Toetuse kasutamise leping

Lk 1/3

Riigiabi analüüs

Eesti Vähikeskuse asutamine

12.06.2024

Lily Mals

Kadi-Liis Veiman

I Sissejuhatus

Sotsiaalministeerium annab Tartu Ülikoolile riigieelarvelise toetuse, mille kasutamise

eesmärgiks on luua Eesti Vähikeskus ning asuda ellu viima selle tegevusi. Eesti Vähikeskuse

peamiseks eesmärgiks on Eesti esindamine rahvusvahelistes programmides vähitõrje teadus- ja

kliiniliste uuringute teaduskeskusena ning teadusuuringute algatamine, juhtimine, teostamine

ja koordineerimine.

Eesti Vähikeskuse loomine ja käivitamine Tartu Ülikooli struktuuris hõlmab mitmeid

konkreetseid tegevusi:

 tegevuskava väljatöötamine ja juhtimisstruktuur – selgitatakse välja ja luuakse Eesti

Vähikeskuse juhtimisstruktuur;

 strateegia ja partnerlussuhted – koostatakse strateegia, töötatakse välja ja sõlmitakse

koostöölepingud potentsiaalsete partneritega;

 rahvusvaheline integratsioon – Vähikeskus saab osaks rahvusvahelistest võrgustikest,

integreerides end vähitõrjega seotud programmidesse ja võrgustikesse.

Taotluse summa on 607 688 eurot, millest:

 260 550 eurot palgakulu;

 62 000 eurot väliskonsultatsioonide, sh juriidiline- ja ekspertkonsultatsioonide kulu;

 15 000 eurot lähetus- ja koolituskulu;

 45 000 eurot asutamise ning teadus-arendustegevusega seotud muud sisseostetavad

teenused (värbamine, kommunikatsioon, projektide ettevalmistamine);

 111 600 eurot siseriiklikud ja rahvusvahelised eksperttasud;

 5 000 eurot ürituste korraldamine;

 108 548 eurot kaudsed kulud.

Otsene abi saaja on Tartu Ülikool, kes saab otsetoetust ja vastutab selle kasutamise eest. Tartu

Ülikoolile antakse toetus tuginedes tema akadeemilisele ja teadustöö kompetentsile vähitõrje

valdkonnas. Tartu Ülikoolil on suur rolli meditsiiniteaduste edendajana ning ta omab võimekust

juhtida suuri teadusprojekte. Samuti omab Tartu Ülikool infrastruktuuri ja ressursse, mis

võimaldavad vajalike teadusuuringute ja kliiniliste uuringute läbiviimist.

II Toetuse saaja

Toetuse saajaks on Tartu Ülikool

III Riigiabi analüüs

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud.

Lk 2/3

Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse (edaspidi

ka KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL)

artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik

missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,

soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu

niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks,

kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda

ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole

oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste

pakkumisega liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on

asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse

majandustegevusega. Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks peale tavapäraste

äriühingute ka mittetulundusühinguid, seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi

ametiasutus. Seda siiski vaid eelduse, et:

 nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust,

 mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka

konkurendid.

Seega tuleb hinnata, mis on tegevuse sisu ja kas turul on avatud turg (kas keegi veel pakub).

Kui tegemist on ettevõtjaga riigiabi mõistes, siis tuleb vaadata lisaks, kas toetust antakse

majandusliku tegevuse või mittemajandusliku tegevuse jaoks.

Tartu Ülikooli, mis on haridus- ja teadusasutus, puhul ei ole tegemist ettevõtjaga

konkurentsiõiguse mõttes. Riigiabi mõiste teatise Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähendusesSISUKORD (europa.eu) p 28 jj kohaselt on

haridus ja kõrgharidus mittemajandus tegevus. Teaduse rahastamise kohta on nn TAI raamistik

Publications Office (europa.eu). Eesti Vähikeskus on käsitletav ülikooli põhitegevuse osana,

mis on lahutamatult vajalik teadustööga tegelemiseks. Tegevused, mida Tartu Ülikool viib ellu

Eesti Vähikeskuse raames, on suunatud teadus- ja arendustegevusele, mis hõlmab endas

akadeemilist ja ühiskondlikku panust haiguste uurimisel ja ravimisel.

Seega ei ole Vähikeskuse tervikuna käsitletav ettevõtjana.

Siiski on üheks tegevuse osaks vähivaldkonna ürituste korraldamine või nende korraldamises

osalemine. Üritustega seonduvalt on hinnatud riigiabi kriteeriumide alusel.

3.1. abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest

Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.

Eesti Vähikeskusega seotud tegevuste, seal hulgas ürituste kulud kaetakse perioodil 2024-2027

RES-i kaudu rahastatavate ministeeriumide TA projektidest. 2024. aastaks on

Sotsiaalministeeriumile eraldatud teadus- ja arendustegevuse rahastus.

Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.

1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis:

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html

Lk 3/3

3.2. abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate

kategooriale või teatud kaupade tootmiseks

Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa

Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil:

varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et

abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel:

- abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik

taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised);

- abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib

regionaalabikavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega

ettevõtjatele (näiteks VKEdele) või teatud sektori ettevõtjatele.

Vähikeskuse ürituse korraldab algusest lõpuni Vähikeskus ise ning korraldust ei hangita teistelt

pakkujatelt. Sellisel juhul on abimeede valikulise iseloomuga. Tartu Ülikool ise Vähikeskuse

kaudu saab valitud abimeetme saajaks.

Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.

3.3. abimeede annab abi saajale majandusliku eelise

Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida

ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit

pärast meetme võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud. Seejuures

saab tugineda ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise hetkel

teada olnud asjaolude põhjal).

Vähikeskuse poolt korraldatud üritused ei ole tasulised ning Vähikeskus ei saa nende

korraldamises majanduslikku eelist.

Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud.

Lõppjäreldus

Tegemist ei ole riigiabiga.

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

1

Taotluse pealkiri

1. Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete

ülesannete lahendamisse

2. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse (tekstis

Vähi Tippkeskus) asutamine

Taotlev ministeerium Sotsiaalministeerium

Kaasatud ministeeriumid

Kontaktisik Made Bambus

Projekti eelarve kokku sh 2024. a sh 2025. a sh 2026. a sh 2027. a

650000 650000 650000 650000

1. Probleem ja eesmärk

Vähitõrje all mõistetakse kogu vähivastast tegevust alates ennetusest kuni tavaellu naasmiseni või väärika

elulõpuni. Euroopas diagnoositakse vähk igal aastal 2,7 miljonil inimesel ja 1,3 miljonit kaotab selle haiguse

tõttu elu. Viimasel paarikümnel aastal on vähiraviga seotud otsesed kulud Euroopas kahekordistunud,

ulatudes 103 miljardi euroni. Seega kujutab vähk ühiskonnale tohutut koormust, olles ka Eestis üheks

peamiseks surmapõhjuseks. Samas 40% vähijuhtudest on ennetatavad ning teada on ka see, et ravitulemused

paranevad tänu teadusuuringutele1.

2019. aasta sügisel algatatud Vähivastase võitluse kava (Europe`s Beating Cancer Plan)

https://health.ec.europa.eu/system/files/2022-02/eu_cancer-plan_en_0.pdf on Euroopa Komisjoni võetud

poliitiline kohustus, mille selged eesmärgid määratleb liikmesriikides paralleelselt algatatud Vähimissioon

(Cancer Mission) https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-

programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/eu-mission-cancer_en. Euroopa

Komisjon on võitluses vähiga otsustanud keskenduda teadusuuringutele ja innovatsioonile, kasutades ära

uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise potentsiaali, nii et lõpptulemusena on igas ELi liikmesriigis oma

rahvuslik tippteadust ja tippmeditsiini koondav kõikehõlmav vähikeskus (Comprehensive Cancer Center/

CCC), mille kaudu üle-euroopalist vähiravi koordineerida ja vähitõrjet teostada.

Tõhus vähivastane võitlus on ülemaailmne väljakutse, mis ulatub kaugemale tervishoiusektorist ning mida

ei saa lahendada isoleeritult ilma sektoritevahelise ja rahvusvahelise koostööta. Personaalmeditsiini jõulised

arengud on veelgi kiirendanud vajadust riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike järele. Koostoimimine

võrgustikena tähendab oskusteabe vahetamist, kvaliteedistandardite väljatöötamist ja võrdse juurdepääsu

tagamist rajatistele, andmetele, ravimitele ja turgudele. Eesti Vähi Tippkeskuse loomine on eelduseks

CancerPlan´i ja Cancer Mission´i tegevustes osalemiseks.

