esmakutse andmisel on õppeasutusel

kutse andjana vastavalt eelnõu § 16 lõike 2 punktile 2 kohustus kaasata õpilase kompetentsuse hindamisse sobilikus õppe- või töökeskkonnas valdkonna tööandjaid.

Selleks, et kutsete süsteem oleks arusaadav, eristatakse kaks erinevat kutse liiki: esmakutse ehk koolilõpukutse ja töömaailma kutse ning kehtestatakse nõuded nende kehtivuse osas.

Koolilõpukutse ehk esmakutse antakse koolilõpetajale edaspidi alati tähtajatult. Pärast õpingute lõppu ning töökogemuse omandamist on õppijal võimalik karjääri edenedes

taotleda kutsestandardil põhinev töömaailma kutse konkursiga valitud kutse andja juures. Töömaailma kutse kehtivuse määramisele kehtestatakse senisest selgemad alused ning need

fikseeritakse kutsestandardis. Oodatav mõju

• Õiguslik selgus: mõisted on selgelt määratletud ja seostatavad kutsestandardite ning kvalifikatsiooniraamistikuga.

• Hariduse ja töömaailma sidusus: esmakutse mõiste toetab kutseõppe ja töömaailma koostööd ning vähendab dubleerivat hindamist.

• Paindlikkus: osakutse ja kutsetaseme määratlemine võimaldab paremini reageerida tööturu

vajadustele. • Kvalifikatsioonide võrreldavus: selgem seos kvalifikatsiooniraamistikuga toetab

rahvusvahelist võrreldavust. § 7. Kutsestandard

Paragrahv 7 sätestab kutsestandardi mõiste. Võrreldes kehtiva õigusega ajakohastatakse

kutsestandardi määratlust ning laiendatakse selle funktsionaalset rolli kutsesüsteemis. Lõike 1 kohaselt määratleb kutsestandard konkreetse kutseala ja kutsetaseme

kompetentsusnõuded ning esitab selged eeltingimused kutse taotlemiseks. See asendab varasema üldisema sõnastuse, mille järgi kutsestandard kirjeldas kutsetegevust ja

kompetentsusnõudeid. Uus lähenemine rõhutab kutsestandardi rolli kutse andmise aluseks

15

oleva õigusliku ja sisulise raamistikuna, mis peab toetama ka kvaliteetset ja töömaailma vajadustele vastavat hindamisprotsessi.

Lõige 2 määratleb kutsestandardi koostamise alused. Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealaste hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse

omamise nõudega. Lõike 3 kohaselt jääb kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise korra

kehtestamine jätkuvalt valdkonna eest vastutava ministri pädevusse määruse alusel.

Eelnõus tehtud muudatused lähtuvad kutseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses tuvastatud probleemidest, mille kohaselt kutsestandarditel põhinev süsteem ei paku piisavat paindlikkust õppekavade loomiseks ega võimalda kiiresti reageerida töömaailma muutuvatele

vajadustele. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kutsestandardi iga muudatuse tegemisel kohandada ka tasemeõppe õppekava, mis võib oluliselt pikendada uute oskuste jõudmist õpetamisse. Selle

tõttu on tööandjad väljendanud rahulolematust pakutava õppe ajakohasusega. Lisaks on kutsestandardite liigne keskendumine kindlas ametis vajalikele oskustele takistanud

kutsealade ülese või tulevikuperspektiiviga oskuste kirjeldamist ja tunnustamist. Seetõttu jäävad eelnõu kohaselt kutsestandardid alles töömaailmas vajaliku kompetentsuse hindamise

alustena ning õppekava aluseks luuakse edaspidi kompetentsiprofiilid. § 8. Kompetentsiprofiil

Paragrahv 8 sätestab kompetentsiprofiili kui uue õigustermini kutsesüsteemi osana, mida

kehtivas kutseseaduses seni ei esine. Kompetentsiprofiil on alternatiiv kutsestandardile eelkõige reguleerimata kutsealadel, mille puhul puudub vajadus siduda oskuste hindamine ja kirjeldamine formaalse kutse andmise protsessiga, kuid kus töömaailma ja hariduse koostööks

on siiski vajalik ühtne kompetentsuste kirjeldamine õppekavade kujundamise alusena.

Reguleerimata kutsealade puhul kutsestandarditest loobumine ilma alternatiive pakkumata oleks vastuolus töömaailma ootustega, kuna nii kaoks töömaailma ja haridussüsteemi otsene seotus. Näiteks kutsehariduses kaoks enam kui 1200 õppekava alus ning sise- ja välisriiklik

võrreldavus ja ülevaade.

Eelnõu lähtub VTK-s (lahendus 3) kirjeldatud vajadusest luua alternatiivne võimalus kutsestandardite asemel või kõrval kasutada töömaailmas vajalike kompetentside süstemaatilist ja ajakohastatud kirjeldust. Kutsestandarditel põhineva süsteemi jäikus, nende aeglane

uuendamine ja piiratud sobivus interdistsiplinaarsete või kiiresti arenevate valdkondade puhul takistavad tööjõu oskuste vajaduse piisavalt kiiret kajastumist õppes. Kompetentsiprofiilide

kasutuselevõtt loob uue paindlikuma võimaluse tööturu sisendi põhjal õppekavade loomiseks ja arendamiseks, sh mikrokvalifikatsioonide tasandil.

Lisaks võimaldavad kompetentsiprofiilid: • tähtajatut kehtivust, vältides kutsestandardite sagedast ümbervormistamist;

• indekseerida kvalifikatsiooniraamistiku tasemeid nii profiili kui selle osade kaupa; • siduda hariduse ja töömaailma ootusi, andes sisendi nii üld -, kutse- kui

kõrghariduseõppekavadele ning karjääriplaneerimise tööriistadele;

• siduda ESCO klassifikatsiooniga ja toetada OSKA seire ja analüüside rakendamist.

16

Joonis 1. Kompetentsiprofiilide kujundamise ja seoste näidismudel ehitusvaldkonnas

Kutsestandarditelt kompetentsiprofiilidele üleminek kavandatakse järk-järgult, alustades uuendamist vajavatest kutsestandarditest. Hinnatakse, kas kutsestandardid on aluseks mõnele

õppekavale ja kas toimub töömaailma kutseandmine. Kui mõlemad kriteeriumid ei ole täidetud, siis ei looda ka kompetentsiprofiili. Kõik kutsestandardid, millel ei ole tööle siirdumiseks formaalseid kvalifikatsiooninõudeid, kuid mis on õppekavade aluseks, vaadatakse üle OSKA

analüüside alusel koos valdkondlike eksperdikogude, õppeasutuste ning sotsiaalpartneritega. Selgitatakse välja, kas on vajadust luua kompetentsiprofiil või mitte.

Lõigetes 1 ja 2 määratletakse kompetentsiprofiil kui ameti, kutseala või kutsetegevuse valdkonna põhine kompetentside kirjeldus vastaval kvalifikatsiooniraamistiku tasemel, mis

annab ülevaate kutsete või oskuste kogumist, millest esmakutse koosneb. Kompetentsiprofiilil on oluline roll õppekavade loomisel, eelkõige tasemehariduses ja täiendkoolituses, mis

võimaldab koondada töömaailmas olulised pädevused paindlikumalt ja valdkondade ülesemalt kui seni kasutuses olnud kutsestandard.

Lõige 3 täpsustab, et ehkki kompetentsiprofiil võib olla koostatud nii kitsamalt ametile kui laiemalt kutsealale või tegevusvaldkonnale, antakse esmakutse vaid konkreetse ameti kõigi

kompetentside omandamisel, mis on kirjeldatud ametialases kompetentsiprofiilis. Lõige 4 lõige määratleb, et kompetentsiprofiilidele kehtivad samad kvaliteedi- ja

koostamisnõuded kui kutsestandarditele, mis tagab kutsestandardiga võrreldava usaldusväärsuse ja metodoloogilise tugevuse, kuna nende koostamise, muutmise ja

vormistamise korra kehtestab määrusega valdkonna eest vastutav minister. Oodatav mõju:

Muudatusega kaasneb oluline positiivne mõju õppijatele, koolitajatele, haridusasutustele, tööandjatele ja kutseasutusele. Kompetentsiprofiilide kasutuselevõtt suurendab

haridussüsteemi paindlikkust ja reageerimisvõimet tööturu muutuvatele vajadustele, toetab elukestvat õpet, vähendab bürokraatiat kutsestandardite uuendamisel ja annab ühtlasi usaldusväärse, kuid paindliku tööriista õppekavade loomiseks.

§ 9. Mikrokvalifikatsioon

Paragrahv 9 reguleerib mikrokvalifikatsiooni.

Lõikes 1 käsitletakse mikrokvalifikatsiooni täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, st see on määratletud kui täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ning

oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele.

17

Lõige 2 sätestab, et mikrokvalifikatsioon võib kuuluda suurema kutsekvalifikatsiooni koosseisu või olla eraldiseisev, võimaldades selgelt piiritletud oskuste ja teadmiste omandamist ning

tunnustamist kooskõlas kutseseaduses sätestatuga. See tagab ühtse õigusliku raamistiku ning seob mikrokvalifikatsioonid kutse- ja osakutse andmise süsteemiga, toetab elukestva õppe ja

paindlike õpiteede arengut, võimaldades õppijatel ja töötajatel omandada tööturul nõutavaid kompetentse ka väiksemate õpiüksustena.

Mikrokvalifikatsioonide õiguslik reguleerimine kutseseaduses annab võimaluse reageerida tööturu arengutele kiiremini ja paindlikumalt, pakkudes õppijatele ning tööandjatele väiksema

mahuga, kuid töömaailmas rakendatavaid ja väärtuslikke õpiväljundite kogumeid. Muudatuse rakendamine suurendab õppijate võimalusi valida paindlikke ja eesmärgipäraseid

õpiteid, sh koguda ja kombineerida mikrokvalifikatsioone vastavalt isiklikele ja tööturu vajadustele. Samas annab see õppijatele kindluse, et mikrokvalifikatsiooniõppes omandatud

kompetentsus on tööturul nõutud ja tunnustatud. Tööandjate vaates paraneb ligipääs spetsiifiliste oskustega tööjõule ning kiireneb tööjõu oskuste ajakohastamine. Haridussüsteemis

tekib võimalus siduda mikrokvalifikatsioonid nii tasemeõppe kui täienduskoolitusega, mis

lihtsustab uute õppekavade loomist ja olemasolevate täiendamist ilma kogu kutsekvalifikatsiooni muutmata.

Mikrokvalifikatsioonide sidumine kvalifikatsiooniraamistikuga tagab nende läbipaistvuse ja rahvusvahelise võrreldavuse, soodustades nii õppijate mobiilsust kui ka Eesti tööjõu

konkurentsivõimet.

2. peatükk

Kutsesüsteemi osalised

Eelnõu peatükis 2 kirjeldatakse kutsesüsteemi osalisi ning nende ülesandeid. Võrreldes

varasema kutseseadusega on kutsesüsteemi osaliste ring ning nende ülesanded märkimisväärselt muutunud. Senise kutsesüsteemi probleem on erinevate kogude paljusus ning neile erinevate regulatsioonidega antud ülesannete mitmekesisus, mis muudab kutsesüsteemi

ebaefektiivseks ja protsessid ajamahukaks.

Joonis 2. Kutsesüsteemi osalised vastavalt kehtivale kutseseadusele Senise süsteemi haldamine ei ole otstarbekas, sest põhjustab dubleerimist ja ebaefektiivset

ressursikasutust nii kaasatud inimeste kui ka aja ja rahaliste vahendite osas. OSKA süsteemi on alates selle loomisest arendatud kutsesüsteemi kõrval küllaltki sõltumatult oma juhtimis- ja

18

rahastamismudeliga. Samas on nii kutsenõukogud kui ka OSKA valdkondlikud eksperdikogud seotud oma valdkonna tööjõu oskuste vajaduse kirjeldamise ja hindamisega, mistõttu võivad nende tegevused kohati kattuda. Lisaks osalevad kogudes osaliselt samad isikud.

Eelnõuga vähendatakse kutsesüsteemi osaliste arvu ning täpsustakse nende ülesanded, et

suurendada selgust, mh haldusotsuste vastuvõtmisel.

Joonis 3. Kutsesüsteemi osalised vastavalt kutseseaduse eelnõule.

Kutseasutusele lisanduvad uued tööülesanded seavad senisest veelgi olulisemale kohale kvaliteedi tagamise ning juriidilise ja andmekaitsealase pädevuse olemasolu asutuses.

Kutseasutuse tööprotsesside ja töö kvaliteedist hakkavad suuremal määral sõltuma kogu süsteemi usaldusväärsus, tõhusus ja läbipaistvus.

Eelnõuga kaovad kehtivas süsteemis haldusorgani rolli täitnud kutsenõukogud ning nende ülesanded jaotatakse süsteemi teiste osapoolte vahel. Haldusotsuste vastuvõtmist puudutavad

ülesanded liiguvad õigusselguse tagamise huvides kutseasutuse pädevusse.

Joonis 4. Kutsenõukogu ülesanded, mis kavandatakse jaotada kutseasutuse ja valdkondlike eksperdikogude vahel

§ 10. Kutseasutus

Paragrahv 10 määratleb kutseasutuse mõiste, pädevuse ja ülesanded ning reguleerib valdkonna eest vastutava ministri õigust delegeerida kutseasutuse funktsioone halduslepingu alusel. Sätte

eesmärk on tagada kutsesüsteemi ja oskuste süsteemi terviklik juhtimine, läbipaistvus ning töömaailma ja haridussüsteemi sidusus. Võrreldes kehtiva seadusega ühendatakse

paragrahvides 6 ja 7 toodud kutseasutuse definitsioon ning kutseasutuse ülesanded.

19

Lõikes 1 sätestatakse sarnaselt kehtiva seadusega, et kutse- ja oskuste süsteemi eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium, mis täidab kutsesüsteemi strateegilist juhtimisrolli. Selle

kaudu tagatakse, et kutsesüsteemi arendamine on otseselt seotud riikliku haridus- ja tööturupoliitikaga ning vastab Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärgile luua

õppimisvõimalused, mis lähtuvad ühiskonna ja töömaailma vajadustest. Lõike 2 kohaselt säilib valdkonna eest vastutava ministri õigus sõlmida haldusleping

kutseasutuse ülesannete täitmiseks halduskoostöö seaduse alusel. Seejuures tuleb arvestada, et seaduses sätestatud ülesannete kataloog moodustab tervikliku avalik-õigusliku funktsiooni,

mille keskmes on kutse- ja oskuste süsteemi kujundamine, reeglite kehtestamine, nende rakendamise korraldamine ning järelevalve.

Ülesannete loetelu hõlmab muuhulgas:

• kutse- ja oskuste süsteemi arendamist ja rakendamist;

• kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite metoodika väljatöötamist ja kehtestamist;

• kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kehtestamist;

• kutse andjate valimist;

• kutse andmise korra, tasu aluste ja kulude arvestamise põhimõtete kehtestamist;

• haldusjärelevalve teostamist;

• süsteemi toimimiseks vajalike nõukogude ja eksperdikogude moodustamist ning nende töö korraldamist.

Need ülesanded ei ole oma olemuselt teenuste pakkumine turul, vaid kujutavad endast avaliku võimu teostamist ja riigi hariduspoliitiliste eesmärkide elluviimist. Tegemist on normatiivse,

korraldava ja järelevalvelise tegevusega, millel on üldine ja siduv mõju. Selliseid ülesandeid ei täideta turutingimustel ega konkureerivas keskkonnas ning nende täitmise eesmärk ei ole majandusliku kasu saamine.

Ka juhul, kui mõne ülesandega kaasneb tasu kehtestamine (nt kutse taotlemise või

taastõendamise tasu), ei muuda see tegevuse olemust majandustegevuseks. Tasu määratakse avalik-õiguslikul alusel ning see on seotud kulude katmisega, mitte hinnakujundusega turul. Samuti ei tegutse ülesannete täitja iseseisva turuosalisena, vaid täidab seadusest tulenevat

avalikku kohustust riigi nimel ja riigi vastutusel.

Sellest tulenevalt on põhjendatud sätestada, et halduslepingule ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13, mis näeb ette riigihangete seaduse kohaldamise. Riigihanke regulatsioon on suunatud olukordadele, kus riik soetab turult kaupu või teenuseid. Käesoleval juhul ei ole

tegemist teenuse ostmisega turult, vaid avaliku ülesande täitmise korraldamisega. Hanke kohaldamine looks eksliku mulje, nagu oleks tegemist majandustegevusega või turuteenuse

ostmisega, ning ei vastaks ülesannete tegelikule sisule. Võimalus volitada ülesannete täitmine eraõiguslikule juriidilisele isikule ei muuda nende

ülesannete õiguslikku olemust. Delegeerimise korral säilib riigi järelevalve, otsustusõigus ja vastutus. Eraõiguslik vorm ei muuda avalikku ülesannet turutegevuseks. Vastupidi – selge

õiguslik alus ja riigi järelevalve tagavad, et kutse- ja oskuste süsteem toimib ühtselt, läbipaistvalt ja avalikes huvides.

Haldusülesannete volitamisel arvestatakse ka halduskoostöö seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tingimusi.

20

Esiteks peab olema ülesannete täitmine eraõigusliku juriidilise isiku poolt majanduslikult põhjendatud. Kutse- ja oskuste süsteemi arendamine eeldab valdkondadeülest ekspertiisi, sidet tööandjate ja erialaliitudega ning paindlikku töökorraldust. Ülesannete täitmine eraõigusliku

juriidilise isiku vormis võimaldab kasutada olemasolevat kompetentsi ja organisatsioonilist võimekust, vältides paralleelse haldusstruktuuri loomist riigiaparaadis.

Teiseks ei tohi halvendada volitamine ülesannete täitmise kvaliteeti. Senine praktika on näidanud, et ülesannete täitmine sihtasutuse kaudu tagab järjepidevuse ning koostöö erinevate

osapooltega. Riigi järelevalve ja halduslepingu tingimused võimaldavad kvaliteedinõudeid selgelt määratleda ja kontrollida.

Kolmandaks ei tohi ülesannete delegeerimine kahjustada avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Riigil säilib järelevalvepädevus ja vastutus.

Kehtiva seaduse alusel täidab kutseasutuse ülesandeid halduslepingu alusel Sihtasutus

Kutsekoda. Kavandatava seaduse jõustumisel jätkab kutseasutuse ülesannete täitmist halduslepingu alusel samuti Sihtasutus Kutsekoda, mille on asutanud Eesti Vabariik koos kutse- ja töömaailma esindusorganisatsioonidega – Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate

Ametiliitude Organisatsioon TALO, Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Põhikirja kohaselt on sihtasutuse eesmärk panustada ühtse ja

korrastatud kutsesüsteemi loomisesse ja arendamisse, sh kutse- ja oskuste süsteemi toimimise toetamine.

Kokkuvõttes on ülesannete kataloog käsitatav tervikuna riigivõimu teostamisena. Halduslepingu sõlmimine on vahend nende ülesannete täitmise korraldamiseks, mitte

majandustegevuse tellimiseks. Selline lahendus on kooskõlas põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõttega.

Lõikes 3 on määratletud kutseasutuse põhifunktsioonid. Need on laienenud võrreldes kehtiva kutseseadusega, koondades osad varasemalt kutsenõukogude ja kutsenõukogude esimeeste

kogu pädevuses olnud ülesanded ühe institutsiooni alla. Muudatuse eesmärk on suurendada otsustusprotsesside selgust ja halduslikku tõhusust, vähendades dubleerimist ja ebavajalikku administreerimist.

Lõike 3 punktis 1 laiendatakse kutseasutuse ülesannet arendada ja rakendada kutse- ja oskuste

süsteemi tervikuna. Uue seaduse kohaselt on kutsesüsteemi lahutamatu osa ka oskuste süsteem, mis hõlmab oskuste vajaduse seiret ja analüüsi (OSKA). Kutseasutuse rolli laiendamine oskuste süsteemi rakendamisele võimaldab kujundada tervikliku ja andmepõhise lähenemise

tööjõupoliitikale.

Lõike 3 punktis 2 luuakse selge õiguslik alus kutseasutusele tööjõu- ja oskuste arendamise uuringute läbiviimiseks. Eelnõu defineerib selgelt kutseasutuse rolli tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimise prognoosi ning seire süsteemi OSKA uuringute läbiviijana ning vastavate

uuringute alusel ettepanekute tegijana poliitika kujundamise eesmärgil.

Lõike 3 punktiga 3 määratletakse sarnaselt kehtiva seadusega, et kutseasutusel on kohustus ühtsete dokumendivormide väljatöötamiseks ja kehtestamiseks. Ühtsete dokumendivormide kasutamine tagab süsteemi läbipaistvuse, ühtlustatud menetluse ja andmete võrreldavuse kutse-

ja oskustasandil.

Lõike 3 punktis 4 saab kutseasutus ülesande lisaks kutsestandarditele ka kompetentsiprofiilide metoodika loomiseks ja kehtestamiseks. Ühtne metoodika tagab, et kompetentsiprofiilid ja

21

kutsestandardid koostatakse võrreldavalt, järgides samu põhimõtteid ning tagatud on koostamise aluste läbipaistvus kõigile osapooltele. Metoodikaga tagatakse kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite koostamisel sidusus tööandjate, koolide ja ekspertide

vahel. Kutseasutus vastutab ka metoodika uuendamise eest vastavalt vajadusele ning uuendatud metoodika kinnitamise järel osapoolte uuendustest teavitamise eest.

Lõike 3 punkti 5 kohaselt koostab, uuendab ja kehtestab kompetentsiprofiilid ja kutsestandardid kutseasutus kaasates sellesse protsessi eksperte vastavalt kehtestatud

metoodikale. Kehtiva seaduse alusel toimus kutsestandardite koostamise algatamine kutsenõukogude esimeeste kogu otsusel, misjärel kutsenõukogu moodustas kutsestandardi

koostamiseks töörühma ning pärast haldusorganina ka kinnitas kutsestandardi. Kutseasutusel oli kohustus kogu protsessi toetada ja korraldada. Muudatusega optimeeritakse ja lühendatakse protsessi oluliselt, andes otsuse tegemise õigus koos vastutusega kutseasutusele.

Kutseasutus on kohustatud eelnõu järgi arvestama kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite

väljatöötamisel, uuendamisel ja kehtestamisel valdkondlike eksperdikogude ettepanekuid ja eksperthinnanguid, et säiliks töömaailma sisuline kaasarääkimine ja sisend tööturul vajalike kompetentsusnõuete kirjeldamisel.

Kuigi otsuste tegemisel ei saa kutseasutus mööda valdkondlike eksperdikogude hinnangutest,

on kutseasutusel kui haldusorganil kohustus järgida otsuste tegemisel kooskõla õigusaktidega. Näiteks kui väljatöötatud kutsestandard võimaldaks põhjendamatult piirata elukutse- ja ettevõtlusvabadust või selle üksik sõnastus oleks vastuolus kehtiva õigusega, on kutseasutusel

kohustus jätta see kehtestamata või keelduda vastavas osas ettepanekut arvesse võtmast. Selgelt määratletud vastutus lisab süsteemi õigusselgust ja paindlikkust, tagades, et kutseasutus kannab

lõppvastutust kutsestandardi õiguspärasuse ja põhjendatuse eest. See võimaldab vajaduse korral korrigeerida või mitte arvestada esitatud ettepanekuid ulatuses, milles need ei ole kooskõlas seadusest tulenevate nõuete, proportsionaalsuse põhimõtte või avaliku huviga.

Lõike 3 punkti 6 alusel viib kutseasutus läbi avaliku konkursi kutse andja valimiseks, kui on

täidetud eelnõu § 13 lõike 2 tingimus. Avaliku konkursi läbiviimisel järgib kutseasutus eelnõu § 14 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrust, mis kehtestab täpsema korra ja nõuded antud konkursi läbiviimiseks. Kutseasutus on erapooletu asutus, mis hindab konkursil

osalejate nõuetele vastavust. Kehtiva seaduse kohaselt valib kutsenõukogu konkursi alusel kutse andja, kuid seal on tihti samade organisatsioonide esindajad, kes konkureerivad kutse

andjaks ning täielik huvide konflikti puudumise tagamine on keerukas Kui varem viis kutseasutus läbi kutse andja konkursi ning valmistas ette materjalid kutsenõukogule, mis tegi kutse andja valiku otsuse, siis muudatuse tulemusena teeb edaspidi kutseasutus otsuse kutse

andja õiguste andmiseks. Kutseasutus kaasab kutse andjate taotluste hindamisse eksperte, moodustades vajadusel laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud

pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide võimekust kutse andjana tegutseda.

Lõike 3 punkti 7 alusel saab kutseasutus ülesandeks kutse andmise korra kehtestamise kutse andja avalikul konkursil osalenud ning edukaks osutunud kutse andja ettepanekul. Kehtiva

seaduse alusel kinnitas kutse andmise korra ja selle muudatused kutsenõukogu. Muudatusega tuuakse vastav ülesanne kutseasutuse pädevusse seoses kutsenõukogude kui haldusorganite kaotamisega süsteemist. Kutseasutus kontrollib kutse andmise korra kehtestamisel, et see on

vastavuses kutseseadusega ning tagab kõigile kutse taotlejatele ligipääsu kutse taotlemisele. Juhul kui kutse andjal on mõjuvatel põhjustel oma tegevuse käigus vaja kutse andmise korda

muuta, teeb ta vastava ettepaneku kutseasutusele, mis kehtestab kutse andmise korra muudatused. Kui ühele kutsele valitakse avaliku konkursi tulemusena mitu kutse andjat, tagab

22

kutseasutus, et kõik järgivad sama kutse andmise korda, tagades seeläbi kõigi kutse taotlejate võrdse kohtlemise.

Lõike 3 punkti 8 alusel kehtestab sarnaselt kehtivale seadusele kutseasutus kulude kalkulatsiooni aluskriteeriumid ja vormi kulude arvutamiseks. Kutse taotlemise

aluskriteeriumid lähtuvad põhimõttest, et kutse taotlemise tasud kalkuleeritakse kulupõhiselt. Lõike 3 punkti 9 alusel saab kutseasutuse ülesandeks kehtestada kutse taotlemise ja kutse

taastõendamise tasud. Kehtiva seaduse alusel on kutse andmise tasud kinnitanud kutsenõukogu. Kutse andmisega seotud kulud kalkuleerib sarnaselt kehtiva seadusega kutse andja või avalikul

konkursil kutse andja õigust taotlev isik ning esitab need kutseasutusele kehtestamiseks. Kutseasutus kontrollib kutse andja kalkuleeritud kutse andmise tasusid, kas need vastavad kehtivale kulude kalkulatsiooni vormile ning on põhjendatud.

Lõike 3 punkt 10 kirjeldab sarnaselt kehtivale seadusele kutseasutuse ülesannet teostada

haldusmenetluse seaduse alusel haldusjärelevalvet avaliku konkursiga valitud kutse andjate tegevuse üle. Haldusjärelevalve tagab kutse andjate tegevuse vastavuse seadusest tulenevatele nõuetele, samuti tugevdab kutse andmise kvaliteeti ja kutsetunnistuste usaldusväärsust. Kehtiva

seaduse alusel oli kutseasutuse ülesanne teostada haldusjärelevalvet ka kutsenõukogude üle ning kutsenõukogude kaotamisega kaob ka kutseasutuse vastav ülesanne, mistõttu väheneb

kutseasutuse koormus haldusjärelevalve teostamisel. Lõike 3 punkt 11 sätestab, et kutseasutuse ülesanne on kokku kutsuda ja tehniliselt korraldada

Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu (edaspidi TON) tööd järgides seejuures Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud TON töökorda. TON-i koondatakse senised OSKA

koordinatsioonikogu ning kutsenõukogude esimeeste kogu ülesanded, mis puudutasid kutsenõukogude tegevuse koordineerimist. Kahe erineva, süsteemis eraldi asetseva juhtkogu koondamine tagab kutse- ja oskuste süsteemis eri huvirühmade sisulise kaasamise ning OSKA

analüüside tihedama seostamise kutsesüsteemi arendamisega.

Lõike 3 punkti 12 alusel saab kutseasutuse ülesandeks valdkondlike eksperdikogude (VEK) moodustamine, nende töö korraldamine ja töökorra kinnitamine ning tegevuse lõpetamine. Eksperdikogude moodustamisel juhindub kutseasutus eelnõu § 12 lõikes 4 viidatud Vabariigi

Valitsuse määrusest. Valdkondlike eksperdikogude kaudu tagatakse eri huvirühmade sisuline kaasamine kutse- ja oskuste süsteemi ning tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi, samuti

kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kirjeldamisse. Lõike 3 punkti 13 alusel on kutseasutuse ülesandeks kutse andmisega seotud dokumentide

arhiveerimise korra loomine ja kehtestamine. Ühtsed nõuded kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimisele on olulised tagamaks kutse andjate tegevusega seotud andmete

säilimist ning kättesaadavust. Kutseasutus töötab välja arhiveerimise korra, mis on kohustuslik kõigile kutse andjatele kutse andmisega seotud dokumentide säilitamisel, et kutse andja tegevuse õiguspärasus kutse taotlejate suhtes ning kutse taotlejate andmed oleks korrektselt

säilitatud ning vajadusel tagantjärgi leitavad ja kättesaadavad.

Lõike 3 punktide 14 ja 15 kohaselt on kutseasutuse ülesandeks kutse- ja oskuste süsteemi tutvustamine, nõustamine ja koolituste läbiviimine. Ülesanne sisaldab nii kutsete süsteemi kui ka kutseasutuse teostatavat tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi ning seire tulemuste

tutvustamist ja selgitamist erinevatele osapooltele riigisiseselt ning rahvusvaheliselt. Mitmetes kehtivates õigusaktides kirjeldatud kvalifikatsiooninõuded on seotud kutseseaduse alusel kutse

omamisega, mis seob kutsesüsteemi mitmete erinevate ministeeriumite haldusalaga ning majanduse tegevusvaldkondadega. Süsteemi õiguspäraseks rakendamiseks on kutseasutuse

23

ülesandeks süsteemiga seotud osapoolte sh erinevate kvalifikatsiooninõudeid kehtestavate või nende täitmist jälgivate asutuste, kutse andjate, õppeasutuste, karjäärinõustajate jne nõustamine ja koolitamine. Samuti on vajalik nõustamine ning koolitus tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi

ning seire tegevuste korrektseks teostamiseks, kuna analüüside tulemused on sisendiks erinevatele poliitika kujundamise tegevustele sh koolituspakkumise kavandamisele.

Kutse- ja oskuste süsteemi alane nõustamine ning koolituse korraldamine on käsitatav avaliku ülesande täitmise osana ega kujuta endast majandustegevust. Tegemist on süsteemi

rakendamise ja ühtse arusaama tagamisele suunatud tegevustega, mis on lahutamatult seotud kutsestandardite, menetluste ja nõuete kohaldamisega. Nimetatud tegevus ei toimu

turutingimustel ega konkureerivas keskkonnas. Nõustamine ja koolitused on suunatud süsteemis osalejatele (nt kutse andjad, eksperdikogude liikmed) ning nende eesmärk on tagada õigusaktidest ja kehtestatud standarditest tulenevate nõuete ühetaoline rakendamine. Teenust ei

pakuta vabaturul üldise tasulise koolitus- või konsultatsiooniteenusena ega kujundata hinda turupõhiselt.

Rahvusvaheliselt on kutse- ja oskuste süsteem seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku soovitusega17(EQF), Euroopa Oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite

klassifikaatoriga ESCO, Euroopa Komisjoni Europassi otsuse18 rakendamisega ning Euroopa kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga19. Seetõttu on info jagamine ning kutse- ja

oskuste süsteemi tutvustamine oluline, et tagada süsteemi erinevate osade õiguspärane rakendamine laiemalt.

Lõike 3 punkti 16 alusel on kutseasutus Euroopa Liidu oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud algatuste elluviija. Punktiga laiendatakse kutseasutuse ülesannet, milleks kehtivas seaduses on

Europassi Keskuse töö korraldamine Euroopa Liidu teiste kutse- ja oskuste poliitika alaste algatustega seotud tegevuste elluviijana Eestis. Sätte eesmärk on siduda Eesti kutse- ja oskuste süsteem paremini erinevate Euroopa Liidu oskuste poliitikatega ning anda kutseasutusele piisav

õiguslik alus nende poliitikate elluviimisel. Rahvusvaheliselt on kutse- ja oskuste süsteem seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku soovitusega (EQF), Euroopa Oskuste, pädevuste,

kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaatoriga ESCO, Euroopa Komisjoni Europassi otsuse rakendamisega. Kutseasutus on ka antud Euroopa algatuste elluviija ning kontaktpunkt Eestis. See suurendab Eesti kvalifikatsioonisüsteemi läbipaistvust ja võrreldavust Euroopa tasandil.

Lisaks juba märgitud olemasolevatele algatustele on Euroopa Liit märtsis 2025 võtnud vastu Oskuste Liidu poliitikadokumendi, milles märgitakse oskuste poliitika olulisust, sealjuures

oskuste prognoosi vajadust ning oskuste paremat ülekantavust. Lõike 3 punktis 17 on sarnaselt kehtiva seadusega kutseasutusel kohustus täita muudest

õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole otseselt välja toodud käesolevas paragrahvis esitatud loetelus, kuid mille täitmine on õiguspärase tegevuse tagamiseks vajalik.

Lõikes 4 täpsustatakse, et kutseasutus on täidesaatva riigivõimu kandja isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 tähenduses ka juhul, kui kutseasutuse ülesannete täitmiseks on sõlmitud

17 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus 23. aprill 2008, bEuroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta

elukestva õppe valdkonnas EUR-Lex - 32008H0506(01) - EN - EUR-Lex 18 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus EL) 2018/646, 18. aprill 2018, milles käsitletakse oskuste ja

kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ

L_2018112ET.01004201.xml 19 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/36/EÜ, 7. september 2005,

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta konsolideeritud TEKST: 32005L0036 — ET — 10.07.2025

24

haldusleping. See on vajalik, et võimaldada kutseasutusel seaduslikult töödelda andmeid tööjõu- ja oskuste prognoosi ning muude riiklike uuringute läbiviimisel, samuti volitada sellist andmetöötlust halduslepingu kaudu. Kuna Andmekaitseinspektsioon on asunud seisukohale, et

kutseseaduses sätestatud ülesannete täitmisel ei teosta HTM täidesaatvat riigivõimu, on antud lõike lisamine vajalik, et kutseseaduses toodud kutseasutuse ülesandeid oleks võimalik

halduslepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule edasi volitada, sh anda volitust andmete töötlemiseks IKS§ 6 alusel uuringute tegemiseks.

§ 11. Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu

Paragrahv 11 sätestab Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu (TON) moodustamise, koosseisu ja ülesanded. Tegemist on uue institutsiooniga, mille loomise eesmärk on tagada kutsesüsteemi, tööjõu- ja oskuste arendamise poliitikate ning elukestva õppe korralduse parem koordineeritus

riigi tasandil. Kehtiva kutseseaduse alusel on kutsesüsteemi juhtimisel olnud kaks paralleelset kogu, milleks on OSKA koordinatsioonikogu ning kutsenõukogude esimeeste kogu. See on

loonud olukorra, kus senine tööjaotus kutsenõukogude, kutsenõukogude esimeeste kogu, OSKA eksperdikogude ja OSKA koordinatsioonikogu vahel on olnud killustunud, mis on takistanud oskuste ja tööjõuvajaduse prognoosi sidumist poliitika kujundamise ja ressursside

planeerimisega.

Eelnõuga luuakse üks kutse- ja oskuste süsteemi juhtnõukogu, mis säilitab erinevate majanduse tegevusvaldkondade kaasatuse kutse- ja oskuste süsteemi juhtimisse kõrgel esindustasemel. Samas aitab kutse- ja oskuste süsteemi toomine ühe juhtorgani alla integreerida paremini seni

kahte paralleelselt eksisteerinud suunda tööjõu vajaduse ja oskuste prognoosi analüüsimisel ning tööturul vajaliku kompetentsuse kirjeldamisel.

Lõike 1 kohaselt moodustab Vabariigi Valitsus Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu ning kinnitab selle koosseisu ja töökorra. Lõikes 2 on esitatud TON liikmete üldine kirjeldus.

Tulenevalt seatud eesmärgist moodustab Vabariigi Valitsus TON-i tööjõu, hariduse, teaduse ja majanduse valdkondlike institutsioonide esindajatest, kelle kaudu tagatakse tööandjate,

töövõtjate, haridusasutuste ja avaliku sektori laiapõhjaline kaasatus kutse- ja oskuste süsteemi juhtimisse.

Lõikes 3 kirjeldatakse nõukogu peamisi ülesandeid. Nõukogu täidab strateegilise tasandi koordineerimis- ja nõustamisfunktsiooni, esitades ettepanekuid haridus- ja tööturupoliitika

kujundajatele kutse- ja oskuste süsteemi ning kvalifikatsiooniraamistiku arendamiseks ja rakendamiseks. Samuti annab nõukogu soovitusi Vabariigi Valitsusele ning teistele haridus- ja töövaldkonna institutsioonidele inimeste teadmiste, oskuste ja kvalifikatsioonide arendamise

otsuste tegemisel.

Nõukogu ülesandeks on lisaks ühiskonna tööjõu nõudluse ja pakkumise ning oskuste seire ja prognooside koondamine ning strateegiliste prioriteetide seadmine oskuste vajaduse analüüsi ja seire valdkonnas. Samuti teeb nõukogu ettepanekuid tööjõu järelkasvu tagamise meetmete

kavandamiseks, tööandjate ja haridusasutuste koostöö edendamiseks ning õppe- ja koolituskohtade kavandamiseks taseme- ja täiendõppes.

Eelnõu loob aluse nõukogu kui poliitikate ülese ja sektorite vahelise ekspertnõukogu rolli täitmiseks, mis toetab valitsust ja haridusvaldkonna eest vastutavat ministrit strateegilistes

otsustes tööjõu ja oskuste arendamisel. Nõukogu tegevus tagab, et riiklik tööjõu- ja oskuste poliitika lähtub kooskõlastatud, andmepõhisest ja pikaajalisest vaatest, tugevdades seeläbi Eesti

konkurentsivõimet ja elukestva õppe süsteemi toimimist.

25

§ 12. Valdkondlik eksperdikogu

Paragrahv 12 sätestab valdkondlike eksperdikogude (VEK) loomise, ülesehituse ja ülesanded.

Tegemist on uue institutsionaalse lahendusega, mille eesmärk on ühendada senised kutsenõukogud ja OSKA valdkondlikud eksperdikogud ühtseks süsteemiks, et vähendada

otsustus- ja nõuandestruktuuride killustatust kutse- ja oskuste süsteemis ning tugevdada töömaailma ja hariduse koostööd. Senine süsteem on olnud killustatud kahe paralleelse struktuuri ehk kutsenõukogude ja OSKA eksperdikogude vahel, mille ülesanded on osaliselt

kattunud. See on vähendanud töömaailma sisendi tõhusust hariduse ja kvalifikatsioonipoliitika kujundamisse. Samuti on mitmel juhul kogudes olnud kaasatud samad isikud 20, mis suurendab

asjatult kaasatud ekspertide töökoormust ning kahandab motivatsiooni panustada. Eelnõuga kavandatud muudatused ühendavad senised kutsenõukogud ja OSKA valdkondlikud

eksperdikogud ühtseks valdkondlikuks eksperdikoguks (VEK), mille eesmärk on optimeerida osapoolte kaasamist ning muuta tööprotsessid selgemaks ja tõhusamaks. Kehtiva õiguse

kohaselt on kutsenõukogud täitnud haldusorgani ülesandeid, kuid kollegiaalse haldusorgani sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav, kuna haldusotsuste ettevalmistamine ja menetluslikud toimingud on toimunud kutseasutuse poolt ning kutsenõukogu roll on olnud

valdavalt formaalne otsuste kinnitamine.

Õigusselguse suurendamiseks ja bürokraatia vähendamiseks nähakse eelnõuga ette, et VEK-id ei tee edaspidi haldusotsuseid, vaid tegutsevad kutseasutust ja Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu nõustava koguna. Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva

vastutusega antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja on üks ning menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt mõistetavad.

