Leping

Hankeleping nr 3-9/4833-3

Lepingu osa viitenumber 298530 002 001 000

Toimetulekutoetuse arendused ja toetuste jätkuarendused

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317

Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm (edaspidi tellija), ja

pakkuja Cybernetica AS, registrikood 10140133, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe

linnaosa, Mäealuse tn 2/1, 12618 (edaspidi täitja), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Oliver

Väärtnõu (edaspidi täitja),

edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr 3-9/4833-1 alusel käesoleva

hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Lepingu ese

1.1. Lepingu esemeks on riigihanke „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR)

arendustööd“ viitenumber 298530 (minikonkurss „Toimetulekutoetuse arendused ja

toetuste jätkuarendused" , viitenumber 305835) alusel tellitavad tööd (edaspidi tööd), mis on

täpsemalt kirjeldatud tehnilises kirjelduses.

1.2. Lepingu tööde maht on maksimaalselt 785 500 eurot käibemaksuta. Sellest 650 500 eurot

km-ta moodustab toimetulekutoetuste arendusteks ning 135 000 eurot km-ta toetuste

jätkuarendusteks. Lepingut rahastatakse välisvahenditest, Sotsiaalministeeriumi Toetuse

andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks eelarvest (Sotsiaalkaitsesüsteemide

ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused). Täitjale tehakse välisrahastuse

projekti(de)st tulenevad nõuded teatavaks tööde teostamisel.

2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused

2.1. Täitja annab toodanguvalmis töö üle hiljemalt 31.12.2026. Perioodil 01.01.2027-30.04.2027

teostatakse TTT arendustele veel täiendavaid muudatusi vastavalt testimistest tulnud

tagasisidest ning muudest võimalikest vajadustest. Täitja annab tööd üle lepingu kestuse ajal

jooksvalt Jiras fikseeritud tellimuses määratud tähtajal.

2.2. Töötunni põhise lepingu korral esitab täitja eelmise kuu töötundide ajaaruande, mis sisaldab

teostatud töötunde ja nende jooksul teostatud töid. Ajaaruanne esitatakse allkirjastatult

hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. tööpäeval. Viimane ajaaruanne esitatakse koos aktiga.

2.3. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle üleandmise ja vastuvõtmise aktiga

(edaspidi akt) vastavalt lepingu tehnilises kirjelduses kokkulepitud tingimustele.

2.4. Tellija vaatab töö üle vastavalt raamlepingu tingimustele.

2.5. Koos üle antava tööga annab täitja tellijale üle kõik tööde intellektuaalse omandi õigused

vastavalt raamlepingus kirjeldatule.

3. Lepingu hind

3.1. Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu alusel

tellitud ja teostatud töötundide eest.

3.2. Ühe töötunni maksumuseks lepingu täitmisel on 55 (viiskümmend viis) eurot käibemaksuta.

3.3. Täitja esitab tellijale e-arve igakuiselt. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu osa

viitenumber, lepingu number ja kontaktisiku andmed.

4. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud

4.1. Teadete edastamisel ja kätte toimetamisel lähtutakse raamlepingu regulatsioonist.

4.2. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on Priit Parro, tel 7943 943, e-post

[email protected] või tema asendaja.

4.3. Täitja kontaktisikuks lepingu täitmisel on Kristiina Kauer, telefon 5330 0675, meili-aadress

[email protected] või tema asendaja.

5. Lõppsätted

5.1. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma

lepinguliste kohustuste täitmiseni;

5.2. Lepingu dokumendid koosnevad riigihanke alusdokumentidest, sh lepingu lisadest, lepingu

muudatustest ja pakkumusest;

5.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid:

5.3.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus;

5.3.2. Lisa 2 – Pakkumus (ei allkirjastata koos lepinguga).

6. Poolte allkirjad

Tellija: Täitja:

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

1. Töö sisu ja saavutatav tulem

1.1. Töö sisu: Sotsiaaltoetuste ja -teenuste andmeregistri (STAR1 ja STAR2) toetuste ja

seotud üldkomponentide arendamine ja analüüs, vigade tuvastamine, parandamine,

testimine ning tarkvara tarnimine tellija keskkonda;

