Türi vald Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek ja avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu

AB Artes Terrae OÜ

Reg kood 12978320

Küütri 14, Tartu 51007

Tel 742 0218

[email protected]

www.artes.ee

Tartu 2026

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

Seletuskiri

Türi Vallavalitsus

Reg nr 75033460

Järva maakond, Türi linn, Hariduse tn 3, 72213

Töö nr: 24005DP3

Kuupäev: 16.01.2026

Türi vald, AB Artes Terræ

Planeeringu koostamise korraldaja, tellija:

Türi Vallavalitsus.

Planeeringu koostamise konsultant:

AB Artes Terrae OÜ; projekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt-ekspert (tase 8, nr 222984) Heiki Kalberg; planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra.

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostaja:

LEMMA OÜ; keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert (KMH litsents KMH0153) Piret Toonpere.

Huvitatud isikud:

TMV Green OÜ;

Evecon Wind OÜ;

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 3 / 30

Sisukord

1 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk ................................................................. 5

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ....................................................... 6

2.1 Riiklikud arengudokumendid .................................................................................................. 6

2.2 Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava ...................................................................... 7

2.3 Türi valla arengukava aastatakse 2024-2028 .......................................................................... 8

2.4 Türi valla üldplaneering ........................................................................................................... 8

2.5 Koostatav Eesti-Läti 4. elektriühenduse riigi eriplaneering .................................................... 8

3 Planeerimislahendus ............................................................................................................. 9

3.1 Kruntideks jaotamine .............................................................................................................. 9

3.2 Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramine ................................................................... 9

3.3 Liikluskorralduse põhimõtete määramine ............................................................................ 10

3.4 Elektri- ja sideliinid ................................................................................................................ 12

3.5 Ehitise ehituslikud tingimused .............................................................................................. 14

3.6 Tuleohutus ja tuletõrje veevõtukohad .................................................................................. 14

3.7 Servituutide seadmise vajadus .............................................................................................. 15

3.8 Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 16

3.8.1 Taimestik ....................................................................................................................... 16

3.8.2 Linnustik ........................................................................................................................ 17

3.8.3 Nahkhiired ..................................................................................................................... 18

3.8.4 Rohevõrgustik ................................................................................................................ 19

3.8.5 Põhjavesi ....................................................................................................................... 20

3.8.6 Pinnavesi ....................................................................................................................... 20

3.8.7 Pinnas, sh väärtuslikule põllumajandusmaa ................................................................. 21

3.8.8 Müra .............................................................................................................................. 21

3.8.9 Varjutus ......................................................................................................................... 23

3.8.10 Maavaravaru ................................................................................................................. 24

3.8.11 Jäätmeteke .................................................................................................................... 25

3.8.12 Kliimamuutused ............................................................................................................ 25

3.8.13 Side ................................................................................................................................ 26

3.8.14 Avariiolukordade vältimine ........................................................................................... 26

3.9 Kokkuvõte .............................................................................................................................. 26

4 Keskkonnaseire vajadus ...................................................................................................... 26

5 Detailplaneeringu elluviimine .............................................................................................. 28

6 Detailplaneeringu joonised (esitatud eraldi failidena/joonistena)

7 Detailplaneeringu lisad (esitatud eraldi failidena/köidetena)

Lisa 1. Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne (KSH)

Lisa 2. Visualiseeringud

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 5 / 30

1 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Türi valla üldplaneeringuga on Türi valla haldusterritooriumil olulise ruumilise objektina määratud

kolm potentsiaalset tuulepargiala. Üldplaneeringuga kavandatud aladel hinnatakse ja määratakse

tuulepargi rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringu koostamise menetluses.

Käesolev detailplaneering selgitab välja Kõdu, Lauri ja Lungu külades paikneval arendusalal tuulepargi

rajamise võimalikkuse ja määrab täpsed tingimused edasiseks kavandamiseks.

Türi Vallavolikogu 29.03.2023. a otsusega nr 371 algatati (edaspidi ka DP) ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Detailplaneeringu eesmärk on selgitada Türi valla

üldplaneeringuga määratud tuulepargi alal välja vastava ala ruumiline võimalik terviklahendus, sh

elektrituulikute parameetrid (kõrgus, võimsus, paigutus). Detailplaneeringuga muudetakse

maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks (vajadusel

moodustatakse eraldi krundid) ning määrata ehitusõigus elektrituulikute ja energiasalvestite

rajamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teealad, tehnovõrkudega

varustamine ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad ja vajadus maa avalikku

kasutusse võtmiseks või servituutide seadmiseks. Ehitistena on kavandatud rajada elektrialajaam,

energiasalvesti või -salvestite koht või kohad ja elektrituulikud ning nende toimimiseks vajalik taristu,

samuti ühendusteed.

DP määrab ehitusõigused 1006 ha suurusel alal (vt skeem 1) kuni 15 elektrituuliku püstitamiseks ning

kahes asukohas kahe alajaama/teenindushoone ning akutehnoloogial töötava energiasalvesti

rajamiseks. Detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamiseks.

Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest

lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt

100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti2. Taastuvenergia

eesmärkide täitmiseks peab 2035 aastaks olema Eestis 1300-1800 MW maismaatuuleparke3. August

2025 seisuga on olemasolev maismaatuuleenergia võimus 694 MW, millest 119 MW on üle 15 aasta

vanad ning tõenäoliselt 2035 aastaks lähevad kasutusest välja. Kehtivaid elektrituulikuid täiendavalt

ehitada lubavaid planeeringuid on kolm (kahe osas neist käimas kohtuvaidlused)4, aga parima teadmise

alusel annavad need aluse u 264 MW võimsusega elektrituulikute rajamiseks5. Maismaatuuleenergia

eesmärkide täitmiseks on täiendavalt vaja seega aastaks 2035 minimaalselt järgmist kogust täiendavat

maismaa tuuleenergiat: 1300-694+119-264=461 MW. 6-7 MW elektrituulikute korral vastaks see

vastavalt 66-77 elektrituulikule. Detailplaneeringuga kavandatav tuulepark täidaks 15 elektrituuliku

korral soovitud eesmärgist 20-23%. Tegu oleks väga olulise panusega taastuvenergia eesmärgi täitmise

suunas.

1 https://wd.tyri.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=9853589&tid=17329&u=20250203101511&desktop=10017& r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D17329%26u%3D20250203101511 2 Energiamajanduse korralduse seadus § 321 3 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025- 07/Lisa%201.%20ENMAK%202035%20eeln%C3%B5u.pdf 4 Aidu tuulepark, kus kehtib planeering 30 elektrituuliku ehitusõigusega, millest rajatud on 17 elektrituulikut ehk ehitusõigus veel 13 elektrituulikul. Pärnu linnas nn Põlendmaa tuulepark, kus on lubatud rajada 12 elektrituulikut. Lääneranna vallas nn ala 2 tuulepark, kuhu on lubatud rajada 19 elektrituulikut. Täiendavalt kehtib ka nn Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering, mis lubab rajada väiketuulikuid. 5 Arvutuses eeldati, et rajatakse keskmiselt 6 MW elektrituulikud.

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

6 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

Skeem 1. Detailplaneeringu ala ja paiknemine (planeeringuala suurus 1006 ha).

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

2.1 Riiklikud arengudokumendid

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega

majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi

ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on

Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi

suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040.

aastaks 72% võrreldes 1990. a heitetasemega.

01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab

taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia

summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.

Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite

vähendamise 8 miljoni tonni CO2-ekvivalentile ning seab riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks

2050.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK)6 üldeesmärgiks on, et Eesti energiamajandus

tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja aitab kaasa puhta energiaga majandusele

üleminekule. Arengukavas säilitatakse taastuvelektri 100% ambitsioon lõpptarbimisest säilib ning on

turupõhine, mis tähendab, et see saavutatakse siis kui tehnoloogiad on tegevustoetusteta

konkurentsivõimelised. 2030. aastaks ei ole arengukava kohaselt võimalik ja majanduslikult mõistlik

seda eesmärki saavutada. Aastaks 2035 näeb arengukava maismaatuuleparkidesse investeeringute

6 https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 7 / 30

vajadust ette 1300–1800 MW ulatuses. Kavandatav Lungu tuulepark täidaks 15 tuuliku korral 6 MW

(90 MW) tuulikute korral 5-7 % soovitud eesmärgist. Tegu oleks olulise panusega taastuvenergia

eesmärgi täitmise suunas.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on

suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga

kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks

meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia

kasutamisel.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike energia- ja kliimaalaste

arengudokumentidega.

2.2 Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava7

Aastatel 2022–2023 on valminud Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt dokument „Järvamaa

omavalitsuste energia- ja kliimakava“. Teadaolevalt ei ole dokument aga hõlmatavate omavalitsuste

volikogude poolt kehtestatud. Nimetatud dokumendi peamine eesmärk on tõsta suutlikkust

roheleppest (rohepöördest) tulenevaid eesmärke koordineeritult valdkondade üleselt ellu viia,

juurutada keskkonnasõbralike käitumisharjumusi, tõsta võimekust rakendada kestlikkust tõstvaid

tehnoloogiaid ja digilahendusi. Tagada omavalitsuste keskne (ja suunav) roll roheleppe (-pöörde)

elluviimisel rohujuure tasandil. Suurendada maakonna kui terviku ja Paide linna, Türi valla ja Järva valla

valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ning vähendada nende territooriumil

kasvuhoonegaaside emissiooni.

Dokumendi andmetel oli aastal 2019 EKUK uuringu alusel Türi valla KHG koguheide 163,5 tuhat tonni

CO2-ekv, moodustades 42% kogu Järva maakonna KHG koguheitest ja seda põllumajanduse suure

osakaalu tõttu. Samuti jääb Türi valda Väätsa prügila, mis jätab jäätmete ladestamisel prügilasse

statistiliselt jäätmete heite Türi valla arvestusse.

