Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmine

1

majandus- ja taristuministri

……….2022. a määrus nr….

„Raudtee tehnokasutuseeskiri“

Lisa 4

(muudetud sõnastuses)

Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend

1. peatükk

Üldsätted

1. Reguleerimisala 1.1 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendis

sätestatakse raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ning nende seadmete hoiu ja käitamise

tehnilised nõuded ning raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise,

signalisatsiooniseadmetega seadmestamise ja liiklusohutuse tagamise nõuded.

1.2 Käesolev raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise

juhend kehtib kasutuses, ehitusjärgus ja projekteerimise staadiumis olevatele

raudteeülesõidukohtadele ja -ülekäigukohtadele.

2. peatükk

Raudteeületuskoha nõuded

2. Raudteeületuskoha üldnõuded

2.1 Raudteeületuskoha kate on raudbetoonist, kummist, puidust, asfaltbetoonist, betoonist

või muu omavahel kombineeritud materjalist valmistatud kate, mis asub rööbaste vahel ja

mõlemal pool raudteed, ulatudes minimaalselt 1 meetri kaugusele rööpa välisküljest. Teekatte

välispiir peab olema rööpaga paralleelne.

2.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tagama raudteeületuskoha katte, rennide,

liikluskorraldusvahendite, teljeloendurite, raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni,

tõkkepuude, gabariiditähiste, valgustuse ning tähispostide ja muude asjakohaste tehniliste ja

ohutust tagavate vahendite nõuetekohase paigaldamise, korrashoiu ning punktis 7.6 toodud

nõuetekohase nähtavussektori olemasolu.

2.3 Avalikult kasutatava raudteeületuskoha kate peab rööbaste vahel olema 0–25 mm

rööpapea pealispinnast kõrgem ning rööbaste välisküljel 100 millimeetrit, lubatud

kõrvalekaldega +/- 10 millimeetrit, ulatuses rööpast ühel tasapinnal rööpapea pealispinnaga või

sellest kuni 5 mm madalam või tehtud elastsest materjalist rööpa kulumise kompenseerimiseks.

2.4 Raudteeveeremi rattapaaride vaba läbisõidu tagamiseks peab raudteeületuskoha katte ja

rööpapea töötavate pindade vahel olema renn, mille laius on raudteeprojektist tulenevalt 70–

100 millimeetrit, lubatud kõrvalekalle +/- 10 millimeetrit, ja sügavus vähemalt 45 millimeetrit.

2.5 Avalikult kasutataval raudteeületuskohal ei tohi sirgel teelõigul renni laius ületada

75 mm.

2.6 Raudteeületuskoha katte keskmise osa ja rööparenni vahel ning rööpa väliskülje ja rööpa

katteplaadi vahel ei tohi olla tühimikku üle 10 mm, sealhulgas raudteeületuskoha katte või

pinnase deformeerumist.

2

2.7 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tagama, et raudtee signalisatsioonisüsteem

võimaldab signaali saamise raudteeveeremilt arvestusega, et raudteeületuskoha automaatse

foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude olemasolul need õigeaegselt ja automaatselt lülituks.

2.8 Liiklusmärkide, ülesõidufooride ja kattemärgistuse (edaspidi ka liikluskorraldusvahend)

ülesanne on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ja luua tingimused ohutuks

liikluseks.

2.9 Liiklusmärgid peavad olema liiklejatele nähtavad ning ei tohi olla varjatud taimestiku,

ehitise, reklaamtahvli või muu esemega.

2.10 Keelatud on kasutada liikluskorraldusvahendit, mis on deformeerunud või muul viisil

rikutud. Liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus peab vastama standardite EVS 613, EVS

614 ja EVS 615 või samaväärsetele nõuetele.

2.11 Teehooldustööd ei tohi kahjustada raudteeületuskoha katet, raudteed ja

liikluskorraldusvahendeid.

2.12 2024. aasta 1. jaanuariks peavad raudteeületuskohad olema valgustatud. Valgustus peab

vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ sätestatud nõuetele ja linnapiirkonnas standardi EVS 843 nõuetele või olema

standardiga samaväärsed.

2.13 Eelteate ajad raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks

peavad vastama käesoleva juhendi 5. peatüki nõuetele.

2.14 Automaatikaga raudteeületuskoht varustatakse monitooringuseadmetega, mis teatavad

tõrgete või rikete olemasolust raudteeületuskoha seadmete töös.

2.15 2024. aasta 1. jaanuariks peab raudteele paigaldama raudteeületuskohast kuni 500 meetri

kaugusele rongide liikumise suunas paremale poole peateed, kas rööbastee äärde või

rööbasteede vahele, alalised hoiatavad signaalmärgid „Vile andmise koht“. Sõltuvalt kohalikest

oludest võib signaalmärki korrata. Kui raudteeülesõidukoht ja raudteeülekäigukoht asuvad

lähestikku, siis arvestatakse vile andmisel aeglasemalt reageeriva raudteeületuskoha

vajadustega.

3. Raudteeületuskoha ülevaatus

3.1 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab teostama iseseisvalt raudteeületuskoha ning selle

seadmete ja liikluskorraldusvahendite kontrollimist vastavalt raudteeinfrastruktuuri majandaja

kehtestatud juhendis määratud korrapärasusega, kuid mitte harvem kui raudteeületuskohtade ja

seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed ekspluatatsioonitingimused ette näevad.

3.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja korraldab regulaarselt vastavalt käitustingimustele

tema omandisse või valdusesse kuuluvate avalikult kasutatavate raudteeületuskohtade ja nende

seadmete ning raudteeületuskohale suubuvate teede liikluskorraldusvahendite komisjonilist

ülevaatust.

3.3 Regulaarsed ülevaatuskomisjonid avalikult kasutatavatel raudteeületuskohtadel peavad

toimuma vähemalt iga kolme aasta tagant.

3

3.4 Regulaarse ülevaatuskomisjoni koosseisu kaasatakse raudteeinfrastruktuuri majandaja

poolt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeveoettevõtja, tee omaniku või

valdaja, kohaliku omavalitsuse, Politsei- ja Piirivalveameti ja Transpordiameti esindaja või

muu põhjendatud huvi või kompetentsi omav isik.

3.5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeinfrastruktuuri majandaja,

raudteeveoettevõtja, tee omaniku või valdaja, kohaliku omavalitsuse, Politsei- ja

Piirivalveameti või Transpordiameti esindaja või asjasse puutuva kolmanda isiku põhjendatud

ettepaneku alusel moodustab raudteeinfrastruktuuri majandaja või Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet erakorralise raudteeületuskoha ülevaatuskomisjoni.

3.6 Raudteeinfrastruktuuri majandaja koostab ülevaatuskomisjoni läbiviimiseks vajaliku

töödokumendi, mis sisaldab muuhulgas ülevaadet raudteeületuskohale kehtestatud nõuetest,

kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsetest ekspluatatsioonitingimustest ja muust

teabest, mille alusel on võimlik hinnata raudteeületuskoha ohutuses.

3.7 Ülevaatuskomisjoni korraldaja vormistab komisjoni töö tulemused kirjalikult ning

edastab 10 tööpäeva jooksul peale paikvaatluse lõppemist ülevaatuskomisjoni liikmetele

kinnitamiseks. Erakorralise ülevaatuskomisjoni tulemuste kokkuvõte vormistatakse kirjalikult

ja edastatakse komisjoni liikmetele kinnitamiseks viivitamata pärast komisjonipoolse

ülevaatuse toimumist.

3.8 Ülevaatuskomisjon hindab, kas raudteeületuskoht vastab sätestatud nõuetele ning on

kasutamiseks ohutu. Ülevaatuskomisjon teeb ettepanekuid ning tähelepanekuid

raudteeületuskoha ja kasutatud seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate teede tehnilise

olukorra ja nõuetele vastavuse kohta. Kui ülevaatuskomisjoni ettepanekuid ei järgita, peab

raudteeületuskoha majandaja tõendama muu tehnilise dokumentatsiooni või arvutustega, et

raudteeületuskoht vastab nõuetele ja on turvaline kasutada.

3.9 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab iga kalendriaasta kohta esitama hiljemalt järgmise

aasta 31. jaanuariks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ajakohased andmed

raudteeülesõidukoha ja - ülekäigukoha raudtee- ja teeliikluse intensiivsuse kohta, uuendades

nimetatud andmeid raudteeliiklusregistris.

4. Raudteeületuskoha sulgemine

4.1 Raudteeületuskoha lühiajaline plaaniline sulgemine on lubatud raudteeületuskoha

hooldus- või remonttöödeks ning lühiajalisteks tegevusteks, mida raudteeületuskohta sulgemata

ei ole võimalik teha.

4.2 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud 10 tööpäeva enne raudteeületuskoha

lühiajalist plaanilist sulgemist teavitama sellest kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametit ning esitama kooskõlastamiseks sulgemisaegse liikluskorralduse projekti, milles

kirjeldatakse, kuidas tagatakse ajutisel raudteeületuskohal raudtee ületamise ohutus.

Lühiajalisest sulgemisest tuleb eelnevalt teavitada ka tee omanikku või valdajat, Politsei- ja

Piirivalveametit, Päästeameti ning kohaliku omavalitsust.

4.3 Raudteeületuskoha lühiajalisel sulgemisel:

4.3.1 pannakse raudteeülesõidukohale raudtee äärmisest rööpast 10 m kaugusele tee laiuselt

hoiatustõkked ja liiklusmärgid 684 „Hoiatustara“ ja 331 „Sissesõidu keeld“;

4

4.3.2 paigaldatakse teave muutunud liikluskorralduse kohta ja rakendatakse majandus- ja

taristuministri 13.07.2018. a määruses nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ sätestatud

nõudeid;

4.3.3 jäetakse jalakäijatele nõuetekohaselt ehitatud jalgtee ja ülekäigukoht raudtee

ületamiseks, kui selleks on põhjendatud vajadus;

4.3.4 lülitatakse raudteeületuskoha automaatsed foorisignalisatsiooni seadmed tööst välja.

4.4 Raudteeülesõidukoha ühe teepoole lühiajalisel sulgemisel tuleb teeliikluse

korraldamiseks kasutada reguleerijat.

4.5 Kui raudteeületuskoha, raudteed ületava viadukti või raudtee alt läbimineva tee hooldus-

või remontööde teostamise tõttu on teeliiklus takistatud, võib tööde teostamise ajaks suunata

liikluse mööda ajutist trajektoori, kasutades selleks lähimaid teerajatisi või teisi sobivaid

raudteeületuskohti. Mõistlike alternatiivide puudumise korral on lubatud ehitada hooldus- või

remonttööde teostamise ajaks ajutine samatasandiline raudteeületuskoht.

4.6 Raudteeinfrastruktuuri majandaja on kohustatud teavitama raudteeületuskoha

lammutamise alustamisest kirjalikult sõidutee, jalgtee või jalgrattatee omanikku või valdajat,

Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeametit ja kohalikku omavalitsust vähemalt kolm tööpäeva

ette.

4.7 Raudteeületuskoha läbipääsu peab lammutamise ajaks piirama kogu ulatuses tõketega,

näiteks piirdeaia või muu sellisega, mis tuleb paigaldada mitte lähemale kui 10 meetrit

raudteeületuskoha äärmisest rööpast ning mille külge kinnitatakse kogu ulatuses liiklusmärk

684 „Hoiatustara“. Tõkked eemaldatakse hiljemalt kuu aja möödumisel alates

raudteeületuskoha lammutamise päevast. Täiendavalt tuleb välja lülitatud

foorisignalisatsiooniga raudteeületuskohale paigaldada märk 222 „Peatu ja anna teed“, kui

nõuetekohast nähtavussektorit ei ole võimalik tagada.

4.8 Alatiseks suletud raudteeületuskoht tuleb lammutada ehitusseadustikus sätestatud nõuete

kohaselt. Lammutamisel tuleb eemaldada raudteeületuskoha kate ning demonteerida kõik

raudteeületuskoha seadmed ja liiklusmärgid.

3. peatükk

Raudteeülesõidukoha nõuded

5. Raudteeülesõidukoha üldnõuded

5.1 Raudteeülesõidukohad liigitatakse kasutuse alusel järgmiselt:

5.1.1 avalikult kasutatav raudteeülesõidukoht;

5.1.2 tehnoloogiline raudteeülesõidukoht.

5.2 Tehnoloogiline raudteeülesõidukoht peab vastama katte ja liikluskorraldusvahendite osas

raudteeülesõidukoha kattele ja liikluskorraldusvahenditele sätestatud nõuetele. Tehnoloogiline

raudteeülesõidukoht peab olema varustatud hoiatava liiklusmärgiga 121 „Üherööpmeline

raudtee”, mis hoiatab ühe rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast või liiklusmärgiga

122 „Mitmerööpmeline raudtee”, mis hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta

raudteeülesõidukohast. Vastavalt kohalikele oludele ja raudteeülesõidukoha seadmestatusele

tuleb kasutada ka liiklusmärki 111 „Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht”, mis hoiatab

lähenemisest tõkkepuuga raudteeülesõidukohale või liiklusmärki 112 „Tõkkepuuta

raudteeülesõidukoht”, mis hoiatab lähenemisest tõkkepuuta raudteeülesõidukohale.

5

5.3 Raudteeülesõidukoha valdaja võib loobuda tehnoloogilise raudteeülesõidukoha

märgistamisel liiklusmärkide 123–128 „Ees on raudteeülesõidukoht“ kasutamisest, kui see on

piiratud ligipääsuga territooriumi mõõtmete või seal asuvate ehitiste tõttu füüsiliselt võimatu ja

mittevajalik ning kasutusele on võetud muud ohutust tagavad meetmed.

5.4 Kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös esineb häireid, tuleb

foorisignalisatsioon välja lülitada ja foorid kinni katta ning paigaldada kollase taustekraaniga

liiklusmärk 186 „Muud ohud“ ja lisateatetahvel kakskeelse tekstiga „FOORID EI TÖÖTA“ ja

„SIGNALS ARE NOT WORKING“. Vajadusel tuleb kasutada liikluse reguleerijat ja

rakendatakse majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a määruses nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“ sätestatud nõudeid.

5.5 Raudteeülesõidukoht, mis on varustatud automaatikaga, peab võimaldama sulgeda

raudteeülesõidukoha vastavalt 5. peatükis toodud läheneva rongi kiirusele ja

lähenemispiirkonna pikkuse arvutamise nõuetele.

5.6 Kõvakattega asulavälisele sõiduteele tuleb paigaldada enne raudteeülesõidukohta

teekattemärgis 979a täristi, mille ülesanne on tähistada teelõiku, kus tuleb olla eriti

tähelepanelik. Eeldatakse, et täristid ja nende paigaldus on nõuetekohane, kui need vastavad

standardile EVS 614 või muule samaväärsele lahendusele.

5.7 Raudteeülesõidukoha katte laius peab olema vähemalt sama lai tee kogulaiusega.

5.8 Keelatud on kasutada valgusdioodidega ülesõidufoori, kus üle 20% valgusdioodidest ei

tööta.

5.9 Raudteeülesõidukoha automaatset foorisignalisatsiooni tuleb täiendada helisignaaliga,

mis informeerib raudteeülesõidukoha kasutajaid lähenevast raudteeveeremist.

5.10 Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töö peab olema jälgitav

raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud vastutava isiku poolt.

5.11 Kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös ilmneb rike, peab

raudteeinfrastruktuuri majandaja selle operatiivselt kõrvaldama. Raudteeülesõidukoha rikkest

tuleb kohe informeerida asjaomaseid raudteeveeremi juhte.

5.12 Ülesõidufoorid peavad olema nähtavad kõigilt raudteeülesõidukohale suubuvatelt teedelt.

Kui ülesõidufoor ei ole nähtav, tuleb kasutada lisafoori.

5.13 Tõkkepuu poom peab tõkestama sõidusuunas vähemalt poole kogu sõidutee laiusest, et

vasak teepool jääb vabaks vähemalt kolme meetri ulatuses, välja arvatud IA kategooria

raudteeülesõitudel. Ohutuse tagamiseks on soovitatav paigaldada tõkkepuud, mis sulgevad

sõidutee kogu laiuses.

5.14 Tõkkepuude poomid peavad tõusma avatud asendisse, kui ülesõidufoorid lõpetavad

keelavate signaalide andmise pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast.

6

5.15 Raudteeülesõidukoha seadmed peavad olema kindlustatud akudelt saadava reservtoitega

katkestusteta 8 tunni jooksul tingimusel, et eelneva 36 tunni jooksul ei ole olnud

raudteeülesõidukoha automaatikaseadmete võrgutoite katkestust.

5.16 Mitteavalikul raudteel asuval raudteeülesõidukohal, kus lähenemispiirkonda ei ole

võimalik luua elektriliste rööbasahelate või andurite abil, tuleb ülesõidufoorid sisse ja välja

lülitada raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpuldist. Pärast raudteeülesõidukoha

sõidukitest vabastamiseks kulunud aja möödumist peab manöövrifoori punane tuli rongi jaoks

kustuma ning süttima valge signaaltuli. Raudteeülesõidukoha vabanemisel peab

signalisatsiooni juhtpuldist välja lülitama ülesõidufoorid, manöövrifooris peab sel juhul

kustuma valge tuli ning süttima punane.