1.2. Saavutatavad tulemid: Sotsiaaltoetuste ja -teenuste andmeregistri (STAR1 ja STAR2)

toetuste ja seotud üldkomponentide analüüs, arendus- ja muud seotud tööd ning vigade

tuvastamine ja parandamine;

1.3. Saavutatud kokkulepped: arendus ja analüüsitööde täpsustatud projektiplaan ning

skoop lepitakse kolme osapoole (täitja, TEHIK ja SKA) vahel kokku pärast arendaja poolt

teostatud eelanalüüsi viivitamatult. Kokkulepitud projektiplaan saab aluseks tööde

teostamisele. Projektiplaanis on välja toodud etapid, mille sisu ja tähtajad lepitakse

poolte vahel kokku lepingu täitmisel. Projektiplaan ja skoop võib ühiste eesmärkide

täitmise nimel SKA, TEHIK’u ja täitja kirjalikul tellimusel ajas muutuda, kuid muudatuseni

on see pooltele siduv dokument, millest tuleb tööde teostamisel kinni pidada kuni

lepingu lõpuni või muudatuse tegemiseni.

1.4. Tööde teostamise tähtajad on märgitud lepingus.

2. Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on teostada analüüs ja luua võimekus toimetulekutoetuse menetlemiseks STAR2-s.

Lisaks täiendada juba arendatud toetuste menetluste töövooge selliselt, et oleks võimalik viia

STAR1s menetlemise vajadus võimalikult madalale.

3. Projekti tulemid

3.1. Projekti tulemusena on võimalik määrata toimetulekutoetust STAR2-s, selleks on:

3.1.1. analüüsitud ja arendatud vajalike dokumentide sisestamine ja nende haldamine

STAR2-s;

3.1.2. analüüsitud ja arendatud perekonna moodustamine, perekonnas osalemine ning

sotsiaalne seisund STAR2-s;

3.1.3. analüüsitud ja arendatud x-tee päringuid ning nende rakendamist menetluse

läbiviimiseks;

3.1.4. välja töötatud ja arendatud isikute toimetulekupiiri arvestus, sissetulekute ja kulude

arvestuste loogika ning summade kalkuleerimiste süsteem STAR2-s;

3.1.5. analüüsitud ja arendatud kõikide erandite rakendamised ja muud toimingud, mis

vajalikud, et toimetulekutoetust saaks menetleda ainult STAR2-s.

3.1.6. välja töötatud lahendus, kuidas KOV-id liiguvad sujuvalt STAR1-st STAR2 menetlema.

3.2. Lisaks peavad valmima toetuste jätkutööd, et saaks sulgeda toetuste menetlemine STAR2-

s. Selleks tuleb:

3.2.1. täiendada menetluse funktsionaalsust, et saaks:

3.2.1.1. menetleda toetust surnult sündinud lapsele, kellel ei ole isikukoodi;

3.2.1.2. menetleda toetust isikule, kellel on välismaa isikuood;

3.2.1.3. menetleda toetust, kui taotlejaks on KOV.

3.2.2. luua andmevahetus Töötukassaga, et edastada infot, et isik on hooldaja;

3.2.3. luua sidusus hooldaja seadmisega STAR2-s (arendus valmib teise projekti alt). Üle

kontrollida valminud arendust ja täiendada vastavalt vajadusele;

3.2.4. luua menetluse võimalus, kus taotleja erineb isikust- kui on eestkostja/eestkostetav,

siis otsus adresseeritud taotlejale;

3.2.5. täiendada otsuse allkirjastaja valikut (teises projektis valminud);

3.2.6. täiendada toetuste seadistuste osa vastavalt vajadusele (näiteks: lisada võimalus

määrata perioodilist toetust 1 kord 12 kuu jooksul)

3.2.7. kontrollida ESD deklaratsiooni esitamise funktsionaalsust ning vajadusel täiendada;

3.2.8. STST

3.2.9. teha muid täiendusi, TEHIKuga kokkuleppel, et liikuda toetuste menetlemise

sulgemise poole STAR1-s.