Uus mudel võimaldab ühtlasi paremini kasutada OSKA analüüside tulemusi kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide arendamisel ning tugevdab tööjõuvajaduse analüüsi ja

kompetentsusnõuete kujundamise vahelist seost. VEK-ide töö tulemused on sisendiks nii kutseasutusele kui ka Tööjõu ja oskuste arendusnõukogule, toetades riikliku oskuste poliitika

kujundamist andmepõhiselt ja koostöiselt. Lõike 1 kohaselt tegutsevad valdkondlikud eksperdikogud kutseasutuse juures ning koosnevad

tööandjate, töötajate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi esindajatest. Nii tagatakse töömaailma ja haridusvaldkonna partnerite laiapõhjaline ja sisuline

kaasatus kutse- ja oskuste süsteemi arendamisse. VEK-id täidavad kutseasutuse ning Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu nõustava kogu rolli.

Lõikes 2 määratletakse valdkondlike eksperdikogude põhieesmärk, milleks on valdkonna tööjõunõudluse, oskuste ja hariduspakkumise tasakaalu tagamine läbi tööjõu- ja oskuste alase

info ja eksperditeadmise koondamise. Lõikes 3 täpsustatakse eksperdikogude ülesanded. Nende hulka kuuluvad:

Lõike 3 punkt 1 sätestab VEK ülesandena ettepanekute tegemise kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamiseks ja ajakohastamiseks. Kutseasutuse ülesanne on kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamine, kuid nende algatamiseks vajab kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt. Seetõttu on kutsestandardi või kompetentsiprofiili

20 Raun, M. jt. 2023 „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“. Levellab. Lk 58.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf

26

algatamisel oluline VEK ekspertarvamus antud kutsestandardi või kompetentsiprofiili vajalikkuse kohta. Kehtiva seaduse alusel kaaluvad kutsestandardi sisulist vajalikkust enne selle koostamise algatamist kutsenõukogude esimeeste kogu ja kutsenõukogu. Muudatusega liigub

otsustus kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide algatamiseks küll kutseasutusele, kuid säilib valdkonna ekspertide kaasatus otsuse tegemisel ning arvestamine töömaailma reaalsete

vajadustega, ülevaatega valdkonnas kehtivatest regulatsioonidest ning OSKA analüüsi tulemustega.

Lõike 3 punkt 2 sätestab VEK ülesande anda eksperthinnanguid kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kavanditele. Kutsestandardi ja kompetentsiprofiilid kehtestab eelnõu §

10 lõike 3 punkti 5 alusel kutseasutus, kuid teeb seda valdkondliku eksperdikoguga konsulteerides ning eksperthinnangut arvestades. Sättega tagatakse VEK ekspertide sisulise kaasamise jätkumine kompetentsuse nõuete kirjeldamisse nii õppekava aluseks olevate

kompetentsiprofiilide kehtestamisel kui kvalifikatsiooninõudeid kirjeldavate kutsestandardite juures.

Lõike 3 punkt 3 sätestab valdkondliku eksperdikogu kaasamise tööjõu- ja oskuste prognooside ning seireuuringute tulemuste valideerimisel ja nende mõju hindamisel antud majanduse

tegevusvaldkonna arengule. Sarnast ülesannet täidavad olemasolevas OSKA süsteemis samuti valdkondlikud eksperdikogud, kelle panus tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüside tegemisel on

sisuline ning kaalukas. Sättega säilitatakse see sisuline roll, mis kehtiva kutseseaduse alusel pole õiguslikult reguleeritud.

Lõike 3 punkt 4 seab VEK ülesandeks OSKA uuringutes tehtud ettepanekute rakendamise seire. Selles rollis on valdkondlikud eksperdikogud toeks kutseasutusele, mis uuringute seiret

läbi viib. Lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega eksperdikogude nimetused,

moodustamise ja lõpetamise korra, mis tagab otsustusprotsessi läbipaistvuse ja kõigi erinevate majandustegevuse valdkondade esindatuse VEK-ides. Ka kehtiva kutseseaduse alusel on

kutsenõukogude nimetused kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Kehtiva määruse alusel kehtestab kutsenõukogude institutsionaalse koosseisu valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kavandatud muudatuse alusel moodustab valdkondlikud eksperdikogud edaspidi

kutseasutus järgides VEK moodustamise aluseks olevat Vabariigi Valitsuse määrust, millega tagatakse institutsioonide proportsionaalne esindatus VEK-is. Ministri määruse vormistamise

nõue eemaldatakse bürokraatia vähendamiseks. § 13. Kutse andja

Paragrahv 13 sätestab kutse andja mõiste ning kehtestab korra, mille alusel antakse kutse

andmise õigus. Sätte eesmärk on tagada, et kutse andmine oleks kvaliteetne, läbipaistev ning töömaailma vajadustele vastav ning et kutse andja valimine toimuks õiguspäraselt ja ühtsete kriteeriumite alusel. Regulatsioon ajakohastab ning täpsustab kehtiva kutseseaduse § 7 ja 8

sätestatud kutse andjaga seotud põhimõtteid, arvestades VTK-s esile tõstetud vajadust kutsesüsteemi otsustusprotsesside selgemaks ja efektiivsemaks korraldamiseks. Eelnõu

täpsustab kutse andjat puudutavat regulatsiooni sätestades, et kutse andja valitakse avalikul konkursil töömaailma kutsetele, juhul kui isikute ligipääs tööturule on piiratud kutse omamise nõudega või kui kutse omamise järele on tööturul tõendatud nõudlus. Sellega välditakse kutse

andja konkursside läbiviimist olukordades, kus reaalne nõudlus tööturul kutse andmise järele puudub. 2022. aastal anti 50% väljastatud kutsetunnistustest kutse andjate reguleeritud

kutsealadel kvalifikatsiooni tõendamiseks. Samal aastal ei väljastatud ühtegi kutsetunnistust

27

ehk ei toimunud kutse andmist 16% reguleeritud kutsetest ning 36% reguleerimata kutsetest,21 mis viitab, et oluline maht kutsetest on tööturu vaates alakasutuses ning kutse andja tegevuse säilitamine taolistel kutsealadel pole mõistlik. Kutse andmise süsteem peab olema kvaliteetne,

paindlik ja töömaailma vajadustele vastav, kuid samas täpselt reguleeritud, et tagada kompetentsuse usaldusväärne hindamine.

Lõikes 1 määratletakse kutse andja kui juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, millele kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse. Selline lai subjektide

ring tagab võimaluse valida kutse andjaks isik või asutus, millel on erialane kompetents, valdkondlik usaldus ning vajalik haldusvõimekus. Eelnõuga soovitakse laiendada kutse andjate

võimalikku ringi ning toetada töömaailma ja haridusasutuste osalust kutse andmise protsessis. Lõige 2 sätestab, et kui kutsealale on kehtestatud kutsestandard, valitakse kutse andja avaliku

konkursi teel. Avaliku konkursi nõue tugevdab kutse andmise süsteemi läbipaistvust, võimaldab võrrelda potentsiaalsete kutse andjate pädevust ning tagab, et kutse andmine

usaldatakse asutusele, mis suudab tagada hindamise kvaliteedi vastavalt kutsestandardis sätestatud nõuetele. Avaliku konkursi kaudu valimine vähendab ka huvide konflikti riski ning toetab kutse andmise ühtset ja õiguspärast korraldust. Kutse and ja avaliku konkursi toimumine

seatakse sõltuvusse kutsestandardi kehtivusest, kuna vastavalt eelnõu § 7 lõikele 2 koostatakse kutsestandard vaid juhul, kui selleks on tööjõuturul vajadus, millega kaasneb ka isikute vajadus

kutsekvalifikatsiooni tõendada. Lõikes 3 on reguleeritud olukord, kus avalik konkurss kutse andja leidmiseks on kahel korral

luhtunud. Sellisel juhul täidab kutse andja ülesandeid kutseasutus, kes moodustab kutsekomisjoni. Kutseasutuse ajutine sekkumine on erandlik meede, mille eesmärk ei ole

asendada konkursi korras valitavat kutse andjat püsivalt, vaid tagada avaliku ülesande täitmine olukorras, kus konkurss ei ole andnud tulemust. Kutseasutus täidab kutse andja ülesandeid üksnes kuni uue kutse andja valimiseni avaliku konkursi korras. See tagab kutse andmise

järjepidevuse ka vastavate pakkujate puudumisel ja kutsesüsteemi toimimine ei katke olukordades, kus turuosalised ei ole valmis kutse andja rolli võtma, samas kui riigi kohustus on

tagada isikutele kvalifikatsioonide kättesaadavus ning kompetentsuse tõendamine. Vastupidine olukord võib kahjustada tööturu toimimist ja piirata isikute õigust vabalt valida tegevusala ja elukutset.

Lõige 4 sätestab sarnaselt kehtivale seadusele kutse andmise õiguse kehtivuse kuni viieks

aastaks. Määratud tähtaeg tasakaalustab kutse andmise süsteemi stabiilsuse ja perioodilise kvaliteedikontrolli kutse andjate tegevuse üle. Kutse andmise õiguse tähtajaline uuendamine võimaldab hinnata kutse andja tegevuse vastavust nõuetele ning tagab paindlikkuse reageerida

muutunud töömaailma oludele, kutsestandardite uuendamisele või kutsealasele arengule. Kutseasutus saab vajadusel avaliku konkursi tingimustes määrata kutse andja õiguste

taotlejatele. lühema tähtaja. Lõikega muudetakse kehtivat seadust ja luuakse võimalus avaliku konkursi tulemusena anda

kutse andja õigused rohkem kui ühele kutse andjale. Kehtiva kutseseaduse alusel valitakse kutse andja konkursi tulemusena üks kutse andja. See on osutunud liialt piiravaks teatud kutsete

puhul, kus lühikese aja jooksul tuleb hinnata palju taotlejaid. Sättega luuakse kutseasutusele võimalus valida rohkem kui üks kutse andja, kuid seda ei kehtestata reeglina. Rohkem kui ühe kutse andja valimisel peab kutseasutus kaaluma, kas see on vajalik ning põhjendatud ja kas kõik

21 Raun, M. jt. 2023 „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“. Levellab. Lk 58.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf

28

konkursil osalevad juriidilised isikud suudavad täita kõiki kutse andja ülesandeid. Samuti on kutseasutuse ülesanne tagada, et ka mitme kutse andja valimisel säilib kutse taotlejatele võrdne kohtlemine sõltumata kutse andjast.

Lõige 5 teeb erandi kõrgkoolidele, võimaldades anda kutse andja õiguse ilma avalikku

konkurssi korraldamata, juhul kui kõrgkool on esitanud sellekohase avalduse õppekavakomisjonile õppekava registreerides, õppekava vastab kehtivale kutsestandardile ja kõrgkool on riiklikult tunnustatud. Ka kehtiva seaduse alusel on kõrgkoolidel õigus taotleda

kutse andja õigusi. Kehtiva õiguse alusel peab kõrgkool lisaks eeltoodud tingimustele taotlema kutse andja õigust kutsenõukogult, esitades selleks õppekava vastavuse analüüsi. Võrreldes

kehtiva seadusega on kõrgkoolidele kehtivat protseduuri kutse andja õiguste taotlemiseks lihtsustatud. Muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust valdkondades, kus kompetentside hindamine ning kutsekvalifikatsioonile vastavuse tõendamine on juba

integreeritud tasemeõppesse. Kui õppekava õpiväljundid katavad kõik kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuded, toimub kutse andmine sisuliselt õppeprotsessi kaudu, mistõttu avaliku

konkursi läbiviimine ei ole vajalik. Õppekava vastavust kutsestandardile ja kompetentsiprofiilile hindab Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse õppekavade kinnitamise komisjon. Vastavus kutsestandardile märgitakse Eesti hariduse infosüsteemis

EHIS, mis on liidestatud kutse- ja oskuste registriga. Selline regulatsioon tugevdab sidusust kutse-ja haridussüsteemi vahel ning toetab eesmärki muuta kutsete ja tasemeõppe vaheline seos

selgemaks ja toimivamaks. Kõrgkoolide erisus tuleneb nende kvaliteedi- ja akrediteerimissüsteemist: kui õppekava vastab kutsestandardile või tulevikus kompetentsiprofiilile, on kutse andmise protsess juba integreeritud õppe kvaliteedihindamisega

ning konkursi läbiviimine oleks ülearune. Sätte eesmärk on tagada, et kõrgkooli lõpetajatele on tagatud juurdepääs tööturule nendel kutsealadel, kus juba tööturule sisenemisel on kehtestatud

kutsekvalifikatsiooninõuded , näiteks õpetajatel jne. § 14. Kutse andja valimine

Paragrahv 14 kirjeldab kutse andja õiguse andmise alused ja avaliku konkursi menetluse

protseduuri. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et kutse andmise õiguse saavad üksnes sellised organisatsioonid, millel on tõendatud võimekus tagada usaldusväärne, sõltumatu ja kvaliteetne kompetentsuse hindamine. Eelnõuga nähakse ette kutse andja valimise viimine kutseasutuse

pädevusse. Kui varem viis kutseasutus läbi kutse andja konkursi ning valmistas ette materjalid kutsenõukogule, mis tegi kutse andja valiku otsuse, siis muudatuse tulemusena teeb edaspidi

kutseasutus otsuse kutse andja õiguste andmiseks. Kutseasutus kaasab kutse andjate taotluste hindamisse eksperte, moodustades vajadusel laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide

võimekust kutse andjana tegutseda.

Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millele kutse andja konkursil osaleja peab vastama. Nõuete eesmärk on tagada kutse andja suutlikkus tegutseda professionaalselt ja erapooletult, vältides huvide konflikti ning tagades kutse andmise läbipaistvuse. Võrreldes kehtiva seadusega on

eemaldatud seni kutse andja valimist kitsendav nõue, et kutse andja tegevuse hulka peab kuuluma asjakohase kutsetegevuse arendamine. Nõue eemaldatakse, kuna kutse andja tegevuse

eesmärgiks on isikute hindamine kutsestandardis kirjeldatud kompetentsusnõuetele vastavalt. Kompetentsuse nõuetele vastavuse hindamiseks ei ole vajalik, et kutse andja peab olema kutsetegevust arendav organisatsioon.

Lõike 1 punktides 1-3 toodud nõuded on samad nagu kehtivas seaduses. Kutse andjal peavad

olema vahendid ja võimalused kutse andmise korraldamiseks nii materiaalsete kui organisatsiooniliste ressursside olemasolu mõttes. Kutse andmise kvaliteet sõltub otseselt kutse

29

andja korralduslikust võimekusest, sh suutlikkusest tagada kutse taotluste vastuvõtmine ja kiire ning tõhus suhtlemine taotlejatega, kutsekomisjoni ja vajadusel hindamiskomisjonide moodustamine ning nende töö korraldamine, hindamismaterjalide koostamine ja

ajakohastamine ning töökeskkonna või praktikabaasi vastavuse tagamine hindamisnõuetele. Konkursil osalemisel tuleb kutse andja õiguste taotlejal tõendada, et tal on piisava

ettevalmistusega töötajad nii kutse taotlemise avalduste vastuvõtmiseks ning taotlejatega suhtlemiseks ja vajadusel nende nõustamiseks kui ka piisav arv valdkonnas vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid kutsekomisjonis.

Töötaja mõiste hõlmab käesoleva seaduse tähenduses kõiki isikuid, kes osalevad kutse andmise

korraldamises ja kompetentsuse hindamises ning kellel on selleks vajalik haridus, väljaõpe ja erialane kogemus, sõltumata nende õigussuhtest kutse andjaga. See võib hõlmata muu hulgas töölepingu, käsunduslepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel tegutsevaid isikuid, samuti

vajaduse korral avaliku teenistuse või muu õigussuhte alusel kaasatud isikuid.

Oluline on tagada, et kutse andjal oleks tegelik ja piisav pädevus ning personalivõimekus kutse andmise ülesannete täitmiseks, sealhulgas kutseeksamite korraldamiseks ja kompetentsuse hindamiseks.

Sõltumatuse ja erapooletuse nõue tugevdab kutse andmise usaldusväärsust. Töömaailma

ootuste täitmiseks peab hindamine olema objektiivne ning välistama olukorrad, kus kutse andja tegevus võib olla mõjutatud konkurentsiolukorrast või erahuvidest.

Lõikes 2 on sätestatud kohustus tasuda avalikul konkursil osalemise eest riigilõiv riigilõivuseaduses määratud ulatuses. Riigilõivu eesmärk on katta konkursikorralduse

menetluskulu ning välistada põhjendamatu või sisuliselt ettevalmistamata taotluste esitamine. Kehtivas kutseseaduses puudus viide riigilõivuseadusele, kuigi riigilõivuseaduses oli kutse andja konkursil osalemise eest riigilõivu tasumine ette nähtud. See viis olukorrani, kus kutse

andja konkursil osalemise eest riigilõivu ei tasutud. Eelnõuga kõrvaldatakse olemasolevad puudused.

Lõike 3 kohaselt registreerib samaselt kehtiva seadusega kutseasutus konkursi võitjaks tunnistatud kutse andja kutse- ja oskuste registris. See tagab kutse andjate nimekirja avalikkuse

ning võimaldab jälgida kutse andmise süsteemi ühtsust, kvaliteeti ja ulatust .

Lõikes 4 on sätestatud juhud, mil kutseasutus ei rahulda konkursil osalemise taotlust. Need alused tagavad, et kutse andja rolli ei anta organisatsioonile, millel esineb õiguslikke või sisulisi puudusi. Kehtivas kutseseaduses olevat teksti ei muudeta ning sellega kindlustatakse, et kutse

andjaks ei valita organisatsiooni, mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, pole esitanud konkursile nõutud dokumente, on esitanud konkursil osaledes mittetäielikke või ebaõigeid

andmeid või millel on ajatamata maksuvõlgnevusi. Maksuvõlgnevuste puudumise nõue tuleneb avaliku sektori rahalise usaldusväärsuse põhimõttest. Kuna kutse andja ülesanne on tagada reguleeritud valdkondades isikute kutsekvalifikatsiooni vastavushindamine, peab ta olema

majanduslikult korrektne ja stabiilne.

Lõikes 5 antakse sarnaselt kehtivale seadusele valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada avaliku konkursi täpsem kord ja nõuded. Selline volitusnorm tagab, et kutse andja valimise menetlus on paindlikult kohandatav vastavalt töömaailma muutuvatele vajadustele,

samal ajal järgides õiguspärasust ja ühtset menetluskorda.

§ 15. Esmakutse andmise õigus

30

Paragrahvis 15 kehtestatakse riiklikult tunnustatud õppeasutustele esmakutse andmise õigus ja selle tingimused . Regulatsiooni eesmärk on siduda esmakutse andmine õppekavapõhiselt kompetentsiprofiiliga ning vältida dubleerivat kutse andmise menetlust, kui õppekava juba

tagab kutsealaste kompetentside omandamise. Kutsesüsteemi probleemide analüüsis22 tuuakse välja, et kutseõppe lõpetajad peavad sageli läbima eraldi kutseeksami, kuigi õppekava on

koostatud kutsestandardi alusel ja õpiväljundid kattuvad kutse kompetentsusnõuetega. Selline kord on suurendanud halduskoormust ja põhjustab õppijatele täiendavaid pingeid kompetentside mitmekordse hindamise tõttu.

Eelnõuga kavandatakse süsteemi ühtlustamine ja dubleerimise kaotamine, võimaldades, et

õppeasutus saab esmakutse andmise õiguse juhul, kui selle õppekava on kooskõlas vastava kompetentsiprofiiliga. See muudatus tugevdab õppekavade ja kutsesüsteemi seotust ning tagab, et kutse omandamine on õppija jaoks loomulik osa õppeprotsessist.

Esmakutse andmisega tagatakse, et kompetentsiprofiilil põhinev õppekava tugineb ajakohastele

kompetentsusnõuetele ja loob selge ning sujuva tee kutse omandamiseni ilma täiendava kutseeksamita. Muudatus on kooskõlas kutseharidusstandardi muudatusega (§ 238), mille kohaselt muudeti kutsekeskhariduse lõpetamise tingimusi ning seoti need lahti konkreetse

kutseeksami läbimisest. Samas tagatakse, et õppeasutuse lõpetajatel, kelle õpe põhineb kompetentsiprofiilil ning kelle omandatud õpiväljundid on nõuetekohaselt hinnatud , oleks

tööturule sisenemisel selge ja tunnustatud kvalifikatsioon.

Joonis 5. Kutse andmise ja esmakutse andmise üldpõhimõte.

Esmakutse andmise õigusega lahendatakse ka tänases süsteemis tekkinud ebakõla, kus

tulenevalt sellest, kas õppeasutus oli taotlenud kutse andmise õigust või mitte, oli õpitulemuste hindamine ning õppe lõpus saadav kutse taotleja jaoks kutse andjast tulenevalt erinev . Sellega tekkis olukord, kus sama kutseala tasemeõppe lõpus peavad osade õppeasutuste õpilased

sooritama konkursiga valitud kutse andja juures eksami ning teised, kelle õppeasutus on kutse andja, läbivad hindamise õppeasutuses. Tulenevalt sellest võisid õpilased saada ka erineva

kehtivusajaga kutse. Antud probleemile on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler viidates, et kutse kehtivusaja sõltuvus kutse andjast seab õpilased ebavõrdsesse olukorda ning riivab nende põhiõigusi juhul, kui kutse annab ligipääsu tööturule. Muudatusega saavad kõik õppeasutused,

mille õppekava vastavuse on kinnitanud Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade komisjon, automaatselt esmakutse andjaks.

22 Raun, M. jt. 2023.Kutsesüsteemi rakendumise analüüs. Lõpparuanne. Levellab OÜ.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf

31

Lõike 1 kohaselt annab kutseasutus esmakutse andmise õiguse riiklikult tunnustatud õppeasutusele pärast õppekava registreerimist Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS), kui õppekava vastab ametialasele kompetentsiprofiilile. See tähendab, et esmakutse andmine

toimub integreeritult õppeprotsessiga ning põhineb eelnevalt kindlaks määratud kompetentsusnõuetele vastavatel õpiväljunditel.

Lõike 2 järgi loetakse riiklikult tunnustatuks õppeasutus, mis on läbinud kvaliteedi hindamise vastavalt kutseõppeasutuse seadusele või institutsionaalse akrediteerimise

kõrgharidusseadusele ning on kantud EHIS-esse. Nii tagatakse, et esmakutse andmise õigus on antud üksnes õppeasutustele, mille õppe läbiviimise õigus on riiklikult tunnustatud ning nende

õppekorraldus ja õppe kvaliteet hinnatud. Sätte eesmärk on tagada kvaliteedikindlus õppe tulemusel saadava kutsekvalifikatsiooni osas ja nii õppijate kui ka tööandjate usaldus esmakutse suhtes.

Lõige 3 määratleb, millal loetakse õppekava vastavaks kompetentsiprofiilile. Õppekavas

sisalduvate õpiväljundite vastavust kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsusnõuetele hindab Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade liigitamise ja nõuetele vastavuse hindamise komisjon. Vastavalt sellele, kas tegemist on kõrghariduse või kutsehariduse

õppekavaga, viib õppekava hindamise läbi kas kõrghariduse õppekavade ja programmide liigitamise ja nõuete vastavuse hindamise komisjon või kutsehariduse õppekavade liigitamise

ja nõuetele vastavuse hindamise komisjon. Haridus- ja Teadusministri käskkirjaga moodustatud komisjoni poolne õppekavade kontroll tagab hindamise ühtsuse ja objektiivsuse. Õppekavade ning kompetentsiprofiilide sisulise võrdlemise töömahu vähendamiseks arendab SA Kutsekoda

käimasoleva projekti „Kutsesüsteemi reform“ raames välja AI tööriista, et optimeerida õppekavade ja kompetentsiprofiilide vastavushindamise protsessi. Vastavushindamisel

arvestatakse nii õppekava üldiseid õpiväljundeid kui ka madalamal tasemel näiteks õppekava moodulitega seotud õpiväljundeid. Õppekava vastavuse seisukohalt on oluline, et õppekava läbimise tulemusena saavutab õppija kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud

kompetentsid olenemata sellest, mis tasemel õppekavas antud õpiväljund on esitatud.

Lõike 4 alusel antakse esmakutse andmise õigus õppeasutusele vastava õppekava kehtivusaja lõpuni, sidudes kutse andmise otseselt õppekava elutsükliga. See tähendab, et iga kord, kui õppekava olulises mahus muudetakse või uuendatakse, millega kaasneb EHIS registreeringu

uuendus, hinnatakse ka selle vastavust kompetentsiprofiilile. Selline lahendus suurendab õigus- ja kvaliteedikindlust, tagades, et esmakutse andmise õigus ei jää kehtima õppekavadele, mis on

muutunud aegunuks või ei vasta töömaailma nõuetele. § 16. Kutse andja ülesanded

Paragrahv 16 sätestab kutse andja põhiülesanded ning määrab kindlaks kutse andmisega

seotud korralduslikud ja sisulised tegevused. Sättega eristatakse selgelt kutse andmise ülesandeid ja esmakutse andmisega seotud ülesandeid. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et kutse andmise protsess oleks ühtne, usaldusväärne ja kvaliteedipõhine. Kirjeldatud kutse andja

ülesanded tagavad kutse andmise süsteemi läbipaistvuse, võrreldavuse ja kvaliteetse hindamisprotsessi, vältides ebaühtlast praktikat kutse andjate vahel.

Lõikes 1 loetletakse kutse andja põhiülesanded, millest enamik on kehtiva kutseseaduse ülesannete täpsustatud või ajakohastatud versioonid.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt on kutse andja ülesandeks kutsekomisjoni moodustamine.

Kutsekomisjon jääb kutse andmise keskseks struktuuriks ka edaspidi. Komisjoni rolli säilitamine toetab töömaailma esindajate laiapõhjalist kaasatust kutse andmise protsessi ning

32

tagab asjatundlikkuse ja erapooletu hindamise. Kutse andja vastutab kutsekomisjoni moodustamise ja selle töö korraldamise eest.

Lõike 1 punkti 2 alusel säilib kutse andja ülesandena kutsekomisjoni töö kohta laekunud kaebuste lahendamine. Kaebuste lahendamise mehhanism tagab kutse andmise süsteemi

õiguspärasuse ja läbipaistvuse. Lõike 1 punktis 3 selgitatakse kutse andja ja kutsekomisjoni rolli kutse andmise korra

koostamises. Punktis täpsustatakse, et kutse andja kaasab kutse andmise korra koostamisse kutsekomisjoni ning valmis dokument esitatakse kutseasutusele kehtestamiseks. Punkti

eesmärk on täpsustada kutse andmise korra kui kutse andmise protsessi keskse dokumendi koostamist ning kutsekomisjoni kaasatus tagab valdkonna ekspertide laiapindse kaasatuse kutse andmise nõuete kehtestamise ettevalmistamisse .

Lõike 1 punktis 4 määratakse kutse andja ülesandeks kutse andmist puudutavate tööde

korraldamine, sh kutse andmise korra eelnõu koostamise ja kutseeksamite läbiviimise aluseks olevate hindamise juhendite ning eksamimaterjalide koostamise korraldamine. Punktiga tagatakse dokumentide koostamise korraldamise eest vastutuse andmine kutseasutusele. Kutse

andja võib konkreetsete tööde korraldamiseks täiendavalt kaasata eksperte, kuid vastutus kõigi kutse andmiseks vajalike protseduuride ja dokumentide koostamise ning seadusele vastavuse

eest jääb kutse andjale. Lõike 1 punkt 5 kohustab kutse andjat korraldama kutseeksami sobivas õppe- või

töökeskkonnas. Kutse andja ülesanne on tagada, et õppe või töökeskkonnas, kus kutseeksam toimub, on olemas kõik taotleja kutsealase kompetentsuse hindamiseks vajalike ülesannete

sooritamiseks vajalikud vahendid ning praktilise eksamiülesande puhul on tagatud kutse taotlejate tööohutus. Kui kutseõppe õppekava aluseks on kutsestandard, on kutse andja kohustus koostada ja viia läbi kutseeksam ka kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele, järgides samu

nõudeid kutseeksami läbiviimise keskkonnale. Kutsestandardid on jätkuvalt õppekavade aluseks kutsehariduse erialadel, kus tööle rakendumine on piiratud kutse nõudega õppe

lõpetamisel. Sellisel juhul on vajalik, et kutsehariduse lõpetajad saavad kooli lõpetades ka kutse.

Lõike 1 punktis 6 sätestatakse elektroonilises keskkonnas läbiviidavad kutseeksamid. Kehtivas seaduses ei ole kutseeksamite läbiviimine elektroonilistes keskkondades reguleeritud ning see

on tekitanud olukorra, kus vastavate tehnoloogiliste vahendite tekkimisega on kutse andjad võtnud kasutusele erinevaid elektroonilisi keskkondi eksamite korraldamiseks, mis ei pruugi tagada eksamite läbiviimisel piisavat turvalisust ning taotlejate isikuandmete kaitstust.

Eelnõuga sätestatakse, et kui kutseeksam taotleja kompetentsuse hindamiseks viiakse läbi elektroonilises keskkonnas, peab kutse andja selleks kasutama riiklikku eksamite infosüsteemi

või samaväärset turvalist keskkonda. Samaväärse turvalise keskkonna all mõeldakse siinkohal elektroonilist keskkonda, mis vastab isikuandmete kaitse seaduse nõuetele, kus on tagatud taotleja turvaline ja usaldusväärne autentimine ning tema eksamisoorituse konfidentsiaalsus.

Lõike 1 punktis 7 saab kutse andja kohustuse kutse andmise kulude kalkuleerimisel järgida

kutseasutuse kehtestatud põhimõtteid ja aluskriteeriumeid. Kutse andja peab kutse taotlemise tasusid kalkuleerima kulupõhiselt. Ülesanne on sarnane kehtivas kutseseaduses olevaga, kuid eelnõu järgi esitab kutse andja kutse taotlemise tasud kehtestamiseks kutseasutusele, mis

kontrollib, kas kehtivaid aluspõhimõtteid kulupõhiseks arvestuseks on järgitud ning kutse taotlemise tasu ei soovita kehtestada kutse taotlejale liialt suure koormisena.

33

Lõike 1 punktis 8 täpsustatakse kutse andja kohustust kuulutada välja kutse andmine minimaalselt kaks korda aastas. Kehtiva kutseseaduse alusel ei olnud kutse andmise sagedust reguleeritud, mis tekitas kohati olukorra, kus kutse taotleja pidi ebamõistlikult pika perioodi

vältel ootama, et saada tõendada kvalifikatsiooninõuetele vastavust. Teatud juhtudel võis selline olukord takistada kutse taotleja kutsealast tegevust tööjõuturul või rakendumist enda

kompetentsuse tegelikul tasemel. Muudatus tagab, et kutse taotlejatele on tagatud piisav ligipääs ja kutse andmine toimub regulaarselt, vältides tarbetuid viivitusi.

Lõike 1 punktis 9 säilib kutse andja kohustus avalikustada kutse andmisega seotud teave. Punktiga kohustatakse kutse andjat avaldama kogu kutse andmise alase informatsiooni sh

kutseeksami ajad, kutse andmise protseduurid ning hindamise alused. Oluline on kutse andmise alase info kättesaadavus ning selgelt mõistetavus kutse taotlemisest huvitatud isikutele.

Lõike 1 punktis 10 säilib kutse andja ülesanne võtta vastu kutse taotlejate dokumente ning esitada need kutsekomisjonile kutse andmise otsustamiseks. Eelnõu § 22 lõike 1 alusel võib

kutse andja lisaks kutsekomisjonile vajadusel moodustada hindamiskomisjone. Sellisel juhul kaasab kutsekomisjon taotleja kompetentsuse hindamise otsustamisse hindamiskomisjoni, kuid otsuse tegemine taotleja avalduse kohta jääb kutsekomisjoni pädevusse. Punktiga tagatakse

kutse taotleja jaoks selge menetluskord.

Lõike 1 punktis 11 täpsustatakse, et kui kutsekomisjon on teinud otsuse taotlejale kutse andmise kohta, on kutse andja ülesanne edastada vastav info kutse- ja oskuste registrisse. Kutse andja määratud isik edastab kutsekomisjoni otsuse ja isikute andmed, kellele kutse omistati,

kutse- ja oskuste registrile elektroonselt selleks spetsiaalselt loodud kutse- ja oskuste registri kasutajaliidese kaudu. Andmete nimekiri, mis kutse- ja oskuste registrile edastatakse, on

esitatud kutse- ja oskuste registri põhimääruses. Lõike 1 punktis 12 säilib kutse andja kohustus esitada kutseasutusele vähemalt kord

kalendriaastas aruanne kutse andmise korraldamise ning kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise kohta. Sätte eesmärk on tagada kutse andjate kutse andmise tegevuste

järjepidev kontroll ning kutse andmise rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvus.

Lõikes 2 määratakse esmakutse andmisega seotud ülesanded, mis on kohaldatavad

õppeasutustele, kellele on § 15 alusel antud esmakutse andmise õigus. Kuna esmakutse andmise puhul ei kohaldu õppeasutusele esmakutse andjana kõiki kutse andjale kohalduvaid sätteid , on

selguse tagamiseks oluline õppeasutuse ülesanded esmakutse andmisel seaduses eraldi välja tuua. Muudatused tugevdavad kutsesüsteemi toimimise selgust ja usaldusväärsust, suurendades tööandjate, koolide ja õppijate kindlustunnet hindamisprotsessi läbipaistvuse ja võrreldavuse

suhtes. Esmakutse andmise lihtsustatud kord õppeasutustele vähendab dubleerimist ja võimaldab kutse omandamist juba õppeprotsessi käigus, toetades elukestva õppe põhimõtteid

ja tööjõu kiirendatud siirdumist tööturule. Lõike 2 punktis 1 kehtestatakse õppeasutusele esmakutse andjana kohustus koostada vajalikud

hindamisjuhendid ja -materjalid ning muud esmakutse andmiseks vajalikud dokumendid ja need kehtestada. Eelnõuga luuakse lahendus, kus esmakutse andmiseks vajalikud dokumendid

on võrdsed kooli muude õppetöö aluseks olevate sisedokumentide ning hindamisjuhenditega. See loob kiirema ning õppeprotsessi integreeritud hindamise mudeli. Kehtiva kutseseaduse alusel pidi kutse andja õigusi taotlev kool esitama kutse andmist puudutavad dokumendid

kooskõlastamiseks konkursiga valitud kutse andja kutsekomisjonile. Muudatusega lihtsustatakse süsteemi õppeasutuste jaoks. Samuti väheneb konkursiga valitud kutse andjate

töökoormus, kui kaob ülesanne kontrollida ja hinnata koolide taotlusi. Õppija kompetentsuse erapooletu ning kvaliteetne hindamine esmakutse andmisel õppeasutuses tagatakse läbi

34

õppeasutuste kvaliteedihindamise ning kõrgkoolide puhul läbi institutsionaalse akrediteerimise protsessi.

Lõike 2 punktis 2 sätestatakse esmakutse andmisel õppeasutusele kohustus viia hindamine läbi selleks sobilikus õppe- või töökeskkonnas. Esmakutse andmisel on õppeasutuse ülesanne

tagada, et õppe või töökeskkonnas, kus kutseeksam toimub, on olemas kõik õppija kutsealase kompetentsuse hindamiseks vajalike ülesannete sooritamiseks olevad vahendid ning praktilise eksamiülesande puhul on tagatud õppijate tööohutus. Õppe- ja töökeskkonna sobivust vastava

eriala õppe läbiviimiseks hinnatakse kutseõppeasutuste kvaliteedihindamise ja kõrgkoolide puhul institutsionaalse akrediteerimise käigus. Antud ülesandega ei teki õppeasutustele

täiendavat kohustust eraldiseisva eksamikeskkonna loomiseks, säte selgitab, et ka hindamisel kasutatavad keskkonnad peavad vastama nõuetele.

Lõike 2 punktis 3 saab esmakutse andjana tegutsev õppeasutus ülesande otsustada õppijale esmakutse andmine. Sättega kaotatakse praeguses süsteemis kehtiv dubleerimine, kus

kutseõppe lõpus toimuvaid kutseeksameid viib läbi konkursiga valitud kutse andja ning kutse andmise otsuse teeb kutsekomisjon. See pikendab protsessi õppija jaoks ning ei anna hindamisse objektiivsust juurde, kuna kutsekomisjon sellisel juhul vaid kinnitab formaalselt

koolis viibinud hindamiskomisjoni ettepanekuid kutse andmiseks.

Lõike 2 punktis 4 sätestatakse esmakutse andmisel õppeasutuse ülesanne edastada info esmakutse andmise otsuse kohta kutse- ja oskuste registrisse. Õppeasutuse määratud isik edastab esmakutse andmise otsuse ja isikute andmed, kellele esmakutse omistati, kutse- ja

oskuste registrile elektroonselt selleks spetsiaalselt loodud kutse- ja oskuste registri kasutajaliidese kaudu. Andmete nimekiri, mis kutse- ja oskuste registrile edastatakse, on

esitatud kutse- ja oskuste registri põhimääruses. Lõike 3 järgi ei kohaldata esmakutse andmise puhul § 16 lõikes 1 sätestatud kutse andja

ülesandeid ja §-s 19 sätestatud üldist kutse andmise korda, § 20 lõikes 2 kirjeldatud kutsestandardi kompetentsusnõudeid ega §-s 21 kutsekomisjoni moodustamist. See tähendab,

et esmakutse andmine on lihtsustatud ja integreeritud protsess, mis välistab paralleelsed kutseeksamid, kui õppekava on juba kompetentsiprofiiliga kooskõlas. Omandatud õpiväljundite hindamise ühtluse ning hindamiskriteeriumite järgimise õppeasutustes tagab

õppeasutuste kvaliteedi hindamisel vastavate ülesannete täitmise kontrollimine Hariduse Kvaliteedi Agentuuri poolt. Lisaks loovad Haridus- ja Teadusministeerium ning

kutseõppeasutused kutsehariduse reformi raames vastutusvaldkonna koolide mudeli, mis sisaldab ka ühtlustatud hindamise meetodite loomist samas valdkonnas ja sama riikliku õppekava alusel õpetavates koolides.

Lõikes 4 täpsustatakse esmakutset andva kutseõppeasutuse ülesannet kasutada automaatse

testimissüsteemi kasutamisel riiklikku eksamite hindamissüsteemi, juhul kui kutseeksam viiakse läbi elektroonilises hindamiskeskkonnas. Sättega tagatakse õiguslik alus kutseõppeasutustele kasutada riiklikku elektroonilist hindamissüsteemi kutseeksamite

läbiviimiseks. Sätte eesmärk on tagada õppijate isikuandmete kaitstus elektrooniliste eksamite puhul ning samuti elektrooniliste eksamite läbiviimine selleks riiklikult loodud turvalises

keskkonnas. § 17. Kutse andja õiguse kehtetuks tunnistamine

Paragrahv 17 sätestab kutse andja õiguse kehtetuks tunnistamise alused. Eelnõus ei tehta

olulisi muudatusi võrreldes kehtiva kutseseadusega. Seoses õppeasutuste rolli lisandumisega

35

esmakutse andjana täiendatakse varem kehtinud sätteid esmakutse õiguse kehtetuks tunnistamise juhtudega.

Regulatsiooni eesmärk on tagada kutse andmise protsessi kvaliteet, õiguspärasus ja töökindlus, vältides olukordi, kus kutse andja ei täida oma ülesandeid või ei vasta seaduses sätestatud

nõuetele. Selge ja üheselt mõistetav õiguse kehtetuks tunnistamise kord toetab kutsesüsteemi terviklikkust, kutse andmise usaldusväärsust ja kutsetunnistuse väärtust tööturul.

Lõige 1 sätestab juhud, millal kutseasutus võib tunnistada kehtetuks avaliku konkursiga valitud kutse andja õigused .

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et kutse andja peab vastama antud eelnõu §14 lõikes 1 kirjeldatud tingimustele, mitte ainult kutse andja avalikul konkursil osalemise hetkel vaid

läbivalt kutse andjana tegutsemise jooksul. Sätte eesmärk on tagada kutse andja nõuetele vastavuse järjepidevus ning seeläbi kutse andmise tegevuse kvaliteet ja süsteemi töökindlus.