5.17 Sõidukijuhile läheneva rongi nähtavuse tagamiseks automaatse foorisignalisatsioonita

raudteeülesõidu kohal, tuleb maha raiuda kasvavad puud ja võsa ehitusseadustiku § 73 lõikes 5

sätestatud nõuete kohaselt.

5.18 Raudteeülesõidukohast mõlemas suunas paigaldatakse kolm kollaste helkuritega

tähisposti ja ülejäänud tähispostide paigaldamisel kasutatakse valgeid helkureid.

5.19 Kollaste helkuritega tähispostina tuleb kasutada majandus- ja kommunikatsiooniministri

22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded

fooridele” alusel sätestatud püstmärgiseid 991k ja 992k. Valgete helkuritega tähispostidena

kasutatakse püstmärgiseid 991v ja 992v. Helkurpostide kasutamisel lähtutakse majandus- ja

taristuministri 5. augusti 2015. a määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid” sätestatud

nõuetest.

5.20 Kollaste helkuritega tähispostid paigaldatakse äärmisest rööpast 2,5 , 5 ja 10 meetri

kaugusele. Valgete helkuritega tähispostid paigaldatakse sammuga 15 ja 25 meetrit, edasi

vastavalt teel olevate postide sammule.

5.21 Kui ei ole võimalik enne raudteeülesõiduga seotud tähispostidele tagada vahekaugusi

alates 25 meetrise sammuga, tuleb eelnevate tähispostide vahekaugusi muuta. Muutus

korrigeeritakse kahe tihedamini paigaldatud tähispostiga enne ja pärast raudteeülesõiduga ette

nähtud tähisposte.

5.22 Kui raudtee lõikub sõiduteega 90 kraadist erineva nurga all, mõõdetakse esimese

tähisposti kaugus täisnurkselt raudteega.

5.23 Tähispostid ja nende paigaldus peab vastama EVS 614 standardis toodule või

samaväärsetele nõuetele.

5.24 Tähisposte ei paigaldata valgustusega asulasisestele lõikudele, kui nendel lõikudel on

äärekiviga kõnnitee ning kui teel on lubatud sõidukiirus ≤ 50 km/h.. Erandina on tähispostide

paigutust lubatud muuta, kui kehtestatud parameetritest ei ole tehnilistel või otstarbekuse

kaalutlustel võimalik kinni pidada. Sellisel juhul kooskõlastatakse tähispostide paigutus

Tehnilise Järelevalve Ametiga.

5.25 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab avalikule raudteeülesõidukohale paigaldama

majandus- ja taristuministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 5 toodud märgi 596, millel on kuvatud informatsioon,

7

kuhu saab teavitada raudteel toimunud õnnetustest või riketest. Eeldatakse, et

liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus on nõuetekohane, kui need vastavad standardi EVS

613 või samaväärsetele nõuetele.

5.26 Raudteeülesõidukohale paigaldatud märk 596 peab sisaldama vähemalt järgmisi

andmeid:

5.26.1 raudteeülesõidukoha nimetus;

5.26.2 raudteeülesõidukoha raudteeliiklusregistri identifitseerimisnumber;

5.26.3 raudteeinfrastruktuuri majandaja telefoninumber.

6. Raudteeülesõidukoha kategooriad 6.1 Raudteeülesõidukohale määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri majandaja lähtuvalt

raudteeülesõidukohta ööpäevas maksimaalselt läbiva raudteeveeremi arvu ja

raudteeülesõidukohta ööpäevas keskmiselt ületavate sõidukite arvu korrutisest ning

raudteeülesõidukohta läbivate rongide maksimaalsest lubatavast kiirusest, mille on kehtestanud

raudteeinfrastruktuuri majandaja.

6.2 Tehnoloogilisi raudteeülesõidukohti kategooriatesse ei jaotata.

6.3 Eritasandiline raudteeülesõidukoht ei kuulu kategooriatesse.

6.4 Kategooriasse jaotamisel ei võeta arvesse raudteeülesõidukoha läbimisi, mis tehti rongi-

või manöövrikoosseisu koostamise eesmärgil.

6.5 Raudteeülesõidukoha kategooria ei muutu, kui raudteeülesõidukoht varustatakse

täiendavate seadmetega.

6.6 Avalikult kasutatavad raudteeülesõidukohad jaotatakse kategooriasse (tabel 1).

Tabel 1. Avalikult kasutatavate raudteeülesõidukohtade kategooriad

Raudteeveeremi

maksimaalne

kiirus

Ületavate

rongide

ja sõidukite

korrutis

Alla 90 km/h 91-120 km/h 121-140 km/h 141-160 km/h

Üle 300 000

I B kategooria I B kategooria I B kategooria Eritasandiline

30 000 - 300 000

II kategooria II kategooria I B kategooria I A kategooria

Alla 30 000

III kategooria II kategooria II kategooria I B kategooria

6.7 I A kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud ülesõidukoht, mis peab 2024. aasta

1. jaanuariks olema minimaalselt varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja automaatsete

tõkkepuudega, mis tõkestab liikluse kogu sõidutee laiuses, videojälgimis- ja

salvestusvahenditega ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a

8

määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel

sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (joonis 1 ja 2).

6.8 I B kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud ülesõidukoht, mis peab 2024. aasta

1. jaanuariks olema minimaalselt varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja automaatsete

või poolautomaatsete tõkkepuude, mis tõkestab liikluse ühe sõiduraja laiuses, videojälgimis- ja

salvestusvahenditega ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a

määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel

sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (joonis 3 ja 4).

6.9 II kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud raudteeülesõidukoht, mis peab olema

minimaalselt varustatud raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooniga ning

majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud kohustuslike

liikluskorraldusvahenditega (joonis 5 ja 6).

6.10 III kategooria raudteeülesõidukoht on reguleerimata raudteeülesõidukoht, mis peab

olema minimaalselt varustatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a

määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel

sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega (joonis 7 ja 8).

7. Avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha tehnilised nõuded vastavalt

raudteeülesõidukoha kategooriale

7.1 Kui raudteeülesõidukohal muutub liikluskeskkond oluliselt ebasoodsamaks, tuleb

raudteeülesõidukoht seadmestada vastavalt muutunud tingimustele.

7.2 I A ja I B kategooria raudteeülesõitude videojälgimis- ja salvestusvahendid peavad

tagama vahetu pildi raudteeülesõidukohast, et oleks võimalik jälgida sõidukite liiklust,

raudteeülesõidukoha seisundit ja seadmete tööd. Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab

videosalvestisi säilitama vähemalt 30 kalendripäeva.

7.3 I A ja I B kategooria raudteeülesõidukohal tuleb kasutada majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“ ülesõidufoori 71, 72 või 73.

7.4 Kui automaatikaga raudteeülesõidukohta ületaval teel on pärisuunas kaks või enam

sõidurada, paigaldatakse raudteeülesõidukoha ette teise ja vajadusel ka järgmiste sõiduradade

kohale konsool lisafooridega.

7.5 Tõkkepuuta või väljaspool jaama asuvatel II kategooria raudteeülesõidukohtadel tuleb

kasutada ülesõidufoori 72 või 73.

7.6 III kategooria raudteeülesõidukohal peab olema tagatud majandus- ja taristuministri

05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ tabelis 5.15 sätestatud nähtavuskaugused (edaspidi ka nähtavussektor).

7.7 Kui III kategooria raudteeülesõidukohal ei ole tagatud nõuetekohane nähtavussektor,

raudteeveeremi liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ja raudteeülesõidukohta läbiva

raudteeveeremi ja ületavate sõidukite korrutis ööpäevas on üle 800, peab raudteeülesõidukoha

seadmestama vastavalt II kategooria raudteeülesõidukohale kehtivatele nõuetele.

9

7.8 Raudteeülesõidukoha kategooria muutmine toimub raudteeinfrastruktuuri majandaja

poolt vastavalt ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa menetlusele. Vähemalt 30 kalendripäeva

enne raudteeülesõidukoha kategooria muutmist paigaldatakse raudteeülesõidukoha nähtavasse

kohta teatised liikluskorralduslike muudatuste kohta. Kategooria muutmise ehitustehnilised

nõuded on reguleeritud ehitusseadustikus.

8. Täiendavad nõuded uue raudteeülesõidukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks

8.1 Eritasandilise raudteeületuskoha lahendust tuleb eelistada uute raudteeületuskohtade

planeerimisel ja projekteerimisel. Juhul, kui eritasandiline raudteeületuskoht ei ole tehniliselt

teostatav või majanduslikult otstarbekas, tuleb samatasandilise raudteeületuskoha rajamist

eelnevalt riskianalüüsi alusel hinnata.

8.2 Uue raudteeülesõidukoha projekteerimisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri

5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõuetest.

8.3 Keelatud on rajada uut:

8.3.1 I A, I B või II kategooria raudteeülesõidukohta;

8.3.2 III kategooria raudteeülesõidukohta üle kahe- või enamateelise raudtee.

8.4 Keelatud on rajada uut avalikult kasutatavat raudteeülesõidukohta olemasolevale

avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale või eritasandilisele raudteeülesõidukohale

lähemale kui 2 kilomeetrit, välja arvatud uue raudtee rajamisel, mis lõikub olemasoleva

avalikult kasutatava sõiduteega ning kui sellise raudteeülesõidukoha rajamine on põhjendatud

suure avaliku huviga väljakujunenud ühenduste tagamiseks ja selle lahendus tagab tingimused

ohutuks liiklemiseks, arvestades võimalikke täiendavaid riske.

8.5 Kui avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale, mis ületab kahte või enamat

rööbasteed, ehitatakse juurde täiendav rööbastee, siis tuleb samatasandiline

raudteeülesõidukoht sulgeda ja rajada eritasandiline raudteeülesõidukoht.

8.6 Raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude tüüp tuleb määrata

ehitusprojektiga. Rööbasahelad või muud rongituvastusseadmed peavad paiknema nii, et oleks

tagatud raudteeülesõidukoha optimaalne hõivatus. Raudteeülesõidukoha automaatse

foorisignalisatsiooni projekteerimisel tuleb arvestada raudteeülesõidukohale suubuvate teede

liikluskorraldust.

8.7 Uuele raudteeülesõidukohale tuleb paigaldada valgusdioodidega ülesõidufoorid 72 ja 73.

Kahe horisontaalselt asetseva aeglaselt vilkuva punase ja ühe aeglaselt vilkuva valge tulega

(signaaliga), mille tähendus on järgmine:

8.7.1 punased tuled vilguvad kordamööda ja valge on kustunud – sõidukitel ja teistel

liiklejatel on raudtee ületamine keelatud;

8.7.2 punased tuled on kustunud ja valge vilgub – sõidukid ja teised liiklejad võivad ületada

raudteeülesõidukoha, olles eelnevalt veendunud selle ohutuses;

8.7.3 valge vilkuv tuli on kustunud ja punased tuled ei vilgu – raudteeülesõidukohta tuleb

ületada nagu reguleerimata raudteeülesõidukohta.

8.8 Ülesõidufoorid paigaldatakse sõidukite sõidusuunas teest paremale või tee kohale.

Ülesõidufooride nähtavuse suurendamiseks võib kasutada täiendavat foori, mis paigaldatakse

põhifoorist eraldi kinnituskonstruktsioonile või põhifoori mastile.

10

8.9 Raudteeveeremi lähenemisel raudteeülesõidukohale peavad vilkuvad punased

ülesõidufoori tuled automaatselt tööle lülituma ehitusprojektis ettenähtud tingimustel,

ajavaruga, et oleks tagatud enne ülesõidufoori tulede töösse rakendumist sõitu alustanud

sõidukite ohutu ülesõit raudteest enne raudteeveeremi jõudmist raudteeülesõidukohale.

Ülesõidufoorid peavad katkestama signaliseerimise vilkuvate punaste tuledega vahetult pärast

raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast, misjärel avaneb ülesõidukoht sõidukite

liikluseks.

8.10 Ülesõidufoori punaste tulede vilkumise intervalli aeg peab olema 0,75 sekundit, lubatava

kõikumisega +/- 0,15 sekundit. Valgete tulede vilkumise intervall peab olema 1 sekund põleb,

0,5 sekundit kustunud, lubatava kõikumisega +/- 0,15 sekundit. Ülesõidufoorituled peavad

olema liiklejatele nähtavad valgel ja pimedal ajal ning ülesõidufoori tuld ei tohi varjata

taimestik, valgustusmast ega muu takistus.

8.11 Ülesõidufoori 72 või 73 valge vilkuv tuli peab sisse lülituma, kui möödunud

raudteeveerem on raudteeülesõidukohast kaugenenud kaheteelise vastassuunalise liikluse

korral vähemalt 150 meetri kaugusele. Eelteateajad raudteeülesõidukoha automaatse

foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks peavad olema võimalikult optimaalse pikkusega.

8.12 Automaatselt töötavate tõkkepuude olemasolul peab tõkkepuude sulgemine toimuma

pärast raudteeveeremi lähenemispiirkonda sisenemist arvestusliku aja jooksul, mis on vajalik

raudteeülesõidukoha vabastamiseks sõidukitest. Tõkkepuude poomid peavad laskuma sujuvalt

horisontaalasendisse. Pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast peavad poomid

tõusma vertikaalasendisse ning vahetult pärast seda peavad välja lülituma punased

ülesõidufooride tuled.

8.13 Tõkkepuude juhtimisskeemides tuleb sõltuvalt maksimaalsest lubatavast sõidukiirusest

ette näha 8–16 sekundi viivitus raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni

sisselülitamise hetkest kuni tõkkepuude langemise alguseni.

8.14 Tõkkepuud tuleb paigaldada äärmisest rööpast vähemalt 6 meetri kaugusele, vajadusel

kaugemale.

8.15 Tõkkemehhanismid ja ülesõidufoorid peavad asuma sõidutee servast 0,5–2 meetri

kaugusel. Lähemale kui 0,5 meetrit jääv tõkkemehhanism või foorikonstruktsiooni osa tuleb

tähistada sõidu suunas liiklusmärgiga 686b „Ohtlik koht või teeäär“.

8.16 Tõkkepuudel peavad poomide küljed olema kaetud puna-valgevöödilise vähemalt I klassi

valgust peegeldava kilega või tähistatud punaste helkuritega. Tõkkepuude poomid kaetakse

valgete-punaste vöötidega sõidu suunas vaadatuna kaldega 45–50° paremale. Vöötide laius

peab olema 500–600 mm. Poomi otsal peab punase vöödi laius olema 250–300 mm. Poomid

võivad olla ka sõidu suunas vaadatuna sama laiade vertikaalsete vöötidega.

8.17 Mehaanilised tõkkepuud peavad katma kogu sõidutee või sõidutee ühe suuna telgjooneni.

8.18 Mitteavalikule raudteele ehitataval raudteeülesõidukohal, kus lähenemispiirkonda ei ole

võimalik luua elektriliste rööbasahelatega või anduritega, tuleb ülesõidufoorid sisse lülitada

raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpuldist. Pärast raudteeülesõidukoha sõidukitest

vabastamiseks vajamineva arvestusliku aja möödumist peab rongile kustuma manöövrifoori

11

punane tuli ning süttima valge signaaltuli. Raudteeülesõidukoha vabanemisel tuleb

ülesõidufoorid välja lülitada raudteeülesõidukoha signaalpuldist ja manöövrifooris peab

kustuma valge tuli ning süttima punane.

8.19 Raudteeülesõidukohal, mis asub jaamas või jaama lähistel, kus on rongi- ja

manöövrimatkade valmistamisega seotud raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon

või teatesignalisatsioon, automaatsed või poolautomaatsed tõkkepuud, nähakse ette

jaamakorraldaja poolt signalisatsiooni sisselülitamine üheaegselt fooride avamisega ja matkade

lukustamisega rongi asumisel lähenemispiirkonnas, seejuures vajadusel foorid avanevad

viivitusega ning rongide väljasaatmisel ja manöövrikoosseisude liikumisel fooride keelavate

näitudega.

8.20 Jaamas asuvatel raudteeülesõidukohtadel võib tõkkefooridena kasutada jaama

rongiliikluse foore. Kui nad asuvad raudteeülesõidukohast kaugemal kui 800 meetrit või kui

fooride asukohast pole vedurimeeskonna jaoks raudteeülesõidukoht nähtav, tuleb paigaldada

lisaks tõkke- või manöövrifoorid, sealhulgas kääbusfoorid, mida on täiendatud punase tulega.

4. peatükk

Raudteeülekäigukoha nõuded

9. Raudteeülekäigukoha üldnõuded

9.1 Raudteeülekäigukoht on jalgtee, kõnnitee või jalgrattatee ja raudtee samatasandiline

lõikumiskoht jalgsi raudtee ületamiseks. Erandina on lubatud raudteeülekäigukohta sõites

ületada puuetega või piiratud liikumisvõimega isikutel vastavate abivahenditega.

9.2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab ja avalikustab oma koduleheküljel

raudteeülekäigukohtade riskianalüüsi hindamise juhendi, mida raudtee-ettevõtja saab

riskihindamisel aluseks võtta.

9.3 Raudteeülekäigukoha seadmestamisel tuleb kasutada ohutusmeetmeid, mis arvestab

raudtee ületamise ohutust mõjutavate teguritega.

9.4 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab iga raudteeülekäigu osas läbi viima riskianalüüsi,

mille käigus tuvastab raudteeülekäigukoha ületamist mõjutavad tegurid.