Energia- ja kliimakava kohaselt pärsivad lokaalse hajatootmise arengut Järvamaal peamiselt

riigikaitselised piirangud, mis piiravad tuuleparkide ehitamist. Tuulepargid tekitavad häireid

õhuseireradarite töös ja sellepärast on kuni 2024. aastani võimalik kuni 150 meetriseid elektrituulikuid

püstitada ainult 13%-le Eesti maismaa territooriumist. Pärast kompensatsioonimeetme rakendamist

vabaneb tuuleparkide rajamiseks osa Eestimaast. 2025. aastal lisanduva kompensatsioonimeetmed,

mis vabastavad riigikaitselistest kõrguspiirangutest kokkuvõtvalt 60% Mandri-Eesti alast, kus on

võimalik kaaluda tuuleenergeetika arendamise võimalusi sh Järvamaal.

Järvamaa kliima- ja energiakava alusel on piirkonna üheks eesmärgiks, et Järvamaa liigub

süsinikuneutraalse maakonna suunas aastaks 2050, kus on vähenenud kasvuhoonegaaside heide ja

suurenenud süsiniku sidumine. Valdkondlikeks eesmärkideks on energiasõltumatuse, -turvalisuse, -

varustuskindluse tõstmine ja taastuvenergia ressursside kasutatavuse suurendamine ning energia

tarbimise vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises. Energeetika

valdkonna üheks indikaatoriks on taastuvenergia võimsuse 22 321 MWh/a suurendamine aastaks 2030

20%.

Järva vallas oli taastuvenergia tootjaid 2022. aastal ainult 157 (7422 kW), Paide linnas 179 (9439 kW)

ja Türi vallas 182 (5459 kW). Eesmärkide täitmise vaatest peab arvestama, et Türi vald on kavandamas

tuuleparke kehtiva üldplaneeringu alusel; koostamisel oli ka eriplaneering, mille koostamine on 2025.

7https://jarva.kovtp.ee/documents/6653157/36629250/J%C3%A4rvamaa+energia-ja+kliimakava.pdf/ca6a6eaf- 0f67-48d4-8b5c-4e53ee600b53

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

8 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

a seisuga lõpetatud, kuid lõpetamise otsuse peale on esitatud vaie.8 2025. a lõpu seisuga on Paide linn

on kavandamas tuuleparke koostamisel oleva üldplaneeringuga ja Järva vald eriplaneeringuga. Seega

eeldada võib, et kõik kolm omavalitsust suudavad maakondliku energiakava väga tagasihoidlikud

taastuvenergia eesmärgid ise täita. Energiakava kohaste eesmärkide täitmiseks peaks Türi vald juurde

kavandama 0,2*182=36 kW. Tegu on väga tagasihoidliku eesmärgiga, mille seos süsinikneutraalsuse

saavutamisega on vähene. Kuna sellise võimsuse tagab alla ühe elektrituuliku rajamine, siis

energiakava kohase piirkondliku taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks aastaks 2030

detailplaneeringu koostamine vajalik ei ole. Piirkondlike eesmärkide seadmisel tuleks olla

ambitsioonikam, et eesmärgid võimaldaks ka kõrgemal tasemel Eestile seatud eesmärkide täitmist.

2.3 Türi valla arengukava aastatakse 2024-2028

Türi valla arengukava aastateks 2024–2028 on kinnitatud Türi Vallavolikogu 31.08.2023. a määrusega

nr 11. Arengukava kohaselt on Türi vald aastaks 2035 kliima- ja energiateadlik, säästvat arengut ja

ringmajandust hindav omavalitsus. Arengukava ei käsitle eraldi taastuvenergiat.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus Türi valla arengukavaga aastateks 2024–

2028.

2.4 Türi valla üldplaneering9

Türi valla kehtiva üldplaneeringuga on Türi valla haldusterritooriumil olulise ruumilise objektina

määratud kolm potentsiaalset tuulepargi arendamise ala. Üldplaneeringuga kavandatud aladel

hinnatakse ja määratakse tuulepargi rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringu koostamise

menetluses.

Üldplaneeringus on seatud eraldi tingimused väikestele ja suurtele tuulegeneraatoritele. Väikeseks

loetakse kuni 50 m kogukõrgusega (kogukõrgus = elektrituuliku masti kõrgus + elektrituuliku tiiviku

raadius) ja suureks üle 50 m kogukõrgusega tuulegeneraatorit.

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud üldplaneeringus esitatud elektrituulikute

püstitamise tingimusi.

2.5 Koostatav Eesti-Läti 4. elektriühenduse riigi eriplaneering10

Koostamisel oleva riigi eriplaneeringu Eesti-Läti neljas elektriühendus kaks esialgset trassikoridori

alternatiivi lähevad läbi planeeringuala ala. Riigi eriplaneering on eelnõu valmimise järgus ja 2026. a

esimesel poolel peaks eelnõu sisu täpsemalt teada saama; seni on koostöö käigus konsultandi poolt

kinnitatud, et kavandatud lahendusega tuulepark ja eriplaneering on omavahel kooskõlas. Riigi

eriplaneeringu koostamisel arvestatakse tuulepargi detailplaneeringuga ja selle koosmõjudega. Juhul

kui suure riikliku huvi tõttu on vajalik trass kavandada läbi detailplaneeringu ala, siis tuleb tagada

rohevõrgustiku toimimine – oluline on, et tuulepark ja elektriliin koos teenindava taristuga ei tekitaks

suuri loodusmassiive üksteisest eraldavaid barjääre.

8 Energia- ja kliimakava teksti on korrigeeritud viies selle kooskõlla olemasoleva olukorraga selles osas, et eriplaneeringu koostamine on lõpetatud 9 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20100133 10 https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=52641a5db0de49ca956422656fe63056

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 9 / 30

3 Planeerimislahendus

Detailplaneeringuga määratakse:

▪ krundid;

▪ krundi hoonestusalad;

▪ krundi ehitusõigus;

▪ detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht;

▪ ehitise ehituslikud tingimused;

▪ liikluskorralduse põhimõtted;

▪ müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja varjutuse ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded;

▪ servituutide seadmise vajadus.

Planeeringulahenduse kujundamisel järgiti:

▪ elektrituulikute optimaalset paigutust teineteise suhtes;

▪ kehtivaid riiklikke kitsendusi;

▪ Türi valla üldplaneeringu tingimusi;

▪ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt esitatud11 elektrituuliku vähimat lubatud

kaugust raudteest. Elektrituuliku tsentri vähimaks kauguseks raudtee kaitsevööndi piirist (30m

rööpme tsentrist) on elektrituuliku kogukõrgus;

▪ krundi suurus valiti selliselt, et geoloogilisest, logistilisest või tuuleoludest tulenevalt võib

ehitusprojektis olla vajalik elektrituuliku asukohta märgitud hoonestusala piires korrigeerida;

▪ põhimõtet, et võimalusel valiti lahendus, kus raadatava metsamaa ala on väiksem.

3.1 Kruntideks jaotamine

Planeeringulahendus näeb ette igale elektrituulikule ja liitumisalajaamale/salvestusjaamale

eraldiseisva(d) ehitusõigusega krundi(d). Planeeritud krundid ja nende ehitusõigus on esitatud

tuulepargi kruntimise joonisel ja vastava krundi põhijoonisel.

Uue katastriüksuse moodustamisel ei pea detailplaneeringus määratud krundi piiridest lähtuma, kui

pärast katastriüksuse moodustamist on detailplaneeringus määratud ehitusõigus endisel kujul

elluviidav.

Näiteks, kui elektrituuliku labade paiknemine naaberkinnistul tagatakse õhuservituudiga (ehitusõigus

on elluviidav), ei ole vaja moodustada labade alusele alale detailplaneeringus kujutatud krundi alusel

uut maaüksust.

3.2 Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kuni 15 kuni 270 m12 kõrguse elektrituuliku, kahe

alajaama ning kahe akutehnoloogial töötava energiasalvesti rajamiseks. Elektrituulikule ja alajaamale

on määratud hoonestusala, mille piires võib projekteerimisel elektrituuliku või alajaama asukohta

täpsustada võttes arvesse detailplaneeringus esitatud muid tingimusi. Detailplaneering on aluseks

ehitusprojekti(de) koostamiseks.

11 TTJA 27.06.2024 kiri nr 16-6/23-05486-003 12 elektrituuliku täpne kõrgus selgub projekteerimisel vastavalt täpsustunud asukohast. Pos 8, 9, 11 ja 15 osas on vaja järgida "Tee projekteerimise normid" sätestatud elektrituuliku kaugust teest ning Pos 15 lisaks järgida kaugust Väljaotsa maaüksuse elamust, kui nõutud elamu omaniku tahteavaldust ei ole saadud (Türi valla üldplaneering sätestab tahteavalduseta elamust kauguse 5x(H+D) (sealjuures H = elektrituuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter).

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

10 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

Krundi ehitusõigus on esitatud joonistel, krundi ehitusõigusega on määratud:

▪ krundi sihtotstarve;

▪ krundi suurim lubatud hoonete arv (alajaama krundile on lubatud püstitada hoone);

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute (PlanSi kohane olulise avaliku huviga rajatis) arv;

▪ krundi suurim lubatud hoonete ehitisalune pind (kui krundile planeeritakse hoonet);

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute ehitisalune pind;

▪ krundi suurim lubatud hoonete kõrgus (kui krundile planeeritakse hoonet);

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute kõrgus (lisaks absoluutkõrgus).

Ehitiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata.

3.3 Liikluskorralduse põhimõtete määramine

Elektrituulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt

ligipääsetavad juurdepääsuteed tuulikuteni. Juurdepääsuteede kavandamisel püüti olemasolevat

teedevõrku võimalikult suures ulatuses ära kasutada.

