Lp Kristiina Seiton
Terviseameti Põhja regionaalosakond Teie: 26.02.2026 nr 9.3-4/25/783-2
[email protected] Meie: 07.04.2026



Ahisilla lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu


Esitasite asjaomase asutusena seisukoha Ahisilla lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta. Vastame siinkohal Teie kirjas toodule:

1. Mürahinnangu koostamisel saab arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määruses nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ tooduga. Juhul kui kavandatakse müra leevendavaid meetmeid, siis tuleks mürahinnangus hinnata nende efektiivsust.

Pöörame tähelepanu, et kõnealune määrus kohaldub planeeringutele, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine ja mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud juhtudel, mistõttu ei ole sellest lähtumine asjakohane. Keskkonnamõju hindamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt ning KMH raames läbiviidava mürahinnangu koostamisel lähtutakse keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 "Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord1". Programmi on vastavalt ka täiendatud. Keskkonnameetmete efektiivsuse hindamine on programmis toodud peatükis „Keskkonnameetmed, sh keskkonnameetmete kasutamise eeldatav efektiivsus ja keskkonnaseire“ leheküljel 23 ja seda kajastatakse ka KMH aruandes.

2. Ameti hinnangul tuleks müratundlike hoonetega alade ja kaevanduse müratekitavate seadmete vahele jätta võimalikult suur puhverala, välja arvatud juhul kui karjääri enda füüsilised omadused ei mõju lähemal efektiivse müratõkkena.

Keskkonnameetmed antakse soovitusena KMH aruandes mõju hindamise järgselt selle tulemustest lähtuvalt, mistõttu ei ole praeguses menetluse faasis võimalik ettepanekut rakendada, aga võtame seisukoha teatavaks. Lubjakivikarjääride puhul on kaevandamise tulemusel tekkiv maapinna süvend üldjuhul juba efektiivseks müratõkkeks, lisaks toimub maavara kaevandamine ja töötlemine kujunevate astangute all.

3. Ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

Võtame ettepaneku arvesse ja programmi on vastavalt täiendatud.

4. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaaliministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid.

Kavandatava tegevuse ja varasema kogemuse põhjal ei põhjusta maavara kaevandamine ultra- ega infraheli, mistõttu antud heli sageduste hindamine ei ole asjakohane ega vajalik. Samuti leiame, tuginedes eelnevatele mõõtmistele analoogsetes karjäärides ja tingimustes, et eelduslikult ei levi elamuteni selline müratase, mis põhjustaks siseruumides lubatud väärtuste ületamist. Mõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva müra levikut välisõhus, mille tase majapidamiste õuealadel (II kategooria maa-ala) peab jääma allapoole lubatud piirväärtustest. Seeläbi on tagatud ka siseruumides kehtivad müra normtasemed, mistõttu ei ole eraldiseisev siseruumide müra hindamine vajalik. Kui mõju hindamisel selgub, et välisõhu müratase ületab mõne majapidamise juures kriitilise piiri, hinnatakse täiendavalt vajadust eraldi siseruumide müratasemete hindamiseks.

5. Karjäärist levivad vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtuseid. Veendumaks, et elamutes oleksid tagatud eelnimetud määruses sätestatud vibratsiooni normtasemed, tuleks hinnata vajadust vibratsioonitasemete hindamiseks kui karjäär on tootmisega alustanud ning vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Programmi on täiendatud viitega kõnealusele määrusele nr 54. KMH käigus hinnatakse vibratsiooni mõju ehitistele ja juhul, kui tulemustest selguvad kriitilised tasemed, antakse selle põhjal soovitusi muuhulgas siseruumide vibratsioonitasemete seireks.

6. Ekspertgruppi kuuluva müraeksperdi kirjelduse/kvalifikatsiooni osas ametil käesolevas KMH etapis vastuväiteid ei ole.

Võtame arvamuse teatavaks.



Lugupidamisega


Tõnis Haube

Juhatuse liige
Merko Kaevandused OÜ

/allkirjastatud digitaalselt/