9.5 Riskianalüüsi tegemine ei ole kohustuslik, kui rongide liikumiskiirust vähendatakse

raudteeülekäigukohal ajutiselt ning seejärel kehtestatakse varem kehtinud rongide

liikumiskiirus.

9.6 Kui riskianalüüsi käigus jõutakse tulemuseni, et riskide maandamiseks tuleb

raudteeülekäigukoht ümber ehitada ja liikluskorralduslikult ümber kujundada, peab

raudteeinfrastruktuuri majandaja koostama selleks projekti, mille esitab ehitusloa

väljastamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

9.7 Raudteeülekäigukohad peavad tagama raudtee ületamise liikleja jaoks võimalikult

ohutult ja rööbasteede alal optimaalseimal trajektooril.

9.8 Raudteeülekäigukoht peab võimaldama sujuvat liikumist üle raudtee, arvestades

raudteeülekäigukoha asukohast ning seda läbiva raudteeliikluse eripärast tulenevaid ohtusid.

12

9.9 Keelatud on rajada uut samatasandilist avaliku raudteeülekäigukohta üle nelja või enama

rööbastee ja asukohtades, kus raudteeülekäigukohta läbivate rongide maksimaalne lubatud

sõidukiirus on üle 121 km/h ja ületavate rongide ja liiklejate korrutis ööpäevas on üle 30 000.

9.10 Raudteeülekäigukoht peab vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ sätestatud nõuetele.

9.11 Raudteejaamas ja peatuskohas paiknevad raudteeülekäigukohad peavad vastama

Komisjoni määruse (EL) nr 1300/2014 nõuetele, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist

kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste

tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (PRM KTK).

9.12 Avalikult kasutatavad raudteejaamad peavad olema piiratud piirdeaedadega, mis

takistavad raudtee ületamist selleks mitte-ettenähtud kohas ning suunavad liiklejat raudteed

ületama selleks ette nähtud raudteeülekäigukohtades.

9.13 Jaamavahedes tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal riskianalüüsiga välja selgitada

kohad, kus raudtee peab olema ümbritsevast keskkonnast piiratud, arvestades konkreetset

asukohta läbivate rongide ja raudteed ületavate (sh mittelubatud) liiklejate arvu.

9.14 Jalgtee või jalgrattatee ja raudtee lõikumisnurk peab olema võimalikult täisnurga

lähedane ja ei tohi väljuda vahemikust 70°–110°.

9.15 Projekteeritava või ehitatava raudteeülekäigukoha konstruktsioon peab tagama raudtee

ballastiprisma ja mulde stabiilsuse.

9.16 Raudteeülekäigukoha lähted võivad kohalikest oludest sõltuvalt, näiteks kõrge mulde

tõttu, olla kujundatud järkjärgulisena. Sel juhul peab raudteeülekäigukohale pääsemiseks olema

ehitatud vähemalt ühepoolse käsipuuga varustatud trepp ja pandus.

9.17 Uute ja renoveeritavate trepi, panduse ja nende käsipuude nõuded peavad vastama

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 28 "Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele" nõuetele.

10. Raudteeülekäigukoha kategooriad

10.1 Raudteeülekäigukohale määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri majandaja lähtuvalt

raudteeülekäigukohta ööpäevas maksimaalselt läbiva raudteeveeremi arvu ja

raudteeülekäigukohta ööpäevas keskmiselt ületavate liiklejate arvu korrutisest ning

raudteeülesõidukohta läbivate rongide maksimaalsest lubatavast kiirusest, mille on kehtestanud

raudteeinfrastruktuuri majandaja (tabel 2).

10.2 Raudteeülekäigukoha kategooria muutmine toimub raudteeinfrastruktuuri majandaja

poolt vastavalt ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa menetlusele. Vähemalt 30 kalendripäeva

enne raudteeülekäigukoha kategooria muutmist paigaldatakse raudteeülekäigukoha nähtavasse

kohta teatised liikluskorralduslike muudatuste kohta. Kategooria muutmise ehitustehnilised

aspektid on reguleeritud ehitusseadustikus.

10.3 Eritasandiline raudteeülekäigukoht ei kuulu kategooriatesse.

13

10.4 Kategooriasse jaotamisel ei võeta arvesse raudteeülekäigukoha läbimisi, mis tehti rongi-

või manöövrikoosseisu koostamise eesmärgil.

10.5 Raudteeülekäigukoha kategooria ei muutu, kui raudteeülekäigukoht varustatakse

täiendavate seadmetega.

10.6 Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tuvastama raudteeülekäigukohta ületavate

liiklejate arvu enne kategooria määramist.

Tabel 2 Avalikult kasutatavate raudteeülekäigukohtade kategooriad

Raudteeveeremi

maksimaalne

kiirus

Ületavate

rongide

ja liiklejate

korrutis

Alla 60 km/h 61-80 km/h 81-120 km/h 121-160 km/h

Üle 100 000

III kategooria II kategooria I kategooria Eritasandiline

30 000

-100 000 III kategooria II kategooria I kategooria Eritasandiline

Alla 30 000

III kategooria III kategooria II kategooria I kategooria

10.7 I kategooria raudteeülekäigukoht peab 2024. aasta 1. jaanuariks olema varustatud

automaatse foorisignalisatsiooni ja automaatsete tõketega ning aktiivse ja passiivse

raudteeülekäigukoha märgistusega (joonis 9).

10.8 II kategooria raudteeülekäigukoht peab 2024. aasta 1. jaanuariks olema varustatud

automaatse foorisignalisatsiooni, tõketega ning aktiivse ja passiivse raudteeülekäigukoha

märgistusega (joonis 10).

10.9 III kategooria raudteeülekäigukoht peab 2024. aasta 1. jaanuariks olema varustatud

tõketega ja passiivse raudteeülekäigukoha märgistusega (joonis 11).

11. Avalikult kasutatava raudteeülekäigukoha märgistamise nõuded vastavalt

kategooriale

11.1 Avalikult kasutatava raudteeülekäigukoha märgistamise nõuded jagunevad aktiivseks ja

passiivseks.

11.2 Aktiivne märgistus koosneb järgnevast:

11.2.1 raudteeülekäigukoha automaatse foorisignalisatsioon vastavalt majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“ § 35 punktile 2;

11.2.2 helisignaal, mis informeerib liiklejaid lähenevast raudteeveeremist.

11.3 Passiivne märgistus koosneb järgnevast:

11.3.1 kontrastriba, mis kantakse raudteepoolse tõkke joonele või selle puudumisel raudtee

teljest minimaalselt 3,1 meetri kaugusele kõvakattega osale. Kontrastribaks on kollane joon

14

laiusega vähemalt 100 mm, mis tähistab raudtee ohutsooni piiri. Ooteplatvormi olemasolul

tuleb kontrastriba kanda arvestusega, et platvormilt tulija jaoks oleks raudtee ohutsooni algus

näha ja arusaadav;

11.3.2 liiklusmärk „Raudteeülekäik“ peab olema paigaldatud raudtee teljest vähemalt

3,1 meetri kaugusele. Kui raudteeülekäigukohalt saab liikuda rongide ooteplatvormile, peab

ooteplatvormilt kõnnitee poole liikujate otsasuunas käigutee äärde paigaldama täiendava

liiklusmärgi „Raudteeülekäik“;

11.3.3 Liiklusmärk 321 „Jalgrattaga sõidu keeld“ peab olema paigaldatud raudtee teljest

vähemalt 3,1 meetri kaugusele ning kõrgusel, mis tagab liiklejale selle nähtavuse.

11.4 Passiivne raudteeülekäigukoha märgistus on ette nähtud raudteeülekäigukoha ja sellega

seotud raudtee ohutsooni piiritlemiseks. Märgistus peab olema paigaldatud liiklejate jaoks

nähtavale kohale ja nii, et see ei mõjuta raudtee ületamise ohutust.

11.5 I, II ja III kategooria raudteeülekäigukohale tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal

paigaldada majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 5 toodud märgi 596,

millel on kuvatud informatsioon, kuhu saab teavitada raudteel toimunud õnnetustest või

riketest. Eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus on nõuetekohane, kui need

vastavad standardi EVS 613 või samaväärsetele nõuetele. Märgid tuleb

raudteeülekäigukohtadele paigaldada 2024. aasta 1. jaanuariks.

11.6 Raudteeülekäigukohale paigaldatud märk 596, peab näitama järgmisi andmeid:

11.6.1 raudteeülekäigukoha nimetus;

11.6.2 raudteeülekäigukoha raudteeliiklusregistri identifitseerimisnumber;

11.6.3 raudteeinfrastruktuuri majandaja telefoninumber.

11.7 III kategooria raudteeülekäigukohale tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal paigaldada

ilma automaatikata tõkked või muu samaväärne lahendus, mille eesmärgiks on aeglustada

liiklust enne raudteeülekäigukohale jõudmist ning suunata liikleja vaatama mõlemale poole

enne raudtee ületamist. Tõkete omavaheline kaugus peab olema 1,5 – 2 meetrit ja lähima tõkke

kaugus raudtee teljest minimaalselt 3,1 meetrit. Tõkete asukoht peab arvestama

raudteeülekäigukoha ja juurde viivate teede eripärasid ning võimaldama sujuvat liikumist, sh

piiratud liikumisvõimega liiklejatel. Tõke peab olema puna-valgevöödiline, et tagada tõkete

parem nähtavus. Tõkete lahendusel peab arvestama, et tõkke alt ei oleks võimalik läbi minna.

Nõuetele mittevastavad III kategooria raudteeülekäigukohad tuleb ümber ehitada 2024. aasta

1. jaanuariks.

11.8 Raudteeinfrastruktuuri majandaja võib lisaks käesolevas määrusest kehtestatule, ise

vajadusepõhiselt otsustada, milliseid täiendavaid liiklusseadusega sätestatud märgistusi soovib

ta ohutuse tagamiseks raudteeülekäigukohale paigaldada.

5. peatükk

Juhised raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni projekteerimiseks

12. Raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni projekteerimise nõuded

12.1 Raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel ja selle

rekonstrueerimisel määratakse arvutuslik teateaeg rongi lähenemisest raudteeületuskohale

sõltuvalt raudteeülesõidukoha või raudteeülekäigukoha arvutuslikust pikkusest. Eelteateaeg

peab olema vähemalt:

12.1.1 automaatsignalisatsiooni puhul – 30 sekundit;

15

12.1.2 teatesignalisatsiooni puhul – 40 sekundit.

12.2 Raudteeületuskoha arvutuslik pikkus on kaugemast raudteeületuskoha foorist või

tõkkepuust kuni vastaspoolse äärmise rööpani. Saadud pikkusele lisatakse 2,5 meetrit. Tulemus

ümardatakse kümnendikeni suurema arvu poole.

12.3 Kui raudteeülekäigu- ja raudteeülesõidukoht asuvad kõrvuti, tuleb lähtuda mõlema

lähenemispiirkonna pikkuse sätestamisel pikemast eelteateajast.

13. Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkuse arvutamine

13.1 Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas

kehtestatud rongide maksimaalset liikumiskiirust ja sõidukite minimaalset liikumiskiirust, kuid

mitte alla 8 km/h, samuti sõidukite lubatud maksimaalset pikkust, mis on kuni 24 meetrit.

Vajadusel tuleb nõutud teateaja tagamiseks väljasõidu-, sissesõidu- ja manöövrifooride

avamisega viivitada.

13.2 Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus (Larv s

) meetrites arvutatakse valemiga:

Larv s = Tteate

s ∗ Vr

, kus

Tteate s

– rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteateaeg sekundites;

Vr– antud piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalkiirus (meeter/sekundis).

13.3 Eelteateaeg arvutatakse valemiga:

Tteate s =

Lü s + L

s + Lp s

Vs +T

s + Tr s

, kus

Tteate s

– rongi raudteeülesõidukohale lähenemise eelteateaeg sekundites;

Lü s

– raudteeülesõidukoha pikkus meetrites;

L s

– sõiduki pikkus, mis loetakse võrdseks autorongi maksimaalse pikkusega 24 meetrit;

Lp s

– sõiduki peatumiskaugus ülesõidufoorist, mis loetakse võrdseks 5 meetriga;

V s – sõiduki arvestuslik liikumiskiirus raudteeülesõidukohal, mis võetakse võrdseks 2,2

meetrit sekundis;

T s – varuaeg, mis loetakse võrdseks 10 sekundiga;

Tr s – eelteateseadmete ahelate ja raudteeülesõidukoha signalisatsiooniseadmete rakendumiseks

suurim vajalik aeg, mis relee-baasil ülesõidukoha automaatikaseadmete puhul loetakse

võrdseks 4 sekundiga, elektroonilise ülesõidukoha automaatikaseadmete puhul loetakse

võrdseks 2 sekundiga.

13.4 Teatesignalisatsiooniga ja automaatsete tõkkepuudega varustatud raudteeülesõidukoha

puhul eelteateajale lisatakse 10 sekundit.

16

13.5 Raudteeülesõidukoha pikkuseks arvestatakse kaugus ülesõidufoorist või tõkkepuust, mis

on kõige kaugemal äärmisest rööpast, kuni vastaspoolse äärmise rööpani pluss 2,5 meetrit, mis

on vajalik autotranspordivahendi ohutuks peatumiseks peale raudteeülesõidukoha ületamist.

14. Raudteeülekäigukoha lähenemispiirkonna pikkuse arvutamine

14.1 Raudteeülekäigukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas

kehtestatud rongide maksimaalset liikumiskiirust ja raudteeülekäigukohta kasutavate liiklejate

minimaalset liikumiskiirust, kuid mitte alla 3 km/h. Vajadusel tuleb nõutud teateaja tagamiseks

väljasõidu-, sissesõidu- ja manöövrifooride avamisega viivitada.

14.2 Raudteeülekäigukoha lähenemispiirkonna pikkus (Larv k ) meetrites arvutatakse

valemiga:

Larv k = Tteate

k ∗ Vr

, kus

Tteate k

– rongi raudteeülekäigukohale lähenemise eelteateaeg sekundites;

Vr– antud piirkonnas kehtestatud rongide maksimaalkiirus (meeter/sekundis).

14.3 Raudteeülekäigukoha pikkuseks arvestatakse kaugus raudteeülekäigufoorist, mis on

kõige kaugemal äärmisest rööpast, kuni vastaspoolse äärmise rööpani, pluss 2,5 meetrit.

14.4 Eelteateaeg arvutatakse valemiga:

Tteate k =

Lü k + L

+ Lp

V +T

+ Tr

, kus

Tteate k

– eelteateaeg sekundites;

Lü k

– raudteeülekäigukoha pikkus meetrites;

L

– jalakäijate grupi pikkus, mis loetakse võrdseks 3 meetrit;

Lp

– jalakäija peatumiskaugus ülekäigufoorist, mis loetakse võrdseks 5 meetriga;

V

– jalakäija arvestuslik liikumiskiirus raudteeülekäigukohal, mis võetakse võrdseks 0,83

meetrit sekundis ehk 3 km/h;

T

– varuaeg, mis loetakse võrdseks 10 sekundiga;

Tr

– eelteateseadmete ahelate ja raudteeülekäigukoha signalisatsiooniseadmete rakendumiseks

suurim vajalik aeg, mis relee-baasil automaatikaseadmete puhul loetakse võrdseks 4 sekundiga,

elektroonilise automaatikaseadmete puhul loetakse võrdseks 2 sekundiga.

17

Lisa Joonised samatasandiliste raudteeületuskohtade miinimumnõuete kohta:

1. IA kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht (joonis 1);

2. IA kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht (joonis 2);

3. IB kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht (joonis 3);

4. IB kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht (joonis 4)

5. II kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht (joonis 5);

6. II kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht (joonis 6);

7. III kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht (joonis 7);

8. III kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht (joonis 8);

9. I kategooria raudteeülekäigukoht (joonis 9);

10. II kategooria raudteeülekäigukoht (joonis 10);

11. III kategooria raudteeülekäigukoht (joonis 11).

18

IA kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht joonis 1

19

IA kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht joonis 2

20

IB kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht joonis 3

21

IB kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht joonis 4

22

II kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht joonis 5

23

II kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht joonis 6

24

III kategooria asulasisene raudteeülesõidukoht joonis 7

25

III kategooria asulaväline raudteeülesõidukoht joonis 8

26

I kategooria raudteeülekäigukoht joonis 9

27

II kategooria raudteeülekäigukoht joonis 10

28

III kategooria raudteeülekäigukoht joonis 11

1

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 28 lõike 1 alusel.

Määrusega ajakohastatakse nii vormiliselt kui ka sisuliselt majandus- ja taristuministri

9. novembri 2020. a määrust nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ ja selle lisades sisalduvaid

nõudeid ning viiakse need vastavusse tänapäevaste vajaduste ja nõuetega. Määruse muutmise

tingivad ka rongide kiiruste suurenemisest tulenevate riskide maandamine ning liiklejate

ohutuse tagamine raudtee ületamise kohtadel.

Määruse koostamisel on arvestatud tehniliste lahenduste arenguga, ohutust mõjutavate tegurite

ja õigusaktide muutumisega ajas ja senise riikliku järelevalve praktikaga, st määruses on

arvestatud ka praktilises igapäevatöös ilmnenud vajaduspõhiseid muudatusi.

Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on raudtee-ettevõtjad ning raudteel hooldus-, renoveerimis- ja

ehitustöid teostavad ettevõtjad.

1.1 Sisukokkuvõte

Määrusega muudetakse termineid, jäetakse välja teistes õigusaktides sisalduva regulatsiooni,

mille dubleerimine ei ole vajalik ning muudetakse määruse lisasid.

Üheks olulisemaks muutmise vajaduseks on rongikiiruste suurenemisest tulenevate riskide

maandamine ning liiklejate ohutuse tagamine raudteeületuskohtadel. Eelnõu muudatused on

otseselt seotud rongiliikluse perspektiivsete kiiruste tõstmisega kuni 160 km/h ja sellega

kaasneva vajadusega täiendada raudteeinfrastruktuuri ohutusmeetmeid.

Eelnõuga tehakse määruses järgmised muudatused:

– kehtestatakse uued raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukoha kategooriad;

– kaotatakse ebavajalikud ja aegunud nõuded;

– ühtlustatakse raudteesüsteemide nõuetele vastavuse ja terviklikkuse kontrollimist;

– võimaldatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist raudteel;

– ühtlustatakse ja ajakohastatakse riigisisesed nõuded;

– täpsustatakse ja täiendatakse sõnastust ja terminoloogiat, et tagada õigusselgus ning kooskõla

teiste õigusaktidega.

Eelnõu puudutab eelkõige raudtee-ettevõtjaid, mille puhul täpsustatakse nõudeid, mis peavad

tagama ohutu liikluskorralduse ja tänapäevastele põhimõtetele vastava raudteeinfrastruktuuri

majandamise.

Ühtsete tehniliste nõuete kasutamine tagab, et raudteeinfrastruktuuri ja -veeremit kasutatakse

ohutult ning eesmärgipäraselt vastavalt tootja antud suunistele ning EL-is kehtivatele

õiguslikele koostalitlusvõimet tagavatele põhimõtetele.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi ka TTJA) esitas 28.01.2022. a kirjaga nr

2-3/2022/0130 ja 18.02.2022. a kirjaga nr 2-3/2022/0289 Majandus- ja

2

Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud majandus-ja taristuministri 09.11.2020. a

määruse „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ täiendamiseks ja muutmiseks. TTJA poolt esitatud

muudatusettepanekud põhinevad raudteevaldkonda puudutavate asjaosalistega toimunud

aruteludel.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja

raudteeosakonna peaspetsialist Marko Roots (tel: 639 7656, e-post: [email protected]).

Juriidilise ja keelelise analüüsi ning vormistuslikke ettepanekuid tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus(tel: 639 7652, e-

post: [email protected].

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruses nr 71 „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

Punktis 1 tunnistatakse § 1 lõige 3 kehtetuks. Muudatus tuleneb sellest, et määruse lisa 2

sätestatud nõuded on üle viidud teistesse määruse osadesse või reguleeritud juba Euroopa Liidu

otsekohalduvate määrustega (TSI-ga).

Punktis 2 täiendatakse määruse § 2 punktiga 41., määratledes termini „avalikult kasutatav

raudteeülesõidukoht“. Tegemist ei ole uue terminiga, vaid lisa 4-st „Raudteeülesõidukoha ja -

ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“ tuuakse olemasolev termin määruse

põhiteksti, kus need on kergemini leitavad ja asuvad teiste terminitega ühes kohas.

Punktis 3 muudetakse määruse § 2 punkti 70, asendades sõna „ristumiskoht“ sõnaga

„lõikumiskoht“.

Punktis 4 muudetakse määruse § 2 punkti 73, asendades sõna „ristumiskoht“ sõnaga

„lõikumiskoht“.

Punktides 3 ja 4 tehtud muudatustega ühtlustatakse terminid liiklusseaduses sätestatud

terminitega.

Punktis 5 täiendatakse § 2 punktiga 911. Määruse lisa 4 asendatakse uue lisaga, mistõttu

määratletakse lisas kasutatav termin määruses.

Punktis 6 tunnistatakse § 5 lõiked 1–4 ja § 9 lõige 5 kehtetuks, sest vastavad nõuded on

kehtestatud juba majandus- ja taristuministri 27. novembri 2020. a määruses nr 80 „ Allsüsteemi

ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele võtmise

tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning oluliste nõuete

loetelu¹“.

Punktis 7 täiendatakse § 12 lõikega 4. Tegemist on kehtetuks tunnistatavas lisa 2 punktides 6.2.

ja 6.3. sätestatuga, mis tuuakse määrussesse üle. Ettevõtjatele uusi nõudeid ei kehtestata.

3

Punktis 8 tunnistatakse lisa 2 kehtetuks, sest mõned lisa 2 punktid on reguleeritud juba Euroopa

Liidu õigusaktidega ning osa lisa 2 sätteid viiakse üle määruse teksti või teistesse määruse

lisadesse.

Lisa 2 punktid 2–4 regulatsioon on sätestatud juba Komisjoni määruses (EL) nr 1299/2014,

18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu”

koostalitluse tehnilist kirjeldust. Lisaks on vastavad nõuded sätestatud

raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegevuseeskirja lisadokumentides.

Lisa 2 punkt 5 nõuded sätestatakse eelnõuga muudetud lisa 4 „Raudteeülesõidukoha ja -

ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“ tekstis, kus kiiruse tõstmine eeldab

riskianalüüsi tegemist ning piirdeaia vajaduse väljaselgitamist ning rajamist.

Lisa 2 punkt 6 nõuded reisijate ooteplatvormidele tunnistatakse kehtetuks, sest vastavad nõuded

on sätestatud juba Komisjoni määruses (EL) nr 454/2011, 5. mai 2011, üleeuroopalise

raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse

tehnilise kirjeldustes.

Lisa 2 punt 6.2 ja 6.3 nõuded on üle viidud eelnõuga muudetud § 12 lõikesse 4. Lisaks on

valdkonda reguleerivad täiendavad nõuded sätestatud otsekohalduvas Komisjoni määruses

(EL) 1300/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses

puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa

Liidu raudteesüsteemis ning Komisjoni määruse (EL) nr 454/2011, 5. mai 2011, üleeuroopalise

raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse

tehnilises kirjelduses.

Lisa 2 punkt 7 nõuded turvanguseadmete kohta on sätestatud juba eelnõus ja Komisjoni

määruses (EL) 2016/919, 27. mai 2016, Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja

signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta. Lisa 2 punkti 7.3 nõuete

põhimõtted on üle viidud määrusega asendatud uude lisasse 4 „Raudteeülesõidukoha ja -

ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“, punktide sisu on ohutustehniliselt

muudetud.

Lisa 2 punkt 8 nõuded elektrivarustuse kohta on määruses juba sätestatud ja Komisjoni

määruses (EL) nr 1301/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu

raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning Komisjoni

määruses (EL) nr 1299/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu

raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu” koostalitluse tehnilist kirjeldust.

Lisa 2 punkt 9 nõue raudteeveeremi automaatsignalisatsiooni kohta on kaetud juba määruses

toodud põhimõtetega (määruse lisa 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“).

Lisa 2 punktis 10 toodud nõuded on sätestatud juba Komisjoni määrus (EL) 2019/773, 8. juuni

2015, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse

allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus

2012/757/EL. Lisaks on vastavad sätted reguleeritud raudteeinfrastruktuuriettevõtja

rongiliikluse ja manöövritöö ohutu korraldamise juhendites ja jaamade tehnokorraldusaktides.

Lisa 2 punkt 11 ja 12 nõuded on reguleeritud juba määruse üldiste põhimõtetega ning ei vaja

ettevõtjatele nii detailset ettekirjutamist. Samuti peab antud valdkond olema vastavalt

raudteeinfrastruktuuri eripäradele sätestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja rongiliikluse ja

manöövritöö ohutu korraldamise juhendites, jaamade tehnokorraldusaktides ja ettevõtja

tegevuseeskirja lisadokumentides.

Punktis 9 muudetakse määruse lisa 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ punkte 4.4.4 ja 4.4.5,

asendades tekstiosa „rong sõidab kõrvalteele“ tekstiosaga „rong sõida pöörmel

kõrvalekaldumisega“. Tegemist on tõlketäpsustusega. Kehtiv sõnastus tuleneb vene keelsest

terminoloogiast, mida nüüd keeleliselt täpsustatakse.

4

Punktides 10–12 muudetakse määruse lisa 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ punkte 7.1.3.,

7.1.4., 7.2.2., 7.3.3 ja 7.3.4 asendades tekstiosa „rong sõidab kõrvale teele“ tekstiosaga „ seatud

matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega“. Tegemist on tõlketäpsustusega.

Punktis 13 täiendatakse lisa 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ punktiga 7.9, mis sätestab, et

rongi saatmisel automaatblokeeringuga kaheteelisel liinil vastassuunalist teed mööda, võib

väljasõidufooris matkanäidiku asemel kasutada lisaks põhi signaalnäidule ka näitu „üks valge

tuli. Üks valge tuli signaliseerib antud juhul liikumist vastassuunalisele teele. Määruse lisa

täiendatakse joonisega 25¹.

Punktis 14 täiendatakse määruse lisa 3 „Raudtee signalisatsioonijuhend“ punktiga 8.3 ja mis

sätestab, et kui matkafoorile järgnevas fooris on kiiruse vähendamist nõudev foorinäit, siis

matkafooris on lubatud kasutada näitu „üks roheline tuli“ tingimusel, et matkafoori ja temale

järgneva kiiruse vähendamist nõudva näiduga foori vahele seatud matkal toimub pöörmel

liikumine kõrval suunas. Määruse lisa täiendatakse joonisega 252.

Punktis 15 määruse lisa 3 punkt 30.4.2 muudetakse ja sõnastatakse ümber selliselt, et joonisel

126 näidatud märgistus kehtiks kõikidel reisirongidel või mootorrongidel, mitte ainult

rahvusvahelistel. Tegemist on OPE TSI ja siseriiklike nõuete ühtlustamisega.

Punktis 16 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa 3 punkt 30.4.3. Tegemist on OPE TSI ja

siseriiklike nõuete ühtlustamisega.

Punktis 17 asendatakse majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71

„Raudtee tehnokasutuseeskiri“ lisa 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise,

korrashoiu ja kasutamise juhend“ uue lisaga 4 järgmiselt:

Lisa 4. Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise

juhend

Juhendi punkt 1 sätestab reguleerimisala.

Juhendis kasutatud terminid on defineeritud määruses, eesmärgiga tagada terminite parem

leitavus ning eelnõu kompaktsus. Raudteeseaduses toodud termineid eelnõus ei sätestata.

Juhendi punkt 2 sätestab nõuded raudteeületuskoha korrashoiu korraldamiseks. Juhendiga on

sätestatud raudteeinfrastruktuuri majandaja kohustused erinevate ületuskoha elementide ja

nähtavussektorite kontrolli ja korrashoiu osas.

Juhendi punkt 2.1 sätestab raudteeületuskoha katte definitsiooni, mis sätestab, kui kaugele peab

raudteeületuskoha kate ulatuma ning mis materjalist see koosneb. Raudteeületuskoha kate võib

koosneda erinevatest materjalidest või nende kombinatsioonidest.

Juhendi punkt 2.2 sätestab nõude, mida peab raudteeinfrastruktuuri majandaja tagama. Nõue

on vajalik konkreetse vastutaja ja tehtavate ülesannete määratlemiseks.

Juhendi punkt 2.3 sätestab nõuded raudteeületuskoha katte ja rööbaste omavahelise kõrguse

suhtes. Kehtestatud nõuded lähtuvad põhimõttest, et raudteeületuskohta oleks võimalik

mõistlikult hooldada ning raudteeületuskohta kasutades ei tekiks eri tasapindade kõrgustest

5

tulenevaid nö „lööke“. Tegemist on praktikast tuleneva kompromissiga, mis peab tagama

raudteeületuskoha ohutu kasutamise ning mõistliku ekspluatatsiooni.

Juhendi punkt 2.4 sätestab, et raudteeveeremi rattapaaride vaba läbisõidu tagamiseks peab

raudteeületuskoha katte ja rööpapea töötavate pindade vahel olema renn. Eesmärgiks on tagada,

et pinnase vajumine või kuhjumine ei saaks mõjutada rattapaaride vaba läbisõitu.

Juhendi punkt 2.5 sätestab nõude, et avalikult kasutataval raudteeületuskohal ei tohi sirgel

teelõigul renni laius ületada 75 mm. Sellega tagatakse, et raudteeületuskohast on võimalik

ohutult üle sõita ka ratta või ratastooliga.

Juhendi punkt 2.6 sätestab, et raudteeületuskoha katte keskmise osa ja rööparenni vahel ning

rööpa väliskülje ja rööpa katteplaadi vahel ei tohi olla tühimikke üle 10 mm. Sellega tagatakse

olukord, kus raudteeületuskohtadel on võimekus piiratud liikumisvõimega inimesel raudteed

ületada. Samuti on praktikas mitmel pool ilmnenud olukordi, kus raudteeületuskoha katte ja

kontrarööpa või rööpa vahel on ebamõistlik tühimik, mille tõttu mõjuvad sõidukite ületamisel

rööbastee pealisehituse elementidele täiendavad jõud, mis kahjustavad neid.

Juhendi punkt 2.7 sätestab, et raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuude

olemasolul peavad need olema seadmestatud põhimõttel, et tagatud oleksid kasutajate ohutus.

Juhendi punktides 2.8–2.10 sätestatakse liiklusmärkide, raudteeülesõidufooride ja

kattemärgistuse ülesanne, milleks on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ja

luua tingimused ohutuks liikluseks. Selles punktis eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja

nende paigaldus vastavad nõuetele, kui need vastavad standarditele EVS 613, EVS 614 ja EVS

615. Kui nimetatud standardeid ei ole järgitud, peab paigaldaja tõendama muu tehnilise

dokumentatsiooni ja arvutustega, et liikluskorraldusvahend täidab püstitatud ülesannet

samaväärselt.

Juhendi punkt 2.11 sätestab nõude, et teehooldustöid tuleb teha selliselt, et teehooldustööd ei

kahjustaks raudteeületuskoha katet, raudteed ja liikluskorraldusvahendeid. Sätte eesmärk on

suunata teehooldust tegevaid ettevõtjaid arvestama mitte üksnes teehoolduseks vajalike

parameetrite täitmisega, vaid ka seda, et tagatud oleksid raudteevaldkonda reguleerivate

parameetrite täitmine. Näiteks, ei tohi kasutada teehooldusvahendeid, mis lõhuvad

raudteeületuskoha katet, liigutavad katte asukohta ja selle parameetreid jne.

Juhendi punkt 2.12 sätestab nõude, et kõik raudteeületuskohad peavad olema hiljemalt

2024. aasta 1. jaanuariks valgustatud. Valgustus peab vastama majandus- ja taristuministri

5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ sätestatud nõuetele ja

linnapiirkonnas standardi EVS 843 nõuetele või olema standardiga samaväärsed. Nõudega

tagatakse, et raudteeületuskoha kasutajad on pimedal ajal teadlikud ohutust puudutavatest

liikluskorraldusvahenditest. Sätte rakendamine eeldab ettevõtjatele üleminekuaja kehtestamist,

et nad saaksid olemasolevad raudteeületuskohad ümber ehitada.

Juhendi punkt 2.13 esitab viite, et eelteate ajad raudteeületuskoha automaatse

foorisignalisatsiooni tööle rakendamiseks arvutatakse 5. peatüki nõuete kohaselt.

Juhendi punkt 2.14 sätestab nõude, et automaatikaga raudteeületuskohad peavad olema

varustatud monitooringuseadmetega, mis teatavad tõrgete või rikete olemasolust

raudteeületuskoha seadmete töös. Nõue võimaldab rikkeid puudutava informatsiooni kiiremaks

6

liikumiseks ning rikkega seotud riskide operatiivsemaks maandamiseks ja rikke lahendamiseks.

Juhendi punkt 2.15 sätestab, et vileandmise signaalmärgi asukoht on toodud vahemikku kuni

500 meetrit raudteeülesõidukohast. Hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks peavad nõuetele

mittevastavad signaalmärgid olema ümber paigutatud. Muudatusega soovitakse tagada, et

helisignaal jõuaks paremini sihtrühmadeni ning selle mõju oleks suurem ja häiriks vähem

ümbritsevat keskkonda (raudteeäärseid elanikke). Kui raudteeülesõidukoht ja

raudteeülekäigukoht asuvad lähestikku, siis arvestatakse vile andmisel aeglasemalt reageeriva

raudteeületuskoha vajadustega. See katab ära ka teise raudteeületuskohal liiklejate

informeerimise vajaduse. Kohalikest oludest sõltuvalt võib signaalmärki korrata. Sätte

rakendamine eeldab ettevõtjatele üleminekuaja kehtestamist, et nad saaksid olemasolevad

signaalmärgid „Vile andmise koht“ nõuetekohaselt ümber paigutada.

Juhendi punkt 3 sätestab nõuded raudteeületuskoha ülevaatusele. Raudteeinfrastruktuuri

majandaja peab raudteeületuskohti kontrollima perioodilisusega, kuid mitte harvem kui

raudteeületuskohtade ja seal kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsed

ekspluatatsioonitingimused ette näevad. Nõude eesmärk on tagada, et raudteeületuskohti

kontrollitakse piisava perioodilisusega, mis omakorda peab vähendama raudteeülesõidukoha

seisundist tuleneva võimaliku õnnetuse toimumise tõenäosust. Sätestatakse, et komisjoniline

ülevaatus tuleb teostada regulaarselt kõikidel avalikult kasutatavatel raudteeületuskohtadel.