Elektrituulikute ja nende toimimiseks vajalikule taristule juurdepääsuks kavandatakse olemasolevalt

Tallinna-Rapla-Türi tee (15) riigiteelt kuni Käru-Kädva tee (20156) tuuleparki läbiv tee, mille kooseisu

jääb tänaseid kohalikke (avalikus kasutuses) teid ning metsateid. Vajadusel võib ehitusprojektis

kavandada Inglise ojal (Lungu - Ingliste tee) paikneva olemasoleva silla laiendamise/ümberehitamise.

Samuti rekonstrueeritakse Inglise oja läheduses (Jalaka maaüksuse servas) lõik olemasolevat teed

tuulepargi vajadustele vastavaks. Tuulepargi ehitusprojekti koostamisel tuleb koostöös omavalitsuse

ja Transpordiametiga lahendada ka tuulepargi ehitamise liikluskorraldus. Analüüsida tuleb Käru

alevikus liiklusohutuse tagamist ja ka teeäärse kõrghaljastuse säilimise tagamist – Käru-Kädvatee on

alevikku läbiv kõnniteedeta tee, kus liigub palju jalakäijaid ja jalgrattureid, ning on kohati ääristatud

põlispuudega, väljakujunenud külamiljööd ei soovita muuta laiaks teekoridoriks

Detailplaneeringu joonistel on esitatud võimalikud tee ja montaažiplatsi alad (mõningal juhul

alternatiivne paigutus, kuna hoonestusala võimaldab elektrituuliku asukohta nihutada), mida on

lubatud tuulepargi projekteerimisel täpsustada. Kõikide kruntideni on planeeritud kuni 10 m laiune tee

ning montaažiplatsi kujutatud suurus on esitatud teatava varuga ja selliselt, et sellel oleks võimalik

erinevate tehnoloogiatega elektrituuliku püstitamine. Tegelik montaažiplatside suurus, teede laiused

ja pöörangute ulatused täpsustatakse tuulepargi projekteerimisel ning nende tegelikud ulatused on

tõenäoliselt pärast täpsustamist mõnevõrra väiksemad, kui planeeringus esitatud. Montaažiplatside ja

teede kavandamisel eelistada lahendusi, mille korral raadatava ala pindala on väiksem.

Juurdepääsuteede ja montaažiplatside asukohtade täpsustamisel arvestada:

▪ elektrituuliku täpsustatud asukohaga;

▪ tuuliku tüübist tulenevate vajadustega (pöörangute raadiused, montaažiplatsi suurus ja

asetus);

▪ inventeeritud tundliku taimestikuga alasid;

▪ inventeeritud nahkhiirte jaoks sobilikke elupaiku.

Lähtuvalt valitud tuulikute tehnilistest andmetest esitada ehitusprojektis:

▪ elektrituulikute transportimise skeem, määrates riigiteede lõikes konkreetsed trassikoridorid

(tuua välja riigiteede numbrid ja km ulatus);

▪ määrata riigitee(de) lõigud, mida on planeeringu realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või

laiendada;

▪ näidata olemasolevad ning planeeringuga kavandatavad riigitee ristmikud (km asukohad),

mida kasutatakse või mille rajamine on vajalik planeeringu realiseerimiseks;

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 11 / 30

▪ vajadusel näha ette olemasolevate riigiteede ristmike (ajutine) ümberehitamine ja/või

laiendamine, ajutiste möödasõidukohtade rajamine;

▪ näidata meetmed nähtavuskauguste tagamiseks riigiteede ristmikel vastavalt juhisele

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“13;

▪ määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee(de) kandevõime suurendamine;

▪ hinnata riigitee(de) ajutise liikluskorralduse vajadust seoses eri- ja ehitusaegsete veostega;

Riigiteede ümberehitamiseks ja ristumiskoha ehitamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel

Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.

Lungu- Ingliste kohaliku tee liikluskoormus on alla 100 auto ööpäevas, millest lähtuvalt võib

elektrituuliku ehitada teele lähemale kui 1,5 × (torni kõrgus + rootori läbimõõt), kui seda kinnitab ka

riskianalüüs. Lungu- Ingliste teel on nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus 2025. a septembris

toimunud mõõtmise kohaselt neli autot ööpäevas; Lääne- Laaneküla teel 12 autot ööpäevas. Kuna osa

elektrituulikud kavandatakse avalikkusele ligipääsetavatele teedele lähemale kui 1,5 × (torni kõrgus +

rootori läbimõõt), mis on käsitletav maksimaalse jäätükkide kandumise ohualana, siis võimaliku ohu

vältimiseks tuleb elektrituulikutele, mille ohutsooni jääb avalikult juurdepääsetav tee, teha

projekteerimisel riskianalüüs ning sellest tulenevalt otsustada, kas paigaldada jäätumisvastane

süsteem või:

▪ projekteerimisel määrata elektrituulikute lähialal ohutsoon, koostada seal tegutsemiseks

juhised (jäätumise ohu korral võib osutuda vajalikuks ohualale jäävate teede ajutine sulgemine

ja märgistamine vastavate ohust hoiatavate siltidega);

▪ konkreetse elektrituuliku või mitme lähestikku paikneva elektrituuliku ohutsoonis tähistada

ohutsoon koos selgitusega, milles oht seisneb või

▪ teha mingi muu asjakohane lahendus.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS § 72 lg

2) enne planeeringualale mistahes ehitise ehitusloa väljastamist. Arvestada, et Transpordiamet

riigiteede omanikuna ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale planeeringu elluviimisest tingitud uute

teelõikude rajamise, riigiteede ümberehitamise või muude planeeringuga seotud rajatiste väljaehi-

tamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

Kõik ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Ehitatavate elektrituulikute detailid on eeldatavalt vaja tuua Paldiski sadamast. Teekonna pikkuseks

sadamast tuulepargi alale kujuneb ca 110 km. Transpordiameti avaldatud info kohased olemasolevad

eriveoteede koridorid vahetult tuulepargini ei vii ning joonis 1-l esitatud marsruut tuleb veoste

täpsemate tehniliste parameetrite alusel kohandada suurveoste transportimiseks. Täpne

juurdepääsutee lahendus eriveoteelt esitada projekteerimisel.

13 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 04/KEHTETU%20Juhis_ristmike_vahekauguse_ja_nahtavusala_maaramine.pdf

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

12 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

Joonis 1. Marsruut eriveoteelt.

3.4 Elektri- ja sideliinid

Tuulepargi toimimiseks on vajalik see liita olemasoleva elektrivõrguga. Selleks on vaja planeeringualale

püstitada alajaam (Pos 16) millega ühendatakse elektrituulikud. Tuulepargi sisesest alajaamast

rajatakse maakaabelliin põhivõrgu õhuliinini, kuhu tuleb rajada liitumisalajaam. Võimalikud

liitumispunkti asukohad asuvad planeeringualast väljaspool Türi vallas Piiumetsa külas või Rapla vallas

Vahastu külas (vt joonis 2).

Kõik tuulepargi toimimiseks vajalikud elektriühendused tagatakse maakaabelliinidega.

Detailplaneeringu joonistel on esitatud võimalik maakaabelliinide paiknemine. Täpne maakaabelliinide

lahendus ja liitumisalajaama paiknemine leitakse projekteerimisel järgides käesolevas planeeringus

esitatud tingimusi ja keskkonnameetmeid.

Maakaabelliinide edasisel kavandamisel arvestada:

▪ põhivõrguga liitumise täpseid tingimusi;

▪ alajaama täpsustunud asukohaga;

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 13 / 30

▪ elektrituulikute paigutusega määratud hoonestusalas;

▪ et, kohalik omavalitsus võib tuulepargi teenindamiseks vajalikule ehitisele (tuuleparki elektri

põhivõrguga ühendavale maakaablile, liitumisalajaamale) väljastada eraldiseisvad

projekteerimistingimused.

Joonis 2. Tuulepargi võimaliku elektriühenduse paiknemine.

Elektri- ja sideliinid tuleb projekteerida vastavalt projekteerimisnormidele ja parimale teadmisele.

Sidekaablite paigutamisel eelistada võimalusel elektriühendustega paralleelseid trasse. Kaabli täpne

kaugus teest ning teega ristumise lahendamise meetod lepitakse kokku tee valdajaga projekteerimise

käigus. Maakaabli paigaldamise tingimuste juures on oluline paigaldada need võimalusel teede serva

ja sellisele sügavusele maa sisse, et edaspidi oleks võimalik kaabli paiknemise kohas metsamaterjali

ladustamine. Kaabelliini ehitamiseks vajaliku ala ulatuses (nii tuulepargisiseste kui põhivõrgu

ühenduste) kooskõlastatakse projekt maa valdajaga. RMK poolt hallatavate maade puhul tuleb

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

14 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

projekteerimise käigus kokku leppida tehnilised parameetrid, et edaspidi oleks võimalik kaabli

paiknemise kohas metsamaterjali ladustamine, metsa kuivendamine jms.

Väljaspool planeeringuala võrguühenduste kavandamisel tuleb vältida maakaabli trassi asukohana:

▪ püsielupaikade esinemisalasid;

▪ kaitsealasid;

▪ metsa vääriselupaikasid;

▪ loodusdirektiivi elupaikasid;

▪ kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide teadaolevaid leiukohtasid.

3.5 Ehitise ehituslikud tingimused

Kasutada uusi töökorras elektrituulikuid. Tuulepargi omanikul tuleb tagada elektrituulikute hooldus

lähtuvalt elektrituuliku tootja hooldusnõuetele.

3.6 Tuleohutus ja tuletõrje veevõtukohad

Elektrituulikute põlengud on suhteliselt harvaesinevad, kuid erinevad allikad pakuvad, et igal aastal

süttib 1 elektrituulik vahemikus 2000 kuni 15000 elektrituuliku kohta14. Kindlasti on tehnoloogiline

areng elektrituulikute tuleohutust oluliselt parandanud, kuid põlengut ei saa kindlasti pidada välista-

tuks.