4. Nõuded meeskonnale

Projekti meeskond peab koosnema kahest tiimist, kes teevad töid paralleelselt. Suurem arenduse

vajadus on p-s 3.1 välja toodud meeskonnal, kes peab terve toimetulekutoetuse arenduse valmis

saama käesoleva projekti raames.

Teine meeskond vastutab p-s 3.2 tööde eest. Mõlemad tiimid peavad omavahel tegema tihedat

koostööd. Arendustel on kattuvaid teemasid.

Soovitavad meeskonnad (välja toodud rollid on tellija poolt soovituslikud, kui pakkuja oskab projekti

eesmärkide täitmisel põhjendad nimetatud rollidele täiendusi või ühendada mõnda rolli on see,

koostöös tellijaga, võimalik:

Roll 3.1 tööde juures Koormus

projektijuht/tiimi juht 0,5

scrum master 0,5

FE analüütik 1.0

BE analüütik 1.0

BE arendaja 1.0

BE arendaja 1.0

FE arendaja 1.0

testija 1.0

UI/UX 0.75

5. Tööprotsess

Järgnevalt täpsustatakse raamlepingus kirjeldatud tingimusi tööprotsessi, dokumenteerimise,

töökorralduse, testimise ja mittefunktsionaalsete nõuete osas.

5.1. Töökorraldus

5.1.1. Projekti töökorraldus toetub kodukorrale;

5.1.2. Täpsem tööprotsess lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmisel;

5.1.3. Arendused võetakse vastu neljas etapis. Iga etapi lõpus esitab täitja tellijale tööde

üleandmise akti. Etappide sisu ja kestvused lepitakse kokku kolmepoolselt arenduste

alguses, Arveldamine toimub igakuiselt aktide alusel.

Roll 3.2 tööde juures Koormus projektijuht/tiimi juht 0,2

scrum master 0,2

analüütik (FE ja BE) 1.0

arendaja (FE ja BE) 1.0

testija 0,5

UI/UX 0.25

5.1.4. Tellija ei ole kohustatud vastu võtma tehtud arendustööde tarneid, kui arendustööl

puuduvad automaattestid;

5.1.5. Arendustööd kaetakse tellija arhitektiga kokku lepitud ulatuses feature flag’dega.

5.2. Tööde üleandmine

5.2.1. Arendustööde lähtekoodi tarne toimub pideva integreerimise (continuous integration)

teel;

5.2.2. Tööde järjekord, tarneprotsess, üleandmise aeg ja UAT tagasiside andmise aeg

lepitakse kokku tööde käigus taasesitamist võimaldavas vormis (Tellija ja Täitja poolt);

5.2.3. Tellija korraldab tulemite üleandmise järel vajalikud lähtekoodi paigaldused

keskkondadesse;

5.2.4. Täitja viib läbi testkeskkonnas suitsutesti;

5.2.5. Tellija viib läbi vastuvõtutestimise (Acceptance Test, User Acceptance Test);

5.2.6. Täitja teab, et tellija võib igat üle antud funktsionaalsust paigaldada toodangusse ning

täitja peab tagama, et lõplikult valmimata funktsiooni protsessid on võimalik

toodangust välja lülitada (feature flags). Funktsioonide sisse-välja lülitamise võimekus

lepitakse Tellija ja Täitja vahel kokku tööde käigus.

5.3. Dokumentatsioon

5.3.1. Vastavalt alapunktis 4 kirjeldatud arendustööde skoobile tuleb töö käigus luua ja

täiendada STARi dokumentatsiooni, milleks on minimaalselt:

5.3.1.1. Funktsionaalsuse ja äriprotsesside kirjeldused kokkulepitud kujul (nt BPMN

standard, diagrammid ja kirjeldused Confluence’is) koos ärireeglitega, mida peab

olema hiljem võimalik täiendada järgnevates etappides lisanduva

funktsionaalsuse alusel ning siduda tervikliku protsessi- ja ärireeglite

kirjeldusega;