Lõike 1 punkt 2 sätestab kutse andja õiguste kehtetuks muutumise kutse andja avalduse alusel. Säte võimaldab kutse andjal oma tegevus lõpetada, kui tal puudub võimekus või soov kutse

andmisega jätkata. See aitab vältida formaalselt tegutsevaid, kuid sisulist tegevust mitte teostavaid kutse andjaid.

Lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatakse, et kutseasutus võib kutse andja õiguse kehtetuks tunnistada. kui kutse andja takistab haldusjärelevalve teostamist oma tegevuse üle kutse

andjana ning kui kutse andja ei ole ettenähtud tähtajaks ja viisil täitnud talle tehtud ettekirjutust. Sätte eesmärk on kutse andmise süsteemi kvaliteedikontrolli toimimise tagamine.

Lõike 1 punkt 5 sätestab õigusliku aluse kutse andja õiguste kehtetuks tunnistamiseks, kui kutse andja on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud temale esitatud nõudeid

või jätnud täitmata temale antud ülesandeid. Sättega tagatakse, et kutse andja suhtub eelnõu § 16 kirjeldatud kutse andja ülesannete täitmisse vajaliku hoolsusega. Sätte eesmärk on tagada,

et nõuete korduv rikkumine ei kahjustaks kutsesüsteemi toimimist ega kutse andmise usaldusväärsust.

Lõike 1 punktis 6 sätestatakse kutse andja õiguste kehtetuks tunnistamine avalikul konkursil valeandmete esitamise korral. Sättega tagatakse konkursi aus ja läbipaistev korraldamine ning

välditakse olukordi, kus kutse andja õiguse omandamine põhineb ebaõigel teabel.

Lõike 1 punktiga 7 luuakse alus kutse andja õiguste kehtetuks tunnistamiseks, kui kutse andja

lõpetab tegevuse või on kuulutatud välja tema pankrot.

Lõike 1 punktis 8 ja 9 sätestatakse õiguslik alus kutse andja õiguste kehtetuks kuulutamiseks, kui kutse andja pole kutse andmist ühe aasta jooksul korraldanud või kui kutse andja tegevus on olnud peatunud vähemalt kuus kuud järjest. Sätete eesmärk on tagada, et kutse andja täidaks

talle antud avalikku ülesannet ning kutse andmine oleks taotlejatele kättesaadav.

Lõige 2 sätestab eraldi alused, mille esinemisel võib kutseasutus tunnistada õppeasutuse esmakutse andmise õiguse kehtetuks. Need alused on seotud õppeasutuse kvaliteedi ja õppekava vastavusega kompetentsiprofiilile, mis on esmakutse andmise olulised eeldused.

Lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et esmakutse andmise õigus võetakse õppeasutuselt ära, kui

õppekasvatustöös esinevad olulised puudused kutseõppeasutuse seaduse alusel. Olulised mittevastavused õppetöös tuvastatakse õppeasutuse kvaliteedihindamise käigus. Sätte eesmärk

36

on tagada, et esmakutse andmine põhineb kvaliteetseks hinnatud õppel ning vältida olukorda, kus õppe läbiviimisel esinevad olulised puudused võivad viia selleni, et lõpetajad ei vasta kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsusnõuetele.

Lõike 2 punktis 2 sätestatakse õiguslik alus esmakutse andmise õiguse kehtetuks

tunnistamiseks, kui kõrgkool jääb institutsionaalse hindamise käigus kõrgharidusseaduse alusel akrediteerimata. Akrediteerimise negatiivne tulemus kinnitab, et õppe kvaliteet ei vasta kõrghariduse nõuetele ja sellisel juhul ei saa usaldusväärselt toimuda ka esmakutse andmine.

Lõike 2 punktiga 3 luuakse õiguslik alus esmakutse andmise kehtetuks tunnistamiseks, kui

õppekava ei vasta kutsestandardile või kompetentsiprofiilile. Kuna esmakutse antakse õppekava lõpetamisel, peab õppekava sisaldama kõiki nõutud kompetentse. Sätte eesmärk on tagada õppekava ja kompetentsusnõuete sidusus ning vähendada olukordi,

kus õppekava ei toeta lõpetaja rakendumist tööturul.

3. peatükk

Kutse andmine

§ 18. Kutse andmise alused

Paragrahv 18 sätestab kutse, osakutse ja esmakutse andmise alused, sh kompetentsuse hindamise ning varasema õppe ja töökogemuse arvestamise alused ja registrikande õigusliku tähenduse.

Joonis 6. Kutse andmise protsess

Lõike 1 kohaselt antakse kutse ja osakutse kutseeksami sooritamisel. Kutseeksami sooritamist

käsitatakse tervikprotsessina, mis lõpeb konkursiga valitud kutse andja otsusega anda taotlejale kutse või osakutse. Otsus tehakse pärast seda, kui taotleja on tõendanud kutsestandardis kirjeldatud kompetentsuse saavutamist.

Kutse või osakutse andmisel on fookus taotleja sisulisel vastavusel kutsestandardis sätestatud

kompetentsusnõuetele. § 20 lõikes 1 sätestatud kutseeksami mõiste kohaselt ei pruugi kompetentsuse tõendamine seisneda üksnes ühe konkreetse eksamitoimingu või soorituse tulemuses, vaid kutse andja võib otsuse tegemisel arvestada ka teisi tõendamisviise. Seega

väljendab kutse andja otsus kutseeksami sooritamise kohta hinnangut taotleja tegelikule kompetentsusele ja kutse andmise positiivne otsus tõendab tema vastavust kutsestandardis

esitatud kompetentsusnõuetele.

37

Lõige 2 sätestab lisaks § 6 lõikele 4, § 15 ja § 16 lõikele 2, et esmakutse kui kutsekvalifikatsioon antakse õppeasutuse kompetentsiprofiilil põhineva tasemeõppe õppekava edukal läbimisel, kui kompetentsiprofiilis on tõendatud ühe ameti kõik kompetentsid. Õppekava ei saa lõpetada ega

kutsekvalifikatsiooni omandada juhul, kui õppekava õpiväljundid on hinnatud negatiivselt.

Esmakutse andmisel ei toimu konkursiga valitud kutse andja korraldatud kutseeksamit ning õppeasutus korraldab hindamise õppeprotsessi jooksul, vajadusel ka lõpetamisel. Kuigi kutseeksami sooritamine on olnud siiani kutseõppe lõpetamisel kohustuslik, ei ole sisuline mõju

õpilastele suur, kuna praktikas ei ole kutseeksami sooritamine reguleerimata kutsealade puhul töömaailmas valdavalt eriliselt väärtustatud. Kutsekvalifikatsiooni omandamine jääb siiski

jätkuvalt õppija jaoks loomulikuks õppeprotsessi osaks. Sättega luuakse selge erisus formaalhariduses riiklikult tunnustatud õppeasutuse antava esmase

kutsekvalifikatsiooni ehk esmakutse ning konkursiga valitud kutse andja antava kutse ehk nö töömaailma kutse (lõige 1) vahel.

Esmakutse andmiseks kasutatavad hindamismeetodid otsustab õppeasutus, mis ei pea korraldama kõiki kompetentse uuesti hindavat koondeksamit, kuna erinevaid oskuseid

demonstreeritakse ja hinnatakse juba õppe jooksul. Kuna kutsealaste kompetentside hindamismeetodid koostavad õppeasutused, esineb risk, et hindamises ning õpiväljundite

saavutatuse vastavuses kompetentsiprofiilis kokku lepitud nõuetele hakkab esinema rohkem erisusi õppeasutuste vahel.

Selleks, et säilitada tööandjate usaldus kutseõppe kvaliteedi ja esmakutse suhtes, jääb koolidele kohustus kaasata hindamisse vastava valdkonna tööandjaid nii õpingute jooksul kui õppe lõpus.

Esmakutse andmise õigus on antud üksnes tunnustatud õppeasutustele ning õppekava registreerimisel on kindlaks tehtud õppekava õpiväljundite vastavus kompetentsiprofiilis esitatud kompetentsusnõuetele. Õppeasutuste ning erialaliitude ja valdkonna ettevõtete koostöö

säilitamine on jätkuvalt oluline, sh sisendi andmine õppekavadesse kompetentsiprofiilide kaudu.

Riski maandamiseks nähakse ühtlasi ette, et kutsealaste kompetentside hindamismeetodid koostavad kutsehariduse reformi käigus loodavad kutseõppe vastutusvaldkonna koolid

koostöös ülejäänud kutseõppeasutustega.

Lõige 3 sätestab, et kutse andja on kohustatud tegema kutse, osakutse või esmakutse andmise kohta kande kutse- ja oskuste registrisse. Lõikega täpsustatakse kehtiva seaduse põhimõtet, mille järgi kehtiv registrikanne kajastab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis või

kompetentsiprofiilis kehtestatud nõuetele ja osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele. Täpsustus lähtub põhimõttest, et isikud taotlevad kutse andjalt kutset ja mitte

kutsetunnistust. Lõikes 4 on sätestatud sarnaselt kehtiva seadusega erand üldise kutse andmise suhtes, mille

kohaselt isiku kutsealast kompetentsust võib lugeda tõendatuks ka ilma tavapärast kutse andmise protsessi läbimata, eeldusel, et isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud reguleeritud kutsealal ning õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ja õppeasutus on riiklikult tunnustatud.

Nimetatud erand on lisatud eelnõule Euroopa Liidu Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2005/36/EÜ raames, mille ühetaolise kohaldamise huvides hõlmab erisus kõiki direktiivis nimetatud reguleeritud kutsealasid. Uuendusena on laiendatud eeldusi ka viitega õppekava

38

vastavusele kompetentsiprofiilile, millele vastava õppekava lõpetajatele võib õppeasutus anda esmakutse.

Kui varem loeti vastava erisuse alusel kutse antuks isikule väljastataval akadeemilisel õiendil tehtava märkega, siis eelnõus nähakse ette ka antud erisuse alusel antud kutsete kandmine kutse

ja oskuste registrisse, koondades ülevaate kõikidest Eestis väljastatud kutsekvalifikatsioonidest.

Lõige 5 paneb vastutuse kutse kande õigsuse eest kutse andjale. Kutse- ja oskuste registri kanne

on informatiivse iseloomuga, mitte iseseisev õiguslik alus kutse omamiseks. Õiguslikku mõju omab kutse andmise otsus, millega isikule antakse kutse, osakutse või esmakutse. Registrikanne

võimaldab kolmandatel isikutel – eelkõige tööandjatel, järelevalveasutustel ja muudel kutsekvalifikatsiooni kontrollivatel isikutel – heas usus tugineda registris esitatud andmetele, tagades õiguskindluse ja läbipaistvuse kutsekvalifikatsioonide kontrollimisel. Selline

regulatsioon tagab ühtaegu, et kutse andmise õiguslik otsustus jääb kutse andja vastutusalasse, ning avalikkusel ja kolmandatel isikutel on võimalik kasutada registrit usaldusväärse

teabeallikana, mis on kooskõlas õiguskindluse ja hea halduse põhimõtetega. Lõike 6 järgi asendatakse kutse saanud isiku senine õigus taotleda paberkandjal kutsetunnistust

õigusega taotleda kutse kande kohta kutse- ja oskuste registri paberkandjal väljavõtet. See on ametlik dokument, mis kinnitab, et isikul on kehtiv kutse.

Digitaalses vormis näevad isikud registris jätkuvalt kandeid tasuta, mh saavad isikud tasuta tellida digitaalse kande väljavõtte koos kutseasutuse digitempliga, mis kinnitab registrikande

õigsust. Avaliku teabe seaduse kohaselt peab kutseasutus kui avaliku teabe valdaja väljastama isikule soovi korral ka registri paberkandjal väljatrüki.

Kutsetunnistusi eelnõu järgi enam ei väljastata ning senine haridus- ja teadusministri määrus, millega kehtestati kutsetunnistuse statuut ja vorm, muutub uue seaduse jõustumisel kehtetuks.

Lõike 7 kohaselt on isikul õigus kutse kehtivuse ajal kasutada täpselt seda kutsenimetust või

kutsenimetuse lühendit, mis on kantud kutse- ja oskuste registrisse talle kutse andmise otsuse alusel. See tähendab, et kutsenimetuse kasutamise õigus tuleneb ametlikust registrikandest ning kehtib üksnes kutse kehtivusaja jooksul.

Sarnaselt kehtiva seadusega on eelnõu lõikes 8 sätestatud, et kutse andmine ei või olla

diskrimineeriv. See tähendab, et kutse andja ei või seada kutse taotlemise eeltingimuseks taotleja kuulumist või mittekuulumist ühtegi ühendusse, organisatsiooni või erialaliitu. Samuti ei või kutse saamise tingimuseks olla konkreetsete koolituste läbimine kindlas õppe- või

koolitusasutuses.

Sätte eesmärk on tagada taotlejate võrdne kohtlemine ja välistada olukorrad, kus kutse omandamine oleks põhjendamatult piiratud näiteks kutse andja enda liikmelisusnõuete, majanduslike huvide või konkreetsete koolitusprogrammidega.

§ 19. Kutse andmise kord

Paragrahv 19 sätestab kutse andmise korra kehtestamise alused ja loetleb nõuded, et kutse andmise menetlus oleks kõikide kutsete puhul ühetaoline ning tagaks taotlejate võrdse ja

läbipaistva kohtlemise.

Lõike 1 järgi reguleerib kutse andmise kord kutse andmise korraldust ehk kutse andmise menetluslikke ja protseduurilisi põhimõtteid. Kutse andmise kord peab vastama kutseseadusest

39

tulenevatele miinimumnõuetele, arvestama kutseala spetsiifikat ja kutse taotlejate eripära ning tagama taotlejatele võrdse ja läbipaistva kohtlemise.

Erinevalt kehtivast seadusest kehtestab lõike 2 järgi kutse andmise korra edaspidi kutseasutus

(volituse korral kutseasutuse ülesandeid täitev organisatsioon), tagades sama kutse taotlemise

korral ühtse kutse andmise korra kõigile taotlejatele ka mitme avaliku konkursiga valitud kutse andja puhul. Seni on kutse andmise korra kinnitanud kutsenõukogu. Kutse andmise korra eelnõu koostab jätkuvalt kutsekomisjon koos kutse andmise õigust taotleva asutusega.

Eelnõu lõikes 3 on täpsustatud kutse andmise korrale esitatavad nõuded.

Kehtima jäävad kõik kehtiva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1–12 sätestatud nõuded, st kutse andmise korras esitatakse jätkuvalt kutse andjat ja kutsekomisjoni puudutavad andmed, kutsete

ja kutsestandardite loetelu, kutse taotlemise eeltingimused ja vajalikud dokumendid, kutse andmise sagedus ning teavitamiskorrad, samuti kutse andmise korraldamise ja otsustamise

kord, kutse kehtivusaeg, taastõendamise tingimused ning hindamiskomisjoni liikmetele kehtestatud nõuded. Kutse andmise korras peab olema kirjeldatud iga kutse ja osakutse kompetentsuse hindamismeetodeid, mis annavad piisavalt tõendeid taotleja kompetentsuse

hindamiseks. Kompetentsuse hindamise vormid (nt kutseeksamid, dokumentide alusel toimuv hindamine jms) ja viisid (kirjalik, suuline, praktiline töö jms) võivad olla erinevad.

Erandiks on punktiga 8 kehtestatav täiendus, mille kohaselt kompetentsuse hindamise viiside ja vormide määratlemisel peab edaspidi määratlema ka varasema õppe ja töökogemuse

arvestamise (VÕTA) alused kutse andmise eeltingimuste täitmisel ja kompetentside hindamisel. Kuigi VÕTA põhimõtted ning ideestik on suuresti kutse andmisel aluseks, ei ole

VÕTA kasutamine kutse taotlemisel seni reguleeritud. Kutse andjatel ei ole seni olnud kohustust VÕTA põhimõtteid eraldi koostada ega rakendada ja kui seda ka tehakse, võib selle rakendamisel esineda erinevusi kutseandjate lõikes23.

Varasema õppe ja töökogemuse arvestamise alused sätestatakse eelnõu paragrahvis 23.

§ 20. Kutseeksam ja hindamine

Paragrahv 20 sätestab kutseeksami ja kompetentsuse hindamise põhimõtted. Paragrahvis kirjeldatakse, kuidas kutse andja hindab taotleja vastavust kutsestandardis või

kompetentsusprofiilis sätestatud nõuetele, tuginedes taotleja pädevuse terviklikule hindamisprotsessile, mille raames tunnustatakse erinevaid viise, mille kaudu kompetentsus võib olla omandatud.

Lõige 1 määratleb kutseeksami kui protsessi, mille käigus kutse andja selgitab välja, kas

taotlejal on olemas kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud kutsealased kompetentsid. Kutseeksami mõiste käsitluse keskmes on taotleja sisuline kompetentsusnõuetele vastavuse hindamine, mis ei pruugi piirduda üksnes ühe konkreetse

(eksami-) soorituse hindamistulemiga, vaid põhineb terviklikul hinnangul taotleja pädevusele, mis lõppeb kutse andja otsusega kutse andmise kohta. See tähendab, et oma vastavust kutse

kompetentsusnõuetele tõendab taotleja kogu protsessi käigus konkursiga valitud kutse andja juures kutse andmise korra alusel või esmakutse andmise õigusega õppeasutuses kompetentsiprofiilil põhinevat õppekava läbides.

23 Implementing the 2012 Council Recommendation on the validation of non -formal and informal learning. One-

off report of Estonia. Ministry of Education and Research of the Republic of Estonia 2023.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-12/VNIL%20one%20off%20report%20Estonia%202023.pdf

40

Lõike 2 alusel toimub kutse taotleja kompetentsusnõuetele vastavuse hindamine kutse andmise korras määratletud protseduuriliste regulatsioonide alusel. Kui kutsestandardiga määratletakse

kutse sisulised kompetentsusnõuded, siis kutse andmise korraga (eelnõus §19) määratletakse hindamise viisid ja vormid ning võimalikud erisused nõuetele vastavuse tõendamises.

Lõige 3 sätestab kohustuse arvestada kutse taotleja kompetentsuse hindamisel varasema õppe ja töökogemuse kaudu omandatud teadmisi ja oskuseid. Olemuselt ongi kutse andmisel

tegemist kompetentside olemasolu hindamisega, mis võivad olla omandatud väga erineval viisil. Varasema õppe ja töökogemuse kaudu omandatut võib arvestada kutsestandardi

vastavusnõuetele hindamisel kas osaliselt või tervikuna. Ka kutse taastõendamisel ei ole alati otstarbekas juba hinnatud kompetentse uuesti hinnata, st taastõendamisel ei pruugi sooritada uuesti näiteks testi või eksamit, vaid hindamine toimub dokumentide põhiselt.

Varasema õppe ja töökogemuse arvestamise alused sätestatakse eelnõu paragrahvis 22.

§ 21. Kutsekomisjon

Paragrahv 21 sätestab kutse andmise erapooletuse tagamiseks moodustatava kutsekomisjoni

moodustamise, selle ülesannete ja tegutsemise põhimõtted. Eelnõu laiendab kutsekomisjoni ülesandeid ning lisab uue paindlikkuse sätte sõltumatuse tagamise korraldamiseks olukorras,

kus liikmetele seatud kriteeriume ei ole võimalik täielikult täita. Eelnõu koostamisel kaaluti töörühmas tehtud ettepanekut ühe tasandi kaotamiseks kutse

andmise protsessist ning seniste kutsekomisjoni ülesannete jagamist hindamiskomisjoni ja kutseasutuse vahel, lisades kutsestandardisse kompetentsuse hindamist puudutavad sätted.

Kutse andjate esindajad pooldasid kutsekomisjonide säilitamist. Kutse andjate jaoks tekitas riskikoha olukord, kus kutse andmise otsustuspädevus oleks koondunud ühe ettevõtete

ühenduse määratud hindamiskomisjonile, mis ei pruugi olla oma otsustes erapooletu. Sama olukord tekiks, kui kutse andmise üle hakkaks otsustama kutse andja õiguse saanud eriala- või

ettevõtete liidu juhatus. Kutsekomisjonide kaotamise korral peaksid kutse andjad looma organisatsiooni siseselt nimetatud ülesannete täitmiseks vastava kompetentse struktuuri, mis seab jällegi kahtluse alla kutse andmise protsessi läbipaistvuse ja erapooletuse, eriti kui tegemist

on reguleeritud kutsetega.

Täiendavat analüüsi ja kutse andjate seisukohti arvestades säilitatakse eelnõus kutsekomisjonid ja nende moodustamise kohustus. Küll aga laiendatakse uues seaduses kutsekomisjoni õigusi, eeskätt õigusega viia ise läbi kutse taotleja kompetentsuse hindamine, säilitades samaaegselt

võimaluse (mitte lisades kohustuse) moodustada jätkuvalt hindamiskomisjone.

Eelnõu lisab süsteemi paindlikkust ning võimaldab valida optimaalse lahenduse sõltuvalt kutseala eripärast ja reguleeritusest. Eriti reguleeritud kutsete puhul peaksid kutse andmise protsessiga seonduvad aspektid olema laiapõhjalise konsensusliku otsuse tulem.

Lõige 1 sätestab, et kutse andja moodustab kutsekomisjoni, mille ülesanne on tagada kutse

andmise protsessi sõltumatus ja erapooletus. Komisjoni liikmeteks peavad olema vastava kutseala erinevad huvirühmad (nt spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, erialaliitude esindajad), et tagada laiapõhjaline tasakaalustatud esindatus. Kutsekomisjoni liikmetel peab

olema erialane pädevus ja kogemus, et tagada kutse taotlejate kompetentne ja objektiivne hindamine. Kutsekomisjon peab tegutsema nii, et kutse andmise otsused ei sõltuks ühegi

osapoole erihuvidest.

41

Lõike 2 kohaselt vastutab kutsekomisjoni töö korraldamise eest konkursi korras valitud kutse andja. Juhul kui kutse andjat ei ole valitud, korraldab komisjoni tööd kutseasutus. Selline regulatsioon tagab komisjoni töö järjepidevuse ja kutse andmise süsteemi toimimise sõltumata

sellest, kas kutse andja on parajasti määratud.

Lõige 3 kirjeldab kutsekomisjoni põhifunktsioone kutse andmise protsessis. Kutsekomisjoni pädevusse kuulub: 1) kutse andmise korra väljatöötamine;

2) kõikide kompetentsuse hindamiseks vajalike juhendite, eksamimaterjalide ja muude dokumentide koostamine ja kinnitamine;

3) kutset taotleva isiku kompetentsuse kutsestandardi nõuetele vastavuse hindamine; 4) vajadusel eraldi hindamiskomisjoni moodustamine, mis hindab kutset taotleva isiku

kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;

5) otsuse tegemine kutse andmise või andmata jätmise kohta; 6) hindamise korraldamine, dokumenteerimine ja hindamisprotokolli koostamine ning selle

esitamine kutse andjale; 7) hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebuste läbivaatamine ja lahendamine. Nende ülesannete kaudu täidab kutsekomisjon kutse andmise protsessis otsustavat rolli kutse

andmise kvaliteedi, õiguspärasuse ja läbipaistvuse tagamisel.

Eelnõu lähtub põhimõttest, et kutsekomisjoni liikmetel ei tohi olla isiklikke huvisid, mis takistaksid kutse taotleja osas erapooletute ning mittediskrimineerivate otsuste tegemist. Sellest tulenevalt sätestab lõige 4, et kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku kutse

omistamise arutamisel ja otsustamisel juhul, kui ta on seotud kutse taotleja ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega, ta on taotleja tööandja või muul viisil isiklikult

huvitatud kutse andmisest (näiteks majanduslik seotus), kui ta on osalenud hindamiskomisjoni töös või eksisteerivad muud erapooletust mõjutavad asjaolud. Sätte eesmärk on tagada kutse andmise protsessi objektiivsus, vältida mõjuvõimu väärkasutust ja tugevdada kutse

usaldusväärsust.

Lõige 5 käsitleb olukorda, kus komisjoni ei ole võimalik moodustada lõikes 4 sätestatud sõltumatuse ja pädevuse kriteeriumitele vastavalt (näiteks väikese eriala või piiratud ekspertide ringi tõttu või kui valdkonnas on tööandjaks üks asutus ja koolitajaks üks asutus). Sellisel juhul

peab kutse andmise kord sisaldama täiendavaid meetmeid, mis tagavad isiku kompetentsuse hindamise erapooletuse ja kvaliteedi ka siis, kui komisjoni koosseisu eelpool toodud

tingimustel moodustada ei saa. § 22. Hindamiskomisjon

Paragrahv 22 reguleerib kutsekomisjoniga seonduvat.

Lõige 1 annab kutse andjale õiguse moodustada vajaduspõhiselt hindamiskomisjon, mille ülesandeks on hinnata kutse taotleja kompetentsust vastavalt kutsestandardis sätestatud

nõuetele. Sätte järgi on hindamiskomisjoni moodustamine õigust andev, mitte kohustav norm, mis tähendab, et kutse andja otsustab selle loomise üksnes siis, kui hindamise korralduslikud

või sisulised põhjused seda tingivad. Kutse andjal on seega võimalik valida hindamise läbiviimiseks kõige otstarbekam ja objektiivsem hindamismudel, arvestades kutseala ja kutsete eripära, hindamisprotsessi iseloomu ja mahtu, hindamiskriteeriumide keerukust, vajadust

kaasata erialaeksperte või sõltumatuid hindajaid. Hindamiskomisjoni moodustamine aitab vältida võimalikke huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui hindamisotsused tehakse

isiklike, majanduslike või organisatsiooniliste seoste mõjul.

42

Hindamiskomisjonil on lõike 2 järgi kaks keskset ülesannet: 1) Taotleja kompetentsuse hindamine kutsestandardis sätestatud nõuetele vastavuse alusel. See

tähendab hindamisviiside rakendamist vastavalt kutse andmise korrale.

2) Hindamist puudutava dokumentatsiooni koostamine, sealhulgas hindamistulemuste protokollimine ja selle esitamine kutsekomisjonile. Kutsekomisjon teeb lõpliku otsuse kutse

andmise kohta ning vajab hindamiskomisjoni protokolli otsuse tegemise aluseks. Lõige 3 sätestab, et hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ning omama

vajalikke erialaseid teadmisi ja kogemusi. Nõude eesmärk on tagada kutse taotleja kompetentsuse hindamise objektiivsus, kvaliteet ja usaldusväärsus.

Sõltumatuse nõude järgi ei tohi hindamiskomisjoni liige olla olukorras, kus tal võib tekkida huvide konflikt või mõju hindamistulemustele. See hõlmab nii isiklikke, ametialaseid kui ka

majanduslikke seoseid. Erialaste teadmiste ja kogemuste nõue tagab, et hindamiskomisjoni liikmed valdavad vastava kutseala ja kutse sisu, et hinnata taotleja kompetentsust

professionaalselt ja kutsestandardile vastavalt.

Lõige 4 sätestab, et hindamiskomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest. Kaheliikmeline

koosseis on miinimumnõue, mille eesmärk on tagada hindamise läbipaistvus, objektiivsus ja mitme vaatenurga kaasamine. Mitme komisjoniliikme olemasolu aitab vältida olukorda, kus

hindamisotsus sõltub ühe isiku subjektiivsest hinnangust, ning tagab vajaduse korral ka otsuste ühisarutelu ja erimeelsuste tasakaalustamise.

Komisjonis võib olla ka rohkem liikmeid, kui see on praktiliselt otstarbekas või töökorralduslikult vajalik (näiteks kui hindamisprotsess on mahukam või kui kutse andja soovib

tagada hindamise laiema erialase esindatuse). Erandina võib hindamiskomisjon koosneda ühest liikmest juhul, kui hindamine toimub täielikult automatiseeritud testimissüsteemi abil, kus inimene ei sekku hindamise sisulisse protsessi, vaid üksnes fikseerib süsteemi genereeritud

tulemuse. Sellises olukorras ei ole mitme hindaja vajadus põhjendatud, kuna hindamisotsus põhineb üheselt mõõdetavatel ja automaatselt kontrollitavatel tulemustel.

Lõike 5 kohaselt kehtivad hindamiskomisjoni moodustamisel samad sõltumatuse ja pädevuse nõuded, mis § 21 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud kutsekomisjonile.

§ 23. Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine

Eelnõu § 23 sätestatakse õiguslikud alused varasema õppe ja töökogemuse arvestamiseks ning kohustus seda võimalust kutse andmisel pakkuda.

Kutsesüsteem on loodud mh inimeste kompetentsuse arendamiseks, hindamiseks,

tunnustamiseks ja võrdlemiseks, olenemata omandamise viisist. Kutsesüsteemis ei ole varasema õppe ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) eraldiseisev ja sõltumatu tegevus, vaid on kutse andmisega lahutamatult seotud.

Seni ei ole seadusandlusega reguleeritud VÕTA protsessi kutse andmisel, mis toetaks

paindlikult oskuste tunnustamist kiiresti muutuvas töömaailmas. Isiku kompetentsuse hindamise vormi ja viisi, sh VÕTAga seotud toimingute korra kehtestamise eest vastutavad kutse andjad. Samas puudub kutse andjate seas ühtne ja süsteemne lähenemine mitteformaalse

ja informaalse õppe arvestamisele, kuigi kutse andmise kordades on enamasti võimalus selleks loodud ning kutse andjate hinnangul seda võimalust vajadusel ka kasutatakse. Paraku puudub

selle kohta ametlik statistika ning arusaamad ja rakendamine on kutse andjate seas erineval

43

tasemel. Selleks, et VÕTAt saaks eesmärgipäraselt rakendada, peab see olema korraldatud süsteemselt ning kõigile osapooltele selgelt ja arusaadavalt.24

Oodatav mõju:

• Õiguslik selgus: Säte loob ühtsed ja sidusad õiguslikud alused varasema õppe ja töökogemuse arvestamiseks, vähendades senist tõlgenduslikku ja rakenduslikku ebaselgust.

• Kvalifikatsioonide võrreldavus: Ühtlustatud juhised ühtlustavad kutseandjate hindamispraktika, parandades kvalifikatsioonide võrreldavust ning usaldusväärsust.

• Kutsesüsteemi paindlikkus: Säte suurendab kutsesüsteemi suutlikkust reageerida töömaailma muutustele, võimaldades pädevuste paindlikku ja ajakohast hindamist sõltumata nende omandamisviisist.

• Hariduse ja tööturu sidusus: VÕTA rakendamise kohustus tugevdab haridus- ja tööturu vastavust, võimaldades erineval viisil omandatud pädevuste süsteemset ja ametlikku tunnustamist.

• Elukestev õpe: Regulatsioon toetab elukestva õppe põhimõtteid ning võimaldab tunnustada mitmekesiseid ja elukaare jooksul kogunenud õpikogemusi.

Uuendus toetab Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-203525 VÕTA süsteemi

edasiarendamisega seotud eesmärke ning Euroopa Komisjoni soovitusi Eesti haridussüsteemi ja tööturu sidususe parandamiseks.26

Lõike 1 kohaselt on varasema õppe ja töökogemuse arvestamine kutse andmise lahutamatu osa, mida kasutatakse nii kutse taotlemise eeltingimuste täitmisel kui ka taotleja kompetentside

hindamisel. See tähendab, et varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi võidakse tunnustada nii kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tuvastamisel kui ka kompetentside sisulise pädevuse hindamise käigus.

Varasema formaal-, mitteformaal- ja informaalõppe ning töökogemuse arvestamise kaudu luuakse kutsekvalifikatsiooni omandamisele senisest paindlikum ligipääs ning toetatakse

individuaalseid õpiteekondi ja võimestatakse erialase hariduseta, ent töökogemuse ja vajalike oskustega inimesi kutsekvalifikatsioonini jõudmisel ja tööturul rakendumisel. Varasema õppe

ja töökogemuse arvestamine kutse andmise eeltingimuste täitmisel laiendab ligipääsu kutse taotlemisele. Nt aitab VÕTA kaasa juhtudel mil taotlejal puudub nõutud haridustase, läbitud täiendkoolituste maht ja/või ettenähtud tööstaaž.

Samuti suunab lõige VÕTAt rakendama kutsestandardis toodud kompetentside osaliseks või

tervikuna tõendamiseks, st kutse andmisel arvestatakse paindlikult nii taotleja senist töökogemust kui läbitud koolitusi ja kutsealaseid lisategevusi.

Lõige 2 sõnastab kitsenduse, mille järgi kutse andmisel võib varasema õppe ja töökogemuse arvestamisega olla kutse taotleja haridustase ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra

madalam kui taotletav kutsetase. Seni on seda põhimõtet rakendatud õigusakti täpsema sätteta, nö vaikimisi kokkuleppel, mis on kaasa toonud osapoolte seas erisusi põhimõtte järgimisel. Kutsealase ettevalmistuse puhul on arvestatud, et kutse taotleja haridustase saab olla madalam

24 Implementing the 2012 Council Recommendation on the validation of non -formal and informal learning. One-

off report of Estonia. Ministry of Education and Research of the Republic of Estonia 2023.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-12/VNIL%20one%20off%20report%20Estonia%202023.pdf 25 Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-

09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf 26 Euroopa Komisjon, 2024. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus Eesti majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri-

ja eelarvepoliitika kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX%3A52024DC0606&qid=1719326118501

44

maksimaalselt ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra, kuna suurem erinevus muudaks isiku kompetentsuse tõendamise ja hindamise kõigi osapoolte jaoks liigselt ressursimahukaks. Kui isik soovib tõendada näiteks 7. taseme kompetentse omades keskharidust, on

ebaproportsionaalselt keeruline vaid taotleja töökogemuse ja täienduskoolituse baasilt hinnata vajalikku kompetentsust esimese astme kõrghariduse nõudeta.

Lõige 3 paneb kutse andjale kohustuse kehtestada varasema õppe ja töökogemuse arvestamise juhised ja rakendamise korra. Juhised peavad hõlmama muuhulgas mitteformaalõppes,

iseseisva õppe teel ning töökogemuse kaudu omandatud kompetentside arvestamist ning olema kooskõlas kutseasutuse kehtestatud suunistega.

Varasema õppe ja töökogemuse arvestamise juhiste kehtestamine tagab kutse andmise menetluse läbipaistvuse, võrreldavuse ja kvaliteedi ning välistab põhjendamatud erinevused

taotlejate kohtlemisel. See on oluline avaliku huvi ja kutsealase usaldusväärsuse tagamiseks, eriti reguleeritud kutsete puhul.

Seni on kutse andjad reguleerinud VÕTA rakendamise üldjuhul ühe punktina kutse andmise korras või eraldi välja töötatud VÕTA korras. Kutsesüsteemi arendamist korraldava asutusena

toetab kutseasutus kutse andjate tegevust, kehtestades varasema õppe ja töökogemuse arvestamise ühtsed juhised kutse taotlemise protsessis. Need juhised loovad ühtse raamistiku,

millest kutse andjad lähtuvad kutse eripärale vastava VÕTA korra kujundamisel ja rakendamisel. Säte tagab, et kõigi kutseandjate rakendatav VÕTA-korra praktika oleks selge, läbipaistev ja ühtlustatud.

§ 24. Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

Paragrahv 24 reguleerib kutseseaduse kohaldamisalasse kuuluvate kutse andmise otsuste kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid.

Kutse peatamine nagu ka kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine kuuluvad

põhiseaduseõigus vabale eneseteostusele, ettevõtlusvabaduse ja õigus vabalt valida tegevusala kaitsealasse (PS § 19, 29 ja 31), mistõttu iga piirang peab olema lõppastmes taandatav seaduslikule volitusele. Kehtivas kutseseaduses ei ole kutse andmise otsuse kehtivuse

peatamise õiguslikke aluseid sätestatud, kuid on olemas alused kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.

Uus regulatsioon kutse andmise otsuse kehtivuse peatamiseks luuakse lõikega 1. Sättega antakse kutse andjale õigus kutsekomisjoni ettepanekul peatada kutse andmise otsuse kehtivus,

kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele kuni peatamise aluse äralangemiseni. Säte lisatakse tulenevalt kutse andjate praktilisest vajadusest kasutada

kutse kehtetuks tunnistamisest leebemat ja kiiremat meedet potentsiaalse kahju ära hoidmiseks, kui on ilmnenud põhjendatud asjaolud, mis viitavad kutset omava isiku kutsekompetentsusnõuete tõsisele rikkumisele.

Lõikes sätestatakse kutse andjale õigus teha kutse andmise otsuse peatamiseks kaalutlusotsus,

mis peab olema proportsionaalne. Kutse andjal on volitus kutsekomisjoni ettepanekule tuginedes hinnata, kas kutset omava isiku kutse peatamiseks on piisavalt objektiivseid aluseid, mis tõendavad, et isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud nõuetele. Sellise otsuse

tegemisel tuleb analüüsida ja hinnata alternatiivsete meetmete rakendamise võimalusi, mis piiraksid võimalikult vähe isiku põhiõigusi ja -vabadusi.

45

Sätte alusel kehtestatud kutsealase tegevuse piirangu võib kehtestada kuni kutse andmise otsuse peatamise aluse äralangemiseni. Kuna tegemist on olulise põhiõigusliku riivega, peab vastav otsus olema proportsionaalne ja kehtima vaid põhjendatud aja jooksul. Näiteks kui isiku

kutsealase tegevusega seonduvalt on algatatud kriminaalmenetlus, võib kutse andja kaalutletud otsusega peatada isiku kutse andmise otsuse kehtivuse kuni kriminaalasjas kohtuotsuseni

tegemiseni. Kui isiku kutse andmise otsus on peatatud , tähendab see, et isikul on küll jätkuvalt vastav kutse, kuid tal on piirang tegutsemiseks vastaval kutsealal kuni peatamise aluse äralangemiseni.

Sarnaselt kehtivale seadusele antakse kutsete usaldusväärsuse ja kutseala kvaliteedi tagamiseks

lõikega 2 kutse andjale õigus teha varem antud kutse kehtetuks tunnistamise otsus, kui kutsekomisjon selleks põhjendatud ettepaneku teeb. Kehtetuks tunnistamine on lubatud kolmel juhul:

1) kui isik on kutse saanud pettuse teel (nt meelega eksitades, olulisi asjaolusid varjates); 2) kui kutse on antud võltsitud või ebaõigete andmetega dokumendi alusel;

3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele (tema teadmised, oskused või tegevus ei vasta näiteks kutsele kehtestatud kvaliteedi- või eetikanõuetele).

Kehtiv seadus reguleerib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist. Uue seaduse kohaselt kutsetunnistust kutse andmisel enam ei väljastata. Kutse andja annab kutse otsusega, mille

alusel tehakse kanne kutse- ja oskuste registris. Sellest tulenevalt on reguleeritud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise aluste asemel kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega omab õiguslikku mõju kutse andmise otsus, mille alusel tekib isikul õigus

vastaval kutsealal tegutseda. Kehtetuks tunnistamise alused on jäänud võrreldes kehtiva seadusega samaks.

Lõige 3 sätestab, et kutse andja peab kutse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsusest viivitamata teavitama puudutatud isikut ning tal on kohustus teha vastav märge kutse-

ja oskuste registrisse, et otsus oleks ametlikult dokumenteeritud ja kehtiv. Väljastatud kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise tulemusena kustutab kutse andja

kande kutse- ja oskuste registrist ning teavitab otsusest kutset omavat isikut ja avaldab vastava teavituse Ametlikes Teadaannetes. Kutse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

tingimustel ja korras.

Põhiseaduspärasuse analüüs § 24 kohta

Seotud põhiõigused: õigus vabale eneseteostusele (PS § 19), ettevõtlusvabadus (PS § 29) ja

õigus vabalt valida tegevusala (PS § 31).

PS § 19 - Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. PS § 29 - Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib

sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

PS § 31 - Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei

sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

Isikuline kaitseala:

46

PS § 19, 29 ja 31 on vastavalt PS § 9 lõikele 1 igaühe õigused. See tähendab, et need laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikutele.

Esemeline kaitseala:

PS § 19 – õigus vabale eneseteostusele

Õigus vabale eneseteostusele hõlmab inimese vabadust kujundada oma eluvalikuid ja arendada oma võimeid vastavalt enda soovidele. Riigikohus on rõhutanud, et eneseteostusõigus on üldine

vabadusõigus, mis on üldnorm teiste põhiseaduses reguleeritud tegutsemisvabadust puudutavate normide mõttes, mis ei reguleeri konkreetsemaid eriõigusi.27

Kutset omandada sooviv isik teostab õigust vabale eneseteostusele, kui ta taotleb kutset ja saab selle tulemusena pädevuse tegutsemiseks. Muudatus, et kutsetunnistust enam ei väljastata ja selle asemel on edaspidi kanne registris, ei puuduta vahetult eneseteostuse sisulist külge.