Elektrituulikute suurim tuleoht valitseb elektrituuliku gondliosas, kus paikneb suur hulk mehaanilisi ja

elektrilisi süsteeme. Kuna elektrituuliku gondel asub maapinnast ca 170 m kõrgusel, siis tavapäraste

pääste- ja kustutusvahenditega ei ole sellisel kõrgusel tööde teostamine võimalik. Elektrituuliku

põlengu korral on eesmärgiks tagada ohutusperimeeter elektrituuliku kokkuvarisemist silmas pidades

ja vältida tule edasist levikut maastikule. Tulekustutusvee olemasolu on ennekõike vajalik

elektrituuliku langevate põlevate osiste kustutamiseks ja maastikupõlengu tekkimise takistamiseks.

Elektrituulikute tuleohutuse tagamisel arvestada järgmiste tingimustega:

▪ elektrituulikud tuleb varustada tulekustutusvahenditega, häireseadmete ja automaatse

tulekustutussüsteemiga;

▪ Päästeametile peab väljakutse korral olema tagatud vajalik juurdepääs ehitistele ja olulistele

seadmetele;

▪ tuulepargi valmimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ja koostada plaanid erinevate ohu-

ja/või avariiolukordade lahendamiseks.

Kavandatud tuulepargi lõunaosas on 6 olemasolevat veevõtutiiki kuid põhjaosas tuleb kavandada uus

veevõtukoht. Uus võimalik veevõtukoht on võimalik rajada Inglise oja ületava silla lähedusse.

Olemasolevate veevõtutiikide rekonstrueerimise vajadus selgitatakse välja projekteerimisel võttes

aluseks allpool esitatud tingimused. Koostöös Päästeameti ja maaomanikuga lubatud võimalikke

veevõtukohtade asukohti muuta ja rajada veevõtukohti asukohtadesse, mida planeeringus võimaliku

asukohana ei ole märgitud.

Tuletõrje veevõtukoha vähim lubatud maht on 500 m³. Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema

teenindustee ääres ja sellele peab olema 15 m raadiusega mahasõit ja piisava kandevõimega

manööverdusplats mõõtmetega 12 x 12 m. Tuletõrje veevõtukoht peab olema varustatud

kuivhüdrandiga. Kui tuletõrje veevõtukoht projekteeritakse elektrituulikule lähemale kui elektrituuliku

kogukõrgus, siis peab vastava lähima elektrituuliku päästetöödeks olema võimalik kasutada teist

tuletõrje veevõtukohta, mis on kolme kilomeetri ulatuses.

14 https://www.windsystemsmag.com/turbines-and-fire-risk/

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 15 / 30

3.7 Servituutide seadmise vajadus

Tuulepargi ja seda teenindava taristu elluviimiseks on vajalik erinevate asjaõiguslike kokkulepete

sõlmimine. Asjaõiguslike kokkulepete täpne vajadus selgub tuulepargi ehitusprojekti koostamisel.

Tuulepargi ja seda teenindava taristu rajamiseks vajalikus asjaõiguslikud kokkulepped peavad olema

sõlmitud enne ehitusloa taotluse esitamist. Detailplaneeringuga antakse võimalikud

juurdepääsuservituudi vajadusega maaüksused tuginedes planeeringus esitatud juurdepääsude

lahendusele. Juurdepääsuservituutide täpne vajadus ja ulatus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise

käigus. Katastriüksused mille võib olla planeeringulahenduse elluviimiseks vajalik

juurdepääsuservituudi seadmine on esitatud tabel 1-s.

Tabel 1. Juurdepääsuservituudi võimaliku vajadusega maaüksused.

Aadress Küla Katastritunnus

Vikandi Lungu küla 37501:002:0871

Vikandi Lungu küla 37501:002:0872

Moona Lungu küla 37501:002:0048

Reedikma Lauri küla 37501:002:0230

Jõepere Lungu küla 37501:002:0002

Vahesaare Kõdu küla 37501:002:0091

Sobsi Kõdu küla 37501:002:0240

Põngerja Kõdu küla 37501:002:0031

Peetri Lungu küla 37501:001:0095

Käru metskond 67 Kändliku küla 37501:002:0680

Suurepõllu Lungu küla 37501:001:0085

Põllma Lungu küla 83401:001:0477

Paju Lungu küla 37501:002:0066

Kassilaane Lungu küla 37501:002:0013

Turupõllu Lungu küla 37501:002:0012

Ladasmaa Lungu küla 37501:002:0850

Suurmaa Lungu küla 37501:002:0065

Lauka Lungu küla 37501:002:0210

Orava Lauri küla 37501:002:0810

Karusaare Lauri küla 37501:002:0440

Selja Kändliku küla 37501:002:0910

Rabahaldja Kõdu küla 37501:002:0930

Kurtna Lungu küla 37501:002:0043

Käru metskond 66 Lauri küla 37501:002:0670

Moonapõllu Lungu küla 37501:001:0094

Jalaka Lungu küla 37501:002:0064

Kurtna Lungu küla 37501:002:0044

Peetrimetsa Lungu küla 37501:001:0093

Kopli Lungu küla 37501:002:0007

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

16 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

Aadress Küla Katastritunnus

Kitsametsa Lungu küla 37501:002:0011

Detailplaneeringus ei esitata võimalikku servituudivajadusega maaüksuste nimekirja maakaablite osas,

kuna iseseisva ehitisena ei ole neile vajalik koostada detailplaneeringut, nende paiknemine selgub

projekteerimisel ja need piiravad omandi kasutamist üldjuhul vähesel määral mistõttu on

maaomanikega kokkulepete saavutamine lihtsam, kui maapealsete ehitiste puhul. Kuna maakaabelliini

paigutatakse valdavalt tuulepargi juurdepääsuteede servadesse, siis suurel määral on puutumusi

samade maaüksustega, mis on esitatud tabel 1-s.

3.8 Keskkonnatingimused

Tuulepargi ehitamiseks kohased täiendavad eespool esitamata tingimused on esitatud allpool

mõjuvaldkondade kaupa. Joonistel on tugiinfona esitatud looduskaitselise piiranguga ala ja objektid

eraldi leppemärgiga. Projekteerimisel tuleb lähtuda muuhulgas riiklikest looduskaitselistest

piirangutest.

3.8.1 Taimestik

Planeeringulahenduse koostamisel arvestati taimestiku inventuuri alusel määratud kõrge ökoloogilise

väärtusega alasid ning taristu paigutati võimalikult suurel määra neist aladest väljapoole. Samuti

paigutati ligipääsuteed ja taristu võimalusel olemasolevatele teedele, kraavipervedele jms

inimmõjutustega aladele, et mõjusid taimestikule vähendada.

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ kasutada maksimaalselt elektrituulikute ligipääsuteede ja taristu rajamiseks olemasolevaid

teid ja metsasihte vähendamaks vee- ja valgusrežiimi muutuse mõju ümbritsevale kooslusele

ning raadamise vajadust;

▪ uute teede rajamisel eelistada olemasolevate kraavide kaldaid, et ei peaks täiendavaid kraave

kaevama ning seeläbi oleks minimeeritud ala veerežiimi muutus;

▪ elektrituulikute jt ehitiste asukohtadena eelistada võimalusel inimtegevusest mõjutatud alasid

(nt põllumaad, kuivendatud alad, lageraie langid), mille ökosüsteemi väärtus on madalam.

Metsamaale elektrituulikute rajamisel paigutada elektrituulik pigem metsa servaalale

vähendamaks raadatava ala suurust ja metsakoosluse killustamist;

▪ vältida võimalikult suures ulatuses ehitustegevust kaitsealuste taimede kasvukohtades.

Vähemalt 80% kaardistatud kaitsealuste taimede kasvukohtadest tuleb säilitada

ehitustegevusest puutumatuna. Sealjuures tagada, et ehitustegevusega kaasnev

ehitusmaterjalide ajutist hoiustamist ja ehitustehnikaga tallamist ei teostataks kaitsealuste

taimede kasvukohtades. Juhul kui mingil asjakohasel põhjusel ei ole võimalik ehitustegevust

kaitsealuse taimeliigi kasvukohas vältida, siis tuleb teostada taimede ümberasustamine

lähtudes vabariigi valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“ nõuetest. Planeeringualal esinevaid kaitsealuseid taimeliike on

taimede bioloogiast lähtuvalt põhimõtteliselt võimalik ümber asustada;

▪ vältida ehitustegevust loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldiste aladel. Sealjuures tagada, et

ehitustegevusega kaasnev ehitusmaterjalide ajutist hoiustamist ja ehitustehnikaga tallamist ei

teostataks loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldistel;

▪ olemasolevate truupide asukohad säilitada. Uute teede rajamisel projekteerida

olemasolevatele vooluveekogudele (sh kraavidele) truubid, et vältida uute liigniiskete või -

kuivade alade teket;

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 17 / 30

▪ kaablitrasside ehitamisel loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisaladele või kaitsealuste

taimeliikide kasvukohtades tuleb süvistamisel kaevatav materjal eemaldada kihtide kaupa –

rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täita kanalid

võimalikult looduslähedaselt, esmalt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks

istutatakse maapinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad;

▪ tuulepargi ehitiste, rajatiste, teenindusteede servade niitmist võimalusel mitte teostada

sagedamini kui üks kord aastas. Võrdlemisi harv niitmine aitab soodustada liigilist

mitmekesisust;

▪ haljastuse taastamisel vältida võõrliikide kasutamist ning monokultuurse murukatte rajamist.

Eelistada kodumaist päritolu taimeistikuid ja seemnesegusid.

