Kutseseaduse eelnõu osas arvamuse andmine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lp Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusministeerium

Teie: 18.02.2026 nr HTM/26-0233/-1K

Meie: 30.03.2026 nr 1-7/73-3

Kutseseaduse eelnõu osas arvamuse andmine

Lugupeetud Kristina Kallas

Siseministeerium kooskõlastab kutseseaduse eelnõu alltoodud tähelepanekutega arvestamisel:

1. Kõrgkool kui kutse andja ja esmakutse andja (§ 13 ja § 16)

Eelnõu kohaselt on kõrgkoolil võimalus saada § 13 lõike 5 alusel kutse andja õigus ning lisaks

on kõrgkoolil (õppeasutusel) võimalik saada esmakutse andja õigus (§ 15 lg 1). Esmakutse

andjale on § 16 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud mitmed lihtsustused, kuid kõrgkoolile kui kutse

andjale, kelle tasemeõppekava vastab kutsestandardile, erisusi ette nähtud ei ole.

Peame oluliseks, et seletuskirjas oleks selgemalt avatud:

 kuidas suhestub kõrgkooli roll kutse andjana ja esmakutse andjana;

 millist lisaväärtust nähakse § 13 lõike 5 erisusega võrreldes üldise esmakutse andja

regulatsiooniga.

Lisaks teeme ettepaneku kaaluda seaduse tasandil võimalust, et kõrgkoolile, kes on üksnes

esmakutse andja (st ei tegutse paralleelselt kui „täismahus“ kutse andja samadele kutsetele),

laienevad § 16 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud lihtsustused samadel alustel teiste esmakutse

andjatega. See aitaks tulevikus vältida olukorda, kus kõrgkool satub rangema regulatsiooni alla

ainult seetõttu, et annab tasemeõppekava alusel esmakutset, kuid ei soovi ega pea olema laiemas

mõttes kutse andja.

Võimalik uus sõnastus § 16 lõikele 2 ja 3:

(2) Esmakutseandjaks olev õppeasutus ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 5 nimetatud kõrgkool

täidavad esmakutse ja kutse andjana järgmisi ülesandeid:

1) hindamisjuhendite ja teiste esmakutse ja kutse andmiseks vajalike dokumentide

väljatöötamine ja kehtestamine;

2) kompetentsuse hindamine sobilikus õppe- või töökeskkonnas, kaasates valdkonna

tööandjaid;

3) esmakutse ja kutse andmine;

4)esmakutse ja kutse andmisega seonduvate andmete edastamine kutseasutusele kutse- ja

oskuste registrisse kandmiseks.

(3) Õppeasutusele ei kohaldata esmakutse ja kutse andmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning

käesoleva seaduse §-des 19, 20 lõikes 2, 21 ja 22 sätestatut.

2 (4)

2. Kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni liikmete sõltumatus (§ 21 ja § 22)

Eelnõu § 22 lõike 5 kohaselt kohaldatakse hindamiskomisjoni liikmetele § 21 lõigetes 4 ja 5

kehtestatud nõudeid. Eelnõu § 21 lõige 4 sätestab keelu osaleda hindamisel, kui liige on vahetult

seotud ettevalmistava koolituse või väljaõppega, on taotleja tööandja või muul viisil isiklikult

huvitatud või on osalenud hindamiskomisjoni töös. Eelnõu § 21 lõige 5 näeb ette, et kutse

andmise korras tuleb kirjeldada erapooletuse ja kvaliteetse hindamise tagamise meetmed juhul,

kui lõikes 4 toodud kriteeriume ei ole võimalik täita.

