Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõkke tn 4, Tallinn 10122
[email protected]
VAIE
Riigi Tugiteenuste Keskuse 28.01.2026 otsusele nr 11.3-1/26/418
Vaide esitaja: Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum
Registrikood: 90014603
Pirita tee 56, Tallinn 12011
e-post:
[email protected]
Vastustaja: Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõkke tn 4, Tallinn 10122
e-post:
[email protected]
VAIDE ESITAJA TAOTLUSED:
1. Rahuldada vaie ja tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 28.01.2026 otsus nr 11.3-1/26/418, millega Riigi Tugiteenuste Keskus otsustas jätta rahuldamata Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum 18.07.2025 esitatud taotluse registreerimisnumbriga Kliima2.9.01.25-0139 projekti „Ajaloomuuseumi hoone Pirita tee 70 energiatõhusustööd“ rahastamiseks.
2. Teha uus otsus, millega rahuldada Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum 18.07.2025 esitatud taotlus Kliima2.9.01.25-0139 projekti „Ajaloomuuseumi hoone Pirita tee 70 energiatõhusustööd“ rahastamiseks.
I. ASJAOLUD
1. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi vaide esitaja või muuseum) taotles Riigi Tugiteenuste Keskuselt (edaspidi RTK) toetust Rahandusministri 12.05.2025 määruse nr 18 „Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) alusel. Taotlus Kliima2.9.01.25-0139 esitati Ajaloomuuseumi hoone Pirita tee 70 energiatõhusustööde rahastamiseks vooru Kliima2.9.1.2 ATV Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmine 2025 - 30.06.2025-30.10.2025 raames kogusummas 248 000 eurot.
2. RTK ei ole vaide esitajale esitanud päringut seoses taotluses esinevate puudustega ega andnud vaide esitajale võimalust võimalikke puudusi kõrvaldada või nende kohta selgitusi anda.
3. Vaide esitaja sai 28.01.2026 kätte RTK otsuse jätta rahuldamata Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum 16.10.2025 esitatud taotluse registreerimisnumbriga Kliima2.9.01.25-0139 projekti „Ajaloomuuseumi hoone Pirita tee 70 energiatõhusustööd“ rahastamiseks. RTK on seisukohal, et taotlus ei vasta meetme määruse § 8 lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimusele ning jätab taotluse meetme määruse § 12 lõike 5 alusel rahuldamata.
4. Vaide esitaja RTK 28.01.2026 otsusega nr 11.3-1/26/418 ei nõustu ning esitab käesolevaga vaide.
5. Otsuse kohaselt võib selle peale esitada vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. Muuseum sai otsusest teada 29.01.2026, mistõttu algab 30-päevane vaide esitamise tähtaeg 30.01.2026 vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 33 lg-le 2 ning 30. päev on 28.02.2026, mis langeb laupäevale. Vastavalt HMS § 33 lõikele 3 lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval, milleks on 02.03.2026.a. Seega on vaie esitatud tähtaegselt.
6. Kooskõlas HMS § 76 lg-ga 2 kinnitab vaide esitaja, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
7. RTK on seisukohal, et taotlus ei vasta meetme määruse § 8 lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimusele ning jätab taotluse meetme määruse § 12 lõike 5 alusel rahuldamata. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK otsus on kaalutlusvigadega ning vaide esitajat ei ole nõuetekohaselt kaasatud ja ära kuulatud.
8. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Meetme taotluse rahuldamine või algatamata jätmine on RTK kaalutlusotsus. Vastavalt HMS § 4 lg 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtupraktikas on leitud, et kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt nt 3-3-1-81-07 p 16). Selleks, et vältida kaalutusvea tegemist, peab haldusakti andmisel kaalutlusõiguse teostamisel kaaluma asjakohaseid aspekte.
9. Vastavalt meetme määruse § 8 lõike 2 punktile 3 peab taotleja lisama taotlusele hoone energiaauditi, arvestades meetme määruse §-s 9 sätestatud tingimusi. Muuseum on esitanud taotlused kahe projekti rahastamiseks – „Ajaloomuuseumi hoone Pirita tee 70 energiatõhusustööd“ ning „Ajaloomuuseumi hoone Pirita tee 72 energiatõhusustööd“ ning esitanud koos taotlusega nõuetekohased energiaauditid, mis vastavad määruse lisas 1 sätestatud tingimustele ja nõuetele ning sisaldavad vähemalt määruse § 9 lõikes 4 sätestatut. Vaide esitaja hinnangul on esitatud energiaaudit nõuetekohane ja vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele.