3.8.2 Linnustik

Meetmed tuulepargi kavandamisel, ehitamisel ja hilisemal hooldamisel:

▪ lindude pesitsusrahu tagamiseks ei tehta metsade raiet ja raadamist 15.03-30.07, mürarikkaid

ehitustöid (vaiade rammimine vms eriti kõrge müratasemega ehitustegevust) ei tohi teha

häirimise vähendamiseks 15.04-30.06;

▪ ühendusliinid rajada maaliinidena, et välistada kotkaste jt kaitsekorralduslikult oluliste ning

kõrge kokkupõrkeriskiga linnuliikide hukkumine õhuliinides;

▪ arendusala lähialal registreeriti 2024-2025 piirkonnas teostatud linnustiku uuringute käigus

kokku neli eelnevalt teadmata väike-konnakotka pesa. Lähtuvalt teostatud konnakotkaste

vaatlustest tsoneeriti elektrituulikute rajamiseks ebasobivaks avamaastikud pesadest

vähemalt 2 km raadiuses (tavapärase toitumisala ulatus) ja metsamaastikud vähemalt 1,5 km

raadiuses (lähtuvalt teostatud punktvaatlusest). Samas esineb eeskätt avamaastike puhul

toitumislende ka kaugemale kui tavapäraseks kodupiirkonnaks olev 2 km. Sellest lähtuvalt

tuleb elektrituulikute positsioonidel 1, 2, 4, 8, 11, 13, 15 kasutada video, radar vms

juhtimissüsteemi, mis võimaldab elektrituuliku peatamist väike-konnakotka (samuti

kaljukotka, merikotka või must-toonekure) lähenemisel. Meede võimaldab hukkumisriski

minimeerida;

▪ arendusalal raadamisel II või III kategooria linnuliigi (näiteks laanepüü, rähnilised, kakulised

jne) elupaigas tuleb tagada hävinud/kahjustatud elupaiga pindalaga võrdse üle 70-aastase

metsa pindala (leevendusala) säilimine. Leevendusala leida eelistatult detailplaneeringuala

piirkonnas kuhu elektrituulikuid ei kavandata või selle lähipiirkonnas ja säilimisena saab

käsitleda kaitse alla võtmist või lepingulist kohustust ala majandamiseks püsimetsana;

▪ positsioon 14 puhul tuleb seoses positsiooni jäämisega laanepüü elupaika näha ette

tuulikuposti alumise osa (10 m maapinnast) tumedaks või triibuliseks värvimine, see vähendab

kanaliste postidega kokkupõrke ohtu 48%15.

Täiendavad meetmed elektrituuliku positsioon 13 rajamisel:

▪ ehitustegevust ja hilisemaid võimalikke elektrituulikute mürarikkaid hooldustöid metsisele

potentsiaalselt mängualaks sobilikul märgala vahetus läheduses on oluline piirata hilistalvel ja

kevadel, kui on kanaliste mänguaeg. Põhiline mäng toimub hommikuti päikesetõusu ajal. Et

vähendada ehitusmüra ja muid häiringuid, on kogu ehitustegevus ja sellega kaasnev (sh

pinnase vedu, metsaraie jne) positsioon 13 rajamisel keelatud ajavahemikus 01.03–15.05

alates 1,5 tundi enne päikeseloojangut kuni kella 10:00-ni hommikul;

▪ positsiooni 13 rajamisega kaasnevas mahus hävinud/kahjustatud metsaala pindalaga vähemalt

kahekordse ulatusega ala ulatuses tuleb tagada üle 70-aastase metsaala (leevendusala)

15 Stokke B. G., Nygård T., Falkdalen U., Pedersen H. C., May R. 2020. Effect of tower base painting on willow ptarmigan collision rates with wind turbines.

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

18 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

säilimine. Leevendusala leida eelistatult detailplaneeringuala piirkonnas kuhu elektrituulikuid

ei kavandata või selle lähipiirkonnas ja säilimisena saab käsitleda kaitse alla võtmist või

lepingulist kohustust ala majandamiseks püsimetsana;

▪ väike-konnakotka hukkumisriski vähendamiseks tuleb elupaigast KLO9134527 2 km raadiuses,

kuid elektrituulikutest vähemalt 1 km kaugusel tõsta konnakotka toitumisalade kvaliteeti.

Meede aitab vähendada konnakotkaste sattumist tuulepargi alale, tagades sobilikud

toitumisalad väljaspool seda. Toitumisalade kvaliteeti saab tõsta, kas rajades praegusest

haritavast maast püsirohumaa või taastades võsastuv ala püsirohumaaks vähemalt 1 ha

suurusel alal. Püsirohumaa puhul tuleb tagada selle hooldus tuulepargi eluea jooksul. Soovitav

on rajada alale ka kahepaiksete arvukust soosivaid maastikuelemente.

Soovituslikud meetmed (rakendamine vabatahtlik või võimalik määrata kohustuslikuks kui järelseire

alusel esineb oluline ebasoodne mõju linnustikule):

▪ sügisesel randaalimisel, silo tegemisel või vilja koristamisel 5 km raadiuses tuulepargist on

soovitav elektrituulikud seisata põllutööde tegemise ajaks, et vältida kulliliste kokkupõrkeid

elektrituuliku labadega sel ajal. Meede on soovituslik, kuna selle rakendamine ei ole

tõenäoliselt võimalik väga ulatuslike kokkulepete sõlmimise vajaduse tõttu ning läbiviidud

linnustiku uuringu alusel ei ole oodata röövlindude kõrgendatud hukkumisriski antud

tuulepargi ala puhul;

▪ haneliste massrännete päevadel on soovitatav elektrituulikud peatada. Tegu on üle-Eestilise

soovitusega, mille rakendamine oleks võimalik vastava seiresüsteemi (nt ilmaradaritel

baseeruva) ja teavitussüsteemi tekkimisel;

▪ arendusala paikneb must-toonekurgede jaoks olulise piirkonna naabruses ja seetõttu on

soovituslik tuulepargi arendamisel rakendada leevendus- või hüvitusmeetmetena

loodusväärtuste seisundi parandamiseks järgmist tegevust: viia läbi 15 km raadiuses olevate

oluliste, kuid maaparanduse käigus tugevalt muudetud toitumisveekogude ülemjooksudel

nende veekogude inventuur, koostatakse meetmekava nende seisundi parandamiseks,

kooskõlastatakse see Keskkonnaametiga ja viiakse see kava ellu vähemal ühel olulisel

vooluveekogul;

▪ tuuleparkide tähistamiseks on soovitav kasutada ohutumaid tulesid, et vähendada

elektrituulikute atraktiivsust öösel rändavatele linnuliikidele. Kasutada tuleks katkendlikke või

vilkuvaid rohelisi või valgeid tulesid, mis vähendavad öiste rändurite kokkupõrkeriski 50–70%.

Mida pikem on valgussähvatuste vahe, seda vähem meelitab objekt linde enda poole. Parimaks

lahenduseks linnustiku vaates oleks lennuohutustulede välja lülitamine perioodideks, mil

õhusõidukeid ei lähene. Meede ei ole käesoleval ajal kehtiva lennuohutuse regulatsiooni alusel

võimalik, kuid juhul kui see peaks muutuma võimalikuks, siis on soovitav seda rakendada.

3.8.3 Nahkhiired

Meetmed tuulepargi kavandamisel, ehitamisel ja hilisemal hooldamisel:

▪ kui elektrituulik rajatakse nahkhiirtele olulisele metsaalale (kaasneb elektrituuliku rajamisel

sigimismetsa raadamine või elektrituuliku laba ulatub sellise metsaala kohale), peab 500 m

raadiuses elektrituulikust säilinud sigimismetsa alal vältima lageraiet (metsamajanduses

kasutama valikraieid, säilitades säilikpuudena vanemad puud nt haavad, kased, jalakad,

vahtrad). Meede aitab vältida olulist ebasoodsat mõju nahkhiirte elupaikade säilimisele;

▪ mitte teostada raietöid metsades 1.05-15.08 elektrituulikute arendusaladel, kus nahkhiirtele

esineb vanu õõnsustega puid;

▪ nahkhiirte hukkumise vältimiseks tuleb rakendada nahkhiirte kaitse abinõud nende

aktiivsusperioodiks. Perioodil 1 mai – 15 september päikeseloojangust päikese tõusuni tuleb

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 19 / 30

seisata nahkhiirte koondumiskohtadest ja sobilikest metsakooslustest 500 m raadiuses

paiknevad elektrituulikud kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 5 m/s , õhutemperatuur on >

5°C ja sademeid ei esine (positsioonid nr 1, 4, 6, 8, 9, 11, 11b, 12, 13, 14, 15 ja 15b). Meede

vähendab nahkhiirte hukkumisriski perioodil, kui nahkhiirte jahitava putukad tõusevad kõrgele

ja nii kasvab nahkhiirtel oht labadega kokku põrgata. Piirangut võib täpsustada täiendavatest

uuringutest (nt kui õnnestub läbi viia enne elektrituulikute ehituslubade taotlemist

elektrituulikute labade töökõrgusel nahkhiirte lennuaktiivsuse uuring kasutades alale rajatavat

tuulemõõdumasti) tulenevate teadmiste alusel ehitusloa menetluses või järelseire andmete

alusel. Alternatiivina võib elektrituulikutel kasutada radar/ultraheli vms detektoritel

põhinevate seadmete ja elektrituulikute juhtimissüsteemi lahendusi, mis võimaldavad

elektrituulikud peatada nahkhiirte esinemisel elektrituuliku labade töötsoonis.

3.8.4 Rohevõrgustik

Tuulepark jääb suures osas rohevõrgustikule. Kuna elektrituulikud paiknevad hajali, mistõttu ei ole

ulukite liikumine erinevate elupaikade vahel takistatud. Planeeringulahenduse koostamisel on

võimalikult suures osas ära kasutatud olemasolevaid teid ja hiljuti raiutud alasid.