Eesti on riiklikus Vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 seadnud mõõdetavad eesmärgid:

✓ Juhtimine: Keskne juhtimine, strateegiline planeerimine ja hindamine – vähitõrje tervikvaade,

sõeluuringud, vähiravi korraldus; Kesksed struktureeritud ja kvaliteetsed andmed tegevuste

kavandamiseks ning tulemuste hindamiseks.

✓ TA ja innovatsioon: Teadusuuringud ja teadustulemuste kiire rakendamine praktikas.

✓ Ravi: Tervishoiuasutuste vahelised diagnostika-, ravi- ja jälgimisjuhised; kvalifitseeritud ja

motiveeritud töötajad.

✓ Kommunikatsioon: Tõhusam teavitus erinevatele sihtrühmadele – elanikkond, patsiendid,

lähedased, esmatasand, eriarstiabi.

1 https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200131STO71517/vahivastane-voitlus-elis-tegevus-ja-

statistika-infograafik

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

2

Projekti etapid:

1. etapp: teaduspilootimised vähitõrje suunal eesmärgiga jõuda rahvusvaheliste koosarendusprojektideni

ning selle käigus juhtimisstruktuuri ülesehitus, hilisemas faasis tippkeskusena teostatud TA ja

innovatsioon (2023-2024)

2. etapp: loodud Vähi Tippkeskus (2024-2027) hakkab koordineerima kõiki vähitõrjega seotud

siseriiklikke ja rahvusvahelisi tegevusi

Vähi Tippkeskuse näol luuakse struktuur vähitõrje tegevuskava efektiivseks elluviimiseks ning selle

struktuuri peamiseks rolliks on olla koordineerivaks teadus- ja uurimisüksuseks, mis laiendab

rahvusvahelise koostöö võimalusi kõikehõlmavate vähikeskuste (CCC) võrgustiku partnerina. CCC-d

tegutsevad eelkõige rahvusvahelise koostöö siseriiklike kontaktpunktidena, ega asenda riigisisest

vähikeskuste võrgustikku, erialaseltside tegevust ega kompetentse.

Näide: Vähi Tippkeskusele sarnasena loodi (dets.2019) Soomes riiklikul toel National Cancer Center

Finland (FICAN), mis koordineerib kogu vähktõvega seonduvat teadus- ja kliinilist kompetentsi kõigis viies

Soome maakonnas, ühendades haiglaid ja biopankadega seotud teadus- ja infrastruktuure. FICAN esindab

Soome vähitõrjet Euroopa teadus/uuringute platvormide ja programmide kutsetes.

Vähi Tippkeskuse kaks peamist eesmärki:

1. Teadusuuringute algatamine, keskne juhtimine, teostamine ja koordineerimine EU kõikehõlmava

vähikeskuse (CCC) akrediteeringu taseme vastavuse saavutamiseks ning seeläbi Vähitõrje

tegevuskava 2021-2030 eesmärkide elluviimiseks;

2. Eesti esindamine rahvusvahelistes (EU ja EU- välistes) programmides vähitõrje alal teadus-ja

kliiniliste uuringute teaduskeskusena, EACSi akrediteeringu saamine

2021–2035 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

strateegia dokumentides on välja toodud: „kui biomeditsiini ja biotehnoloogiaid siduda kliinilise

meditsiiniga, siis on võimalik märkimisväärne arenguhüpe“2.

❖ Vähi Tippkeskus koondab ja koordineerib erinevate sektorite organisatsioone ühiseks

teadus-ja kliiniliste uuringute ja ravialaseks koostööks, sh kaasab tehnoloogiaid tootvad

ettevõtete ühendused, toetades seeläbi uudset vähi diagnostikat ja ravi.

Teaduse ja uurimistöö (biomeditsiini ja biotehnoloogia) sidumine kliinilise meditsiiniga võimaldab

täita Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 prioriteete.

2. Panus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035, sh TAIE) täitmisse

Eesti riigi areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Ühiskondlikele väljakutsetele, nagu vähk kui globaalne probleem, lahenduste leidmine eeldab tugevat

teaduskompetentsi ning võimekat keskkonda, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada.

2021–2035 TAIE arengukava, kus tervisetehnoloogiad ja -teenused on üheks prioriteetseteks

fookusvaldkonnaks, rõhutab, et teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna muude süsteemide (sh

tervishoid) koostöö on vajalik, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid

parima rakenduse kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks.

TAIE arengukavas plaanitud tervishoiuteenuse osutajatega seotud ulatuslikud investeeringud

taristusse ning TÜK-ist (mis on Eesti ainuke ülikoolihaigla) ja PERH-ist kõrgtehnoloogiliste meditsiini-

tippkeskuste väljaarendamine loovad võimaluse teadustööks ja innovatsiooniks. Samas taristu olemasolu ei

ole piisav selleks, et teadusuuringud ja innovatsioon muutuks tervishoiuteenuse osutajate poolt pakutud

rakendusteks. Taristu arendamise plaanidega koordineeritult peavad olema eesmärgistatud teaduse ja

innovatsiooni tegevused, ressursid ja tugistruktuur.

2 TAIE fookusvaldkondade teemalehed, HTM_TAIE_lisatekst_A4_5mmbl.pdf

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

3

Vähitõrje vallas on eesmärgiks vähitõrjekava siseriiklik teostamine, selleks teadus-arenduse

ressursside võimestamine EL Vähimissiooni ja Vähitõrjekava raamprogrammide toel.

3. Hetkeolukord ja senised tegevused

3.1. Euroopa vähitõrje tegevuskava asetab suurt rõhku säästva vähiennetuse arendamisele ja

jätkusuutlikkusele, varajase avastamise parandamisele, kõrgetele hooldusstandarditele ebavõrdsuse

vähendamisele vähiravi kättesaadavusele, mida metoodiliselt juhivad riiklikud terviklikud vähikeskused

ning tõhusale teadmiste ja innovatsiooni siirdamisele kliinilisse praktikasse (eriti täppis- ja personaliseeritud

meditsiini valdkonnas) ning lõpuks, kuid mitte vähemtähtsana - patsientide, ellujäänute ja hooldajate

elukvaliteedi valdkonnas (NB! arenenud palliatiivravivõrgustik).

3.2. Eesti Vähitõrje tegevuskava rakendamise ambitsioon on aastaks 2030 suurendada kliinilistes

uuringutes ravitavate patsientide arvu, teostada kliinilisi alus- ja rakendusuuringuid ning luua

epidemioloogiliste, kliiniliste ja teadusuuringute andmetugi.

Täna on selge, et vähi mõistmise ja vähiravi edusammud sõltuvad kvaliteetsest teadusest ja

arenguhüppelisest innovatsioonist. Eestis on senised arengud vähiteaduste vallas, eriti rakendustega

kliinilisse praktikasse, väga tagasihoidlikud. See on üks põhjusi, miks Eesti paistab täna Euroopas

negatiivselt silma, kuna ei ole suudetud vähendada vähi hilist avastamise ega alandada kõrget

suremuse näitajaid. On üldiselt aktsepteeritud, et vähi elulemuse määrab haiguse staadium diagnoosimisel,

mille täpsus omakorda on ravimeetodi valiku ja prognoosi hindamise aluseks. Eestile on omane ka

sõeluuringutes osalemise madal tase ning puudub keskne sõeluuringute koordineerimine, patsiendi teekond

ravini võtab kauem aega, kui EL keskmiselt, probleemid on vähiravimite kättesaadavuse tagamise ja

patsiente puudutavate sotsiaalsete tegurite lahendamisega3. Eelnevast lähtuvalt on olulisim kõrge

vähihaigestumise riskiga inimeste väljasõelumine, mis võimaldab tunduvalt enam panustada

ennetusele, mis omakorda tõstab ravi tulemuslikkust ja seeläbi ka inimeste elukvaliteeti.

3.3. Eesti praegune rahvusvaheline koostöö vähi kliiniliste uuringute vallas, nendes osalemise, teostamise

ja teadustulemuste alal on väga tagasihoidlik.

Rahvusvahelistes koostöödes Eesti on pigem partner kui koordinaator, nii jääb Eesti osalus

teadusuuringutele ja innovatsioonile suunatud projektide koordinaatorina <30%. Selleks, et rahvusvaheline

ravimitööstus, kliinilised uurijad ja teadupartnerid usaldaksid Eesti vähiuuringute teostamise kvaliteeti on

vajalik läbi Vähi Tippkeskuse tõsta kliiniliste uuringute teostamise kvaliteeti, mahtu ja sellega seotud

teadusvõimekust.