Regulatsioon kuulub siiski esemelisse kaitsealasse, sest see mõjutab isiku võimalust oma oskusi kasutada ja nende kaudu end teostada.

PS § 29 – elukutse- ja tegevusala valik

Riigikohus on märkinud, et tegevusala, elukutse ja töökoha valimise vabadus on põhiõigus, mille piiramist võib õigustada iga eesmärk, mis on kooskõlas põhiseadusest tuleneva

väärtuskorraga.28 Kutse andmise menetlus kuulub PS § 29 esemelisse kaitsealasse, sest kutse omamine on

paljudel kutsealadel eeltingimus tööle asumiseks. Muudatusega muutub kutse tõendamise vorm: kutsetunnistuse asemel tõendab kutse olemasolu kutse andmise otsus. Seega piirangu

ulatus jääb varasemaga võrreldes samaks. PS § 31 – ettevõtlusvabadus

Riigikohus on märkinud, et pädeva isikuna tegutsemise eeltingimuseks olev kutse nõue riivab PS § 29 sätestatud õigust valida tegevusala ja elukutset. Sellega on tihedalt seotud PS § 31 tagatud õigus tegelda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus. Inimese õigus valida endale

elukutse, tegevusala ja töö ei ole siiski absoluutne.29

Kutse andmise menetlus on seega osa ettevõtlusvabaduse esemelisest kaitsealast, sest see määrab, millistel tingimustel saab isik õiguspäraselt kutsetegevust pakkuda. Piiriklausel: PS § 19, 29 ja 31 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigused. See tähendab, et

kõiki nimetatud põhiõigusi võib piirata kooskõlas PS §-ga 11. Sätestatav piirang peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ehk see peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobivus: abinõu on sobiv, kui see aitab kaasa piirangu eesmärgi saavutamisele.

Eelnõu § 24 sätestatud kutse andmise otsuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise regulatsioon on suunatud eelkõige järgmiste eesmärkide saavutamisele:

1) tagada, et kutset omavad isikud vastavad kutsestandardis sätestatud kompetentsusnõuetele;

27 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. aprilli 2011. a otsus nr 3 -4-1-2-11, p-d 9 ja 25. 28 Riigikohtu üldkogu 15. märtsi 2022. a otsus nr 5-19-29, p 72. 29 Riigikohtu halduskolleegiumi 29. detsembri 2020. a otsus nr 3-18-1432, p 22.

47

2) kaitsta teenuse saajate õigusi ja turvalisust; 3) tagada usaldusväärsus kutse- ja oskussüsteemi vastu ning aus konkurents kutsealal tegutsevate isikute vahel.

Eelnõu § 24 regulatsioon aitab kaasa eeltoodud eesmärkide saavutamisele.

Pettuse teel saadud kutse (§ 24 lg 2 p 1) Kui kutse on saadud pettuse teel, puudub isikul tõendatud pädevus vastaval kutsealal

tegutsemiseks. Selline olukord kahjustab avalikku huvi kõige otsesemalt – isik tegutseb kutsealal ilma tegeliku pädevuseta. Kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise abinõu on

sobiv. Võltsitud või valeandmeid sisaldav dokument (§ 24 lg 2 p 2)

Kui kutse on antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel, on tegelik pädevus teadmata või ebakindel. Ka siin on kehtetuks tunnistamine sisuliselt ainus abinõu, mis taastab

kutse- ja oskuste süsteemi usaldusväärsuse ja ennetab teenuse saajate eksitamist. Tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele (§ 24 lg 1 ja lg 2 p 3)

Kui isiku tegevus ei vasta kutsestandardile, ohustab see teenuse kvaliteeti ja võib tekitada otsest või kaudset kahju teenuse tarbijatele või avalikele huvidele.

Kehtivuse peatamine on sobiv abinõu, kui puudused on kõrvaldatavad ning on vajalik ajutine sekkumine, et vältida kahju.

Kehtetuks tunnistamine on sobiv abinõu, kui rikkumine on raskuselt selline, et isikut ei ole

põhjendatud käsitleda vastava kutseala spetsialistina. Vajalikkus: abimeede on vajalik, kui sama eesmärki ei oleks võimalik saavutada mõne leebema

vahendiga, mis riivaks põhiõigusi vähem, kuid oleks avaliku huvi kaitsmisel samaväärselt tõhus.

Pettuse teel või võltsitud dokumentide alusel saadud kutse (§ 24 lg 2 p-d 1 ja 2) Leebem abinõu (nt hoiatus, täiendav järelevalve) ei kõrvalda probleemi: kutse on antud valel

eeldusel. Kui isik on teadlikult petnud või kasutanud võltsitud dokumente, ei oleks kutse säilitamine isegi rangemate tingimuste või järelevalve all avaliku huvi seisukohast samaväärselt

tõhus. Seega ei ole leebemat samaväärse efektiga abinõu ja kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine on selliste aluste ilmnemisel vajalik.

Kutsestandardile mittevastav tegevus (§ 24 lg 1 ja lg 2 p 3). Kuna kehtivuse peatamine on leebem abinõu kui kehtetuks tunnistamine, siis see võimaldab

anda isikule aega puudused kõrvaldada ja vältida vahepeal võimalikku kahju tekitamist kutsealase tegevusega ning säilitada võimalus kutsetegevust hiljem jätkata. Kehtetuks tunnistamine on vajalik eelkõige siis, kui rikkumine on korduv või sedavõrd raske, et usaldus

isiku kui vastava kutseala spetsialisti vastu on kadunud, puudused ei ole lühiajalise või mõistliku pingutusega kõrvaldatavad või oleks teenuse turvalisus või seaduslikkus muul juhul

püsivalt ohustatud. Regulatsioon, mille kohaselt kutse andjal on õigus valida kahe abinõu vahel - kutse andmise

otsuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine, on vajalik. See jätab kutse andjale otsustamiseks kaalutlusruumi. Kutse andjal on alati kohustus konkreetse juhtumi põhjal rakendada kõige

leebemat abinõu, mis riivaks isiku õigusi kõige vähem, kuid oleks piisav eesmärgi saavutamiseks.

48

Mõõdukus: abinõu on mõõdukas, kui eesmärk kaalub üles põhiõiguste riive.

Kutse andmise otsuse peatamine on ajutise iseloomuga abinõu. See sõltub peatamise aluse äralangemisest. Riivet tuleb pidada oluliseks, sest see puudutab isiku kutsealast

tegutsemisvabadust, kuid see pole lõplik. Kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise abinõu on iseloomult lõplik. Isik kaotab kutse ja

seeläbi võimaluse tegutseda vastaval kutsealal. Tegemist on väga intensiivne riivega PS § 29 ja § 31 mõttes (elukutse ja ettevõtluse piirang) ning PS § 19 mõttes (eneseteostuse piirang).

Kaitstavad hüved on: 1) teenuse saajate õigused ja turvalisus;

2) usaldus kutse- ja oskuste süsteemi vastu; 3) aus konkurents kutsealal tegutsevate isikute vahel;

4) avalik huvi kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse suhtes. Need hüved on sisult kaalukad. Nende kahjustamine võib sõltuvalt konkreetsest kutsest viia

varalise kahju, terviserikete, ohutusprobleemide või hariduse kvaliteedi languseni. See õigustab intensiivsemate abinõude kasutamist.

Kokkuvõtvalt saab riivet käsitleda mõõdukana, sest regulatsiooniga on tagatud järgmiste nõuete järgimine:

1) kaalutlusõigus - kutse andjal on õigus (mitte kohustus) kutse andmise otsuse kehtivus peatada või otsus kehtetuks tunnistada. See eeldab sisulist kaalumist: rikkumise raskus, isiku

senine käitumine, võimalus puudused kõrvaldada ja mõju kolmandatele isikutele. Kui kaalutlusõigus tagatakse ja seda rakendatakse sisuliselt, vähendab see ohtu, et iga rikkumine viib ülemäärase sanktsioonini.

2) võimalus järk-järguliseks reageerimiseks - peatamine võimaldab kõigepealt ajutist ja pööratavat meedet. Kehtetuks tunnistamine peaks praktikas olema kasutusel eelkõige

raskete, korduvate või tahtlike rikkumiste puhul. Selline astmelisus toetab mõõdukust: kutsest ei jääda ilma esimese rikkumise peale, kui see on kõrvaldatav.

3) haldusmenetluse kohaldamine - isikule peab enne peatamise/kehtetuks tunnistamise otsust

andma võimaluse olla ära kuulatud ja esitada oma seisukohti ning vastuväiteid. Otsus peab olema motiveeritud, sealhulgas selgitama, miks just peatamine või kehtetuks tunnistamine

on antud juhul vajalik. Otsust on võimalik vaidlustada (vaie, kaebus), mis tagab sõltumatu kontrolli.

Oluline on ka välja tuua, et kutset omaval isikul tekib õiguspärane ootus vastaval kutsealal tegutseda ja kehtetuks tunnistamine riivab seda õigust tugevalt. Samas ei ole õiguspärane ootus

absoluutne ning antud juhul kaalub avalik huvi selle õiguse üles. Praktikas peavad kutse andjad ja kutsekomisjonid kujundama selge ja läbipaistva praktika,

kuidas hinnata rikkumise raskust ja millal piirduda peatamisega ning millal rakendada kehtetuks tunnistamist.

§ 25. Kutse taotlemisega seotud kulud

Paragrahv 25 sätestab ühtsed aluspõhimõtted kutse taotlemise ja taastõendamisega seotud kulude määramiseks ning kulukomponentide loetelu. Paragrahv täpsustab tasu kujundamise

reeglid ning kehtestab kutse andjatele vastavalt aruandluskohustuse.

49

Lõike 1 eesmärk on määratleda kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu õiguslik olemus, tagamaks selle kooskõla põhiseaduse § 113. Tegemist ei ole maksuga ega muu üldise avalik- õigusliku rahalise kohustusega, vaid kulude katmiseks ettenähtud kulupõhise tasuga, mis on

seotud kutse andmise ja kutse taastõendamise menetlusega.

Arvestades, et kutse omamine võib teatud valdkondades olla eelduseks tööturule sisenemisel või kutsealase tegevuse jätkamisel, puudutab regulatsioon põhiseaduse § 113 kaitseala. Seetõttu on seaduses sätestatud, et tasu eesmärk on üksnes katta kutse andmisega vahetult seotud

põhjendatud kulud ning tasu ei või kasutada muude kulude ega avalike ülesannete rahastamiseks. Sellega välistatakse tasu muutumine varjatud maksuks või üldiseks

tuluteenimise vahendiks. Kulupõhisuse ja sihtotstarbelisuse sätestamine seaduse tasandil piirab kutseasutuse diskretsiooni tasu kujundamisel ning tagab, et tasu suurus on ettenähtav, põhjendatud ja proportsionaalne.

Lõikega 2 antakse kutseasutuse pädevusse kutse taotlemise ja kutse taastõendamisega seotud

kulude kalkuleerimise aluskriteeriumid. Ühtsete ja läbipaistvate põhimõtete kehtestamisel peab kutseasutus määratlema kulukalkulatsiooni koostamiseks vajalikud kulukomponendid, nende arvutamise lähtealused ning kulude täpse loetelu. Lisaks peab kutseasutus kehtestama

kriteeriumid, mille alusel kulude põhjendatust hinnatakse, ning vormi, milles kulukalkulatsioon esitatakse.

Kutseseaduse koostamise kavatsuses on käsitletud probleemina kutseeksamite hinna määramise ühtsete aluspõhimõtete puudumist. Kitsaskohana on tuvastatud töömaailma

kutseeksamite tasu määramise ebaselgus, mille tulemusena erinevad kutse andmise hinnad valdkondade lõikes märkimisväärselt. Reguleeritud kutsete puhul on probleem ka

kutseeksamite piirhindade puudumine. Kehtiva seaduse alusel kalkuleerib kutseeksami hinna kutse andja ning selle kinnitab kutsenõukogu. Reguleeritud kutsete puhul võib piirhindade ja täpsete hinnastamispõhimõtete puudumine tekitada olukorra, kus kutseeksami hind

kinnitatakse põhjendamatult kõrgena, mis piirab isikute ligipääsu tööturule.

Nagu eespool kirjeldatud, ei loo eelnõu § 25 PS § 113 tähenduses uut maksukohustust, vaid sätestab aluse kutseeksami ja kutse taastõendamise tasude läbipaistvaks kujundamiseks. Tasu kujunemise kriteeriumite kehtestamine tagab, et kutse taotlemise tasu ei muutuks

ebaproportsionaalseks ega piiraks elukutse- ja/või ettevõtlusvabadust. Regulatsioon tagab isikute võrdse kohtlemise (PS § 12), sest välistatakse olukord, kus sama kutse eest maksavad

erinevad taotlejad väga erinevaid summasid. Uue regulatsiooni alusel lähtuvad kutse andjad kulude määramisel ühtsetest põhimõtetest ning kutse taotlemisel ja taastõendamisel on kulude kujunemine läbipaistev ja kontrollitav.

Lõige 3 sätestab, et kutse andja peab kutseasutusele esitama kutse taotlemise ja kutse

taastõendamise kulude kalkulatsiooni kutseasutuse kehtestatud ühtsel vormil. Regulatsiooni eesmärk on tagada kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu kujunemise läbipaistvus, kontrollitavus ja õiguspärasus, mis on PS § 113 kohaldamisalasse kuuluva rahalise kohustuse

puhul vajalik. Seetõttu reguleeritakse, et kutse andja esitab kutseasutusele kulude kalkulatsiooni seaduses sätestatud põhimõtete alusel ning nii kulude kalkulatsioon kui ka tasu kujunemise

alused avalikustatakse (nt koduleheküljel). Avalikustamiskohustus võimaldab kontrollida, kas tasu vastab seaduses sätestatud

kulupõhisuse ja proportsionaalsuse nõuetele ning kas tasu kehtestamisel ei ole ületatud seadusandja seatud piire. Sellega on tagatud ka põhiseaduse §-st 14 tulenev hea halduse

põhimõte ning isikute võimalus hinnata, kas tasu kujundamine on olnud õiguspärane ja põhjendatud. Kulude kalkulatsiooni avalikustamine toetab ühtlasi isikute võrdset kohtlemist

50

(PS § 12) ning vähendab riski, et sama kutse eest kujuneksid põhjendamatult erinevad tasud. Lõige 3 on seega oluline tagatis, mis kindlustab, et PS § 113 tähenduses seadusega ette nähtud rahalise kohustuse tegelik rakendamine on läbipaistev ja vaidlustatav.

Lõige 4 sätestab, et kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu suuruse kehtestamine on kutse

andja esitatud kulude kalkulatsiooni alusel edaspidi kutseasutuse pädevus, tagades sellega tasu põhjendatuse, proportsionaalsuse ja vastavuse tegelikele kuludele.

Regulatsioon välistab olukorra, kus sama kutse taotlemise tasu erineks sõltuvalt kutse andjast, mistõttu juhul, kui avaliku konkursi tulemusel on sama kutse jaoks valitud mitu kutse andjat,

kehtestab kutseasutus kõigile nendele ühtse tasu. Säte toetab kutse taotlejate võrdset kohtlemist, vähendab põhjendamatuid erinevusi kutse

andjate praktikas ning tõstab kutsesüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust.

Lõige 5 sätestab kutseasutuse kohustuse tagada, et kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasud oleksid kooskõlas kulukalkulatsiooni lähtealustega, mille kutseasutus on lõike 1 alusel kehtestanud. See tähendab, et tasude suurus peab olema otseselt tuletatav põhjendatud

kulukomponentidest, olema läbipaistvalt arvutatud ning vastama objektiivselt kontrollitavatele põhimõtetele. Tasude kehtestamisel tuleb lähtuda objektiivsetest ja kontrollitavatest

kulukomponentidest, vältides tasude põhjendamatut varieerumist, tagades tasustamise proportsionaalsuse ja õiguspärasuse ning seeläbi isikutele ligipääsu kutsealal tegutsemiseks vajaliku kvalifikatsiooni tõendamisele.

Lõikes 6 sätestatakse kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu seadusest tulenev

ülemmäär, milleks on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kulude tegelik, põhjendatud ja tõendatud maksumus. Tasu ei või ületada nende kulude kogusummat. Kuna kutse omamine võib olla eelduseks kutsealaseks tegevuseks, puudutab tasu põhiseaduse § 113 kaitseala.

Seetõttu on tasu kujunemise piirid sätestatud seaduses endas. Ülemmäära sidumine otseselt seaduses loetletud kululiikidega välistab tasu muutumise varjatud maksuks ning piirab

haldusorgani diskretsiooni tasu kehtestamisel. Regulatsioon tagab tasu ettenähtavuse ja kontrollitavuse ning toetab proportsionaalsuse

põhimõtet, kuna tasu ei või ületada kutse andmise menetluse läbiviimiseks objektiivselt vajalikku ja tõendatud kulu.

Lõige 7 keelab olukorra, kus samale kutsele korraldatakse sisuliselt samasisulist ja sama keerukusega eksamit, kuid taotlejatelt küsitakse selle eest erinevat tasu. Tasude erinevus võib

olla lubatud üksnes juhul, kui hindamise protsessi ülesehitus, maht või sisu on objektiivselt erinev.

Nõude eesmärk on tagada kutse taotlejate võrdne kohtlemine ja välistada tasude põhjendamatu varieerumine olukorras, kus eksami sisu, hindamispõhimõtted ja korralduslik koormus on kutse

lõikes sisuliselt identsed.

Näiteks kui kutseeksamit korraldavad kaks kutse andjat ning mõlemal juhul põhineb eksam sama struktuuriga kirjalikul osal ja praktilisel sooritusel, siis peavad mõlemad kutseandjad rakendama sama kutse taotlemise tasu. Erineva tasu kehtestamine oleks lubamatu, kuna eksami

sisuline ülesehitus ja keerukus ei erine.

Sama tasustamise põhimõte kohaldub ka olukorras, kus sama kutse saamiseks läbivad sarnase kutseeksami nii koolilõpetajad kui ka töömaailmast pärit taotlejad ning eksam viiakse mõlemale

51

rühmale läbi sama ülesehituse, mahu ja keerukusega. Tasu eristamine ei ole lubatud, kui eksami korralduslik ja sisuline koormus on mõlema taotlejarühma puhul objektiivselt samaväärne.

Lõige 8 sätestab, millised kulud loetakse kutse taotlemisega seotud kuludeks järgmistes punktides:

1) kutse andmise ettevalmistamisega seotud kulud- kulud, mis tekivad kutse andmise protsessi ettevalmistamisel, näiteks eksamimaterjalide koostamine, hindamisjuhendite loomine, eksamiplatvormide ettevalmistamine või koolituste korraldamine hindajatele. Need kulud

tagavad, et hindamisprotsess vastab kutsealastele standarditele ja on kvaliteetne; 2) kutsekomisjoni tööga seotud kulud - kulud, mis on seotud kutsekomisjoni liikmete tööga,

sealhulgas komisjoni istungite korraldamine, kutsekomisjoni liikme tasud, hindamise läbiviimine;

3) hindamiskomisjoni tööga seotud kulud - kulud, mis kaasnevad otseselt kompetentsuse

hindamise läbiviimisega, hindamiskomisjoni liikmete tasud ; 4) kutse andmise korraldamisega seotud kulud- kõik eksami ja hindamisprotsessi haldamiseks

vajalikud kulud, nagu taotluste menetlemine, suhtlus taotlejatega, eksami logistika korraldamine, ruumide kasutamine, IT-lahenduste tugi ja muude korralduslike toimingute kulud. Need kulud tagavad protsessi sujuva toimimise.

Võrreldes kehtiva seaduse sättega (§ 17 lg 1) ei hõlma kulude loetelu enam kutsetunnistuse ega

selle duplikaadi registreerimise ja väljaandmisega seotud kulusid, kuna uue seaduse kohaselt kutsetunnistusi enam ei väljastata.

Eelnõus on täpsustatud ka sõnastust, tuues selgelt esile, et tegemist on kutse taotlemisega seotud kuludega, mitte kutse andmisega seotud kuludega. Muudatus tehti töörühma ettepanekul,

tulenevalt praktikast ilmnenud tõlgenduslikust ebaselgusest olukordades, kus kutse andmise menetlus ei lõpe kutse andmise otsusega ning seetõttu ei olnud üheselt arusaadav, milliseid kulusid võib taotlejalt küsida.

Lõige 9 kohustab kutse andjat esitama kutseasutusele vähemalt üks kord kalendriaastas aruande

kutse andmise korraldamise ning sellega seotud rahaliste vahendite kasutamise kohta. Aruandluskohustuse eesmärk on tagada kutse andmisega seotud tegevuste ja kulude läbipaistvus ning võimaldada hinnata kutse andmise nõuetele vastavust ja rahaliste vahendite

sihipärast kasutamist.

Lõikes 10 sätestatakse kutse taotlemise ja kutse andmisega seotud kulude katmise võimalused. Sätte eesmärk on täpsustada, millistest allikatest võidakse katta kutse andmise protsessiga tekkivad kulud ning millistel juhtudel on kulude kandmine lubatud või tavapärane.

Punkt 1 näeb ette, et kutse taotlemisega seotud kulud võib katta kutse taotleja ise. See on üldine

põhimõte, mille kohaselt maksab kutse andmise eest tasu isik, kes kutset taotleb, sh kutseeksami tasu ja muud menetlustasud, kui seadusest või rakendusaktidest ei tulene teisiti.

Punkt 2 võimaldab katta kulud töötajale täienduskoolituseks ettenähtud vahenditest, andes tööandjatele võimaluse toetada oma töötajate kvalifikatsiooni tõendamist ja erialast arengut.

Punkt 3 sätestab, et kutse taotlemise kulusid võib katta Eesti Töötukassa tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapitalist juhtudel, kui kutse omandamine või kutsetunnistuse taotlemine on vajalik

tööturuteenuse osutamiseks ja/või vastab Töötukassa seatud tingimustele. Kulude katmine Töötukassa poolt on suunatud tööotsijate ja tööturul osalejate konkurentsivõime tõstmisele ning

tööhõive soodustamisele.

52

Punkt 4 võimaldab katta kulud riigieelarve eraldistest. Seda rakendatakse eelkõige valdkondades, kus riigil on põhjendatud huvi tagada kutset tõendavate dokumentide omandamine avalike teenuste osutamiseks ehk reguleeritud tegevusaladel. Samuti tasutakse

kutseeksami kulud riigieelarvest kutseõppe tasemeõppes riikliku koolitustellimuse alusel õppinud õpilase eest, kui õppe lõpetamise eeldus on kutseeksami sooritamine.

§ 26. Kutsestandardi alusel loodud õppekava tasemeõppe õpilastele kutse andmisega

seotud kulude katmine

Paragrahv 26 reguleerib kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude katmise

põhimõtteid. Säte määratleb, millistel tingimustel kaetakse kutseeksami kulud riigieelarvest , kellele hüvitis makstakse ning milline on ministri roll kulude ülemmäärade ja liigituse kehtestamisel.

Lõige 1 sätestab, et kutseõppe tasemeõppe tegevustoetusest moodustatud koolituskohal õppiva

õpilase õppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud kaetakse riigieelarvest, tingimusel, et õpilane osaleb kutseeksamil õpingute jooksul või hiljemalt ühe aasta jooksul pärast lõpetamist. Eksamikulu hüvitamine toimub ainult ühel korral õpilase kohta.

Lõige 2 määratleb, et riigi kaetavad kutseeksami kulud hüvitatakse sellele kutse andjale, kes

kutseeksami reaalselt läbi viis. Eelnõu § 16 lõike 5 kohaselt peavad konkursiga valitud kutse andjad arvestama kohustusega arendada kutseõppe lõpetajatele korraldatavaid kutseeksameid ning viia need vajadusel ka läbi, lähtudes seejuures haridus- ja teadusministri kehtestatud

hindadest. Praktikas korraldab kutseeksamite kulude hüvitamise kutse andjatele kutseasutus või selle volitatud asutus, tagades seeläbi kulude korrektse ja läbipaistva hüvitamise.

Lõige 3 annab sarnaselt kehtivale seadusele ministrile volitusnormi kehtestada kutseeksamite kulude ülemmäärad ning täpne kulude loetelu. See loob normatiivse raamistiku, mis tagab

kulude prognoositavuse ja väldib põhjendamatult kõrgete tasude kujunemist. Ülemmäärade kehtestamisel arvestatakse kutsealade erisustega, lähtutakse kutseeksamite kulude analüüsist,

eksami ülesehitusest ja keerukusest, sealhulgas kutseeksami väljatöötamise, arendamise ja läbiviimise kuludest.

Haridus- ja teadusministri määrusega on alates 2017 kehtestatud kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad õppekavarühmade kaupa ning eristatakse teoreetilise,

praktilise ja kombineeritud eksami kulusid. Lõige 4 täpsustab, et ministril on lubatud määruses eristada kahte liiki kulusid: eksami

väljatöötamise ja arendamise kulud ning eksami tegeliku läbiviimisega seotud kulud. Kutseeksami väljatöötamise ja arendamisega tegeleb reeglina kutse andja juures tegutsev

kutsekomisjon, eksami viib aga läbi kas õppeasutus, millel on kutse andja õigus, või juhul kui õppeasutusel asjaomast õigust pole, konkursiga valitud kutse andja. Kutseeksamite kvaliteedi ja ühtsete hindamiskriteeriumite hoidmiseks on kooli lõpetamisega seotud kutseeksamite

koostamine ja arendamine ning koolilõpueksami ja hindamiskomisjoni koosseisu kooskõlastamine konkursiga valitud kutse andja ülesanne. Eksami koostamise ja arendamise,

s.t kutsekomisjoni tööga seotud kulud kompenseeritakse kutsekomisjonidele konkursiga valitud kutse andja kaudu. Eksami läbiviimise kulud kompenseeritakse eksami läbiviijale, mis võib olla konkursiga valitud kutse andja või õppeasutus.

Lõige 5 sätestab erandi, mille kohaselt ei kohaldata paragrahvi sätteid sisekaitse- ja

riigikaitseliste rakenduskõrgkoolide kutseõppe õpilaste suhtes. Nende eriala- ja

53

julgeolekuspetsiifilised kutseandmise kulud kaetakse muude eriregulatsioonide alusel, mis arvestavad riigikaitseliste ja siseturvalisuse valdkondade eripära.

§ 27. Kutse andmise dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse sarnaselt kehtivale seadusele, et kutse andmisega seotud tegevus dokumenteeritakse ja dokumente säilitatakse kutseasutuses kinnitatud arhiveerimiskorras määratud aja jooksul, kui õigusaktides pole sätestatud teisiti. Kutse andmise dokumenteerimise

ja dokumentide säilitamise regulatsioon tagab võimaluse vajadusel teatud olukordades kutse andmise protsessiga seotud dokumentidega tutvumiseks.

4. peatükk

Kutse- ja oskuste register

§ 28. Kutse- ja oskuste register

Kutse- ja oskuste registri reguleerimisel on lähtutud senise seaduse § 14 regulatsioonist, arvestades riiklike andmekogude alase regulatsiooni nõuetega. Kuivõrd kutsesüsteemi

toimimise tagab kutseregister, on vaja laiendada kutseregistri kui andmekogu pidamise eesmärki ja ülesanded. Kutseregistri regulatsiooni on kavas muuta, et kutseregistri asemel saaks

kutse- ja oskuste süsteemi osaks kutse- ja oskuste register. Regulatsiooni täiendatakse muudatustega, et võimaldada välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisotsuste andmete koondamist kutseseaduse alusel väljastatud kutsete kõrval ühtsesse registrisse. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuseid teevad välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel erinevad pädevad asutused. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsus tagab isikule juurdepääsu Eesti tööturule juhul, kui antud ametis on ligipääs reguleeritud kutsekvalifikatsiooni nõudega. Sisuliselt on

tunnustusotsuse saanud isiku kvalifikatsioon võrdsustatud Eestis kutseseaduse alusel kutse saanud isiku kvalifikatsiooniga. Täna omab antud otsuste kohta andmeid iga pädev asutus

eraldiseisvalt ning isikutele põhjustab see täiendavat halduskoormust, kui nad peavad töökohta vahetades taasesitama tunnustamist tõendava dokumentatsiooni, võrreldes näiteks Eestis kutseregistrisse kantud isikuga, kelle kvalifikatsiooninõuetele vastavust saab tööandja kiirelt

kontrollida.

Muudatusega tagatakse nii ülevaade erinevate pädevate asutuste väljastatud kvalifikatsiooni tunnustamise otsustest kui ka isikutele lihtsustatud ligipääs tööturule. Muudatus ei puuduta kutsekvalifikatsioone, mis on reguleeritud eriseadustega ning sellest tulenevalt ei kuulu

vastavalt eelnõu § 1 lõikele 2 kutseseaduse reguleerimisalasse (näiteks tervishoiutöötajad, veterinaarid, advokaadid) ega kutse- ja oskuste registrisse kandmisele. Antud kvalifikatsioonide

puhul kantakse vastavad tunnustusotsused juba praegu vastavasse riiklikkusse registrisse. Tehniliselt tagatakse registri jätkuv liidestatavus eri andmekogudega ning kogutavate andmete

masintöödeldavus, mis loob erinevatele osapooltele eelduse teenuste arendamiseks. Muudatusega luuakse valmisolek liidestada kutse- ja oskuste register ka vastavate pädevate

asutuste andmebaasidega, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamise andmeid oleks kutse- ja oskuste registrisse võimalik koguda. Muudatusega ei nähta ette eraldi käsitsi andmesisestuse moodulite arendamist, kuna see oleks dubleeriv ning suurendaks pädevate asutuste

halduskoormust. Liidestuste loomiseks vajalikud vahendid planeeritakse kutse- ja oskuste registri tavapärase eelarve osana, kuna üle X-tee liidestused teiste riiklike registritega on kutse-

ja oskuste registri tavapärane kulu ning neid arendatakse vastavalt vajadusele. Varasemalt on kutseregistri andmetel ühe liidestuse kulu mahuks olnud u 5000 eurot.

54

Paragrahv sätestab kutse- ja oskuste registri (edaspidi register) eesmärgi, kogutavad andmed, nende töötlemise alused ja vastutuse ning volitatud töötleja määramise korra. Sätte eesmärk on

tagada kutsesüsteemi andmete läbipaistvus, võrreldavus ja usaldusväärne kättesaadavus nii riigile kui ka avalikkusele, toetades tööjõu ja oskuste arendamise strateegilist juhtimist.

Eelnõuga tuuakse registris töödeldavate isikuandmete kategooriad põhimäärusest seadusesse eesmärgiga viia regulatsioon vastavusse põhiseadusega. Igasugune isikuandmete töötlemine

riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab

olema kooskõlas ka PSi § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Sätte eesmärk on tagada andmete õiguspärane ja proportsionaalne kasutamine ning vastavus isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetele.

Lõike 1 kohaselt on kutse- ja oskuste register andmekogu, mille eesmärk on esitada usaldusväärset teavet kutsealade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutse andjate ja antud

kutsete kohta. Registri eesmärk on muuta kutse andmise protsess läbipaistvaks ja koguda ning esitada infot isikute kutsealase pädevuse kajastamiseks. Lisaks on registri funktsioon toetada

andmepõhist poliitikakujundamist ja statistilist analüüsi, võimaldades tööjõu ja oskuste valdkonnas strateegilist planeerimist. Seega muutub register mitte ainult halduslikuks tööriistaks, vaid ka tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosi poliitikate kujundamise otsuseid

toetavaks infosüsteemiks, mis koondab kvalifikatsioonide ja oskuste andmestiku ühtsesse riiklikku süsteemi.

Lõikes 2 on määratletud registrisse kantavad andmed, mis hõlmavad nii kutsesüsteemi struktuuri elemente (kutsealad, kutsestandardid, kompetentsiprofiilid, kutse andjad) kui ka

kvalifikatsioonidega seotud otsuseid (välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, kutsetunnistused, kutsekomisjonide koosseisud ja tegevused).

Andmeobjektide laiendamine võrreldes kehtiva kutseseadusega tagab kutse- ja oskuste süsteemi täieliku kajastamise ja loob sidususe OSKA analüütilise infosüsteemiga.

Kutse- ja oskuste registris töödeldakse valdkondlike eksperdikogude andmeid, mis puudutab eksperdikogude nimetusi, moodustamist ja seotust kutsealade ning kutsete ja

kompetentsiprofiilidega. Lõikes 3 kirjeldatakse registrisse lisatavad andmed välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise otsuste kohta, mis on tehtud pädeva asutuse poolt vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele. Kutse- ja oskuste registrisse ei koguta välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise andmeid kutsealade kohta, mille kutsenõuete väljatöötamine ning välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning registrisse kandmine on reguleeritud teiste seadustega. Sellised seadused on advokatuuriseadus, audiitortegevuse

seadus, patendiseadus, tervishoiuteenuste korralduse seadus ning veterinaarseadus. Kõigi nimetatud seaduste alusel antud kutsed ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsused

kantakse vastava seaduse alusel loodud registrisse. Seega ei ole vajadust dubleerida antud andmete kogumist, kuna need on juba muudes andmekogudes kajastatud.

Lõikes 4 reguleeritakse isikuandmete töötlemine registris. Töödeldavad isikuandmed on piiratud isiku üldandmete, isikule antud kutsega seotud andmete, välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisotsuse andmete ja kutsekomisjoni kuulumise andmetega. Isiku üldandmete puhul töödeldakse registris isiku kohta järgmisi andmeid:

55

1) eesnimi ja perenimi; 2) isikukood; 3) aadress;

4) telefoninumber ja e-posti aadress.

Isiku üldandmete töötlemine on vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kutse andmisel. Isiku üldandmetele lisaks töödeldakse andmeid isiku kutse taotlemise ja kutse andmise kohta ning välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisotsuse kohta.

Kutsekomisjonide liikmed, kes erapooletute ekspertidena otsustavad isikule kutse andmise, kantakse samuti kutse- ja oskuste registrisse seotuna konkreetse kutsekomisjoniga. Nende

andmete töötlemine on vajalik, et tagada protsessi läbipaistvus ning võimalike vaiete lahendamine.

Lõikes 5 reguleeritakse isikuandmete avaldamine. Kutsekomisjoni kuulumise andmed sh kutsekomisjoni kuuluvate isikute nime ning esindatava organisatsiooni andmete avaldamine

tagab läbipaistvuse kutse andmise otsustusprotsessis. Kutsekomisjon otsustab isikule kutse andmise, mis on isiku seisukohast oluline tagamaks ligipääs reguleeritud ametikohale tööturul. Konkursiga valitud kutse andja moodustab kutsekomisjoni laiapõhjaliselt antud

kutsevaldkonna eksperte kaasates. Kutsekomisjoni ei kuulu vaid kutse andja töötajad. Kutsekomisjoni koosseisu avaldamise kaudu muudetakse nähtavaks komisjoni kaasatud

eksperdid ning organisatsioonid, mis suurendab komisjoni usaldusväärsust. Kutse taotlemisel on isikul võimalus anda nõusolek oma isikuandmete avaldamiseks kutse- ja

oskuste registris. Nõusoleku alusel avaldamisele kuuluvad isiku eesnimi ja perekonnanimi ning sünniaeg. Antud üldandmed on minimaalselt vajalikud, et tuvastada isiku samasust. Kuna

kutse- ja oskuste registris oleva kandega kinnitab isik enda vastavust kvalifikatsiooninõuetele, sh juhtudel, kus klient otsib kvalifitseeritud teenusepakkujat, ilma, et ta konkreetse kutset omava isikuga ühendust võtaks. Nende andmete avaldamine vabastab isiku korduvast

kvalifikatsiooni tõendamisest.

Lõikes 6 määratakse isikuandmete säilitamistähtaeg kümne aastat pärast isiku surma isiku kutset puudutavate andmete puhul. Andmete säilitamine pärast isiku surma on vajalik seoses kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tõendamise vajadusega ka pärast andmesubjekti surma.

Seda juhtudel, kus kindlustusjuhtumi või kohtuvaidluse käigus on vaja tuvastada, et andmesubjekt vastas teatud ajahetkel vaidlusaluse juhtumi korral kvalifikatsiooninõuetele.

Lõikes 7 määratletakse, et kutsekomisjoni kuuluvate isikute isikuandmeid säilitatakse kuni isiku kuulumiseni antud kogudesse.

Lõikes 8 sätestatakse sarnaselt kehtivale seadusele, et registri vastutav töötleja on Haridus- ja

Teadusministeerium. See tagab kutse- ja oskuste andmete halduse ja poliitikatasandi koordineerimise ühes asutuses, mis on kooskõlas kutsesüsteemi juhtimise koondamise põhimõttega (§ 9). Registri volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses, mille kehtestab

valdkonna eest vastutav minister.

Lõikes 9 sätestatakse sarnaselt kehtivale seadusele valdkonna eest vastutava ministri ülesanne kehtestada registri põhimäärus ja kirjeldatakse registri põhimääruse miinimumnõudeid. Registri põhimääruse miinimumnõuded kajastatakse seaduses kooskõlas riiklike registrite

pidamisele esitatavate nõuetega. Põhimäärusele esitatavad nõuded on vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, andmete esitajate andmed ning andmekogusse kandmise kord, andmetele

juurdepääsu ja nende väljastamise kord ning säilitamistingimused .

56

Lõikes 10 antakse sarnaselt kehtiva seadusega võimalus, et registri volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik. Selline võimalus on kooskõlas riigi halduskoostöö põhimõttega ning võimaldab kutseasutuse ülesannete täitmisel kasutada kutse-

ja oskuste infosüsteemi haldamisel tehnilist ja infotehnoloogilist pädevust.

5. peatükk

Haldusjärelevalve

Paragrahvid 29 ja 30 sätestavad kutse- ja oskuste süsteemis haldusjärelevalve teostamise alused, eesmärgid ja sisu. Muudatused lähtuvad koostamise kavatsuses kirjeldatud vajadusest

tõhustada kutse- ja oskuste süsteemi juhtimist, suurendada õigusselgust ning tugevdada kutseasutuse ja kutse andjate tegevuse üle tehtava järelevalve funktsiooni. Haldusjärelevalve paragrahvide sõnastus uuendatakse ning viiakse vastavusse muudetud kutsesüsteemi

terminoloogiaga, sealhulgas viitamised erinevatele kogudele ja nende üle järelevalve teostamisele. Haldusotsuste koondamine kutseasutusse eeldab täpsemat ja selgemat

järelevalveraamistikku, mis on uues seaduses sõnaselgelt välja toodud. Haldusjärelevalve teostamist sätestavate paragrahvide sõnastuses välditakse haldusmenetluse seaduses toodud haldusjärelevalve aluste dubleerivat kirjeldamist, mis igal juhul kohalduvad haldusjärelevalve

teostajale.

§ 29. Haldusjärelevalve teostaja

Paragrahv 29 asendab kehtiva seaduse § 23, korrastades sõnastust ning ühtlustades seda uue

kutsesüsteemi ülesehitusega.

Lõige 1 jääb sisuliselt samaks võrreldes kehtiva seadusega. Sätte kohaselt teostavad kutse andja tegevuse üle haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium või halduslepingu alusel volitatud sihtasutus.

Järelevalve teostamise õiguse säilitamine nii HTM-il kui halduslepinguga volitatud asutusel on vajalik, et tagada paindlik töökorraldus ning võimalus suunata järelevalve täitmine vastavalt

kutse andja ülesannete täitmisele. Näiteks kui kutse andja avalik konkurss luhtub ning kutse andja ülesanded lähevad kutseasutuse ülesandeid täitevale asutusele (§ 13 lg 3), teostab kutse andja üle haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

Lõike 2 järgi teostab juhul, kui kutseasutuse ülesandeid täidetakse halduslepingu alusel,

kutseasutuse üle järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Võrreldes kehtiva seadusega on sõnastust täpsustatud ning eraldi sätetes on kirjeldatud kutse andja üle järelevalve teostamine ja halduslepinguga volitatud kutseasutuse ülesannete üle järelevalve teostamine.

