| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-4/25/783-2 |
| Registreeritud | 26.02.2026 |
| Sünkroonitud | 27.02.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
| Toimik | 9.3-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Kristiina Seiton (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Keskkonnaamet
Teie 28.01.2026 nr 6-3/26/349-2
Meie 26.02.2026 nr 9.3-4/25/783-2
Ahisilla lubjakivikarjääri keskkonnaloa
taotluse KMH programmi
avalikustamise seisukoht
Keskkonnaamet palus Terviseametil (edaspidi amet) esitada oma pädevusvaldkonnast lähtudes
seisukoht Ahisilla lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH)
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning hinnata eksperdirühma koosseisulist piisavust.
OÜ MERKO KAEVANDUSED taotleb ehituskruusa ja ehituslubjakivi kaevandamiseks
keskkonnaluba. Kavandatav Ahisilla lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Kose
vallas Ahisilla külas Ahisilla lubjakivimaardlas riigile kuuluval katastriüksusel Paunküla
metskond 55. Taotletav kaevandamisloa kehtivusaeg on 30 aastat. Kaevandatud maavara
kasutatakse üld- ja teedeehituses. Kavandatava Ahisilla lubjakivikarjääri puhul on tegemist
varasemalt kaevandamisest puutumata maa-alaga. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.
KMH programmis on muuhulgas välja toodud järgnev:
Kavandatava tegevusega taotletaval alal kaasneb müra, mis põhjustab üldise
mürataseme kasvu tootmisterritooriumil. Samuti põhjustab müra valmistoodangu
väljavedu selleks kasutatavate teede lähiümbruses. Müra leviku hindamiseks viiakse läbi
müratasemete modelleerimine. Müra modelleerimisel arvestatakse kõiki kavandataval
mäeeraldisel töötavaid mäemasinaid ja tööprotsesse (maavara raimamine, laadimistööd,
killustiku tootmine purustussorteerimissõlmes) ning nende maksimaalseid töötamisega
kaasnevaid helirõhutasemeid, mis iseloomustab suurimat müra levikut. Modelleeritud
tulemusi väljaspool taotletavat ala paiknevate tundlike objektide suhtes saab võrrelda
keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemetega.
KMH aruandes käsitletakse lõhketöödest tulenevaid keskkonnamõjusid, sh
ümbruskonda levivaid maavõnkeid ja võimalikke laialipaiskuvaid kivimikilde,
arvutatakse ohutud laengumassid ja kaugused ning hinnatakse lõhketööde teostamise
võimalikkust. Mõju hindamisel võetakse arvesse lähimate tundlike objektide
(majapidamiste, tehnorajatiste jne) paiknemist taotletava karjääri ümbruses.
Lisaks normeeritud mõjudele tuuakse KMH aruandes välja ka need keskkonnahäiringud,
mis ei ole arvulise normiga reguleeritud või ei ületa neid, kuid võivad avaldada
negatiivset mõju ümberkaudsetele elanikele. Häiringute leevendamiseks tuuakse välja
vastavad rakendatavad keskkonnameetmed.
Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse karjäärist kulgevaid erinevaid väljaveoteede
variante, arvutatakse väljaveo intensiivsus ning hinnatakse sellest tulenevat mõju
lähipiirkonnas paiknevatele riigi- ja kohalikele teedele ja tundlikele objektidele, sh
käsitletakse mõju välisõhule (müra, tolm), teede seisukorrale, liikluskoormusele ning
vajadusel pakutakse välja leevendavad keskkonnameetmed.
2 / 2
Potentsiaalset mõju tarbekaevudele täpsustatakse mõju hindamise käigus.
Detailsem selgitus kaevandamise mõjust põhjaveele ja puurkaevudele antakse
keskkonnamõju hindamise käigus.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:
1. Mürahinnangu koostamisel saab arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määruses nr
32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad
nõuded“ tooduga. Juhul kui kavandatakse müra leevendavaid meetmeid, siis tuleks
mürahinnangus hinnata nende efektiivsust.
2. Ameti hinnangul tuleks müratundlike hoonetega alade ja kaevanduse müratekitavate
seadmete vahele jätta võimalikult suur puhverala, välja arvatud juhul kui karjääri enda
füüsilised omadused ei mõju lähemal efektiivse müratõkkena.
3. Ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud
normtasemeid.
4. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaaliministri 12.11.2025 määruses nr 61
„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid.
5. Karjäärist levivad vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025
määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtuseid. Veendumaks, et elamutes oleksid
tagatud eelnimetud määruses sätestatud vibratsiooni normtasemed, tuleks hinnata
vajadust vibratsioonitasemete hindamiseks kui karjäär on tootmisega alustanud ning
vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
6. Ekspertgruppi kuuluva müraeksperdi kirjelduse/kvalifikatsiooni osas ametil käesolevas
KMH etapis vastuväiteid ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Seiton
vaneminspektor
Põhja regionaalosakond
51966484
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|