Kui paljudes teadusvaldkondades on Eesti aktiivne ja rahvusvaheliselt väljapaistev, siis vähialane

teadusaktiivsus on pigem madal, vähe koostööle suunatud ning vähenähtav, viimase 5 aasta jooksul

pigem langustendentsis. Üheks strateegiliseks prioriteediks Vähi Tippkeskuse puhul on teaduse

rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, sh teaduskoostöö edendamine eeskätt Balti- ja

Põhjamaadega, aga ka teiste ELi liikmesriikidega. ELi Vähitõrjeplaaniga seotud rahastusprogrammides

(EU4Health), Cancer Mission, Horizon Europe, Digital Europe jt on fookus liikmesriikide tihedal

partnerlusel ja suund laiale valdkondlikule katvusele, projektikutsed sisaldavad tegevusi teadusuuringutest,

poliitikakujundamise ja ühiskondliku teadlikkuse tõstmiseni. Kõik see rõhutab vajadust tugeva

siseriikliku koostöö järele, et olla EL programmides vähitõrjevaldkonnas edukas.

4. Oodatav tulemus ja mõju

1. Eeltoodut arvestades tekib Vähi Tippkeskuse näol tegelik võimekus üleriigilise

vähitõrjealaste eesmärkide realiseerimiseks, mistõttu selles projekti riikliku investeeringu

efektiivsus osutub väga kõrgeks.

Mõõdikud: vähijuhtude absoluutarv suureneb 2030. aastaks Eestis eeldatavalt 11,000ni. Rahvastiku tervise

arengukavas (RTA) 2020–2030 on seatud eesmärgiks vähendada vähisurmade arvu aastas poole võrra

(550ni)4. See ambitsioonikas eesmärk teostub tänu Vähi Tippkeskuse teostatud teaduse ja uurimistöö

kaasamisele tervishoiu prioriteetsete ülesannete lahendamisse.

3 https://tai.ee/et/valjaanded/vahitorje-tegevuskava-2021-2030 4 https://tai.ee/sites/default/files/2021-05/Vähitõrje_tegevuskava_2021–2030.pdf

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

4

2. Vähi Tippkeskus vähendab meditsiini ja teaduse eraldatust, võimendab Tervise Arengu

Instituudi ühiskondlikku kasu (tõhusust), kutsudes esile vajalikke muutusi, võimaldades teaduse,

ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju, et seeläbi tagada Eesti vähitõrjevõimekuse kasv.

Mõõdikud: teostatud kliiniliste uuringute tulemused rakendatakse vähidiagnostika ja -ravi parandamisse.

3. Vähi Tippkeskus toetab Eesti teaduse väljapaistvuse kujunemist vähitõrje vallas, võimestades

olemasolevat teadustaristut (sh riistvara ja inimressursse) rahvusvahelistes vähitõrje (EL)

programmides ja projektides, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes

osalemise kaudu.

Mõõdikud: Vähi Tippkeskus loob jätkusuutliku vähi-alase tippteaduse ja tippravi rahvusvahelise

koostöövormi (koostööde arv, mis aasta-aastalt kasvab).

4. Vähi Tippkeskus soodustab valminud innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kiiret

jõudmist praktilisse kasutusse, rakendades selleks nii riigieelarvelisi, kui Euroopa Liidu,

tööstussektori ja heategevusfondide vahendeid.

Mõõdikud: läbiviidud uuringute arv, mille käigus välja töötatud täiustatud meetodid võimaldavad

personaliseeritud diagnoosi ja ravi.

5. Vähi Tippkeskus osaleb rahvusvahelistes partnerlustes ja võrgustikes omades juurdepääsu

tehnoloogiatele, mille arendamist EL rahastab ja toetab nende kasutusele võttu.

Mõõdikud: üleeuroopalistes koostööuuringutes osalevate patsientide arv.

6. Vähi Tippkeskus suurendab ülikoolide, teadusasutuste ja haiglate teadmussiirde võimekust

vähitõrje alal, võimendades koostööd ettevõtetega suure lisandväärtusega toodete ja teenuste

arendamisel ning luues võimalusi teadlaste ja spetsialistide osalemiseks rahvusvahelistes

teadmusvõrgustikes, soodustades tööstusrahastuse investeeringuid personaalmeditsiini diagnostika

ja ravimiarendusega seotud tegevustesse.

Mõõdikud: kaasatud investeeringute maht ja teostatud rahvusvaheliste koostööprojektide arv.

7. Vähi Tippkeskus tugevdab TAIE ühiskondlikku ja majanduslikku mõju sihipäraselt

koordineerides ning teostades Eesti Vähitõrje tegevuskava plaanitud tegevusi suurendades

ministeeriumide võimekust teaduse ja arendustegevuse alal.

Mõõdikud: kliiniliste uuringute koguarv ja patsientide arv, kellel on diagnoositud vähk ning kes on

kaasatud tulevastesse 1.; 2. ja 3. faasi kliinilistesse uuringutesse.

Vähi Tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse tulemusena

• arendatakse ja pakutakse mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid

• panustatakse patsiendikesksema ja tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse

• arendatakse personaalseid terviseteenuseid

• suurendatakse tervishoiu ekspordipotentsiaali

5. Koostöö teiste ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste, ettevõtete jt partneritega

Vähi Tippkeskuse asutajaliikmetena võiksid osaleda järgmised organisatsioonid (asutamine ja

juhtimisstruktuur lepitakse kokku enne plaanitud teadusfaasi)

a) Sotsiaalministeerium

b) Tervisekassa

c) 3 raviasutust (PERH, TÜK, ITK)

d) 2 ülikooli (TÜ, TalTech)

e) Tervise Arengu Instituut

f) Vähiliit (patsientide esindaja)

Assotsieeritud liikmed

g) biotehnoloogia tööstus (Antegenes, Icosagen jt),

h) eriala instituudid (KBFI, Genoomika Instituut, Personaalmeditsiini Arenduskeskus jt)

i) ravimitootjate liit,

j) IT sektor (e-tervis, digitervis, tervisetehnoloogiad)

k) erakindlustussektor

l) Euroopa Komisjoni Vähimissiooni/Vähitõrjekava esindaja(d),

m) EU teiste Missioonide esindajad

n) jt vähitõrjega seotud osapooled.

Teaduslik nõuandev kogu:

1) FICAN esindaja (Soome)

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

5

2) KI väljapaistev teadlane (Rootsi)

3) ASCO liige (USA)

4) Ravimitööstus (nt Saksa, Šveits) jt

6. Kavandatavad tegevused ja nende eelarve

Lähiaastatel keskendub Euroopa Komisjon teadusuuringutele ning toetab liikmesriikide vähitõrjet ELi

programmilistest vahenditest rahaeraldisega kuni 6 miljardit eurot. Seetõttu on partnerite ja loodava Vähi

Tippkeskuse prioriteetne suund nendes rahvusvahelistes teadus/kliinilistes koostöödes aktiivne osalemine

ja ka juhtimine.

Selleks toimuvad järgmised tegevused:

6.1. Viiakse läbi pilootuuringud ja jõutakse rahvusvaheliste üleeuroopaliste koostöödeni

6.1.1. digilahenduste alal, mis hõlmavad UNCAN.eu jt. kliiniliste ja eelkliiniliste uurimisandmete jagamist

ja kasutamist, et võimestada kliiniliste uuringutulemuste standardiseerimist ja teadusandmete jagamist

riigisiseselt ja ELis (vastutavate partneritena TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK, TAI);

6.1.2. geneetiliste riskiskooride väljatöötamine, eesmärgiga luua võimekus paikmepõhiste riskiskooride

rakendamiseks sõeluuringuprogrammides (vastutavate partneritena TÜ, TÜK, ITK, TAI, Tervisekassa);

6.1.3. pragmaatiliste kliiniliste uuringute alal, et parandada valdkonniti diagnostika- ja raviprotsesse ja

leida investorite, sh heategevusfondide huvi tegevust rahastada (vastutavate partneritena TÜK, PERH,

Ravimitootjate Liit, Vähiliit);

6.1.4. lapse- ja noorukiea vähi alal, et tõhustada üleeuroopalist koostööd (vastutavate partneritena TÜK,

Ravimitootjate Liit, Tervisekassa).

6.2. Leida ressursse ja viia läbi alus- ja rakendusuuringuid uute teadmiste saamiseks ja vahendite loomiseks

vähi varaseks avastamiseks, täpsemaks diagnoosimiseks ja ravivalikuks (TÜ, TalTech, KBFI, TÜK, PERH,

ITK, Tervisekassa, Icosagen, Antegenes, Ravimitootjate Liit jt).