Eelnõus on sätestatud, kes peab esitama TTJA-le andmed sõidutee ja raudtee liikluse

intensiivsuste kohta.

Kui juhendi punkt 3.1 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab teostama kontrolle

iseseisvalt, siis punkt 3.2 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandaja eestvõtmisel tuleb

teostada ka komisjonilist ülevaatust, et hinnata koos kõigi asjaosalistega raudteeületuskohtade

seadmestatuse ajakohastamist vastavust muutunud vajadustele ja nõuetele.

Komisjonilise ülevaatuse kohustus kehtib avalikult kasutatavatel raudteeületuskohtadel,

kuivõrd need on avatud liikluseks kõigile kasutajatele. Tehnoloogilise raudteeületuskoha korral

reguleerib raudteeületust ning instrueerib liiklejaid vastav ettevõtja, kelle territooriumil piiratud

tingimustes liikumine toimub. Alati ei ole otstarbekas selleks kokku kutsuda mitme asutuse

esindajatest (TTJA, kohalik omavalitsus, politsei jne) koosnevat komisjoni.

Juhendi punkt 3.3 sätestab, et regulaarsed ülevaatuskomisjonid avalikult kasutatavatel

raudteeületuskohtadel peavad toimuma vähemalt iga kolme aasta tagant. Komisjoni

kokkukutsumise intervall on määratletud praktikas väljakujunenud vajaduse põhiselt. Kolm

aastat on üldjuhul selline aeg, millal raudteeületuskoht võib vajada ajakohastamist ja nõuete

kontrollimise osas komisjonilist ülevaatamist.

Juhendi punkt 3.4 sätestab, et regulaarse ülevaatuskomisjoni koosseisu, kus muuhulgas on

antud võimalus kaasata ka muu põhjendatud huvi ja/või kompetentsi omavat isikut.

Euroopa Liidu Raudteeameti varasemate soovituste põhjal on eelnõus säilitatud põhimõte, et

kõigil asjaosalistel ja asjassepuutuvatel isikutel on õigus kiireloomulise kontrolli läbiviimiseks

teha põhjendatud ettepanek (juhendi punkt 3.5 ), millega kutsutakse kokku erakorralist kontrolli

teostav ülevaatuskomisjon. Üldise kõrgendatud ohuga raudteeületuskohtadel on tarvilik

säilitada ohtlike puuduste esinemise korral piisavalt kiire sekkumisvõimalus. Sellest tulenevalt

võivad nii TTJA kui ka teevaldaja kokku kutsuda erakorralise raudteeületuskoha

ülevaatuskomisjone. TTJA-l on õigus teostada iseseisvalt erakorralist kontrolli avalikult

7

kasutatavate raudteeületuskohtade ja nende seadmete ning raudteeülesõidukohale suubuvate

teede korrasoleku ja nõuetele vastavuse ning toimivuse kohta.

Juhendi punkt 3.6 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandaja koostab ülevaatuskomisjoni

läbiviimiseks vajaliku töödokumendi, mis sisaldab muuhulgas ülevaadet raudteeületuskohale

kehtestatud nõuetest, kasutatavate seadmete ja materjalide tootjapoolsetest

ekspluatatsioonitingimustest ja muust teabest. Nimetatud teave on vajalik ülevaatuskomisjoni

efektiivseks toimimiseks.

Juhendi punkt 3.7 sätestab, et erakorralise ülevaatuskomisjoni tulemuste kokkuvõte edastatakse

peale paikvaatluse lõpetamist komisjoni liikmetele viivitamata. Vastav nõue tuleneb reaalsest

vajadusest, et komisjonil oleks võimalik sisulisi otsuseid vastu võtta ning ülevaatuskomisjon

jõuaks oma sisulise töö lõpetada kvaliteetselt ja kõiki riske arvesse võttes.

Juhendi punkt 3.8 sätestab, et ülevaatuskomisjon hindab, kas raudteeületuskoht vastab

sätestatud nõuetele ning on kasutamiseks ohutu. Kui raudteeinfrastruktuuri majandaja soovib

rakendada muid meetmeid ohutuse tagamiseks, kui ülevaatuskomisjoni ettepanekud ette

näevad, siis on raudteeületuskoha omanikul või valdajal see võimalus olemas, kui ta tõendab

tehnilise dokumentatsiooni ja/või arvutustega, et raudteeületuskoht vastab nõuetele ja on

turvaline kasutada, või kui ta tõendab, et nõuetekohast turvalisust on võimalik samaväärselt

saavutada ka muid meetmeid rakendades. Nimetatud nõue võimaldab ettevõtjatel kasutusse

võtta ka uusi (seni rakendamata) tehnoloogiaid ja meetodeid, mis on seni harvaesinevad või

millest komisjoni liikmed veel teadlikud ei ole.

Juhendi punkt 3.9 sätestab nõude, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab iga kalendriaasta

kohta esitama hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks TTJA-le ajakohased andmed

raudteeülesõidukoha ja - ülekäigukoha raudtee- ja teeliikluse intensiivsuse kohta, uuendades

nimetatud andmeid raudteeliiklusregistris. Nimetaud andmeid on vajalikud riskitasemete

hindamiseks ja riiklike järelevalvetoimingute planeerimiseks.

Juhendi punkt 4 sätestab raudteeületuskoha sulgemise nõuded.

Juhendi punkt 4.1 sätestab, et raudteeületuskoha lühiajaline plaaniline sulgemine on lubatud

ennekõike raudteeületuskoha hooldus- või remonttöödeks, kuid ka nendeks tegevusteks, mida

ei ole võimalik raudteeületuskohta sulgemata teha. Mõeldud on siin näiteks ebagabariitse või

ohtliku veose läbilaskmist vms iseloomuga tegevust.

Juhendi punkt 4.2 sätestab, et enne raudteeületuskoha lühiajalist plaanilist sulgemist tuleb

teavitada kirjalikult 10 tööpäeva ette TTJA-d ning kooskõlastamiseks tuleb esitada ka

raudteeületuskoha sulgemiseaegne liikluskorralduse projekt, milles kirjeldatakse, kuidas

tagatakse ajutisel raudteeületuskohal raudtee ületamise ohutus. Projektis näidatakse

liikluskorraldusvahendid, liikumissuunad, kattematerjal ja selle paiknemine ning muud ohutust

mõjutavad asjaolud. Lisaks peab enne lühiajalist sulgemist teavitama sellest tee omanikku või

valdajat, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning kohalikku omavalitsust. Säte on vajalik,

et asjaosalised saaksid vajadusel võtta kasutusele meetmeid riskide maandamiseks.

Juhendi punkt 4.3 sätestab, et raudteeületuskoha lühiajalisel sulgemisel paigaldatakse teave

muutunud liikluskorralduse kohta ja tee tähistatakse majandus- ja taristuministri 13. juuli

2018. a määruse nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ettenähtud korras. Jalakäijatele

jäetakse nõuetekohaselt ehitatud jalgtee ja ülekäigukoht raudtee ületamiseks, kui selleks on

põhjendatud vajadus. Põhjendatud vajadust hinnatakse selle järgi, kas jalakäijatel on antud

8

piirkonnas võimalus alternatiivseks ohutuks raudtee ületuseks. Lühiajalisel sulgemisel on

soovitatav sulgeda tööde teostamise ajaks ainult pool raudteeületuskohast.

Juhendi punt 4.4 sätestab nõude, et raudteeülesõidukoha ühe teepoole lühiajalisel sulgemisel

tuleb teeliikluse korraldamiseks kasutada liiklusseaduses sätestatud reguleerijat. Nõue on

vajalik, sest muutunud liikluskorraldus raudteeülesõidukohal võib oluliselt tõsta

liiklusõnnetusesse sattumise riskitaset.

Juhendi punkt 4.5 sätestab, et kui raudteeületuskoha, raudteed ületava viadukti või raudtee alt

läbimineva tee hooldus- või remontööde teostamise tõttu on teeliiklus takistatud, võib tööde

teostamise ajaks suunata liikluse mööda ajutist trajektoori, kasutades selleks lähimaid teerajatisi

või teisi sobivaid raudteeületuskohti. Mõistlike alternatiivide puudumise korral on lubatud

ehitada hooldus- või remonttööde teostamise ajaks ajutine samatasandiline raudteeületuskoht.

Nõue tuleneb praktikas asetleidnud reaalsetest vajadustest, kuid siinjuures tuleb arvestada

liiklejate ohutusega ning kasutusele tuleb võtta riskide maandamise meetmed (kiiruste

vähendamine, sobivate liikluskorraldusvahendite kasutamine jne). Ajutise samatasandiline

raudteeületuskoha all tuleb mõista ajutist ehitist ehitusseadustiku mõistes (§3).

Juhendi punkt 4.6 sätestab, keda peab teavitama raudteeületuskoha lammutamise alustamisest

vähemalt kolm tööpäeva ette. Nõue on vajalik, et asjaosalised saaksid vajadusel võtta kasutusele

meetmed riskide maandamiseks, mida raudteeületuskoha lammutamine võib endaga kaasa tuua.

Juhendi punktid 4.7 sätestab nõuded, mida tuleb järgida raudteeületuskoha lammutamise ajal.

Riskide maadamiseks tuleb lammutamise ajaks piirata raudteeületuskoha läbipääs tõketega,

ning kasutada asjakohaseid liikluskorraldusvahendeid.

Juhendi punkt 4.8 viitab, et lammutamine peab toimuma ehitusseadustikus sätestatud korras,

mille nõudeid dubleerimise vältimiseks eraldi välja ei tooda. Sätestatakse nõue, et

lammutamisel tuleb eemaldada raudteeületuskoha kate ning demonteerida kõik

raudteeületuskoha seadmed ja liiklusmärgid. Nõue on vajalik, et vanast harjumisest ei jätkataks

samas kohas raudteeületust või ei tekiks valet arusaama raudteeületuskoha kasutatavusest.

Juhendi punkt 5 hõlmab raudteeülesõidukohtade liigitamist. Täpne definitsioon on viidud

terminite alla.

Juhendi punkt 5.2 sätestab tehnoloogiline raudteeülesõidukoha katte ja

liikluskorraldusvahendite nõuded. Nõuded lähtuvad raudteeülesõidukoha seadestatusest ning

peab vastama ohu hinnangutele.

Juhendi punktis 5.3 sätestatakse, et raudteeülesõidukoha valdaja võib loobuda tehnoloogilise

raudteeülesõidukoha märgistamisel märkide 123 kuni 128 „Ees on raudteeülesõidukoht“

kasutamisest, kui see on piiratud ligipääsuga territooriumi mõõtmete või seal asuvate ehitiste

tõttu füüsiliselt võimatu ja mittevajalik. Juhendiga antakse tehnoloogilise raudteeülesõidukoha

valdajale võimalus hinnata tehnoloogilisel raudteeületuskohal kasutatavate märkide 123 kuni

128 paigaldamise reaalset vajadust ning otstarbekust. Samas jääb tehnoloogilise

raudteeülesõidukoha valdajale kohustus ja vastutus tagada raudteeülesõidukoha kasutamise

ohutus.

Juhendi punkt 5.4 sätestab, et kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös

esineb häireid, tuleb foorisignalisatsioon välja lülitada ja foorid kinni katta ning paigaldada

kollase taustekraaniga liiklusmärk 186 „Muud ohud“ ja lisateatetahvel kakskeelse tekstiga

„FOORID EI TÖÖTA“ ja „SIGNALS ARE NOT WORKING„. Nõue on vajalik, et

9

mittekorrektne või häiritud signaal ei eksitaks liiklejaid. Samuti on oluline, et informatsioon

jõuaks arusaadaval viisil kõikide liiklejateni, sealhulgas inimesteni, kes eesti keelt ei mõista.

Eesmärgiks on tagada kõigi liiklejate ohutus. Lisaks peab raudteeinfrastruktuuri majandaja

hindama tõrgetega kaasnevaid riske ning vajadusel kasutama liikluse reguleerijat

foorisignalisatsiooni töös esinevate häirete kõrvaldamise ajal. Liikluskorralduslike muudatuste

korral, tuleb rakendada majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a määruses nr 43 „Nõuded

ajutisele liikluskorraldusele“ sätestatud nõudeid.

Juhendi punkt 5.5 sätestab, et taudteeülesõidukoht, mis on varustatud automaatikaga, peab

võimaldama sulgeda raudteeülesõidukoha vastavalt läheneva rongi kiirusele ja

lähenemispiirkonna pikkuse arvutamise nõuetele. Täpsemad nõuded on toodud peatükis 5.

Juhendi punkt 5.6 sätestab, et asulavälisel kõvakattega raudteeülesõidukohal tuleb kasutada

teekattemärgist 979a täristit, vastavalt standardi EVS 614 nõuetele. Raudteeülesõidukohtade

tähistamisel ja seadmestamisel tuleb asulavälisel püsi- või kergkatendiga (asfaltbetoon, betoon,

pinnatud teed) teel paigaldada täristid, mille paigaldamine on vajalik seetõttu, et äratada

liiklejate tähelepanu lähenevast raudteeülesõidust ning sundida neid vähendama oma

sõidukiirust (näiteks: 90 km/h kuni 50km/h) ning kontsentreeruma raudteeülesõidukoha ohutule

ületamisele. Kui ülalnimetatud standardit ei ole järgitud, peab tee omanik või valdaja tõendama

muud moodi, et täristi või muu väljapakutud lahendus täidab liikluskorraldusvahendile

sätestatud ülesandeid.

Juhendi punkt 5.7 sätestab, et raudteeülesõidukoha katte laius peab olema vähemalt sama lai

tee kogulaiusega. Sellega tagatakse, et liiklejate tähelepanu ei koonduks raudteeülesõidukoha

ületamisel üksnes sõiduki ja tee gabariitide muutusele, vaid et liikleja tähelepanu oleks pigem

ümbruse jälgimisel (lähenev rong, teised liiklejad, liikluskorraldusmärgid jms).

Juhendi punkt 5.8 keelab kasutada valgusdioodidega ülesõidufoori, kus üle 20%

valgusdioodidest ei tööta. Nõudega tagatakse liikluskorraldusvahendi parem nähtavus ja

ohutus.

Juhendi punkt 5.9 sätestab, et raudteeülesõidukoha automaatset foorisignalisatsiooni tuleb

täiendada helisignaaliga, mis informeeriks raudteeülesõidukoha kasutajaid lähenevast

raudteeveeremist. Kuna raudteeülesõidukohad on erinevate liikluskeskkonna

karakteristikutega, siis helisignaali tugevusele ei saa ette anda ühtseid nõudeid.

Raudteeülesõidu seadmestaja peab arvestama helisignaali eesmägi ja antud keskkonda

puudutavaid eripärasid. Tuleb lähtuda sellest, et helisignaal informeeriks liiklejaid

ohupiirkonnas, kuid ei segaks liigselt lähedalasuvaid kõrvalisi isikuid. Mõistliku helitaseme

leidmisel tuleb arvestada kõikide osapoolte argumentidega ning paigaldaja peab leidma parima

tasakaalustatud lahenduse.

Juhendi punkt 5.10 sätestab, et raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töö peab

olema jälgitav raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud vastutava isiku poolt. Sellega

tagatakse, et rikete või häirete ilmnemisel oleks reageerimisajad ja riskid minimiseeritud.

Juhendi punkt 5.11 sätestab, et kui raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni töös

ilmneb rike, peab raudteeinfrastruktuuri majandaja selle operatiivselt kõrvaldama. Nõue lähtub

põhimõttest, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab eelnevalt enesele looma vajaliku

võimekuse, et ta suudaks riketele operatiivselt reageerida. Raudteeülesõidukoha rikkest tuleb

kohe informeerida ka asjaomaseid raudteeveeremi juhte, et nad oleksid tavapärasemast

10

tähelepanelikumad võimalike rikete esinemise suhtes, mis võivad mingis piirkonnas esineda.

Sellega tagatakse reageerimiskiiruse ning ohu vältimisvõimekuse suurenemine.

Juhendi punktis 5.12 sätestatud nõue on vajalik, et ülesõidufooride paiknemisega tagatakse

õigeaegne teave liiklejale ning vajaminev aeg ohule reageerida.

Juhendi punktid 5.13 ja 5.14 sätestavad, et tõkkepuu poom peab tõkestama sõidusuunas

vähemalt poole kogu sõidutee laiusest ning vasak teepool jääb vabaks vähemalt kolme meetri

ulatuses (va IA kategooria raudteeülesõidud). Ohutuse tagamiseks on soovitatav paigaldada

tõkkepuud, mis sulgevad sõidutee kogu laiuses ehk täistõkkepuu. Kohtadesse, kus liiklejad

kasutavad vastassuunavööndit (nõudeid eirates) tõkkepuust möödumiseseks, on täistõkkepuu

kasutamine kindlasti üheks võimalikuks lahenduseks, mida tasub kindlasti kaaluda. Lisaks

peavad tõkkepuude poomid tõusma avatud asendisse, kui ülesõidufoorid lõpetavad keelavate

signaalide andmise pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast.