5.3.1.2. Tehniline dokumentatsioon (nt paigaldusjuhendid Confluence keskkonnas);

5.3.1.3. Andmemudel;

5.3.1.4. Kasutusjuhend;

5.3.2. Dokumentatsiooni täpsed liigid ja sisu formaat lepitakse kokku tööde tellimise käigus.

5.4. Nõuded automaattestimisele

5.4.1. Loodav lähtekood peab olema kaetud 75% ulatuses ühiktestidega, 50% ulatuses

integratsiooni/liideste/süsteemi/”end-to-end” automatiseeritud testidega;

5.4.2. Ühiktestid käivitatakse enne koodi kokku ehitamist;

5.4.3. Ühiktestid on üks osa üleantavast koodist;

5.4.4. Testidega kaetakse serveripoolne ja kasutajaliidese kood, kui arendaja ei lepi TEHIKu

arhitektiga kokku teisiti;

5.4.5. Funktsionalsed automaattestide tegemine lepitakse Tellija Täitja poolt kokku tööde

käigus;

5.4.6. Tellija ja täitja peavad koostöös panema arenduskeskkonnas olevad automaattestid

(API testid) tööle ka vähemalt testkeskkonnas või kui on kokkulepitud, siis ka teistes

olemasolevates keskkondades;

5.4.7. Automatiseeritud testiliikide haldamisega ja ajakohasena hoidmisega tegeleb arendaja;

5.4.8. Automaattestide raporteerimiseks seatakse TEHIKu koodihoidla keskkonnas (Gitlab)

üles pideva integratsiooni töövoog, mis seadistatakse SonarQube koodi ja testide

kaetuse analüsaatoriga koos toimima;

5.4.9. SonarQube's kontrollitavate vigade ja haavatavuse taseme kontroll peab olema

edukalt läbitud;

5.4.10. Kõik testide automatiseerimise tööriistad/raamistikud peavad oskama töötada

GitLab PipeLine's ja Docker Container's;

5.4.11. Liideste testimisel tuleb lisaks positiivsele töövoole katta ka negatiivseid töövooge;

5.4.12. Liideste testide lähtekood peab olema kättesaadav GitLabis;

5.4.13. Automaattestid peavad üle antavas lähtekoodis pideva integratsiooni töövoo edukalt

läbima;

5.4.14. Arendaja peab hoolt kandma, et varasemalt loodud testid jäävad töö lõpetamisel

edukalt läbitavaks;

5.4.15. Nõuete muutumisel peab arendaja viima testid vastavusse uute nõuetega või neid

eemaldama, kui selliseid nõudeid enam ei eksisteeri;

5.4.16. Mõistlik ulatus kasutajaliidese testimisest peab olema automatiseeritud ja

korduvkasutatav tööde käigus kokkulepitud raamistikul;

5.4.17. Automaattestimise (API test) artefaktidena luuakse:

5.4.17.1. Paigaldusjuhend automaattestide integreerimiseks testkeskkonda ja

teistesse kokkulepitud keskkondadesse;

5.4.17.2. Kasutusjuhend automaattestide käivitamiseks.

5.5. Koormustestimised

5.5.1. Rakendus peab toetama paralleelselt 500 päringut (siinkohal on oodatav

arendajapoolne hinnang, kas see on piisav päringute maht, vajadusel tõsta arvu);

5.5.2. API teenustele ning keskmine päringu teenindamise aeg ei tohi olla suurem kui 3

sekundit (peab hindama API päringu keerukust). Projekti käigus täpsustatakse

vastamiseajad;

5.5.3. Nõude täitmise kontrolliks tuleb luua koormustestid. Koormustestid peavad olema

juhitavad muutujatega ehk seadistatavad. Koormustestide tegemine lepitakse Tellija ja

Täitja poolt kokku tööde käigus.

5.6. Mittefunktsionaalsed nõuded

5.6.1. Mittefunktsionaalsete nõuete täitmisel tuleb lähtuda järgnevast: 5.6.1.1. Uue funktsionaalsuse loomisel tuleb lähtuda raamlepingus ja selle lisades

kirjeldatud nõuetest; 5.6.1.2. Põhjendatud juhtudel võib seatud nõuetest kõrvale kalduda

taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel tellijaga.