Toetuse kasutamise leping

Kantsleri 18.01.2022 käskkirjaga nr 3-4/1651-1
kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi
riigieelarveliste tegevus- ja projektitoetuste
andmise tingimused ja kord“
Lisa 1


1.Taotleja nimi ja registrikood

Tartu Ülikool
Registrikood: 74001073

2. Taotleja juriidiline aadress

Ülikooli 18, 50090 Tartu

4. Kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress)

Lili Milani, TÜ genoomika instituudi Eesti geenivaramu juhataja
Aadress: Riia 23b, 51010 Tartu
Tel. + 372 5304 5400

5. Arvelduskonto number, viitenumber, pank

IBAN EE281010102000234007

6. Taotletav summa

1 258 566 EUR

7. Toetuse kasutamise eesmärk

Geenivaramu andmekogu arendamine, andmete ja koeproovide säilitamine ja pidamine vastavalt inimgeeniuuringute seadusele, kehtestatud protseduurireeglitele, standardi EVS-NE ISO/IEC 17025:2017 nõuetele ja headele laboritavadele, sealhulgas riikliku tähtsusega teadustaristu „Eesti Genoomikakeskus“ toetuse omafinantseerimine.

Geenidoonorite proovide sekveneerimine Euroopa algatuse „1+ Miljonit Genoomi“ (1+MG) ja Euroopa Komisjoni projekti “Genome of Europe” (GoE) raames.

Uuringu "Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“ biopanga säilitamine vastavalt Tartu Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi kokkuleppele ja tehnilisele kirjeldusele.

8. Tegevuse elluviimise periood

01.01.2026 – 31.12.2026

9. Tegevuste kirjeldus koos ajagraafikuga (kululiigid peavad ühtima p 14 finantseelarvega)

Geenivaramu vastutava töötleja tegevus koeproovide võtmisel, terviseseisundi kirjelduste ja sugupuude koostamisel, nende pseudonüümimisel ja depseudonüümimisel ning geeniuuringute tegemisel vastavalt IGUS § 271 lg 2:

Kululiik 1.1. – Geenidoonorite proovide sekveneerimine Euroopa algatuse „1+ Miljonit Genoomi“ (1+MG) ja Euroopa Komisjoni projekti “Genome of Europe” (GoE) raames. Kokku on 1+MG algatuse raames plaanis sekveneerida 1300 eesti ja 500 vene rahvusest geenidoonori proovid. Neist 368 proovi sekveneerimine on kaasrahastatud Euroopa Komisjoni poolt GoE projekti raames.
Periood: jaanuar - detsember 2026

Kululiik 1.2. - Riikliku tähtsusega teadustaristu „Eesti Genoomikakeskus“ finantseerimise kaudu Eesti geenivaramu pidamise ja säilitamise ülesannete täitmine. Eesti Genoomikakeskuse rahastuse raames on planeeritud Eesti geenivaramu IT infrastruktuuri arendamine, andmeturbe parendamine ning Eesti geenivaramu andmetele ligipääsu lihtsustamine.
Periood: jaanuar - detsember 2026


Geenivaramu vastutava töötleja tegevus geenivaramu pidamisel ja säilitamisel vastavalt IGUS § 271 lg 1:

Kululiik 2 – Tööjõukulud: Eesti geenivaramu töötajate (administratiivtöötajad, IT ja andmekogumise osakondade ning biopanga labori ja hoidla töötajate). Tegevustest võib näitena välja tuua geenivaramu andmebaasi täiendamise ja korrastamise, laboris sekveneerimisproovide ettevalmistamise ning olemasolevate proovide kvaliteedi kontrollimise, TÜ senati ning Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu kooskõlastuste taotlemine, geenidoonoritega suhtlemine, sh läbi "MinuGeenivaramu” portaali.
Periood: jaanuar - detsember 2026

Kululiik 3 – IT kulud: IT riistvara, sh serveripargi uuendamine; tarkvara haldamine, hooldamine ja arendamine, andmebaasi kasutamise funktsionaalsuse tagamine; andmete varundamine.
Periood: jaanuar – detsember 2026

Kululiik 4 – Investeeringud põhivarasse: geenidoonorite koeproovide hoiustamiseks kasutatavate veeldatud lämmastiku hoiunõude täitmine veeldatud lämmastikuga. Veeldatud lämmastiku kulu aastas on ca 152 tonni.
Periood: jaanuar – detsember 2026