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ ei tohi tarastada tuulikuid või nendega seotud infrastruktuuri objekte/teenindusalasid (va

alajaamad jt ohte tekitavaid objektide tarastamine turvakaalutlustel), et vältida ulukite

toitumis- ja sigimisaladele füüsiliste barjääride teket;

▪ üldjuhul vältida rohevõrgustiku aladel raadamist. Kuna tuulepargi rajamisel ei ole see täielikult

võimalik, siis tuleb raadatava metsaala ulatust minimeerida. Elektrituulikute montaažiplatside

projekteerimisel eelistada lahendusi, mille korral raadatav ala on minimaalne (nt kasutada ära

juurdepääsuteid platside osana);

▪ tuulepargi lahenduse kavandamisel tuleb vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või

olulist mõjutamist. Juhul kui see on möödapääsmatu, siis on vajalik rajada kahepaiksetele

sigimiseks sobivaid asendusveekogusid. Juhul kui tuulepargi osana kavandatakse veekogusid

(nt kraave või tuletõrjeveehoidlaid), siis kavandada need viisil, mis võimaldavad neil toimida

ka kahepaiksete sigimisveekogudena16. Samas ei tohi selliseid kahepaiksetele sobivaid

veekogusid rajada lähemale kui 200 m elektrituulikutest vältimaks nahkhiirte meelitamist

elektrituulikute juurde. Juhul kui peaks olema möödapääsmatu kahepaiksete

sigimisveekogusid mõjutada, peab see toimuma ajal, mil isendid ei ole konkreetsete

veekogudega seotud (st vältida sigimis- ja talvitusperioodi);

▪ rohevõrgustiku tugialal tuleb vältida veel kuivendamata või nõrgema kuivenduse mõjuga

metsaalade täiendavat kuivendamist, sest see vähendaks ala elurikkust ning tugiala

ökoloogilist ja kliimamuutuste leevendamisega seonduvat väärtust. Kuivendamist võib

teostada tuulepargi rajamiseks vältimatult vajalikus ulatuses ning tegevuse käigus tuleb

kuivendusrajatistesse integreerida leevendusrajatisi nii elurikkuse tõstmiseks kui ka

veereostuse vältimiseks17;

▪ kaitsealuste kuklaste (Formica spp) suremuse vältimiseks tuleb raadamise käigus (st

ehitusetapi algul) leitud sipelgate kuhilpesad teisaldada. Enne raadamist tuleb ehitusaladele

jäävad kuklaste pesad kaardistada ja koostada kava nende ümberasustamiseks. Kuklaste

pesade kolimiseks peab olema Keskkonnaameti luba ja soovitatav (mitte kohustuslik) on seda

16 Vaikre, M., Rannap, R., Remm, L., Soomets, E. 2019. Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks (KIK projekt 13227). 17 Timmusk, T., Ots, H., D. 2024. Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks. Tellija: Keskkonnaamet.

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

20 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

teha spetsialisti juhendamisel. Kolimiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on

pesas veel suhteliselt vähe. Sobilik ajavahemik pesade teisaldamiseks on aprillist juulini, et

sipelgad jõuaksid talvitumiseks valmistuda. Kolimiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui

sipelgaid on pesas veel suhteliselt vähe. Pesa tuleb kogu ulatuses varahommikul või hilisõhtul

välja kaevata ja transportida vähemalt 500 m kaugusele päikesele avatud kuiva kohta metsa

servas. Kui kaevatakse välja kogu pesa ja uus asukoht on kuklastele sobiv, siis ehitavad nad

pesa uuesti üles ja meede on tõhus.

3.8.5 Põhjavesi

Vundamendisüvendite rajamise mõju põhja- ja pinnavee režiimile jääb tagasihoidlikuks ja ajutiseks.

Siiski on soovitav rajada vundamendid kuival ajal, sest põhjaveetaseme madalseisu ajal on

väljapumbatava vee kogus oluliselt väiksem. Vundamendisüviste avatuna hoidmise aega on soovitatav

minimeerida. Ka on koormus kuivendussüsteemile suurvee ajal niigi suur ja kraavid võivad olla vett

täis, mistõttu ei ole võimalik vett ära juhtida. Edasisel projekteerimisel tuleb alal teostada

ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemustest tuleb lähtuda elektrituulikutele sobiliku

vundamendilahenduse valimisel. Kui tekib vajadus põhjavee ümberjuhtimiseks on vajalik vee

erikasutuse keskkonnaluba (veeseadus § 187 p 12). Vaivundamendi kasutamisel tuleb tagada, et kogu

puuraugu diameeter valatakse täis betooni või kasutada rammimismeetodit, mille käigus vai surutakse

otse maasse ilma puurimata. Tagada tuleb, et vaivundamendi rajamisel ei tekitataks ohtu pinnavee

sattumiseks põhjaveekihtidesse ega põhjaveekihtide segunemiseks.

3.8.6 Pinnavesi

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ tagada maaparandussüsteemide toimimine ja terviklikkus ning tegevusega ei tohi muuta

veerežiimi maaparandussüsteemi ümbritsevatel aladel. Vajadusel tuleb kavandada

kuivendussüsteemide osade ümbertõstmine, täiendamine vms. Kõik tegevused

maaparandussüsteemidega tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga;

▪ vooluveekogusid (sh kuivenduskraave) ületavate teede jt rajatiste projekteerimisel ja rajamisel

tagada pinnavee vaba liikumine ka kõrgvee perioodil ehk truupide hüdroloogilistele

tingimustele vastav dimensioneerimine. Vee ärajuhtimise projektid koos leevendavate

meetmetega tuleb koostada vastavat pädevust ja kogemust omava projekteerija poolt;

▪ kui kavandatakse täiendavaid kuivenduskraave või olemasolevate kuivenduskraavide olulist

rekonstrueerimist ning ehitusaegset vee ärajuhtimist, siis tuleb kraavidele enne eesvoolu või

looduslikesse veekogudesse juhtimist näha ette voolurahustid (settetiigid või puhastuslodud),

et vähendada heljumi sissekannet;

▪ kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi ladustada veekogu ehituskeeluvööndi ulatusse.

Väljakaevatava pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et see ei valguks veekogudesse;

▪ vältida veekogu kallastel veekaitsevööndi ulatuses sõitmist ehitustöödel kasutatava

rasketehnikaga;

▪ ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad

ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinnavette;

▪ ehitusaegse vee ärajuhtimine tuleb lahendada vastavas ehitusprojektis. Heljumi ja suuremate

osakeste jõudmist eesvoolu saab takistada ja vähendada spetsiaalselt rajatud settebasseinides

või vahetult kuivenduskraavides, sinna rajatud tammide või laienduste abil. Projekteerimisel

tuleb lähtuda kehtivatest projekteerimisnormidest ning parimast võimalikust tehnoloogiast,

kasutada ka antud valdkonnas olemasolevaid praktilisi kogemusi ja lahendusi;

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 21 / 30

▪ tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul

veekogul tuleb registreerida veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuna vastavalt VeeS §

196 lg 1 ja lg 2 p 4.

3.8.7 Pinnas, sh väärtuslikule põllumajandusmaa

Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju.

Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, mille alusel

määratakse ehituslikud lahendused. Mõju pinnasele on lokaalne ja selle ulatus piirneb otseste

ehitusaladega. Mõju pinnasele võib seega pidada mitteoluliseks, kui rakendatakse allpool esitatud

meetmeid. Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel

kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ ehitustöödel kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest ohtlike ainete lekkimist keskkonda;

▪ kooritav kasvupinnas võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Põllumaadel

laotada väljakaevatav kasvupinnas ümbritsevale põllumajandusmaale. Kui kohapealne

taaskasutus ei ole võimalik siis käidelda pinnas vastavalt kehtivale regulatsioonile tagades

maksimaalselt selle taaskasutus;

▪ pinnasetööde lõppedes ehitustegevusest mõjutatud ala heakorrastada.

3.8.8 Müra

Tuulepargi elektrituulikutest lähtub müra, mis ei võimalda ehitada elamut või mõnda muud

müratundlikku ehitist elektrituuliku vahetusse naabrusesse (vt joonis 3). Määruses on määratud müra

normtasemed. Müra suurus ja levik sõltub elektrituuliku mudelist, elektrituuliku kõrgusest,

elektrituulikute arvust, nende paiknemisest ning maastikust – KSH läbiviimisel on leitud erinevate

elektrituulikute kohased müra leviku ulatused, mis on kujutatud planeeringu üldjoonisel. Tabel 2-s on

esitatud maaüksused, millel paiknev elamu jääb tuulepargi täiemahulisel elluviimisel suure

tõenäosusega ülenormatiivse müra piirkonda ning tuulepargi püstitamiseks on vajalik elamu

omanikuga on vajalik sõlmida notariaalne kokkuleppe (servituut).Tabel 2. Müraservituudi võimalik

vajadus.

Tabel 2. Müraservituudi võimalik vajadus.

Aadress Katastritunnus

Pikasaare 37501:002:0150

Kopraoja 37501:002:0540

Projekteerimisel tuleb lähtuvalt projekteeritud elektrituulikutest täpsustada müra leviku ulatus ja

lähtuda määruse alusel rakenduvatest piirangutest. Kasutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal

esitada müra arvutusliku hindamise tulemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute

müratundlike hoonete lubatavust piirkonda.

Meetmed müra leviku osas:

▪ kuna elektrituulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv, siis

tuleb tuulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi

müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada uusi töökorras

elektrituulikuid;

▪ tuulepargi omanik peab tagama, et elamute õuealadel ei ületaks müratase tööstusmüra öist

sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatud ainult notariaalse kokkuleppe (servituudi)

olemasolul. Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud;

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

22 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

▪ juhul kui soovitakse kasutada käesolevas KSH aruandes hinnatud tuulikumudelist kõrgema

helivõimsustasemega mudelit või teistes töötamiskombinatsioonides, siis tuleb ehitusloa

taotlusel tuulepargi arendajal esitada mürahinnang, milles näidatakse kasutada soovitatava

tuulikumudeli ja töörežiimi korral vastavus müra normtasemetele;

▪ elektrituulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida

elektrituuliku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Elektrituuliku tootjad garanteerivad tuuliku

tehnilises dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui elektrituulikud on

paigaldatud ja hooldatud nõuetekohaselt. Elektrituulikute paigutamisel teineteisele lähemale,

kui on tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui garanteeritud

müratase;

▪ ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002.

a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Mürarikkaid

ehitustöid vältida öisel perioodil;

▪ akutehnoloogial töötava salvestusjaama müraallikate arvu ja helivõimsustaseme osas esineb

KSH läbiviimisel müra hindamiseks ebapiisav info. Salvestusjaama täpsema mudeli ja

helivõimsustaseme selgumisel tuleb selle ehitusloa taotlusel esitada mürahinnang.