§ 30. Haldusjärelevalve eesmärk ja sisu

Paragrahv 30 täpsustab järelevalve eesmärgi ja järelevalveasutuse õigused. Regulatsioon tugineb kehtiva kutseseaduse § 24 ja 25, kuid seda on ajakohastatud ja laiendatud.

Lõikes 1 seatakse järelevalve eesmärgiks kutse- ja oskuste süsteemi toimimise ning arendamise

õiguspärasuse kontroll. Sõnastust on võrreldes kehtiva õigusega täpsustatud ning rõhuasetus muudetud „kutsesüsteemi seaduslikkuse kontrollilt” laiemale toimimise ja õiguspärasuse kontrollile, mis hõlmab kõiki

kutse- ja oskuste süsteemi komponente.

Lõikes 2 kirjeldatakse järelevalveasutuse peamisi õigusi, mis sisuliselt langevad kokku kehtiva § 24 lõike 2 loeteluga, kuid sõnastust on korrastatud. Õigused hõlmavad:

57

1. kohapealset kontrolli; 2. teabe saamise õigust; 3. dokumentidega tutvumist;

4. ettepanekute tegemist süsteemi arendamiseks; 5. ettekirjutuste tegemist rikkumiste lõpetamiseks ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks.

Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud ettekirjutuste tegemist. Otsuste tegemise viide eraldi normina on uuest seadusest eemaldatud. See tuleneb süsteemi ümberkorraldusest, kus järelevalveasutusel ei ole enam rolli kutsenõukogude tegevuse peatamisel, kuna kutsenõukogud

kaotatakse. Ettekirjutused jäävad järelevalve menetluses ainsaks vahetuks õiguskaitsevahendiks.

6. peatükk

Rakendussätted

§ 31. Kutseeksami kulude hüvitamine

Käesoleva sätte eesmärk on tagada kutseeksamite rahastamise üleminekul õiglane kohtlemine kõikidele kutse andmisega seotud osapooltele. Kuna uue kutseseaduse jõustumisel muutub

kutse andjate ja õppeasutuste roll kutse andmise korraldamisel, on vajalik, et senine kutseeksamite kompenseerimise kord jätkub ühtselt kuni 2029. aasta augustini. See võimaldab

koolidel ja kutse andjatel kohaneda uue rahastamissüsteemiga ilma olukorrata, kus mõni osapool jääks hüvitistest ilma varem kui teised. Lõigetes 1-7 kirjeldatakse kutseõppega seotud kutseeksamite kulude kompenseerimine jätkuvalt nii kutse andjatele kui õppeasutustele

vastavalt varem kehtinud korrale kuni tähtajani 31. august 2029.

Kompenseerimise ühtne tähtaeg (31. august 2029) annab võimaluse planeerida riigieelarvelised vahendid üleminekuperioodi jooksul, tagades samas järkjärgulise liikumise töömaailma ja õppeasutuste vahelise vastutuse jagunemise suunas. Pärast seda kuupäeva toimub

kutseeksamite rahastamine vastavalt uuele süsteemile, kus esmakutse andmisega seotud kulud kaetakse õppeasutuse tegevustoetusest ning töömaailma kutseeksamid finantseeritakse

tööandjate või isikute poolt või muid rahastusallikaid kasutades. Käesoleva sätte eesmärk on tagada kutseeksamite rahastamise üleminekul õiglane kohtlemine

kõikidele kutse andmisega seotud osapooltele. Kuna uue kutseseaduse jõustumisel muutub kutse andjate ja õppeasutuste roll kutse andmise korraldamisel, on vajalik, et senine

kutseeksamite kompenseerimise kord kehtiks ühtselt kuni 2029. aasta augustini. See võimaldab koolidel ja kutse andjatel kohaneda uue rahastamissüsteemiga ilma olukorrata, kus mõni osapool jääks hüvitistest ilma varem kui teised.

Kompenseerimise ühtne tähtaeg (31. august 2029) annab võimaluse planeerida riigieelarvelised

vahendid üleminekuperioodi jooksul, tagades samas järkjärgulise liikumise töömaailma ja õppeasutuste vahelise vastutuse jagunemise suunas. Pärast seda kuupäeva toimub kutseeksamite rahastamine vastavalt uuele süsteemile, kus esmakutse andmisega seotud kulud

kaetakse tegevustoetusest ning töömaailma kutseeksamid finantseeritakse tööandjate või isikute poolt või muudest rahastusallikatest.

58

Joonis 7. Kutsesüsteemi üleminekud

§ 32. Kutse andja õiguse üleminek

Paragrahviga sätestatakse üleminek seniselt kutse andmise korralduselt uuele süsteemile, milles eristatakse tasemeõppe lõpetamisel antavat esmast kutsekvalifikatsiooni (koolilõpukutse) ja

töömaailma kutset. Eesmärk on tagada süsteemi järjepidevus, vältida õppijate õiguste ja ootuste rikkumist ning anda kutse andmisega seotud asutustele piisav aeg oma tegevuse

ümberkorraldamiseks kooskõlas kutsesüsteemi reformi terviklahendustega. Lõigetes 1 ja 2 antakse esmakutse andmise õigus automaatselt neile kõrgkoolidele ja

kutseõppeasutustele, mis on enne seaduse jõustumist tegutsenud konkursita valitud kutse andjatena ning mille tasemeõppe õppekavad vastavad kutsestandardile. Seega tunnustatakse

senist olukorda, kus osa õppeasutusi on juba täitnud kutse andja rolli ning nende õppekavad on otseselt seotud kutsestandarditega. Üleminekusäte väldib olukorda, kus samasisulise tegevuse jätkamiseks tuleks korraldada täiendavad konkursid või luua uusi menetlusi, mis suurendaks

halduskoormust ega looks õppijatele lisandväärtust.

Esmakutse andmise õiguse automaatne üleminek konkursita valitud kutse andjatena tegutsenud õppeasutustele toetub asjaolule, et nad on läbinud kutse andjaks saamiseks vajalikud tõendusprotseduurid ning nende õppekava ja kompetentside saavutamise hindamine on

vastavuses kutsestandardiga. Seeläbi tagatakse, et uue süsteemi rakendumisel ei kaasne õppijatele ootamatuid muudatusi õppe lõpetamise tingimustes ega teki olukorda, kus õppekava

on küll kutsestandardiga seotud, kuid tasemeõppe lõpetamisel puudub selge esmakutse andja. Lõikes 2 sätestatakse lisaks, et kuni 30. juunini 2029 hüvitatakse esmakutse andja rolli täitva

õppeasutuse kutseeksamiga seotud kulud senise korra kohaselt, kui ta tegutseb konkursita valitud kutse andjana. See on kooskõlas § 31 ette nähtud kulude hüvitamise üleminekuajaga

ning tagab, et rahastus ei katke reformi käigus ootamatult. Üleminekuaeg võimaldab korrastada rahastusmudelit ja viia see kooskõlla lahendustega, millega vähendatakse dubleerivat hindamist ning kujundatakse kutsesüsteemi rahastamise jätkusuutlik mudel.

Lõikes 3 sätestatakse, et kõik kehtiva kutse andja õigust omavad kutse andjad jätkavad kutse

andjana neile antud kutse andja õiguste kehtivusperioodi lõpuni. Sellega austatakse kehtivate haldusaktide alusel kujunenud õiguspäraseid ootusi ning välditakse olukorda, kus kutse andjate tegevus katkestatakse enne, kui uus süsteem on täielikult käivitunud. Samuti välditakse riski, et

mõnes valdkonnas tekiks ajutine „tühimik“ kutse andjate osas, mis võiks töömaailma ja õppijate seisukohalt kahjustada süsteemi usaldusväärsust.

59

Lõikega 4 reguleeritakse olukord, kus kutse andja õigused lõpevad enne 31. augustit 2029, kuid tasemeõppes on veel õppijaid, kellel on kehtivate õppekavade järgi kohustus lõpetada õpe kutseeksamiga. Sellisel juhul on kutseasutusel kohustus korraldada uus avalik konkurss kutse

andja valimiseks ning uuele kutse andjale antakse õigused kuni 31. augustini 2029. Tähtaja valikul on arvestatud tasemeõppe tüüpiliste õppekestuste, kutseeksamite toimumise aja ning

sellele järgneva vaidlustuse perioodiga, samuti § 31 sätestatud kutseeksami kulude hüvitamise üleminekuajaga, et tagada kõikidele reformiperioodil õpinguid alustanud õppijatele võimalus lõpetada õpe seniste tingimuste kohaselt. Kutse andja õiguste kehtimine kuni 31. august ini 2029

on vajalik, et tagada kutse andja volituste kehtivus perioodil, mil kutse taotlejatel on õigus vaidlustada eksamitulemus ning tagada võimalike vaiete menetluseks kutse andjate olemasolu.

Säte tagab, et reform ei too kaasa olukorda, kus õppijad jäävad ilma võimalusest sooritada õppekavas ette nähtud kutseeksamit üksnes seetõttu, et varasema kutse andja õigused lõpevad enne nende õpingute lõppu. Ühtlasi säilib kutse andja valikuprotsessi läbipaistvus ja

konkurentsipõhisus, kuna uue kutse andja valib kutseasutus avaliku konkursi teel.

§ 33. Õppeasutuse lõpetamisel antud kutse võrdsustamine esmakutsega

Paragrahvis 33 kehtestatakse üleminekusäte, mille järgi enne seaduse jõustumist kooli

lõpetamisel antud kutse võrdsustatakse uue süsteemi mõistes esmakutsega ning kehtib tähtajatult, kui kõnealune kutse ei ole seotud kvalifikatsiooninõuete täitmisega reguleeritud

kutsealal. Säte on vajalik, et tagada õppijate ja lõpetajate õiguspäraste ootuste kaitse ning vältida

olukorda, kus enne reformi omandatud kutsetunnistus kaotaks kehtivuse üksnes süsteemi ümberkujundamise tõttu. Kõik varasemad kutsetunnistused, mis on saadud kooli lõpetamisel ja

mis ei ole seotud õiguslike kvalifikatsiooninõuetega, täidavad sisuliselt sama eesmärki, mida uus esmakutse – kinnitada koolis õppekava alusel omandatud kompetentsuste saavutamist. Antud muudatusega kaotatakse tööturul seni kehtinud ebavõrdne olukord, kus osad isikud on

saanud tasemeõppe lõpus koolilt kui kutse andjalt tähtajatu kutsetunnistuse ning teised konkursiga valitud kutse andja väljastatud tähtajalise kutsetunnistuse. Muudatus puudutab

õiguskantsleri osutatud probleemi isikute ebavõrdsel kohtlemisel seoses õppe lõpus saadavate kutsetunnistuste erineva kehtivusajaga.

Sättel on oluline roll ka tööturu toimimise seisukohalt: see tagab varasemate lõpetajate kvalifikatsioonide järjepidevuse, hoiab ära küsimused nende kutse kehtivuse kohta ja

võimaldab tööandjatel mõista, et enne reformi väljastatud kutse võrdub uue süsteemi mõistes tähtajatu esmakutsega.

Samas on säte piiritletud nii, et reguleeritud kutsete puhul ei võrdsustata kutset automaatselt esmakutsega, kuna nendel ametialadel on kutsetunnistusel õiguslik tähendus (nt õiguste ja

lubade andmine), mille kehtivus peab jääma eriregulatsiooni alla. § 34. Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogude volitused

Paragrahvis 34 sätestatakse, et enne seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogud

tegutsevad kuni uute valdkondlike eksperdikogude moodustamiseni, kuid mitte kauem kui 30. juunini 2027.

Säte tuleneb kutsesüsteemi juhtimismudeli uuendamisest, mille kohaselt asendatakse senised kutsenõukogud valdkondlike eksperdikogudega.

Üleminekusäte tagab:

60

• et süsteem ei jää juhtimisvõimekuseta perioodil, mil uusi eksperdikogusid alles moodustatakse;

• et seni tegutsevad kutsenõukogud saavad lõpule viia pooleliolevad tegevused

(nt kutsestandardite ja kutse andmise kordade kinnitamine, kutse andjate valimine); • et reform rakendub astmeliselt ja ei põhjusta järske katkestusi tööandjate ja

erialaorganisatsioonide kaasamises. Kuupäev 30. juuni 2027 on määratud arvestusega, et uued eksperdikogud luuakse 2025–2027

reformiperioodil ja see annab piisava, samas piiratud ning selgelt määratletud üleminekuaja, mis väldib paralleelsete struktuuride ülemäärast pikendamist.

§ 35. Kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide tegevuse üleminek

Paragrahvis 35 nähakse ette, et kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide koosseisud viiakse seaduse uute nõuetega vastavusse ühe aasta jooksul alates seaduse jõustumisest. Sätte eesmärk

on tagada hindamisprotsessi kvaliteet ja ühtlustatud toimimine reformiperioodil Üheaastane üleminekuaeg on vajalik, et: • kutseasutus saaks üle vaadata kehtivad koosseisud ja hinnata komisjonide liikmete pädevusi;

• töömaailma esindajad, õppeasutused ja erialaorganisatsioonid saaksid pakkuda uutesse komisjonidesse sobivad eksperdid;

• tagada, et hindamise kvaliteet ei langeks reformi perioodil ja et hindamisprotsessi ei tekiks katkestusi.

Säte tagab ka komisjonide töö järjepidevuse – kuni uute nõuetele vastavate komisjonide

kinnitamiseni võivad kehtivad komisjonid oma tegevust jätkata, mis väldib hindamiste ja kutse andmise katkemist ning tagab õppijate ja kutsetaotlejate õiguste kaitse.

§ 36. Kutsestandardite üleminek

Paragrahvi 36 eesmärk on tagada kutsesüsteemi reformi käigus kutsestandardite sujuv ja selge üleminek uuele kompetentsiprofiilide süsteemile, vältides olukorda, kus kutsealadel tekiks

teadmatus õppekavade, hindamise või kutsete taotlemise aluste osas. Üleminek on vajalik, sest kutsestandardite arvu vähendatakse ligikaudu poole võrra, eristatakse esmakutse ja kutse andmist ning viiakse õppekavade loomise alused üle kompetentsiprofiilidele.

Lõikes 1 sätestatakse, et enne seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid kehtivad nende

kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2028. Sättega tagatakse järjepidevus kutsestandardite arvestamisel õppekavade,

hindamiskriteeriumide ja töömaailma kvalifikatsiooninõuete alusena ja seeläbi õppe vastavus töömaailma nõuetele. Sätte eesmärk on kindlustada kutsestandardite kehtivus õppekava alusena

perioodil, mil uued kompetentsiprofiilid pole veel täielikult kasutusele võetud. Eelnõus toodud muudatuste tulemusel vähendatakse kutsestandardite koguhulka ca 540-lt ligikaudu 250-ni ning standardite uuendamine toimub edaspidi ainult nendel kutsealadel, kus

on reaalne vajadus seada töömaailma kutsele õiguslikke või kokkuleppelisi kvalifikatsiooninõudeid. Säte annab kutseasutusele võimaluse 2,5-aastase üleminekuperiood i

jooksul hinnata, millistel kutsealadel kutse andmine ja kutsestandardid säilivad ning millistel need asenduvad kompetentsiprofiilide kehtestamisega. Kutsestandardite uuendamine on töö- ja ajamahukas protsess ning järsk lõpetamine looks ebaselguse nii kutse andjatele, õppeasutustele

kui ka õppijatele. Fikseeritud lõpptähtaeg (31.12.2028) võimaldab kutseasutusel planeerida standardite järkjärgulist asendamist kompetentsiprofiilidega ja tagada kvaliteetne sisuline

üleminek.

61

Üleminekuperioodi pikkuse valikul on arvestatud õppekavade uuendamise tsüklit, kutse andja õiguste kehtivuse perioode ning kutseeksamite rahastamise lõpptähtaega (30.06.2029). See tagab, et standardid ei kao enne, kui uuendatud seaduslik ja metoodiline raamistik on täielikult

rakendunud.

Lõikes 2 nähakse ette, et üleminekuperioodil võrdsustatakse õppekava aluseks olevates kutsestandardites kirjeldatud kompetentsid kompetentsiprofiilidega. Ülemineku käigus vaadatakse kehtivuse lõpetavad kutsestandardid järkjärgult üle ning

juhtudel, kus puudub vajadus kvalifikatsiooninõuete kirjeldamiseks kutsestandardis, luuakse standardi asemel kompetentsiprofiilid, mis saavad edaspidi õppekavade aluseks. Et üleminek

oleks sujuv, tuleb tagada, et senistes kutsestandardites sisalduvad nõuded oleksid vaadeldavad ja kohaldatavad kompetentsiprofiilidena ning antud kutsestandardi alusel koostatud õppekaval õppijad saaksid tasemeõppe lõpetamisel esmakutse.

Õppeasutused saavad jätkata õppekavade uuendamist ja hindamise korraldamist

üleminekuperioodil nii, et standardite kadumine ei jätaks neid ilma õiguslikust alusdokumendist. Kompetentsiprofiiliga võrdsustamine tähendab, et kutsestandardi kompetentsusnõudeid saab käsitleda senise sisuga, kuid uue terminoloogilise ja metoodilise

raamistikuga kooskõlas.

Kompetentsiprofiilide kasutuselevõtt on tööandjatele arusaadav üksnes juhul, kui üleminekuperioodil on selgelt teada, millised kutsestandardid on jätkuvalt kehtivad ja kuidas nende sisu uue süsteemi järgi tõlgendatakse. Võrdsustamine loob selge silla vana ja uue

süsteemi vahel ning väldib töömaailma ja hariduse kommunikatsiooniriski.

Kutsestandardite võrdsustamine kompetentsiprofiilidega aitab tagada õppe kvaliteeti mikrokvalifikatsioonide, tasemeõppe ja töömaailma kutsete sidumisel.

§ 37. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete kogumise alustamine

Paragrahvis 37 reguleeritakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete kogumise algusaega kutse- ja oskuste registris. Otsuste andmete kogumise algusaeg on määratud seaduse jõustumisajast hilisemaks, et võimaldada piisavalt aega vajalike liidestuste

loomiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste lisamisel kutse- ja oskuste registrisse. Andmete kogumist alustatakse 2029. aasta 1. detsembril.

§ 38. Järelhindamine

Paragrahvis 37 nähakse ette järelhindamine eelnõu rakendamise kohta. Haridus- ja Teadusministeerium viib hiljemalt 2029. a läbi kutse- ja oskuste süsteemi rakendumise

analüüsi, milleks on planeeritud rahastatus haridus- ja noorteprogrammi meetme „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ toetuse andmise tingimustega kehtestatud tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ eelarvest.

Mõjude järelhindamine on vajalik selleks, et mõista, kas kehtestatud normid on täitnud oma

eesmärki. Sätte eesmärk on tagada, et kutse- ja oskuste süsteemi ulatusliku reformi mõjud oleksid hinnatud terviklikult ning õigeaegselt ning et rakendatud muudatused toetaksid tegelikku vajadust töömaailmas, haridussüsteemis ja kutseandmise korralduses. Kuna reform

puudutab nii kvalifikatsiooniraamistikku, kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide rolli kui ka oskuste hindamise ja tõendamise põhimõtteid, on oluline analüüsida, kas eri süsteemiosade

lõimimine on olnud tõhus ja kooskõlas reformi eesmärkidega.

62

Reformi mõju ilmneb järk-järgult pikema aja vältel, sõltuvalt muudatuste rakendumisest ja üleminekuperioodist. Aastal 2029 on piisavalt andmeid, et teha esmaseid järeldusi süsteemi toimivuse kohta ning tuvastada võimalikud muudatuste vajadused.

§ 39. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses muudetakse sõnastust ning asendatakse läbivalt seaduse tekstis sõnad „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“ ja sõna „osakutsetunnistus“ sõnaga „osakutse“.

Paragrahvi 195 lõikes 3 asendatakse mõiste „kutset andev organ“ sõnadega „kutseseaduses reguleeritud kutse andja“ Muudatuste eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud

mõistetele. Samuti asendatakse paragrahvi 222 punktis 3 tekstiosa „kutseseaduse §-s 6 nimetatud” tekstiosaga „kutseseaduse §-s 9 nimetatud”, et viide uuele kutseseadusele oleks asjakohane.

§ 40. Ehitusseadustiku muutmine

Paragrahvi muudatusega asendatakse sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“. Muudatus on tehniline ja ei muuda sisuliselt ehitussektoris kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid ega tööde

loetelu, mille puhul pädevustunnistust või kutset nõutakse.

§ 41. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Paragrahviga muudetakse energiamajanduse korralduse seaduse § 29 lõiget 2, asendades viite

kehtivas õiguses kasutatavale „kutseseaduse § 8 lõike 6 alusel moodustatud kutsenõukogule” viitega „kutseseaduse alusel tegutsevale kutseasutusele”.

Muudatus on tehniline ning tuleneb kutsesüsteemi juhtimismudeli reformist, mille kohaselt kutsenõukogud kui haldusorganid lõpetavad tegevuse uue kutseseaduse jõustumisel. Muudatus

tagab, et senine viide kutsealase ettepaneku või otsustusõiguse kandjale oleks kooskõlas uue kutseseaduse struktuuriga ning viitaks pädevale asutusele.

§ 42. Halduskoostöö seaduse muutmine

Paragrahviga tunnistatakse kehtetuks halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 13, mis käsitles senist võimalust sõlmida haldusleping kutse andmise ja kutsesüsteemi korraldamisega seotud

ülesannete täitmiseks. Muudatus on vajalik, kuna uue kutseseaduse kohaselt luuakse seadusesse erinorm, mis sätestab, et vastavaid halduskoostöö seaduse regulatsioone ei kohaldata.

§ 43. Investeerimisfondi seaduse muutmine

Paragrahviga muudetakse investeerimisfondi seaduse § 373 lõike 6 esimest lauset asendades tekstiosa „kutseseaduse § 3 tähenduses vastav kvalifikatsioon” sõnadega „kutseseadusele vastav kvalifikatsioon”. Muudatus on tehniline ning tuleneb kutseseaduse paragrahvide

järjestuse muutmisest.

§ 44. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduse § 41 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „kutsekvalifikatsioon” sõnaga

„kvalifikatsioon”. Muudatus on tehniline ning tuleneb vajadusest viia seadus vastavusse uue kutseseaduse sõnastusega.

§ 45. Kiirgusseaduse muutmine

63

Kiirgusseaduse § 95 lõikes 3 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele.

§ 46. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine

Paragrahviga muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse sõnastust ning asendatakse läbivalt seaduse tekstis sõnad „kutsetunnistus“ vastavas käändes sõnaga „kutse“.

Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele.

§ 47. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Paragrahviga muudetakse kutseõppeasutuse seadust, et viia see kooskõlla kutseseaduse

uuendustega. Muudatuste eesmärk on tagada, et kutseõppe õiguslik raamistik oleks vastavuses uue kutse- ja oskuste süsteemi ülesehitusega. Muudatus toetab kutseõppasutuste sujuvat

üleminekut kutse- ja oskuste süsteemiga kaasnevate muudatuste rakendamisel sh kompetentsiprofiilide kasutuselevõttu, kutsenõukogude asendamist valdkondlike eksperdikogudega ning uuendatud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist.

Muudatused täpsustavad õppekavade koostamise aluseid ja kvalifikatsioonitasemete määramist

vastavalt uuele kutsesüsteemi loogikale. 1) Paragrahvi 141 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud

kutsenõukogude esimeeste kogu” tekstiosaga „kutseseaduse § 11 reguleeritud vastav valdkondlik eksperdikogu”. Kutseseaduse reformiga kaotatakse kutsenõukogud kui

haldusorganid ning nende rollid, sh kutsestandardite valideerimine, oskustaristu arendusse panustamine ja töömaailma sisend, viiakse üle valdkondlikele eksperdikogudele. Eksperdikogud on kitsama fookusega, sisulisema töömaailma kaasatusega ning täidavad

senisest tõhusamalt kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite sisulise hindamise rolli. Muudatuse eesmärk on ajakohastada kutseõppeasutuse seaduses viitenorm ja tagada kooskõla

uue haldusmudeliga. 2) Paragrahvi 23 lõige 4 sõnastatakse ümber ja viiakse kooskõlla uue kvalifikatsiooniraamistiku

ja kompetentsipõhise lähenemisega. Kvalifikatsioonitaseme määramise aluseks on edaspidi kompetentsiprofiil, kutsestandard või õppekavas kirjeldatud õpiväljundid ning nende vastavus

kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldustele. Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse õppekava alusena kompetentsiprofiili kasutamine.

3) Paragrahvi 24 lõike 1 teise lause muudatus täpsustab, et õppekava käigus omandatavad esmakutsed määratakse õppekava aluseks oleva kompetentsiprofiiliga. Kui õppekava aluseks

on kutsestandard, saab õpingute lõpus jätkuvalt omandada kutse või osakutse. Muudatuse eesmärk on viia kutseõppeasutuse seadus vastavusse kutseseaduse muudatustega, mille kohaselt kompetentsiprofiilil põhineva õppekava alusel omandatakse õppeasutuses esmakutse.

4) paragrahvi 24 lõike 7 esimesse lausesse lisatakse viide, et jätkuõppe õppekava ja esmaõppe

õppekava võib riikliku õppekava puudumisel koostada lisaks kutsestandardile ka kompetentsiprofiili alusel.

5) paragrahvi 24 lõike 8 teise lausesse lisatakse kompetentsiprofiilid kui õppekavade koostamise alus ka sõjaväeliste ja sisekaitseliste erialade kooliõppekava koostamise puhul.

§ 48. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

64

Lõhkematerjaliseaduses asendatakse läbivalt sõnad „kutse- või pädevustunnistus“ sõnadega „kutse või pädevustunnitus“ ning sõna „kutsetunnistus“ sõnaga kutse” vastavas käändes.

Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele.

§ 49. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad

„kutsetunnistuse“ sõnaga kutse. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele.

§ 50. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduse § 69 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele.

§ 51. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduse § 6 punktis 10 asendatakse sõnad „kutsetunnistusega isik” sõnadega „kutsega isik”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse

uuendatud mõistetele. § 52. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 54 asendatakse tekstiosa „150 eurot” tekstiosaga „500 eurot”.

Kutseseaduse alusel kutset andva organina tegutsemise õiguse taotlemiseks avalikul konkursil osalemise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.

Kutse andja konkursil osalemiseks tuleb jätkuvalt tasuda riigilõiv, kuid senise 150 euro asemel on kavandatud lõivu määra tõsta. Riigilõivu määra summaks kehtestatakse 500 eurot, et katta

kutse andja konkursi läbiviimisega seotud kutseasutuse otsesed kulud. Lisaks lahendatakse õiguslik lünk, kus küll riigilõivuseadus näeb ette, et kutset andva organina tegutsemise õiguse taotlemiseks tuleb tasuda riigilõivu, kuid kutseseadus ise, kus on kirjeldatud kutse andja

valimise protseduur, seda ei sätesta. Kutseseadusesse lisatakse viide riigilõivuseadusele ning kutse andja konkursil osalemiseks riigilõivu tasumise kohustus.

Praeguses süsteemis tuleb kutse andja õiguste taotlejal tasuda riigilõiv summas 150 eurot (riigilõivuseaduse § 54). Riigilõivu suurus on kehtestatud riigilõivuseadusega aastal 2015 ning

seda ei ole vahepeal muudetud. Kehtiv riigilõivu määr ei kata kutseasutuse tehtavaid konkursi korraldamisega seotud kulutusi. Kutse andja konkursi läbiviimisega on kutseasutuses seotud

koordinaator, kvaliteedijuht, kommunikatsioonispetsialist ning kutseregistri spetsialist. Nende keskmine töötasu on 2020 eurot. Iga konkursi puhul kulub sellega seotud toimingutele minimaalselt 40 tundi tööaega. Ühe kutse andja konkursi läbiviimisega seotud tööjõukulud ja

lisanduvad üldkulud on keskmiselt 500 eurot, mida kehtiv riigilõivu määr ei kata.

Sättega lahendatakse õiguslik lünk, kus küll riigilõivuseadus näeb ette, et kutset andva asutusena tegutsemise õiguse taotlemiseks tuleb tasuda riigilõivu, kuid kutseseadus ise, kus on kirjeldatud kutse andja valimise protseduur, seda ei sätesta. Kutseseadusesse lisatakse viide

riigilõivuseadusele ning kutse andja konkursil osalemiseks riigilõivu tasumise kohustus.

Riigilõivu tõstmine 150 eurolt 500 eurole kuulub PS § 113 kaitsealasse, sest tegemist on avalik- õigusliku rahalise kohustusega, mis tuleb seadusega kehtestada. Muudatus vastab

65

seadusereservatsiooni nõuetele: lõivu suurus määratakse riigilõivuseaduses ning kutseseadusesse lisatakse selge viide lõivukohustusele, millega kõrvaldatakse varasem õiguslik lünk. Lõivu tõstmise eesmärk on katta kutse andja konkursi korraldamise kulud. Tasu määr on

proportsionaalne, sest see katab kutse andja õiguse andmise menetluse otsesed kulud ega muutu konkursil osalemise takistuseks. Lõivu kohaldatakse üksnes kutse andjana tegutsemise õigust

taotlevatele juriidilistele isikutele ja asutustele, mille puhul ei ole 500-eurone menetluskulu ebamõistlik ega kahjusta elukutse- ega ettevõtlusvabadust, nagu seda on kutse taotlemine. Muudatus suurendab õigusselgust ja tagab menetluse kulupõhise rahastamise, mistõttu

regulatsioon on kooskõlas PS § 113 ja proportsionaalsuse põhimõttest tulenevate nõuetega.

§ 53. Seadme ohutuse seaduse muutmine

Seadme ohutuse seaduses paragrahvi 10 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „kutsetunnistus”

sõnaga „kutse” vastavas käändes. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele.

§ 54. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduse § 6 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsekvalifikatsioon” sõnaga „kutse”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele.

§ 55. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses sõnastust muudetakse ning asendatakse läbivalt seaduse tekstis sõnad „kutsetunnistus“ vastavas käändes sõnaga „kutse“ vastavas käändes. Muudatus on tehniline ja

selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele. § 56. Turvategevuse seaduse muutmine

Turvategevuse seaduses asendatakse paragrahvi 7 lõikes 6 ja paragrahvi 15 lõikes 12 sõna

„kvalifikatsioonitunnistus“ sõnaga „kutse”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele.

§ 57. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses asendatakse sõna „kutsetunnistust” sõnaga „kutset”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutseseaduse uuendatud mõistetele.

§ 58. Kutseseaduse kehtetuks tunnistamine

Paragrahviga tunnistatakse kehtetuks senine kutseseadus, kuna selle asemele kehtestatakse uus seaduse terviktekst. Kehtiva seaduse kehtetuks tunnistamine on vajalik, arvestades ulatuslikke muudatusi, mis puudutavad kogu kutse- ja oskuste süsteemi ülesehitust ning toimimise

põhimõtteid.

Eelnõuga korraldatakse terviklikult ümber kutse- ja oskuste süsteem. Uus seadus reguleerib varasemast erinevalt: • kutsesüsteemi juhtimismudelit (kutsenõukogude tegevuse lõpetamine, valdkondlike

eksperdikogude loomine, kutseasutuse rolli muutmine); • kutsete liigitust ja andmise korraldust (esmakutse ja kutse eristamine, kehtivuse alused);

• õppekavade ja kvalifikatsioonide sidumist kompetentsiprofiilidega; • kutsestandardite rolli ja arvu;

66

• kvalifikatsiooniraamistiku uuendamist; • oskuste süsteemi loomist ja kutse- ning oskuste registri laiendamist; • haldusmenetluse korraldust kutse andmisel ja alusdokumentide kinnitamisel.

Nende muudatuste ulatus ja olemus ei võimalda kehtivat seadust muuta üksikute paranduste või peatükkide lisamise kaudu.

Uue tervikteksti kehtestamine: • tagab ühtse ja loogilise regulatsiooni, mis ei koosne erinevatel aegadel lisatud

paragrahvidest;

• väldib kehtiva seaduse sisemisi vastuolusid või aegunud sätete jäämist regulatsiooni; • võimaldab viia kogu õigusruumi kooskõlla uue kutsete ja oskuste kirjeldamise mudeliga;

• annab selge ja kasutajasõbraliku raamistiku nii kutseasutusele, õppeasutustele, kutse andjatele kui ka tööturule.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga täpsustakse kutse- ja oskuste süsteemiga seotud termineid. Eelnõu sisaldab ka uusi termineid, mis on eelnõus määratletud. Eelnõus on järgmised uued terminid: tööjõu- ja oskuste arendusnõukogu, kompetentsiprofiil, esmakutse, mikrokvalifikatsioon, valdkondlik

eksperdikogu, kutsetegevuse valdkond, kutse- ja oskuste register.

Uued terminid:

• Tööjõu- ja oskuste arendusnõukogu on Vabariigi Valitsuse moodustatud tööjõu oskuste arendamise ja konkurentsivõime edendamise ning elukestva õppe korraldamisega seotud institutsioonide esindajatest koosnev nõustav kogu.

• Kompetentsiprofiil on seaduse tähenduses kompetentside kirjeldus, mis koostatakse kutseala või kutsetegevuse valdkonna alusel ja on õppekavade aluseks.

• Esmakutse on isikule omistatav kutse, mille isik saab akrediteeritud õppeasutuse kutsestandardile või kompetentsiprofiilile vastava õppekava lõpetamisel. Esmakutse on kutse, mis omistatakse isikule pärast riiklikult tunnustatud õppeasutuse lõpetamist juhul, kui

lõpetatud õppekava on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis ning vastab kehtivale kutsestandardile või kompetentsiprofiilile. Esmakutse omistamine kinnitab, et isikul on olemas vastava kutsealaga seotud teadmised, oskused ja hoiakud. Esmakutse omistatakse

tähtajatult ning kantakse kutseregistrisse.

• Mikrokvalifikatsioon on iseseisva väljundiga õpiväljundite kogum, mis võib kuuluda suurema kutsekvalifikatsiooni koosseisu või olla iseseisev ja mis kajastub kvalifikatsiooniraamistikus.

• Valdkondlik eksperdikogu on kutseasutuse juures tegutsev sama majanduse tegevusala töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi esindajatest koosnev kutseasutust ja Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu nõustav kogu.

• Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine on kutse andmise osa, mida rakendatakse kutse andmise eeltingimuste täitmisel ja kompetentside hindamisel.

Täiendatud ja täpsustatud terminid:

• Kutsetegevuse valdkond on terviklik majandus- või ühiskonnaelu valdkond, mis hõlmab mitut omavahel seotud kutseala

• Kutseala on kirjeldatud kui samalaadset kompetentsust eeldavat valdkonda

• Kutse on kutsestandardis kirjeldatud ja kutse andja tõendatud kompetentsus teatud ametites tegutsemiseks. Eelnõuga on täpsustatud varasemat sõnastust, mis viitas kutseeksami sooritamisel saadavale kvalifikatsioonile.

• Osakutset kirjeldatakse kui kutsestandardis kirjeldatud osa kutsest, mis omab tööturul iseseisvat väljundit ning mille kvalifikatsiooniraamistiku tase määratakse kutsestandardis.

67

• Kutse- ja oskuste register on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada, süstematiseerida, analüüsida ning anda usaldusväärset teavet kutsealade, kutsestandardite,

kutse andjate ning kutsete ja kutsetunnistuste ning kompetentsiprofiilide kohta, statistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidega

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu koostamisel on arvesse võetud:

1) Nõukogu soovitust 22. maist 2017 elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008 aasta

soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas30; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ, 7. september 2005,

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta31;

3) Nõukogu soovitust, 20. detsember 2012, mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta32.

6. Eelnõu mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnevad olulisemad muudatused ja nende mõjud

6.1. Kavandatav muudatus – Eesti kvalifikatsiooniraamistiku uuendamine ja

kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega

Uuendatud kvalifikatsiooniraamistik kajastab asjakohaselt ja sidusalt erinevate kvalifikatsioonitasemete kompetentsusnõudeid.

Sihtrühm: Õppe kvaliteedi hindajad (HAKA), õppekavade koostajad, töötajad, õppijad, õpetajad, õppejõud. Mõjuvaldkond: Hariduse kvaliteet

Mõju kirjeldus: Uuendatud Eesti kvalifikatsiooniraamistik kajastab sidusalt ja asjakohaselt eri kvalifikatsioonitasemete kompetentsusnõudeid. Kvalifikatsiooniraamistiku uuendamisel on tasemekirjeldused detailsemad ja paindlikumad ning paremini kohandatud Eesti hariduse ja

töömaailma vajadustele. See toetab selgema seose loomist õpingute ja karjääri vahel.

Ühtsed tasemekirjeldused, mis lähtuvad Eesti ühiskonna ja tööturu vajadustest ning sisaldavad ühist õpiväljundite ja kompetentside kirjeldust, muudavad eri tasemete kutsestandardite, kompetentsiprofiilide ja õppekavade koostamise, eristamise ja hindamise läbipaistvamaks ja

arusaadavamaks.

Õppijate jaoks aitab ühtne raamistik teha paremini arusaadavaks eri haridustasemete ja õppeasutuste pakutava õppe taseme ning soodustab elukestvat õpet. Täpsem tasemete avamine toetab tööturul ka väiksemate oskuste, sh mikrokvalifikatsioonide tunnustamist.

Muudatusel on positiivne mõju õppekavade koostajatele, kelle jaoks muutub raamistikule tuginevate õpiväljundite kirjeldamine ühtlasemaks ja selgemaks. Selgem raamistik toetab ka

õppe kvaliteedi arendamise ja hindamisega seotud asutusi ja eksperte. Tööandjate jaoks parandab muudatus võimalusi hinnata kandidaatide kvalifikatsiooni, kuna eri haridustasemel saavutatud oskused eristuvad raamistiku abil paremini.

30 EUR-Lex - 32017H0615(01) - EN - EUR-Lex 31 Direktiiv - 2005/36 - EN - EUR-Lex 32 EUR-Lex - 32012H1222(01) - EN - EUR-Lex

68

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldusi kasutatakse kutsestandardite,

kompetentsiprofiilide, tasemeõppekavade ja mikrokvalifikatsioonide koostamisel ning need on aluseks ka täienduskoolitusasutuste pakutavatele mikrokvalifikatsioonidele. Seetõttu on

muudatusel keskmise ulatusega ja püsiv positiivne mõju. Regulatsioon loob paremad võimalused hariduspoliitika kujundamiseks, sh kutsestandardite ja

õppekavade tasemete läbipaistvamaks eristamiseks. Kutseasutusele ja kvaliteedihindajatele võib uuendus omada pigem väikest positiivset mõju halduskoormuse vähenemise kaudu, kui

raamistiku selgus vähendab üksikasjalike tasemevastavuste hindamisele kuluvat tööaega. Ebasoovitava mõjuna võib tekkida risk, et uuendatud tasemekirjeldused ei kajasta piisava

täpsusega tasemete sisu või jäävad kompetentsiprofiilide, kutsestandardite ja õppekavade koostajatele ning hindajatele ebaselgeks. Riski maandatakse raamistiku uuendamisel

asjakohaste ekspertide (sh välisekspertide) laia kaasamisega ning raamistiku jätkuva seotusega Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF), mis tagab kvalifikatsioonide rahvusvahelise võrreldavuse.

6.2. Kavandatav muudatus – eristatakse tasemeõppe lõpetamisel saadavat esmakutset ja

töömaailma kutset

Mõjuvaldkond: Sotsiaalvaldkond (tööturg) ja haridus (kvaliteet) Sihtrühm: Ühiskond laiemalt, õppijad

Mõju kirjeldus: Selleks, et kompetentside tõendamine ja tunnustamine kutse- ja oskuste süsteemi kaudu oleks selgem eristatakse seaduses kaht liiki kutseid: kooli lõpetamisel saadav esmakutse (ingl k initial professional qualification) ja töömaailma kutse ((occupational

qualification). Esmakutse antakse edaspidi tasemeõppe õppekava edukal läbimisel alati tähtajatult. Esmakutse aluseks on õppeasutuses kompetentsiprofiilile tuginev õppekava ning

esmakutse andja on akrediteerimise või kvaliteedihindamise läbinud õppeasutus. Esmakutse väljastatakse juhul, kui on tõendatud kõigi vastavas kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsusnõuete täitmine.