Kululiik 5 – Inventari ja seadmete soetused ja hooldus, sh biopanga automatiseeritud -20C säilitussüsteem koos DNA väljastamise robotiga ning selle tööks vajalik suruõhusüsteem, veeldatud lämmastiku hoiunõud, hapniku kontsentratsiooni mõõte- ja häiresüsteem, +4C, -20C ja -80C külmikud, temperatuuride mõõte- ja häiresüsteem, vereproovide fraktsioneerimise robot, DNA eraldamise seade, DNA kvaliteedikontrolli seadmed, andmete hoiustamisserverid jms.
Periood: jaanuar – detsember 2026

Kululiik 6 – Proovide ja andmete kvaliteedikontroll.
Periood: jaanuar – detsember 2026

Kululiik 7 – Kommunikatsioon geenidoonoritega, sh „MinuGeenivaramu“ portaali infotehnoloogilised arendused ja hooldus, portaali sisustamine.
Periood: jaanuar – detsember 2026

Kululiik 8 – Administreerimisega seotud kulud, sh majanduskulud, bürootarbed, sidekulud, lähetused jms.
Periood: jaanuar – detsember 2026

Kululiik 9 – Ruumide halduskulud.
Periood: jaanuar – detsember 2026

TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi läbi viidud uuringu "Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“ biopanga säilitamine vastavalt Tartu Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi kokkuleppele ja tehnilisele kirjeldusele:

Kululiik 10 – 1000 inimese juuste- ja uriiniproovide ja 500 inimese vereseerumi proovide hoiustamine tehnilises kirjelduses toodud tingimustel. Tegevuse täpne kirjeldus eraldi dokumendiga taotlusele lisatud, vt Lisa 1.
Periood: jaanuar – detsember 2026

Geenidoonorite proovide sekveneerimise ning geenivaramu pidamise ja säilitamise tegevustega seotud riigieelarvelise eraldise lepingu TÜ kaudsete kulude eraldis:

Kululiik 11 – TÜ kaudsete kulude eraldis: Tartu Ülikooli, kui genoomika instituudi (sh Eesti geenivaramu) juhtorgani, tsentraalse juhtimise ja haldamisega seotud kulude katmine. Kaudsete kulude eraldise suurus on määratud lähtuvalt ülikooli kalkulatsioonidele tuginevatest reeglitest.
Periood: jaanuar – detsember 2026

10. Mõõdetav tulemus ja sihtrühm

Mõõdetavaks tulemuseks on geenidoonorite arv, geenidoonorite sekveneeritud proovide arv, geenivaramu andmekogu andmete ja koeproovide säilitamine ja pidamine vastavalt inimgeeniuuringute seadusele, kehtestatud protseduurireeglitele, standardi EVS-NE ISO/IEC 17025:2017 nõuetele ning headele laboritavadele. Geenivaramu andmete ja bioloogilise materjali aktiivne kasutamine teadusuuringutes. Geenidoonorite andmete ning Eesti geenivaramu kompetentsi kasutamine personaalmeditsiini arendusprojektides. Soovi avaldanud geenidoonoritele nende kohta geenivaramus hoitavate andmete väljastamine vastavalt inimgeeniuuringute seadusele.

Kaudse mõõdikuna saab välja tuua geenivaramu kohta läbiviidava avaliku arvamuse uuringu tulemused.
Geenivaramu sihtrühmaks on Eesti Vabariigi elanikkond alates 18. eluaastast (geenidoonorid ja potentsiaalsed geenidoonorid), teadlased, tervishoiutöötajad ja laiemalt kogu ühiskond.

Uuringu "Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“ biopanga säilitamine tehnilises kirjelduses toodud tingimustel.

11. Kas küsitud tegevuse rahastamiseks kasutatakse muud rahastust, sh koostööpartnerid (KOV, omafinantseering jne) või lisatakse omafinantseeringut.

Omafinantseering
Tartu Ülikool

12. Mis mõju avaldab tegevus organisatsioonile, ühiskonnale

Geenivaramu avaldab mõju teaduse arengule, tervishoiuteenuste ja haiguste ennetusmeetmete paranemisele, ühiskonna teadlikkuse tõstmisele. Euroopa ühe edukama populatsioonipõhise biopangana on Eesti geenivaramu hinnatud partner rahvusvahelistes teadusprojektides üle maailma. Eesti geenivaramu on Euroopa suure teaduse infrastruktuuri BBMRI-ERIC asutajaliige, mis koondab Euroopa biopanku tagamaks biopankade harmoniseeritud arengut, IT-lahendusi, kõrget kvaliteeti ja läbipaistvat ning rahvusvaheliselt kõrget eetilist ja juriidilist taset. Eesti on riigina (Sotsiaalministeeriumi kaudu) liitunud koos 24 Euroopa Liidu riigiga initsiatiiviga 1+ miljon genoomi, kus erinevates töögruppides on kõik personaalmeditsiini arendamiseks vajalikud teemad rahvusvaheliste ekspertide poolt läbi töötamisel. Välja on töötatud tegevuste teekaart ja see ka avaldatud. Eestit esindab vähi ja komplekshaiguste töögrupis professor Andres Metspalu ja farmakogeneetika töögrupis Lili Milani.