Mürahinnangus arvestada ka müra koosmõjuga teiste allikatega (elektrituulikud, alajaamad).

Ehitusloa taotlusel tuleb näidata mürahinnanguga elamualadel müra normtasemete tagamine,

sh vajadusel müra tõkestavate meetmete rakendamine. Planeeringu jätta salvestusjaama

krundile õigus rajada müratõkkeid (vall või sein).

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 23 / 30

Joonis 3. Modelleeritud müra normtasemed.

3.8.9 Varjutus

Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas või üle 30 minuti

päevas) tuleb elamualadel võimalusel vältida. Häirival tasemel varjutust on lubatud elamualal tekitada

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

24 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Tabel 3-s esitatud elamuga maaüksuste suhtes tuleb

kasutada allpool esitatud varjutuse leevendame/ vältimise meetmeid ja/või seada elamu suhtes

varjutuse talumise servituut.

Tabel 3. Elamuga maaüksused, millel on võimalik häiriva varjutuse teke.

Aadress Katastritunnus

Metsamaja 37501:002:0078

Pikasaare 37501:002:0150

Kopraoja 37501:002:0540

Kasetuka 37501:003:1610

Tuulikust huvitatud isikul on häiriva varjutuse vältimiseks/vähendamiseks on järgnevad võimalused:

▪ istutada varjutusest mõjutatud elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse

tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe

puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala

tuulepargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool tuuleparki

huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab

koostööd vastava mõjutatava elamuala omanikuga;

▪ kasutada elektrituulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab

valgustugevuse andurite ja elektrituuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva

varjutuse esinemise ajaks elektrituuliku töö peatada. Piirangute kava välja töötamisel võib

mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt:

▫ siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem mõjutatud fassaadil

asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna alumise serva keskpunkti projektsiooni

fassaadi tasapinnas;

▫ väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset kasutamist peegeldav

punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis ei paikne hoonest rohkem kui 15 m

kaugusel.

Kui reaalselt ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid elektrituulikuid kui planeeringulahenduse

varjutuse modelleerimisel arvestati, siis on lubatav elektrituulikute projekteerimisel teostada täiendav

varjutuse modelleerimine valitud elektrituuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui

modelleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt toodud meetmete

rakendamine ei ole vajalik.

Ehitusloa taotlusel tuleb esitada kasutada soovitava tuulikumudeli andmed ja sellele vastav

varjutustaseme modelleering koos häiriva varjutuse vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldusega,

mille alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel varjutuse

häiringutaseme ületamise vältimises tundlikel aladel.

3.8.10 Maavaravaru

Kavandatud elektrituulikute ning neid teenindava taristu läheduses puuduvad maavarade registris18

arvel olevad maardlad, mistõttu ei mõjuta tuulepargi rajamine otseselt maavarade kaevandamist

olemasolevatest maardlatest. Samuti ei jää põhivõrguga liitumispunkti ja tuulepargi vahelisele alale

maardlaid, mis võiksid mõjutada liitumisühenduse rajamist.

18 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 25 / 30

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb olulises mahus maavarade kasutamine. Ehitusmaavarasid

tuleb kasutada säästvalt. Tehnoloogilisel sobivusel tuleb kasutada looduslike ehitusmaavarasid

asendavana ringlussevõtuks sobivaid ehitus- ja lammutusjäätmeid.

Põhivõrgu ühenduse trassikoridorid kavandada võimalusel väljaspoole maardlate esinemisalasid. Juhul

kui see on siiski vajalik, siis tuleb arvestada, et tegevus nõuab Kliimaministeerium või valdkonna eest

vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekut. Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaa

alale elektrijaama liitumispunktiga ühendava elektriliini rajamise korral on vajalik saada nõusolek

keskkonnaloa omajalt.

3.8.11 Jäätmeteke

Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist

keskkonnamõju juhul kui järgitakse järgmisi meetmeid:

▪ nii tuulepargi ehitusel, kasutusel kui likvideerimisel tuleb rakendada sobivaid jäätmetekke

vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjusta ülemäärast ohtu

tervisele, varale ja keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, jäätmeliigile sobivasse

ja jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele vastupidavasse kogumisvahendisse. Puistesse

kogumisel tuleb eelistada kõvakattega pinda või vajadusel maapind ja/või jäätmed katta

ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena

saasteainete keskkonda sattumist ning laialikandumist tuulega;

▪ vältida tuleb jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel

võimalusel käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav

rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset

mõju keskkonnale;

▪ jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning jäätmete käitlemisel

tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas

kordus- ja taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse

suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu;

▪ tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb

võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal

taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest;

▪ avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada pidevat

järelevalvet jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire

likvideerimine;

▪ tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või

lammutamiseks. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti kohaselt sh kõik

lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda.

3.8.12 Kliimamuutused

Tuuleparkide rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva

elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel

eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju

kliimamuutuste pidurdamisele.

Samas siiski kaasneb tuulepargi rajamisega maakasutuse sektori süsiniku sidumise eesmärkide

kahjustamine. Sellest lähtuvalt tuleb minimeerida täiendavat kuivendamist ning mulla koorimist

teostada ainult kohtades kus see on ehitustegevuseks vältimatult vajalik. Kooritav kasvupinnas tuleb

pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil

kohapeal.

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

26 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

Riiklikus plaanis maakasutuse muutusest tuleneva süsiniku sidumise kompenseerimise meetmete

väljatöötamisel tuleb neid tuulepargi rajamisel rakendada.

3.8.13 Side

Häiringu tekkimisel on elektrituulikust huvitatud isikul võimalik mõju vähendada tugevdades piirkonna

sidemastide võrgustikku. Üldjuhul peetakse probleemseks kui elektrituulik on mobiilimastile lähemalt

kui 500 m, mida antud juhul ei esine.

3.8.14 Avariiolukordade vältimine

Vajadusel (juhul kui elektrituulikutes kasutatakse õli vm vedelas olekus keskkonnaohtlikke kemikaale)

tuleb elektrituulikutesse paigaldada sobilikud vahendid reostustõrje korraldamiseks.

Tuulepargi valdaja peab tagama pideva elektrituulikute korrasoleku monitooringu ning hoolduste

toimimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Tuulepark peab olema oma olemasolu vältel ohutu ega

tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. Ehitise ohutuse tagamise eest vastutab selle

omanik.

3.9 Kokkuvõte

Planeeringu koostamisel on algselt püstitatud eesmärk tuulepargi rajamiseks. Planeeringuga määrati

ehitusõigus 15 elektrituuliku ning kahe alajaama ja selle juurde kuuluva salvestusjaama püstitamiseks.

Lahendusega esitati liikluskorralduslikud põhimõtted ning maakaabelliinide võimalik vajadus.

Majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise ning

avalikkuse kaasamise protsessi on läbi huvide tasakaalustamise ja lõimumise koostatud

planeeringulahendus, mis oma seletuskirjas ja joonistel seatud tingimustega tagab otstarbeka

maakasutuse ja taastuvenergia eesmärkide täitmise.

4 Keskkonnaseire vajadus

Looduskeskkonda puudutava järelseire teostamise täpsed metoodikad tuleb kooskõlastada eelnevalt

Keskkonnaametiga, sest aja jooksul võivad teadmised seire metoodika osas muutuda või täpsustuda.

Seega on lubatav kasutada ka järgnevalt kirjeldatust teistsuguseid seire metoodikaid kui need tagavad

vähemalt samaväärselt järelseire eesmärki. Planeeringu elluviimisel on vajadus teha keskkonnaalast

seiret järgnevalt:

1. teostada linnustiku inventuur kasutades planeeringu koostamise alusuuringus kasutatud

metoodikaga võrreldavat loendusmetoodikat (teostada linnustiku punktloendus, rähniliste,

laanepüü ja kanakulli peibutus) sammuga 5 aastat vähemalt kahel korral pärast vastava

arendusala elektrituulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist (esimene kord

peale elektrituulikute käivitumist ja teine kord 5 aasta möödumisel esimesest inventuurist).

Loendusmetoodikate osas järgida Keskkonnaameti koostatud juhendit või muud vastaval

ajahetkel asjakohast suunisdokumenti19;

2. teostada hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega

kahel aastal peale elektrituulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist vastavalt

metoodikale. Metoodika kirjeldus on esitatud Maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.320. Hukkunud

lindude otsimist teostatakse lumevabadel perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret

teostatakse tuulepargi kõigi elektrituulikute all (üle kümne elektrituulikuga tuulepargi puhul

võib koostöös Keskkonnaametiga täpsustada seiratavate elektrituulikute arvu) vähemalt

19 Mägi, M., Saag, P. 2024. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded. 20 https://keskkonnaportaal.ee/et/ule-eestiline-maismaalinnustiku-analuus

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 27 / 30

tuulikulaba pikkusega võrdse raadiuse ulatuses mõõdetuna elektrituuliku tornist

(otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava ala ulatust vähendada). Seireskeemi võib

seiretööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsustada. Kui linnustiku osas ilmneb seirest

soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel ekspertidel välja tuua sobiv

meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või kompenseerimiseks;