Pärast õpingute lõppu ja töökogemuse omandamist on võimalik taotleda kutsestandardil

põhinevat töömaailma kutset konkursi teel valitud kutse andja juures. Töömaailma kutse kehtivuse alused sätestatakse selgelt kutsestandardis. Koolilõpukutse ja töömaailma kutse eristamine suurendab kutsesüsteemi läbipaistvust ja

usaldusväärsust. Selgelt eristatavad tähtajatu koolilõpukutse ja tähtajaline töömaailma kutse annavad tööandjatele parema ülevaate kutse omaja oskustest (omandatud harid us ja hilisem

tööalane kompetentsus). Muudatus loob õppijatele selguse, millise kvalifikatsiooniga õpingud lõpetatakse ja millised on

edasised karjääriteed, sh võimalused tähtajalise töömaailma kutse taotlemiseks. Erinevate kutsealade õppekavade lõpetajate positsioon muutub võrreldavamaks ja õiglasemaks, kuna

koolilõpukutse andmise tingimused ühtlustatakse. Arvestades, et koolilõpukutseid ei anta üldjuhul reguleeritud tegevusaladel (v.a üksikud erialad), on mõju õppijatele tervikuna positiivne.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk:

Mõju ulatus on suur, sest muudatus puudutab kõiki tasemeõppe lõpetajaid. Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib tekkida ebakindlus juba praegu tähtajatu kutse saanud isikute seas,

69

eeskätt juhtudel, kus kooli lõpus on saadud töömaailma kutse andjalt tähtajatu kutse ning tulevikus tuleb uue süsteemi kohaselt kutset taastõendada. Riski maandamiseks nähakse ette üleminekusättega kõigi varasemate tasemeõppe lõpetamisel

saadud kutsete võrdsustamine esmakutsega ning nende tähtajatu kehtivus. See tagab kõigi varem kutsestandardile ja edaspidi kompetentsiprofiilile vastavate õppekavade lõpetajate

võrdse kohtlemise. 6.3. Kavandatud muudatus – kutsestandardite koostamise aluste täpsem reguleerimine ja

kutsestandardite arvu vähendamine

Sihtrühm: Reguleerimata kutsete kutse andjad/erialaliidud Mõjuvaldkond: Majanduslik (sh mittetulundussektori tegevus) Mõju kirjeldus: Muudatus mõjutab reguleerimata kutsete kutse andjaid, sest muudatustega

kaasneb olukord, kus edaspidi ei toimu riigi toel nende valdkonnas kutse andmist. Senisest ca 540 kutsestandardist jääb alles ligikaudu 250 kutsestandardit kutsealadel33, kus

kvalifikatsiooninõuded on õiguslikult reguleeritud või kus kutsetunnistus on tõendatult tööturul väärtustatud ja kasutusel.

Suurim muudatus puudutab neid ettevõtlusvaldkondi, kus kutsetegevus pole reguleeritud , kuid seni on kehtinud kutsestandardid. Muudatuse tulemusel võib neil erialaliitudel kaduda

kutsesüsteemi vastu huvi ja/või kutsestandardi koostamine osutuda majanduslikult ebamõistlikuks. Regulatsioonis nähakse küll ette võimalused ka sellistel kutsealadel kutse andmisega jätkata ehk oma valdkonnas kutsestandardi riigilt tellimiseks teatud juhtudel (kui

eriala tõestab selle vajalikkust), kuid ilmselt siiski ollakse sunnitud ümber mõtestama kutsete väärtus ja mõningal juhul ka oma majanduslik tegevus. Samas korrastab muudatus

kutsesüsteemi sihtrühma vaates, kes tegelikult kutsestandard ite loomisest kasu ei saa (alakasutuses kutsestandardid, mille koostamiseks kulub küll ressurssi, aga millele reaalselt õppekavasid ei looda või kutseid ei taotleta).

Aluseks võttes kutsestandardite koostamise protsessi sammud ja üldistatult standardi

koostamise töörühma keskmise liikmete arvu 7 ning optimaalse tavapäraste 4-tunniste töökoosolekute arvu 7, on võimalik näha, et kutsestandardite arvu optimeerimisel väheneb oluliselt ka ettevõtjate poolne vajalik panus kulutatud tööajas, kuna ühe kutsestandardi

koostamiseks vajalik keskmine arvestuslik töörühma töötundide arv on seni olnud vähemalt 200 tundi. Kutsestandardite arvu vähenemisel ligikaudu poole võrra annaks see ca 58 000 tundi

ekspertide tööaja kokkuhoidu. Lisaks reaalsetele finantsvahenditele riigieelarvest (ca 5000 eurot standardi kohta) lisandub täna arvestusliku kuluna vähemalt sama palju töögrupis osalevate ettevõtjate panusena. Muudatustega kaasneb kaudne kokkuhoid ka erialaliitude

valdkonda panustajatele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kuna Eesti tööturg on vähe reguleeritud, siis kutsestandardite kasutusala täpsustamine ja vabatahtlike kutsete tarbeks standardite koostamise võimaluste tasuliseks muutmine puudutab vaid väga kitsast osa kõigist

tööturu ametitest ehk mõju ulatus on pigem väike. Kutsestandardite koostamise protsessi efektiivsemaks muutumine omab aga keskmise ulatuse ja sagedusega positiivset mõju.

Ebasoovitavaks mõjuks on risk kaotada osade erialaühenduste motivatsioon kutsesüsteemis kaasa lüüa. Töömaailma poolne kutse andmine on siiski vaid üks võimalus, kuidas tagada

vajalike oskuste kättesaadavus tööturul. Formaalse kutsestandardi ja kutse saamise võimaluste

33 Reguleeritud kutsete arvu hindamisel tuginetakse Kutsekoja esitatud andmetele.

https://www.kutsekoda.ee/reguleeritud-kutsed/

70

loomisest olulisem on erialaekspertide ning ettevõtjate võimalus süsteemselt kaasa rääkida asjakohaste oskuste pakkumises ja õppekavade kujundamises. On oluline, et reguleerimata kutsealade esindajaid kaasatakse süsteemi ka tulevikus, et tööjõu-, oskus- ja koolitusvajaduse

analüüsimisel ning kompetentsiprofiilide koostamisel kasutataks parimat ekspertteadmist.

Ebasoovitava mõju riskina saab välja tuua, et reguleerimata kutsete puhul võivad värbamisega seotud väljakutsed suureneda. Valdkondades, kus töötajatele ei ole kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, võib tööandjatel olla keerulisem kandidaatide kompetentsust hinnata, kuna neil

puudub ühine raamistik töötajate oskuste hindamiseks. Riski realiseerumine ei ole siiski suure mõjuga, kuna reguleerimata kutsealadel ei ole kutsed seni leidnud värbamisprotsessides

laialdast kasutust. Sihtrühm: Kutseasutus (HTM) ja kutseasutuse ülesandeid täitma volitatud isik (käesoleval

hetkel SA Kutsekoda) Mõjuvaldkond: Riigivalitsemine (mõju valitsusasutuse ülesannetele, töökoormusele, eelarvele)

Mõju kirjeldus: Kutsestandardite loomise/muutmise menetlus muutub ajaliselt kiiremaks ja kvaliteetsemaks, kuna peab läbima vähem otsustustasandeid, loomis- ja kaasamisprotsess on osaliselt digitaliseeritud. Seeläbi muutub menetluse kulu ja kutsesüsteemi avalike teenuste

tagamine riigile odavamaks (võttes arvesse ka töötunde, mida osapooled süsteemi panustavad).

2023. aastal kinnitati 277 kutsestandardit, millest uusi kutsestandardeid oli 2, uuendati 79 ja pikendati 196 kutsestandardit.

Kutsestandardite vähendamise majanduslikku mõju kalkuleerides tuleb vaadata viimaste aastate kutsesüsteemi arendusele ning töös hoidmisele eraldatud riigieelarveliste vahendite

mahtu (ca 500 000) ning uuendatavate kutsestandardite arvu aastas (keskmiselt 100). Kutsestandardi koostamise ekspertrühma liikmete arv on erinev, ulatudes viiest kuni 12 liikmeni. Samuti on väga erinev kutsestandardi valmimiseks kuluvate töökoosolekute arv,

ulatudes neljast-viiest kuni 25 kohtumiseni. Eeltoodut arvesse võttes võib arvestada kutsestandardi koostamise, uuendamise ja registreerimise riigipoolseks keskmiseks hinnaks ca

5000 eurot. Sellele lisandub tööandjate poolne riigi tasustamata panus. Muudatuste tulemusel vabaneb ressurss reguleeritud kutsete parema kvaliteedi tagamiseks. Töömaailma oskuste kirjeldamise võimaluste mitmekesistamine ja kutsestandardite vähendamine omavad positiivset

mõju riigi ressursside kasutamisele ning suureneb paindlikkus tööandjate kaasamisel ja nendega koostöö on efektiivsem tänu ülesannete ja vastutuse asjakohasusele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kutsestandardite koostamise ja muutmise protsessi efektiivsemaks muutumine omab pigem keskmise ulatuse ja sagedusega

positiivset mõju, kuivõrd Eesti tööturg on vähe reguleeritud ning kutsesüsteemis on kutsestandarditega kaetud väiksem osa kõigist tööturu ametitest. Siiski on ebasoovitava mõjuna

võimalik, et tekib erialaliitude jm huvitatud osapoolte surve riigiasutustele rohkem reguleerida ametialaseid nõudeid. Risk on maandatav ministeeriumite jm asutuste pädevusega objektiivselt hinnata valdkondlikku vajadust regulatsioonide järele.

Sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tööturupoliitika), Töötukassa

Mõjuvaldkond: Sotsiaalvaldkond (tööturuteenused), riigivalitsemine (mõju valitsusasutuse ülesannetele, eelarvele) Mõju kirjeldus: Reguleerimata kutsete valdkonnas nö vabatahtlik kutse andmine võib mõjutada

riigi tööturumeetmete pakkumist. Kui edaspidi toimub kutsestandardi koostamine ja töömaailma kutse andmine eeskätt reguleeritud kutsevaldkondades, kaasneb mõningane

rahaline sääst reguleerimata kutsevaldkondades, kus seni on riigi kompenseeritud kutseeksamiks ettevalmistavate kursuste ja kutseeksamite kulusid. Kutsestandardite kaotamine

71

reguleerimata kutsetel võib mõjutada vähesel määral ka tööjõuturu andmeid riikliku haridus-ja tööjõupoliitika kujundamisel, kuna väheneb andmete hulk väljastatud kutsete, kutsete populaarsuse, kutseeksamite statistika jne osas.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Mõju ulatus on suur, kuna

tööturumeetmetest kasu saajate hulk on märkimisväärne. Ebasoovitava mõju riskiks on tööturumeetmetest pakutava koolituse läbimisel erapooletu hindamise kadumine kutseeksami näol, mis oli üks indikaator koolituse tulemuslikkuse mõõtmiseks. See risk maandatakse

tööalaste koolituste kvaliteeditagamise meetmetega.

6.4. Kavandatav muudatus – õppekavade aluseks kompetentsiprofiilide loomine

Tööturu oskuste vajadus kajastub õppekavades kiiremini ja paindlikumalt

Sihtrühm: Õppijad, koolitajad, õppeasutused, karjäärinõustajad Mõjuvaldkond: Haridus (kvaliteet, korraldus)

Mõju kirjeldus: Õppekavade koostamise aluseks saab senisest paindlikum kompetentsiprofiil, mis kirjeldab tööturul vajalikke oskuskomplekte. See mõjutab nii tasemehariduse kui ka täiendusõppe õppekavade koostajaid ja õpetajaid. Õppekavad ei pea enam olema otseselt seotud

üksikute kutsestandarditega, mis võimaldab suuremat variatiivsust õppe sisu, mahu ja vormi osas.

Muudatus toetab mitmekesisemate õppevõimaluste loomist ja võimaldab hariduspakkumisega paindlikumalt ja kiiremini reageerida tööturu, ühiskonna ning elukestva õppe vajadustele.

Muudatused tagavad haridussüsteemis laiemad võimalused luua uusi õppekavu ja

õppevõimalusi kõigile õppijatele sh pakkuda nii sisuliselt kui vormiliselt mitmekesisemaid õppimisvõimalusi (nt interdistsiplinaarsed õppekavad ja mikrokvalifikatsioonid). Uutel alustel loodavad tööturul vajalike oskuskomplektide kirjeldused annavad õppijaile ka selgema

ettekujutuse sellest, milliseid oskusi ja pädevusi peab tööturul rakendumiseks omandama.

Kompetentsiprofiilide koostamine tööandjatega tihedas koostöös ja nende seostamine Euroopa oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaatoriga (ESCO) annab õppijatele ja karjäärinõustajatele selgema ja ajakohase ülevaate tööturu nõuetest ning toetab informeeritud

õppimis- ja karjääriotsuseid. Muudatus toetab mitmekesisemate õppevõimaluste loomist ja võimaldab hariduspakkumisega

paindlikumalt ja kiiremini reageerida tööturu, ühiskonna ning elukestva õppe vajadustele. Võimalik on arendada interdistsiplinaarseid õppekavasid ja mikrokvalifikatsioone, mis tuginevad selgelt kirjeldatud oskuskomplektidele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Muutus on sihtrühmale keskmise

ulatuse ja sagedusega ning positiivse mõjuga võimaldades hariduspakkumisega tööturu vajadustele paindlikumalt ja kiiremini reageerida. Õppekavade tehnilise uuendamise ja bürokraatliku taaskinnitamise koormus väheneb. Muutusega kaasneb ajutiselt suurem koormus

õppe- ja koolitusasutustele seoses vajadusega viia õppekavad vastavusse uute kompetentsiprofiilidega. Samas on ka seni eeskätt kutseõppeasutustel olnud vajadus jälgida

kutsestandardite uuendamisi ning kohandada õppekavasid. Seega ei ole muutus õppeasutustele suur. Samas vähendab kompetentsiprofiilide tähtajatutena kehtestamine oluliselt bürokraatiat, mis on seni kaasnenud tähtajaliste kutsestandardite uuenduste ning seotud õppekavade

registreerimise ja kooskõlastamisega. Ühtlasi maandatakse võimalik koormus õppeasutustele muutuse järk-järgulise rakendumise ja üleminekuga. Kuna kehtiva õiguse järgi uuendatakse

kutsestandardid samuti vähemalt iga viie aasta järel, tuleb õppeasutustel igal juhul õppekavad sama perioodilisusega üle vaadata.

72

6.5. Kavandatav muudatus – kutsesüsteemi korraldus muudetakse efektiivsemaks ja

läbipaistvamaks

Sihtrühm: Kutseasutus (HTM) ja kutseasutuse ülesandeid täitma volitatud isik (käesoleval hetkel SA Kutsekoda)

Mõjuvaldkond: Riigivalitsemine Mõju kirjeldus: Andes kutseasutusele õiguse haldusotsuseid vastu võtta paraneb vastutuse

selgus. Ühtlasi muutub otsuste menetlemine kiiremaks, kuna edaspidi ei ole vaja enam nii paljude osapoolte formaalset kinnitust.

Kutseasutusele lisanduvad uued ülesanded toovad senisest veelgi olulisemale kohale kvaliteedi tagamise ning juriidilise ja andmekaitsealase pädevuse olemasolu asutuses. Kutseasutuse

tööprotsesside ja töö kvaliteedist hakkab suuremal määral sõltuma kogu süsteemi usaldusväärsus, tõhusus ja läbipaistvus.

Samas vähenevad bürokraatlik asjaajamine ning kutsenõukogude ja kutsestandardite väljatöötamise töörühmade koosolekute ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud, sh

väheneb töörühmade moodustamise vajadus. Väheneb ka juhtorganite (eeskätt kutsenõukogude) nimetamise protsessiga kaasnev töökoormus nii ministeeriumis kui ka

kutseasutuse ülesandeid täitvas asutuses. Protsessid muutuvad lühemaks ja kiiremaks. Aluseks võttes OSKA metoodika, kus keskpikad uuringud toimuvad 5-aastase tsükliga, toob

kutsenõukogude ja VEK-ide liitmine kaasa 28–30 koosoleku ettevalmistamise ja korraldamise vähenemise aastas. See võimaldab säästa kutseasutuse töötajate ja koosolekul osalevate

ekspertide tööaega, samuti kutseasutuse majanduskulusid (vt eelnõu peatükk 7). Eelnõuga ei nähta ette olulist sihtasutuse tegevuskulude kasvu, küll aga tõhustatakse korraldusliku efektiivsuse tõstmise kaudu riigieelarve vahendite kasutamist. Kokkuvõttes aitavad

muudatused kaasa ka avaliku teenuse parendamisele, kuna menetluste ja tööprotsesside hulk väheneb ning otsuste kinnitamise kiirus ja läbipaistvus kasvavad.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kutsesüsteemi korralduse, sh juhtimismudeli ja ülesannete muutumise mõju ulatus on suur, sest kutseasutuse ülesannete

ulatus ja vastutus muutub võrreldes varasemaga ja asutusel tuleb ette võtta samme muutustega kohanemiseks. Ka mõju avaldumise sagedust võib pidada suureks, sest muudatused tuleb

rakendada kutseasutuse igapäevatöösse. Kutseasutuse vaatest on tegemist osaliselt uute ülesannetega, aga samas ei ole ülesannete ümberkujundamine ja ümberjagamine süsteemi vaatest negatiivne ega koormav. Ühiskondlik kasu süsteemi selgemast ülesehitusest,

protsesside ja ressursikasutuse efektiivsusest ning vastutuse jaotumisest on positiivne. Sihtrühm ja selle suurus: OSKA eksperdikogude, kutsenõukogude, kutsenõukogude esimeeste

kogu liikmed (ca 200 valdkondlikku erialaliitu, sh nii ettevõtete esindajad kui ka vabaühendused), OSKA koordinatsioonikogu.

Mõjuvaldkond: Majanduslik mõju (halduskoormus, mõju mittetulundussektorile)

Mõju kirjeldus: Muudatus vähendab halduskoormust kõigi sihtrühmade jaoks. OSKA eksperdikogude ja kutsenõukogude ühendamine aitab tegevusi koondada, parandades osapoolte koostööd ja infovahetust ning vältides ülesannete dubleerimist.

Kogude ühendamine ning spetsiifilisemate eksperdikogude loomine võimaldab

erialaühendustel ja ettevõtjatel rohkem kaasa rääkida. Nii on nende arvamus mõjusam kui kutsenõukogus, kus on esindatud väga erinevate, mõnel juhul minimaalset kokkupuudet

73

omavate erialade esindajad. Kogude ühendamine soodustab suurema hulga organisatsioonide kaasamist ja toetab paremat koostööd mittetulundussektoriga. Ekspertarvamusi jagatakse ja teemasid käsitletakse fokusseeritumalt, mistõttu ei kuluta kaasatud osapooled (aja) ressurssi

nende pädevuspiiridest välja jäävatele valdkondadele, mis omakorda tõstab töö sisukust ja efektiivsust ning võimaldab ressursisäästu ka eksperdikogudes osalejate tööjõukuludelt.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Mõju ulatus seni kutsenõukogudes kaasatud ettevõtjatele ja erialaühendustele on keskmine, sest kutsesüsteemi juhtimine ja nende

vastutus võrreldes varasemaga muutub ja tuleb ette võtta samme muutustega kohanemiseks. Samas säilib võimalus olla eriala arengusse, sh. kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide

koostamisel olulise sisendi andmisesse kaasatud läbi valdkondlike eksperdikogude. Sihtrühma jaoks muutub protsess mõistetavamaks ning muudatuse mõju on pigem positiivne, sest nad on kaasatud eesmärgipäraselt vaid oma valdkonda puudutavalt, säästes aega. Korralduslike

muudatuste mõju erialaliitudele on pigem väike, kuna kutsesüsteemi panustamine on küll regulaarne, aga mitte igapäevane tegevus (eeldatavalt mõned korrad aastas).

Ebasoovitava mõju riskina võib välja tuua, et laiema kaasamisega ning loodavate eksperdikogude sisulisema tööga võib mõningal juhul lisanduda mõnes üksikus valdkonnas

töömaailma esindajatele teise iseloomuga ülesanded (nt senise OSKA eksperdikogu liikmel puudus vajadus kutsestandardeid valideerida), mille tulemusena võivad mõned liikmed kaotada

huvi panustada või ei ole neil ajapuudusel võimalik ühendatud kogu töös osaleda. Seda peaks aitama kompenseerida loodav protsesside ja ülesannete jaotuse selge määratlemine, valdkondade kitsam piiritlemine ning protsesse toetavatele digilahendustele üleminek.

Sihtrühm ja selle suurus: õppeasutused (18 kõrgkooli, 36 kutseõppeasutust34, 156 gümnaasiumi, EHIS-es registreeritud koolitusasutusi 1361)

Mõjuvaldkond: Haridus (mõju haridusteenuste kvaliteedile ja haridussüsteemi korraldusele)

Mõju kirjeldus: Õppeasutused ja koolitusasutused on tulevikus laiemalt kaasatud valdkondlikesse eksperdikogudesse ning saavad kaasa rääkida erialaõppe, selle sisu ja

kvaliteedi osas. Uutes eksperdikogudes on õppeasutuste esindajatel suurem roll kui kutsenõukogudes, mis võimaldab sisulisemat töö- ja haridusmaailma vahelist dialoogi ja kokkuleppeid (nt sisend võimalike õppemahtude osas). Kitsamad valdkondlikud ühendkogud

loovad eelduse senisest tugevamaks koostööks, mis võivad omakorda motiveerida panustama süsteemi arendamisse.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Õppeasutuste kaasatus ja muudatuste mõju ulatus sõltub erinevate reformide koosmõjust koolide administratiivsele võimekusele. Kutsesüsteemi korralduse muudatuste mõju õppeasutustele on siiski pigem väikse

ulatuse ja sagedusega, kuivõrd see on õppeasutuste igapäevatöö vaates harvaesinev tegevus.

Ebasoovitava mõju võib kaasa tuua kutsesüsteemi reformiga samaaegselt toimuv kutsehariduse reformimine (nt koolide autonoomia õppekavade loomisel, vastutusvaldkondade juurutamine, õppekavade seosed kutsestandarditega, laiade valdkondlike kutsekeskhariduse õppekavade

rakendamine, õppe lõpetamise tingimuste muutmine jmt). Riskina võib markeerida, et mõnedel kutseõppeasutustel võib tekkida raskusi muutustega kohanemisel ning oma rolli mõistmisel,

mistõttu võib väheneda nende aktiivsus ja valmisolek kutsesüsteemi panustamisel. Ebasoovitava mõju riski vähendamiseks on oluline erinevate reformide piisav kommunikatsioon ja osapoolte toetamine muudatustega kohanemise perioodil (sh infopäevade

ja seminaride korraldamine).

34 https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/haridus/korgharidus

74

6.6. Kavandatav muudatus – kutseõppeasutuse lõpus tööandjate eksamit ei toimu,

kutseõppeasutused ja kõrgkoolid saavad esmakutse andjaks

Mõjuvaldkond: Haridus (kutsehariduse korraldus ja kvaliteet) Sihtrühm: Õpilased/õppijad

Mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: õpilasi mõjutab eksamikorralduse muutus ja teadmine, et kooli ei lõpetata tööandjate antud kutsega. Mõju puudutab enamikku kutseõppe õpilasi, kuna kutseeksami sooritamine on olnud siiani kutseõppe lõpetamisel kohustuslik. Sisuline mõju

õpilastele ei ole suur, kuna praktikas ei ole kutseeksami sooritamine reguleerimata kutsealade puhul töömaailmas eriliselt väärtustatud. Muudatus on kooskõlas kutseharidusstandardi

muudatustega, mis ei kohusta alates 01.09.2025 kutsekeskhariduse lõpetajatel kutseeksami sooritamist tasemeõppe lõpetamisel. Õppijad, kelle õppekava vastab kompetentsiprofiilile või üleminekuperioodil kutsestandardile, saavad kooli lõpetamisel jätkuvalt esmakutse, mistõttu ei

seata neid ka tööturul ebavõrdsesse olukorda võrreldes varem kooli lõpetanutega. Võimalus õppe lõpetamisel kutseeksam säilitada ning selle kompenseerimine õppijale säilib nendel

õppekavadel, kus tööturul kehtivad kvalifikatsiooninõuded st õppe lõpetamisel tööturule siirdumiseks on vajalik kutse.

Sihtrühm: Kutseõppeasutused Mõju kirjeldus: Hindamise põhimõtete muutmise mõju ei ole koolidele liialt suur. Ka senine

regulatsioon on eeldanud koolidelt erialaste koolieksamite olemasolu (juhul kui õppe lõpus kutseeksam ebaõnnestub, tuleb koolil tagada koolilõpueksami läbiviimine). Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Arvestades, et koolidel on

erialased lõpueksamid juba olemas ja hindamine saab toimuda ka jooksvalt kogu õppeprotsessi vältel, ei kaasne olulist vajadust hindamise korraldamiseks täiendava rahastuse leidmiseks.

Lisaks toimub paralleelselt kutsesüsteemi reformiga ka kutsehariduse reformimine, sealhulgas kutsehariduse rahastamismudeli uuendamine, mille käigus arvestatakse ka kavandatavate kutse ja oskuste süsteemi muudatustega. Mõju ulatus ja sagedus kooli töökorraldusele on pigem

väike, sest ka täna toimuvad koolides erialased lõpueksamid kindla sagedusega, keskmiselt kord aastas. Mõju kutseõppeasutustele on suurem üleminekuperioodil, kui tuleb uusi hindamise

instrumente luua (juhul kui neid ei ole koolis varasemalt juba loodud). Ebasoovitava mõju riskina võib kaasneda kutseõppe kvaliteedi langus. Kui kooli lõpus ei toimu

ühtlustatud, töömaailma esindajate läbi viidud hindamist , on oht süsteemi usaldusväärsusele. Seni on väline hindamine töömaailma poolt olnud koolile justkui väline hinnang õppe

kvaliteedi kohta. Samuti on risk, et hindamises ning õpiväljundite saavutatuse vastavuses kompetentsiprofiilides kokku lepitud nõuetele hakkab esinema rohkem erisusi õppeasutuste vahel.

Ebasoovitava mõju riski aitavad vähendada ka kutseharidusreformi tegevused, nt

kutseõppeasutustele määratavad vastutusvaldkonnad ning koolide võimalused luua koostöös ühised oskuste hindamise ja demonstreerimise protseduurid ja kriteeriumid. Selleks, et säilitada tööandjate usaldus hariduse kvaliteedi suhtes, nähakse ette ka kohustus kaasata tööandjaid

jätkuvalt nii õpingute jooksul kui õppe lõpus läbiviidavasse hindamisse. Lisaks tuleb kutseõppeasutuste kvaliteedihindamise protsessis pöörata rohkem tähelepanu õppe

tulemuslikkuse hindamisele. Muutuste juhtimisel toetatakse koole ja kavandatakse ka piisavad üleminekuajad ühelt süsteemilt teisele.

Mõjuvaldkond: Riigivalitsemine (eelarve) Sihtrühm: Rahandusministeerium, HTM

Mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: Kohustuslike kutseeksamite kaotamine õppe lõpus loob võimaluse riigieelarveliste vahendite ümberprofileerimiseks vastavalt valdkonna

75

arenguvajadustele. Mõju on oluline, sest on seotud iga-aastase kutsesüsteemi eelarve ja tegevustega.

Mõjuvaldkond: Majandus, sh mittetulundussektor Sihtrühm: Erialaliidud, kutse andjad (104 konkursiga valitud kutse andjat, kellest 47 annavad

kutseid reguleeritud kutsetele ja 57 reguleerimata kutsetele) Mõju kirjeldus: Valdav enamus kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamitest toimuvad praegu reguleerimata kutsetega seotud õppekavade lõpetajatele. Nende rahastamine

riigieelarvest on olnud kutseandjatele olulise majandusliku mõjuga. Senist rahastust, mis koolilõpu kutseeksamite koostamiseks eraldati, enam sektorisse ei suunata.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamid puudutavad ca 104 kutse andjat, kellest 57 annavad kutseid reguleerimata

valdkondades. Enamik neist on erialaliidud. Muudatus puudutab peaaegu kõiki täna kutsekoolides kutseeksameid läbi viivaid kutse andjaid, mistõttu on mõju kutse andjatele suur.

Kutseõppeasutuste lõpetajate kutseeksamid toimuvad terve kalendriaasta jooksul, kuigi suuremas mahus kevaditi, mis on peamine õpingute lõpetamise periood. Sageduselt saab mõju lugeda keskmiseks.

Võimalik ebasoovitava mõju risk on haridussüsteemi jaoks oluliste sotsiaalpartnerite nõrgenemine. Erialaliitude kui kutse andjate majanduslik olukord võib halveneda, nende staatus

nõrgeneda ning motivatsioon koostööks väheneda. Kutseeksamite läbiviimise kohustuse kaotamisega kaob oluline osa antud erialaliitude/kutse andjate tegevusest ning sellel on potentsiaalselt negatiivne mõju erialaliitude motivatsioonile kutsesüsteemis kaasa rääkida.

Riski realiseerumise oht on keskmine. Kutse andjatel on lisaks kutse andmisele ka muud võimalused kutseala arengu kindlustamiseks sh koostööks kutseasutuse ning kutseõppeasutuste

ja kõrgkoolidega. Riski aitab maandada uute ettevõtete ning erialaliitude kaasamise viiside leidmine nii kutsesüsteemi kui ka kutsehariduse reformi raames. Kutseõppe õppekavad tuginevad kutsestandarditel või kompetentsiprofiilidel, mis tagab seose töömaailma

oskusnõuete ja kutseõppe vahel.

6.7. Kavandatav muudatus – kutse- ja oskuste registri laiendamine

Sihtrühm: Kutsesüsteemi osapooled Mõjuvaldkond: Infotehnoloogia ja infoühiskond (IT-arendused, riigi infosüsteemid ja e-

teenused)

Mõju kirjeldus: Kutseregistri ümberkujundamine kutse- ja oskuste registriks võimaldab kutsestandardite ning kompetentsiprofiilide koostamise automatiseerimist ning nende protsesside tõhustamist, kiirendamist ja kvaliteedi tõusu. Mitmetasandiline oskuste kirjelduste

lisamine registrisse ning nende kasutus aitab ühtlustada koostatavate kutsestandardite ning kompetentsiprofiilide kvaliteeti, muuta erinevates profiilides sisalduvad oskused nähtavaks ja

võrreldavaks. Kavandatud laiendus kaasamaks välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuseid seisneb registrisse valmisoleku loomises vajalike liidestuste loomiseks pädevate asutustega ning teostatakse üldiste registri arendustööde raames. Muudatus ei too kaasa olulist

koormust riigieelarvele, kuna muutusega kaasnevad suuremad arendustööd tehakse üleminekuperioodi jooksul, kasutades Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Kuna

tegemist on olemasoleva registri laiendusega, siis õppeasutustele uute liidestuste kohustust ei teki.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Lahendus mõjutab sihtrühma keskmisel määral positiivselt, kuna uute regulatsioonidega ning digitaristu arendamisega

saavutatakse kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide loomise protsesside efektiivsuse kasv. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustusotsuste lisandumine ühtsesse kutse- ja oskuste

76

registrisse suurendab tunnustusotsuste läbipaistvust ning lihtsustab tunnustusotsuse saanud isikutel oluliselt enda kvalifikatsiooni tõendamist tööturul. Protsessi muutumine läbipaistvamaks ja standardiseeritumaks aitab tagada kvaliteeti kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamise kvaliteeti ka kutseasutuse personali vahetumisel. Ebasoovitava mõju riskiks on infosüsteemi toimepidevusega seotud riskid : kui registri töös

esineb tõrkeid, on häiritud kutseasutuse töö kutsestandardite ning kompetentsiprofiilide koostamisel.

Sihtrühm: õppeasutused, koolituse pakkujad ja õppijad Mõjuvaldkond: Haridus (kvaliteet)

Mõju kirjeldus: Kutse- ja oskuste register, selles sisalduv uus andmestik oskuste, kompetentsiprofiilide ja mikrokvalifikatsioonide kohta koos tegevusnäitajatega võimaldavad haridus- ja koolitusasutustel kiiremini ja paremas kooskõlas tööturu vajadustega ning

kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega koostada ja uuendada õppe- ja koolituskavasid. Kutse- ja oskuste register loob õppijale suurema selguse ja võrreldavuse erinevate oskuste ja

õppeasutuste pakutava õppe osas ning soodustab elukestvat õpet. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Mõju avaldub sageli ning

keskmises ulatuses. Kutseõppeasutused peavad oma tasemeõppekavade loomisel arvestama kutsestandardite ja kompetentsiprofiilides sisalduvaga ning ka kõrgkoolid peavad neid

erialaõppe pakkumisel arvesse võtma. Oskuste kirjeldusi ja tegevusnäitajaid hakatakse ilmselt tihti kasutama, seega avaldub mõju pigem keskmise sagedusega.

Võimalik ebasoovitava mõju risk on seotud infosüsteemi toimepidevusega – registri tõrgete korral võib häiruda kutseasutuse töö standardite ja profiilidega või esineda probleeme isiku

kvalifikatsiooni tõendamisel, kuna kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kontrolliks teevad teised registrid (näiteks spordiregister, MTR) päringuid kutseregistrisse. Samuti võib risk seisneda selles, et registris kirjeldatud oskused ei kajasta piisavalt täpselt oskuste tegelikku sisu. Riski

maandatakse eksperte kaasates ning tagades registri seotuse Euroopa klassifikaatoriga ESCO, mille abil tagatakse oskuskirjelduste sisu valideeritus ja sobivus Eesti oludesse.

6.8. Kavandatav muudatus – riigilõivu tõstmine

Kutse andja õiguste taotlemise riigilõivu tõstetakse nii, et see katab toimingutega seotud kulud.

Mõjuvaldkond: Riigivalitsemine

Sihtrühm ja selle suurus: Kutseasutus Mõju kirjeldus: Muudatusel on positiivne mõju riigieelarvele, kuna riigilõivu määra korrigeeritakse nii, et see kataks reaalsed toimingutega seotud kulud. Saavutatakse õigusselgus,

kuna riigilõivuga seotud regulatsiooni täpsustatakse ning lisatakse viide riigilõivuseadusele. Kutse andja staatuse taotlejale muutub info kergemini leitavaks ning läbipaistvamaks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, sest kutse andja konkursid jäävad vaid reguleeritud kutsetel kutse andmisele ja toimuvad perioodiliselt kord viie aasta jooksul. Ebasoovitavat mõju riigivalitsemise vaatest ei

esine.

Mõjuvaldkond: Sotsiaalvaldkond (tööturg) ja majandus (mittetulundussektor) Sihtrühm ja selle suurus: Kutse andmise õiguse taotlejad (valdavalt erialaliidud) 31 Mõju kirjeldus: Muudatusel on potentsiaalselt negatiivne mõju kutse andjatele, sest riigilõivu

tõstmine suurendab otseselt kutse andja õiguse taotleja tehtavaid kulutusi konkursil osalemiseks.

77

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Mõju ulatus on väike, sest sihtrühm on väike. Mõju avaldumise sagedus on harv, kuna kutse andja õigused antakse tähtajaliselt, mistõttu puutuvad sihtrühmad mõjuga kokku mitte igapäevaselt, vaid reeglina 5-

aastase perioodi järel.

Ebasoovitava mõju risk on võimalik vähenev huvi kutse andja õiguse taotlemise vastu. Mõned väiksema kutse taotlejate arvuga erialaühendused võivad loobuda kutse andja staatuse taotlemisest, kuna kõrge riigilõivu määr takistab neil avaldust esitamast. Samas tõendab 500

euro suuruse riigilõivu tasumise võimekus, et organisatsioonil on teatud suutlikkus ka kutse andjana edukaks tegutsemiseks. Kui kutse andja konkurss siiski luhtub, säilib kutseasutusel

võimalus kutsekomisjon kokku kutsuda ning kutse andmine läbi viia. 6.9 Kavandatav muudatus – sätestatakse kutse andmise otsuse kehtivuse peatamise ja

kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused. Mõju valdkond: sotsiaalvaldkond (tööturg) ja majandus (ettevõtlus)

Sihtgrupp: kutse andjad Muudatus mõjutab kutse andjaid eeskätt sellega, et annab neile senisest selgema ja paindlikuma

õigusliku võimaluse reageerida olukordadele, kus kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardile või kus kutse on saadud pettuse või valeandmete alusel. Muudatuse tulemusel

ei pea kutse andja riskide maandamiseks lähtuma üksnes kõige resoluutsemast meetmest ehk kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamisest, vaid tal on võimalik rakendada ka leebemat ja ajutist meedet, peatades kutse andmise otsuse kehtivuse kuni peatamise aluse äralangemiseni.

See võimaldab kutse andjal ennetada potentsiaalset kahju kiiremini ja proportsionaalsemalt , kujundada astmelist sekkumispraktikat, enne kui tekib vajadus lõpliku kutse kehtetuks

tunnistamise otsuse tegemiseks. Samal ajal suureneb kutse andja roll ja vastutus otsuste põhjendamisel ning ühtlase praktika kujundamisel, sest kaalutlusõigus peatamise ja kehtetuks tunnistamise vahel eeldab selgete kriteeriumide rakendamist, nõuetekohast haldusmenetlust ja

proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, et vältida ebaühtlast või ülemäärast sekkumist ja sellest tulenevaid vaidlusi.

Sihtgrupp: kutset omavad isikud Muudatus mõjutab kutset omavaid isikuid eeskätt sellega, et kutse andjal tekib senisest selgem

õiguslik võimalus piirata isiku kutsealast tegevust juhul, kui isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kehtestatud nõuetele või kui ilmnevad alused, mis seavad kahtluse alla kutse

saamise õiguspärasuse. Muudatuse tulemusena võib kutse andja teatud juhtudel kutse andmise otsuse kehtivuse ajutiselt peatada kuni peatamise aluse äralangemiseni, mis tähendab, et isik ei saa peatamise ajal kutset tõendavat staatust kasutada ning see võib mõjutada tema tööalast

tegevust, sissetulekut ja mainet, eriti valdkondades, kus kutse olemasolu on töö tegemise või teenuse osutamise eelduseks. Samal ajal loob peatamise võimalus kutset omavale isikule ka

proportsionaalsema ja pööratavama sekkumisraamistiku võrreldes kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamisega, sest ajutise meetme eesmärk on muuhulgas anda võimalus puudused kõrvaldada või asjaolusid selgitada enne, kui jõutakse lõpliku ja püsivama piiranguni. Kutset

omava isiku vaates suureneb seetõttu vajadus olla valmis oma tegevuse vastavust põhjendama ja tõendama, kuna tõsiste rikkumiste korral võib tagajärjeks olla ka kutse andmise otsuse

kehtetuks tunnistamine. Muudatus eeldab, et kutse andja rakendab meetmeid läbipaistvalt ja proportsionaalselt ning tagab nõuetekohase haldusmenetluse, sest otsused riivavad oluliselt isiku eneseteostust, tegevusala valikut ja ettevõtlusvabadust ja ebaselge või ebaühtlane praktika

võib kaasa tuua vaidlusi ning suurendada isiku jaoks õigusselgusetust.

Sihtgrupp: ühiskond (avalik huvi), ettevõtjad, teenuse saajad

78

Mõju kirjeldus: Muudatuse ühiskondlik mõju seisneb kutse- ja oskuste süsteemi usaldusväärsuse ning toimivuse tugevdamises, kuna §24 loob selgema ja astmelise sekkumisraamistiku olukordadeks, kus kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis

kirjeldatud kompetentsusnõuetele või kus kutse omandamise aluseks on olnud pettus või valeandmed. Avaliku huvi vaates aitab see vähendada riski, et suurema ohutusalase, tervisega

seotud või eetilise vastutusega kutsealadel jätkub teenuse osutamine viisil, mis võib põhjustada teenuse saajatele või laiemale ühiskonnale otsest või kaudset kahju, ning võimaldab potentsiaalset kahju ennetada juba enne, kui rikkumise asjaolud on lõplikult selged või

puudused on kõrvaldatud. Teenuse saajate vaates suurendab muudatus turvalisust ning toetab õigustatud ootust teenuse kvaliteedi osas, kuna kutse omamine tähendab jätkuvat vastavust

kutsestandardis kirjeldatud kompetentsusnõuetele, mitte üksnes varasemal ajahetkel antud tunnustust. Tööandjate jaoks parandab kutse peatamise või kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise võimalus riskijuhtimise hooba ja vastutuse maandamist, sest see annab täiendava

aluse hinnata töötaja sobivust ja pädevust ning vähendab olukordi, kus tööandja tugineb kutsetunnistusele ka siis, kui kutse kompetentsusnõuetele vastavus on tegelikkuses puudulik.