6.3. Koostöös rahvusvaheliste ekspertidega kaardistada vajadused ja võimalused Vähitõrje Tippkeskuse

loomiseks ja rahvusvaheliste kliiniliste uuringute teostamiseks (TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK).

6.4. Teaduskommunikatsiooni alased tegevused eesmärgiga viia teadusuuringute tulemused/järeldused eri

sihtrühmadeni (sh elanikkond, vähipatsiendid, pere- ja eriarstid jt tervishoiutöötajad, poliitikakujundajad)

ning aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele ja vähitõrjemeetmete tõhustamisele (TÜ,

TalTech, KBFI, TÜK, PERH, ITK, Tervisekassa, Ravimitootjate Liit jt).

Vähi Tippkeskuse projekti kogueelarve aastateks 2024-2027 on 2,6M€.

Iga-aastaselt plaanime kasutada 650,000€ töökulude, uuringu-kulude ja üldkulude maksmiseks. Aastast

2025 plaanime kaasata EL programmide ja/või tööstuse kaasrahastusi projektis väljatoodud teadus-

arendussuundade elluviimiseks. Võrdluseks: ühe vähitõrje-alase EL projekti keskmine maht on 6-8M€.

Projekti rakendamine toimub pidevalt muutuvas keskkonnas, mistõttu tuleb tegevuskava iga-aastaselt

pidevalt uuendada.

Märkus: riiklikud vahendid aitavad kaasa nii üksikute tegevuste rahastamisele kui ka Euroopa vahendite

võimestamisele ja sidususele riiklike huvide realiseerimiseks. Aastaks 2027 on Vähi Tippkeskus

olemasolevat ressurssi koordineeriv, korraldav ja arendav võrgustik, mille tegevus põhineb lepingulistel

alustel, kus tippteaduse ja tippravi kompetentsid ühendatakse läbi liikmete, et teostada konsensuslikke

vähitõrjet puudutavaid otsuseid ja viia ellu riigi vähitõrjealaseid strateegilisi eesmärke. Vähi Tippkeskuse

tegevust rahastavad koostööprogrammid, partnerid, tööstus.

7. Kulude põhjendused (kululiigid, mahud, kuidas eelarveni on jõutud)

• Palgakulud, kokku 356,000€/aastas

Eesti tippspetsialisti tasu avalikustatud andmete põhjal on 5000-8000€/kuus

• Välisekspertide tasu, kokku 60,000€/aastas

Euroopa Komisjon maksab eksperdile tasu 9000€/aastas, 450€/4h eest

• Uuringukulud 174,000€/aastas

• Lähetuskulud 30,000€/aastas ( 2000€ lähetus EL piires)

• Üldkulud (sh kommunikatsioonitegevused) 30,000€/aastas

8. Kavandatud tegevuste vastavus TA määratlusele (Frascati käsiraamatu ja TANi juhendi alusel)

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

6

Projekti põhitegevusena teostatakse teadus- ja arendustegevust biomeditsiini, kliinilise meditsiini,

terviseteaduste ja meditsiinilise biotehnoloogia valdkonnas.

Teadus- ja arendustegevusega tegelevad tipptasemel spetsialistid (teadlased, klinitsistid), kelle tegevus

vastab akadeemilisele teadusliku töö nõuetele. Projekti läbiviimise tulemusena luuakse algupärast ja uut

teadmist (nt leitakse seni avastamata biomarkerite seoseid vähiriski tuvastamiseks). Samuti leitakse projekti

käigus olemasolevatele teaduslikele teadmisele, meetoditele või tehnoloogiatele uusi kasutusvõimalusi (nt

ravivastuse hindamise eesmärgil korraldatud rakendusuuringud). Samuti plaanitud rahvusvahelise

võrreldavuse tagamiseks teostatud kliiniliste uuringute 1., 2. ja 3. faasi uuringud on otsene teadus- ja

arendustegevus.

TAIE fookusvaldkonnana on tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna sihiks patsiendikesksete

tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse, samuti ekspordipotentsiaali kasvatamine.

Tervisetehnoloogia ja - teenuste arendamisel vähitõrje alal on väga kõrge sotsiaalmajanduslik mõju. Eestil

on innovaatiliste ja kõrget lisandväärtust pakkuvate tehnoloogiliste lahendustega võimalik haarata

välisturgudel turuliidri positsioon, kuna paljud riigid otsivad vähiga toimetulekuks uusi ärimudeleid ja

tehnoloogilisi lahendusi5.

Sidudes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondlikuks koostööks on Eestil võimalik teha

märkimisväärne arenguhüpe.

9. Jätkusuutlikkus (püsiva TA võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine)

Vähi Tippkeskuse tegevusteks rahalised panused pärast projekti rahastamisperioodi lõppu

a) Partnerite regulaarsed liikmetasud

b) EU programmide vahendid

c) Tööstuse kaasrahastused/investeeringud ravimi-ja diagnostikauuringuteks

d) Heategevuslikud annetused (eraannetused, EU-ülesed ja Eesti annetusfondid)

e) EU-väliste programmide vahendid

f) Riik (nt. läbi Tervisekassa) –Vähi Tippkeskuse poolt realiseeritud vähitõrjet hõlmavad tegevused

aitavad oluliselt kokku hoida ravikulusid, tõstavad raviefektiivsust, parendavad infrastruktuuriga ja

personaliga seotud planeeringuid, riik saab osta raviteenustena reaalset tulemust, seega on visiooni

kohaselt oluline Vähi Tippkeskuse tegevuste sidususe säilitamine riigi vähitõrjealaste eesmärkide

täitmisega.

10. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas,

majanduslik ja sotsiaalne mõju, mitme ministeeriumi vajadus vm)

o Vähi Tippkeskuse näol luuakse vähktõve vastu võitlemiseks koordineeritud ja jätkusuutlik

mudel, mida võib vajadusel rakendada ka teistes valdkondades, näiteks südame-

veresoonkonnahaiguste puhul.

o Vähi Tippkeskusesse kaasatud sise-ja välisekspertide abil formuleeritakse selge strateegiline

visioon koos eesmärkide ja tegevustega ajalises vaates, (sealhulgas vahendite, ressursside,

vastutuse, edusammude mõõtmise jne spetsifikatsioon) kõiki sidusrühmi kaasates.

o Vähi Tippkeskuse abil tõstetakse Eesti vähitõrje tegevuskava efektiivsust läbi digitaliseerimise

ja tehnoloogiliste edusammude kiirema kasutuselevõtu (patsiendile parima ravi võimalus, osutatava

ravi ulatuse hindamine, kasutatavate ravimite koostoimete tuvastamine jne).

o Vähi Tippkeskuse uurimistulemuste tõhus kasutamine aitab valitsust ning toetab ja võimestab

elanikkonna usku, et "riik hoolitseb minu eest". Kogu ühiskond harjub osalema aktiivselt läbi

tarkade lahenduste kulude kokkuhoius ja iga ühiskonnaliikme tervise eest seismisel.

o Vähi Tippkeskuse koordineeritud tegevus tagab, et teaduse ja ravi tipptase on Eesti kodanikele

võrdselt kättesaadav teiste EL liikmesriikidega.

Kokkuvõttes võimaldab Vähi Tippkeskuse ellukutsumine oluliselt parandada vähitõrje hetkeolukorda ja

tulevikuperspektiivi Eestis: onkoloogia-alane teadustöö ja rahvusvaheline kliiniline koostöö võimaldab

meie inimestele parima diagnostika ja ravi, tõstes seeläbi onkoloogilise abi kvaliteeti ja kättesaadavust

Eestis. See lähenemisviis on ülioluline eriti laste onkoloogia ja haruldaste kasvajate valdkonnas. Piiriülene

koostöö parandab Eesti patsientide juurdepääsu kvaliteetsele diagnoosile, ravile ja uuenduslikele

ravimeetoditele ning aitab tagada keerukate haigusseisunditega patsientidele optimaalse ravi.

5 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (fookusvaldkondade

teemalehed) |, 15.07.2021

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

1

Taotluse pealkiri

1. Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete

ülesannete lahendamisse

2. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse (tekstis

Vähi Tippkeskus) asutamine

Taotlev ministeerium Sotsiaalministeerium

Kaasatud ministeeriumid

Kontaktisik Made Bambus

Projekti eelarve kokku sh 2024. a sh 2025. a sh 2026. a sh 2027. a

650000 650000 650000 650000

1. Probleem ja eesmärk

Vähitõrje all mõistetakse kogu vähivastast tegevust alates ennetusest kuni tavaellu naasmiseni või väärika

elulõpuni. Euroopas diagnoositakse vähk igal aastal 2,7 miljonil inimesel ja 1,3 miljonit kaotab selle haiguse

tõttu elu. Viimasel paarikümnel aastal on vähiraviga seotud otsesed kulud Euroopas kahekordistunud,

ulatudes 103 miljardi euroni. Seega kujutab vähk ühiskonnale tohutut koormust, olles ka Eestis üheks

peamiseks surmapõhjuseks. Samas 40% vähijuhtudest on ennetatavad ning teada on ka see, et ravitulemused

paranevad tänu teadusuuringutele1.