Juhendi punkt 5.15 sätestab nõude, et raudteeülesõidukoha seadmed peavad olema varustatud

reservtoitega, mis peavad töötama katkestusteta vähemalt 8 tundi, kui eelneva 36 tunni jooksul

ei ole olnud raudteeülesõidukoha automaatikaseadmete võrgutoite katkestust. Nõudega

maandatakse elektrikatkestustest tingitud riske. Raudteeülesõidukoha seadmete osas on tegu

elektritoitel töötavate seadmetega, mistõttu on kehtestatud ohutuse suurendamiseks nõue

kindlustada kõik elektrilised seadmed akudelt saadava reservtoitega. Seega töötavad

raudteeülesõidukohas kasutatavad seadmed (foorisignalisatsioon, tõkkepuu jne) ka

elektrivõrgus toimunud katkestuse korral.

Juhendi punkt 5.16 sätestab toimingud mitteavalikul raudteel asuval raudteeülesõidukohal.

Riskide maandamise ja operatiivse toimimise huvides on oluline, et kohtades, kus

lähenemispiirkonda ei ole võimalik luua elektriliste rööbasahelate või andurite abil, oleks

seadmestatud raudteeülesõidukoha signalisatsiooni juhtpult, millega tagatakse nõuetekohane ja

liiklust suunav signaalsüsteemi toimimine.

Juhendi punkt 5.17 sätestab, et automaatse foorisignalisatsioonita raudteeülesõidu kohal tuleb

nõuetekohase nähtavuse tagamiseks maha raiuda kasvavad puud ja võsa ehitusseadustiku § 73

lõikes 5 sätestatud nõuete kohaselt.

Juhendi punktid 5.18 – 5.24 sätestavad nõuded tähispostide paigutamiseks ning juhib

infrastruktuuri majandaja tähelepanu ühtsete parameetrite kasutamisele. Avalikult kasutatava

raudteeülesõidukoha kõnniteeta servale pannakse kolm tähisposti, millele kleebitakse kollased

helkurid. Esimene post pannakse äärmisest rööpast 2,5 m, järgmised sammuga 5 ja 10 m.

Ülejäänud postid sõidutee teepeenral märgistatakse valgete helkuritega sammuga 15, 25, 50,

edasi 50 või 100 m. Tähispost pannakse teepeenra välisäärele, erandjuhul kindlustamata

teepeenrale, kuid katte servast mitte lähemale kui 0,5 m. Tähispostile paigaldatud helkuri

keskpunkti kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab olema 0,9 m. Tähispostide paigaldamisel

võib tähispostide paigutust muuta, kui kehtestatud parameetritest ei ole tehnilistel või

otstarbekuse kaalutlustel võimalik kinni pidada. Sellisel juhul paigutatakse tähispostid viisil,

mis järgib etteantud parameetreid kõige paremal moel, lähtudes seejuures tähispostide

paigutamise eesmärgist – edastada liiklejale vajaminevat infot õigeaegselt ning tulemuslikult.

Sellisel juhul kooskõlastatakse tähispostide paigutus TTJA-ga. Tähispostina tuleb kasutada

majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” alusel sätestatud püstmärgiseid.

Helkurpostide kasutamisel lähtutakse majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruses

11

nr 106 „Tee projekteerimise normid” sätestatud nõuetest ning peavad vastama standardis EVS

614 toodule (või lähtuma samaväärsetest nõuetest).

Juhendi punktid 5.25 – 5-26 sätestavad nõude, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab

avalikule raudteeülesõidukohale paigaldama märgi 596, millel on kuvatud informatsioon, kuhu

saab teavitada raudteel toimunud õnnetustest või riketest. Nõude eesmärk on muuta

informatsiooni liikumist kiiremaks.

Raudteeülesõidukohad tuleb varustada teabetahvlitega, millel on raudteeülesõidu nimi, nr ja

raudteeinfrastruktuuriettevõtja telefoninumber.

Paigaldatav märk peab vastama standardis EVS 614 toodule (või lähtuma samaväärsetest

nõuetest).

Juhendi punkt 6 kehtestab nõuded raudteeülesõidukohtade seadmestamisele vastavalt

kategooriale. Samuti kirjeldatakse täiendavate ohutust suurendavate vahendite paigaldamist

sõltuvalt kategooriast.

Juhendi punkt 6.1 sätestab, et raudteeülesõidukohale määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri

majandaja lähtuvalt raudteeülesõidukohta ööpäevas maksimaalselt läbiva raudteeveeremi arvu

ja raudteeülesõidukohta ööpäevas keskmiselt ületavate sõidukite arvu korrutisest ning

raudteeülesõidukohta läbivate rongide maksimaalsest lubatavast kiirusest, mille on kehtestanud

raudteeinfrastruktuuri majandaja. Näide: kui raudteeülesõitu läbib ööpäevas keskmiselt 15

rongi ning 200 autot ja raudteeülesõidul võib kiirus olla 100 km/h, siis saame korrutiseks

300 000. Vastavalt tabelile 1 jääb selline raudteeülesõit II kategooriasse.

Juhendi punkt 6.2. Tehnoloogilisi raudteeülesõite kategooriasse ei jaotata, sest sellised

raudteeülesõidud asuvad üldjuhul kinnisel territooriumil, kus kiirused on väikesed ning

kõrvaliste isikute juurdepääs piiratud.

Juhendi punkt 6.3. Eritasandilisi raudteeülesõite kategooriasse ei jaotata, sest seal puudub

raudteeveeremi ja sõidukite kokkupõrke risk, mida oleks vaja erineva seadmestamisega

maandada.

Juhendi punkt 6.4 sätestab, et kategooriasse jaotamisel ei võeta arvesse raudteeülesõidukoha

läbimisi, mis tehti rongi- või manöövrikoosseisu koostamise eesmärgil, sest manöövritöödel on

kiirused väikesed ning ohuhinnangute koostamisel ei oma nii suurt mõju kui näiteks täislastis

kiirong.

Juhendi punkt 6.5. Raudteeülesõidukoha kategooria ei muutu, kui raudteeülesõidukoht

varustatakse täiendavate seadmetega. Raudteeülesõidukohad peavad vastama minimaalselt

neile nõuetele, mis vastavad tema kategooriale. Samas on lubatud ja soovituslik seadmestada

raudteeülesõidukoht kõrgema kategooria nõuetele või kasutada lisameetmeid turvalisuse

tagamiseks. Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab hindama kõiki riske ning vastavalt sellele

leidma kõige otstarbekama lahenduse raudteeülesõidukohtade riskitaseme maandamiseks.

Juhendi punktid 6.7 – 6.10 sätestavad erinevate raudteeülesõitude kategooriatele vastavad

nõuded.

I A kategooria raudteeülesõidukoht peab olema varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja

automaatsete tõkkepuudega kogu sõidutee laiuses. Lisaks varasematele nõuetele tuleb

raudteeülesõit varustada ka videojälgimis- ja salvestusvahenditega.

I B kategooria raudteeülesõidukoht peab olema varustatud automaatse foorisignalisatsiooni ja

automaatsete või poolautomaatsete tõkkepuudega ühe sõiduraja ulatuses. Lisaks varasematele

12

nõuetele tuleb raudteeülesõit varustada ka videojälgimis- ja salvestusvahenditega. Lisaks

tähistatakse IA ja IB kategooria raudteeülesõidukoht majandus- ja kommunikatsiooniministri

22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded

fooridele“ alusel ettenähtud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega. Ettevõtjatele on antud

üleminekuaeg nõuetele mittevastavad I A ja I B raudteeülesõidud hiljemalt 2024. aasta

1. jaanuariks ümber ehitada.

II kategooria raudteeülesõidukoht on reguleeritud raudteeülesõidukoht peab olema varustatud

raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooniga ning majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“ alusel sätestatud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega.

III kategooria raudteeülesõidukoht on reguleerimata raudteeülesõidukoht, mis tähistatakse

majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel ettenähtud kohustuslike

liikluskorraldusvahenditega.

Juhendi punkt 7 sätestab tehnilised nõuded avalikult kasutatava raudteeülesõidukoha

kategooriale.

Juhendi punkt 7.1 sätestab, et kui raudteeülesõidukohale lähenemisel on muutunud liiklusolud

liiklejatele ebasoodsamaks, tuleb raudteeülesõidukoha kategooria esimesel võimalusel üle

vaadata ning määrata uus kategooria vastavalt muutunud karakteristikutele.

Juhendi punkt 7.2 sätestab, et I A ja I B kategooria raudteeülesõitude videojälgimis- ja

salvestusvahendid peavad tagama vahetu pildi raudteeülesõidukohast. Nõudega soovitakse

vähendada riketest või õnnetustest tulenevat reageerimisaega, mis annaks võimaluse

operatiivsemalt riske maandada. Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab looma omale

võimekuse, mis võimaldaks videosalvestisi säilitada vähemalt 30 kalendripäeva. Nõue aitab

tagant järgi hinnata erinevaid juhtumeid ning võtta kasutusele vajalikud meetmed õnnetuste ja

rikete ennetamiseks.

Juhendi punkt 7.3 sätestab, et I A ja I B kategooria raudteeülesõidukohal tuleb kasutada

majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ ülesõidufoori 71, 72 või 73.

Juhendi punkt 7.4 sätestab, et kui I A, I B ja II kategooria (automaatikaga) raudteeülesõidukohta

ületaval teel on pärisuunas kaks või enam sõidurada, paigaldatakse raudteeülesõidukoha ette

teise ja vajadusel ka järgmiste sõiduradade kohale konsool lisafooridega. Nimetatud nõue on

vajalik eelkõige seetõttu, et tagada välimises (teises, kolmandas jne) sõidureas liiklevale

sõidukijuhile fooritulede nähtavus olukorras, kus esimene sõidurida on hõivatud suure

gabariidilise sõiduki poolt või foori nähtavussektor jääb teise jne sõidureas piiratuks.

Juhendi punkt 7.5 sätestab nõude, et tõkkepuuta või väljaspool jaama asuvatel II kategooria

raudteeülesõidukohtadel tuleb kasutada ülesõidufoori 72 või 73. Nõude eesmärk on, et kui

tõkkepuud ei ole ja raudteeülesõit asub väljaspool jaama, siis tuleb kasutada ülesõidufoore, mis

omab lisaks punastele foorituledele ka valget tuld ning on seetõttu liiklejatele paremini nähtav.

Juhendi punkt 7.6 sätestab nõude, et III kategooria raudteeülesõidukoha (reguleerimata)

kasutajale peab olema tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimise normid“ tabelis 5.15 sätestatud

13

nähtavuskaugused ehk nähtavussektor. Muudatusega soovitakse, et tee projekteerimise

normides sätestatud ohutusalased nõuded rakenduksid parimal viisil ka praktikas. Lisaks sooviti

kahe määruse („Tee projekteerimise normid“ ja „Raudtee tehnokasutuseeskiri“) nõudeid

ühtlustada. Nimetatud nõudega tagatakse raudteeületuskoha kasutajale võimalus aegsasti

märgata ohtu. Nähtavussektori vahemaad on määratletud selle põhjal, et liiklejal oleks võimalik

lähenevale ohule reageerida.

Juhendi punkt 7.7 sätestab, et kui nähtavussektorit ei ole võimalik tagada, näiteks ehitise või

maastikust tuleneva eripära tõttu ja raudteeveeremi liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ning

raudteeülesõidukohta läbiva raudteeveeremi ja ületavate sõidukite korrutis ööpäevas on üle

800, tuleb III kategooria automaatse foorisignalisatsioonita raudteeülesõidukoht seadmestada

vastavalt kõrgema II kategooria ülesõidukoha nõuetele. Kõrgem raudteeülesõidu kategooria

eeldab täiendavate meetmete kasutuselevõttu, mis peab kompenseerima piiratud nähtavusest

tulenevate riskide maandamise muude meetmetega (näiteks automaatikaga vms).

Juhendi punkt 7.8 sätestab, et raudteeülesõidukoha kategooria muutmine toimub

raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt vastavalt ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa

menetlusele. Kuna kategooria muutmine eeldab ehitustööde projekteerimist ja kooskõlastamist

asjakohaste asutustega, siis bürokraatia vähendamiseks eraldi kooskõlastusringi enam vaja teha

ei ole. TTJA saab vajaliku teabe kätte juba ehitusloa menetluses. Samas tuleb arvestada, et enne

raudteeülesõidukoha kategooria muutmist tuleb kontrollida ja veenduda, et enne vastavasisulise

otsuse vastuvõtmist on arvesse võetud kõikide põhjendatud huvi omavate isikute arvamust.

Nimetatud isikute ring peab tagama, et otsustusprotsess oleks läbipaistev ja laiapõhjaline.

Oluline on tagada, et enne vastavasisuliste otsuste vastuvõtmist saaksid kõik osapooled oma

arvamusi ja ettepanekuid esitada.

Juhendi punkt 8 sätestab nõuded uue raudteeülesõidukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Juhend sätestab, et raudteeülesõidukoha projekteerimisel tuleb lähtuda tee projekteerimise

normidest. Nõude eesmärk on eelkõige tagada vajalikud kalded sõidutee piki- ja ristprofiilis,

tee ja raudtee lõikumisnurk ning nõuetekohane märgistus

Juhendi punkt 8.1 sätestab, et eritasandilise raudteeületuskoha lahendust tuleb eelistada uute

raudteeületuskohtade planeerimisel ja projekteerimisel. Kui eritasandiline raudteeületuskoht ei

ole tehniliselt teostatav või majanduslikult otstarbekas, tuleb enne samatasandilise

raudteeületuskoha rajamist läbi viia riskianalüüs võimalike riskide väljaselgitamiseks ning

tuvastatud riskid tuleb maandada.

Juhendi punkt 8.2 sätestab, et uue raudteeülesõidukoha projekteerimisel tuleb lähtuda

majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“

nõuetest. Tegemist on tee ja raudtee projekteerimisnõuete ühtlustamisega.

Juhendi punkt 8.3 ja 8.4 sätestab, et keelatud on rajada uut avalikult kasutatavat

raudteeülesõidukohta olemasolevale avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale või

eritasandilisele raudteeülesõidukohale lähemale kui 2 kilomeetrit, välja arvatud uue raudtee

rajamisel, mis lõikub olemasoleva avalikult kasutatava sõiduteega ning kui sellise

raudteeülesõidukoha rajamine on põhjendatud suure avaliku huviga väljakujunenud ühenduste

tagamiseks ja selle lahendus tagab tingimused ohutuks liiklemiseks, arvestades võimalikke

täiendavaid riske. Sättega soovitakse, et uusi raudteeülesõidukohti, mis asuvad teineteisele

lähemal kui 2 km, ei saa rajada olemasolevale raudteetrassile, vaid ainult uuele, ja seda ka juhul,

kui trass lõikab ära juba olemasolevad ja aktiivses kasutuses olevad liikumisteed. Ka uuel trassil

14

tuleb raudteeülesõidu rajamist põhjalikult kaaluda, sest iga uus raudteeülesõidukoht on

potentsiaalne oht raudteeohutusele, eriti veel olukorras kus rongikiirused tõusevad.

Juhendi punkt 8.5 sätestab, et kui avalikult kasutatavale raudteeülesõidukohale, mis ületab

kahte või enamat rööbasteed, ehitatakse juurde täiendav rööbastee, siis tuleb samatasandiline

raudteeülesõidukoht sulgeda ja rajada eritasandiline raudteeülesõidukoht.

Juhendi punkt 8.6 sätestab, et raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja

tõkkepuude tüüp tuleb määrata ehitusprojektiga. Ehitusprojekt on dokument, mille alusel saab

TTJA hinnata seadmestuse ohutust ja vastavust nõuetele.

Juhendi punkt 8.7 sätestab nõude, et uuele raudteeülesõidukohale tuleb paigaldada

ülesõidufoorid 72 ja 73. Tegemist on valgusdioodidega ülesõidufooridega. Nimetatud nõue on

tingitud asjaolust, et kolme tulega ülesõidufoor on raudteeülesõidukohale lähenemisel paremini

nähtav ning seega raudteeülesõidukoht paremini tajutav. Lisaks annab see sõidukijuhile

kindlustunde, et raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon on töökorras.

Valgusdioodidega foori eeliseks on ka suurem nähtavusulatus ja valguse erksus, mis võimaldab

autojuhil raudteeülesõidu hõivatust kaugemalt märgata. Nõuded ülesõidufooridele on

kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011. a vastu võetud määrusega nr

12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Punkt 8.8 sätestab kuhu

ülesõidufoorid paigaldatakse ning punkt 8.9 sätestab, mis tingimustele peab vastama

ülesõidufooride seadmestatus. Juhendi punkt 8.10 sätestab ülesõidufoori vilkumise intervalli.

Juhendi punkt 8.11 sätestab, et ehitusprojektis peab arvestama sellega, et rööbasahelad või

muud rongituvastusseadmed peavad paiknema nii, et oleks tagatud raudteeülesõidukoha

optimaalne hõivatus, ehk raudteeülesõidukoht oleks hõivat ainult nii kaua, kui on see vajalik

ohutuse tagamiseks. Projekteerimisel tuleb arvestada raudteeülesõidukoha eripäradega, sh

üldise liikluskorraldusega. Raudteeülesõidufoorid peavad olema nähtavad kõigilt

raudteeülesõidukohale lähenevatelt teedelt. Tehnilise lahendusega tuleb tagada võimalikult

optimaalne raudteeülesõidu hõivatuse aeg, mis omakorda vähendab sõidukite ooteaega

raudteeülesõidukohal. See omakorda vähendab sõiduteel liiklejate rahulolematust ning

seisvatest sõidukitest keskkonda erituvate heitgaaside hulka.