10. Vaidlustatud otsusest selgub, et RTK arvamuse kohaselt võivad tarbimisandmed olla mõõdetud ainult mõõtesüsteemidega ja seetõttu ei vasta taotluses kasutatud energiatarbimise metoodika meetme määruses sätestatud nõuetele ning meetme määruses ja selle lisas 1 toodud nõuet ei ole võimalik laiemalt tõlgendada. RTK on seisukohal, et kehtiv meetme määrus näeb ette projektis nimetatud kultuuriväärtusega hoone, mitte hoonete kompleksi, tegelike ja tõendatud andmete esitamise viimase kolme aasta kohta ning seda nõuet ei ole taotleja esitatud taotluse puhul täitnud. Rakendusüksusel ei ole võimalik tunnistada vastavaks taotlust, milles esitatud andmed ei vasta meetme määruses nõutud tingimustele. Vaide esitaja RTK seisukohaga ei nõustu.
11. Taotluses esitatud hoone vastab määrusega sätestatud toetuse saamise eeldustele. Toetuse taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded on täidetud. Vaidluse all on küsimus, kas taotlusele lisatud energiaaudit vastab määruse § 9 lõikes 4 punktis 5 toodud nõuetele.
12. Määruse § 9 lõike 4 punkt 5 sätestab, et taotleja poolt taotlusele lisatud energiaaudit peab sisaldama muuhulgas vähemalt hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulise tegemise korral, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed hoone kavandataval kasutusel. Vastavalt meetme määruse lisa 1 peatüki 4 punktile 4.5 arvestatakse hoone viimase kolme kalendriaasta tegelike ja tõendatud keskmiste tarbimisandmete arvutamisel, et arvutuste läbiviimisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest. RTK arvamus, et tarbitud energia kogused võivad olla mõõdetud ainult mõõtesüsteemidega ja seetõttu ei vasta taotluses kasutatud energiatarbimise metoodika meetme määruses sätestatud nõuetele ning meetme määruses ja selle lisas 1 toodud nõuet ei ole võimalik laiemalt tõlgendada, ei vasta määruse sõnastusele. Vaide esitaja selgitab, et nii määrus kui ka määruse lisa nr 1 ei sätesta selgesõnaliselt, et tarbitud energiakogused peavad hoone kaupa olema mõõdetud mõõtesüsteemidega. Tarbimisandmeid on võimalik leida ka muul viisil, kui ainult mõõtesüsteemiga mõõtes.
13. Tegemist on olukorraga, kus muuseumile kuulub hoonetekompleks, mis soojusenergia tarbimise mõttes loetakse üheks tarbijaks. Pirita tee 70 ja Pirita tee 72 hoonetel puuduvad eraldi soojus- ja elektrienergia liitumispunktid ja arvestid. Soojuse (maagaasi) arvesti asub katlamajas ning elektrienergia arvesti on Pirita tee 70 ja Pirita tee 72 hoone peale ühine. Konkreetsete hoonete energiatarbimise arvutamiseks on kasutatud metoodikat, kus kinnistu energiatarbimised on jagatud proportsionaalselt hoone(te) pindalaga. Sellise metoodikaga on võimalik välja arvutada hoone tegelikud ja tõendatud energiatarbimise andmed, kuna puudutatud hoonete kasutus, tehniline seisukord ja ehitusaeg on sarnane. Taoline tarbimisandmete proportsionaalne jagamine on põhjendatud, mõistlik ja vajalik ning vastab igati määruse nõuetele. Määrus ei nõua eraldi mõõtesüsteemide paigaldamist igale hoonele, vaid lähtuda tuleb tegelikest ja tõendatud energiatarbimise andmetest. Antud juhul on tegelikud ja tõendatud energiatarbimise andmed hoonete tarbimiskogused.
14. Energiaaudiitor on hoonetes teinud põhjaliku ülevaatuse, analüüsinud olemasolevat projektdokumentatsiooni ning teostanud sisekliima mõõdistused. Nende andmete baasil on koostatud simulatsiooni mudel, mille järgi on kontrollitud proportsionaalse jagamise metoodika sobivust. Seega, proportsionaalse kulude jagamise metoodikat on valideeritud dünaamilise simulatsiooni abil. Taotleja poolt kasutatav proportsionaalne hoone köetava pinna osakaal hoonete summaarsesse köetavasse pinda võimaldab tarbimisandmeid hoonete kaupa eristada.
15. RTK ei ole otsuses põhjendanud, miks selline metoodika ei sobi tarbimisandmete leidmiseks. Ilmselgelt, kui määruse koostaja oleks soovinud välistada kõikvõimalikud muud tarbimisandmete leidmise viisid, oleks ta sõnaselgelt määrusesse kirjutanud, et lähtuda võib ainult mõõtesüsteemiga mõõdetud tarbimisandmetest. Ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2012/27/EL definitsioon „energiasääst” käsitleb energiasäästu säästetud energia hulgana, mis määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise. Kui RTK-l esines kahtlus mõõteandmete õigsuse osas, oleks ta pidanud kasutama määruse § 12 lg-s 6 sätestatud õigust kaasata täiendavalt eksperte taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel ning hindamisel.