2019. aasta sügisel algatatud Vähivastase võitluse kava (Europe`s Beating Cancer Plan)

https://health.ec.europa.eu/system/files/2022-02/eu_cancer-plan_en_0.pdf on Euroopa Komisjoni võetud

poliitiline kohustus, mille selged eesmärgid määratleb liikmesriikides paralleelselt algatatud Vähimissioon

(Cancer Mission) https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-

programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/eu-mission-cancer_en. Euroopa

Komisjon on võitluses vähiga otsustanud keskenduda teadusuuringutele ja innovatsioonile, kasutades ära

uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise potentsiaali, nii et lõpptulemusena on igas ELi liikmesriigis oma

rahvuslik tippteadust ja tippmeditsiini koondav kõikehõlmav vähikeskus (Comprehensive Cancer Center/

CCC), mille kaudu üle-euroopalist vähiravi koordineerida ja vähitõrjet teostada.

Tõhus vähivastane võitlus on ülemaailmne väljakutse, mis ulatub kaugemale tervishoiusektorist ning mida

ei saa lahendada isoleeritult ilma sektoritevahelise ja rahvusvahelise koostööta. Personaalmeditsiini jõulised

arengud on veelgi kiirendanud vajadust riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike järele. Koostoimimine

võrgustikena tähendab oskusteabe vahetamist, kvaliteedistandardite väljatöötamist ja võrdse juurdepääsu

tagamist rajatistele, andmetele, ravimitele ja turgudele. Eesti Vähi Tippkeskuse loomine on eelduseks

CancerPlan´i ja Cancer Mission´i tegevustes osalemiseks.

Eesti on riiklikus Vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 seadnud mõõdetavad eesmärgid:

 Juhtimine: Keskne juhtimine, strateegiline planeerimine ja hindamine – vähitõrje tervikvaade,

sõeluuringud, vähiravi korraldus; Kesksed struktureeritud ja kvaliteetsed andmed tegevuste

kavandamiseks ning tulemuste hindamiseks.

 TA ja innovatsioon: Teadusuuringud ja teadustulemuste kiire rakendamine praktikas.

 Ravi: Tervishoiuasutuste vahelised diagnostika-, ravi- ja jälgimisjuhised; kvalifitseeritud ja

motiveeritud töötajad.

 Kommunikatsioon: Tõhusam teavitus erinevatele sihtrühmadele – elanikkond, patsiendid,

lähedased, esmatasand, eriarstiabi.

1 https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200131STO71517/vahivastane-voitlus-elis-tegevus-ja-

statistika-infograafik

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

2

Projekti etapid:

1. etapp: teaduspilootimised vähitõrje suunal eesmärgiga jõuda rahvusvaheliste koosarendusprojektideni

ning selle käigus juhtimisstruktuuri ülesehitus, hilisemas faasis tippkeskusena teostatud TA ja

innovatsioon (2023-2024)

2. etapp: loodud Vähi Tippkeskus (2024-2027) hakkab koordineerima kõiki vähitõrjega seotud

siseriiklikke ja rahvusvahelisi tegevusi

Vähi Tippkeskuse näol luuakse struktuur vähitõrje tegevuskava efektiivseks elluviimiseks ning selle

struktuuri peamiseks rolliks on olla koordineerivaks teadus- ja uurimisüksuseks, mis laiendab

rahvusvahelise koostöö võimalusi kõikehõlmavate vähikeskuste (CCC) võrgustiku partnerina. CCC-d

tegutsevad eelkõige rahvusvahelise koostöö siseriiklike kontaktpunktidena, ega asenda riigisisest

vähikeskuste võrgustikku, erialaseltside tegevust ega kompetentse.

Näide: Vähi Tippkeskusele sarnasena loodi (dets.2019) Soomes riiklikul toel National Cancer Center

Finland (FICAN), mis koordineerib kogu vähktõvega seonduvat teadus- ja kliinilist kompetentsi kõigis viies

Soome maakonnas, ühendades haiglaid ja biopankadega seotud teadus- ja infrastruktuure. FICAN esindab

Soome vähitõrjet Euroopa teadus/uuringute platvormide ja programmide kutsetes.

Vähi Tippkeskuse kaks peamist eesmärki:

1. Teadusuuringute algatamine, keskne juhtimine, teostamine ja koordineerimine EU kõikehõlmava

vähikeskuse (CCC) akrediteeringu taseme vastavuse saavutamiseks ning seeläbi Vähitõrje

tegevuskava 2021-2030 eesmärkide elluviimiseks;

2. Eesti esindamine rahvusvahelistes (EU ja EU- välistes) programmides vähitõrje alal teadus-ja

kliiniliste uuringute teaduskeskusena, EACSi akrediteeringu saamine

2021–2035 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

strateegia dokumentides on välja toodud: „kui biomeditsiini ja biotehnoloogiaid siduda kliinilise

meditsiiniga, siis on võimalik märkimisväärne arenguhüpe“2.

 Vähi Tippkeskus koondab ja koordineerib erinevate sektorite organisatsioone ühiseks

teadus-ja kliiniliste uuringute ja ravialaseks koostööks, sh kaasab tehnoloogiaid tootvad

ettevõtete ühendused, toetades seeläbi uudset vähi diagnostikat ja ravi.

Teaduse ja uurimistöö (biomeditsiini ja biotehnoloogia) sidumine kliinilise meditsiiniga võimaldab

täita Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 prioriteete.

2. Panus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035, sh TAIE) täitmisse

Eesti riigi areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Ühiskondlikele väljakutsetele, nagu vähk kui globaalne probleem, lahenduste leidmine eeldab tugevat

teaduskompetentsi ning võimekat keskkonda, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada.

2021–2035 TAIE arengukava, kus tervisetehnoloogiad ja -teenused on üheks prioriteetseteks

fookusvaldkonnaks, rõhutab, et teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna muude süsteemide (sh

tervishoid) koostöö on vajalik, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid

parima rakenduse kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks.

TAIE arengukavas plaanitud tervishoiuteenuse osutajatega seotud ulatuslikud investeeringud

taristusse ning TÜK-ist (mis on Eesti ainuke ülikoolihaigla) ja PERH-ist kõrgtehnoloogiliste meditsiini-

tippkeskuste väljaarendamine loovad võimaluse teadustööks ja innovatsiooniks. Samas taristu olemasolu ei

ole piisav selleks, et teadusuuringud ja innovatsioon muutuks tervishoiuteenuse osutajate poolt pakutud

rakendusteks. Taristu arendamise plaanidega koordineeritult peavad olema eesmärgistatud teaduse ja

innovatsiooni tegevused, ressursid ja tugistruktuur.

2 TAIE fookusvaldkondade teemalehed, HTM_TAIE_lisatekst_A4_5mmbl.pdf

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

3

Vähitõrje vallas on eesmärgiks vähitõrjekava siseriiklik teostamine, selleks teadus-arenduse

ressursside võimestamine EL Vähimissiooni ja Vähitõrjekava raamprogrammide toel.

3. Hetkeolukord ja senised tegevused

3.1. Euroopa vähitõrje tegevuskava asetab suurt rõhku säästva vähiennetuse arendamisele ja

jätkusuutlikkusele, varajase avastamise parandamisele, kõrgetele hooldusstandarditele ebavõrdsuse

vähendamisele vähiravi kättesaadavusele, mida metoodiliselt juhivad riiklikud terviklikud vähikeskused

ning tõhusale teadmiste ja innovatsiooni siirdamisele kliinilisse praktikasse (eriti täppis- ja personaliseeritud

meditsiini valdkonnas) ning lõpuks, kuid mitte vähemtähtsana - patsientide, ellujäänute ja hooldajate

elukvaliteedi valdkonnas (NB! arenenud palliatiivravivõrgustik).

3.2. Eesti Vähitõrje tegevuskava rakendamise ambitsioon on aastaks 2030 suurendada kliinilistes

uuringutes ravitavate patsientide arvu, teostada kliinilisi alus- ja rakendusuuringuid ning luua

epidemioloogiliste, kliiniliste ja teadusuuringute andmetugi.