Juhendi punkt 8.12–8.17 sätestab üldised nõuded tõkkepuude kasutamiseks. Iga

raudteeülesõidukohta tuleb hinnata eraldiseisvalt ning lähtuma peab parimast lahendusest

ohutuse tagamisel. Automaatselt töötavad tõkkepuud peavad avanema/sulgema liikluse

pärast/enne raudteeveeremi lähenemispiirkonda sisenemist/väljumist arvestusliku aja jooksul.

ning ülesõidufoorid peavad rakenduma õigeaegselt, et tagada kõigi liiklejate ohutus.

Juhendi punkt 8.18 sätestab, mis tingimustel on lubatud mitteavalikule raudteele ehitataval

raudteeülesõidukohal lubatud ülesõidufoorid sisse lülitada raudteeülesõidukoha

signalisatsiooni juhtpuldist ja mida peab seejuures arvestama.

Juhendi punkt 8.19 sätestab, et raudteeületuskohal, mis asub jaamas või jaama lähistel, nähakse

ette jaamakorraldaja poolt signalisatsiooni sisselülitamine üheaegselt fooride avamisega ja

matkade lukustamisega rongi asumisel lähenemispiirkonnas. Kuna arvestatav kogus

raudteeülesõidukohti asub jaamas või selle vahetus läheduses ja on seotud raudteeveeremi

matkadega, nähakse ette, et jaamakorraldaja lülitab signalisatsiooni sisse üheaegselt fooride

avamisega ja seda ka koosseisude liikumisel keelavate näitudega. Seega tuleb saavutada

raudteeülesõidukohtade minimaalne kinnioleku aeg, eriti manöövritööde puhul. Punktis 8.20

15

on sätestatud tõkkefooride kasutamise vajadus ning asjaolud, milliseid foore võib

tõkkefooridena kasutada, kui raudteeülesõidukoht asub jaamas.

Kehtivast määrusest on kustutatud nõuded mehitatud valvega raudteeülesõidukoha

ülesõidukorraldajale ja tema tööruumile. Põhjuseks on asjaolu, et statsionaarseid mehitatud

valvega raudteeülesõidukohti kasutuses enam ei ole ning vajaduse tekkimisel katab

ehitusseadustik ja liiklusseadus vajaminevad ohutusalased nõuded.

Juhendi 4. peatükk sätestab raudteeülekäigukoha nõuded.

Juhendi punkt 9 sätestab raudteeülekäigukoha üldnõuded. Punkt 9.1 sätestab,

raudteeülekäigukoht on ette nähtud jalgsi raudtee ületamiseks. Raudteeülekäigukohta on

lubatud ületada jalakäijana liiklusseaduse tähenduses, st jalgratta, kergliikuri vms vahendiga

raudteeülekäigukohal sõita on keelatud. Erandina on lubatud raudteeülekäigukohta sõites

ületada puuetega või piiratud liikumisvõimega isikutel vastavate abivahenditega. Nõude

eesmärk on sundida liiklejatel oma kiirusi vähendama ning olema tähelepanelikum

raudteeülekäigukohal toimiva suhtes.

Juhendi punkt 9.2 sätestab, et TTJA koostab ja avalikustab oma koduleheküljel

raudteeülekäigukohtade riskianalüüsi läbiviimise juhendi. Nimetatud juhendi eesmärk on

ühtlustada riskihindamise läbiviimise raamistikku ning karakteristikuid. Juhendi alusel saab

raudtee-ettevõtja välja töötada oma ettevõtte jaoks parima riskihindamise töödokumendi,

kartmata sealjuures, et mõned olulised karakteristikud või parameetrid on jäetud arvesse

võtmata.

Juhendi punkt 9.3 juhib tähelepanu asjaolule, et raudteeülekäigukoha seadmestamisel tuleb

arvestada raudtee ületamise ohutust mõjutavate teguritega, milleks võivad olla näiteks

raudteeülekäigukohta ületavate liiklejate arv, rongide maksimaalne liikumiskiirus, läbivate

rongide arv, halb nähtavus, asukohast tingitud mõjurid (tõusud, langused, kurvid), varasem

õnnetusjuhtumite arv, vahejuhtumid, ohutusasutuse tagasiside vms. Vastavalt tuvastatud

teguritele, tuleb raudteeülekäigukohal kasutada ohutusmeetmeid, mis riskid minimiseeriks.

Ohutusmeetmetena võib kasutada tõkkepuid, tõkkeid, liikluskorraldusvahendeid jne.

Juhendi punkt 9.4 sätestab, et iga raudteeinfrastruktuuri majandaja peab iga

raudteeülekäigukoha suhtes läbi viima riskianalüüsi, et tuvastada ohtlikud kohad ja mõjurid.

Juhendi punkt 9.5 sätestab, et ajutisel kiiruste vähendamisel ei ole riskianalüüsi koostamine

kohustuslik, kui rongide liikumiskiirus taastatakse. Kuna eelnevalt on sel liikumiskiirusel

riskitasemeid juba hinnatud, siis iga kiiruse vähendamise ja uuesti samale tasemele tõstmise

pärast (näiteks hooldustööde ajaks) ei ole vaja neid uuesti hinnata.

Juhendi punkt 9.6 sätestab, et raudteeülekäigukoha ümberehitus ja seadmestamine eeldab

projekti ning ehitusloa väljastamist TTJA poolt.

Juhendi punktid 9.7 ja 9.8 sätestavad, et raudteeülekäigukohad peavad võimaldama sujuvat

liikumist üle raudtee ja tagama raudtee ületamise liikleja jaoks võimalikult ohutult ja

rööbasteede alal optimaalseimal trajektooril. Viimase all mõeldakse seda, et inimeste liikumine

raudteel ja vahetus läheduses on võimalikult piiritletud. See eeldab raudteeülekäigukohtade

sellist paiknemist, kus nad on maksimaalselt seotud olemasolevate teede võrgustikega ning

seega harjumuspäraste liikumisteedega. Vajadusel tuleb muudes kohtades inimeste liikumine

16

üle raudteede tõkestada. Lisaks peab raudteeülekäigukoht olema pidevalt kasutatav, st sellel ei

tohi seista raudteeveeremit. Ohutuse tagamiseks peab raudteeülekäigukoht olema ka

nõuetekohaselt tähistatud ning ümbruskonnast lihtsasti eristatav, et selle kasutajad saaksid

üheselt aru, milline on raudtee ületamiseks ettenähtud teekond.

Juhendi punkt 9.9 sätestab, et ohutuse kaalutlusel on keelatud rajada uut samatasandilist avaliku

raudteeülekäigukohta üle nelja või enama rööbastee ja asukohtades, kus raudteeülekäigukohta

läbivate rongide maksimaalne lubatud sõidukiirus on üle 121 km/h ja ületavate rongide ja

liiklejate korrutis ööpäevas on üle 30 000. Ohutuse tagamiseks on soovitav rajada eritasandilisi

raudteeülekäigukohti ja loobuda samatasandilistest, kui võimalik.

Juhendi punkt 9.10 sätestab, et raudteeülekäigukohtadele projekteeritavad ja ehitatavad teed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ sätestatud nõuetele. Sellega ühtlustatakse raudteeülekäigukoha tee

(kõnni- ja kergliiklustee vms ) nõuded.

Juhendi punktis 9.11 viidatakse EL-i otsekohalduvale määrusele (EL) nr 1300/2014, milles

käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega

inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (PRM KTK).

Juhendi punkt 9.12 sätestab, et avalikult kasutatavad raudteejaamad peavad olema piiratud

piirdeaedadega, mis takistavad raudtee ületamist selleks mitte ettenähtud kohas ning suunavad

liiklejat raudteed ületama selleks ette nähtud raudteeülekäigukohtades. Kehtestatud nõudega

soovitakse, et inimesed ei ületaks raudtee selleks mitte ettenähtud kohas.

Juhendi punkt 9.13 sätestab, et jaamavahedes tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal

riskianalüüsiga välja selgitada kohad, kus raudtee peab olema ümbritsevast keskkonnast

piiratud, et tagada ohutus. Kehtestatud nõudega soovitakse, et inimesed ei ületaks raudteed

selleks mitte ettenähtud kohas.

Juhendi punkt 9.14 sätestab, et jalgtee või jalgrattatee ja raudtee lõikumisnurk peab olema

võimalikult täisnurga lähedane ja ei tohi väljuda vahemikust 70–110°. Nõudega soovitakse

tagada, et veerem ei läheneks liiklejale nö „selja tagant“, mida ei ole võimalik õigeaegselt

märgata ning et ratas (ratastool, jalgratas vms) ei vajuks rööpa ja raudteeülekäigukoha katte

vahele.

Juhendi punkt 9.15 sätestab, et projekteeritava või ehitatava raudteeülekäigukoha

konstruktsioon peab tagama raudtee ballastiprisma ja mulde stabiilsuse. Nõue on vajalik, et

raudteeülekäigukoha projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse raudteeinfrastruktuurist, kui

tervikust, mitte ei lähtuta üksnes raudteeülekäigukoha nõuetest.

Juhendi punktid 9.16 ja 9.17 sätestavad, et raudteeülekäigukoha lähted võivad kohalikest

oludest sõltuvalt, näiteks kõrge mulde tõttu, olla kujundatud järkjärgulisena. Sel juhul peab

raudteeülekäigukohale pääsemiseks olema ehitatud vähemalt ühepoolse käsipuuga varustatud

trepp ja pandus. Uute ja renoveeritavate trepi, panduse ja nende käsipuude nõuded peavad

vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruse nr 28 "Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" nõuetele.

17

Juhendi punkt 10 kehtestab nõuded raudteeülekäigukohtade seadmestamisele vastavalt

kategooriale. Samuti kirjeldatakse täiendavate ohutust suurendavate vahendite paigaldamist

sõltuvalt kategooriast.

Juhendi punkt 10.1 sätestab, et raudteeülekäigukohale määrab kategooria raudteeinfrastruktuuri

majandaja lähtuvalt raudteeülekäigukohta ööpäevas maksimaalselt läbiva raudteeveeremi arvu

ja keskmiselt ületavate liiklejate arvu korrutisest ning raudteeülekäigukohta läbivate rongide

maksimaalsest lubatavast kiirusest.

Näide: kui raudteeülekäiku läbib ööpäevas keskmiselt 10 rongi ning 150 liiklejat (jalakäijat) ja

raudteeülesõidul võib kiirus olla 50 km/h, siis saame korrutiseks 75 000. Vastavalt tabelile 1

jääb selline raudteeülesõit III kategooriasse.

Juhendi punkt 10.2 sätestab, et raudteeülekäigukoha kategooria muutmine toimub

raudteeinfrastruktuuri majandaja poolt vastavalt ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa

menetlusele. Tuleb arvestada, et enne raudteeülekäigukoha kategooria muutmist tuleb

kontrollida ja veenduda, et enne vastavasisulise otsuse vastuvõtmist on arvesse võetud kõikide

põhjendatud huvi omavate isikute arvamust. Nimetatud isikute ring peab tagama, et

otsustusprotsess oleks läbipaistev ja laiapõhjaline. Oluline on tagada, et enne vastavasisuliste

otsuste vastuvõtmist saaksid kõik osapooled oma arvamusi ja ettepanekuid esitada.

Juhendi punkt 10.3 sätestab, et eritasandilisi raudteeülekäigukohti kategooriasse ei jaotata, sest

seal puudub raudteeveeremi ja liikleja kokkupõrke risk, mida oleks vaja erineva

seadmestamisega maandada.

Juhendi punkt 10.4 sätestab, et kategooriasse jaotamisel ei võeta arvesse raudteeülekäigukoha

läbimisi, mis tehti rongi- või manöövrikoosseisu koostamise eesmärgil, sest manöövritöödel on

kiirused väikesed ning ohuhinnangute koostamisel ei oma nii suurt mõju kui täislastis kiirong.

Juhendi punkt 10.5 sätestab, et raudteeülesõidukoha kategooria ei muutu, kui

raudteeülekäigukoht varustatakse täiendavate seadmetega. Raudteeülekäigukohad peavad

vastama minimaalselt neile nõuetele, mis vastavad tema kategooriale. Samas on lubatud ja

soovituslik seadmestada kõrgema kategooria nõuetele. Raudteeinfrastruktuuri majandaja peab

hindama kõiki riske ning vastavalt sellele leidma kõige otstarbekama lahenduse

raudteeülekäigukohtade riskitaseme maandamiseks.

Juhendi punkt 10.6 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab tuvastama

raudteeülekäigukohta ületavate liiklejate arvu enne kategooria määramist. Nõude eesmärk on

tagada liiklusoludele vastav kategooria ja seadmestatus.

Juhendi punktid 10.7 – 10.9 sätestavad erinevate raudteeülekäigukohtade kategooriatele

vastavad miinimumnõuded. Alati võib raudteeülekäigukoha seadmestada täiendavate ohutust

tagavate või riske maandavate seadmetega. Uue nõudena tuleb I kategooria

raudteeülekäigukohal kasutada automaatseid tõkkeid, milleks võivad olla väravad, turnikeed,

tõkkepuud või muud barjäärid, mis sulguvad ja avanevad vastavalt raudteeülekäigukoha

automaatikale. III kategooria raudteeülekäigukohale tuleb raudteeinfrastruktuuri majandajal

paigaldada ilma automaatikata tõkked või muu samaväärne lahendus, mille eesmärgiks on

aeglustada liiklust enne raudteeülekäigukohale jõudmist ning suunata liikleja vaatama

mõlemale poole enne raudtee ületamist. Juhendi punkt 10.7 - 10.9 rakendamine eeldab

üleminekuaja kehtestamist, et ettevõtjad saaksid raudteeülekäigukohad nõuetega vastavusse

18

viia. Ettevõtjatele on antud üleminekuaeg nõuetele mittevastavad raudteeülesõidud hiljemalt

2024. aasta 1. jaanuariks ümber ehitada.

Juhendi punkt 11 sätestab avalikult kasutatava raudteeülekäigukoha märgistamise nõuded

vastavalt kategooriale. Selles punktis eeldatakse, et liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus

vastavad nõuetele, kui need vastavad standarditele EVS 613, EVS 614, EVS 843 ja EVS 615.

Kui nimetatud standardeid ei ole järgitud, peab paigaldaja tõendama muu tehnilise

dokumentatsiooni ja arvutustega, et liikluskorraldusvahend täidab püstitatud ülesannet

samaväärselt.

Juhendi punkt 11.1. Avalikult kasutatav raudteeülekäigukoha märgistus jaguneb aktiivseks ja

passivseks, vastavalt sellele, mismoodi informatsioon liiklejani jõuab. Aktiivne märgis on

helisignaal ning valgusel põhinev info edastamise seade. Avaliku raudteeülekäigukoha aktiivse

märgistuse eesmärgiks on raudtee ületajale anda automaatne teavitus läheneva rongi

saabumisest. Passiivne märgistus põhineb liiklusmärkidel ja teekattemärgistusel, mille

normtehnilised nõuded ja tähendus on sätestatud liiklusseadusega või selle alamaktidega.

Passiivne lahendus ei teavita liiklejat automaatselt saabuvast rongist, vaid annab püsiva

hoiatuse raudtee ja selle ohutsooni olemasolust. Passiivse lahendusena võib liikluse

aeglustamiseks enne raudteeülekäigukoha ohualale jõudmist kasutada näiteks

raudteeülekäigukoha kurvilist juurdepääsuteed (sh tõkked), kasutades selleks

reljeefset/kombatavat teekattemärgistust või muud samaväärset lahendust.

Juhendi punkt 11.2 sätestab, et aktiivne märgistus on automaatse foorisignalisatsioon vastavalt

majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 35 punktile 2 ja helisignaal.

Juhendi punkt 11.3 sätestab nõuded ja viited passiivsele märgistusele. Passiivne märgistus on

kontrastriba ja liiklusmärgid.

Juhendipunkt 11.4 sätestab, et passiivne raudteeülekäigukoha märgistus on ette nähtud

raudteeülekäigukoha ja sellega seotud raudtee ohutsooni piiritlemiseks ning kasutatav

märgistus peab olema paigaldatud liiklejate jaoks nähtavale kohale ja nii, et see ei mõjuta

raudtee ületamise ohutust. Märgistus (liiklusmärk) ise ei tohi varjata vaatevälja ega olla kohas

kus on sellele võimalik vastu minna jne.

Juhendi punktid 11.5–11.6 sätestavad nõude, et raudteeinfrastruktuuri majandaja peab I, II ja

III kategooria raudteeülekäigukohale paigaldama märgi 596, millel on kuvatud informatsioon

kuhu saab teavitada raudteel toimunud õnnetustest või riketest. Nõude eesmärk on muuta

informatsiooni liikumist kiiremaks. Raudteeülesõidukohad tuleb varustada märgiga, millel on

raudteeülesõidu nimi, nr ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja telefoninumber. Märgi 596 mõõtmed

ja paigaldus peab vastama standardis EVS 614 toodule (või lähtuma samaväärsetest nõuetest).