Üldjoontes lahendab § 21 lõige 5 senise kitsaskoha seaduses spetsiifiliste valdkondade jaoks,

kus ongi vaid üks tööandja ja üks õppeasutus (nt Päästeamet, Sisekaitseakadeemia), kelle puhul

oli ka seniajani murekohaks 1/3 nõude täitmine. Esitatud eelnõus on küll lisatud erisuse loomise

võimalus, kuid § 21 ise on sõnastatud oluliselt rangemaks, mille kohaselt ei tohiks

hindamiskomisjoni üldse kuuluda kutse taotleja tööandja ega teda koolis ettevalmistanud

õppejõud. See tähendab, et meie valdkonnas ei ole võimalik enam ka osaliselt seaduse nõuetele

vastata, sest näiteks päästja, päästemeeskonnajuhi ja ka demineerimiskutsete puhul on kutse

taotleja ainsaks tööandjaks Eestis Päästeamet ning nii kutsekomisjoni kui hindamiskomisjoni

liikmeid ei ole võimalik mujalt kaasata. Loodud on küll erisus, kuid arvestades, et

Sisekaitseakadeemia puhul tuleb põhjendada uues versioonis enam mitte osalist, vaid täielikku

mitte vastamist seadusele, siis eelistame lahendust, kus saaksime osaliselt vastavuse luua ning

põhjendame erandina, miks ei ole seda täielikult võimalik tagada.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku:

 täiendada seletuskirja näidetega sõltumatuse riive vähendamise meetmetest;

 ning kaaluda seaduse tasandil 1/3 põhimõtte säilitamist, mis annaks selge aluse

tööandjate ja koolitajate osalemisele.

Võimalik uus sõnastus § 21 lõike 4 muutmiseks (1/3 põhimõte):

„(4) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku kompetentsuse hindamisel ega

kutse andmise otsustamisel, kui:

1) ta on vahetult seotud kutset taotlevale isikule kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või

väljaõppe korraldamisega, v.a juhul, kui selliste liikmete osakaal kutsekomisjoni koosseisus

ei ületa ühte kolmandikku ning on rakendatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud

sõltumatuse tagamise meetmed;

2) ta on kutset taotleva isiku tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest, v.a

juhul, kui selliste liikmete osakaal kutsekomisjoni koosseisus ei ületa ühte kolmandikku ning

on rakendatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud sõltumatuse tagamise meetmed;

3) ta on osalenud hindamiskomisjoni töös või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema

erapooletuses.“

 Lisaks, arvestades tasemeõppe eripära (praktikajuhendaja on ühtlasi koolitaja, kes

paratamatult osaleb hindamises), teeme ettepaneku lisada tasemeõppe kohta erisäte:

Võimalik uus lõige § 21-s:

„(4^1) Tasemeõppekava raames toimuvas kompetentsuse hindamises võib hindamiskomisjoni

või kutsekomisjoni liikmena osaleda tasemeõppekava õppejõud või praktikajuhendaja

tingimusel, et on tagatud erapooletus ning rakendatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 5

sätestatud sõltumatuse tagamise meetmed.“

3. Esmakutse andja hindamiskomisjoni liikme sõltumatuse meetmete dokument (§ 22

lõige 5)

3 (4)

Eelnõu § 16 lõike 3 järgi ei kohaldata õppeasutusele esmakutse andmisel paragrahvi 16 lõikes

1, §-s 19, § 20 lõikes 2 ja §-s 21 sätestatut. Teisisõnu ei moodusta esmakutse andjaks olev

õppeasutus kutsekomisjoni ega kehtesta kutse andmise korda, mis peaks reguleerima

muuhulgas hindamiskomisjoni liikmetele esitatavaid nõudeid. Eelnõu § 22 lg 5 järgi

kohalduvad aga hindamiskomisjoni liikmetele § 21 lg 4 ja 5 nõuded ehk samad sõltumatuse ja

pädevuse nõuded, mis kutsekomisjoni liikmele. Eelnõu § 21 lg 5 järgi peavad kutse andmise

korras olema kirjeldatud erapooletu ja kvaliteetse hindamise tagamise meetmeid.

Kuivõrd esmakutse andjana tegutseval õppeasutusel ei ole § 16 lõike 2 järgi kutse andmise

korda ning hindamiskomisjoni ülesanded seostuvad analoogselt kutsekomisjonile ennekõike

kutse andjaga, teeme tõlgendusküsimuste vältimiseks ettepaneku täiendada eelnõu § 16 lg-t 3

ning lisada kohaldamisele mittekuuluvate sätete loetellu ka viide §-ile 22.

Juhul, kui hindamiskomisjon tuleb moodustada ka esmakutse andjal (st § 22 on mõeldud

kohalduma), siis palume täpsustada, millises dokumendis esmakutse andja vastavad meetmed

ette näeb, viidates § 16 lõike 2 punktis 1 nimetatud dokumendile.

4) Esmakutse elektrooniline kutseeksam ja infosüsteem (§ 16 lõige 4)

Eelnõu § 16 lõike 4 kohaselt viib kutseõppeasutus esmakutse andmisel korraldatava

elektroonilise kutseeksami läbi riiklikus eksamite hindamissüsteemis. Peame sellist sõnastust

liiga piiravaks, arvestades, et mitmel õppeasutusel on juba kasutusel või arendamisel oma

elektroonilised eksamisüsteemid, mis vastavad andmekaitse, turvalisuse ja kvaliteedi nõuetele.

Teeme ettepaneku sõnastust avardada nii, et riiklik eksamite hindamissüsteem on üks võimalik

lahendus, kuid mitte ainus.

Võimalik uus sõnastus § 16 lõikele 4:

„(4) Kutseõppeasutus viib esmakutse andmisel korraldatava elektroonilise kutseeksami läbi

riiklikus eksamite hindamissüsteemis või muus kutseõppeasutuse või kutse andja poolt

kasutatavas elektroonilises hindamissüsteemis, mis vastab kutseseaduse ning selle alusel

kehtestatud õigusaktide andmekaitse, turvalisuse ja kvaliteedi nõuetele.“

5) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppe õpilaste kulud (§ 26 lõige 5)

Eelnõu § 26 lõike 5 kohaselt ei kohaldata § 26 sätteid sisekaitselise või riigikaitselise

rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppe õpilastele kutse andmise kulude katmisel. Praktikas

katab nende õppurite kutse andmise kulud riik, sisekaitselise õppeasutuse puhul

Siseministeerium, haridusvaldkonnas üldjuhul HTM-i baasrahastuse kaudu, kuid praegune

sõnastus ei ava seda loogikat lugejale üheselt.

Teeme kaks võimalikku ettepanekut:

 Variant A: erisuse väljajätmine seadusest „§ 26 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.“

Sellisel juhul selgitada seletuskirjas, et sisekaitselise rakenduskõrgkooli tasemeõppe kutse

andmise kulud katab Siseministeerium oma eelarvest.

 Variant B: volitusnormi ja riigipoolse katmise sätestamine „(5) Sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppe õpilasele kutse

andmise kulud katab riik Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi eelarvest vastavalt kooli

alluvusele. Vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsustava korra, kuidas kulud

kaetakse ja millistel tingimustel võib kulude katmisel rakendada soodustusi või erandeid.“

4 (4)

Palume eelnõu koostajatel valida siinkohal sobivam lahendus; meie hinnangul on Variant A

normitehniliselt lihtsam, samas kui Variant B annab selgema volitusnormi kulude katmise

detailsuse reguleerimiseks.

Lisaks on eelnõu rakendusaktis rahvastikuregistriga seoses sätteid, mille osas palume

seaduseelnõu koostajatel määruse eelnõu kindlasti ka Siseministeeriumile kooskõlastamisele

saata. See on oluline seetõttu, et regulatsiooni puhul oleks lahendatavad ka need olukorrad, kus

ainult rahvastikuregistri päring ei pruugi tulemusi anda (nt kui inimesel ei ole isikukoodi).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Häli Allas 6125069

[email protected]