Täna on selge, et vähi mõistmise ja vähiravi edusammud sõltuvad kvaliteetsest teadusest ja

arenguhüppelisest innovatsioonist. Eestis on senised arengud vähiteaduste vallas, eriti rakendustega

kliinilisse praktikasse, väga tagasihoidlikud. See on üks põhjusi, miks Eesti paistab täna Euroopas

negatiivselt silma, kuna ei ole suudetud vähendada vähi hilist avastamise ega alandada kõrget

suremuse näitajaid. On üldiselt aktsepteeritud, et vähi elulemuse määrab haiguse staadium diagnoosimisel,

mille täpsus omakorda on ravimeetodi valiku ja prognoosi hindamise aluseks. Eestile on omane ka

sõeluuringutes osalemise madal tase ning puudub keskne sõeluuringute koordineerimine, patsiendi teekond

ravini võtab kauem aega, kui EL keskmiselt, probleemid on vähiravimite kättesaadavuse tagamise ja

patsiente puudutavate sotsiaalsete tegurite lahendamisega3. Eelnevast lähtuvalt on olulisim kõrge

vähihaigestumise riskiga inimeste väljasõelumine, mis võimaldab tunduvalt enam panustada

ennetusele, mis omakorda tõstab ravi tulemuslikkust ja seeläbi ka inimeste elukvaliteeti.

3.3. Eesti praegune rahvusvaheline koostöö vähi kliiniliste uuringute vallas, nendes osalemise, teostamise

ja teadustulemuste alal on väga tagasihoidlik.

Rahvusvahelistes koostöödes Eesti on pigem partner kui koordinaator, nii jääb Eesti osalus

teadusuuringutele ja innovatsioonile suunatud projektide koordinaatorina <30%. Selleks, et rahvusvaheline

ravimitööstus, kliinilised uurijad ja teadupartnerid usaldaksid Eesti vähiuuringute teostamise kvaliteeti on

vajalik läbi Vähi Tippkeskuse tõsta kliiniliste uuringute teostamise kvaliteeti, mahtu ja sellega seotud

teadusvõimekust.

Kui paljudes teadusvaldkondades on Eesti aktiivne ja rahvusvaheliselt väljapaistev, siis vähialane

teadusaktiivsus on pigem madal, vähe koostööle suunatud ning vähenähtav, viimase 5 aasta jooksul

pigem langustendentsis. Üheks strateegiliseks prioriteediks Vähi Tippkeskuse puhul on teaduse

rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, sh teaduskoostöö edendamine eeskätt Balti- ja

Põhjamaadega, aga ka teiste ELi liikmesriikidega. ELi Vähitõrjeplaaniga seotud rahastusprogrammides

(EU4Health), Cancer Mission, Horizon Europe, Digital Europe jt on fookus liikmesriikide tihedal

partnerlusel ja suund laiale valdkondlikule katvusele, projektikutsed sisaldavad tegevusi teadusuuringutest,

poliitikakujundamise ja ühiskondliku teadlikkuse tõstmiseni. Kõik see rõhutab vajadust tugeva

siseriikliku koostöö järele, et olla EL programmides vähitõrjevaldkonnas edukas.

4. Oodatav tulemus ja mõju

1. Eeltoodut arvestades tekib Vähi Tippkeskuse näol tegelik võimekus üleriigilise

vähitõrjealaste eesmärkide realiseerimiseks, mistõttu selles projekti riikliku investeeringu

efektiivsus osutub väga kõrgeks.

Mõõdikud: vähijuhtude absoluutarv suureneb 2030. aastaks Eestis eeldatavalt 11,000ni. Rahvastiku tervise

arengukavas (RTA) 2020–2030 on seatud eesmärgiks vähendada vähisurmade arvu aastas poole võrra

(550ni)4. See ambitsioonikas eesmärk teostub tänu Vähi Tippkeskuse teostatud teaduse ja uurimistöö

kaasamisele tervishoiu prioriteetsete ülesannete lahendamisse.

3 https://tai.ee/et/valjaanded/vahitorje-tegevuskava-2021-2030 4 https://tai.ee/sites/default/files/2021-05/Vähitõrje_tegevuskava_2021–2030.pdf

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

4

2. Vähi Tippkeskus vähendab meditsiini ja teaduse eraldatust, võimendab Tervise Arengu

Instituudi ühiskondlikku kasu (tõhusust), kutsudes esile vajalikke muutusi, võimaldades teaduse,

ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju, et seeläbi tagada Eesti vähitõrjevõimekuse kasv.

Mõõdikud: teostatud kliiniliste uuringute tulemused rakendatakse vähidiagnostika ja -ravi parandamisse.

3. Vähi Tippkeskus toetab Eesti teaduse väljapaistvuse kujunemist vähitõrje vallas, võimestades

olemasolevat teadustaristut (sh riistvara ja inimressursse) rahvusvahelistes vähitõrje (EL)

programmides ja projektides, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes

osalemise kaudu.

Mõõdikud: Vähi Tippkeskus loob jätkusuutliku vähi-alase tippteaduse ja tippravi rahvusvahelise

koostöövormi (koostööde arv, mis aasta-aastalt kasvab).

4. Vähi Tippkeskus soodustab valminud innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kiiret

jõudmist praktilisse kasutusse, rakendades selleks nii riigieelarvelisi, kui Euroopa Liidu,

tööstussektori ja heategevusfondide vahendeid.

Mõõdikud: läbiviidud uuringute arv, mille käigus välja töötatud täiustatud meetodid võimaldavad

personaliseeritud diagnoosi ja ravi.

5. Vähi Tippkeskus osaleb rahvusvahelistes partnerlustes ja vor̃gustikes omades juurdepääsu

tehnoloogiatele, mille arendamist EL rahastab ja toetab nende kasutusele võttu.

Mõõdikud: üleeuroopalistes koostööuuringutes osalevate patsientide arv.

6. Vähi Tippkeskus suurendab ülikoolide, teadusasutuste ja haiglate teadmussiirde voĩmekust

vähitõrje alal, võimendades koostööd ettevõtetega suure lisandväärtusega toodete ja teenuste

arendamisel ning luues võimalusi teadlaste ja spetsialistide osalemiseks rahvusvahelistes

teadmusvõrgustikes, soodustades tööstusrahastuse investeeringuid personaalmeditsiini diagnostika

ja ravimiarendusega seotud tegevustesse.

Mõõdikud: kaasatud investeeringute maht ja teostatud rahvusvaheliste koostööprojektide arv.

7. Vähi Tippkeskus tugevdab TAIE ühiskondlikku ja majanduslikku mõju sihipäraselt

koordineerides ning teostades Eesti Vähitõrje tegevuskava plaanitud tegevusi suurendades

ministeeriumide võimekust teaduse ja arendustegevuse alal.

Mõõdikud: kliiniliste uuringute koguarv ja patsientide arv, kellel on diagnoositud vähk ning kes on

kaasatud tulevastesse 1.; 2. ja 3. faasi kliinilistesse uuringutesse.

Vähi Tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse tulemusena

 arendatakse ja pakutakse mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid

 panustatakse patsiendikesksema ja tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse

 arendatakse personaalseid terviseteenuseid

 suurendatakse tervishoiu ekspordipotentsiaali

5. Koostöö teiste ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste, ettevõtete jt partneritega

Vähi Tippkeskuse asutajaliikmetena võiksid osaleda järgmised organisatsioonid (asutamine ja

juhtimisstruktuur lepitakse kokku enne plaanitud teadusfaasi)

a) Sotsiaalministeerium

b) Tervisekassa

c) 3 raviasutust (PERH, TÜK, ITK)

d) 2 ülikooli (TÜ, TalTech)

e) Tervise Arengu Instituut

f) Vähiliit (patsientide esindaja)

Assotsieeritud liikmed

g) biotehnoloogia tööstus (Antegenes, Icosagen jt),

h) eriala instituudid (KBFI, Genoomika Instituut, Personaalmeditsiini Arenduskeskus jt)

i) ravimitootjate liit,

j) IT sektor (e-tervis, digitervis, tervisetehnoloogiad)

k) erakindlustussektor

l) Euroopa Komisjoni Vähimissiooni/Vähitõrjekava esindaja(d),

m) EU teiste Missioonide esindajad

n) jt vähitõrjega seotud osapooled.