Ühtlasi toetab regulatsioon ausat konkurentsi ja kutseala mainet, sest standardile mittevastava teenuse pakkumise korral on võimalik sekkuda proportsionaalselt ja vajadusel eemaldada ebaaus eelis või äärmisel juhul ka potentsiaalne oht, mis tekib nõuetele mittevastava teenuse

osutamisest. Muudatuse rakendamisel on ühiskondliku usalduse seisukohalt keskne, et meetmeid kohaldatakse läbipaistvalt, ühtlaste kriteeriumide alusel ja proportsionaalselt, sest

ebaühtlane või ülemäärane sekkumine võib vähendada õigusselgust ja kahjustada nii teenuse saajate kui ka tööandjate kindlustunnet kutsete süsteemi vastu.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Muudatusest tulenev mõju hõlmab küll laia sihtrühma, sest see on suunatud nii ühiskonna kui

ka tööandjate ja teenuste tarbijate huvide kaitsele, kuid praktikas avaldub mõju eeskätt juhtumipõhiselt ja nendes kutsevaldkondades, kus kutse olemasolu toimib sisuliselt kvaliteedi ja usalduse garantiina ning kus kutsestandardi rikkumine võib kaasa tuua olulise kahju

ohutusele, seaduslikkusele või eetilisusele. Keskmiselt on igal aastal kutsetunnistusi kehtetuks tunnistatud vähem kui viiel korral aastas, perioodil 2020 - 2025 oli kokku 28 kehtetuks

tunnistamist (vastavalt 2020 - 4; 2021 – 5; 2022 – 1; 2023 – 3; 2024 -9; 2025- 6)35. Peatamise ja kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise meetmed rakenduvad üksikjuhtudel, kus esinevad põhjendatud alused kutse kompetentsusnõuetele mittevastava tegevuse

tuvastamiseks või kus ilmnevad selged rikkumised, näiteks pettus või valeandmetel põhinevate dokumentide kasutamine.

Kehtivuse peatamise kasutamine võib praktikas sageneda võrreldes kehtetuks tunnistamisega, sest leebema ja ajutise meetme olemasolu vähendab barjääri sekkumiseks olukordades, kus

varem võidi vältida otsustamist pelgalt seetõttu, et ainsaks realistlikuks valikuks peeti kõige resoluutsemat lõplikku sammu ehk kutse kehtetuks tunnistamist.

Siit tulenevalt on risk vastava sätte ülemäärane või ebaühtlane rakendamine, sest kutse andjal on kaalutlusõigus valida peatamise ja kehtetuks tunnistamise vahel ning see võib tekitada

erinevaid praktikaid kutsealati või kutseandjati, kus sarnastes olukordades tehakse erinevaid otsuseid. Riski vähendab see, kui otsustes põhjendatakse läbipaistvalt kaalutlusi, nagu

rikkumise raskus, isiku senine käitumine, puuduste kõrvaldamise võimalus ja mõju kolmandatele isikutele, ning järgitakse leebema abinõu eelistamise põhimõtet.

§ 24 sätete rakendamisega seotud peamised ebasoovitava mõju riskid tulenevad sellest, et kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine riivavad oluliselt isiku

35 Kutseregistri andmed 01.12.2025.a.

79

põhiõigusi, sealhulgas eneseteostust, tegevusala valikut ja ettevõtlusvabadust, mistõttu muutuvad kriitiliseks menetluse kvaliteet ning sekkumise proportsionaalsus. Sätete põhiseaduspärasuse analüüs on seletuskirjas, mis käsitleb eelnõu § 24.

Lisaks on riskiks eksliku peatamise võimalus, kuna peatamine on mõeldud kiireks ennetavaks

sekkumiseks ka olukorras, kus esinevad üksnes põhjendatud signaalid tõsisest rikkumisest, ning see võib kaasa tuua vaidlusi selle üle, kas peatamise alused olid piisavalt objektiivsed ja tõendatud. Seda riski maandavad haldusmenetluse tagatised, eelkõige ärakuulamise ja

motiveerimise kohustus, vaide- või kaebevõimalus ning peatamise ajutine iseloom, mis kestab üksnes kuni peatamise aluse äralangemiseni.

Samuti on riskiks liigne tõendamiskoormus ja mainekahju peatamise perioodil, sest peatamise korral võib kutse omanikule langeda märkimisväärne koormus oma tegevuse nõuetekohasuse

tõendamisel ning peatamine võib kaasa tuua maine- ja sissetulekuriski ka siis, kui hiljem selgub, et rikkumine ei olnud nii raske või ei leidnud aset. Seda riski vähendavad selged kriteeriumid,

proportsionaalne peatamise kestus ning alternatiivsete meetmete kaalumine. Lisaks võib püsida ka alakasutamise või vastupidi liiga kergekäelise kasutamise risk, sest kuigi peatamise meede on loodud selleks, et kutse andja saaks sekkuda julgemalt ja varem, võib praktika ilma piisavalt

selgete juhisteta kujuneda kas liiga tagasihoidlikuks vaidluste kartuses või ebaproportsionaalselt sagedaseks. Senine kutse andjate tegevus ja statistika viitavad siiski

kutset andvate asutuste vastutustundlikkusele. 6.10 Eelnõu mõju halduskoormusele

6.10.1. Üldine mõju halduskoormusele Eelnõu ei lisa haldusevälistele isikutele uusi info- ega aruandluskohustusi ega laienda sisuliselt

ka olemasolevaid kohustusi. Kõik muudatused on kas terminoloogilised (nt „kutsetunnistuse“ asendamine „kutsega“) või halduskoormust vähendavad. Halduskoormuse üldmõju on seetõttu kokkuvõttes vähenev.

6.10.2 Eelnõuga kaasnevad halduskoormuse vähenemise meetmed

1. Dubleeriva kutseeksami kaotamine Eelnõu lihtsustab kutseõppe lõpetajate jaoks kvalifikatsiooni omandamist. Kehtivas süsteemis

tähendab kutseõppe tasemeõppe lõpetamine sageli ka eraldi kutseeksami sooritamist kutseandja juures. Eelnõu kohaselt antakse esmakutse juhul, kui õppekava tugineb kutsestandardile või

kompetentsiprofiilile ning kutse andmise kriteeriumid on täidetud õppeasutuse hindamissüsteemi kaudu. See vähendab nii õppijate ajakulu (üks hindamine topelthindamise asemel) kui rahalist koormust (eraldi tasuline kutseeksam ei ole vajalik).

2. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni registrikanded

Eelnõu § 28 sätestab kutse- ja oskuste registri, kuhu kantakse muuhulgas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsused. Kehtivas süsteemis peavad isikud töökohta vahetades tunnustamist tõendavaid dokumente korduvalt esitama. Registrikande olemasolul

saab tööandja kvalifikatsiooni kontrollida otse registrist, mistõttu väheneb isikute halduskoormus (ei ole vaja dokumente korduvalt esitada) ja tööandjate koormus (lihtsam

kontroll, sest registrist on võimalik vajalik info kätte saada). Tegemist on halduskoormust vähendava meetmega just välisriigi kvalifikatsiooniga isikute puhul.

3. Kutsenõukogude ja OSKA valdkondlike eksperdikogude liitmine Kehtivas süsteemis tegutsevad paralleelselt kutsenõukogud ja OSKA valdkondlike

eksperdikogude struktuurid, mille tööga kaasneb ettevõtjatele, erialaliitudele ja muudele osapooltele arvestatav koosoleku- ja ettevalmistuskoormus. Eelnõu kaotab kutsenõukogude

80

süsteemi ning liigub valdkondlike eksperdikogude mudelile, kus tööjaotus ja vastutus on selgem. See vähendab nõukogu-/komisjonitööga seotud halduskoormust (vähem koosolekuid ja nendega seotud menetlusi).

6.10.3 Regulatsioonitasandi muudatused (VV → minister → kutseasutus)

Eelnõu toob kaasa regulatsioonitasandi ümberkorralduse, mille eesmärk on vähendada riigi halduskoormust ning muuta kutsesüsteem paindlikumaks. Kehtivas kutseseaduses ja selle rakendusaktides on mitmed tehnilised ja menetluslikud normid reguleeritud seaduses või

Vabariigi Valitsuse tasandi määrustes, mille regulatsioonitasand kavandatakse tuua allapoole.

Regulatsioon Kehtiv tasand

(volitusnorm)

Kavandatav tasand

(volitusnorm)

Märkus

Kvalifikatsiooni- raamistik

Seaduse lisa – kehtiv KutS § 4 lg 4 ja lisa 1

„Kvalifikatsiooni- raamistik“

Vabariigi Valitsuse määrus – eelnõu KutS

§ 4 lg 2: kvalifikatsiooniraamis tiku kehtestab VV

määrusega

Raamistiku sisu viiakse seaduse

lisast VV määrusesse; raamistiku

muutmine muutub paindlikumaks

ning ei nõua enam seaduse muutmist

VV määrus „Kutsetegevuse

valdkondade loetelu, kutsenõukogude

nimetused, moodustamise ja lõpetamise kord,

töökorraldus ning kutsenõukogusse

institutsioonide esindajate nimetamise kord ja

nende volituste kestus“

Vabariigi Valitsuse määrus – kehtiv KutS

§ 8 lg 6

Vabariigi Valituse määrus valdkondlike

eksperdikogude moodustamise kohta –

eelnõu KutS § 12 lg 4; kutsetegevuse valdkonna mõiste on

eelnõu § 5 lg 1

Reguleerimistasan d jääb samaks,

määrusega sätestatakse

loetelu, kuid mitte enam töökorralduslikke

regulatsioone, mis jäävad

kutseasutuse tasandile

VV määrus

„Kutseregistri põhimäärus“

Vabariigi Valitsuse

määrus –KutS § 14

Valdkonna eest

vastutava ministri määrus „Kutse- ja oskuste registri

põhimäärus“ – eelnõu KutS § 28 lg 9

Registri

põhimääruse kehtestab VV asemel minister;

register ise muutub kutse- ja oskuste

registriks. Regulatsiooni tasand tuuakse

allapoole, vähendades

regulatsiooni tasandit ministri tasandini

Haridus- ja

teadusministri määrus

Valdkonna eest

vastutava ministri

Valdkonna eest

vastutava ministri määrus

Regulatsiooni

tasand ei muutu (minister), kuid

81

„Kutsestandardite

koostamise, muutmise ja vormistamise kord“

määrus – kehtiv KutS

§ 5 lg 3

kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide täpsema korra kohta– eelnõu KutS § 7 lg 3 ja

§ 8 lg 4

kord ühtlustatakse

uue kutsestandardite ja kompetentsiprofiil

ide süsteemiga

Haridus- ja teadusministri 11.

septembri 2015. a käskkiri nr 348

„Tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise

süsteemi ehk OSKA koordinatsioonikogu

moodustamine”

Valdkonna eest vastutava ministri

käskkiri – kehtiv KutS § 71 lg 1

Vabariigi Valitsuse korraldus Tööjõu ja

oskuste arendusnõukogu

moodustamine kohta – eelnõu KutS § 11 lg 1

Valitsuse tasemel kinnitamine on

põhjendatud nõukogule seatud

strateegiliste ülesannetega, mh VV nõustamine

inimeste teadmiste ja oskuste ning

kvalifikatsiooniga seotud otsuste tegemiseks

Haridus- ja

teadusministri määrus „Kutset

andva organi valimiseks avaliku konkursi

korraldamise kord ning konkursil

osalemise tingimustele vastavust tõendavate

dokumentide loetelu“

Valdkonna eest

vastutava ministri määrus – volitus KutS

§ 11 lg 2

Valdkonna eest

vastutava ministri määrus kutse andja

valimise avaliku konkursi korraldamise kord ja nõuded –

eelnõu KutS § 14 lg 5

Ministri tasand

jääb kehtima; sisu ühtlustatakse kutse

andja uute regulatsioonidega (§-d 13–17)

Haridus- ja

teadusministri määrus „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste

kutseeksami kulude ülemmäärad“

Valdkonna eest

vastutava ministri määrus – volitus kehtiv KutS § 17² lg 3

Valdkonna eest

vastutava ministri määrus – eelnõu KutS § 26 lg 3

Ministri tasand

jääb kehtima; regulatsioon ajakohastatakse

vastavalt uuele seaduse

regulatsioonile

Haridus- ja teadusministri määrus

„Kutsetunnistuse statuut ja vorm“

Valdkonna eest vastutava ministri määrus – seos KutS §

21 lg 1–2 ja § 22

Määrus tunnistatakse kehtetuks; kutse olemasolu kajastab

kanne kutse- ja oskuste registris –

eelnõu KutS § 18 lg 3 ja § 28

Kuna kutsetunnistust uue seadusega

enam ei reguleerita,

puudub vajadus kutsetunnistuse statuudi ja vormi

kehtestamiseks

Kutse andmise kord ja hindamisreeglid

Kutsenõukogu tase – kehtiv KutS § 9 lg 2 p

4–5 ning § 15–20 (kutse andmise kord,

kulud ja hindamisega seotud sätted)

Kutseasutus ja kutse andja – eelnõu KutS §

18–27 (kutse andmise protsess ja

dokumenteerimine)

Detailne menetlus viiakse selgemalt

kutseasutuse ja kutseandja

vastutuspädevusse

82

Kutsekomisjonide

töökorraldus

Kutse andja aktid –

tuleneb kehtivast KutS § 18 ja § 19 koostoimest kutse

andmise korraga (§ 9 lg 2 p 4)

Kutseasutus ja kutse

andja – eelnõu KutS § 21–22 (kutsekomisjoni ja

hindamiskomisjoni töökorraldus)

Regulatsiooni

tasand on juba praegu haldusväline,

suureneb paindlikkus

hindamiskogude moodustamisel, sest neid

moodustatakse vastavalt

vajadusele; eelnõuga ei reguleerita uut VV

või ministri määruse alust

Joonis 8. Regulatsioonitasandi muudatused

Regulatsioonitaseme „allatoomine“ tähendab, et tehnilisi ja sageli muutuvat laadi menetlusnorme ei pea enam muutma VV määruse tasandil. See vähendab oluliselt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumi õigusloome- ja kooskõlastuskoormust ning vähendab ettevõtjate,

erialaliitude ja kutseandjate kaasamise vajadust VV ja ministri tasandi määruste muutmisel. Samal ajal säilivad seaduse tasandil põhimõttelised garantiid (kutsetegevuse valdkonna mõiste, kvalifikatsiooniraamistiku üldised alused, kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide roll).

6.10.4 Mõju ettevõtjatele ja vabaühendustele

Ettevõtjate ja vabaühenduste halduskoormus väheneb eelkõige tänu kutsenõukogude süsteemi kaotamisele ja valdkondlike eksperdikogude mudelile üleminekule. See vähendab osalemist mitmetes paralleelsetes kogudes, samuti koosolekute arvu ja töökoormuse mahtu.

6.10.5 Mõju isikutele (kvalifikatsiooni taotlejatele)

Isikute halduskoormus väheneb ennekõike dubleeriva kutseeksami kadumise ning välisriigi kvalifikatsiooni registripõhise tõendamise tõttu. Kutseõppe lõpetajatel on lihtsam ja läbipaistvam tee kvalifikatsiooni saamiseni ning välisriigi kutsekvalifikatsiooniga isikute jaoks

väheneb dokumentide korduva esitamise kohustus. Registripõhine süsteem suurendab ka õiguskindlust ja vähendab vaidluste riski.

6.10.6 Mõju riigile Riigile avaldub mõju eelkõige halduskoormuse vähenemise kaudu. VV ja ministeeriumide

õigusloomekoormus väheneb, kuna tehnilised detailid viiakse ministri ja kutseasutuse tasandile. Regulatsiooni korrastamine ja ühtlustamine vähendab vajadust teha sagedasi tehnilisi

muudatusi VV tasandi määrustes. Kutse- ja oskuste registri arendamine toob kaasa ühekordse arenduskoormuse, kuid vähendab pikemas vaates menetlusaega ja parandab andmete kättesaadavust nii riigile kui haldusevälistele isikutele.

6.10.7 Halduskoormuse tasakaalustamise reegel

HÕNTE § 1 lõike 4¹ kohaselt tuleb halduskoormust suurendavad normid tasakaalustada vähemalt samaväärse halduskoormuse vähendamisega. Käesoleva eelnõu puhul ei lisandu haldusevälistele isikutele uusi halduskoormust suurendavaid kohustusi. Vastupidi, eelnõus on

mitmeid selgelt tuvastatavaid halduskoormuse vähenemise meetmeid: • dubleeriva kutseeksami kaotamine kutseõppe lõpetajatele;

83

• välisriigi kvalifikatsiooni registripõhine tõendamine; • kutsenõukogude ja OSKA/VEK struktuuride liitmine; • regulatsioonitaseme viimine VV tasandilt ministri ja kutseasutuse tasandile.

Seetõttu on halduskoormuse tasakaalustamise reegel täidetud ning eelnõu vastab HÕNTE § 41

lõike 2 punkti 3 nõuetele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kutse- ja oskuste süsteemi ümberkorraldamine toimub olemasolevate eelarveliste vahendite piires ning eelnõuga ei looda uusi riigi rahastatavaid kohustusi. Protsesside optimeerimine erinevate kogude ühendamisega võimaldab seniseid ressursse kasutada tõhusamalt ning

vähendada juhtimiskulusid.

Kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kohustusliku kutseeksami kaotamisega seotud riigieelarveline mõju avaldub vahendite vabanemise kaudu keskselt 2030. aastal, kui protsesside järkjärguline üleminek vanalt süsteemilt uuele on lõpule viidud ja uus toimemudel

on rakendunud ning vabanevaid vahendeid on võimalik suunata valdkonna arendamisesse.

Kutse- ja oskuste süsteemi arendustegevusi, sealhulgas süsteemi ümberkujundamist, kutse- ja oskuste regiastri arendamine, kompetentsiprofiilide arendamist ning süsteemi rakendamise ettevalmistamist rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest (TAT „Kutsesüsteemi

reform“).

Kokkuvõttes eelnõu rakendamisega ei kaasne ebasoovitavat mõju riigieelarve tasakaalule. 7.1. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused

Seaduse rakendamine eeldab kutsesüsteemi, OSKA prognoosisüsteemi ja kutse- ja oskuste registri tõhusat toimimist. Riik tagab valdkondlike eksperdikogude töö koordineerimise, kutsete

uuendamise, oskuste seire metoodika arendamise, digilahenduste arendamise ning kutse andmise protsesside läbipaistvuse. KOVide roll on peamiselt seotud sisendi andmisega OSKA analüüsidele ning elanike suunamisega õppe- ja karjäärivõimalustele.

7.2. Kutsekoja riigieelarvelised kulud (2023-2025 keskmine)

Kululiik 2023 2024 2025 3 a keskmine

Kutsekoja

põhitegevus kokku

421 332 € 421 332 € 391 959 € 411 541 €

– tööjõukulud 342 800 € 342 800 € 309 545 € 331 715 €

–

majandamiskulud

78 532 € 78 532 € 82 414 € 79 826 €

Kutseregister 100 400 € 100 400 € 17 414 €36 100 400 €

OSKA kulud 969 000 € 969 000 € 969 000 € 969 000 €

Kutseeksamite hüvitamine

857 000 € 857 000 € 875 000 € 863 000 €

36 Kutseregistri arenduskulud kaeti osaliselt ESF vahenditest, seega 3 a keskmine kulu arvestatakse 2023 – 2024

a kulude keskmisena

84

7.2.1 Kutsekoja põhitegevus Kutsekoja põhitegevuse keskmine kulu on 411 541 eurot aastas, millest tööjõukulud

moodustavad keskmiselt 331 715 eurot (ca 80 % ) ning majandamiskulud 79 826 eurot (ca 20%). See hõlmab kutsenõukogude töö korraldamist, kutsestandardite koordineerimist,

kutseandjatega seotud dokumentatsiooni, koolituste ettevalmistusi ja üldhaldustoiminguid. Eelnõuga ei nähta ette olulist sihtasutuse tegevuskulude kasvu.

7.2.2 Kutseregister (uue seaduse kohaselt kutse- ja oskuste register) Kutseregistri keskmine kulu on seni olnud keskmiselt 114 000 eurot aastas. Registri pidamine

tagab kutseandjate, komisjonide ja kutsenõukogude protsesside andmepõhise toimimise ning vajaliku digitaalsete tööriistade toe. Eelnõuga ei nähta ette olulist kutse- ja oskuste registri kulude kasvu.

7.3. Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel elluviidavad tegevused, sh OSKA süsteem

Aastatel 2022–2029 toetatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist 17 548 220 euro ulatuses tegevust „Kutsesüsteemi reform“, mille eesmärk on luua ühtne Oskuste ja Kutsete Süsteem (OsKuS). Reform hõlmab oskuste kirjeldamise uut metoodikat, digitaalseid lahendusi, kutse andmise

protsessi lihtsustamist ning OSKA ja kutsete süsteemide lõimimist.

OSKA tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi kulud on 969 000 eurot aastas. Need hõlmavad tööjõuvajaduse uuringuid, valdkondlikke prognoose, andmete analüüsi ja tulemuste kasutamist haridus- ja tööturupoliitikate kujundamisel.

Tervikliku OsKuS süsteemi (ehk lõimitud kutse- ja oskuste süsteemi) sisu- ja digiarenduste

kulud olid aastal 2025 kokku 1 647 000 eurot. Need kulud hõlmasid metoodikate ja juhendmaterjalide loomist, oskuskirjelduste ja kompetentsiprofiilide koostamist, infosüsteemi äri- ja detailanalüüse, digilahenduste hankeid ja teavitustegevusi.

7.4. Aruandlus

Kutsekoja tegevuse aruandlus toimub Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vastavalt kehtestatud tähtaegadele. Aruanded sisaldavad teostatud tegevusi, indikaatorite täitmist, tulemuste analüüsi ning riskide hindamist.

7.5. Mõjude analüüs

Seaduse rakendamisest tulenevad positiivsed mõjud hõlmavad tööjõu- ja oskuste vajaduse prognooside täpsuse suurenemist, koolituspakkumise vastavuse paranemist, kutsete läbipaistvuse suurenemist ning halduskoormuse vähenemist digilahenduste kasutuselevõtu

kaudu. Muudatus toetab Eesti 2035 strateegilisi sihte, sh tööjõu tootlikkuse kasvu ja elukestva õppe edendamist.

7.6. Muudatus kutseeksamite kompenseerimises ja sellega seotud kulude mõju Seaduse jõustumisel võetakse planeeritud kolmeaastase üleminekuperioodi kestel kutseõppes

kasutusele kompetentsuspõhine hindamismudel, kus oskuste hindamine toimub õppeprotsessi jooksul, mitte eraldiseisva kutseeksamina. Varasem mudel nägi ette, et riik kompenseerib

Kutsekoja kaudu kutseõppe lõpus toimuvaid kutseeksameid. Uue mudeli rakendamisel neid kompenseerimiskulusid enam ei teki.

Planeeritud üleminekuperioodil kompenseeritakse kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulud veel kuni aasta 2029 lõpuni. Keskmiselt on aastas kulu riigieelarvele olnud ca 863 000

85

eurot (perioodi 2023 – 2025 keskmine kulu37). Kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kohustusliku kutseeksami kaotamisega seotud riigieelarveline mõju avaldub vahendite vabanemise kaudu keskselt 2030. aastal, kui protsesside järkjärguline üleminek vanalt

süsteemilt uuele on lõpule viidud ja uus toimemudel on rakendunud. Üleminek toimub 2030. aastast, et tagada kõigi õppijate ja kutse andjate võrdne kohtlemine.

Oskuste hindamine toimub õppekulude sees jakaetakse seaduse täielikul rakendumisel pärast üleminekuperioodi kutseõppeasutuste tegevuskuludest.

Muudatus vähendab Kutsekoja halduskoormust, toetab finantsilist jätkusuutlikkust ning

vähendab sõltuvust ajutisest välisrahastusest. Samuti loob see ühtsema ja õppijakeskse hindamisraamistiku, mis vastab tänapäevasele kompetentsipõhisele õpikäsitusele.

7.7. Kutse andja konkursil osalemiseks tuleb jätkuvalt tasuda riigilõiv, kuid senise 150 euro asemel on kavandatud lõivu määra tõsta. Riigilõivu määra summaks kehtestatakse 500 eurot,

et katta kutse andja konkursi läbiviimisega seotud kutseasutuse otsesed kulud. Täna on kutsesüsteemis 104 konkursiga valitud kutse andjat38, kellest 47 annavad kutseid reguleeritud kutsetele ja 57 reguleerimata kutsetele. Antud seaduse jõustumisel väheneb vajadus kutse andja

konkursside korraldamise järele, kuna kutse andja tuleb avalikul konkursil valida vaid juhul, kui kutse andmine on tööturul vajalik. Eeldusel, et konkurss tuleb korraldada u 50 kutse andja

leidmiseks ning ühele kutse andjale antakse õigused tegutseda maksimaalselt 5 aastat , on eeldatav tulu riigieelarvesse 5000 eurot aastas. Lõiv on planeeritud kehtestada kulupõhisena, et katta otseselt konkursi läbiviimisega seotud tööjõukulud .

Rahastuse suurendamine aitaks süsteemi ka ilma riigilõivu tõstmata ja eraraha kaasamata

toetada, kuid tänases riigi rahanduse olukorras ei ole lisarahastust kutsesüsteemi ülalhoidu ette näha, mistõttu ei ole see lahendus kasutatav.

8. Rakendusaktid

Seadusega kehtestatakse järgmised uued rakendusaktid: 1) Vabariigi Valitsuse määrus „Kvalifikatsiooniraamistik”; 2) Vabariigi Valitsuse määrus „Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende

moodustamise ja lõpetamise kord”; 3) Vabariigi Valitsuse määrus „Kutsetegevuse valdkondade loetelu“;

4) Vabariigi Valitsuse korraldus „Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu koosseis ning selle töökord”;

5) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja

vormistamise täpsem kord”; 6) Haridus- ja teadusministri määrus „Kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja

vormistamise täpsem kord”; 7) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutse andja valimise avaliku konkursi korraldamise

täpsem kord ja nõuded”;

8) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad ja kulude loetelu”;

9) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutse- ja oskuste registri põhimäärus”. Rakendusaktid „Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise

kord“ (loetelus nr 2) ja „Kutsetegevuse valdkondade loetelu“ (loetelus nr 3) on kavas kehtestada

37 SA Kutsekoda 2022-2024. a aruannete andmed 38 Kutsekoja 2024. a aruande andmetel

86

ühe rakendusaktina. Ühe rakendusaktina on kavas kehtestada ka rakendusaktid „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise täpsem kord“ (loetelus nr 5) ja „Kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsem kord“ (loetelus nr 6).

Uued rakendusaktid on lisatud rakendusaktide kavandisse (lisa 1).

Seaduse jõustumisega seoses on vajalik teha muudatusi Vabariigi Valitsuse ja ministri määrustes. Muudatused on vajalikud, et viia määruste terminoloogia ja viited vastavusse

kutseseadusega. Muuta tuleb järgmisi määrusi: 1) Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrus nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024-2029”;

2) Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2013. a määrus nr 137 „Kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord”;

3) Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määrus nr 164 „Kutselise kalapüügi loa

taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja

kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid”; 4) Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrus nr 130 „Kutseharidusstandard”; 5) Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määrus nr 84 „Põllumajandustootja asendamise

toetus”; 6) Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määrus nr 88 „Seadme vahetu kasutaja,

kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded”;

7) Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määrus nr 125 „Mootorsõidukijuhi õpetaja

kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja

kehtetuks tunnistamise kord”; 8) Regionaal- ja põllumajandusministri 15. juuli 2025. a määrus nr 63 „Perioodi 2023-2027

põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus”;

9) Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus”;

10) Majandus- ja taristuministri 16. mai 2022. a määrus nr 38 „Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord”;

11) Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,

põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus”; 12) Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet

suurendavad teenused”; 13) Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määrus nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamine”;

14) Tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määrus nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused”;

15) Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määrus nr 36 „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord”;

16) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määrus nr 24 „Korterelamute

rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord”; 17) Taristuministri 17. septembri 2024. a määrus nr 59 „Ida-Virumaa korterelamute

enargiatõhususe toetuse tingimused”; 18) Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määrus nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva

korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord”;

19) Majandus- ja taristuministri 20. septembri 2021. a määrus nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine”;

20) Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määrus nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused”;

87

21) Siseministri 30. augusti 2010. a määrus nr 38 „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele”;

22) Siseministri 30. augusti 2010. a määrus nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded”;

23) Majandus- ja infotehnoloogiaministri 16. veebruari 2024. a määrus nr 7 „Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus”;

24) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. augusti 2010. a määrus nr 52 „Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise tingimused ja kord”;

25) Maaeluministri 31. mai 2018. a määrus nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus”;

26) Regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a määrus nr 68 „Perioodi 2021– 2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus”;

27) Regionaal- ja põllumajandusministri 2. juuni 2025. a määrus nr 52 „Perioodi 2021–2027

kalasadamate investeeringutoetus”; 28) Regionaal- ja põllumajandusministri 4. märtsi 2025. a määrus nr 22 „Perioodi 2021–2027

vesiviljeluse investeeringutoetus”.

Kutseseaduse kehtetuks tunnistamisega muutuvad kehtetuks järgmised määrused:

1) Haridus- ja teadusministri 11. juuli 2016. a määrus nr 48 „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad”;

2) Haridus- ja teadusministri 19. detsembri 2008. a määruse nr 74 „Kutsetunnistuse statuut ja vorm”;

3) Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2009. a määrus 64 „Kutset andva organi valimiseks

avaliku konkursi korraldamise kord ning konkursil osalemise tingimustele vastavust tõendavate dokumentide loetelu”;

4) Haridus- ja teadusministri 28. novembri 2008. a määrus nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord”;

5) Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määrus nr 165 „Kutsetegevuse valdkondade

loetelu, kutsenõukogude nimetused, moodustamise ja lõpetamise kord, töökorraldus ning kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord ja nende volituste kestus”.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Rakendussätetega ette nähtud üleminekuajad tagavad kutse andjatele ja kutseasutusele piisava aja organisatsioonilisteks, sisulisteks ja tehnilisteks

ümberkorraldusteks ning vajalike juhendite ettevalmistamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Eesti Linnade ja

Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks SA-le Kutsekoda, Rahvusarhiivile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti

Kutseõppe Edendamise Ühingule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Töötukassale, Statistikaametile ja Riigi

Infosüsteemide Ametile.

Kutseseaduse eelnõu seletuskirja

juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 1

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Kvalifikatsiooniraamistik

Määrus kehtestatakse kutseseaduse § 4 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kvalifikatsiooniraamistik.

§ 2 . Kvalifikatsiooniraamistik

(1) Määrusega kehtestatakse kvalifikatsiooniraamistik vastavalt käesoleva määruse lisale.

(2) Kvalifikatsiooniraamistik jaguneb kaheksaks tasemeks, arvestades, et 1. tase on madalaim

ja 8. tase kõrgeim.

Kristen Michal peaminister

Kristina Kallas haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets riigisekretär

Lisa „Kvalifikatsiooniraamistik“.

Vabariigi Valitsuse määruse „Kvalifikatsiooniraamistik” Lisa

Kvalifikatsiooniraamistik

EKR

tase Teadmised ja oskused Vastutus ja kontekst

1 Mõistab lihtsaid juhiseid ja protsesse, teab ja kasutab väga lihtsaid fakte.

Seostab teadmisi igapäevatoimingutega. Täidab juhiseid

järgides lihtsaid ülesandeid. Kasutab töövahendeid ja lihtsaid tehnoloogiaid juhendamisel. Lahendab etteaimatavaid

ja lihtsaid probleeme.

Toimib selgelt piiritletud olukordades otsese juhendamise all tavapärases

keskkonnas. Järgib juhendamisel elementaarseid ohutusja eetikanõudeid.

2 Omab töö- või õppesuunaalaseid põhiteadmisi ja selgitab lihtsaid

protsesse. Leiab ja kasutab infot juhendamisel. Valib ja kasutab lihtsaid

töövõtteid, töövahendeid ja tehnoloogiaid ülesannete täitmisel. Tunneb ära tavapärased probleemid

ning lahendab need olemasolevate juhiste ja reeglite abil.

Tegutseb juhendamisel tavapärases keskkonnas. Planeerib oma õppimist

juhendatult. Vastutab lihtsate ja selgelt määratletud ülesannete eest, järgides

ohutus- ja eetikanõudeid. Toimib p piiritletud olukordades mõningase iseseisvusega ja juhendamisel.

3 Omab tööalaseid või õppesuunaalaseid

teadmisi põhimõistetest ja protsessidest. Rakendab põhimeetodeid, töövahendeid ja tehnoloogiaid

ülesannete täitmisel ning tavapäraste probleemide lahendamisel. Kohandab

juhiseid ning rakendab neid erinevates, kuid samalaadsetes olukordades.

Tegutseb peamiselt tavapärases

keskkonnas, toetab teisi rutiinsetes tegevustes ja vastutab töö kvaliteedi eest, järgib ohutus- ja eetikanõudeid.

Kavandab õppimist ja enesearengut. Suhtleb ja teeb koostööd meeskonnas.

4 Omab valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja tunneb nende kasutamise põhimõtteid,

seostab teadmisi tavaliselt etteaimatava, kuid muutuda võiva tööspetsiifilise

kontekstiga. Lahendab tavapäraseid probleeme, rakendades omandatud töö- või õppesuunaalased kognitiivsed ja

praktilisi oskusi ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja

tehnoloogiaid.

Tegutseb peamiselt tavapärases keskkonnas, toetab teisi rutiinsetes

tegevustes ja vastutab töö kvaliteedi eest, järgib ohutus- ja eetikanõudeid.

Kavandab õppimist ja enesearengut. Suhtleb ja teeb koostööd meeskonnas.

5 Tõlgendab valdkondlikke laiaulatuslikke faktilisi ja teoreetilisi teadmisi. Analüüsib muutuste mõju

ning hindab oma teadmiste ulatust. Omab põhjalikke erialaspetsiifilisi

teadmisi ning on teadlik valdkonna

Juhib töö- ja õppesituatsioone osaliselt muutuvas keskkonnas, juhendab teisi, tagab ohutuse ja järgib/kujundab

eetikanõudeid. Õpib iseseisvalt ja süsteemselt. Toimib ettenägematute

muutustega olukordades, juhib ja

piiridest. Optimeerib töövooge, juurutab ja kohandab uusi tööviise,

leiab loovaid lahendusi, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja

tehnoloogiaid. Teeb tõenduspõhiseid otsuseid ning arendab ja tagab nende kvaliteedi. Lahendab keerukaid

probleeme oma töövaldkonnas.

juhendab teisi ning kontrollib ja arendab enda ja teiste tegevust

6 Analüüsib oma valdkonna teadmisi, omades kriitilist arusaama teadmiste

kehtivuspiiridest, teooriatest ja meetoditest ning mõtestab nende mõju organisatsioonile ja ühiskonnale. Pakub

välja lahendusi muutuvates olukordades, teeb tõenduspõhiseid

otsuseid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ning tehnoloogiaid. Osaleb interdistsiplinaarses koostöös.

Lahendab keerukaid probleeme.

Juhib keerulisi tehnilisi või kutsealaseid tegevusi või projekte. Võtab vastutuse

otsuste langetamise eest muutuvas keskkonnas, vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arendamise juhtimise

ning ohutuse ja eetikapõhimõtete järgimise eest.

7 Analüüsib süvitsi oma valdkonna teooriaid ja meetodeid, uuenduslike

lahenduste võimalusi ja piiranguid ning mõtestab nende mõju organisatsioonile ja ühiskonnale. Loob

uusi lahendusi, seob eri valdkondi, argumenteerib nende mõju ja riske.

Osaleb arendus- ja uurimistegevustes, arendab välja keerukaid süsteeme või teenuseid, kasutades selleks

asjakohaseid töövahendeid ja tehnoloogiaid. Lahendab ebatüüpilisi ja

keerukaid probleeme.

Tegutseb võõras ja muutuvas keskkonnas (sh rahvusvaheliselt), muudab ja juhib

strateegiliselt keerukaid olukordi. Vastutab oma panuse eest valdkonna arengusse. Toetab teiste õppimist ja

innovatsiooni. Muudab töö- või õppesituatsioone ning vastutab

valdkonna arengusuundade (sh ohutuse ja eetika valdkonnas) eest

8 Loob ja mõtestab seniste teadmiste baasil ümber teooriaid ja praktikaid,

sünteesib valdkondade vahelisi teadmisi ning mõistab uute teooriate ja lähenemisviiside tähendust ja piire.

Tegutseb teadmiste esirinnas ja laiendab valdkonna piire. Arendab

uuenduslikke meetodeid ja hindab seniseid kriitiliselt, kasutab keerukaid töövahendeid ja tehnoloogiaid. Juhib

arendus- ja uurimistegevusi. Kujundab ja rakendab riskijuhtimise põhimõtteid

oma tegevusvaldkonnas. Lahendab valdkonna- ja ühiskondlikul tasandil ebatüüpilisi ja keerukaid olukordi ning

eetikaprobleeme

Tegutseb määramatus (sh rahvusvahelises) keskkonnas, juhib

strateegilisi muutusi ja teadmiste loomist. Kannab vastutust väärtuste, eetika ja kestlikkuse eest. Juhina näitab autoriteeti,

innovatiivset ja terviklikku lähenemist eri kontekstides.

Kutseseaduse eelnõu seletuskirja

juurde

Lisa 1

RAKERNDUSAKTI KAVAND 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Kutsetegevuse valdkondade loetelu, valdkondlike ekspertkogude nimetused, nende

moodustamise ja lõpetamise kord

Määrus kehtestatakse kutseseaduse § 5 lõike 2 ja § 12 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse kutsetegevuse valdkondade loetelu ning kutse- ja oskuste

süsteemis tegutsevate valdkondlike ekspertkogude nimetused ning nende moodustamise ja

tegevuse lõpetamise kord.

§ 2. Kutsetegevuse valdkonnad

Kutsetegevuse valdkonnad on järgmised:

1) arvutusala ja ärinõustamine; 2) avaliku haldus; 3) ehitus;

4) energeetika ja kaevandamine; 5) finants- ja kindlustustegevus;

6) haridus ja teadus; 7) infotehnoloogia ja side; 8) isikuteenused;

9) kaubandus, rentimine ja remonditeenused; 10) keemia-, plasti- ja ehitusmaterjalide tööstus;

11) kinnisvara- ja äriteenused; 12) kultuur ja loomemajandus; 13) logistika ja transport;

14) majutus, toitlustus ja turism; 15) masina-, metalli- ja elektroonikatööstus ning mootorsõidukite hooldus;

16) metsandus ja puidutööstus; 17) personalijuhtimine ja administratiivtöö; 18) põllumajandus ja toiduainetööstus;

19) rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus;

20) siseturvalisus; 21) sotsiaalteenused;

22) tervishoid; 23) vee- ja jäätmemajandus ning keskkond;

24) õigus.

§ 3. Valdkondlike eksperdikogude nimetused

(1) ) Valdkondlike ekspertkogude nimetused vastavad kutsetegevuse valdkondade nimetustele.