Geenivaramu tegevuse hindamiseks on regulaarselt läbi viidud avaliku arvamuse uuringuid, lisaks kogutakse otsest tagasisidet geenidoonoritelt erinevate teadusuuringute raames ning telefoni ja e-posti vahendusel. Geenivaramusse kogutud andmeid kasutatakse haigusriskide hindamiseks kasutatavate meditsiiniseadmete arendamiseks. Geenivaramu ja haiglate vahelise aastatepikkuse koostöö tulemusel on genotüpiseerimise ja sekveneerimise erinevad võimalused leidnud rakendamist igapäevases meditsiinipraktikas. Geenivaramul on oluline roll riikliku personaalmeditsiini programmi tegevuste käivitamisel ja elluviimisel, näiteks RITA, estPerMed, GenMed, INTERVENE, „Varasemalt kirjeldamata CYP450 geenivariatsioonide mõju ravimite metabolismile“, „Geenid ja ravimi kõrvaltoimed“, „Kliiniliselt oluliste struktuursete geenivariantide mõju üldpopulatsioonis – diagnoosimata täiskasvanud struktuursete geenivariantide kandjate tervise tulemid ja personaliseeritud käsitlus“, “Farmakogeneetiliselt oluliste geenide põhjalik sekveneerimine”, “Geenid ja südame-veresoonkonna haiguste ennetus” jt projektide ja uurimistööde kaudu.

Uuringu "Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“ biopanga säilitamine kuni 31.12.2049 võimaldab säilitatud proovida abil hinnata pikaajalist keskkonnamõju Eesti inimestele.

13. Kas nimetatud tegevused jätkuvad peale kirjeldatud elluviimise perioodi (ei pea täitma, kui on asja soetamine)

Tegemist on jätkuva projektiga, mille rahastamise kohustus läbi riigieelarve (Sotsiaalministeeriumi kaudu) tuleneb inimgeeniuuringute seadusest ja Tartu Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi vahelisest kokkuleppest.





14. Finantseelarve.

Kululiigid taotleva summa osas
Kogus
Ühiku hind
Summa kokku




1.1. Genome of Europe projekti kaasfinantseerimine


31 051
1.2. Arendused geeniuuringute toetamiseks - Riikliku tähtsusega teadustaristu „Eesti Genoomikakeskus“ omafinantseerimine


66 270
2. Tööjõukulud


540 000
3. IT kulud


153 170
4. Investeeringud põhivarasse - koeproovide biomahutite täitmine ja hooldus


45 000
5. Inventari ja seadmete soetused ja hooldus


43 500
6. Proovide ja andmete kvaliteedikontroll


10 000
7. Kommunikatsioon geenidoonoritega


5 000
8. Administreerimisega seotud kulud


2 000
9. Ruumidega seotud kulud


110 000
10. Biomonitooringu uuringu biopanga
Säilitamine (koos kaudsete kulude eraldisega 666,66€)


533
11. Tartu Ülikooli kaudsete kulude eraldis
 

246 042
Kulud kokku:
 
 
1 252 566

Kinnitus riigieelarvelise toetuse taotluse juurde

Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
• ta ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;
• tal ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;
• tal ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;
• ta ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik;
• tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;
• toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Taotluse lisad:
Lisa 1. Biomonitooringu proovide biopanga säilitamine


Taotleja esindaja nimi: Siret Rutiku
(allkirjastatud digitaalselt)

Biomonitooringu proovide biopanga säilitamine

1. Sissejuhatus
Tartu Ülikooliga 19.07.2024 sõlmitud töövõtulepingu nr 2-2.2/2458-1 kohaselt viib Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut läbi uuringu „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“1. Biomonitooringu raames kogutakse kuni 1000 inimeselt vere-, juuste- ja uriiniproovid, milledest analüüsitakse raskmetalle, polüaromaatseid süsivesikuid, lenduvaid orgaanilisi ühendeid, pestitsiidide jääke, ftalaate jne.
Uuring viikase läbi Sotsiaalministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel ja koostöös Terviseametiga. Uuringut kaasrahastatakse Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi projektist nr 2021-2027.6.01.23-0054 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“2.