Teaduslik nõuandev kogu:

1) FICAN esindaja (Soome)

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

5

2) KI väljapaistev teadlane (Rootsi)

3) ASCO liige (USA)

4) Ravimitööstus (nt Saksa, Šveits) jt

6. Kavandatavad tegevused ja nende eelarve

Lähiaastatel keskendub Euroopa Komisjon teadusuuringutele ning toetab liikmesriikide vähitõrjet ELi

programmilistest vahenditest rahaeraldisega kuni 6 miljardit eurot. Seetõttu on partnerite ja loodava Vähi

Tippkeskuse prioriteetne suund nendes rahvusvahelistes teadus/kliinilistes koostöödes aktiivne osalemine

ja ka juhtimine.

Selleks toimuvad järgmised tegevused:

6.1. Viiakse läbi pilootuuringud ja jõutakse rahvusvaheliste üleeuroopaliste koostöödeni

6.1.1. digilahenduste alal, mis hõlmavad UNCAN.eu jt. kliiniliste ja eelkliiniliste uurimisandmete jagamist

ja kasutamist, et võimestada kliiniliste uuringutulemuste standardiseerimist ja teadusandmete jagamist

riigisiseselt ja ELis (vastutavate partneritena TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK, TAI);

6.1.2. geneetiliste riskiskooride väljatöötamine, eesmärgiga luua võimekus paikmepõhiste riskiskooride

rakendamiseks sõeluuringuprogrammides (vastutavate partneritena TÜ, TÜK, ITK, TAI, Tervisekassa);

6.1.3. pragmaatiliste kliiniliste uuringute alal, et parandada valdkonniti diagnostika- ja raviprotsesse ja

leida investorite, sh heategevusfondide huvi tegevust rahastada (vastutavate partneritena TÜK, PERH,

Ravimitootjate Liit, Vähiliit);

6.1.4. lapse- ja noorukiea vähi alal, et tõhustada üleeuroopalist koostööd (vastutavate partneritena TÜK,

Ravimitootjate Liit, Tervisekassa).

6.2. Leida ressursse ja viia läbi alus- ja rakendusuuringuid uute teadmiste saamiseks ja vahendite loomiseks

vähi varaseks avastamiseks, täpsemaks diagnoosimiseks ja ravivalikuks (TÜ, TalTech, KBFI, TÜK, PERH,

ITK, Tervisekassa, Icosagen, Antegenes, Ravimitootjate Liit jt).

6.3. Koostöös rahvusvaheliste ekspertidega kaardistada vajadused ja võimalused Vähitõrje Tippkeskuse

loomiseks ja rahvusvaheliste kliiniliste uuringute teostamiseks (TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK).

6.4. Teaduskommunikatsiooni alased tegevused eesmärgiga viia teadusuuringute tulemused/järeldused eri

sihtrühmadeni (sh elanikkond, vähipatsiendid, pere- ja eriarstid jt tervishoiutöötajad, poliitikakujundajad)

ning aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele ja vähitõrjemeetmete tõhustamisele (TÜ,

TalTech, KBFI, TÜK, PERH, ITK, Tervisekassa, Ravimitootjate Liit jt).

Vähi Tippkeskuse projekti kogueelarve aastateks 2024-2027 on 2,6M€.

Iga-aastaselt plaanime kasutada 650,000€ töökulude, uuringu-kulude ja üldkulude maksmiseks. Aastast

2025 plaanime kaasata EL programmide ja/või tööstuse kaasrahastusi projektis väljatoodud teadus-

arendussuundade elluviimiseks. Võrdluseks: ühe vähitõrje-alase EL projekti keskmine maht on 6-8M€.

Projekti rakendamine toimub pidevalt muutuvas keskkonnas, mistõttu tuleb tegevuskava iga-aastaselt

pidevalt uuendada.

Märkus: riiklikud vahendid aitavad kaasa nii üksikute tegevuste rahastamisele kui ka Euroopa vahendite

võimestamisele ja sidususele riiklike huvide realiseerimiseks. Aastaks 2027 on Vähi Tippkeskus

olemasolevat ressurssi koordineeriv, korraldav ja arendav võrgustik, mille tegevus põhineb lepingulistel

alustel, kus tippteaduse ja tippravi kompetentsid ühendatakse läbi liikmete, et teostada konsensuslikke

vähitõrjet puudutavaid otsuseid ja viia ellu riigi vähitõrjealaseid strateegilisi eesmärke. Vähi Tippkeskuse

tegevust rahastavad koostööprogrammid, partnerid, tööstus.

7. Kulude põhjendused (kululiigid, mahud, kuidas eelarveni on jõutud)

 Palgakulud, kokku 356,000€/aastas

Eesti tippspetsialisti tasu avalikustatud andmete põhjal on 5000-8000€/kuus

 Välisekspertide tasu, kokku 60,000€/aastas

Euroopa Komisjon maksab eksperdile tasu 9000€/aastas, 450€/4h eest

 Uuringukulud 174,000€/aastas

 Lähetuskulud 30,000€/aastas ( 2000€ lähetus EL piires)

 Üldkulud (sh kommunikatsioonitegevused) 30,000€/aastas

8. Kavandatud tegevuste vastavus TA määratlusele (Frascati käsiraamatu ja TANi juhendi alusel)

Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)

6

Projekti põhitegevusena teostatakse teadus- ja arendustegevust biomeditsiini, kliinilise meditsiini,

terviseteaduste ja meditsiinilise biotehnoloogia valdkonnas.

Teadus- ja arendustegevusega tegelevad tipptasemel spetsialistid (teadlased, klinitsistid), kelle tegevus

vastab akadeemilisele teadusliku töö nõuetele. Projekti läbiviimise tulemusena luuakse algupärast ja uut

teadmist (nt leitakse seni avastamata biomarkerite seoseid vähiriski tuvastamiseks). Samuti leitakse projekti

käigus olemasolevatele teaduslikele teadmisele, meetoditele või tehnoloogiatele uusi kasutusvõimalusi (nt

ravivastuse hindamise eesmärgil korraldatud rakendusuuringud). Samuti plaanitud rahvusvahelise

võrreldavuse tagamiseks teostatud kliiniliste uuringute 1., 2. ja 3. faasi uuringud on otsene teadus- ja

arendustegevus.

TAIE fookusvaldkonnana on tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna sihiks patsiendikesksete

tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse, samuti ekspordipotentsiaali kasvatamine.

Tervisetehnoloogia ja - teenuste arendamisel vähitõrje alal on väga kõrge sotsiaalmajanduslik mõju. Eestil

on innovaatiliste ja kõrget lisandväärtust pakkuvate tehnoloogiliste lahendustega võimalik haarata

välisturgudel turuliidri positsioon, kuna paljud riigid otsivad vähiga toimetulekuks uusi ärimudeleid ja

tehnoloogilisi lahendusi5.

Sidudes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondlikuks koostööks on Eestil võimalik teha

märkimisväärne arenguhüpe.

9. Jätkusuutlikkus (püsiva TA võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine)

Vähi Tippkeskuse tegevusteks rahalised panused pärast projekti rahastamisperioodi lõppu

a) Partnerite regulaarsed liikmetasud

b) EU programmide vahendid

c) Tööstuse kaasrahastused/investeeringud ravimi-ja diagnostikauuringuteks

d) Heategevuslikud annetused (eraannetused, EU-ülesed ja Eesti annetusfondid)

e) EU-väliste programmide vahendid

f) Riik (nt. läbi Tervisekassa) –Vähi Tippkeskuse poolt realiseeritud vähitõrjet hõlmavad tegevused

aitavad oluliselt kokku hoida ravikulusid, tõstavad raviefektiivsust, parendavad infrastruktuuriga ja

personaliga seotud planeeringuid, riik saab osta raviteenustena reaalset tulemust, seega on visiooni

kohaselt oluline Vähi Tippkeskuse tegevuste sidususe säilitamine riigi vähitõrjealaste eesmärkide

täitmisega.

10. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas,

majanduslik ja sotsiaalne mõju, mitme ministeeriumi vajadus vm)

o Vähi Tippkeskuse näol luuakse vähktõve vastu võitlemiseks koordineeritud ja jätkusuutlik

mudel, mida võib vajadusel rakendada ka teistes valdkondades, näiteks südame-

veresoonkonnahaiguste puhul.

o Vähi Tippkeskusesse kaasatud sise-ja välisekspertide abil formuleeritakse selge strateegiline

visioon koos eesmärkide ja tegevustega ajalises vaates, (sealhulgas vahendite, ressursside,

vastutuse, edusammude mõõtmise jne spetsifikatsioon) kõiki sidusrühmi kaasates.

o Vähi Tippkeskuse abil tõstetakse Eesti vähitõrje tegevuskava efektiivsust läbi digitaliseerimise

ja tehnoloogiliste edusammude kiirema kasutuselevõtu (patsiendile parima ravi võimalus, osutatava

ravi ulatuse hindamine, kasutatavate ravimite koostoimete tuvastamine jne).

o Vähi Tippkeskuse uurimistulemuste tõhus kasutamine aitab valitsust ning toetab ja võimestab

elanikkonna usku, et "riik hoolitseb minu eest". Kogu ühiskond harjub osalema aktiivselt läbi

tarkade lahenduste kulude kokkuhoius ja iga ühiskonnaliikme tervise eest seismisel.

o Vähi Tippkeskuse koordineeritud tegevus tagab, et teaduse ja ravi tipptase on Eesti kodanikele

võrdselt kättesaadav teiste EL liikmesriikidega. Kokkuvõttes võimaldab Vähi Tippkeskuse ellukutsumine oluliselt parandada vähitõrje hetkeolukorda ja

tulevikuperspektiivi Eestis: onkoloogia-alane teadustöö ja rahvusvaheline kliiniline koostöö võimaldab

meie inimestele parima diagnostika ja ravi, tõstes seeläbi onkoloogilise abi kvaliteeti ja kättesaadavust

Eestis. See lähenemisviis on ülioluline eriti laste onkoloogia ja haruldaste kasvajate valdkonnas. Piiriülene

koostöö parandab Eesti patsientide juurdepääsu kvaliteetsele diagnoosile, ravile ja uuenduslikele

ravimeetoditele ning aitab tagada keerukate haigusseisunditega patsientidele optimaalse ravi.

5 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (fookusvaldkondade

teemalehed) |, 15.07.2021

LISA 2. TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 3-4/2784-1 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa: tegevusaruanne

ÜLDINFORMATSIOON

1. Toetuse saaja nimi ja registrikood

2. Lepingu number

3. Aruande koostaja kontaktandmed

4. Aruandlusperiood

ÜLEVAADE TEGEVUSTEST

5. Soovitud tulemus ja hinnang eesmärkide saavutamisele

6. Sihtrühmade kirjeldus ja nende tagasiside

7. Koostööpartnerid ja nende tegevused, sh panus projekti eesmärkidesse

8. Tegevuste elluviimise kirjeldus, sh õppimiskohad

9. Mõõdetavad tulemused koos kirjeldustega

10. Mõjuhinnang

11. Millised tegevused jätkuvad peale projekti rahastamise lõppemist (hinnang tegevuste jätkusuutlikkusele)

12. Muud kommentaarid ja ettepanekud

II osa: Finantsaruanne Finantsaruanne esitatakse koos tegevusaruandega. Finantsaruanne esitatakse eelarve täitmise aruandena, kululiikide kaupa.

Kululiik Eelarve summa Kulutatud summa

Meeskonna palgakulu (projektiga seotud töötunnid)

Ekspert- ja konsultatsiooniteenused

juriidiline konsultatsioon

siseriiklikud eksperttasud

rahvusvahelised eksperttasud

Lähetus- ja koolituskulud

lähetuskulud

koolituskulud

Teenuste ja tegevuste kulud

muud sisseostetud teenused

ürituste korraldamine

Kaudsed kulud

KOKKU

1

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 3-4/2784-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi „toetuse andja“) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ülikooli tn 18, 50090, keda esindab grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi „toetuse saaja“), edaspidi koos „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist asutada Eesti vähitõrje võrgustik (uus nimi ESTCAN) ning asuda ellu viima selle tegevusi ning toetuse saaja poolt 29.12.2025 esitatud taotlusest ning kooskõlas sotsiaalministri 11.02.2026 käskkirjaga nr 16 "Sotsiaalministeeriumi 2026. aasta eelarve toetuste loetelu" ja Vabariigi Valitsuse 28.09.2023 istungi otsusega heaks kiidetud tegevuste loeteluga, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid (üleriigiliste tegevuste all nimetatud „Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele“ p 1.3. „Sotsiaalministeeriumile projekti „Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete ülesannete lahendamisse. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse asutamine“ elluviimiseks 0,65 mln eurot aastas aastatel 2024–2027“), sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline toetus summas 650 000 (kuussada viiskümmend tuhat) eurot (edaspidi

„toetus“). 1.2. Toetuse kasutamise eesmärk on süsteemselt edasi arendada ESTCAN-i, mille kaudu viia ellu

vähitõrje tegevuskava 2021–2030 eesmärke ning tugevdada teadust ja innovatsiooni, haridust ning väljaõpet ja kliinilise koostöö suutlikkust vähitõrjes. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on Konkursipõhiste TA taotluste vormil (Lisa 1) ja toetuse saaja 29.12.2025 esitatud taotluses (Lisa 3).

1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.01.2026 – 31.12.2026.

2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)

tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperiood on 01.01.2026 - 31.12.2026. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul pärast

aruandeperioodi lõppemist. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil. 3.4. Aruanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus esitatakse

tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne. 4. Erisätted 4.1. Toetuse andja

4.1.1. teeb endast oleneva, et vähikeskuse projekt saaks järgnevate aastate jooksu rahastatud vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu 12.09.2023 koosoleku soovitusele kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28.09.2023 istungi otsusega heaks kiidetud tegevuste loeteluga Dokument: Teadus- ja Arendusnõukogu istung, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid (üleriigiliste tegevuste all nimetatud „Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele“ p 1.3. „Sotsiaalministeeriumile projekti „Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete ülesannete lahendamisse. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse asutamine“ elluviimiseks 0,65 mln eurot aastas aastatel 2024–2027“). Toetuse saajal ei ole eeltoodust tulenevalt toetuse andja vastu mistahes nõudeid ega pretensioone;

4.1.2. koordineerib Eesti vähitõrje tegevuskavas ettenähtud tegevusi, muu hulgas ESTCAN tehtava koostöö, et tagada tegevuste järjepidevus ja eesmärkide saavutamine vastavalt riiklikule vähitõrjekavale 2021 – 2030;

4.1.3. toetab ESTCAN juhtivat rolli vähitõrjealastes rahvusvahelistes koostööprojektides ning

2

hinnates planeeritavate ühistegevusprojektide kooskõla riikliku Eesti vähitõrjekava eesmärkidega;

4.1.4. omab juhtrolli ESTCAN tegevustest ja sisendist lähtuvate poliitikate kujundamisel ja nende rakendamisel riiklikul tasandil.

4.2. Toetuse saaja: 4.2.1. arendab ESTCAN-i, viies ellu vähitõrje tegevuskava 2021–2030 eesmärke ning

tugevdades teaduse, innovatsiooni, hariduse ja väljaõppe ning kliinilise koostöö suutlikkust vähitõrjes;

4.2.2. tagab ESTCAN tõhusa juhtimis- ja koordineerimissüsteemi, mis viib projekti strateegiliste eesmärkide elluviimiseni;

4.2.3. arendab ESTCAN jätkusuutlikku rahastusmudelit; 4.2.4. töötab välja tulemuste mõõtmise raamistiku; 4.2.5. edendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning tugevdab Eesti positsiooni EL

vähialgatustes (sh NCMH, CCI4EU, CCC jt); 4.2.6. viib ellu teadmuspõhist vähitõrje innovatsiooni, sh ravi- ja seireandmete rakendamine

ESTCAN juhtimises, patsientide teekondade ning õppe- ja koolitusmudelite väljaarendamises;

4.2.7. laiendab ESTCAN kommunikatsioonistrateegiat, tugevdades Eesti rahvusvahelist väljapaistvust;

4.2.8. tõstab avalikkuse ja tervishoiutöötajate teadlikkust vähiennetuse ja ravi olulisusest; 4.2.9. nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates

trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele;

4.2.10. toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise;

4.2.11. tagab tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, sealhulgas lähtub keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendab ühekordsete pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka, trükiste tellimisel väldib tarbetut trükkimist, eelistab digitaalsel kujul materjale ning tagab võimaluse korral sündmusel osalemise veebi vahendusel;

4.2.12. lähtub teenuste ja toodete, sealhulgas mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT- seadmed, hankimisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused” sätestatud põhimõtetest.

5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Made Bambus, tel. +372

5915 7973, epost- [email protected] või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Sander Pajusalu, tel. +372

5331 9537, epost- [email protected]. 6. Lepingu lisa Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – Konkursipõhiste TA taotluste vorm 6.1. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm 6.2. Lisa 3 – Toetuse saaja 29.12.2025 esitatud taotlus 7. Muud sätted 7.2. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise

lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil https://www.sm.ee/lepingute- uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.3. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja

3

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: +372 7375100 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE281010102000234007