3. Rumbi looduskaitseala must-toonekure pesa asustatust seirata riikliku seire raames ja pesa

asustamisel must-toonekurgede poolt tuleb tuulepargi omanikul kaasata must-toonekure

ekspert ning rakendada asjakohaseid meetmeid tuulepargi poolt noorlindude ohustamise

vältimiseks nt võib osutuda asjakohaseks noorlindude pesast lahkumise ajal elektrituulikud

seisata 1. augustist kuni 1. septembrini; must-toonekure poegade lisasöötmise korraldamine;

vooluveekogude seisundi parandamiseks meetmekava koostamine ja selle elluviimine

(eelistada tuleb veekogusid, mis asuvad pesast idas, kirdes ja põhjas, et võimaldada nendes

suundades must-toonekurgedel leida rohkem toitu ja vähendada vajadust lennata tuulikute

suunas) vms tegevus;

4. selgitamaks püstitatud elektrituulikute mõju käsitiivalistele tuleb pärast elektrituulikute tööle

rakendamist teostada nahkhiirte järelseiret. Seire tulemuste põhjal saab hinnata kasutatavate

leevendusmeetmete piisavust ning nende rakendatuse põhjendatust. Järelseire käigus tuleb

salvestada nahkhiiri nende aktiivsusperioodil, elektrituulikute rootorite tööraadiuse kõrgusel,

kasutades selleks nahkhiirte automaaregistraatoreid. Andmete alusel on võimalik

elektrituulikute tööaja piiranguid optimeerida ning võimalusel vähendada aega mil

elektrituulikutel käivituda ei lasta või vajadusel suurendada piirangut vältimaks olulist

ebasoodsat keskkonnamõju. Arendajal tuleb arvestada, et järelseire tulemuste alusel võib

osutuda asjakohaseks ka elektrituulikute käitamispiirangute suurendamine kui mõne

elektrituuliku puhul esineb olulist nahkhiirte hukkumist;

5. mürahinnangu kohaselt on oodata tuulepargist põhjustatud tööstusmüra öist sihtväärtust

ületavat mürataset järgmiste maaüksuste elamualadel: Kopraoja, Pikasaare. Tuulepargi

valmimise järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada antud elamute õuealadel müratasemete

kontrollmõõtmised ja hinnata vastavust tööstusmüra piirväärtusele või müra

taluvusservituudiga määratud väärtusele. Mõõtmised tuleb teostada asjakohase EVS-EN ISO

standardi kohaselt ja akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtetulemused tuleb esitada kohalikule

omavalitsusele;

6. Juhul kui osutub, et elamualadel ületatakse müra talumisservituudiga määratud väärtusi, siis

tuleb tuulepargi omanikul välja töötada meetmed tuulepargi müra vähendamiseks (nt

elektrituulikute piiramine öisel perioodil vaiksemasse töörežiimi);

7. mürahinnangu kohaselt võivad Kopraoja ja Pikasaare elamute puhul tekkida madalsagedusliku

müra normtaseme lähedased väärtused siseruumides sagedustel 50 ja 63 Hz. Tuulepargi

valmimise järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada madalsagedusliku müra mõõtmised nimetatud

maaüksuste eluhoonete siseruumides. Madalsagedusliku müra mõõtmine toimub vastavuses

standardiga EVS-EN ISO 16032:202453 või samaväärse dokumendiga;

8. Juhul kui osutub, et elamu heliisolatsioon ei ole piisav tagamaks madalsagedusliku müra

normtasemete vastavust siseruumides tuleb heliisolatsiooni parandada (tegu on tuulepargi

omaniku kohustusega, mille elluviimiseks tuleb teha koostööd elamu omanikuga). Tagatud

peavad olema madalsagedusliku müra normtasemed siseruumides kogu madalsagedusliku

müra sageduskõvera ulatuses;

9. KSH käigus teostatud varjutuse hinnangust ilmnes, et mitmetel elamualadel võib esineda

häirival tasemel varjutust ja vajalik on varjutuse osas meetmete rakendamine. Häirival tasemel

esineva varjutuse vältimist teostatakse tavapäraselt elektrituulikute juhtimissüsteemi abil

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

28 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

järgides vajalikku elektrituulikute töötamisplaani (nn curtailment plan). Tuulepargi omanik on

kohustatud säilitama elektrituulikute juhtimissüsteemi andmeid, mis võimaldavad kontrollida

häirival tasemel esineva varjutuse vältimisplaani järgimist. Kaebuse korral on tuulepargi

omanik kohustatud andmeid esitama kohalikule omavalitsusele ja kaebuse esitajale.

5 Detailplaneeringu elluviimine

Detailplaneering on aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele

projektidele.

Planeeringu elluviimise etapid on esitatud allpool, tegevuste 1…6 puhul ei ole oluline ajaline järjekord,

oluline on, et need oleksid tehtud enne tegevusele nr 7 asumist:

1. maakorraldustoimingud;

2. põhivõrgu valdajalt liitumistingimuste taotlemine;

3. põhivõrguga liitumiseks vajalike rajatiste püstitamiseks täiendavate tingimuste küsimine

naaberomavalitsusest, kui liitumispunkt asub naaberomavalitsuses;

4. tuuleparki põhivõrguga ühendavate kaabelliinide osas vastavalt liitumistingimustele

projekteerimistingimuste taotlemine;

5. geodeetilised mõõdistustööd;

6. geoloogilised uuringud;

7. projekteerimine, sh muud vajalikud uuringud ja analüüsid. Projekteerimisest tulenev täiendav

asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine;

8. ehituslubade taotlemine ja väljastamine. Projektikohane elluviimine, st ehitamine ja muu

tegevus sh kõigi planeeringus ja ehitusprojektis määratud tingimuste kohaselt. Lähtuvalt

projekteeritud elektrituulikutest täpsustada projekteerimisel müratundliku ehitise keeluala

piir;

9. kasutuslubade taotlemine. Kasutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal esitada müra

arvutusliku hindamise tulemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute

müratundlike hoonete lubatavust piirkonda;

10. kasutuslubade väljastamine;

11. seire ning seirest lähtuv vajalik tegevuste korrektuur tulevikus.

Planeeritud krundi ehitusõiguse realiseerib krundi omanik ja/või valdaja. Ehitustegevust rahastab

krundi omanik ja/või valdaja. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik ja/või valdaja

kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega. Enne hoonete või rajatiste kasutuselevõttu taotleb

kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab

kasutusteatised vastavalt ehitusseadustikule. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele

põhjustada kahju.

Võimalik ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahju tuleb krundi igakordsel omanikul hüvitada

koheselt ja õiglaselt.

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering 24005DP3

Türi vald, AB Artes Terræ 29 / 30

6 Detailplaneeringu joonised (esitatud eraldi failidena/joonistena)

Planeeringu joonisteks on allpool esitatud joonised, mis on esitatud eraldi failidena/joonistena.

1. Üldjoonis 1:30000

2. Kruntimise joonis 1:7000

3. Positsioon 1 põhijoonis 1:2000

4. Positsioonide 2 ja 4 põhijoonis 1:2000

5. Positsioonide 3 ja 14 põhijoonis 1:2000

6. Positsioonide 5 ja 6 põhijoonis 1:2000

7. Positsioonide 7 ja 9 põhijoonis 1:2000

8. Positsioonide 8, 11 ja 16 põhijoonis 1:2000

9. Positsioonide 10 ja 12 põhijoonis 1:2000

10. Positsioonide 15 ja 17 põhijoonis 1:2000

24005DP3 Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneering

30 / 30 Türi vald, AB Artes Terræ

7 Detailplaneeringu lisad (esitatud eraldi failidena/köidetena)

Allolevad nimetatud lisad on esitatud eraldi failidena/köidetena.

Lisa 1. Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne (KSH)

Lisa 2. Visualiseeringud

TÜRI VALLAVALITSUS

Hariduse tänav 3 Telefon 384 8200 Registrikood 75033460

72213 Türi linn, Türi vald

JÄRVA MAAKOND

E-post [email protected]

Internet www.tyri.ee

Arvelduskonto

EE731010702003740008

AS SEB Pank

Lp Koostöö tegijad

Kuupäev digitaalallkirjas nr 7-1.4/401

Türi valas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi

detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek ja

avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu

Türi valla Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimub 23.02.2026 kuni

25.03.2026 ja sellega saab tutvuda:

• Türi Vallavalitsuses (Türi linn, Hariduse tänav 3) tööajal;

• Käru raamatukogus (Käru alevik, Viljandi maantee 17) tööajal;

• Türi valla veebilehel www.tyri.ee Valdkonnad kataloogi “Planeeringud, ehitus ja

keskkond” alamkataloogis “Detailplaneeringud” menetluses.

Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.

Põhjendatud arvamus tuleb esitada kirjalikult (nõutav on esitaja nimi, kontaktandmed ja allkiri)

Türi Vallavalitsusele aadressil Hariduse tänav 3, Türi 72213 või e-posti teel

[email protected].

Avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu toimub 7. mail 2026

Kell 13-15 Türi kultuurimajas (Türi linn, Hariduse tänav 1)

Kell 17-19 Käru rahvamajas (Käru alevik, Lao tänav 35).

Türi Vallavolikogu 29.03.2023 otsusega nr 37 „Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ algatati Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade alal detailplaneering.

Detailplaneeringu ala suurus on orienteeruvalt 1006 ha. Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamise eesmärk on rajada üldplaneeringuga ettenähtud

perspektiivsele tuuleenergia alale taastuvenergiapark (tuuleenergia ning elektrienergiasalvestid).

Planeeringuga muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja

jaotamise ehitise maaks (vajadusel moodustatakse eraldi krundid) ning määratakse ehitusõigus

tuulikute ja energiasalvestite rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud,

teealad, tehnovõrkudega varustamine ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega

alad ja vajadus maa avalikku kasutusse võtmiseks või servituutide seadmiseks.

Türi vallas Kõdu, Lauri ja Lungu külade tuulepargi detailplaneeringu koostamist korraldab Türi

Vallavalitsus, detailplaneeringu konsultant on AB Artes Terrae OÜ ja KSH koostaja LEMMA

OÜ, detailplaneeringu kehtestab Türi Vallavolikogu.

2(2)

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Surva

maakorraldusspetsialist

[email protected], 5340 6933