(2) Valdkondlikud eksperdikogud on järgmised:

1) arvutusala ja ärinõustamise eksperdikogu; 2) avaliku halduse eksperdikogu; 3) ehituse eksperdikogu;

4) energeetika ja kaevandamise eksperdikogu; 5) finants- ja kindlustustegevuse eksperdikogu;

6) hariduse ja teaduse eksperdikogu; 7) infotehnoloogia ja side eksperdikogu; 8) isikuteenuste eksperdikogu;

9) kaubanduse, rentimise ja remonditeenuste eksperdikogu; 10) keemia-, plasti- ja ehitusmaterjalide tööstuse eksperdikogu;

11) kinnisvara- ja äriteenuste eksperdikogu; 12) kultuuri ja loomemajanduse eksperdikogu; 13) logistika ja transpordi eksperdikogu;

14) majutuse, toitlustuse ja turismi eksperdikogu; 15) masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse eksperdikogu;

16) metsanduse ja puidutööstuse eksperdikogu; 17) personalijuhtimise ja administratiivtöö eksperdikogu; 18) põllumajanduse ja toiduainetööstuse eksperdikogu;

19) rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse eksperdikogu; 20) siseturvalisuse eksperdikogu;

21) sotsiaalteenuste eksperdikogu; 22) tervishoiu eksperdikogu; 23) vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna eksperdikogu;

24) õiguse eksperdikogu.

§ 4. Valdkondliku eksperdikogu moodustamine

(1) Valdkondlikud eksperdikogud moodustatakse kutsetegevuse valdkondade kaupa.

(2) Valdkondliku eksperdikogu moodustab kutseasutus.

(3) Valdkondliku eksperdikogu moodustamisel tagatakse:

1) tööandjate ja töötajate esindatus;

2) kutse- ja erialaühenduste esindatus;

3) haridus- ja koolitusasutuste esindatus;

4) riigi esindatus.

(4) Valdkondliku eksperdikogu liikmete arvu ja volituste kestuse määrab kutseasutus.

(5) Valdkondliku eksperdikogu töövorm on koosolek.

(6) Valdkondliku eksperdikogu tööd korraldab ja tema töökorra kinnitab kutseasutus.

§ 6. Valdkondliku eksperdikogu tegevuse lõpetamine

Kutseasutus lõpetab valdkondliku eksperdikogu tegevuse, kui:

1) vastav kutsetegevuse valdkond lõpetatakse või liidetakse teise valdkonnaga;

2) puudub vajadus ekspertkogu tegevuse jätkamiseks;

3) kutseseadusest tulenevad ülesanded on täidetud muul viisil.

Kristen Michal

peaminister

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Kutseseaduse eelnõu seletuskirja

juurde Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 3

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu koosseisu ja töökorra kinnitamine

Kutseseaduse § 11 lõike 1 alusel:

1. Kinnitan Tööjõu ja oskuste arendusnõukogu (edaspidi nõukogu) koosseisu, kuhu kuuluvad:

Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja;

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

Sotsiaalministeeriumi esindaja;

Kliimaministeeriumi esindaja;

Siseministeeriumi esindaja;

Kultuuriministeeriumi esindaja;

Rahandusministeeriumi esindaja;

Eesti Panga esindaja;

Eesti Töötukassa esindaja;

Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja;

Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja;

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja esindaja;

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja.

2. Nõukogu valib esimehe ja aseesimehe.

3. Nõukogu töö vorm on koosolek.

4. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

5. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole nõukogu liikmetest.

6. Nõukogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 7. Nõukogu tegevuse administratiivse ja tehnilise teenindamise tagab Haridus- ja

Teadusministeerium.

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Kutseseaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 4

HARIDUS- JA TEADUSMINISTER

MÄÄRUS

Kutse- ja oskuste registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse kutseseaduse§ 28 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Kutse- ja oskuste registri vastutav ja volitatud töötleja

(1) Kutse- ja oskuste registri (edaspidi register) vastutav töötleja on Haridus- ja

Teadusministeerium.

(2) Registri volitatud töötleja on halduslepingu alusel selleks volitatud eraõiguslik juriidiline

isik.

(3) Registri vastutav töötleja:

1) tagab registri pidamise seaduslikkuse; 2) teostab järelevalvet registri pidamise üle.

(4) Registri volitatud töötleja:

1) töötleb, sealhulgas sisestab ja väljastab andmeid; 2) rakendab meetmeid andmete kaitse, sealhulgas andmetele juurdepääsu ja andmete säilimise tagamiseks;

3) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri ülesehituse ja andmekoosseisude muutmiseks;

4) vastutab registrisse kantud andmete ajakohasuse eest.

§ 2. Registri pidamise eesmärk

Registri pidamise eesmärk on anda kutsesüsteemi osalistele ja avalikkusele usaldusväärset

teavet kutsealade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutse andjate ning antud kutsete

kohta, sealhulgas isiku kutsealase pädevuse tõendamiseks, statistika ja uuringute tegemiseks,

poliitika kujundamiseks ning strateegiliseks juhtimiseks.

2. peatükk

Registri ülesehitus ja andmekoosseisud

§ 3. Registri pidamine

Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna.

§ 4. Registri ülesehitus

Registri koosseisu kuuluvad:

1) käesoleva määruse §-des 6–9 nimetatud andmete kogud digitaalkujul;

2) arhiveeritud registriandmed ja andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid.

§ 5. Registrisse kantavad andmed

Registrisse kantakse andmed kutsealade, kutsetegevuse valdkondade, kutsestandardite,

kompetentsiprofiilide, kutse andjate ja antud kutsete, välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise otsuste, kutsetunnistuste ning valdkondlike eksperdikogude kohta.

§ 6. Valdkondlike eksperdikogude (edaspidi eksperdikogu) kohta registrisse kantavad

andmed

Eksperdikogu kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) eksperdikogu nimetus;

2) eksperdikogu moodustamise aeg; 3) eksperdikogu institutsionaalne koosseis; 4) asjaomasesse kutsetegevuse valdkonda kuuluvate kutsealade loetelu.

§ 7. Kutsestandardite kohta registrisse kantavad andmed

Kutsestandardite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kutsenimetus ja -tase;

2) kutsestandardi registritähis; 3) kutsestandardi kinnitamise kuupäev ja otsuse number;

4) kutsestandardi muutmise kuupäev ja otsuse number; 5) kutsestandardi kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev; 7) kutsestandardiga seonduvad rahvusvaheliste klassifikaatorite statistilised koodid;

8) kutsestandardiga seotud õppekavade nimetused ja koodid; 9) vormikohane kutsestandardi koondfail

10) viide kutsestandardi koostamise aluseks olevale õigusakti sättele. § 8. Kompetentsiprofiilide kohta registrisse kantavad andmed

Kompetentsiprofiilide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) kompetentsiprofiili nimetus ja kvalifikatsiooniraamistiku tasemed

2) kompetentsiprofiili registritähis; 3)kompetentsiprofiili kinnitamise kuupäev ja otsuse number;

4)kompetentsiprofiili muutmise kuupäev ja otsuse number;

5)kompetentsiprofiili kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev; 6)kompetentsiprofiiliga seonduvad rahvusvaheliste klassifikaatorite statistilised koodid;

7)kompetentsiprofiiliga seotud õppekavade nimetused ja koodid; 8)kompetentsiprofiili koondfail.

§ 9. Kutsete kohta registrisse kantavad andmed

(1) Kutse, sealhulgas osakutse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kutse saaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

2) isikule antud kutse registreerimisnumber;

3) kutse väljaandja ja väljaandmise kuupäev;

4) antud kutse ja kutsetase;

5) kutse kehtivusaeg.

(2) Konkursita valitud kutse andja antud kutsete, sealhulgas osakutsete kohta kantakse

registrisse järgmised andmed:

1) kutse saanud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

2) kutse registreerimisnumber;

3) kutse andja ja kutse andmise kuupäev;

4) antud kutse ja kutsetase;

5) kutse kehtivusaeg;

6) kutsega seotud õppekava nimetus ja kood.

(3) Esmakutse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) esmakutse saanud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

2) esmakutse registreerimisnumber;

3) esmakutse andja ja kutse andmise kuupäev;

4) antud esmakutse ja esmakutse tase;

5) esmakutse kehtivusaeg;

6) esmakutsega seotud õppekava nimetus ja kood.

(4) Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuse kohta kantakse registrisse järgmised

andmed:

1) tunnustamisotsuse saanud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

2) tunnustamisotsuse number; 3) tunnustamisotsuse andja ja otsuse kuupäev; 4) tunnustatud kutse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tähenduses;

5) tunnustamisotsuse kehtivusaeg.

§ 10. Kutsekirjelduse kohta registrisse kantavad andmed

Kutsekirjelduse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kutsekirjelduse nimetus ja kutsetase;

2) vormikohane kutsekirjelduse koondfail eesti ja inglise keeles.

§ 11. Kutse andja kohta registrisse kantavad andmed

(1) Kutse andja kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kutse andja nimetus; 2) kutse andja aadress ja kontaktandmed; 3) kutse andjana tegutsemise õiguse tähtaeg;

4) kutsekomisjoni koosseis, sh isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning esindatav organisatsioon;

5) kutse andmise kord; 6) kutse taotlemise tasu suurus; 7) kutsenimetused ja -tasemed, mille suhtes on õigus kutseid anda.

(2) Konkursita valitud kutse andja kohta ei kanta registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1

punktides 4-6 nimetatud andmeid.

(3) Esmakutse andja kohta ei kanta registrisse lõike 1 punktides 4-6 nimetatud andmeid.

§ 12. Andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid

Andmete registrisse kandmise aluseks olevateks dokumentideks (edaspidi alusdokumendid)

on:

1) Vabariigi Valitsuse määrus valdkondlike eksperdikogude nimetuste kohta;

2) kutseasutuse otsus valdkondliku eksperdikogu institutsionaalse koosseisu kinnitamise kohta; 3) kutseasutuse otsus kutsestandardi kinnitamise või muutmise kohta; 4) kutseasutuse otsus kompetentsiprofiili kinnitamise või muutmise kohta;

5) kutseasutuse otsus kutse andja õiguse andmise või selle kehtetuks tunnistamise kohta; 6) kutseasutuse otsus kutse andmise korra kinnitamise kohta;

7) kutseasutuse otsus kutse taotlemise tasu suuruse kinnitamise kohta; 8) kutsekomisjoni otsus kutse andmise ning kutse omistamise kohta; 9) õppeasutuse juhi käskkiri kutse andmise kohta, kui kutse annab konkursita valitud kutse

andja;

10) õppeasutuse juhi käskkiri esmakutse andmise kohta, kui esmakutse anna esmakutse andja;

11) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks määratud pädeva asutuse otsus välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta;

12) muud käesolevas paragrahvis nimetamata registriandmete muutmise ja sulgemise aluseks

olevad dokumendid.

§ 13. Andmete registrisse esitamine

(1) Registrisse kantavate andmete esitajaks on:

1) käesoleva määruse §-des 6-8, 10 ja 11 nimetatud andmete puhul volitatud töötleja;

2) käesoleva määruse § 9 lõigetes 1-3 nimetatud andmete puhul kutse andja;

3) käesoleva määruse § 9 lõikes 4 nimetatud andmete puhul välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamiseks pädev asutus.

(2) Andmete esitaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed registrisse

kümne tööpäeva jooksul, arvates kutseregistrisse kande tegemise aluseks oleva otsuse

tegemisest või käskkirja andmisest.

§ 14. Andmete registrisse kandmine

(1) Volitatud töötleja kannab käesoleva määruse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed

registrisse nende esitamisele järgneval tööpäeval. Käesoleva määruse § 13 lõike 1 punktis 2 ja

punktis 3 nimetatud andmed kontrollib volitatud töötleja üle ning kinnitab need

kümne tööpäeva jooksul, arvates asjaomaste andmete saamise päevast.

(2) Kui esitatud andmetes esineb puuduseid, on andmete esitaja kohustatud volitatud töötleja

nõudmisel esitama parandatud andmetega dokumendid.

(3) Vajaduse korral võib volitatud töötleja andmete kinnitamise tähtaega pikendada kuni 20

tööpäeva võrra, teatades sellest ning tähtaja pikendamise põhjusest andmete esitajale

kirjalikult.

(4) Andmete kinnitamisest keeldumisest teatab volitatud töötleja kirjalikult andmete esitajale

pärast asjaomase otsuse tegemist. Keelduv otsus peab sisaldama põhjendust.

§ 15. Andmevahetus

(1) Käesoleva määruse § 7 punktis 8 ja § 8 punktis 7 nimetatud andmed saadakse

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Eesti hariduse infosüsteemist.

(2) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud

andmed esitab registrisse kutse andja ning kontrollitakse infosüsteemide andmevahetuskihi

kaudu Eesti rahvastikuregistrist.

§ 16. Registrisse kantud andmete õigsuse tagamine

(1) Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.

(2) Volitatud töötleja vastutab andmete õigeaegse registrisse kandmise eest ja enda poolt

registrisse kantud andmete vastavuse eest andmete esitaja esitatud andmetele.

(3) Volitatud töötleja esitab andmete esitajale järelepärimise andmete õigsuse kohta, kui

andmed on ilmselgelt ebaõiged või esitatud ja varem registrisse kantud andmetega vastuolus

või isik, asutus või organ on vaidlustanud enda kohta registrisse kantud andmete õigsuse.

§ 17. Registrisse kantud andmete muutmine

(1) Volitatud töötleja sulgeb andmetele juurdepääsu kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni, kui ta avastab registris ebaõigeid andmeid või kui ebaõigetest andmetest teavitab volitatud

töötlejat andmete esitaja, andmete kasutaja, saaja või vastutav töötleja.

(2) Volitatud töötleja parandab ebaõiged andmed registris kümne tööpäeva jooksul, arvates asjaomase teate saamisest.

(3) Registrisse kantud andmete muutmiseks esitab andmete esitaja volitatud töötlejale uued andmed.

3. peatükk

Juurdepääs registrisse kantud andmetele

§ 18. Juurdepääs registrisse kantud andmetele

(1) Registrisse kantud andmed on avalikud , välja arvatud käesolevas määruses sätestatud

juhtudel.

(2) Registrisse kantud isikuandmed ei ole avalikud, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud

teisiti.

(3) Käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku eesnimi, perenimi ning esindatav

organisatsioon on avalikud.

§ 19. Registrisse kantud andmete väljastamise kord ja viis

(1) Registrisse kantud avalikele andmetele tagatakse juurdepääs volitatud töötleja veebilehe

kaudu ja volitatud töötleja asukohas.

(2) Andmete väljastamine registrist korraldatakse:

1) ühekordse andmepäringuna taotluse alusel;

2) vastutava töötlejaga sõlmitud lepingu alusel.

(3) Piiratud juurdepääsuga andmete väljastamise ja sellest keeldumise otsustab volitatud

töötleja viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest.

(4) Registrist väljastatakse andmeid tasuta.

(5) Registrist väljastatakse andmeid digitaalsel kujul või prindituna paberkandjale vastavalt

andmete taotleja soovile ja tehnilistele võimalustele.

(6) Registri vastutaval ja volitatud töötlejal on õigus andmetele ligipääsu piirata või keelata,

kui andmevahetuse tõttu võib tekkida või on tekkinud risk andmete konfidentsiaalsusele,

käideldavusele või terviklusele.

§ 20. Andmete töötlemise dokumenteerimine

(1) Registri volitatud töötleja peab digitaalset arvestust andmete esitamise, registrisse

kandmise, muutmise ja kustutamise ning andmete arhiveerimisega seotud toimingute kohta.

(2) Dokumenteeritakse vähemalt järgmised andmed:

1) andmete esitaja nimi või nimetus;

2) alusdokumendi nimetus, number ja kuupäev;

3) andmete registrisse kandmise, muutmise või muu toimingu tegija nimi;

4) toimingu tegemise aeg.

§ 21. Registrisse kantud andmete ja dokumentide säilitamine

Registrisse kantud andmete ja registri volitatud töötlejale esitatud dokumentide arhiveerimisel

ja säilitamisel lähtutakse arhiiviseadusest, käesolevast määrusest ja volitatud töötleja

kehtestatud korrast. Käesoleva määruse §-s 8 nimetatud isikuandmeid isikule antud kutse kohta

säilitatakse kümne aasta möödumiseni isiku surmast. Muid isikuandmeid säilitatakse nende

kehtivuse lõpuni.

4. peatükk

Registri rahastamine

§ 20. Registri rahastamine

Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutava töötleja eelarve kaudu.

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Triin Laasi-Õige

kantsler

Kutseseaduse eelnõu seletuskirja

juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 5

HARIDUS- JA TEADUSMINISTER

MÄÄRUS

Kutse andja valimiseks avaliku konkursi korraldamise täpsemad nõuded ja kord

Määrus kehtestatakse kutseseaduse § 14 lõike 5 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Kutset andva organi valimise avaliku konkursi korraldajaks on kutseseaduse § 10 lõike 2

alusel halduslepinguga volitatud kutseasutus (edaspidi kutseasutus).

(2) Kutse andjana tegutsemise õigus antakse juriidilisele isikule, riigiasutusele, õppeasutusele

või kohaliku omavalitsuse üksusele kutseasutuse otsusega kuni viieks aastaks.

(3) Kutse andjana tegutsemise õiguse võib anda tegutsemiseks ühele või mitmele kutse andjale

konkursi kutses määratud kutse või kutsete andmiseks.

§ 2. Konkursi välja kuulutamine

Kutseasutus kuulutab konkursi välja, kui kutsealale on kehtestatud kutsestandard ja täidetud

on üks järgmistest tingimustest:

1) kutsealal ei ole kutse andjat;

2) tegutseva kutse andja volituste lõppemiseni on jäänud vähem kui aasta;

3) kutse andja soovib lõpetada tegutsemise kutse andjana;

4) kutse andja ei täida oma ülesandeid, tema kutse andmise õigus on kehtetuks tunnistatud, on

välja kuulutatud tema pankrot või algatatud tema lõpetamine.

§ 3. Konkursiteade

(1) Teade konkursi läbiviimise kohta (edaspidi konkursiteade) avaldatakse kutseasutuse

veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes. Võimalusel avaldatakse teade ka vastava kutsetegevuse

valdkonnaga seotud teabekanalite kaudu.

(2) Konkursiteates märgitakse

1) kutse või kutsed, mille kutse andjana tegutsemise õigus antakse;

2) kas valitakse üks või mitu kutse andjat;

3) periood, milleks kutse andjana tegutsemise õiguse antakse;

4) konkursil osalemise tingimused;

5) konkursil osalemiseks nõutavate dokumentide loetelu;

6) konkursil osalemiseks esitatud taotluste hindamise kriteeriumid;

7) viide kutseasutuse veebilehele ja kontaktisiku kontaktandmed;

8) konkursil osalemise taotluse esitamise tähtaeg, koht ja viis;

9) konkursi eesmärgiks on ühe või mitme kutse andja valimine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3–5 nimetatud andmed võib konkursiteate

avaldamisel Ametlikes Teadaannetes asendada viitega kutseasutuse veebilehele, kus nimetatud

andmed avaldatakse.

(4) Konkursil osalemise taotluse esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui üks kuu alates konkursi

väljakuulutamise päevast.

(5) Kutseasutus on kohustatud vastama järelepärimisele konkursil osalemise kohta viie

tööpäeva jooksul, kuid mitte hiljem kui taotluse esitamise tähtajaks.

§ 4. Konkursil osalemiseks esitatavad dokumendid

(1) Konkursil osalemiseks esitab juriidiline isik või asutus kutseasutusele vastavasisulise

taotluse ning lisab sellele konkursiteates loetletud dokumendid.

(2) Konkursil osaleja esitab järgmised, kutseseaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tingimustele

vastavust tõendavad dokumendid:

1) konkursi osaleja põhikiri või põhimäärus;

2) viimase majandusaasta kinnitatud aruanne;

3) kutse andmise korraldamise üldine tegevuskava järgmise kolme aasta kohta;

4) andmed vahendite ja võimaluste kohta kutse andmise korraldamiseks – kutse- ja

hindamiskomisjoni tegevuseks vajalike ruumide, sisustuse ja muu vara olemasolu või nende

kasutamise võimaluste kohta;

5) Maksu- ja Tolliameti tõend ajatamata maksuvõlgnevuste puudumise kohta;

6) kutsekomisjoni kaasatud institutsioonide ja isikute nõusolekud kutsekomisjoni töös

osalemiseks;

7) kutse andmisega seotud tegevuse korraldamiseks määratud isiku nimi ja kontaktandmed;

8) andmed kutse andmisega seotud dokumentide töötlemise ja säilitamise toimumise kohta

kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega;

9) kutse andmise korra eelnõu;

10) kutse taotlemise ja kutse taastõendamise tasu kalkulatsioon;

11) eneseanalüüs.

(3) Eneseanalüüs sisaldab järgmisi andmeid:

1) põhjendus, miks konkursil osaleja sobib kutse andjana tegutsema;

2) ülevaade, kuidas tagab konkursil osaleja kutse andmise sõltumatuse, asjatundlikkuse ja

erapooletuse.

(4) Kutseasutus võib otsustada täiendavate dokumentide esitamise vajaduse vastava kutseala

või kutsetegevuse valdkonna eripärast tulenevalt.

(5) Taotlus ja dokumendid esitatakse kutseasutusele digitaalallkirjastatult.

§ 5. Konkursita valitava kutset andva organi esitatavad dokumendid

Kõrgkool esitab konkursita valitava kutse andja õiguse saamiseks kutseasutusele lisaks

kutseseaduse § 13 lõikes 5 nimetatud avaldusele kutsestandardist tulenevate kutsenimetuste ja

-tasemete loetelu ja neile vastavate õppekavade nimetused ja koodid Eesti hariduse

infosüsteemis.

§ 6. Konkursil osalemise taotluse tagasivõtmine või muutmine

(1) Konkursil osalejal on õigus oma taotlust enne taotluse esitamise tähtaja möödumist muuta.

(2) Konkursil osalejal on igal ajal õigus taotlus tagasi võtta.

§ 7. Konkursil osalemise taotluse rahuldamine

(1) Kutseasutus tagastab taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

(2) Kutseasutus vaatab esitatud konkursil osalemise taotlused läbi 10 tööpäeva jooksul taotluse

esitamise tähtpäevast arvates.

(3) Kutseasutus ei rahulda konkursil osalemise taotlust, kui:

1) konkursil osaleja ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) konkursil osaleja ei ole esitanud nõutud dokumente;

3) konkursil osaleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

4) konkursil osalejal on ajatamata riiklike maksude võlgnevusi.

(4) Kui esitatud taotlus ja dokumendid on esitatud tähtaegselt ning puudusteta edastatakse

taotlus hindamisele.

(5) Kutseasutuse otsus konkursil osalemise taotluse mitterahuldamise kohta edastatakse

taotluse esitajale kolme tööpäeva jooksul.

§ 8. Konkursil osalemise taotluste hindamine

(1) Kutseasutus võrdleb ja hindab esitatud taotluseid, lähtudes järgmistest

hindamiskriteeriumitest: 1) senine tegevus kutse andjana ja/või muu oskuste hindamise alane tegevus;

2) järgmise kolme aasta kutse andmise üldine tegevuskava;

3) kutse andmise korra vastavus sihtgrupi vajadustele ja võimalustele; 4) kutse andmise korralduse vastavus kutseseadusele, sealhulgas vahendite ja võimaluste

olemasolu kutse andmise korraldamiseks, kutse andmise korraldamiseks määratud isiku olemasolu ja pädevus, andmete kaitstus;

5) kutsekomisjoni koosseis, selle laiapõhjalisus ja liikmete kompetentsus; 6) kutse andmise ja taastõendamise tasu suuruse põhjendatus.

(2) Kutseasutus võib saata taotluse ekspertiisi, moodustades taotluste hindamiseks vastava

kutseala asjatundjatest nõuandva õigusega ekspertkomisjoni. Ekspertkomisjoni hindab taotlust

lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumitest.

(3) Ekspertkomisjoni liikmete puhul peab olema tagatud nende erapooletus ja sõltumatus.

Ekspertkomisjoni liikmeteks ei või olla konkursil osalevasse juriidilisse isikusse või asutusse

kuuluvad isikud.

§ 9. Konkursi võitja, teavitamine ja registreerimine

(1) Kutseasutuse otsusega kuulutatakse konkursi võitjaks juriidiline isik või asutus, kelle

taotlus oli käesoleva määruse§ 8 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitest lähtudes parim. Otsus

võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(2) Otsuse tegemise tähtaeg on kuud kuud konkursil osalemise taotluse esitamise tähtajast.

(3) Teate konkursi võitja/võitjate kohta edastab kutseasutus kõikidele konkursil osalejatele

kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(4) Konkursi võitja kantakse kutse andjana kutse- ja oskuste registrisse konkursiteates märgitud

perioodiks. Registreerimisel märgitakse kutsestandarditest tulenevad kutsed ja kutsetasemed,

mille suhtes on kutse andjal õigus kutseid anda.

§ 10. Konkursi luhtumine

(1) Konkurss loetakse luhtunuks, kui:

1) konkursil osalemiseks ei esitatud tähtaegselt ühtegi taotlust;

2) ühtegi konkursil osalemise taotlust ei rahuldatud .

(2) Konkursi luhtumisel kuulutab kutseasutus 30 päeva jooksul välja uue konkursi.

§ 11. Kutsenimetuste muutmine

Kutsenimetuste muutmisel ei muudeta kutse andmise õiguse tähtaega.

Kristina Kallas

haridus-ja teadusminister

Triin Laasi-Õige

kantsler

Kutseseaduse eelnõu seletuskirja

juurde

lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 6

HARIDUS- JA TEADUSMINISTER

MÄÄRUS

Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude loetelu ja ülemmäärad

Kutseseaduse § 26 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kutseõppe tasemeõppe õpilase õppe lõpetamiseks sooritatavate

kutseeksamite läbiviimisega seotud kulude loetelu ja ülemmäärad.

§ 2. Kutseeksamite kulude ülemmäärad

(1) Kutseeksamite läbiviimisega seotud kulude loetelu ja kulude ülemmäärad on kehtestatud

käesoleva määruse lisas.

(2) Kutseeksamite läbiviimisega seotud kulude ülemmäärad on esitatud kutseõppe

õppekavarühmade kaupa ning eristades teoreetilist, praktilist ning teoreetilisest ja praktilisest

eksamist kombineeritud eksamit.

§ 3. Rakendussäte

Kutseasutus viib kutse andmise tasud käesoleva määrusega kooskõlla hiljemalt XX.XX.2027.

aastaks.

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Triin Laasi-Õige

kantsler

Lisa „Kulude loetelu ja ülemmäärad“.

Haridus- ja teadusministri

määruse „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste

kutseeksami kulude loetelu ja ülemmäärad“ juurde

Lisa

Kulude loetelu ja ülemmäärad

Kutseeksamite läbiviimisega seotud kulude ülemmäärad õppekavarühmades

Õppevaldkond Õppekavarühm Teoreetilin

e eksam

Praktilin

e eksam

Kombineeritu

d eksam

Humanitaaria ja kunstid Audiovisuaalsed

tehnikad ja meedia

tootmine

41 € 78 € 89 €

Humanitaaria ja kunstid Käsitöö 38 € 73 € 83 €

Humanitaaria ja kunstid Muusika ja

esituskunstid

38 € 73 € 83 €

Info- ja

kommunikatsioonitehnoloogi

a

Andmebaaside ja

võrgu disain ning

haldus

61 € - -

Info- ja

kommunikatsioonitehnoloogi

a

Arvutikasutus 61 € - -

Info- ja

kommunikatsioonitehnoloogi

a

Tarkvara ja

rakenduste arendus

ning analüüs

61 € - -

Loodusteadused, matemaatika

ja statistika

Looduskeskkond ja

elusloodus

38 € - -

Põllumajandus, metsandus,

kalandus ja veterinaaria

Aiandus 38 € 109 € 120 €

Põllumajandus, metsandus,

kalandus ja veterinaaria

Põllundus ja

loomakasvatus

38 € 109 € 120 €

Põllumajandus, metsandus,

kalandus ja veterinaaria

Metsandus 52 € 134 € 151 €

Põllumajandus, metsandus,

kalandus ja veterinaaria

Kalandus 46 € 122 € 136 €

Põllumajandus, metsandus,

kalandus ja veterinaaria

Veterinaaria 38 € 109 € 120 €

Teenindus Juuksuritöö ja

iluteenindus

38 € 70 € 80 €

Teenindus Koduteenindus 38 € 70 € 80 €

Teenindus Majutamine ja

toitlustamine

38 € 70 € 80 €

Teenindus Reisimine, turism ja

vaba aja veetmine

48 € 89 € 103 €

Teenindus Transporditeenused 47 € 86 € 101 €

Tehnika, tootmine ja ehitus Arhitektuur ja

linnaplaneerimine

42 € 85 € 97 €

Tehnika, tootmine ja ehitus Ehitus ja

tsiviilrajatised

42 € 85 € 96 €

Tehnika, tootmine ja ehitus Elektroonika ja

automaatika

38 € 78 € 88 €

Tehnika, tootmine ja ehitus Elektrotehnika ja

energeetika

44 € 89 € 102 €

Tehnika, tootmine ja ehitus Keemiatehnoloogia ja

-protsessid

42 € 85 € 97 €

Tehnika, tootmine ja ehitus Mehaanika ja

metallitöö

43 € 86 € 100 €

Tehnika, tootmine ja ehitus Mootorliikurite,

laevandus- ja

lennundustehnika

48 € 97 € 113 €

Tehnika, tootmine ja ehitus Kaevandamine ja

rikastamine

38 € 78 € 88 €

Tehnika, tootmine ja ehitus Materjalide

töötlemine (puit,

paber, plast, klaas)

40 € 79 € 90 €

Tehnika, tootmine ja ehitus Tekstiili, rõivaste,

jalatsite valmistamine

ning naha töötlemine

38 € 78 € 88 €

Tehnika, tootmine ja ehitus Toiduainete

töötlemine

38 € 78 € 88 €

Tervis ja heaolu Meditsiinidiagnostika

- ja ravitehnoloogia

38 € 60 € 70 €

Tervis ja heaolu Teraapia ja taastusravi 40 € 62 € 72 €

Tervis ja heaolu Vanemaealiste ja

puudega inimeste

hooldamine

38 € 60 € 70 €

Tervis ja heaolu Lastehoid ja noorte

teenused

38 € 60 € 70 €

Tervis ja heaolu Sotsiaaltöö ja

nõustamine

38 € 60 € 70 €

Ärindus, haldus ja õigus Majandusarvestus ja

maksundus

48 € 84 € 98 €

Ärindus, haldus ja õigus Rahandus, pangandus

ja kindlustus

54 € 94 € 112 €

Ärindus, haldus ja õigus Juhtimine ja haldus 49 € 85 € 101 €

Ärindus, haldus ja õigus Turundus ja reklaam 43 € 72 € 85 €

Ärindus, haldus ja õigus Sekretäri- ja

kontoritöö

38 € 64 € 74 €

Ärindus, haldus ja õigus Hulgi- ja

jaekaubandus

38 € 64 € 74 €

Ärindus, haldus ja õigus Tööoskused 38 € 65 € 74 €

Kutseeksami väljatöötamise ja arendamise kulude ülemmäär

Kõik kutseeksamid 2900 €

Kutsekomisjoni tööga seotud kulude

ülemmäär ühe taotleja kohta ühes

kalendriaastas

20 €

Kutseseaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 7

HARIDUS- JA TEADUSMINISTER

MÄÄRUS

Kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise

täpsem kord

Kutseseaduse § 7 lõike 3 ja § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk

Kutsestandardi koostamine ja muutmine

§ 1. Kutsestandardi koostamise algatamine

(1) Kutsestandardi koostamise kirjalik ja põhjendatud ettepanek esitatakse kutseseaduse § 10

lõikes 2 nimetatud kutseasutuse ülesandeid täitvale asutusele (edaspidi kutseasutus).

(2) Kutseasutus analüüsib kutsestandardi koostamise vajalikkust, kaasates vajadusel

valdkondlikke eksperte ja otsustab selle väljatöötamise.

§ 3. Kutsestandardi kavandi väljatöötamine

(1) Kutseasutus koostab kutsestandardi kavandi, tuginedes olemasolevatele kutsestandarditele,

rahvusvahelistele standarditele, tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringutele (edaspidi OSKA),

kutse- ja oskuste registri andmetele ning muudele rahvusvahelistele oskuste- ja

ametikirjelduste andmebaasidele.

(2) Kutseasutus võib kutsestandardi kavandi väljatöötamisse kaasata valdkonna eksperte.

§ 4. Kutsestandardi kavandi hindamine

(1) Kutsestandardi kavand esitatakse ettepanekute tegemiseks vastava valdkonna

eksperdikogule ja avalikuks tagasisideks.

(2) Kutseasutus analüüsib esitatud hinnanguid ja ettepanekuid ning korrigeerib vajadusel

kutsestandardi kavandit.

§ 5. Kutsestandardi paigutumine kvalifikatsiooniraamistikus

(1) Kutseasutus kinnitab kutsestandardi kvalifikatsiooniraamistiku taseme.

(2) Kutsestandardi tase kinnitatakse lähtudes kompetentside vastavusest

kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldustele ning tuginedes valdkondliku eksperdikogu

ekspertarvamusele.

§ 6. Kutsestandardi kehtestamine

(1) Kutsestandardi kehtestab kutseasutus otsusega.

(2) Kehtestatud kutsestandard kantakse kutse- ja oskuste registrisse.

§ 7. Kutsestandardi kehtivus

(1) Kutsestandard kehtib kutsestandardis märgitud aja.

(2) Kutsestandardi kehtivuse pikendamise vajaduse hindamiseks analüüsib kutseasutus

hiljemalt aasta enne kutsestandardi kehtivusaja lõppu kutsestandardit ja selle muutmise

vajadust.

(3) Kutsestandardi pikendatud kehtivusaeg kantakse kutse- ja oskuste registrisse.

§ 8. Kutsestandardi muutmine

(1) Kutsestandardi muutmine toimub käesoleva määruse §-des 1–7 kutsestandardi koostamise

kohta kehtestatud korras.

(2) Muudetud kutsestandardi kehtivusaeg märgitakse asjaomases kutsestandardis.

2. peatükk

Kutsestandardi vormistamine

§ 9. Kutsestandardi ülesehitus

(1) Kutsestandard koosneb järgmistest osadest:

1) kutsetase ja -nimetus;

2) A-osa kutsekirjeldus;

3) B-osa kutsenõuded;

4) C-osa üldteave ja lisa.

(2) Vajadusel lisatakse kutsestandardile selgitava sisuga lisad.

§ 10. Kutsetase ja -nimetus

Kutsestandardi kutsetaseme ja kutsenimetuse osas sätestatakse kutsetase

kvalifikatsiooniraamistikus ja kutsenimetus, samuti võimalikud spetsialiseerumised.

§ 11. A-osa

(1) Kutsestandardi A-osas kirjeldatakse töövaldkonda, eesmärki ja sisu, tegevusi,

töövahendeid, töökeskkonda ja selle eripära, kutsealast tegevust toetavaid isikuomadusi ja

võimeid ning sobivat kutsealast ettevalmistust. A-osa on kirjeldav ja informatiivne.

(2) Kutsestandardi A-osa koostamisel lähtutakse tööanalüüsist. Kutsetegevuse ja tööülesannete

kirjeldamisel määratletakse tööprotsessist tulenevad terviklikud töö osad.

§ 12. B-osa

(1) Kutsestandardi B-osas kirjeldatakse A-osas loetletud tööülesannete täitmisel tehtavaid

tegevusi vaadeldavate ja mõõdetavate kompetentsidena.

(2) B-osa on aluseks õppe- ja koolituskavade koostamisele ning kutsealase kompetentsuse

hindamisele.

§ 13. C-osa

Kutsestandardi C-osa sisaldab üldist teavet kutsestandardi koostajate, kinnitajate ja

kehtivusaja, statistilistele koodidele vastavuse, kutse andmise, seonduvate õppekavade jms

kohta.

§ 14. Kutsestandardi vormistamise juhend

(1) Kutsestandardi vormistamise juhendi kinnitab kutseasutus.

(2) Kutsestandardi vormistamise juhendi avalikustab kutseasutus veebilehel.

3. peatükk

Kompetentsiprofiili koostamine

§ 15. Kompetentsiprofiili koostamise algatamine

(1) Kompetentsiprofiilid koostatakse valdkonna kompetentsiprofiilidena või ameti

kompetentsiprofiilidena.

(2) Kirjalik ja põhjendatud ühisettepanek kompetentsiprofiili koostamiseks esitatakse

tööandjate ja õppeasutuste poolt kutseasutuse ülesannete täitjale.

(3) Kutseasutus analüüsib kompetentsiprofiili koostamise vajalikkust, kaasates vajadusel

valdkondlikke eksperte ja otsustab selle väljatöötamise.

(4) Kompetentsiprofiil koostatakse juhul, kui on vajadus õppe- või koolituskavade loomiseks

või arendamiseks.

§ 16. Kompetentsiprofiili kavandi väljatöötamine

(1) Kutseasutus koostab kompetentsiprofiili kavandi tuginedes Eesti oskuste ja

ametikirjelduste andmebaasidele, olemasolevatele kutsestandarditele, rahvusvahelistele

standarditele, OSKA-le, kutse- ja oskuste registri andmetele ning muudele rahvusvahelistele

oskuste- ja ametikirjelduste andmebaasidele.

(2) Kompetentsiprofiilide koostamisel lähtutakse kutseasutuse kinnitatud

kompetentsiprofiilide koostamise metoodikast, mis tagab

kompetentside ühtse struktuuri ja võrreldavuse.

(3) Kutseasutus võib kompetentsiprofiili kavandi väljatöötamisse kaasata valdkonna eksperte.

§ 18. Kompetentsiprofiili kavandi hindamine

(1) Kompetentsiprofiili kavand esitatakse hindamiseks ja ettepanekute tegemiseks vastava

valdkonna eksperdikogule, ettevõtetele ja õppeasutustele ning vajadusel teistele asjakohastele

ekspertidele.

(2) Kutseasutus analüüsib esitatud hinnanguid ja ettepanekuid ning korrigeerib vajadusel

kompetentsiprofiili kavandit.

§ 19. Kompetentsiprofiili paigutumine kvalifikatsiooniraamistikus

(1) Kutseasutus kinnitab kompetentsiprofiili kvalifikatsiooniraamistiku taseme.

(2) Kompetentsiprofiili tase kinnitatakse lähtudes kompetentside vastavusest

kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldustele ning tuginedes valdkondliku eksperdikogu

ekspertarvamusele.

§ 20. Kompetentsiprofiili kehtestamine

(1) Kompetentsiprofiili kehtestab kutseasutus oma otsusega.

(2) Kinnitatud kompetentsiprofiil kantakse kutse- ja oskuste registrisse.

(3) Kui kutseasutus otsustab kompetentsiprofiili mitte kinnitada, viiakse sisse vajalikud

parandused ning täiendused, misjärel valdkondlik eksperdikogu valideerib selle uuesti.

§ 21. Kompetentsiprofiili kehtivus

(1) Kompetentsiprofiil kehtestatakse tähtajatult.

(2) Muudatuste korral kehtestatakse uus versioon ning eelmine tunnistatakse kehtetuks.

§ 22. Kompetentsiprofiili muutmine

(1) Kompetentsiprofiil muutmine toimub §-des 15–21 kompetentsiprofiili koostamise kohta

kehtestatud korras.

(2) Muudetud kompetentsiprofiil kehtivuse algus märgitakse kutse- ja oskuste registris.

Muudetud kompetentsiprofiili kehtima hakkamisel kuulutatakse kompetentsiprofiili eelmine versioon kehtetuks.

3. peatükk

Kompetentsiprofiili vormistamine

§ 23. Kompetentsiprofiili ülesehitus

(1) Kompetentsiprofiil koosneb järgmistest osadest: nimetus ja Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase, töö kirjeldus, üldoskused, kompetentsid, tulevikutrendid,

õppemahu hinnang profiili ja kompetentsi lõikes.

(2) Vajadusel lisatakse kompetentsiprofiilile selgitava sisuga lisad. § 24. Kompetentsiprofiili vormistamise juhend

(1) Kompetentsiprofiili vormistamise juhendi kinnitab kutseasutus.

(2) Kompetentsiprofiili vormistamise juhendi avalikustab kutseasutus veebilehel.

4. peatükk

Määruse rakendamine

§ 25. Rakendussäte

Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud korras kinnitatud kutsestandardi kehtivusaega

võib kutseasutus pikendada ilma käesoleva määruse §-s 7 kehtestatud korda järgimata kuni

uue kutsestandardi kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui 31. detsember 2028. aasta.

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Triin Laasi-Õige

kantsler