Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 29.01.2026 nr 7-1.3/2058-29

Meie 23.02.2026 nr 9.3-1/24/3349-7

Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi

tänava T8 ja Pargi tänava T2

kinnistute ning lähiala detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel kooskõlastamiseks

Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu.

Planeeringuala hõlmab Jõhvi vallas Jõhvi linnas Pargi tänav T9 (katastritunnus 25301:007:0128,

transpordimaa 100%), Pargi tänav T8 (katastritunnus 25301:007:0126, transpordimaa 100%),

Pargi tänav T2 (katastritunnus 25301:007:0118, transpordimaa 100%), Pargi tänav T3

(katastritunnus 25301:007:0131, transpordimaa 100%) ja Pargi tänav L3 (katastritunnus

25301:007:0132, transpordimaa 100%) katastriüksused. Planeeritava maa-ala pindala on 23018

m2. Ala külgneb põhja poolt raudteega, läänes 3 Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee viaduktiga,

lõunas Pargi tänavaga ning idas Jõhvi linnastaadioniga.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute piiride ja sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse

määramine uute hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine, avalikult kasutatava tee ja raudtee

kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine. Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ning osaliselt Pargi

tänav T2 katastriüksustest moodustatakse kaks ärimaa katastriüksuse sihtotstarbega krunti,

peamise eesmärgiga majutushoonete ehitamiseks. Lisaks on võimalik kruntidele ehitada

kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja büroohoone ning korterelamu kasutusotstarbega hooneid.

Pargi tänav T2, Pargi tänav T3 ja Pargi tänav L3 kruntidel säilitatakse katastriüksuse sihtotstarve

100% transpordimaa.

Koostatav detailplaneering sisaldab kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Üldplaneeringu järgi on Pargi tänav T9 ja Pargi tänav T8 juhtotstarve liiklusmaa, aga

detailplaneeringuga soovitakse kinnistuid muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete

maaks, lisaks kaalutletakse kavandatavate hoonete kõrguse ja korruste arvu suurendamise

vajadust (kõrgus kuni 28 m ja kuni 8-korruseline).

Detailplaneeringus on välja toodud järgnev:

 Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga

piirkonnas. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb sellega arvestada ning

kasutusele võtta ehituslikke meetmeid radooniohu vähendamiseks. Probleemi

ennetamiseks on soovitatav projekteerimise raames läbi viia radooniuuring.

 Veevarustus ja reoveekanalisatsioon on tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu.

 Detailplaneeringu alale kavandatakse koht kahele uuele komplektalajaamale võimalikult

koormuskeskme lähedusse tee äärde.

2(3)

 Valgustus ei tohi tekitada ümbruskonda häirivat valgusreostust ega tekitada pimedaid

nurgataguseid. Insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete

ehitusprojektidega.

 Planeeringuala piirneb põhja poolt raudteega ning lääne poolt põhimaanteega. Selle tõttu

tuleb alale kavandatud tegevuse elluviimisel (sh hoonete projekteerimisel) arvestada

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste). Vajadusel näha ette hoonete projekteerimisel leevendavate meetmete

rakendamine.

 Käesolev planeeringuala on sobilik paigutada atmosfääriõhu kaitse seaduse kohase

müratundlike alade III kategooriasse (keskuse maa-alad). Kuna planeeringuga

kavandatav muudab üldplaneeringut, tuleb planeeringualal arvestada müra

sihtväärtustega. III kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning

50 dB öösel (Ln). Lähtuvalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse mürakaardist ulatub

planeeringuala maanteepoolsele osale maantee liiklusest tingitult kuni 65–69 dB suurune

ööpäevane müratase ja öisel ajal kuni 55–59 dB suurune müratase.

 Alad, mis on mõeldud välisõhus viibimiseks või puhkamiseks on sobilik kavandada

planeeritud hoonestusest promenaadi poole. Liiklusest tuleneva mõju vähendamiseks on

planeeritud hoonestuse ja maantee ning raudtee vahele kavandatud kohustusliku

kõrghaljastusega puhvervöönd.

 Majutusasutuse rajamisel ärimaale on eelkõige oluline heade tingimuste tagamine hoone

siseruumides. Hoonete sees leviv müra ning vibratsioon on reguleeritud rahvatervishoiu

seadusega (§ 16 lg 5).

 Arvestada tuleb sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ sätestatuga.

Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ .

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ning esitab planeeringus

arvestamiseks alljärgneva:

1. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 13 viidatud sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61

korrektne nimetus on „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning

tarbijale teabe esitamise nõuded“.

2. EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ Eesti

Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse andmetel kehtetu alates 31.12.2021.

3. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 32 viidatud standardit 840:2017 on uuendatud

asjakohase teabega ja alates 16.10.2023 on kehtiv EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

4. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 31 „Müraalases seadusandluses ei ole konkreetselt

ärimaadele (sh majutusasutused) välisõhu müra normtasemeid kehtestatud ning võrdlus

välisõhu normtasemetega on pigem informatiivne.“. Juhime tähelepanu, et

mürakategooriad ja seeläbi ka müranormid määratakse vastavalt üldplaneeringu

maakasutuse juhtotstarbele. Kui planeeringuala jääb III mürakategooriasse, siis tuleb

tagada selle kategooria müranormid.

5. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeering üldplaneeringut muutev ja

planeeringualal tuleb arvestada müra sihtväärtustega. Maa- ja Ruumiameti

kaardirakenduse mürakaardi kohaselt on planeeringuala läänepoolses osas (viadukti

pool) ületatud liiklusmüra sihtväärtuse tasemed päevasel ja öisel ajal. Detailplaneeringu

raames täiendavaid mürahinnanguid koostatud ei ole. Kui kohaliku omavalitsuse poolt

on planeeringualal ette nähtud müra sihtväärtuste tagamine, siis tuleb detailplaneeringus

ette näha meetmed või tingimused müra sihtväärtuste tagamiseks. Ameti hinnangul on

asjakohane koostada mürahinnang, millega pannakse paika müra vähendamise meetmed

või tingimused (nt hoonete paigutus kinnistul, korterite jt müratundlikke ruumide

paigutus) ning nende rakendamise põhjendatus ja tõhusus, samuti müra vastavus

normtasemetele peale meetmete rakendamist. Mürahinnangu koostamisel arvestada

3(3)

keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

6. Liiklusest tuleneva mõju vähendamiseks on planeeritud hoonestuse ja maantee ning

raudtee vahele kavandatud kohustusliku kõrghaljastusega puhvervöönd. Juhime

tähelepanu, et haljaspuhvri leevendav toime võib olla sõltuv aastaajast ning kõrgemate

hoonete puhul ei taga piisavalt leevendust. Parima müra leevendava efekti annab

müratundlike alade suunamine müraallikatest eemale või müratõkke rajamine

müraallika või müratundliku ala vahetusse lähedusse.

7. Detailplaneeringus ei ole välja toodud, kas ja kuidas mõjutab planeeringuala läheduses

asuv staadion müra ja valgusreostuse osas.

PlanS § 126 lg 1 p 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muuhulgas müratingimusi

tagavate nõuete seadmine. Amet on seisukohal, et detailplaneeringuga tuleb lahendada

müratingimuste tagamine ning ei kooskõlasta esitatud detailplaneeringut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Liisu Tamm

554 8431 [email protected]