Ettevõtjatele on antud üleminekuaeg märkide paigaldamiseks. Märgid tuleb paigaldada

raudteeülekäigukohtadele hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks.

Juhendi punkt 11.7 sätestab, et III kategooria raudteeülekäigukoht tuleb varustada tõketega, mis

takistaks liiklejatel otsesuunas raudteele liikumist. Tõkete paigaldamisel tuleb veenduda, et ka

ratastooliga või kaksikute käruga liiklejatel oleks võimalik tõkkeid läbida. Tõkete paigaldamise

eesmärk on tagada, et liiklejad (jalgratturid, jalakäijad, sh rulluisutajad, rulaga sõitjad jne) ei

liiguks ootamatult ja ohu olemasolu kontrollimata raudteeületuskohale. Tõkete paigaldamiseks

sätestatakse ühtsed nõuded, mis tagaksid parimal viisil liiklusohutuse raudteeületuskohal ega

19

võimaldaks ootamatut liikumist raudteeületuskohale. Nõuetele mittevastavad III kategooria

raudteeülekäigukohad tuleb ümber ehitada hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks.

Juhendi punkt 11.8 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandaja võib vajadusepõhiselt ise

otsustada, milliseid täiendavaid liiklusseadusega sätestatud märgistusi soovib ta

raudteeülekäigukohale ohutuse tagamiseks paigaldada. Sättega soovitake anda

raudteeinfrastruktuuri-majandajale võimalus võtta kasutusele täiendavaid meetmeid, et

minimiseerida raudteeülekäigukohtadel õnnetustesse sattumise riski. Näiteks võib kasutusele

võtta lisateatetahvli „Ettevaatust rong“, teavitustekstiga foori (näiteks teise järjestikuse rongi

lähenemisest teavitamiseks), liiklusseaduse kohased teekattemärgised (sh täristid), reljeefsed

(mummudega) katteplaadid või muud märgistused.

Juhendi 5. peatükis sätestatakse juhised raudteeületuskoha automaatsignalisatsiooni

projekteerimiseks.

Juhendi punkt 12 sätestab nõuded raudteeületuskoha automaatsignalisatsioonile.

Raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni projekteerimisel ja selle

rekonstrueerimisel määratakse arvutuslik eelteateaeg rongi lähenemisest raudteeülesõidukohale

sõltuvalt raudteeülesõidukoha arvutuslikust pikkusest. Määruses toodud valemid ja seal

kasutatud näitarvud on toodud miinimumnõudena ning iga raudteeületuskoha puhul tuleb

projekteerijal arvestada lisaks veel konkreetsete oludega, eesmärgiga, et valemites kasutatavad

näitarvud peavad tagama igasugustes tingimustes (vihma, lume, tee kaldest jne tingitud

pikemate pidurdusteede, suurenenud kiiruste jms) kõigi osapoolte ohutuse kõige paremal ja

mõistlikumal viisil.

Juhendi punkt 13 kehtestab nõuded raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonnale.

Raudteeülesõidukoha lähenemispiirkonna pikkus peab arvestama selles piirkonnas kehtestatud

rongide maksimaalset liikumiskiirust ja sõidukite minimaalset liikumiskiirust, samuti sõidukite

lubatud maksimaalset pikkust. Vajadusel tuleb nõutud teateaja tagamiseks väljasõidu- ja

manöövrifooride avamisega viivitada.

Juhendi punkt 14 sätestab, kuidas arvutatakse raudteeülekäigukoha lähenemispiirkonna

pikkust. Lähenemispiirkond arvutatakse valemiga, kus antud piirkonnas kehtestatud rongide

maksimaalkiirus (km/h) korrutatakse rongi raudteeülekäigukohale lähenemise eelteate ajaga.

Nimetatud valemi puhul on oluline, et sõidukile või jalakäijale arvestataks raudteeülekäigukoha

ületamiseks piisavalt pikk aeg. Eelnimetatud valemi eesmärgiks on tagada, et

raudteeülekäigukoha foorisignalisatsioon arvestaks rongide lähenemist piisava eelteateajaga,

mis võimaldaks jalakäijatel aegsasti ja ohutult raudteeülekäigukoht ületada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu väljatöötamisel keskenduti õiguslike muudatuste kõrval ka eelnõu sisulistele

muudatustele ning nende mõjudele. Ajakohastatud eelnõuga soovitakse parandada kontrolli ja

ohutuprotsesside kvaliteeti ja läbipaistvust. Samuti aidata kaasa, et planeeritud tegevused viivad

soovitud tulemusteni ilma oluliste negatiivsete kaasmõjudeta.

20

Eelnõus sätestatud muudatused on tehtud põhimõttel, et need aitaksid kaasa eelnõu paremale

rakendamisele ning oleksid suunatud tegelike vajaduste täitmisele. Määruse kehtestamine

korrastab õiguskorda ega too endaga kaasa liigselt korralduslikke muudatusi, mis tähendab, et

kehtiva korraga võrreldes ei teki raudtee-ettevõtjatel olulisel määral uusi õigusi või kohustusi,

küll aga muudab olemasolevaid protsesse läbipaistvamaks ning selgemaks.

Määruse sotsiaalne, sh demograafiline mõju:

Eelnõu ajakohastamine mõjutab raudteeohutuse kaudu inimeste turvalisust ja seeläbi omab ka

mõningast sotsiaal-majanduslikku mõju. Turvalisem ja kiirem raudteetransport aitab

populariseerida raudteetransporti ning vähendada transpordiga kaasnevaid negatiivseid

välismõjusid (ummikud, liiklusõnnetused, saastatus, müra jms). Eelnõu sätestab raudtee-

ettevõtjate tegevusele täpsustatud ja ajakohastatud nõuded, mis lähtuvad ennekõike praktilistest

ning ohutust tagavatest vajadustest.

Ohutustaseme tõstmine vähendab õnnetustesse sattumise riske, sh vigastatute ja hukkunute

arvu. Eesmärgiks on liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamine miinimumini. Seetõttu on

oluline olemasoleva taseme säilitamiseks ja arendamiseks ajakohastada kasutusele võetavaid

ohutusseadmeid ning nõudeid ohutusprotsessidele. Kiiruste suurendamine võimaldab rongide

sõidugraafikut tihendada, mistõttu tekib parem ühendus tõmbekeskuste vahel, võimaldades

senisest paremini kaugemal tööl või koolis käia ning tõmbekeskuste potentsiaali paremini ära

kasutada. Seega saab raudteetranspordi arengu mõjusid regionaalarengule ja demograafilise

olukorrale lugeda positiivseteks.

Reisijaid mõjutab eelkõige reisirongide kiiruste tõstmine, tänu millele on võimalik

optimaalsemalt kasutada reisirongide seni kasutamata võimalusi ning potentsiaali.

Määruse mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele:

Otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.

Määruse mõju majandusele:

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise soodustamine raudteesektoris parandab ühiskonna

praegust kuvandit raudteeliikluse osas. Kuigi mitmete nõuete täitmine eeldab raudtee-

ettevõtjate täiendavaid kulutusi, on need raudteevaldkonna arengu ja Euroopa Liidu ühiste

raudteevaldkonna põhimõtete rakendamise osas vajalikud. Raudteeinfrastruktuuril tehtavad

investeeringud võivad mõningal määral mõjutada raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid, kuid

eeldatav reisijate arvu kasv, raudteeliikluse tõhusam korraldamine ja ohutuse tagamine

võimaldavad neid kulutusi tasakaalustada. Eelnõu eesmärgist lähtuvalt on majanduslik mõju

eeldatavasti positiivne, kuivõrd raudteeinfrastruktuurile kehtestatud nõudeid ühtlustatakse

vastavalt koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, mis peaks soodustama uute raudtee-ettevõtjate

turule tulekut ja seeläbi suurendama konkurentsi raudteeveoturul. Kiiremad ning ohutumad

raudteeliinid on raudteevaldkonna arengu aluseks, mille poole püüelda. Reisirongide kiiruse

tõstmisel vahemikku 141–160 km/h muutub reisirongide kasutamine senisest atraktiivsemaks,

mis võimaldab raudteetranspordis rohkem reisijaid teenindada.

Majandusliku mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, sest raudteeinfrastruktuuri majandajad

peavad raudteeohutusse panustama, kuid investeeringuid on võimalik paindlikult planeerida ja

vajadusel ajas hajutada. Osade uute sätete osas on raudteeinfrastruktuuri majandajale antud ka

üleminekuperiood vajalike muudatuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Kiiruste kasv raudteel

võimaldab muuta raudteeveoturu välisinvestoritele atraktiivsemaks, mis loob raudteevaldkonna

arenguks täiendava potentsiaali.

21

Eelnõu raudteeinfrastruktuuri kasutustasu oluliselt ei mõjuta, kuna ühikuhind kujuneb

raudteeinfrastruktuuri tehtud kulutustest ja veetud brutotonnkilomeetritest.

Määruse mõju elu- ja looduskeskkonnale:

Raudteetranspordi arendamine ja ohutumaks muutmine aitab kaasa raudteetranspordi

populariseerimisele ja seeläbi ka väliste negatiivsete mõjude (põlengud, saastatus, ummikud,

müra, liiklusõnnetused teedel jms) vähendamisele, mistõttu on eelnõu eeldatav mõju loodus- ja

elukeskkonnale positiivne. Looduskeskkonna säilitamisega aidatakse kaasa inimeste

elukvaliteedi tagamisele ning senise looduskeskkonna säilimisele. Eelnõu kohaselt tuleb

raudteesüsteemi rajamise ja käitamise mõjusid keskkonnale arvesse võtta juba süsteemi

algstaadiumis (projekteerimisel). Lisaks on rõhku pandud riskianalüüside tegemisele, mille

eesmärgiks on tuvastada riskantsed kohad raudteel ning vastavalt riskianalüüsile leida ka

ristaseme maandamise meetmed.

Mõju regionaalarengule:

Eelnõu kehtestab nõuded, mida tuleb täita, enne kui raudteeinfrastruktuuri majandaja lubab

tõsta reisirongide kiirust vahemikku 141–160 km/h. Eelnõu võimaldab ettevõtjatel ette

planeerida, millised kulutused ja tegevused on reisirongide kiiruste tõstmiseks vajalikud.

Kiiruste tõstmine võimaldab tihendada reisirongiliiklust erinevate regionaalsete piirkondade

vahel ning muuta seeläbi elukeskkonda atraktiivsemaks. Seega on kiiruste tõstmise mõju

regionaalarengule positiivne ning aitab kaasa regionaalpoliitiliste eesmärkide saavutamisele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Eelnõu puudutab riigiasutuste tööd mõnevõrra, kuna puudutab Politsei- ja Piirivalveametit,

Päästeametit, Transpordiametit, TTJA-d ja kohalike omavalitsuste koostööd

raudteeületuskohtade ohutuse hindamisel. Kuna riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele uusi täiendavaid nõudeid eelnõus ei sätestata (võrreldes seni kehtivate nõuetega),

siis sellekohased mõjud puuduvad. Eelnõu jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi

muudatusi. Samuti ei muutu riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ülesannete ega pädevuse

jaotus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu jõustumisega kaasnevad raudteeinfrastruktuuriettevõtjatele lisakulud, mis tulenevad

ennekõike raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohtadele uute kategooriate kehtestamisest,

vastavalt kategooriale nende seadmestamisest ja nende valgustamisest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse Siseministeeriumile kooskõlastamiseks elektroonilise infosüsteemi EIS

kaudu ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile, MTÜ-le Eesti Puuetega Inimeste Koda, AS-le Eesti Raudtee,

AS-le Operail, AS-le Eesti Liinirongid, AS-le Edelaraudtee, Eesti Raudteelaste Ametiühingule,

Tallinna Tehnikakõrgkoolile ja

22

Eelnõu esitatakse täiendavalt veel Euroopa Liidu Raudteeametile (http://www.era.europa.eu)

kooskõlastamiseks ning hinnangu andmiseks.

Kuna eelnõu sisaldab tehnilisi norme, siis teavitatakse enne eelnõu vastuvõtmist veel

täiendavalt ka Euroopa Komisjoni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 09. septembri

2015. aasta direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning

infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Siseministeerium

20.10.2022 nr 2-1/2022/6464

Raudtee tehnokasutuseeskiri

Austatud Lauri Läänemets

Edastame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruse nr 71

„Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Arvamuse avaldamiseks:

Konkurentsiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, MTÜ Eesti

Puuetega Inimeste Koda, AS Eesti Raudtee, AS Operail, AS Eesti Liinirongid, AS Edelaraudtee,

AS Enefit Kaevandused, Eesti Raudteelaste Ametiühing, Tallinna Tehnikakõrgkool.

Marko Roots

639 7656 [email protected]

EELNÕU

06.10.2022

MÄÄRUS

20.10.2022 nr 2-1/2022/6464

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a

määruse nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 35 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 28 lõike 1 alusel.

Majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruses nr 71 „Raudtee

tehnokasutuseeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) avalikult kasutatav raudteeülesõidukoht on raudtee samatasandiline lõikumine avalikult

kasutatava sõiduteega;“;

3) paragrahvi 2 punkt 70 sõnastatakse järgmiselt:

„70) raudteeülekäigukoht on jalgtee, kõnnitee või jalgrattatee ja raudtee samatasandiline

lõikumiskoht;“;

4) paragrahvi 2 punkt 73 sõnastatakse järgmiselt:

„73) raudteeülesõidukoht on sõidutee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht;“;

5) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 911 järgmises sõnastuses:

„911) tehnoloogiline raudteeülesõidukoht on raudtee samatasandiline lõikumiskoht piiratud

ligipääsuga territooriumil asuva või kõrvalistele isikutele kasutamiseks keelatud sõiduteega,

mis on ette nähtud asjaomase ettevõtja töö kindlustamiseks;“;

6) paragrahvi 5 lõiked 1–4 ja § 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h, peab uue ja

olemasoleva ooteplatvormi rekonstrueerimisel ohuala laius olema vähemalt 1,5 meetrit ning

olemasolevale ooteplatvormile tuleb raudteega paralleelselt kanda punane joon ooteplatvormi

raudtee poolsest servast vähemalt 1,5 meetri kaugusele.“;

2

8) määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) määruse lisa 3 punkt 4.4.4 ja 4.4.5 sõnastatakse järgmiselt:

„4.4.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab sõita vähendatud kiirusega, rong sõidab

pöörmel kõrvalekaldumisega, järgmine foor on avatud;“;

„4.4.5 kaks kollast tuld lubab sõita vähendatud kiirusega ja valmisolekuga peatumiseks, rong

sõidab pöörmel kõrvalekaldumisega, järgmine foor on suletud;“;

10) määruse lisa 3 punkt 7.1.3 ja 7.1.4 sõnastatakse järgmiselt:

„7.1.3 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud

kiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, järgmine foor on

avatud (joonis 15);

Joonis 15 “;

„7.1.4 kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, seatud matkal

toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, järgmine foor on suletud (joonis 16);

Joonis 16 “;

11) määruse lisa 3 punkt 7.2.2 sõnastatakse järgmiselt:

„7.2.2 kaks kollast tuld ja üks roheline riba lubab rongil väljuda jaamast kehtestatud

piirkiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, järgmine foor on

suletud (joonis 19).

3

Joonis 19“;

12) määruse lisa 3 punkt 7.3.3 ja 7.3.4 sõnastatakse järgmiselt:

„7.3.3 kaks kollast tuld lubab rongil väljuda jaamast vähendatud kiirusega, seatud matkal

toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, jaamavahe on vaba kuni järgmise jaamani

(joonis 22);

Joonis 22“;

„7.3.4 kaks kollast tuld, nendest ülemine vilkuv, lubab rongil väljuda jaamast vähendatud

kiirusega, seatud matkal toimub pöörmel liikumine kõrvalekaldumisega, jaamavahe on vaba

kuni järgmise jaamani ja selle jaama sissesõidufoor on avatud (joonis 23).

4

Joonis 23“;

13) määruse lisa 3 täiendatakse punktiga 7.9 järgmises sõnastuses:

„7.9 Rongi saatmisel automaatblokeeringuga kaheteelisel liinil vastassuunalist teed mööda,

võib väljasõidufooris matkanäidiku asemel kasutada lisaks põhi signaalnäidule ka näitu „üks

valge tuli“. Üks valge tuli signaliseerib antud juhul liikumist vastassuunalisele teele (joonis

251).

Joonis 251“;

14) määruse lisa 3 täiendatakse punktiga 8.3 järgmises sõnastuses :

„8.3 Kui matkafoorile järgnevas fooris on kiiruse vähendamist nõudev foorinäit, on matkafooris

lubatud kasutada näitu „üks roheline tuli“ tingimusel, et matkafoori ja temale järgneva kiiruse

vähendamist nõudva näiduga foori vahele seatud matkal toimub pöörmel liikumine

kõrvalsuunas (joonis 252).

5

Joonis 252 “;

15) määruse lisa 3 punkt 30.4.2 sõnastatakse järgmiselt:

„30.4.2 reisirongil või mootorrongil vaguni signaallaterna kolme punase tulega (joonis 126);

Joonis 126“;

16) määruse lisa 3 punkt 30.4.3 tunnistatakse kehtetuks;

17) määruse lisa 4 asendatakse uue lisaga 4 (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)

majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas

transpordi asekantsler

kantsleri ülesannetes

6

Lisa 4 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend