Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmise määruse eelnõu

EELNÕU

09.02.2026

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri

9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmise määruse eelnõu

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 alusel.

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“

§ 30 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolevas lõikes sätestatud keeld ei laiene juhtratastega eriveeremile.“.

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Marten Kokk kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus - ja

Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium

18.02.2026 nr 1-4/26/702

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a

määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmise määruse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks majandus- ja taristuministri

9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmise määruse eelnõu. Palume oma seisukoht esitada hiljemalt 28. veebruariks 2026.a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Edelaraudtee AS, AS Eesti Raudtee, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, AS Eesti Liinirongid, SIA “LDZ Cargo” Eesti filiaal, AS Skinest Rail,

Enefit Power OÜ, AS GoRail, Maardu Raudtee AS, OÜ Operail

Marko Roots, 639 7656

[email protected]

1

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 alusel.

Määruse eesmärk on täpsustada majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ § 30 lõikes 4 sätestatud keeldu ning sätestada sellest erand juhtratastega eriveeremile. Muudatuse eesmärk on kõrvaldada õiguslik ebaselgus ning viia

regulatsioon vastavusse raudteetaristu praktilise kasutamise vajaduste ja tehnilise tegelikkusega.

Praktikas on ilmnenud olukordi, kus kehtiv sõnastus võib põhjendamatult piirata juhtratastega eriveeremi kasutamist raudteeinfrastruktuuri hooldus-, mõõdistus- või eritoimingute tegemisel. Eelnõu sihtrühmaks on eelkõige raudteeinfrastruktuuri majandajad, raudtee-ettevõtjad ning

raudteel hooldus- ja eritoiminguid tegevad ettevõtjad, kes kasutavad juhtratastega eriveeremit.

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruses nr 71 „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ üks muudatus:

• paragrahvi 30 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas lõikes sätestatud keeld ei laiene juhtratastega eriveeremile.“

Muudatus ei muuda paragrahvi lõike 4 põhireeglit, vaid sätestab sellest selgesõnalise erandi kitsalt määratletud veeremiliigile. Muudatus on olemuselt täpsustav ning suurendab

õigusselgust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudtee

valdkonnajuht Indrek Laineveer (639 7636, [email protected]) ja peaspetsialist Marko Roots (639 7656, [email protected]). Määruse õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (6260717,

[email protected]). Eelnõu keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja

Inge Mehide ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ § 30 lõiget 4.

Kehtiv regulatsioon

Määruse § 30 lõige 4 sätestab keelu tegevuse või olukorra suhtes. Kehtiv sõnastus ei sisalda erisust juhtratastega eriveeremi puhul, mistõttu võib seda tõlgendada nii, et keeld laieneb ka

juhtratastega eriveeremile, kuigi selle tehnilised omadused, kasutamise viis ja eesmärgid

2

erinevad oluliselt tavapärasest veeremist. Määruse § 30 lõike 4 alusel on keelatud iseliikuval

eriveeremil liigelda iseseisvalt rongiliikluseks avatud jaamavahel, kui iseliikuva eriveeremi konstruktsiooni eripära tõttu ei ole juhiruumi võimalik paigaldada liikumisel ettenähtud

parameetreid registreerivat kiirusmeerikut või pardaarvutit ja raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseadet koos autostopiseadmega.

Muudatuse sisu

Paragrahvi 30 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolevas lõikes sätestatud keeld ei laiene juhtratastega eriveeremile.“

Muudatus kehtestab selgesõnalise erandi juhtratastega eriveeremile. Juhtratastega eriveerem on oma olemuselt spetsiaalne tehniline vahend, mida kasutatakse peamiselt:

• raudteeinfrastruktuuri hooldus- ja remonditöödel, • mõõdistus- ja kontrolltöödel, • avariitöödel,

• muudel erakorralistel või spetsiifilistel töödel.

Selline veerem liigub üldjuhul väikese kiirusega, kontrollitud tingimustes ning järgides vastavalt tööde iseloomule kehtestatud ohutusnõudeid. Seetõttu ei ole põhjendatud selle samastamine muu veeremiga.

Muudatuse põhjendus

Muudatus on vajalik järgmistel põhjustel: 1. Õigusselgus – kehtiv sõnastus võib tekitada vaidlusi ning ebaselgust järelevalve- ja

rakenduspraktikas.

2. Proportsionaalsus – juhtratastega eriveeremi suhtes sama keelu kohaldamine nagu muu veeremi suhtes ei ole proportsionaalne.

3. Praktiline vajadus – raudteeinfrastruktuuri hooldus- ja avariitööd eeldavad juhtratastega eriveeremi paindlikku kasutamist ka rongiliikluseks avatud jaamavahel.

4. Ohutus – juhtratastega eriveeremi kasutamine toimub üldjuhul täiendavate

ohutusmeetmete ja töökorralduslike juhiste alusel, mistõttu ei suurene liiklusohu risk. Muudatus ei vähenda ohutusnõudeid, vaid täpsustab nende kohaldamisala.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Muudatus puudutab siseriiklikku õigusselgust ning ei ole vastuolus Euroopa Liidu raudteeohutuse ega koostalitlusvõime regulatsioonidega.

Muudatusega ei kehtestata uusi tehnilisi tõkkeid ega diskrimineerita turuosalisi. 4. Määruse mõjud

Mõju raudteeohutusele

Muudatusel ei ole negatiivset mõju raudteeohutusele. Juhtratastega eriveeremi kasutamine jääb endiselt allutatuks muudele ohutus- ja töökorralduslikele nõuetele.

3

Sotsiaalne mõju, sh demograafiline mõju

Otsene sotsiaalne mõju puudub. Kaudselt võib muudatus parandada raudteeinfrastruktuuri hooldamise efektiivsust ning seeläbi teenuse kvaliteeti ja tööohutust. Muudatusel ei ole

demograafilist mõju.

Määruse mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.

Majanduslik mõju

Oluline majanduslik mõju puudub. Muudatus ei too ettevõtjatele kaasa lisakohustusi ega -kulusid. Pigem võib väheneda haldus- ja tõlgenduskulu.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju puudub.

Mõju regionaalarengule

Mõju puudub.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Oluline mõju puudub. Järelevalveasutuste töö võib muutuda selgema regulatsiooni tõttu mõnevõrra lihtsamaks, kuid see ei too kaasa struktuurseid ega organisatsioonilisi muudatusi.

Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele eelnõus uusi nõudeid ei sätestata, mistõttu sellekohased mõjud puuduvad. Samuti ei muutu riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

ülesannete ega pädevuse jaotus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei eelda riigieelarvelisi kulutusi. Ettevõtjatele ei kaasne lisakulusid. Tulude suurenemist ei prognoosita, kuid kaudselt võib paraneda töö efektiivsus ja väheneda õigusvaidluste risk.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks elektroonilise infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Edelaraudtee ASile, ASile Eesti Liinirongid,

ASile Eesti Raudtee, OÜ-le Operail, ASile GoRail, Skinest Rail ASile, SIA „LDZ Cargo“ Eesti filiaalile, Maardu Raudtee ASile, Enefit Power OÜ-le, GoTrack OÜ-le ja

Leonhard Weiss OÜ-le. Laekunud ettepanekud analüüsitakse ning põhjendatud muudatused võetakse võimaluse l

arvesse. Vajaduse korral koostatakse kooskõlastustabel.