2. Biopanga säilitamine ja säilitamise kvaliteet
Biomonitooringu raames 1000 inimeselt kogutud juuste- ja uriiniproovide ning 500 inimeselt kogutud vereproovide säilitamiseks luuakse biopank. Biopanga säilitamine toimub kuni uuringu lõpuni 31.12.2049 (vastavalt Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 16.09.2024 poolsele uuringu kooskõlastusele ja Andmekaitse Inspektsioon 17.03.2025 poolsele otsusele kooskõlastada uuringu isikuandmete töötlemine). Proovide omanikuks on alates proovide kogumisest kuni nende säilitamise lõpuni 31.12.2049 ja hävitamiseni Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.
Biopanga säilitamine tähendab, et proovide säilitamine on säilitaja poolt täielikult tagatud viisil, mis tagab nende kvaliteetse säilimise kuni uuringu lõpuni 31.12.2049. Biopanga säilitaja tagab biopanga säilitamisel muuhulgas:
1. Uriiniproovid ja vereseerumid
1.1. proovide hoiustamise külmikus temperatuuril -80 ℃;
1.2. külmiku katkematu elektriga varustamise;
1.3. külmiku regulaarse hoolduse;
1.4. külmiku hoolduse või rikete kõrvaldamise ajaks asenduskülmiku olemasolu;
1.5. süsteemi olemasolu, mis jälgib pidevalt, kas külmik töötab nõuetekohasel režiimil.
2. Juusteproovid
2.1. proovide hoiustamise ruumis temperatuuril +20 ℃ (± 5 ℃) ja õhuniiskusega kuni 60%;
2.2. süsteemi olemasolu, mis jälgib pidevalt nimetatud ruumis temperatuuri ja vajadusel reguleerib seda.
Biopangas säilitatavate proovide mahud:
1. Uriiniproovid
Biopangas säilitatakse kaks proovi 1000 inimeselt mahuga 2 ml x 2000 = 4000 ml = 4 l.
Külmutatud proovid asuvad katsutis, mis omakorda on paigutatud karpi. Ühte karpi mahub 81 katsutit. Kokku on 25 karpi. Karbi mõõdud on 131 x 131 x 51 mm.
2. Vereseerumid
Biopangas säilitatakse kaks proovi 500 inimeselt mahuga 2 ml x 1000 = 2000 ml = 2 l.
Külmutatud proovid asuvad katsutis, mis omakorda on paigutatud karpi. Ühte karpi mahub 81 katsutit. Kokku on 13 karpi. Karbi mõõdud on 131 x 131 x 51 mm.
3. Juusteproovid
Biopangas säilitatakse üks proov 1000 inimeselt kaaluga 0,2 g x 1000 = 200 g = 0,2 kg.
Proovid asuvad arhiiviümbrikus, mis omakorda on paigutatud grip-kottidesse ja seejärel arhiivikarpi. Ühte arhiivikarpi mahub vähemalt 250 arhiiviümbrikku. Kokku on kuni 4 karpi. Karbi mõõdud on 230 x 310 x 165 mm.

Kõik karbid ja neid sisaldavad proovid on märgistatud viisil, mis võimaldab neid selgelt eristada kuni biopanga säilitamise lõpuni 31.12.2049 teistest säilitatavatest proovidest, mis pole antud uuringuga seotud.

3. Biopanga säilitamiseks üleandmine
Biopanga annab üleandmise-vastuvõtmise aktiga biopanga säilitajale üle uuringu läbiviija Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ajavahemikus jaanuar 2026 kuni juuli 2027. Tartu Ülikooli kontaktisik on Triinu Kurruk, biomonitooringu koordinaator, telefon 50 62 211, e-post [email protected]
Peale biopanga säilitamise lõppu 31.12.2049 annab biopanga säilitaja biopanga hävitamiseks üle Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudile, kes seejärel korraldab proovide hävitamise (vastavalt Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 16.09.2024 poolsele uuringu kooskõlastusele ja Andmekaitse Inspektsiooni 17.03.2025 poolsele otsusele kooskõlastada uuringu isikuandmete töötlemine).

4. Riigieelarveline toetus
Riigieelarveline toetus biopanga säilitamiseks perioodil 2026-2049 on 666,66 eurot aastas, kokku 16 000 eurot. Toetuse suurus on lõplik ja ei kuulu muutmisele kuni biopanga säilitamise lõpuni 31.12.2049.