16. Hoonel puudub energiamärgis. Projekti realiseerimisega on plaanis ka mõõtesüsteemide rajamine (hoonepõhised elektri-, soojus- ja veearvestid). Taotluses nimetatud hooned on sobilikud ja kvalifitseeruvad meetmele, hoonetes on võimalik tõsta energiatõhusust ja vähendada energiatarbimist. Vastavalt määruse § 1 lg 2 on toetuse andmise eesmärk ehitismälestise või ajaloomälestisena kaitse all olevasse või muinsuskaitsealal asuvasse avaliku sektori hoonesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ja taastuvenergia kasutuse edendamine. Meetme raames toetatakse energiat ja kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid.
17. Kui tõlgendada tarbimisandmete esitamist võimalikult kitsalt, st nii, et arvesse võetakse ainult hoone kaupa mõõdetud andmed (millist kohustust määrus ka ei sätesta), siis tekib olukord, kus hooned, mis igati vastavad määrusega sätestatud toetuse andmise eesmärgile, tegelikult toetust ei saa. Määruse seletuskirja kohaselt on määruse eesmärk määrata kindlaks toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks maksimaalses võimalikus ulatuses soovitud eesmärkidesse panustamine. Vastavalt energiamajanduse arengukavale ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale on energiatarbimise vähendamine hoonetes kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete. Olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmise kõrval on oluline säilitada ka kultuuripärandit ning planeerida hoonefondi pikaajalist kasutust tervikuna.
4. VAIDE ESITAJAT EI OLE NÕUETEKOHASELT KAASATUD EGA ÄRA KUULATUD
18. Lisaks RTK otsuse eespool väljatoodud sisulistele puudustele on selgelt õigusvastane olnud ka otsuse menetlus. Vaide esitaja ei ole olnud menetlusse asjakohaselt kaasatud ega menetluses ära kuulatud.
19. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Vaide esitajat ei ole menetluses nõuetekohaselt ära kuulatud ning talle ei ole antud võimalust otsuse kohta oma vastuväiteid esitada. RTK on otsuse märkinud, et muuseumile on esitatud päring seoses taotluses esinevate puudustega, kuid muuseum ei ole sellele reageerinud ega sisuliselt vastanud. See ei vasta tegelikkusele, vaide esitaja ei ole saanud RTK-lt päringut seoses taotluses esinevate puudustega, v.a 17.11.2025 esitatud päring Muinsuskaitseameti heakskiidu kohta energiaauditile (millele on vastatud). Mistahes muud päringut vaide esitaja RTK-lt saanud ei ole. Seda enam oli üllatuslik taotluse rahuldamata jätmise otsus. Määruse § 12 lg 4 kohaselt kui RTK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
20. Riigikohtu praktikas on korduvalt leidnud kinnitamist, et kaasamine ja ärakuulamisõiguse andmine on ühed olulisemad haldusmenetluse põhimõtted, mille rikkumisel võib olla oluline mõju haldusmenetluse tulemusele ja seega haldusakti õiguspärasusele. Riigikohus on 30. juuni 2025 otsuses haldusasjas 3-21-1337 rõhutanud varasemale praktikale viidates järgmist: Ärakuulamise üheks eesmärgiks on oluliste asjaolude väljaselgitamine, et tagada haldusmenetluses uurimispõhimõtte järgimine ja kaalutlusõiguse teostamine (RKHKo nr 3-3-1- 76-12, p 11). Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis (RKHKo nr 3-3-1-52-13, p 34). Ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest kedagi ei tohi kohelda haldusmenetluse objektina, vaid kui isikut, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist (RKHKm nr 3-3-1-56-02, p 9; RKHKo 3-18-913/85, p 19). Ärakuulamisõiguse tõhusaks realiseerimiseks tuleb isikule jätta mõistlik aeg piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks (RKHKo nr 3-21-552/28, p 22.1).
21. Olukorras, kus vaide esitajale ei ole menetluses olnud tagatud üks olulisemaid õigusi – olla ära kuulatud, ei ole sellise haldusmenetluse tulemusel antud haldusakt õiguspärane. RKHKo nr 3-3-1-52-13, p 34 on Riigikohus selgitanud, et haldusakt saab ärakuulamisõiguse tagamata jätmisel olla õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel: HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb haldusakti andmise menetluses menetlusosaline ära kuulata. Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Ärakuulamisõigus loob eeldused isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis. Seetõttu on haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel.
22. Hetkel ei ole tegemist sellise seaduses ettenähtud olukorraga, mis võiks õigustada ärakuulamisõiguse tagamata jätmist. RTK otsus on õigusvastane juba ainuüksi seetõttu, et vaide esitajale ei ole antud nõuetekohast võimalust esitada otsuse osas oma arvamust ja vastuväiteid. Sellisel viisil antud haldusakti andmisel ei ole kaalutud vaide esitaja õigusi ja seisukohti ning neid ei ole otsuse tegemisel arvestatud.
23. Tulenevalt eeltoodust palume otsuse vaidemenetluse korras kehtetuks tunnistada ning teha uus otsus, millega muuseumi taotlus rahuldatakse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jaanus Rohumaa
Juhatuse liige